detailplaneering harju maakonnas saku vallas saku alevikus...

Tartu

2013

Töö nr 11DP12

A – 11DP12

Planeerija: Loovmaastik OÜ

Kontaktandmed: 50106 Tartu L. Tolstoi 14-1, 5239277, [email protected]

Huvitatud isik: EELK Hageri Lambertuse Kogudus

Kontaktandmed: Kiriku Tee 1, Hageri, Kohila vald 79701, 56641633

DETAILPLANEERING

Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus

Saku-Tõdva ja Tallinn-Saku-Laagri

kõrvalmaanteede, Pähklimäe 1 ja Küütsu tn 4

kinnistute vahelisel alal ning lähialal

Projektbüroo juhataja ……………………………………

Planeeringu koostaja: Toomas Põld…………………

DETAILPLANEERING Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus Saku-Tõdva ja Tallinn-Saku-Laagri

kõrvalmaanteede, Pähklimäe 1 ja Küütsu tn 4 kinnistute vahelisel alal ning lähialal

Planeeringu koostaja: Toomas Põld 2

…………………………………

Sisukord

1. Seletuskiri ....................................... ........................................................ 4

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ............... ................................... 4

1.1.1. Alusmaterjalid .................................................................................. 4

1.1.2. Lähtedokumendid ............................................................................ 4

1.1.2.1 Maakonnaplaneeringud ............................................................. 4

1.1.2.2 Üldplaneeringud: ....................................................................... 4

1.1.2.3 Detailplaneeringud: ................................................................... 5

1.1.2.4 Määrused: ................................................................................. 5

1.1.2.5 Seadused: ................................................................................. 5

1.1.2.6 Eesti Standardid: ....................................................................... 5

1.1.2.7 Arengukavad ja muu ................................................................. 6

1.1.2.8 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ...................... 6

1.1.2.9 Vormistamise nõuded ................................................................ 6

1.2. Detailplaneeringu ülesanne ........................ ........................................... 6

1.3. Olemasolev olukord ................................ ............................................... 7

1.3.1. Juurdepääs ja liikluskorraldus .......................................................... 8

1.3.2. Planeeringuala hoonestuse kirjeldus ............................................... 8

1.3.3. Piirded.............................................................................................. 9

1.3.4. Haljastus .......................................................................................... 9

1.3.5. Kitsendused/piirangud ..................................................................... 9

1.3.6. Tehnovõrgud .................................................................................... 9

1.3.7. Olemasolevate kinnistute andmed ................................................... 9

1.4. Kontaktvööndi analüüs ............................. ............................................. 9

1.5. Planeerimislahendus ............................... ............................................ 11

1.5.1. Kontseptsioon ................................................................................ 11

1.5.2. Krundid .......................................................................................... 11

1.5.3. Piirded............................................................................................ 12

1.5.4. Hoonestus ...................................................................................... 13

1.5.4.1 Ehitusõigus .............................................................................. 13

1.5.4.2 Hoonestusala .......................................................................... 18

1.5.4.3 Hoonete paiknemine ............................................................... 19




1.5.4.4 Planeeritud hoonestuse arhitektuursed nõuded ...................... 19

1.5.5. Tänavavõrk ja liikluskorraldus ........................................................ 20

1.5.6. Keskkonnakaitse, haljastus ja heakord .......................................... 22

1.5.6.1 Maastikukujunduse projekteerimise nõuded............................ 23

1.5.7. Tuleohutus ..................................................................................... 24

1.5.8. Kitsendused ................................................................................... 25

1.5.9. Tehnovõrkude lahendus ................................................................ 25

1.5.9.1 Veevarustus, kanalisatsioon ja sademevesi ............................ 25

1.5.9.2 Elektrivarustus ......................................................................... 26

1.5.9.3 Tänavavalgutus ....................................................................... 27

1.5.9.4 Sidevarustus ............................................................................ 27

1.5.9.5 Küte ......................................................................................... 27

1.5.10. Kuritegevuse riske vähendavaid nõuded ja tingimused ................. 27

2. Joonised .......................................... ..................................................... 29

2.1. Situatsiooniskeem.................................. .............................................. 30

2.2. Tugiplaan ......................................... ..................................................... 31

2.3. Põhijoonis ........................................ ..................................................... 32

2.4. Tehnovõrkude koondplaan ........................... ...................................... 33

2.5. 3D illustratsioonid ............................... ................................................. 34

3. Lisad ............................................. ......................................................... 37

3.1. Saku Vallavolikogu otsus Detailplaneeringu koostami se algatamise

kohta 8. dets 2011 ................................ .......................................................... 38

3.2. Saku Vallavolikogu otsuse lisad Detailplaneeringu k oostamise

algatamise kohta 8. dets 2011 ..................... .................................................. 41

3.3. Planeeringu algatamise teade ajalehes ............. ................................. 45

3.4. Maanteeameti seisukoht ............................ .......................................... 46

3.5. Eskiisi avaliku arutelu teade ajalehes ............ .................................... 47

3.6. Eskiisi avaliku arutelu protokoll.................. ........................................ 48

3.7. Võrguvaldajate tehnilised tingimused .............. .................................. 50

4. Kooskõlastused..................................... ............................................... 51

4.1. Kooskõlastuste koondtabel ......................... ....................................... 51




1. Seletuskiri

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused

1.1.1. Alusmaterjalid

• Saku Vallavolikogu 8. detsembri 2011. a otsus nr 87 LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS Harju maakonnas Saku vallas

Saku alevikus Saku-Tõdva ja Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaanteede,

Pähklimäe 1 ja Küütsu tn 4 kinnistute vahelisel alal ning lähialal.

• Saku Vallavolikogu 8. detsembri 2011. a otsus nr 89 detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine.

• Haldusleping detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja kokkulepe

detailplaneeringu koostamise rahastamiseks.

• Leping detailplaneeringu elluviimise tegevuskava kohta ja detailplaneeringu

kohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks

1.1.2. Lähtedokumendid

1.1.2.1 Maakonnaplaneeringud

• Harju maakonnaplaneering (kehtestatud Harju maavanema 19. aprilli 1999

korraldusega nr 1682);

1.1.2.2 Üldplaneeringud:

• Saku aleviku ja lähiala üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 16.

augusti 2012. a otsusega nr 60).




• Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 9. aprilli 2009

otsusega nr 22)

• Saku valla ehitusmäärus (kehtestatud Saku Vallavolikogu 14. mai 2009

määrusega nr 5)

1.1.2.3 Detailplaneeringud:

• Teaduse 2 ja Saku-Tõdva maantee vahelise ala detailplaneering

1.1.2.4 Määrused:

• Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määruse nr 315 Ehitisele ja selle osale

esitatavad tuleohutusnõuded,

• Detailplaneeringu koostamise aluseks on Saku Vallavolikogu 14. mai 2009

määrusega nr 5 kehtestatud Saku valla ehitusmäärus

• Vabariigi Valitsuse 24.jaanuar 1995.a määrusega nr 36 „Katastriüksuse

sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused“;

• Siseministri 08.09.2000 määrusega nr 55 kinnitatud „Tuleohutuse

üldnõuded”;

1.1.2.5 Seadused:

• Planeerimisseadus;

• Teeseadus;

• Veeseadus;

• Looduskaitseseadus;

1.1.2.6 Eesti Standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2003 Ehitise isolatsiooninõuded. Kaitse müra eest,

• Eesti Standard EVS 843:2003 Linnatänavad,

• Eesti standard Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuur

• Osa 1: Linnaplaneerimine.

• Eesti Standard EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus; Tuletõrje veevarustus;




1.1.2.7 Arengukavad ja muu

• Saku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks

2008-2020;

• Saku valla jäätmekava 2006-2010 (kehtestatud Saku Vallavolikogu 16. juuni

2005määrusega nr 12);

• Saku valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 11. märtsi

2010. a määrusega nr 9.);

• Hea ehitustava;

1.1.2.8 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uurin gud

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud FIE Anne Unt poolt 2012. a

oktoobris koostatud topo-geodeetiline alusplaan, töö nr GO-89-12, täpsusastmega

M 1:500.

1.1.2.9 Vormistamise nõuded

Detailplaneeringu vormistamisel on kasutatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2002.

aastal välja antud "Planeeringute leppemärgid" esitatud leppemärke ja lähtutud

Keskkonnaministeeriumi poolt 2003. aastal välja antud trükisest „Soovitused

detailplaneeringu koostamiseks“.

1.2. Detailplaneeringu ülesanne

Detailplaneeringu ülesanne on ehitusõiguse määramine sakraalehitise rajamiseks.




1.3. Olemasolev olukord

Maa-ala asub Saku alevikus Saku-Tõdva ja Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaanteede,

Pähklimäe 1 ja Küütsu tn 4 kinnistute vahelisel alal ning lähialal, jätkuvalt

riigiomandis oleval maal vt Situatisooniskeemi joonis 1 ja Tugiplaani joonis 2. Saku

valla üldplaneeringus on juhtotstarbeks määratud haljasala ja parkmetsa maa ning

üldkasutatava hoone maa. Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringus on käsitletava

planeeringuala juhtotstarbeks määratud üldkasutatavate hoonete maa.

Detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut vt Saku aleviku ja

lähiala üldplaneeringu põhijoonise väljavõtet skeemil 1




Skeem 1

Maa-ala on lauge ehk õrnalt reljeefne, kõrguste vahemik on kuni 5m

(absoluutkõrguse järgi 42-47m), kallak on ida suunas. Maaala on enamalt jaolt

kaetud kõrghaljastusega ja ülejäänud osa rohumaaga. Planeeringuga haaratud

maa-ala suurus on ca 1,9 ha. Maa-ala on hoonestamata, kuid vajalikud

kommunikatsioonid on enamalt jaolt planeeringualal olemas. Planeeriguala

lõunapoolset serva läbib Küütsu tänav.

1.3.1. Juurdepääs ja liikluskorraldus

Planeeriguala piirneb teedega kolmest küljest. Põhjast Tallinn-Saku-Laagri

kõrvalmaanteega, idast Saku-Tõdva kõrvalmaanteega ning lõunast Küütsu

tänavaga. Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ja Saku-Tõdva kõrvalmaantee on

varustatud planeerigualal ja selle läheduses ühistranspordi peatuste ning jalg- ja

jalgrattateedega, mille tulemusel on juurdepääs planeerigualale kõigi

transpordiliikide poolt hästi tagatud va rongijaam, mis jääb planeerigualast ca 1,5

km kaugusele.

Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu järgi on perspektiivne kergliiklustee (jalg- ja

jalgrattatee) ette nähtud ka Saku–Tõdva kõrvalmaantee läänepoolsele ehk

planeeriguala poolsele küljele.

1.3.2. Planeeringuala hoonestuse kirjeldus

Planeeringuala on hoonestamata




1.3.3. Piirded

Puuduvad, välja arvatud planeeriguala läänepoolne serv, kus planeeriguala piirneb

osaliselt üksikelamute võrkaia ja hekiga.

1.3.4. Haljastus

Kõrghaljastus on osaliselt väärtuslik

1.3.5. Kitsendused/piirangud

Planeeringuala jääb ida- ja põhjapoolses osas Saku-Tõdva kõrvalmaantee ja

Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee tee kaitsevööndisse (kaitsevööndi ulatus

sõiduraja teljest on 50m mõlemale poole) ning idapoolses osas keskpinge õhuliini

kaitsevööndisse (kaitsevööndi ulatus õhuliini teljest mõlemale poole 10m.

1.3.6. Tehnovõrgud

Planeeringuala idapoolsest osast läheb läbi keskpinge õhuliin. Planeeringuala

põhja- ja ida serva läbivad sademevee kraavid ning tänavavalgustuskaabel ja

valgustus. Planeeringuala lõuna servas Küütsu tänaval kulgeb vee- ja

kanalisatsioonitorustikud.

1.3.7. Olemasolevate kinnistute andmed

Planeeriguala jääb valdavalt reformimata riigimaale, kuid idapoolses osas jääb osa

planeeriguala Saku-Tõdva kõrvalmaantee kruntidele (11342 Saku-Tõdva tee

71801:006:1014, 11342 Saku-Tõdva tee L2 71801:005:0435) ja Tallinn-Saku-Laagri

kõrvalmaantee krundile (11340 Tallinn-Saku-Laagri tee 71801:005:0411)

Planeeritud alal puudub varem kehtestatud detailplaneering.

1.4. Kontaktvööndi analüüs

Planeeringuala paikneb Saku aleviku tiheasustatud ala läänepoolses servas Saku-

Tõdva kõrvalmaantee ja Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ringristmiku kõrval.

