tehtud - ikka oleme töödega

ise hakkama saanud. Vahel

ka siis, kui kõrvaltvaatajate

meelest ideed pöörased või

teostamatud näivad.

Ning kõige olulisem. Meile

jäävad meie inimesed. Just

meie inimesed ise määravad

selle, kuidas toimib

igapäevaelu Avinurmes.

Meist endist sõltub see, kui

palju lapsi on koolis või

mänguväljakutel mängimas.

Meie ise saame aidata kaasa

töökohtade loomisele ja

Avinurmes oluliste objektide

arendamisse. Meie endi

aktiivsusest sõltub, kas

paistame silma ka laiemas

kogukonnas või jääme teiste

varjus toimetama. Mina

usun, et Avinurme ei kao

üheltki kaardilt ja meie

inimeste arukad mõtted ja

algatused leiavad ka

ühinenud vallas oma koha.

19.veebruaril tähistasime

meie valla 24.sünnipäeva.

Toome siinkohal ära ühe

meid kõiki puudutava osa

vallavanema kõnest.

/--/Praegusel ajal on räägitud

haldusreformist ja valdade

liitmisest, kuid samas on

kogu see protsess alles nii

algusjärgus, et keegi midagi

täpsemalt ei tea, liigub hulk

kahtlevaid kuulujutte ning

paljud küsimused on

vastusteta.

Vald on osake suuremast

süsteemist ja paljusid

protsesse meie siin pidurdada

ei saa. See tähendab aga, et

nii peame koos vaatama,

kuidas edukamalt kohaneda

ja uue olukorraga toime tulla.

Seetõttu ei oska kahjuks

vallajuhidki veel päris kõi-

gile küsimustele vastata või

ennustada, mida tulevik toob.

Täna tean ma, et Avinurme

ei vaja endale tiitlit “vald”

selleks, et olla see Avinurme,

mida me tunneme ja teame.

Meile jäävad alles kõik meile

iseloomulikud tegurid.

Avinurmekas on alati olnud

ettevõtlik ja toime tulnud

väga erinevate riigikordade

ja haldussüsteemidega - ma

ei näe põhjust, miks see

edaspidigi teisiti peaks

olema.

Meile jääb alles meie

pärandkultuur ja ajalugu. Me

saame ikka hoolitseda selle

eest, et Avinurme lapsed

tunneksid ja oskaksid edasi

viia esivanemate oskuseid.

Meie ise otsustame, kas meil

jätkub huvi ja soovi jätkata

isetegevusrühmadega ning

üleriigilistel pidudel uhkelt

Avinurme nime all väljas

olla.

Keegi ei saa meilt ära võtta

aktiivseid kodanikualgatusi

ja erinevaid vabaühendusi,

mis on andnud suure panuse

Avinurme elu edenemisse. Ei

ole meile ette ja taha asju ära

Palju õnne, Avinurme!

S isukord

Kõnnitee,

haldusreform

2

Volikogu info 4

Kooliuudised 6

Sotsiaaltöö 7

Meie teiste pil-

gu läbi

8

Lasteaialaste

vanematele

9

Kultuur ja sport 10

AWWINORM J a a n u a r - v e e b r u a r 2 0 1 6 T a s u t a

OL ULINE

Kõnniteest

Koolis toimub

põnevaid asju

Haldusreformist

Politsei teatab

Ülejõe taliolümpia

Palju olulist

sotsiaalteemadel

Aktuaalne kolmik: kõnnitee, haldusreform, arstiabi

AKTUAALNE

Lugejad on ehk märganud, et

viimastes lehtedes oleme

püüdnud pidevalt edasi anda

hetkeseisu kolmel kõigi jaoks

olululisel teemal. Kui mingi

hetk tundub, et nüüd võiks

vallavanem ka muul teemal

ajalehes sõna võtta, siis

jõuame ikka selleni, et kõige

aktuaalsemad ja suuremad

küsimused on seotud kõnni-

teeprojekti arengutega ja

segasevõitu haldusreformiga.

Lisaks huvitab kõiki, kas

meil on veel mingigi võima-

lus saada endale Avinurmes

vastuvõtte korraldav perearst.

Seega annab vallavanem

Aivar Saarela taas ülevaate

nimetatud teemadest.

Kõnniteest

Kõnniteest on juba päris mit-

mes vallalehes kirjutatud ja

tõenäoliselt tuleb sellest juttu

veel ka edaspidi.

Kui eelmises lehenumbris

saime rääkida kõnniteetrassi

valimise lõpusirgest, siis ei

kujutanud ma ette lõpusirge

nii pikaks venimist. Juba

hakkas tekkima tunne, et finiš

jääbki edasi lükkuma. Nimelt

ootasime Maanteeameti koos-

kõlastust nagu hingeõnnis-

tust. Kooskõlastuseta ei olnud

võimalik taotlusega edasi

minna. Kergendus tuli veeb-

ruari algul, kui pärast küm-

nete Maanteeameti nõudmiste

sisseviimist projekti, sai see

lõpuks Maanteeameti koos-

kõlastuse. Nüüd saime sisse

anda taotluse riigimaa kasu-

tusõiguse saamiseks. Kuigi

tegemist on loetud ruut-

meetritega teemaast, tuleb lä-

bi teha sama protseduur, kui

taotleksime hektareid. Prot-

sess võib kesta isegi aasta või

rohkem.

Kui rääkida veel ehituspro-

jektist, siis projekteerija poolt

vajab lihvimist veel kommu-

nikatsioonide (elektriliinid ja

telefonikaabel) ümbertõstmis-

te projektid. Loodame ka

need probleemid lähiajal

lahendada. Veel tuleb läbi

rääkida nende kinnistu-

omanikega (kokku 13), kelle

kinnistut planeeritav kõnnitee

lõikab. Ka siin on tegemist

loetud ruutmeetritega (24m2

st kuni 158m2). Päris mitmed

kinnistuomanikud andsid pro-

jekteerijale nõusoleku and-

maks vallale kasutusõiguse

kinnistuosale, mis jääb jalg-

tee alla. Mõningad kinnistu-

omanikud on andnud nõus-

oleku kõnnitee osa võõran-

damiseks vallale. Ma ei ole

kursis kuidas kinnistu-

omanikule asja selgitati, aga

võõrandamise protsess on

esmalt palju aega nõudvam

kui kasutusõiguse seadmine.

Võõrandamise korral on

lisaks ajafaktorile oluline maa

mõõdistamise kulu, suurus-

järk 300-500€ ühe mõõdista-

mise kohta. Selle juures on

mõõdetud maatükikese mak-

sumus alates mõnekümnest

eurost. Kahjuks pole tänaseks

jõudnud veel rääkida kõikide

asjasse puutuvate kinnistu-

omanikega. Head meelt teeb

asjaolu, et need, kellega olen

jõudnud rääkida, suhtuvad

kasutusõiguse seadmisse

mõistvalt ja on andnud nõus-

oleku võõrandamise asemel

kasutusõiguse andmiseks.

Siinjuures tänan kõiki, kes

aitavad kaasa Avinurme kõn-

nitee ehitamise õnnestumisele.

Kui kõige sellega ühele poole

saadud, siis saame konkreet-

semalt silma vaadata kõnnitee

ehitamise kogumaksumusele.

Oluline on arvestada, kas raha

jätkub, sest EASilt saadav

summa on kindlalt paika

pandud. Järgnev samm on

EASile põhitaotluse esitamine

hiljemalt 31. aprillil 2016.

Järgnev oleneb sellest, kas

põhitaotlus EASi poolt rahul-

datakse. Alles seejärel (aastal

2017) saame mõelda kõnnitee

ehituse hankele ja reaalsele

ehitamisele.

Valdade ühinemisest

Nüüd on eelmisest infost juba

kahe kuu jagu aega mööda

läinud. Volikogu laual on

naabritelt kolm ühinemis-

ettepanekut:

1) eelmises lehes mainitud

Iisaku valla ühinemisette-

panek lõunaregiooni 7 valla

(Iisaku, Avinurme, Lohusuu,

Tudulinna, Mäetaguse, Illuka

ja Alajõe) ühinemiseks;

2) Torma valla ettepanek

kümnele naaberomavalitsusele

(Palamuse, Saare, Kasepää,

Lohusuu, Avinurme, Laek-

vere, Väike-Maarja, Rakke,

Jõgeva ja Mustvee)

3) Mustvee linna ühinemis-

ettepanek naaberomavalit-

sustele (Lohusuu, Avinurme,

Torma, Saare, Kasepää).

Olles konsulteerinud Mustvee

ettepanekust eemale jäänud

omavalitsustega, tegi ka

Avinurme vald ühinemisette-

paneku naabritele: Laekvere,

Tudulinna, Lohusuu, Must-

vee, Kasepää, Saare, Torma.

Hetkeolukord on üle vaba-

riigi sarnane – enamus voli-

kogusid vabariigis on vasta-

nud ühinemisettepanekutele,

et on valmis istuma laua taha

võimalikku ühinemist aruta-

ma. Sellised otsused ülal-

nimetatud ettepanekutele on

ka meie volikogu teinud.

Tänaseks oleme ühise laua

taga istunud kahe esimese

(Iisaku ja Torma) ettepaneku

teemal. Praegu on kompa-

mise, õppimise ja partnerite

tundmaõppimise aeg. Lähi-

ajal peaks saabuma ka vii-

mased vastused meie ette-

panekule. Siis saame meiegi

oma naabrid kutsuda meie

poolt pakutud ühinemise

kombinatsiooni arutama.

