detsember, 2015 tallinna südalinna kooli koolileht nr t-särke varuga * Ööriided * plaastrid *...

8
detsember, 2015 Tallinna Südalinna Kooli koolileht Nr.23 KLIIMAMARSS LONDONIS 29.11.2015 29. november 2015 oli erilise tähendusega päev kõigile inimestele, kes hoolivad loodusest ja inimkonna tulevikust planeedil Maa. Pariisis algas maailma riigipeade konverents kliimamuutuste teemal. Praeguseks on jõutud väga olulise ühisdokumendini, aga tol novembripäeval oli see kõik veel tulevik. Tookord kogunesid miljonid inimesed üle kogu maakera meeleavaldustele, et näidata oma muret ja hoolt seoses kliimamuutustega. Mul oli võimalik osaleda protestimarsil Londonis. Marss algas Park Laneʼil ning läbis kesklinna, jõudes välja Briti Parlamendihoone ette. Üritus algas kõnedega, sõna võtsid eelkõige kõikvõimalike roheliste organisatsioonide esindajad, aga ka Leiboristide partei juht. Kõned olid sisukad ning mõjukad. Järgnes pikk rongkäik, kus kanti oluliste sõnumitega plakateid. Osa inimesi olid end kostümeerinud loomadeks või kandis loomakujutisi. Meeleolu oli ülev ja innustav, inimesed heatujulised ja sõbralikud. Oli tõeliselt uhke tunne marssida ühe Euroopa tähtsaima linna tänavail ning tunda ühtekuuluvust pea poole miljoni inimesega, kes mõtlevad ja tunnevad ühtmoodi. HOOLIGEM OMA PLANEEDI JA INIMKONNA TULEVIKUST! Edith Asveit KUUKUMU

Upload: vudung

Post on 10-Jun-2018

215 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

detsember, 2015 Tallinna Südalinna Kooli koolileht Nr.23

KLIIMAMARSS LONDONIS 29.11.2015

29. november 2015 oli erilise tähendusega päev kõigile inimestele, kes hoolivad loodusest ja inimkonna

tulevikust planeedil Maa.

Pariisis algas maailma riigipeade konverents kliimamuutuste

teemal. Praeguseks on jõutud väga olulise ühisdokumendini,

aga tol novembripäeval oli see kõik veel tulevik. Tookord

kogunesid miljonid inimesed üle kogu maakera

meeleavaldustele, et näidata oma muret ja hoolt seoses

kliimamuutustega.

Mul oli võimalik osaleda protestimarsil Londonis. Marss

algas Park Laneʼil ning läbis kesklinna, jõudes välja Briti

Parlamendihoone ette. Üritus algas kõnedega, sõna võtsid

eelkõige kõikvõimalike roheliste organisatsioonide esindajad,

aga ka Leiboristide partei juht. Kõned olid sisukad ning

mõjukad. Järgnes pikk rongkäik, kus kanti oluliste

sõnumitega plakateid. Osa inimesi olid end kostümeerinud

loomadeks või kandis loomakujutisi. Meeleolu oli ülev ja

innustav, inimesed heatujulised ja sõbralikud.

Oli tõeliselt uhke tunne marssida ühe Euroopa tähtsaima

linna tänavail ning tunda ühtekuuluvust pea poole miljoni

inimesega, kes mõtlevad ja tunnevad ühtmoodi.

HOOLIGEM OMA PLANEEDI JA INIMKONNA

TULEVIKUST!

Edith Asveit

KUUKUMU

JÕULUJUTT

Elas kord jõuluvana, kes oli ülikohmakas. Õnneks oli tal

selleks puhuks kolm abilist. Nende nimed olid Tups, Ups ja

Krups. Tups oli väga töökas. Ta oli vahepeal lausa nii töökas,

et tegi jõuluvana töö ära. Ups oli samasugune nagu jõuluvana.

Ta unustas koguaeg kõik ära ja komistas ning kukkus.