Saku aleviku keskusest jääb planeeringuala ca 0,5 km kaugusele. Planeerigualast




põhja- ja idasuunas on kavandatud perspektiivsed ühiskondlikud hooned (hetkel

rohumaa) ning läänes ja lõunas asuvad peamiselt väikeelamud ja haljasalad.

Planeeringuala asub Saku valla üldplaneeringu alal, kui ka Saku aleviku ja lähiala

üldplaneeringu alal. Saku aleviku ja lähiala üldplaneering täpsustab Saku valla

üldplaneeringut. Mõlema üldplaneeringu kohaselt on planeeriguala ja seda

ümbritseva maa-ala peamine sihtotstarve üldkasutatavate hoonete maa, haljasala

ja parkmetsa maa ning vähesel määral pere- ja ridaelamu maa. Planeeriguala

ümbritsevad viimaste kümnendite jooksul rajatud ühe kuni kahekorruselised viil-,

kelp ja kaldkatustega väikeelamud, kus fassaadikattemeterjalina on kasutatud

krohvi, tellist ja puitu. Katuse kattematerjalina on kasutatud peamiselt plekkprofiili ja

kivi. Planeeriguala naabruses esineb üks palkmaja, mõned postmodernistliku ja

modernistlikuma arhitektuuriga villad. Enamuses elamud on traditsioonilise

arhitektuuriga, 1-2 korruselised, tänapäeval levinud materjalikasutusega hooned.

Käesolev detailplaneeringuala piirneb idapoolt Teaduse 2 ja Saku-Tõdva maantee

vahelise ala detailplaneeringu alaga, mis on hetkel menetlemise staadiumis.

Eelnimetatud planeeringu ülesanne on Saku vallas Saku alevikus Teaduse 2 ja

Saku-Tõdva maantee vahelisel alal ehitusõiguse määramine spordihoone ja

põhikooli ehitamiseks, mille tulemusel säilib kehtestatud Saku aleviku ja lähiala

üldplaneerigu kohane maa sihtotstarve, üldkasutatavate hoonete maa.




1.5. Planeerimislahendus

1.5.1. Kontseptsioon

Detailplaneeringuga määratakse uusehitistele soovituslikud asukohad, krundi

ehitusõigus, juurdepääsuteed ja lahendatakse parkimisküsimused, tehnovõrgud,

liikluskorraldus ning antakse üldised haljastus, heakorra- ja keskkonnakaitselised

abinõud.

Lähtudes Saku valla ja Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu kohasest

maakasutusest planeerigualal ja seal naabruses (üldkasutatavate hoonete maa),

heast juurdepääsetavusest planeeringualale, planeeriguala looduslikust

iseärasusest ja vajadusest Saku vallas, on planeerigualale kavandatud

sakraalehitiste ja tavandihoone maa. Sakraalehitise rajamise vajadus on tingitud

sellest, et lähim kirik Keilas jääb Saku alevikust ca 15km kaugusele. Arvestades

Saku aleviku ja valla elanikkonna kasvu on tekkinud vajadus sealse elanikkonna

teenindamiseks rajada kirik ja kontsertide pidamise koht, et Saku valla ja aleviku

elanikele võimaldada kirikus ja kontsertidel käimine oma valla keskuses. Selle

tulemusel saavad paljud külastada kirikut säästvaid liikumisviise silmas pidades

(jalgsi- ja jalgrattaga) ehk sõltumata motoriseeritud transpordist. Samas tekib ka

võimalus külastada kirikut naaberasulatest ja valdadest ühistranspordiga, sest

planeeriguala piirneb kahe kõrvalmaanteega, kus planeeringuala vahetusläheduses

on ka ühistranspordi peatused.

Üldplaneeringu kohase ja olemasoleva taristu edasiseks arendamiseks on

käesoleva planeeringuala ulatuses kavandatud ka tee ja tänava maa krundid.

1.5.2. Krundid

Lähtudes olemasolevast ja Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringust ning Saku valla

üldplaneeringuga kavandatud teede ja kruntide struktuurist on käesoleva




planeeringuga ära seotud reformimata riigimaa Saku-Tõdva kõrvalmaantee ja

Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee vahelisel alal, mis lääne- ja lõuna poolt on

seotud olemasolevate elamu krundi piiridega. Planeeringuala on praegu jätkuvalt

riigi omandis olev maa, mis munitsipaliseeritakse peale detailplaneeringu kehtestatmist

käesoleva detailplaneeringu alusel.

Planeeringuala kruntimise tulemusel sai moodustatud neli krunti. Planeeringuala

põhjapoolsesse serva Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee äärde on planeeritud

täiendav 13m laiune Tee ja tänavamaa krunt, mis järgib olemasoleva elamu

(Pähklimäe 1) krundi kaugust maanteest. Krunt on planeeritud eesmärgiga, et

tulevikus rajada sinna jalgtee või jalg- ja jalgrattatee sealpool maanteed elavate

inimeste teenindamiseks ning krundi saab tulevikus vajadusel liita Tallinn-Saku-

Laagri kõrvalmaantee krundile. Saku-Tõdva tee äärde on planeeritud samuti

täiendav Tee ja tänavamaa krunt eesmärgiga rajada sinna üldplaneerigus ette

nähtud jalg- ja jalgrattatee. Krundi laius on planeeritud vastavalt jalg- ja jalgrattatee

vajadusele, et säiliks ka väärtuslik kõrghaljastus ning krundi kavandamisel on

arvestatud ka Kingu tn 1 krundi piiri kaugusega Saku-Tõdva maanteest. Krundi

saab tulevikus vajadusel liita Saku-Tõdva kõrvalmaatee krundiga. Kolmas tee ja

tänavamaa krunt on planeeritud olemasolevale Küütsu tänavale arvestusega,et

sinna on võimalik rajada tulevikus sõidutee kõrvale ka jalgtee või jalg- ja

jalgrattatee. Tänava maa-ala välja kruntimisel on arvestatud ka olemasolevaid

Küütsu tänava välja kujunenud tänava koridori ehk olemasolevate elamukruntide

piire. Neljanda krundi sihtotstarbeks on määratud sakraalehitiste ja tavandihoone

maa, mis on kavandatud ülejäänud planeerigualale, sidudes selle loogiliselt

olemasolevate elamu kruntide ja planeeritud tee ja tänavamaa kruntidega.