Tavakodanikul tekib kindlasti

küsimus, kas reformist tuleb

selline kokkuhoid, et asi

tasub seda „trallimist“.

Olulist kokkuhoidu ei tule –

hoiame küll kokku mõne

vallavanema ja vallasekretäri

töötasud, kuid peame uude

tekkinud suurvalda looma

juurde ametikohad, mille

ülesanded on väikeses vallas

delegeeritud mõnele valla-

ametnikule. Toon meie val-

last näiteks haridusspetsialist,

ehitusspetsialist, keskkonna-

spetsialist, menetlusspetsialist

jne, keda väikevallas eraldi

tööl hoida pole mõistlik ja

vastavad ülesanded jagatakse

olemasolevate ametnike va-

hel.

Efekt on selles, et suuremas

haldusüksuses saavad nime-

tatud ametnikud tegelda pro-

fessionaalsemalt oma tee-

maga. Samuti suureneb

investeerimisvõimekus. Või-

malik on ette võtta suuremaid

tegemisi.

Kindlasti on ühinemisel ka

palju selliseid aspekte, mida

pole kerge lahendada. Näi-

teks, kuidas suures vallas

tagada kõikide ühinenud piir-

kondade jaoks demokraatlik

otsustamine? Minu arvamus

on siinkohal: ühinema peak-

sid võimalikult sarnased ja

ühesuurused omavalitsused –

muidu on tegemist liitu-

misega. Elu on näidanud, et

vastasel juhul „sõidavad“

suuremad lihtsalt teerulliga ja

ajapikku ei loe isegi lepin-

gusse kirjapandu.

Eelmises numbris võrdlesin

haldusreformi teemat seriaa-

liga „Õnne 13“, seekord

jätkan laenatud ütlemisega:

„konnade käest ei küsita, kui

sood kuivendama hakatakse.“

Lause jätk tänases kontekstis

võiks olla: „nüüd on kon-

nadele kätte antud labidad ja

karm käsk soo kuivenda-

miseks“ – reformi peavad

läbi viima omavalitsused ise.

Hetkeolukorda võime võrrel-

da situatsiooniga, kus konnad

on labidad kätte võtnud ja

nad on oma hakanud tööriistu

mingil moel kasutama. Selle

tulemusena on vesi soos

sogasemaks läinud ja kohati

isegi mulksuma hakanud.

Praegune ootamise ja klaaru-

mise aeg ei tohi küll kuigi

pikale minna, aga on vajalik.

Järgmisena tuleb meil endile

selgeks teha, milline laual

olevatest variantidest on

Avinurmele ja meie valla

inimestele kõige parem,

kellega on ühisosa ning klapp

kõige suurem. Arvan, et selle

üle saab otsustada, kui igaüks

meist on oma arvamuse välja

öelnud. Selleks tuleb kõik

võimalikud kombinatsioonid

läbi arutada ka valla elani-

kega ja läbi viia küsitlus.

Soovin meile kõigile kindlat

meelt ja julgust oma arvamus

välja öelda. Ei ole mõtet lasta

skeptikutel võimust võtta,

sest pikas perspektiivis on

valdade ühinemine mööda-

pääsmatu protsess.

Perearstist

Kahjuks pole sel teemal veel

midagi rõõmustavat teatada.

Saame vaid kinnitada, et

püüame omalt poolt teha kõik

leidmaks meie elanikele pari-

maid lahendusi.

Ühe muutusena saab küll

öelda, et kui algselt pidi asen-

dusarst Ülle Lomp (Mustvee)

teenindama Avinurme ini-

mesi veebruari lõpuni, siis

nüüd pikenes see aeg kuni

30.aprill 2016.

Perearstikabineti asukoht:

Tartu mnt. 38, Mustvee linn

Telefon: 7726612 (NB!

Eelregistreerimine vajalik)

Vastuvõtuajad:

Perearst Ülle Lomp

vastuvõtuajad

Esmaspäev 8-9; 10-14

Teisipäev 11-17

Kolmapäev 8-9; 10-14

Neljapäev 10-14

Reede 8-9; 10-14

Pereõe iseseisev vastuvõtt

Esmaspäev 13-17

Teisipäev 14-17

Kolmapäev 13-17

Neljapäev 14-17

Reede 13-17

Perearstikeskuse

lahtiolekuajad

Esmaspäev 8-17

Teisipäev 10-18

Kolmapäev 8-17

Neljapäev 9-17

Reede 8-17

Aivar Saarela

Vallavanem

Aastavahetuse askeldused ja

alanud aasta esimene kuu on

jäänud selja taha. Seepärast

on paras hetk teha kokkuvõte

Avinume valla 2015. aasta

sündmustest.

Avinurme on elamiseks igati

turvaline paik. Samas tuleb

ka siin ette seaduse nõuete

eiramist või võõra vara

kallale kippumist.

Kui 2014.aastal rõõmusta-

sime Avinurmes kuritege-

vuse languse üle, siis tõi

2015.aasta kaasa registree-

ritud kuritegude arv tõusu.

Avinurmes registreeriti 2015.

aastal 23 ning 2014. aastal 11

kuriteoepisoodi. Seega on

kuritegude arv 12 võrra

suurenenud. Peamisteks kuri-

teoliikideks olid vara- ja

isikuvastased rikkumised

ning liiklussüüteod. Languses

oli alaealiste poolt toime

pandud kuriteo episoodide

arv. Möödunud aastal pandi

alaealiste poolt toime kaks

isikuvastast kuritegu.

Mullu registreeriti Ida-Viru-

maal 3808 kuriteoepisoodi.

Võrdluseks, et 2014. aastal

registreeriti 4260 episoodi.

Seega vähenes Ida-Virumaal

toime pandud kuritegu arv

452 võrra.

Väärtegusid registreeriti ühte-

kokku 22546, mida on üle-

möödunud aastaga võrreldes

2007 võrra rohkem.

Avinurme vallas vähenes

registreeritud väärtegude arv

16,89 protsenti ülemöödunud

aastaga võrreldes, sealhulgas

vähenes alaealiste poolt toime

pandud väärtegude arv 66%.

Alaealiste poolt pandi 2015.

aastal toime 1alkoholiseaduse

ja 2 tubakaseaduse nõuete

rikkumist.

Võrreldes 2014.aastaga vähe-

nesid Avinurme vallas kõik

väärteoliigid. Peamised

registreeritud väärteod on

seotud liiklusseaduse

rikkumisega, mida on 10,4%

vähem võrreldes 2014.

aastaga. Kõige enam vähenes

alkoholiseaduse nõuetest

tulenevate rikkumiste arv,

mida registreeriti 8 korral.

Seega langes sellega seotud

väärtegude arv 200%.

Positiivne on märkida, et

2015.aastal ei toimunud

Avinurme vallas ühtegi

inimkannatanuga liiklusõnne-

tust. Registreeriti 1

liiklusõnnetus, milles keegi

AKTUAALNE

Politsei annab teada!

Avinurme Vallavalitsuse ja Volikogu tänukirjad omistati sel

aastal kümnele vallakodanikule või ühingule, kelle tegevus eelmisel

kalendriaastal oli mingil moel silmapaistev või kelle aastatepikkune

töö vääris tunnustamist. Selleaastased tänukirjade saajad on:

Nikolai Bahtin - Suure panuse eest Avinurme valla

heakorratöödes. Avinurme vald saab sageli külalistelt kiita oma

hoitud ja hooldatud keskuse eest.

Ülle Vaher - Laste rahvatantsurühmade juhendamise ja valla

kultuurielu rikastamise eest. Ülle on aastaid juhtinud koolilaste

rahvatantsuringe. 2015. aastal võis tema töö tulemusena näha meie

poisse Meeste tantsupeol tantsimas.

Mart Sepp - Professionaalse autoõppe eest

Juba kümmekond aastat on meie koolis õpetanud noori autojuhte

alati muhe Mart. Õpilased iseloomustavad teda kui mõnusa

huumoriga õpetajat, kes oskab siiski vajalikul hetkel nõudlik olla.

Avinurme Skate Club MTÜ - Avinurme noorsootöö

mitmekesistamise eest. Skatepargi avamine oli eelmisel aastal

Avinurme noorte jaoks kahtlemata üheks olulisemaks sündmuseks.

Maamaitse OÜ - Kogukonnas oluliste teenuste mitmekesistamise

eest. Maamaitse OÜ hing Heli on silmapaistvalt ettevõtlik

naine.Tema möödunud aasta töö nähtavaim tulemus on hubane

kohvik, mis on kiirelt rahva poolt omaks võetud.

Meie pood - Avinurme kaubanduse elavdamise eest.

Väikses kohas on iga töökoht arvel ja kõik erinevad

valikuvõimalused väga oodatud.

Rita Hollo - Kauaaegse tulemusliku töö eest. Pole oluline, milline

peremees parajasti poodi korraldab. Näib, et ilma Ritata nad ikkagi

hakkama ei saa.

Heli Kalaus - 25 tegusa tööaasta täitumise puhul. Kui vallamajas

tuli põleb, on Heli tõenäoliselt veel tööl tabeleid ja numbreid paika

sättimas.

Ruth Tooming - 25 tegusa tööaasta täitumise puhul

Ruth on alati täpne ja kohusetundlik töötaja. Lisaks valla rahaasjade

korrashoiule abistab ta ka mitmel MTÜl pabereid korras hoida.