1.5.3. Piirded

Vältida piirete rajamist planeeritud krundi piiridele va looduslikud piirded heki näol,

kui see ei sega liiklusnähtavust ja toetab olemasolevat looduslikku keskkonda.

Tehispiiret võib kasutada mõne üksiku fragmendina sakraalehitise




vahetusläheduses, kui see toetab hoone arhitektuuri ega isoleeri juurdepääsu

võimalust hoonesse ega varja hoonet.

1.5.4. Hoonestus

1.5.4.1 Ehitusõigus

pos. nr.

Krundi planeer-

itav suurus

(m²)

Hoonete ehitus- alune pind (m²) maa-

pealne

Hoonete bruto pind (m²) maa-

pealne

Max. Korrus-elisus / hoone

põhimahu kõrgus / hoone torni

kõrgus (suhteline kõrgus m)

Hoonete arv

krundil

Siht- otstarbe

ja osakaalu

% DP liigi

järgi

Maa sihtotstarbe

ja osakaalu% katastriük-

suse liigi järgi

Piirangud

pos 1 12844 2500 1000

3/14/20

5 AR 100%

Üh 100%

Sv olemas-olevale keskpinge õhuliinile koridori laiusega kuni 10m võrguvaldaja kasuks.

Sv planeeritud tänava-valgustus-

kaablile koridori laiusega 2m võrguvaldaja kasuks.

Tee kaitsevöönd 50m.

pos 2

748

-

-

-

-

LT 100%

L 100%

Sv planeeritud tänava-valgustus- kaablile koridori laiusega 2m võrguvaldaja kasuks.

Sv olemasolevale sademevee-kraavile koridori laiusega 4,5m võrguvaldaja




pos. nr.

Krundi planeer-

itav suurus

(m²)


pealne


pealne




Hoonete arv

krundil

Siht- otstarbe

ja osakaalu

% DP liigi

järgi

Maa sihtotstarbe


suse liigi järgi

Piirangud

kasuks.


pos3

1236

-

-

-

-

LT 100%

L 100%

Sv olemasolevale keskpinge õhuliinile koridori laiusega kuni 11m võrguvaldaja kasuks.


Sv olemasolevale sademevee-kraavile koridori laiusega 5m võrguvaldaja kasuks.


Pos4

1166

-

-

-

-

LT 100%

L 100%


Sv olemasolevale ja planeeritud




pos. nr.

Krundi planeer-

itav suurus

(m²)


pealne


pealne




Hoonete arv

krundil

Siht- otstarbe

ja osakaalu

% DP liigi

järgi

Maa sihtotstarbe


suse liigi järgi

Piirangud

veetorustikule koridori laiusega 3m võrguvaldaja kasuks.

Sv olemasolevale ja planeeritud kanalisatsiooni-torustikule koridori laiusega 3m võrguvaldaja kasuks.


Sv planeeritud madalpinge-kaablile koridori laiusega 2m võrguvaldaja kasuks.





pos. nr.

Krundi planeer-

itav suurus

(m²)


pealne


pealne




Hoonete arv

krundil

Siht- otstarbe

ja osakaalu

% DP liigi

järgi

Maa sihtotstarbe


suse liigi järgi

Piirangud

1134

2 1

1342

Sa

ku -

Tõd

va

tee

L2





Krundil paikneb geodeetiline märk.




pos. nr.

Krundi planeer-

itav suurus

(m²)


pealne


pealne




Hoonete arv

krundil

Siht- otstarbe

ja osakaalu

% DP liigi

järgi

Maa sihtotstarbe


suse liigi järgi

Piirangud

1134

2 S

aku-

Tõd

va

tee


Sv olemasolevale sademevee-

kraavile koridori laiusega 7m võrguvaldaja kasuks.


1134

0 T

allin

n-S

aku-

La

agri

tee







pos. nr.

Krundi planeer-

itav suurus

(m²)


pealne


pealne




Hoonete arv

krundil

Siht- otstarbe

ja osakaalu

% DP liigi

järgi

Maa sihtotstarbe


suse liigi järgi

Piirangud

Küü

tsu

täna

va

maa

-ala

Sv planeeritud madalpinge elektrikaablile koridori laiusega 2m võrguvaldaja kasuks.

1.5.4.2 Hoonestusala

Arvestades olemasolevat naaberhoonestust, Teaduse 2 ja Saku-Tõdva

kõrvalmaantee vahelise ala detailplaneeringuga fikseeritud hoonestuse paiknemist,

määrati sakraalehitise hoonestusala krundi keskosasse, et kiriku ja naaberkruntide

hoonestuse vahele jätta piisavalt ruumi, sest kirik monumentaalse hoonena on

niivõrd eripärane, et seda ei saa nihutada krundi serva, kus hakkavad segama juba

naaberkinnistute hooned (peamiselt elamud). Seetõttu paikneb hoonestusala ka

osaliselt Saku – Tõdva kõrvalmaantee tee kaitsevööndis. Tallinn-Saku-Laagri

kõrvalmaantee tee kaitsevöönd on ühtlasi hooestusala põhja piiriks. Kiriku

hoonestuse paremaks eraldamiseks naaberhoonestusest on kohustuslik säilitada

hoonestusalast välja jääv väärtuslikum kõrghaljastus maksimaalselt, mis võimendab

kiriku monumentaalsust ja eraldab visuaalselt peremini elamuala ja saakraalehitise

ala. Hoonestusala sisene kõrghaljastuse säilimine täpsustatakse

projekteerimisstaadiumis, kus ehitiste rajamisel tuleb arvestada ka väärtuslikuma

kõrghaljastuse säilimisega. Sakraalehitise hoonestusala on ühtlasi planeeritud

maapinna kõrgeimasse punkti, mis võimendab veelgi hoone esinduslikkust.

Hoonestusala võimaldab hajutatumalt paigutada kirikust eraldi ka abihooneid.




1.5.4.3 Hoonete paiknemine

Sakraalehitise esinduslik ehk põhi hoonemaht ja torn kavandada hoonestusala

põhja või idapoolsele osale, et oleks tagatud sakraalehitise esindusliku osa

väljapaistvus Saku aleviku poolt, Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaanteelt ja Saku-

Tõdva kõrvalmaanteelt. Sakraalehitise abihooned ja ruumid kavandada

hooenstusala läänepoolsesse ossa või maanteedelt vaadatuna kõrghaljastuse

varju, et tagada kiriku peahoone domineerimne. Sakraalehitise paigutamisel

arvestada kiriku ehituse traditsiooni, paigutades hoone võimalikult ida-lääne

suunaliselt.

1.5.4.4 Planeeritud hoonestuse arhitektuursed nõude d

Planeeringuga katusetüüpi ei määrata, sest kirik on olemasolevast

naaberhoonestusest piisavalt eraldatud ja ühtlasi ei ole naaberhoonestusel antud

piirkonnas väljakujunenud kindlat katusetüüpi. Peamiselt esineb viil-, kelp- ja

kaldkatus. Sobiv katusetüüp määratakse sakraalehitisele projekteerimise

staadiumis.

Kasutada fassaadikattematerjalidest domineerivana kivi, krohvi, puitu või klaasi.

Eelnimetatud materjale võib kasutada ka kombineeritud kujul. Vähesel määral võib

kasutada ka metalli. Imiteerivate materjalide kasutamine ei ole lubatud.

Imiteerivateks materjalideks käesolevas kontektsis on profiilplekist ja plastikust

välisvooder, plastikaknad, kiviimitatsiooni- ja trapetsprofiilist või muu taolise

reljeefse mustriga profiilplekist katus.

Palkhoone püstitamine ei ole lubatud.

Võimaluse korral korraldatakse hoonete kompleksi lahenduse väljatöötamiseks

arhitektuurikonkurss.




1.5.5. Tänavavõrk ja liikluskorraldus

Planeeritud sakraalehitisele on sõidukite juurdepääs kavandatud Küütsu tänava

kaudu, vältides otse täiendavate juurdepääsude rajamist kõrvalmaanteedelt, mis

tagab parema liiklusohutus sõiduteel ja jalg- ja jalgrattateel. Sellise juurdepääsu

lahenduse puhul jääb haljasala Saku –Tõdva maantee ääres terviklikuks ja autode

parkimisala saab paremini varjata kõrghaljastuse varju, juurdepääsutee kõrvale.

Saku aleviku keskusest planeeringualani kulgeb katkematu jalg- ja jalgrattatee.

Lisaks olemasolevatele jalg- ja jalgrattateedele on vastavalt üldplaneeringule ja

tänaseid vajadusi silmas pidades planeeringuala põhja- ja idaserva ette nähtud

täiendavaid jalg- ja jalgrattateed. Planeeringuala lõunaservas olevale Küütsu

tänavale on planeeritud jalgtee või jalg- ja jalgrattatee, msi tagab Küütsu tänava

kergliiklejatele ohutumad liikumisvõimalused. Planeeringulahenduse realiseerilsel

tuleb Küütsu tänava otsa Saku-Tõdva kõrvalmaanteele rajada ülekäigurada, mis

teenindaks Küütsu tänava piirkonna elanikke, kes soovivad kodu ja aleviku keskuse

vahel liikuda, eriti veel seejärel, kui realiseerub Teaduse 2 ja Saku-Tõdva maantee

vahelise ala detailplaneering (põhikool ja spordihoone). Planeeritud ala piirneb

põhja- ja idaküljelt bussipeatustega, mille tulemusel on tagatud hea olemasolev

juurdepääsetavus ühistranspordiga. Saku raudteejaam jääb planeerigualast ca 1km

kaugusele.

Vastavalt Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu seletuskirja p.2.1.3 seob Saku

aleviku keskuse lääneosa tuumkeskusega kavandatav kergliiklustee, mis ühendab

Saku mõisapargi kavandatava puhkealaga ehk planeeringualaga (nn Küütsu mägi).

Lähtuvalt eelnevast tuleb pos 1 krundi projekteerimisel ette näha ka krunti läbivad

jalgrajad, et tagada krundi parem avalik kasutus rekreatiivsel eesmärgil ning luua

jalakäiajtele paremad liikumisvõimalused.




Sakraalehitise jaoks on planeeritud autodele 20 kohaline parkla. Parkla ligikaudne

asukoht on toodud põhijoonisel. Juurdepääsutee ja parkla pinnakattematerjalina

kasutada asfalti ja/või kivisillutist. Parkimisala osa, mida kasutatakse harvem, seal

on soovitav parkimiskoha katendiks kasutada murukivi või kärge, mis on

tegelikkuses nagu tugevdatud murupind, mis sobitub hästi looduslikku keskkonda ja

eeldab, et seal igapäevaselt ei pargita. Soovitav on parkla rajada juurdepääsutee

kõrvale, kus juurdepääsuteed kasutatakse ühtlasi manööverdusalana ja parkimisala

liigendada võimalusel olemasoleva kõrghaljastusega. Eelnimetatud lahendus on

välja pakutud eesmärgiga vältida suure kõvakattega pinna tekkimist looduslikku

keskkonda. Parkla on osaliselt ettenähtud hoonestusalasse seetõttu, et ei oleks

võimalust rohkem olemasolevat kõrghaljastust likvideerida, kui hoonestusala ja

juurdepääsutee parkimisala ulatuses, kus väärtuslikku kõrghaljastust tuleb

maksimaalselt säilitada. Juhul, kui kirikus toimuvate suurürituste puhul

normikohasest parklast väheseks jääb, saab kiriku teenindamiseks kasutada

täiendavalt Teaduse tn 2 ja Saku-Tõdva maantee vahelise ala detailplaneeringuga

kavandatud parklat.

Kiriku juurde on ettenähtud kaks parkimiskohta bussidele (bussid pikkusega kuni

12m) ning neile on ettenähtud normikohane manööverdusruum.

Sakraalehitise projekteerimisel näha ette jalgrattaparkla hoone sissepääsu

läheduses. Soovitav on jalgrattaparkla lahendada hoone konstruktsiooni osana

(näiteks hoone katus ulatub ka jalgrattaparkla kohale ja rattahoidjad on ühtlasi

hoone kandekonstruktsiooni osana). Projekteerimisstaadiumis esitada jalgratta

parkla täpne asendiplaan ja jalgrattahoidja detailjoonis (näiteks pilt kataloogist või

ise loodud lahendus koos mõõtkettidega). Jalgratast peab saama hoidja külge

lukustada mugavalt jalgrattaraamiga. Jalgrattahoidjad, kus saab jalgratast hoidja

külge lukustada ainult esi- või tagarattaga on keelatud, sest selliselt on jalgratas

vargale hästi kättesaadav ja kasutuselt ebamugav. Jalgrattaparklat peab saama

tulevikus ka laiendada.