Imbi Kaaramaa - 25 tegusa tööaasta täitumise puhul

Imbi on meie valla elav entsüklopeedia. Pole vist asja Avinurme

kohta, mida tema käest küsida ei võiks.

vigastada ei saanud. Viimati

toimus

inimkannatanuga

liiklusõnnetus Avinurme

vallas 2013. aastal.

Erinevate süütegude arvu

vähendamisele aitab kaasa

see, kui inimesed märkavad

enda ümber toimuvat ja

annavad kahtlasest tegevusest

ning seaduserikkumistest

koheselt teada politsei

lühinumbril 112. Hooliv

käitumine ja kohene

reageerimine aitavad oma

kodukanti

muuta turvalisemaks ning

paremaks elupaigaks.

Triinu Mägi

Piirkonnapolitseinik

Kinnitati 2015 aasta viimane lisaeelarve

Tulu: füüsilise isiku tulumaks 2 944€

kuluks maakorraldus 427€, kalmistu 52€, vallavalitsus 1 799€,

ujula 404€ ja koduhooldus 262€.

Kultuuriministeeriumi Rahvakultuuri arengu osakonnalt 297 €

projektile „Lapsed teatrisse“ kuluks Avinurme

Gümnaasiumile.

Rahandusministeeriumilt 468 € aadressiandmete muutmine

kuluks vallavalitsuse ja maakorralduse töötasudeks ja

personalikuludeks.

Valitsussektorile kuuluvatelt sihtasutustelt 238€ HITSA

projekt „Robootika“ kuluks gümnaasiumile.

Tasandusfondist 2 090€ riikliku toimetuleku kuluks

Lasteaia ja gümnaasiumi tegevuskulud 2 599€ arvelduste

kuluks teiste põhikoolidega 2 133€, ning teiste

gümnaasiumitega 295€ ja teiste lasteaedadega 171€.

Lasteaia kohamaksu tulu 259 € ja õppekulude katmine 93€

kuluks lasteaiale 352€.

Otsustati üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse

kasutamine. Lubati kasutada põhikooli õpetajate tööjõukulude

toetust gümnaasiumiastme õpetajate töö tasustamiseks

summas 6221€.

Tunnistati ehitised peremehetuks.

Vahelaidi majavaldus Avinurme vallas Adraku külas

Lille majavaldus Avinurme vallas Kõrvemetsa külas

Kaunisaare majavaldus Avinurme vallas Lepiksaare külas

Kinnitati vallavara korduva enampakkumise müügi tulemus.

Tunnistada Kiigeteele kinnistu enampakkumine nurjunuks,

uut enampakkumist ei korraldata,

kinnistu juurde paigaldatakse info müügi kohta.

Haldusreformi teema

Torma vallavolikogu otsustas 8.jaanuaril istungil algatada

haldusterritoriaalse korralduse muutmine ning teha ettepanek

piirinaabritele: Palamuse, Saare, Kasepää, Lohusuu,

Avinurme, Laekvere, Väike-Maarja, Rakke, Jõgeva

vallavolikogudele ning Mustvee Linnavolikogule, et

alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse

muutmiseks eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise

tulemusena üks kohaliku omavalitsuse üksus.

Mustvee Linnavalitsus esitas ettepaneku koostöö

algatamiseks haldusreformi ettevalmistamisel.

Palamuse, Saare, Tabivere vallavolikogud esitasid kutse

arutelule haldusreformi arengu teemadel.

Volikogu otsused ettepanekutega on esitanud veel Tudulinna

vallavolikogu, Kasepää vallavolikogu ning Saare

vallavolikogu.

Esitatud otsustega on võimalik tutvuda valla kodulehel: http://

www.avinurme.ee/?s=1226

Otsustati nõustuda kohtumisega, et kaardistada osapoolte

haldusterritoriaalse reformi alaseid huve ja ootusi. Vahetada

infot, et prognoosida piirkonna haldusterritoriaalse

reformiprotsessi kulgu, vahetada arvamusi meie piirkonna

edasise arengu ja koostöö võimalustest.

Avinurme vallavolikogu otsustas samuti esitada ettepaneku

ühinemisläbirääkimiste algatamiseks Lohusuu, Tudulinna,

Torma, Laekvere valla, Mustvee linna ning Kasepää ja

Saare vallaga.

Moodustati haldusreformi komisjon:

vallavanem -Aivar Saarela

volikogu esimees- Anne Paas

volikogu aseesimees -Verner Mölder

volikogu liige, külade esindaja - Krista Pedak

volikogu liige Mari- Liis Tikerperi

majandusnõunik- Aivar Parfojev

vallavalitsuse liige- Hans Mõttus

arendus- ja planeerimisnõunik- Arvi Liiv

Koostamisel on Avinurme valla 2016 aasta eelarve.

Veebruaris

Otsustati vastu võtta kinnisvara.

Ulvi maja nr 4 korter 7 võeti pärandi saajatelt kingitusena

vastu sotsiaalkorteriks.

Toimus MTÜ Avijõe Seltsi avalduse arutelu.

MTÜ palub PKT meetme raames projektile „Avinurme

kitsarööpmelise raudtee pikendamine“

omaosaluse rahastamisel valla abi.

Otsustati garanteerida valla eelarvest MTÜ Avijõe Seltsi

projekti „Avinurme kitsarööpmelise raudtee pikendamine“

omaosaluse katmine summas 17 330 €

Toimus Avinurme valla 2016 aasta eelarve I lugemine.

Põhitegevuse tulud 1 647 859€ (suurem 2015. aastast 6,4%),

kulud 1 631 377 €

(5,8% suurem) ning põhitegevuse tulem 16 482 €.

Tulumaksu laekumise prognoos 660 000 € (+ 9,23 %)

Põhivara soetuseks saadav investeering 85 251€ , s.h. 48 295

€ teede investeeringuteks

31 956 € EAS-i toetus spordihoonele, 5

000 € kultuurikeskuse investeering kultuuriministeeriumilt.

Põhivara müük planeeritud 6 000 €.

Eelarvelised investeeringud gümnaasiumile 40 000 €,

kultuurikeskusele 10 000 €,

katlamajale 11 500 €, teede- ja tänavate hoolduseks ja

remondiks 46 766 €,

lasteaiale 4 500 €, bussijaama ehituseks 26 810 €,

üldplaneeringu koostamiseks 15 000 €

ning kõnnitee projekteerimiseks 13 000 5.

SA KIK intressid 1 100 € , ERKAS-ele intressid 10 347 €

laen -60 490 € s.h. SA KIK- 12 174 €, ERKAS -48 316 €.

Tutvuti Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA (IVEK) ettepanekuga.

IVEK-i ettepanek: projektis osaleda ning anda tagasisidet

kahes küsimuses.

Projekt on klastripõhine ning osalemiseks tuleb sõlmida

klastrileping uueks perioodiks 2017-2019.a.

Otsustati anda volitus vallavanemale uue

klastrilepingu sõlmimiseks SA-ga IVEK perioodiks 2017-

2019. Nõustuda kohustusega tasuda 2 745 €/aastas.

Otsustati taotleda maa munitsipaalomandisse.

Adraku külas Indriku maaüksus. Taotletava maa pindala 4397

m2, sihtotstarve elamumaa

Ulvi külas Tooma maaüksus. Taotletava maa pindala on 7554

m2, sihtotstarve on elamumaa.

Vallavolikogu ja vallavalitsuse info

AMETLIKUD TEATED

Kaevussaare külas Kaunissaare maaüksus. Taotletava maa

pindala on 3617 m2, maa sihtotstarve elamumaa

Kõrvemetsa külas Lille maaüksus. Taotletava maa pindala on

1702 m2, maa sihtotstarve on elamumaa

Tutvuti Alatskivi, Avinurme, Jõgeva, Palamuse, Saare,

Tabivere, Torma ja Vara valdade ning Mustvee ja Kallaste

linnade ühise jäätmehoolduseeskirjaga.

Revisjonikomisjoni uueks liikmeks valiti Helju Paas

Kinnitati uus eelarve- ja majanduskomisjoni koosseis:

Aleksei Männiste esimees, liikmed Ants Rummel, Aivar

Parfojev, Arvi Liiv, Anne Paas, Arvi Pihlak, Verner Mölder

Otsustati müüa Kiigeteele kinnistu Ulvi külas otsustuskorras

Mari-Liis ja Toomas Tikerperi´le, müügihind 250 €

Vallavalitsus

Aadressandmete korrastamine.

Selgitus aktuaalseks tõusnud teemale:

Avinurmes võeti tänavanimed Aasa, Avi, Jaama, Jõe, Kase,

Lepa, Metsa, Männiku, Niidu, Nurme, Põllu, Pärniku,

Rakvere, Sepa, Tartu mnt, Tööstuse, Võidu, Ööbiku, Ülejõe

kasutusse eelmise sajandi 70.-ndatel aastatel. Tollel ajal

hoogustus alevikus elamuehitus, ehituskrunte saadi mitmetel

juhtudel olemasoleva tänava kõrvalharule-, põigule, millele

uut tänavanime ei antud.

Kohalike teede ja tänava nimede korrastamisega tehti algust

2001. aastal. Kasutuses olevate tänavate kõrvalharudele,

põikudele tuli anda uus nimi: Jaama ja Lepa tänavate

piirkonnas nimetati uued tänavad: Jaama tee, Valgelepa tänav,

Estakaadi tänav.

Põllu tänavale täienduseks Põllu põik ja Veetorni tänav, Aasa

tänavale Aasa põik, Metsa tänavale Metsa põik, Ülejõe

piirkonda täiendama Ülejõe põik.

Nurme tänava naabriks Metsanurme tänav ja Jõe tänava

endisele osale Viinajõe tänav.

Tänane olukord: Majavalduste aadressid on nii nagu seda 70.-

ndatel ja hiljem määrati, aga uued liikluspinnad (tänav, tee)

millelt liigutakse elukohta, ei ole ehitistega seotud. Mitmel

juhul on numeratsiooni tarvis muuta reeglikohaseks, st

suuremast liikluspinnast lähtuvalt on paremal pool

paarisnumbrid ja vasakul paaritud numbrid.

2011. aastal vastu võetud Ruumiandmete seaduse kohaselt

peab kohalik omavalitsus tagama koha-aadresside nõuetele

vastavuse, aadressid peavad lähtuma liikluspinnast millelt

oma koju minnakse. Liikluspinnast ehk siis tänavast lähtuv

aadress on kaardirakendusi kasutavatele operatiivametitele -

politsei, päästeteenistus, kiirabi lihtsaim tee abivajajani

jõudmiseks.

Aadresside korrastamise protsessist

Vallavalitsus selgitab välja aadresside muutmise või uute

andmise vajaduse ning annab välja vastavasisulise korralduse

ning muutmine jõustatakse ADS –is (Aadressandmete

süsteemis), seejärel toimub automaatne andmete muutumine

Rahvastikuregistris ning Ehitusregistris. Rahvastikuregistri

kande põhjal toimuvad automaatsed muudatused kõigis

riiklikes registrites (äriregister, maksuamet, kinnistuamet,

haigekassa, sotsiaalkindlustusregister jne)

Majaomanike või elanike kohustuseks jääb teavitada

muutunud aadressist eelkõige oma lepingupartnereid

(mobiilioperaatoreid, panku, kindlustus- ja liisingufirmasid,

kommunaalteenuseid pakkuvaid firmasid jne).

Viimati toimunud aadresside muutmised:

Pärniku piirkond: Rakvere maantee äärsed majad ei saa olla

Pärniku aadressiga, vaid Rakvere tänava järgi ning uus

liikluspind- Pärniku tänav jookseb korrusmajade vahelt läbi, nn

„siseõues „asuvad majad nimetatud uue Pärniku aadressiga:

Pärniku tn 7 - Rakvere tn 34; Pärniku tn 8 - Rakvere tn 36;

Pärniku tn 9 - Rakvere tn 38; Pärniku tn 1-Rakvere tn 40;

Pärniku tn 2- Rakvere tn 42; Pärniku tn 11- Rakvere tn 44;

Pärniku tn 4-Pärniku tn 1; Pärniku tn 5- Pärniku tn 3; Pärniku

tn 6-Pärniku tn 5; Pärniku

Pärniku tn 7 (kuurid), Pärniku tn 9 (saun), Pärniku tn 3-

Pärniku tn 2; Pärniku tn 5- Pärniku tn 3, Pärniku tn 4(kuurid),

Pärniku tn 10- Pärniku tn 6

Tööstuse tänava paremal poole numbrite korrastamine:

Tööstuse 3 d -Tööstuse 2; Tööstuse 2 - Tööstuse 4; Tööstuse 4

-Tööstuse 10; Tööstuse 10- Tööstuse 12 a; Tööstuse 6,

Tööstuse 8 ja Tööstuse 12 ei muutunud.

Ülejõe tänavalt suunduva tee, Ülejõe põik, adresseerimine:

Ülejõe 1a - Ülejõe põik 1; Ülejõe 3 - Ülejõe põik 3; Ülejõe 5 -

Ülejõe põik 2; Ülejõe 7 -Ülejõe põik 4.

Metsa tänavalt suunduva tee, Metsa põik, adresseerimine

Metsa tn.10 -Metsa põik 1; Metsa tn 5 numbri muutmine-

Metsa tn 10 .

Ehitusalaste lubade väljastamine

Kasutusloa väljastamine Maetsma küla Väljaotsa kinnistule

ehitatud saunale.

Kasutusloa väljastamine Võidu tn 50 asuvale kontor-töökojale.

Ehitusloa väljastamine OÜ-le Birger, Nexuse kinnistu

peahoone laiendamiseks.

Ehitusluba Vadi küla Kannastiku kinnistu puurkaevule.

Kinnistute jagamise nõusolekud.

Jõepõlve katastriüksus Vadi külas jagati Jõepõlve, Metsapõlve

ja Jaaguvälja tee katastriüksusteks.

Suur-Allekere katastriüksus Laekannu külas jagati Suur-

Allekere ja Uus-Allekere katastriüksusteks.

Hankemenetlused

Kinnitati elektriostu hanke tulemus, soodsama pakkumuse

esitas Eesti Energia AS 43,14 €/MWh (koos km)

Kinnitati Avinurme valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

hindamise koostajaks edukama pakkumise esitanud

Hendrikson ja Ko OÜ summas 29 000€ (ilma km).

Toetused vallaeelarvest 2015a detsembris:

MTÜ-le Pesapalliklubi Kiili Pantrid 240€

Noorsootöö eelarverealt MTÜ Just Mind‟le 800€ fotostuudio

pisiremondid ja kulumaterjalid ning noorteprojektide

omaosalused

Vabastati korraldatud jäätmekäitlusest alaliste elaniketa

majavaldused Avinurme alevikus.

Väljastati projekteerimistingimuste eelnõu Eesti Lairiba

Arenduse Sihtasutusele (ELASA).

ELASA soovib Avinurme paigaldada sidekanalisatsiooni

lairibaühendused, mis baseeruvad fiiberoptilistel kaablitel.

Arvestades Avijõe ehitus- ja veekaitsevööndi ulatust, esitati

tingimuste kooskõlastamine Keskkonnaametile.

Vallavolikogu ja vallavalitsuse info

AMETLIKUD TEATED

Koolis käivad käsikäes traditsioonid ja uued ideed

Avinurme Gümnaasiumis on

kogu aeg midagi huvitavat

teoksil. Ikka ja alati järgitakse

ammu väljakujunenud tradit-

sioone, kuid nende kõrvale

mahuvad edukalt ka uued ja

huvitavad tegevused.

Lapsevanemate ja kehalise

kasvatuse õpetaja Heli Ambo-

se eestvedamisel toimus jaa-

nuaris suusalaat. Laadal said

huvilised osta, müüa ja vahe-

tada suusavarustust. Rohkesti

tuli kohale ostjaid, kes soo-

visid oma lastele vajalikku

varustust muretseda. Kahjuks

peab tõdema, et müüjaid oli

vähe. Soovime siiski jätkata

suusalaada traditsiooni ning

loodame, et järgmisel aastal

on suusavarustuse pakkujaid

suuremal hulgal.

Jaanuarikuusse mahtus ka tore

traditsiooniline üritus. Võrk-

pall on koolis populaarne ning

nii toimus juba seitsmendat

korda võrkpalliturniir, kus

olid vastamisi 9.-12.klasside

õpilaste ja õpetajate võist-

konnad. Õpetajate võistkonda

kuulusid Heli Ambos, Mari-

Liis Tikerperi, Marika

Schasmin, Rein Leichter,

Kristjan Palm ja Ain Ambos.

Võistlus oli väga tasavägine

ning lõppkokkuvõttes võitis

lahingu 11.klassi võistkond,

kuhu kuulusid Kati Ambos,

Andra Kaldma, Patrichia

Matso, Rait Kivi, Ahto Vaher

ja Markus Mölder. Palju

õnne võitjatele!

Uue ja huvitavana lisandus

kooli huviringide hulka ro-

bootikaring.

Eelmisel kevadel tähistasime

kooli 95.aastapäeva, mille

raames toimus tordioksjon.

Oksjonilt saadud tulu kasutati

kooli robootikaringi seadmete

ostu omaosaluseks ning ringi-

tegevuse käivitamiseks.

Oleme soetanud kolm

Ardunio robotit meisterda-

miseks. Selle õppeaasta jook-

sul jõuab meieni veel kolm

komplekti roboteid EV3,

millega loodame järgmistel

aastatel ka võistlema minna.

Robootika on segu tehnikast,

programmeerimisest, mehaa-

nikast, elektroonikast ja mit-

metest teistest teadusvald-

kondadest. Kogu õppimine

toimub läbi lihtsate tegevuste,

mille abil pannakse robot

sooritama erinevaid ülesan-

deid, mis on piisavalt män-

gulised, et köita lapsi alates

eelkoolieast kuni vanema

kooliastmeni. Meie kooli

robootikaring alustas tegevust

selle õppeaasta sügisest ning

ringi juhendab kooli arvuti-

õpetuse õpetaja ja infojuht

Janek Romanovitš. Robooti-

karingis käivad hetkel poisid

4.-5. klassist, kuid loodame, et

uute tehnikavidinate saabu-

misega meie ring täieneb ka

suuremate laste näol ning tüd-

rukud on samuti teretulnud.

Poisid, kes ringis toimetavad,

on asjalikud ja on oma käega

juba valmistanud tasakaalu-

robotitele korpused, varsti

saame neile ka rattad alla ja

akud peale ning roboti ellu-

äratamine programmeerimise

toel võib alata. Õpetajate

sõnul mõjutab robootikaga te-

gelemine kõige rohkem õpi-

laste loovuse ja innovaatili-

suse arengut, suurendab õpi-

laste meeskonnatööoskust

ning samas arendab ka

õpilaste arusaamist tehnilis-

test ülesannetest. Õpilaste

hinnangul tõstab robootikaga

tegelemine eelkõige motivat-

siooni õppimise suhtes ja

meeskonnatööoskust.