Planeeritud sakraalehitise parkimiskohtade kontrollarvutus on esitatud vastavalt

EVS 843:2003 Linnatänavad standardi linna ääreala „väike elamute ala“

koefitsiendile.

Tabel 7. Parkimiskohtade kontrollarvutus

pos. nr. ehitise otstarve/liik

Istekohtade arv kirikus

norm. arvutus

normatiivne parkimis-kohtade arv

planeeringus ettenähtud parkimis-kohtade arv krundil

pos 1 kirik

200

1 auto parkimiskoht =

10 istekohta kirikus

1 jalgratta parkimiskoht

= 40 istekohta kirikus

20

5

20

minimaalselt 5, kuid soovitav on

projekteerida rohkem

1.5.6. Keskkonnakaitse, haljastus ja heakord

Detailplaneeringuga kavandatu krundi ja ümbritseva maa-ala keskkonnatingimusi

oluliselt ei mõjuta, kuna keskkonda ohustavaid tegevusi alale ei ole.kavandatud

Planeeriguala on ca 70% ulatuses kaetud kõrghaljastusega, mis on kohati

võsastunud. Kõrghaljastusena esineb vähemväärtuslikku liike (lepp, haab jne) ja ka

väärtuslikumat kõrghaljastust (mänd, kuusk, vaher jne). Olemaoslev väärtuslikum

kõrgahaljastus säilitada väljaspool hoonestusala maksimaalselt. Juhul, kui

hoonestusala sisse jääb väärtuslikumaid liike, mida hoone projekt võimaldab

säilitada, tuleb need puud ka säilitada. Planeeringu realiseerimise käigus

korrastada olemaoslev kõrghaljastus, kust välja raiuda vähemväärtuslikumad,

lühemaealised, ebadekoratiivsed liigid, mis segavad väärtuslikumate liikide kasvu

(kasvavad liiga lähestikku ja varjavad valgust), mille tulemusel moodustub kiriku

ümber metsapargi laadne korrastatud ala. Kõrghaljastuse likivdeerimisega




hoonestusalal, tuleb tagada Saku aleviku poolt vaadeldavus kirikule. Kõrghaljastust

juurde ei ole planeeritud, kuid projekteerimise staadiumis võib ette näha

olemasoleva kõrghaljastusega ala täiendamise ja hekkide ning põõsaste rajamise.

Säilitatav ja planeeritud kõrghaljastus peab hoonetest jääma vähemalt 5m

kaugusele ja teedest ning tehnovõrkudest vähemalt 2m kaugusele vastavalt

standardile EVS 843:2003 „Linnatänavad”.

Kõrghaljastuse eemaldamisel taotleda raieluba Saku vallaaednikult.

Pos 1 krundile on kavandatud eraldi konteinerid sorteeritud jäätmete kogumiseks.

Jäätmekonteinerid paigutatakse alale nii, et prügiveoauto pääseks prügikonteinerile

lähemale kui 10m. Jäätmete kogumisel ja käitlemisel tuleb arvestada Saku valla

jäätmehoolduseeskirjaga.

Liiva- ja õliüpüüdurite rajamise vajadus auto parklas määratakse suublasse

juhitava sademevee reostusnäitajate piirmäära järgi. Vt. Vabariigi Valitsuse määrus

nr 99

„Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta

esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende

nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“ § 5 lg 3 ja 4.

Arvestades ilmakaari ja planeeritud hoonestusala paiknemist naaberhoonete

suhtes, puudub vajadus insolatsiooni kestvuse arvutamiseks. Planeeritud alale

tuleb hoonete projekteerimise käigus koostada ka maastikuarhitektuurne projekt,

millega lahendatakse ära planeeringuala maastikukujunduse osa.

1.5.6.1 Maastikukujunduse projekteerimise nõuded

• Ehitusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;

• Teeseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;

• EVS 778:2001 Ilupuude ja põõsaste istikud;

• EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt




• EVS-EN 1176-1:2000 Mänguväljaku seadmed Osa1: Üldised ohutusnõuded

ja katsemeetodid;

• EVS-EN 1176-7:2000 Mänguväljaku seadmed. Osa 7: Juhised paigaldamise,

kontrollimise, hooldamise ja kasutamise kohta;

• EVS-EN 1177:2000 Lööke summutav mänguväljaku kate. Ohutusnõuded ja

katsemeetodid

• EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine linnaplaneerimise ja arhitektuur”

• EVS-EN 1338:2003 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid;

• EVS-EN 1340:2003 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid;

• EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused, spetsifikatsioonid

ja katsemeetodid;

• Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste liikumisvõimaluste

tagamiseks üldkasutatavates ehitistes. (28.11.2002 määrus nr 14);

• Maa RYL 2000 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja

• alustarindid;

• Maa RYL 2000 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja

alustarindid;

• “Linnahaljastus: Avalike alade kujundamise ja ehitamise käsiraamat” Tallinn

2006, autor Kadi Tuul.

• Infra RYL 2006 Infrastruktuuri üldised kvaliteeditingimused

• Eesti Standard EVS 843:2003 Linnatänavad,

Rajatavate hoonete konstruktiivsed ja tehnilised lahendused tuleb kavandada

lähtudes säästlike hoonete kontseptsioonist.

1.5.7. Tuleohutus

Tule leviku takistamiseks põlevalt hoonelt teisele ning tulekustutus- ja päästetööde

tagamiseks on hooned üksteisest eraldatud tuleohutuskujadega >8m. Kohtades,

kus kuja on väiksem kui 8m, tuleb kasutada tulemüüri. Planeeritud hoonete




minimaalne tulepüsivusklass on TP3, täpselt määratakse see hoone

ehitusprojektiga. Tulekustutustööde teostamiseks tagatakse juurdepääsuteed

kõigile planeeritud hoonetele ja hoonete kõikidele külgedele.