Tavade ja uuenduste kõrval

on aeg-ajalt hea panna need

kaks asja omal moel kokku.

Nii püüame me taas propa-

geerida malemängu, sest

Rahvusvaheline Maleföde-

ratsioon kuulutas 2016.aasta

Paul Kerese aastaks. Meie

alustame oma koolis Kerese

aastat Eesti Vabariigi aasta-

päeva nädalal, mil koolimaja

klassid täituvad malelauda-

dega. Paul Kerese 100.sünni-

aastapäeva tähistame male-

mängu õppimise ja ühisma-

letamistega, korraldame tur-

niire ja kohtumisi maleta-

jatega ning lõpetame õppe-

aasta simultaaniga. Kutsume

üles kodudes vanemaid ja

vanavanemaid malet mängi-

ma ning sisse astuma

koolimajja, et maletada

õpetaja või õpilasega.

Avinurme koolipere

KOOLIUUDISED

Robootikaring pakub praegu eelkõige poistele huvitavat nokitsemist, kuid oodatud on ka tüdrukud.

Muudatused sotsiaalkindlustuse osas alates 1. jaanuarist 2016

Vanemahüvitise arvutamisel

lähtutakse 2016. aastal järg-

mistest suurustest:

1. vanemahüvitise määr on

390€. Hüvitise määra suurust

vanemahüvitist makstakse

vanemale, kellel eelmisel ka-

lendriaastal puudus sotsiaal-

maksuga maksustatav tulu (nt

mittetöötanud õppurid);

2. töötasu alammäär on 430

eurot kuus. Töötasu alam-

määra suurust vanemahüvitist

makstakse vanemale, kelle

eelmise kalendriaasta kesk-

mine ühe kuu tulu oli alam-

palgaga võrdne või sellest

väiksem;

3. vanemahüvitise maksi-

mummäär on 2724, 36€ (s.o

üle-eelmise aasta keskmise

kuutulu kolmekordne suurus).

Maksimumhüvitist makstakse

vanemale, kelle eelmise aasta

keskmine ühe kuu tulu oli

märgitud summaga võrdne

või sellest suurem.

Lapsetoetus pere esimesele ja

teisele lapsele on 50 eurot

kuus, kolmandale ja igale

järgnevale lapsele 100 eurot

kuus.

Eestkostetoetuse suurus on

240 eurot kuus iga eestkostel

või perekonnas hooldamisel

oleva lapse kohta.

Lapsepuhkuse päevatasu ar-

vutatakse Vabariigi Valitsuse

kehtestatud töötasu alam-

määrast, mille suurus 2016.

aastal on 430 eurot. Lapse-

puhkuse päevatasu suurus

2016. aastal on 20,24 eurot.

Lapsepuhkust antakse emale

või isale tema soovil igal

kalendriaastal: 3 tööpäeva, kui

tal on üks või kaks alla 14-

aastast last; 6 tööpäeva, kui tal

on kolm või enam alla 14-

aastast last või vähemalt üks

alla 3-aastane laps. Lisaks 3-le

või 6-le päevale lapse-

puhkusele on puudega lapse

emal või isal õigus saada

lapsepuhkust üks tööpäev

kuus kuni lapse 18-aastaseks

saamiseni.

Üldise maksuvaba tulu

suurus 2016. aastal on 2040 €

aastas ehk 170 eurot kuus.

Pensionide täiendava maksu-

vaba tulu suurus 2016. aastal

on 2700 eurot aastas ehk 225

eurot kuus. Seega koos üldise

maksuvaba tuluga on pensio-

näridel õigus saada tulu-

maksuvabalt kokku 4740

eurot aastas ehk 395 eurot

kuus.

Tulumaksumäär 2016. aastal

on 20%.

Hoolekandeasutuse teatisest

Alates 01.01.2016 makstakse

Abivahendeid saab osta või

üürida isikliku abivahendi

kaardi alusel.

Isikliku abivahendi kaardi

taotlemise aluseks on arsti-

tõend või rehabilitatsiooni-

meeskonna poolt tuvastatud

vajadus abivahendi järele.

Üleminekuperioodil ei pea

olema abivahendi vajadus

määratud ISO-koodi täpsuse-

ga, kuid peab olema üheselt

arusaadav, millist abivahendit

inimene vajab.

Kehtiva isikliku abivahendi

kaardi omanik, kellel on

olemas kehtiv arstitõend või

rehabilitatsiooniplaan, kus on

välja toodud abivahendi ni-

metus või kirjeldus, võib

koheselt pöörduda abivahendi

saamiseks mistahes abivahen-

deid müüva või üüriva ette-

võtte poole üle Eesti.

Inimene, kes taotleb isikliku

abivahendi kaarti esmakord-

selt või selle duplikaati, peab

pöörduma Sotsiaalkindlustus-

ameti poole. Sinna saab

vastava taotluse esitada ka e-

posti või posti teel või

pöördudes Sotsiaalkindlustus-

ameti klienditeenindusse.

Kaardi taotlemiseks posti või

e-posti teel tuleb täita taotluse

vorm ja lisada taotlusele

koopia kehtivast arstitõendist

või rehabilitatsiooniplaani

esilehest, kus on kirjas

isikuandmed, ja lehest, kus

on välja toodud abivahendi

nimetus või kirjeldus.

Isikliku abivahendi kaardi

taotlemiseks klienditeenindu-

ses tuleb kaasa võtta isikut

tõendav dokument, arstitõend

või rehabilitatsiooniplaan,

kus on välja toodud abi-

vahendi nimetus või kirjel-

dus. Välismaal õppiv 18-26-

aastane inimene peab lisaks

isikut tõendavale dokumen-

dile võtma kaasa koolitõendi.

Kaardi taotleja esindamise

korral peab esindajal kaasas

olema enda kehtiv isikut

tõendav dokument, esindata-

va arstitõend või rehabili-

Oluline info abivahendi vajajale

puuetega inimese toetust ka

juhul, kui toetuse taotleja

viibib hoolekandeasutuses

(nt üldhooldekodu, erihoole-

kandeasutus).

Hoolekandeasutuses elaval

puudega isikul on õigus

saada puuetega inimeste sot-

siaaltoetusi ilma, et hoole-

kandeasutus peaks tõendama

isikul kõrvalabi või juhen-

damise vajadust väljaspool

hoolekandeasutust või indi-

viduaalse abivahendi vaja-

dust. Vastavalt eeltoodule ei

tule enam ekspertiisi-

taotlusele lisada hoolekande-

asutuse teatist.

Muudatus ei puuduta teatise

esitamise vajadust isikutel,

kes viibivad vanglas või

arestimajas ning kel on

puude tõttu vaja

individuaalset abivahendit.

tatsiooniplaan, kus on välja

toodud vajaliku abivahendi

nimetus või kirjeldus.

Abivahendeid on õigustatud

taotlema:

► kuni 18-aastane laps;

► kuni 18-aastane puudega

laps;

► 18 – 63-aaastane tööealine

isik, kellel on tuvastatud

töövõime kaotus 40 protsendi

ulatuses või enam;

► 18-aastane ja vanem

puudega isik enesehoolde- ja

kaitseabivahendite ostuks;

► alates 18-aastane tööealine

isik, kellel on tuvastatud

osaline töövõime või

töövõime puudumine;

► 63-aastane ja vanem

vanaduspensioniealine isik;

ning lisaks

► isik, kes vajab rinna-

proteesi;

► isik, kes vajab silma-

proteesi;

► isik, kellel on tuvastatud

kuulmislangus alates 30

detsibellist, kuulmisabivahen-

dite ja heli ülekandesüstee-

mide ostmiseks.

Infot abivahendite süsteemi

kohta, isikliku abivahendi

kaardi ja erimenetluste kohta

ning sotsiaalministri poolt

allkirjastatud määruse riigi

poolt hüvitatavate abivahen-

dite ja piirhindade kohta

saab:

info@sotsiaalkindlustusamet

.ee

abivahendid@sotsiaalkindlus

tusamet.ee

Tiina Tuur

Avinurme valla

sotsiaalnõunik

SOTSIAALTÖÖ

Abi ja toetust saate alati

Avinurme Vallavalitsuse

sotsiaaltöötajate

kontaktidelt:

Tiina Tuur 58378601

e- post tiina@avinurme.ee

Katrin Rosar 53469644

e- post katrin@avinurme.ee

edukalt ettevõtlusega ning et

projekte kirjutades on võima-

lik maal palju asju ära teha ja

paremaks muuta.

Sellele aitab kaasa vallajuh-

tide ja kohaliku aktiivi koos-

töö piirkonna elu läbi-

mõeldud arendamisel.

Avinurmes on vallavalitsuse

poolt kõik uksed uuendustele

avatud ning rõõmuga ollakse

nõus aitama nõu ja jõuga.

Oli meeldiv ja õpetlik hom-

mikupoolik koos vallavanem

Aivar Saarela ja tema

meeskonnaga, kes suutsid

meid taas veenda selles, et

kõik, mis meie ümber toi-

mub, on kinni meis enestes -

meie tahtes, julguses, aktiiv-

suses, järjekindluses.

Meie tagasihoidlikud ootused

täitusid kuhjaga ja taas pidas

paika väide „ Parem üks kord

näha, kui sada korda rääki-

da“. Täname kõiki vastuvõt-

jaid, kes meile oma teadmisi,

kogemusi ja aega pühendasid.

EMÜ Majandus- ja sotsiaal-

instituudi kaugõppe

kolmanda aasta ettevõtluse ja

ökonoomika kursus ning

Maret Prits MSc maaelu

juhtimise, arengukavade

ja suhtlemispsühhooloogia

õppejõud

Avinurme - pärl metsade keskel

Novembri lõpus külastasime

õppeaine Maaelu arendamine

ja juhtimine raames õppe-

jõud Maret Pritsu organisee-

ritud õppekäigul Avinurme

valda.

Tutvunud kodulehe ja asu-

kohaga, teadsime, et tegu

väikse vallaga Ida-Viru

maakonna äärealal, ootasime

tagasihoidlikku ja väga väik-

se arengutegevusega valda.

Ootasime, et saame teada,

kuidas valla juhtimine tege-

likult käib - kuidas valla-

valitsus ja kogukond tegeli-

kult koostööd teevad, lisaks

teavet ja oma silmaga näge-

mist, mida on ära tehtud

projektide toel.

Mida nägime?

Oma ringkäiku alustasime

Avinurme Elulaadikeskuses,

mis arendatud ja sisustatud

EAS-i ja LEADER projektide

toel. Keskuse II korrusel oli

näitus/muuseum Avinurme

valla ajaloost , tegevustest ja

keskkonnast. Samuti oli seal

ülevaatlik väljapanek kohali-

kust käsitööst. Avinurme

piirkonna visiitkaardiks käsi-

töö suunal on puidutöö -

laastukorvidest suurte tünnide

valmistamiseni. Elulaadikes-

kuse alumisel korrusel on

kõik vahendid ja masinad

laastukorvide punumiseks.

Korve oli mitmes tööfaasis ja

soovija sai sealt valmis korvi

või mõne muu käsitööeseme

(kudumid, ehted, keraamika )

ka soodsa hinnaga kaasa osta.

Keskuse saalis on võimalik

pidada erinevaid koosviibi-

misi ja üritusi. Seal tehakse

ka koolitusi. Kaasaegses

köögis valmistatakse maits-

vaid roogi. Ka külastuse

päeval valmistuti üheks

kohalikuks ürituseks.

Käisime ringi ka igati

kaasaegses koolimajas. Eriti

kaasaegselt on sisustatud töö-

õpetuse- ja arvutiklassid.

Kool jättis väga sõbraliku ja

mõnusa mulje. Kooli prob-

leemiks on laste vähesus,

seda eriti gümnaasiumiast-

mes. Samas on gümnaasium

sellises eraldatud piirkonnas

ilmselgelt vajalik, kuna selle

läbi on võimalik tagada

kvaliteetne õppetegevus ka

põhikoolis. Kooli arendami-

seks on kirjutatud projekte

EAS-i, KOP-i ja sellega suu-

detud renoveerida ja kaas-

ajastada pea kogu maja.

Meie lühikese, neljatunnise

õppekäigu viimaseks objek-

tiks oli vallamaja-kultuuri-

keskus, kus me ei näinud

küll vallavalitsuse ruume,

kuid see-eest kohtusime

mitmete valdkondade esinda-

jatega kultuurikeskuse saalis.

See maja, nagu Elulaadi-

keskuski, on samuti multi-

funktsionaalne - siin on kul-

tuurimaja, kus toimub ringide

töö, Avinurme on leidnud tee

paljud tippinterpreedid ja

teatrid, siin korraldatakse eri-

nevaid üritusi. Sama katuse

all on ujula, mis on avatud

kõigile valla elanikele.

Valla erinevad asutused tee-

vad vallavalitsuse juhtimisel

arukat koostööd, näiteks

kultuurikeskuse suurt saali

kasutatakse ka kooli ava- ja

lõpuaktusteks, kooli sööklas

käivad lõunat söömas ka

inimesed väljaspoolt kooli

(kohalike firmade töötajad).

Tihe on valla juhtkonna side

kohalike ettevõtjate ja

külaseltsidega.

Tähelepanekud

Üllatus oli see, et väga palju

oli tehtud projektide toel -

koolimaja renoveerimine,

huvikeskused ja külamajad.

Oli näha, et vallas käib pidev

töö selle nimel, et vallaelu

areneks.

’’Raha betooni on õige asi!’’

oli vallavanema lähenemine.

Väga positiivne on, et võõ-

rustajad olid teinud meiega

kohtumiseks eeltööd, sest oli

näha ja tunda, et vallavanem

oli läbi mõelnud, mida ta

meile näidata ja kõnelda

tahab.

Mida õppisime?

Avinurme ei ole traditsioo-

niline vaikeluga vald. Siin on

tunda nooruslikku ja uuen-

duslikku suhtumist. Meelde

jäi vallavanema motiveeritus

ning targalt läbimõeldud ja

kokkuseatud valla tutvustus,

millesse oli kaasatud mitmeid

kohaliku elu eestvedajaid

(ettevõtja, kooli direktor, kul-

tuurijuht, külaseltsi esindaja).

Veendusime, et maapiirkon-

nas on võimalik tegeleda

TEISED MEIST

Satelliitfotolt näib, et Avinurme moodustab lausa pärlikee suurte metsade ja haritud põldude vahel.

Võime oma kodukoha üle uhked olla! Foto: Google

Lasteaia vanapaberi kogu-

mise kampaania on edukalt

lõpule viidud! Kogusime kok-

ku 2,3 tonni vanapaberit,

mille eest saime vastu 50kg

(10 pakki) A4 joonistus-

paberit, 40kg (8 pakki) A3

joonistuspaberit ja 50kg (5

kasti) käsitöökartongi. Selle

koguse paberiga saavad

lapsed nüüd kohe isuga

joonistada ja meisterdada.

Lisaks õppisid lapsed ka

keskkonnasõbralikku jäätme-

käitlust.

Suur tänu meie toetajatele -

lapsevanemad, kohalik kogu-

kond, Avinurme raamatu-

kogu, Mustvee raamatukogu

ning transpordiga aitas meid

Metallix-Puit OÜ!

Avinurme Lasteaed tänab häid abilisi!

LASTEAED

On saabumas kevad ja üsna

paljudes kodudes vaetakse lap-

se kooliminemise küsimusi.

Koolitee alustamine on lapsele

suur muutus ja on eriti oluline,

et lapsed oleksid kooliküpsed.

KOOLI ÕIGEL AJAL

Põhikooli- ja gümnaasiumi-

seaduse järgi on koolikohus-

tuslik isik, kes on saanud enne

käesoleva aasta 1.oktoobrit

seitsmeaastaseks.

Enamik seitsmeaastastest on

kooliküpsed. Kui lapsega tege-

levad täiskasvanud (lapsevane-

mad, õpetajad) on märganud,

et lapsele tekitab raskusi näi-

teks tähtede ja numbrite õppi-

mine, puudub huvi õpitege-

vusteks või on raskusi enese-

kontrolli ja käitumisega, võib

tekkida mitmeid küsimusi.

Kas laps on ikka kooliküps?

Kas ta saab koolis hakkama?

On see lapse eripära?

Need on õigustatud küsimused

ning siis võib pöörduda kooli-

valmiduse hindamiseks Ida-

Virumaa Rajaleidja keskuses-

se.

Kui vanemad ja õpetajad on

ühte meelt ning leiavad, et

kooli on veel vara minna, siis

tuleb kindlasti pöörduda Raja-

leidja keskuse nõustamisko-

misjoni poole koolipikenduse

saamiseks.

KOOLI HILJEM EHK

KOOLIPIKENDUS

Kui laps pole saavutanud õpin-

gute alustamiseks vajalikku

koolivalmidust, võib nõusta-

miskomisjoni soovitusel asuda

koolikohustust täitma ühe õp-

peaasta võrra hiljem.

Sotsiaalministri määruse „Koo-

likohustuse edasilükkamise

taotluse esitamise ja rahul-

damise kord“ alusel saab

vanem (eestkostja) nõusta-

miskomisjonile esitada aval-

duse/taotluse alates jooksva

aasta 1.märtsist kuni 1.augus-

tini. Lõpliku otsuse lapse

koolikohustuse täitmise edasi-

lükkamise kohta peab nõus-

tamiskomisjon tegema hilje-

malt 31.augustiks ning teavi-

tama sellest kirjalikult lapse

elukohajärgset valla- või

linnavalitsust ning vanemat

(eestkostjat).

Tasub eraldi märkida, et kooli-

kohustuse täitmise edasi-

lükkamise taotlus rahulda-

takse vaid sel juhul, kui lap-

sevanem (eestkostja) tagab

lapse alushariduse omanda-

mise lasteaias kuni koolimi-

nekuni.

Enne koolipikenduse soovi-

tuse andmist kaalutakse või-

malust, et laps alustab koo-

liteed, kuid talle rakendatakse

koheselt vajalikud tugimeet-

med ja/või sobiv õppekava.

KOOLI NOOREMALT

Vastavalt põhikooli- ja güm-

naasiumiseadusele on kooli-

kohustuslikust east nooremal

lapsel võimalus alustada põ-

hihariduse omandamist elu-

kohajärgses koolis, kui nõus-

tamiskomisjon või laste-asutus

on hinnanud lapse

koolivalmidust. Lapsevanem

teavitab valla- või linnavalit-

sust õppima asumise soovist

enne käimasoleva aasta 1.

maid. Kui vanem teavitab

valla- või linnavalitsust õp-

pima asumise soovist pärast

käimasoleva aasta 1. maid,

võib elukohajärgne kool võtta

selle lapse õpilaseks vastu

vaba õppekoha olemasolul

koolis.