Juurdepääsud ja hädaväljapääsudele juurdepääsude tagamiseks lahendada need

vastavalt EPN 10.1. ja Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315

„Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” järgi. Juurdepääsud

hädaväljapääsudele täpsustatakse graafiliselt eelprojekti käigus. Vastavalt Eesti

Standardile EVS 812-6:2005 „Ehitiste tuleohutus“, tuleb planeeritud hoonestusele

tagada tulekustutusvesi 10l/s. Vastav tulekustutsvee hulk tagatakse pärast AS

Kommunaalprojekti töö nr T-50-09 „Saku aleviku ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonitorustike ja reoveepumplate projekt“ realiseerimist. Eelnimetatud

projektiga on rajatud tuletõrjehüdrant Küütsu tänava ja Saku –Tõdva kõrvalmaantee

ristmikule, mis jääb planeeritud hoonestusest lubatud kaugusele, kuni 150m.

1.5.8. Kitsendused

Kõigile olemasolevaid ja planeeritud krunte läbivatele tehnovõrkudele (sealhulgas

ka sademevee kraavid) planeeringualal on näidatud servituudi seadmise vajadus,

mis tagab võrguvaldaja juurdepääsu oma tehnovõrgule sõltumata krundi omanikust.

Planneriguala jääb osaliselt ka tee kaitsevööndisse ning ühel krundil paikneb

geodeetiline märk vt täpsemalt Ehitusõiguse tabelist.

1.5.9. Tehnovõrkude lahendus

Sakraalehitise tehnovõrkudega varustamine on planeeritud vastavalt võrguvaldajate

poolt väljastatud tingimustele. Tehnovõrgud on kõrghaljastusest ehk puudest

planeeritud vähemalt 2m kaugusele. Juhul, kui see pole võimalik olnud, tuleb puud

likvideerida, mis jäävad planeeritud tehnovõrkudest kuni 2m kaugusele.

1.5.9.1 Veevarustus, kanalisatsioon ja sademevesi

Veevarustus ja kanalisatsioon on planeeritud vastavalt AS Saku Maja poolt

väljastatud tehnilistele eeltingimustele (nr ET 8131). Veevarustus ja kanalisatsioon

on planeeritud Küütsu tänava olemasolevast torustikust, mis on rajatud vastavalt




AS kommunaalprojekti poolt koostatud projekti raames ”Saku aleviku ühisveevärgi-

ja kanalisatsioonitorustike ja reoveepumplate projekt” (töö nr: T-50-09).

Olemasolevast Küütsu tänava Veetorustikust on tagatud planeeritud hoone jaoks

maksimaalne vajalik veetarbimine on 0,60m³/d ja Küütsu tänava olemasolevatest

tuletõrjehüdrantidest on tagatud planeeritud hoonestusele piisav tulekustutusvesi

10l/s. Saku-Tõdva kõrvalmaantee ja Küütsu tänava ristmikul olev tuletõrjehüdrant

jääb planeeritud Küütsu tänava jalgtee peale, mille tõttu tuleb olemasolev

tuletõrjehüdrant tõsta planeeritud jalgteelt ära või paigaldatakse maa-alune

hüdrant.. Täpsem lahendus hüdrandi osas antakse projekteerimisstaadiumis.

Samuti tagab olemasolev kanalisatsioonitorustik planeeritud hoonestuse

maksimaalse kanalisatsioonivee hulga äravoolu 0,60m³/d.

Planeeritud hoonestuselt, kõvakattega teedelt ja platsidelt kogutav sademevesi

immutatakse omal krundil pinnasesse. Sademevee juhtimien olmekanalisatsiooni

on keelatud.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimisel arvestada Saku valla ühisveevärgi

ja – kanaliatsiooni arengukavaga ja saku valla üldplaneeringuga.

1.5.9.2 Elektrivarustus

Elektrienergiaga varustamine toimub vastavalt Eesti Energia Jaotusvõrgu OÜ

Tallinn-Harju regiooni poolt väljastatud tehnilistele tingimustele (nr 199936)

Planeeritud hoonestuse elektrienergiaga varustamine toimub "Pähklimetsa"

alajaama F2 fiidri mastist. Pos 1 hoonestuse toitekaabel on planeeritud Küütsu

tänaval jalgtee alla ning pos 1 krundil sõidutee kõrvale. Pos 1 krundi piirile on

planeeritud liitumiskilp. Olemasolevaid elektripaigaldisi planeerigualal ei likvideerita

ega planeerita uutesse asukohtadesse.




1.5.9.3 Tänavavalgutus

Planeerigualal tänavavalgustus puudub, välja arvatud planeeringualaga piirnevatel

Saku-Tõdva ja Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaanteedel. Planeeritud

tänavavalgustuse toide saadakse pos 1 krundi liitumiskilbist, kuhu paigaldatakse

täanavalgustuse jaoks eraldi peakaitse ja arvestussüsteem. Tänavavalgustus on

ette nähtud pos 1 krundi juurdepääsuteedele ja parklale. Tänavavalgustuskaabel

on ette nähtud ka Saku-Tõdva ja Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaanteede äärde

planeeritud jalg- ja jalgrattateede jaoks, kuid sealne täpne vajadus

tänavavalgustuse osas määratakse projekteerimise staadiumis.

Vastavalt Eesti Energia Jaotusvõrgu OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt väljastatud

tehnilistele tingimustele (nr 199936) arvestatakse sealsest elektrivõimsusest

(3x50A) osa ka pos 1 krundi välisvalgustuse jaoks, Kiriku elektritoite ja

välisvalgustuse võimsusvajadus täpsustatakse projekteerimisstaadiumis.

1.5.9.4 Sidevarustus

Sidevarustus lahendatakse vajadusel raadioühendusena.

1.5.9.5 Küte

Planeeritud hoonestuse jaoks on ette nähtud maaküte. Maakütte võimalik kontuur

on näidatud Terhnovõrkude koondplaanil. Maakütte ala on planeeritud pos 1 krundil

kõrghaljastusest vabal alal ja hoonestusalal ca 5000m² suuruse maa-alana.

Minimaalne vajalik maakütte maa-ala planeeritud hoone kütmiseks on ca 3000m².

Maakütte jaoks on ala planeeritud suuremana, et projekteerimisel oleks suurem

võimalus maakütte täpset sobivat asukohta määrata.