Siinkohal on vajalik rõhutada,

et eriti oluline dokument

kooli minekul on lapse kooli-

valmiduskaart, mis koosta-

takse lasteaias igale kooliks

valmistuvale lapsele.

Lasteaiaõpetajad on märkinud

kaarti lapse tugevad ja

arendamist vajavad küljed

ning andnud ka konkreetselt

sõnastatud hinnangu lapse

kooliküpsuse kohta. Kui kooli

hakkab minema koolikohus-

tuslikust east noorem laps,

siis on tema jaoks ka kindlasti

vajalik koostada koolival-

miduskaart, kus kajastub

hinnang kooliküpsuse kohta.

Kui lasteaias on hinnatud laps

kooliküpseks, siis vastava

infoga koolivalmiduskaardil

võetakse laps kooli vastu.

Aeg-ajalt tekib koolis näiteks

ettevalmistusrühmas problee-

me lastega, keda lasteaias on

hinnatud kooliküpseteks, kuid

pedagoogide hinnangul mitte.

Selliste erimeelsuste korral on

soovitav suunata lapsevanem

Rajaleidja keskusesse lapse

koolivalmiduse hindamiseks.

Samuti peavad Rajaleidja

keskusesse pöörduma kõik

lapsed, kes pole lasteaias

käinud ning keda soovitakse

nooremalt kooli panna.

Lisame nõustamiskomisjoni

jaoks vajalike dokumentide

loetelu:

1) lapse isikut tõendava

dokumendi (selle puudumisel

sünnitunnistuse või -tõendi)

koopia;

2) lapsevanema (eestkostja)

isikut tõendava dokumendi

koopia;

3) koolieelses lasteasutuses

käiva lapse koolivalmidus-

kaart (või individuaalse aren-

gu jälgimise kaart);

4) perearsti või eriarsti või

muu spetsialisti hinnang, kui

see on vajalik haridusliku eri-

vajaduse täpsustamiseks;

5) rehabilitatsiooniplaani ole-

masolul selle koopia.

Ida-Virumaa Rajaleidja kes-

kus Jõhvis

Keskväljak 4 (Kaubandus-

keskus Tsentraal, 3. korrus)

telefon 5886 0704

Ida-Virumaa Rajaleidja

keskus Narvas

Kerese 3 (Kerese keskus, 2.

korrus)

telefon 5886 0708

koduleht

rajaleidja.ee/idavirumaa

e-post

idavirumaa@rajaleidja.ee

Oleme avatud

E-N 9.00-18.00

R 9.00-15.30

Kokkuleppel on nõustamine

võimalik ka muudel aegadel

Rajaleidja keskus on abiks lapse kooliküpsuse hindamisel

Paberit kulub palju! Poku rühma laste meisterdatud

valgusfoorid. (Foto: Urve Ilsen)

Paasi korralike suusaradade

eest.

Sponsorid;

Tartu Linnavalitsus

Kaitseressursside Amet

OÜ Rak Traus

AS Würth

Makita

Avinurme Vallavalitsus

Fazer Food OÜ

A Le Coq

OÜ Kiilto Eesti

OÜ Piloot

Lameleib OÜ

Päästeamet

Jana Pärtel

Ülejõe Olümpia

korraldusmeeskond

Toimus Ülejõe XI Olümpia

Käes on 20. veebruar 2016 ja

Ülejõe XI Olümpia. Juba

kümme aastat on toimunud

igal aastal Ülejõel vabariigi

aastapäeva paiku lume ja

talve olemasolust sõltumata

taliolümpia. On suusatatud

nii künnivagude vahel kui ka

krõbeda külmaga lumehan-

gedes. Seekord oli tavaline

Eestimaa talv, lume, suusa-

radade ja kelgumägedega.

Rahvast oli kohale tulnud

oma 60 inimese kandis. Tuldi

nii Ülejõe tänavalt kui üle

Avinurme vallast mujaltki,

tuldi nii Tallinnast kui

Pärnust, nii Soomest kui

Saarest. Kõik olid rõõmsalt

lusti täis suusatama, kelguta-

ma, püssi laskma ning rõõm-

sal moel talve nautima.

Olümpia on üritus, kus olu-

line on koos tegemine ja

rõõm liikumisest.

Esimesena tuiskasid suusa-

rajale kõige nooremad suusa-

tajad. Neil polnud mingeid

probleeme läbida distants ja

peale seda veel mõned "lõd-

vestusringid" lisaks. Eraldi

tasuks spordirahval jälgida

täna kolmeaastast tuleviku-

tähte Remi Pihlakat. Aastaid

on tal küll veel vähe ning

pikkus kippus suusakeppi-

delegi alla jääma aga visadus

ja suusastiil olid kades-

tamisväärt.

Kindlasti läbis ta suuskadel

seda suusarada mitmeid

kordi, stiil tihkelt veerpalulik

ning rõõmus ilme näol. Kas

see pisipõnn ka kõndida suu-

dab, on tema pikkust vaadates

küsitav, aga suusatas ta tõesti

võimsalt ja puhtalt. Värisege

tänased tähed! Tema teeb

teile varsti kõigile pikalt ära!

Vanemates klassides osalejad

suutsid vaid nooremate edu

korrata ja midagi pole parata,

võitis sport ja noorus. Ülejõe

Olümpia seekordseteks võit-

jateks suusatamises osutusid

just noored. Keegi ei saanud

Armand Pihlaka ja Veronika

Kaldmaga suusasõidus mõõtu

võttes neile lähedale.

Peale tavasuusadistantsi oli

veel laskesuusatamine, mis

rahvale sama suurt lõbu

pakkus kui lihtne lume

nühkimine. Kes ikka varem

õhupüssi käes polnud hoid-

nud, sellel osutus märgi

tabamine üsna vaevaliseks ja

keerukaks. Lõpuks langesid

siiski kõigi märgid ning kõik

võistkonnad jõudsid finišisse.

Eraldi tõmbenumbriks olüm-

pial on 50+ tõukekelgu sprint.

Selles tuiskavad rajale just

kogenud sportlased. On näha

nii klassikalist lükka-libisevat

stiili kui ka uuemat tõsta-ja-

jookse vabastiili. Kogu olüm-

pialaste toetava kisakoori

saatel läbituid distants tõi

osalejate näkku kauni põse-

puna ja hinge rahulolu - ka

mina suudan ja võin, pole

meist keegi veel vana. Näha

oli nii soliidset härrasme-

helikkust külavanema Olavi

näol kui maratoonari Reinu

vastupidavust, Liivi stiilitaju

ja Esme südikust.

Loomulikult pakkusid Üle-

jõel kirge juba traditsiooni-

lised hokilahingud, kogu osa-

lejate plejaadi haarav soome-

kelguralli ning köievedu. Kui

ikka kogu seltskond pooleks

jagada ning siis üks ühele ja

teine teisele poole köit panna

ning sikutama asuda, on

kiskumist ja sakutamist ikka

omajagu. Kes arvab, et see

sport pole sport, siis tulgu ja

proovigu järele. Pärast

köievedu oli inimesi lumel

nagu loogu ja nende püsti-

vedamiseks tuli suisa teine

võistlus korraldada.

Kes rassib, see ka väsib ja

ürituse lõpus oli taas kohalik

külakooperatiiv "Aino-Eve"

katnud osalistele söömalaua.

Hernesupp, mustikasupp ning

vastalakuklid kirsimoosi ja

rikkaliku vahukooremütsiga

meelitasid sööma ka kõige

nõudlikuma maitsemeelega

persooni. Kuulda oli ainult

suude matsumist ning pärast

kiitvaid kommentaare.

Pärast auhinnagalat, mille

olid taas rohkelt täitnud meie

tublid sponsorid, suundus

seltskond võistkondadevahe-

lisele lõdvestusele ja võist-

luste kokkuvõttele Avinurme

spaasse. Seal siis saunades,

mullivannis ja basseinis

teemat arutades ning uusi

eesmärke seades võeti päev

kokku ja jäädi juba uut

olümpiat ootama. Sedakorda

siis juba kaheteistkümnendat.

See saab toimuma 2017. aasta

vabariigi aastapäeva eel ja

väikese saladusena olgu ette

öeldud see, et

KÕIK UUED OSALEJAD

ON OODATUD!

Eraldi soovivad olümpialased

tänada Aino Toomingat

maitsva hernesupi ja Meelis

KULTUUR ja SPORT

ÄRA MINE VEEKOGU JÄÄLE!

Liina Järvi, Ida päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialist

Kui külmakraade on olnud lühikest aega, on veekogudel olev

jää habras ning külm vesi, mille sisse võib vajuda, on inimesele

eluohtlik! Kuigi mõne veekogu jääkatet vaadates võib tunduda, et jää peab

veel vastu, on selle paksus ja struktuur erinevad ka ühe veekogu

piires. Lisaks peab arvestama, et jääolud muutuvad isegi päeva

jooksul. Jääkate, mis hommikul veel inimese raskust kandis, on

pärastlõunaks õhemaks sulanud ja murdub sellel käies. Eluohtlik ei

ole mitte jää, vaid külm vesi selle all. Vajuda läbi jää külma vette

on eluohtlik!

Emad, isad, vanavanemad ja õpetajad! Palun rääkige lastele,

miks ei tohi minna veekogu jääle! Lastel puuduvad teadmised ja kogemused, et ohtusid ennetada.

Palun rääkige lastele, miks ei või minna veekogu katvale jääle

mängima! Rääkige, mis võib nendega juhtuda!

“Aga ma oskan ju ujuda! Ma ei vaju vee alla ja ronin jää peale

tagasi”, on väited, mida olen kuulnud laste suust veeohutuse

teemalistel koolitustel. Tegelikkuses aga ujumisoskus ei päästa,

kui inimene satub vette, mille temperatuur on vaid 4 kraadi. Nii

külmas vees jahtub lapse keha minutitega ja ta ei suuda end

liigutada.

Hoidke oma lemmikloomi jääga kaetud veekogudest eemal! Sarnaselt lastele ei oska loomad hinnata ohtusid jääga kaetud

veekogul. Neile kahjuks ei saa seda ka selgitada. Jalutades

lemmikloomadega looduses, peate olema valvsad, ja takistama neil

veekogule minemast. Ka loom vajub läbi õhukese jääkatte ning ei

pruugi saada iseseisvalt välja külmast veest. Minnes oma loomale

appi, seate te ka ennast eluohtlikku olukorda.

Tark on praegusel ajal jääle mitte minna! Õnnetusi on kergem ära hoida, kui tagajärgi likvideerida!

Peipsi-Alutaguse Koostöö-

koja meeskonnal on hea meel

teatada, et saame alustada uue

perioodi rakendamisega ning

2016. aasta on meile väga

tihe ning tegus aasta. Sellesse

aas-tasse on planeeritud kaks

taotlusvooru, millest nüüd ke-

vadine on suunatud MTÜde-

le, SAdele ja kohalikele oma-

valitsustele. Sügisene voor

septembris aga avab kõik

meetmed, lisaks eelnimeta-

tule ka ettevõtjate meetmed.

Alustame taas infopäevadega,

viime läbi menetlus- ja hin-

damisprotseduure, alustame

siseriiklike ja rahvusvaheliste

koostööprojektide kokkupa-

nemisega. Lisaks jätkame

Peipsi piirkonna koostöövõr-

gustiku "Peipsimaa" panus-

tamist ning oodata on juuli

kuus esimese Peipsi regati

toimumist.

Suurimatest muudatustest

taotlemisprotsessis on kogu

menetluse liikumine e-

priasse. Lisaks on suured

muudatused mittetulundus-

like "pehmete projektide"

taotlemisel. Enam päris liht-

sat külapäeva või üritust

taodelda ei saa. Projekt peab

olema sellisel juhul ühis-

projekt mitmete partneritega

ning koostama peab ka ühise

tegevuskava vähemalt kaheks

aastaks. Teema on ka meie

jaoks uus ja käsitleme seda

Peipsi-Alutaguse koostöökoda avab uue taotlusvooru

KULTUUR ja TEATED

lähemalt oma infopäevadel

märtsi alguses.

Avatava vooru info:

Peipsi-Alutaguse Koostöökoda

avab uue perioodi esimese

taotlusvooru meetmetele

M3 KOGUKONNA AREN-

DAMINE JA AKTIVISEE-

RIMINE (voor on lahti 28.03

kuni 8.04. Taotleda saavad

MTÜd, SAd ja KOVid).

M4 KOOSTÖÖVÕRGUSTI-

KE ARENDAMINE (voor

avaneb 28.03 ja on lahti kuni

eelarvevahendite lõppemiseni,

taotleda saab vaid kohalik

tegevusgrupp)

Projektitaotluste vastuvõtuaeg

on 28. märts - 8.aprill 2016.

Taotlused esitatakse läbi e-

pria.

Projektide maksimaalne toe-

tussumma 30000€ (ehitiste

puhul kuni 60000€), taot-

luste menetlusaeg kuni 35

tööpäeva. Tulemusi tegevus-

grupist on oodata mai

lõpuks 2016, priast augusti

lõpuks. Ettevõtjate taotlus-

vooru avame septembris

2016. Täpsem info meie

veebil ja infopäevadel.

Soovime kõigile uusi

vahvaid ideid!

PAK büroo

pakmty@pakmty.ee

www.pakmty.ee

56208461

5. märtsil Spordihoones III lahtised sangpommivõistlused Heino

Ambose karikatele

11. märtsil kell 18.30 Avinurme kultuurikeskuse kinos Eesti

komöödia „Klassikokkutulek”. Piletid 4eur/2.50eur

15. märtsil kell 19.00 kultuurikeskuses monokomöödia „Pervert

juhuse tahtel”

16. aprillil kultuurikeskuses Ida-Virumaa Näitemängupäev

24. aprillil kultuurikeskuses Jüripäeva kontsert. Esinevad

Vabariiklik Orkestrijuhtide Orkester ja Avinurme Orkester.

Aprillis liikumispäev „Sinu sammud loevad”

23. juunil algusega kell 9.00 staadionil Avinurme tünnilaat.

Muusikaline peakülaline Väikeste Lõõtspillide Ühing.

Päeva juhivad ja meelelahutust pakuvad

Tarvo Sõmer ja Velvo Väli.

Kalendrisse lisandub jooksvalt kindlasti kinoseansse ja muud

huvitavat!

Jälgige välireklaame! Lisainfo 56261650

Kohalik põllumees võtab rendile põllumaid

maheteravilja kasvatuseks.

Sõlmime rendilepinguid vähemalt 5 aastaks ja

pikemaks ajaks.

Headel tingimustel, hea hind. Küsi lisa!

Lisainfo Tel 53 84 9103

11.MÄRTSIL KELL 18:30

Avinurme kultuurikeskuses

Pilet 4.-/2,50

Väljaandja: Avinurme vallavalitsus Toimetus, küljendus: MTÜ JustMind

Trükikoda: Vali Press

Fotod: Mari-Liis Tikerperi, Toomas Tikerperi, erakogud

Kaastööd ja kirjad oodatud kultuur@avinurme.ee või kultuurijuhi kätte 1.aprilliks

Ajaleht internetis

www.avinurme.ee

Me leinas langetame pea...

VEERA TRIŠKOVA

10.02.1937-25.12.2015 Ulvi

VILVE KALAVUS

31.01.1937-28.12.2015 Avinurme

VELDA VAHER

29.08.1939-20.01.2016 Ulvi

META-MELANIE KRUUSAK

23.05.1919-25.01.2016 Avinurme

Peedu Parvits 06.01.1941 75

Aime Salmistu 24.01.1946 70

Heldur Ivask 27.01.1926 90

Agnes Ivask 28.01.1926 90

Elsa-Adele Tooming 08.02.1926 90

Peeter Kuusk 14.02.1946 70

Hugo Tatsi 19.02.1941 75

Linda Hallik 21.02.1931 85

Uudo Kõre 26.02.1941 75

Ella Laurimaa 28.02.1946 70

MELINDA SILD 20.01.2016.a.

ema MERILIN KULLUS , isa RAIDO SILD

BRITA OJA 23.01.2016.a.

ema ÄLIS PUKK, isa MARTIN OJA

ALIISA RATTISTE 01.02.2016

ema ETHEL KREISBERG, isa TAAVI

RATTISTE

KUULUTUSED ja TEATED

ALATES 1.JAANUAR 2016 (Sotsiaalministeeriumi info)

Toimetulekutoetus suureneb. Puuduses olevate perede

toetamiseks tõuseb toimetulekupiir 2016. aastal 130 euroni üksi

elavale isikule ja perekonna esimesele liikmele, samuti pere

alaealistele lastele. Iga järgneva täisealise perekonnaliikme

toimetulekupiir tõuseb 104 euroni. 2015. aastal olid

toimetulekupiirid vastavalt 90 ja 72 eurot.

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir tõuseb. 2016. aastal

tõuseb vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna

esimesele liikmele 358 euroni, igale järgnevale vähemalt 14-

aastasele pereliikmele 179 euroni ja igale alla 14-aastasele

pereliikmele 107,4 euroni. 2015. aastal olid vajaduspõhise

peretoetuse sissetulekupiirid vastavalt 329, 164,5 ja 98,7 eurot.

Kehtima hakkab uus sotsiaalhoolekande seadus. Üheks

olulisemaks muudatuseks on miinimumnõuete kehtestamine

kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteedile. See aitab kaasa

abivajavate isikute teadlikkuse suurendamisele abi saamise

võimalustest ja eesmärkidest. Samuti võimaldab selgem

regulatsioon saada riigil senisest paremat ülevaadet sellest, millistes

omavalitsustes vajab teenuste kvaliteet ja kättesaadavus

parandamist ning mille kohta saadud andmed võimaldavad

vajadusel plaanida riigi tasemel muutusi olukorra parandamiseks.

Prognooside kohaselt tõusevad pensionid aprillist 5,7 protsenti.

Keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 375

eurolt 396 euroni. Keskmine pension jääb tulumaksuvabaks, kuna

tõuseb ka pensionide täiendav maksuvaba tulu.

Rehabilitatsiooniteenuste järjekorrad lühenevad. Tänu

täiendavatele eelarvelistele vahenditele on võimalik lühendada

oluliselt rehabilitatsiooniteenuste ootejärjekorda, kus on täna

järjekorras ligi 9000 inimest. Eesmärk on tagada see, et sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenusele saadakse ühe aasta jooksul.