1.5.10. Kuritegevuse riske vähendavaid nõuded ja t ingimused

Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on

arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:

tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;




konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse

eristamine sõidukite liikumisest;

tagumiste juurdepääsude vältimine;

erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks

eelnevale arvestada järgnevaga:

eraalale piiratud juurdepääs võõrastele;

valdusele sissepääsu piiramine;

üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate

sissepääsuteede selge eristamine;

vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad,

lukud, pingid, prügikastid, märgid);




2. Joonised




2.1. Situatsiooniskeem




2.2. Tugiplaan




2.3. Põhijoonis




2.4. Tehnovõrkude koondplaan




2.5. 3D illustratsioonid




3. Lisad




3.1. Saku Vallavolikogu otsus Detailplaneeringu koo stamise

algatamise kohta 8. dets 2011




3.2. Saku Vallavolikogu otsuse lisad Detailplaneeri ngu

koostamise algatamise kohta 8. dets 2011




3.3. Planeeringu algatamise teade ajalehes




3.4. Maanteeameti seisukoht




3.5. Eskiisi avaliku arutelu teade ajalehes




3.6. Eskiisi avaliku arutelu protokoll




3.7. Võrguvaldajate tehnilised tingimused




4. Kooskõlastused

4.1. Kooskõlastuste koondtabel

Jrk nr.

kooskõlastav organisatsioon/ planeeritud krundi omanik/ planeeritud maa-ala piirinaaber

kooskõlastuse nr. ja kuupäev kooskõlastuse täielik ärakiri

koos-kõlastuse originaali asukoht

projekteerija märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

1

Päästeamet Nr K-VT/27-3 03.04.13

Kooskõlastatud

Päästeameti Põhja Päästekeskus V. Tilk /allkiri

Originaal-kaustas nr 1 Põhijoonisel ja seletuskirjas lk 27-28

2

Elektrilevi OÜ Nr 9256750887 22.03.2013

Kooskõlastatud tingimustel: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt

Elektrilevi OÜ arendus-ehitusosakond . J. Armas/allkiri

Originaal-kaustas nr 1 Tehno-võrkude koondplaanil

3

AS Saku Maja Nr S1613 26.03.2013

Kooskõlastatud tingimustel

Veemajanduse projektijuht R. Põldäär /allkiri

Originaal-kaustas nr 1 Tehno-võrkude koondplaanil




Jrk nr.





4

Maanteeamet Nr: 15-2/13-00115/095 01.07.13

Olete esitanud kooskõlastamiseks Saku valla Saku aleviku Saku-Tõdva ja Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaanteede, Pähklimäe 1 ja Küütsu tn 4 kinnistute vahelise ala ja lähiala detailplaneeringu, Loovmaastik OÜ töö nr 11DP12.

Maanteeamet kooskõlastab nimetatud detailplaneeringu tingimustel, et detailplaneeringu realiseerimine ei sea Maanteeametile rahalisi kohustusi.

Juhime Teie tähelepanu, et riigimaantee Saku-Tõdva ja Küütsu tänava ristmiku rekonstrueerimiseks tuleb koostada teeprojekt ning taotleda sellele tehnilised tingimused Maanteeametilt, samuti tuleb täiendavate ülekäiguradade rajamiseks riigimaanteedele taotleda load Maanteeametilt.

Planeeringute osakonna juhataja T.Tagger /(allkirjastatud digitaalselt)

Originaal-kaustas nr 1 eraldi kirjana

Detailplaneeringu realiseerimine ei sea Maanteeametile rahalisi kohustusi. Projekteerimis- staadiumis taotletakse Maanteeametilt projekteerimis-tingimused Küütsu tänava ja Saku-Tõdva kõrvalmaantee ristmiku teeprojekti koostamiseks ning rekonstrueerimiseks.

5

Maa-amet Nr 6.2-3/8965 10.07.2013

Olete esitanud Maa-ametile 20.06.2013 kirjaga nr 7-1.1/3105 tutvumiseks ja kooskõlastamiseks Saku-Tõdva ja Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaanteede, Pähklimäe 1 ja Küütsu tn 4 kinnistute vahelise ala ja lähiala detailplaneeringu. Saku Vallavolikogu on

Originaal-kaustas nr 1 eraldi kirjana




Jrk nr.





algatanud nimetatud detailplaneeringu 08.12.2011 otsusega nr 89 eesmärgiga määrata ehitusõigus sakraalehitise rajamiseks. Maa-amet, tutvunud edastatud detailplaneeringu materjalidega, märgib järgmist. Planeeringualasse on hõlmatud katastriüksus 11342 Saku-Tõdva tee L2 (katastritunnus 71801:005:0435), osaliselt katastriüksused 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (katastritunnus 71801:005:0411) ja 11342 Saku-Tõdva tee (katastritunnus 71801:006:1014) ning nende vaheline reformimata maa. Keskkonnaminister on oma 01.02.2013 käskkirjaga nr 84 andnud Maa-ametile volituse esindada Keskkonnaministeeriumi kui kinnisasja omanikku planeerimismenetluses, kus planeeringu mõju ulatub maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis olevale maale. Planeeringuala asub Saku valla üldplaneeringu ja ka Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu alal. Mõlema planeeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuseks määratud üldkasutatava hoone ning haljasala ja parkmetsa maa. Planeeringuga moodustatakse kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti ning üks ühiskondlike ehitiste maa




Jrk nr.





krunt. Planeeringu seletuskirjas on märgitud, et planeeringuala on praegu jätkuvalt riigi omandis olev maa, mis munitsipaliseeritakse peale detailplaneeringu kehtestamist käesoleva detailplaneeringu alusel. Käesolevaga teatame, et oleme tutvunud Saku-Tõdva ja Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaanteede, Pähklimäe 1 ja Küütsu tn 4 kinnistute vahelise ala ja lähiala detailplaneeringu lahendusega ning ei esita selle suhtes vastuväiteid. Palume hoida meid kursis detailplaneeringu edasise menetlemisega. Lisaks palume võimaluse korral edastada detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise otsused digitaalsel kujul ning kehtestatud detailplaneeringu põhijoonis ja tehnovõrkude joonis .pdf, .dwg või .jpg vormingus järgnevale e-mailile: [email protected]. Juhime tähelepanu planeerimisseaduse § 25 lõikele 5, mille kohaselt peab kohalik omavalitsus saatma kehtestatud detailplaneeringu ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates riigi maakatastri pidajale. Saku Vallavalitsusele tagastame planeeringu toimiku posti teel aadressile Teaduse tn 1, Saku,




Jrk nr.





75501 Harjumaa.

Peadirektori asetäitja A.Toom /(allkirjastatud digitaalselt)

detailplaneering harju maakonnas saku vallas saku alevikus...

Documents