Pidevalt juhtus midagi, mille peale ta sai öelda "UPS!". Krups

armastas tantsida ja laulda. Tal olid alati kõrvaklapid peas ja

ta ümises laulda. Sellised ongi selle loo peategelased. Nüüd

räägin teile ühest nende talvisest seiklusest. Oli talv ja paks

lumi on maas. Jõuluvana pidi lastele kinke viima. Tee oli küll

lühike, aga see viis läbi ohtliku ala, kus võis iga hetk midagi

juhtuda. Teekond viis üle silla, mille all oli kuristik ja

kuhu olid paljud kukkunud, sest nad olid silda ületanud liiga ettevaatlikult ja aeglaselt. Jõuluvana võttis

teekonnale kaasa oma abilised. Nad astusid kõik kolmekesi koos sillale ja Krups jäi korraga lihtsalt seisma.

Ta oli väga kurva näoga. Tal olid kõik laulud läbi saanud ja muusika jäi vakka. Õnneks karjus jõuluvana talle

kiiresti ühe laulu nime ja Krups otsis selle ruttu üles ja läks uuesti nagu robot tööle ning oli jälle rõõmus ja

hakkas tantsima. Nad ületasid lõpuks kõik koos õnnelikult silla ja said kiiresti uuesti tööle asuda. Ja oh

üllatust, muidugi olid kõik lapsed ja täiskasvanud rõõmsad jõuluvana ja tema abilisi nähes. Jõuluvana jagas

kõikidele kingitusi ja õhtu lõpuks sai ta koos abilistega uuesti koju tagasi minna. Kui nad kodus tagasi olid,

rääkisid nad tervele päkapikukülale, kui toredad lapsed ja täiskasvanud olid!

Chiara Delfino (4.b klass).

LUMEPILV

Kord elas üks lumepilv. Aeg oli lumehelbetel alla hüpata. Üks väike

lumehelves hüppaski alla. Ta tiirles ja pöörles ja lõpuks maandus tasa

pehmele lumele.

Eliise Tiik 1.a klass

MERE TÜTAR

Ma olen väga ebaharilik tüdruk. Kõik, kellega ma olen kaheteistkümne eluaasta jooksul tegemist teinud, on

seda kas varem või hiljem mulle öelnud.

Näiteks minu välimus: ebatavaliselt suured sügavsinised silmad, hele läbipaistev nahk ja poolde selga

ulatuvad mustad juuksed.

Muidugi on peaaegu et kõige kummalisem minu juures mu nimi Meri. Koolis hüüti mind esimestes klassides

tihti Vetikaks või Kalaks. Mulle mu nimi meeldib, aga poistel oli siis sellest hea kinni hakata.

Sel suvel toimus üks tõeliselt tore asi. Sõitsin koos oma ema ja isaga Keibu lahe äärde telkima. Olin elevil,

sest me läksime ju mere äärde! Ma armastan merd üle kõige maailmas. Ma võiksin tundide kaupa lihtsalt

mere ääres istuda ja lainete müha kuulata.

Esimesel õhtul Keibu lahe ääres läksin ujuma. Vesi oli soe ja sinine.

Veest välja tulnud, jäin kalda äärde istuma ja päikeseloojangut vaatama. Lained laksusid ja ilus oli olla.

Järsku kuulsin ma sosinat: „Tere Meri!” See kostis lainete seest. Iseendalegi tobedana tundudes sosistasin:

„Kes sa oled?” Hetke pärast sahises vastus: „Laht.”

Ja otsekui unenäos jätkus jutt: „Ma räägin sulle nüüd loo mere isast. Kord põles maa kuumuses ja kõik elav

kannatas. Olümposel olid jumalad väga mures. Üks noor jumal, kellel polnud nime, otsustas end ohverdada

ja Olümposelt lahkuda, et maa päästa. Teised jumalad andsid talle kaasa kolmhargi, mis teda ohtude eest

kaitseks. Jumal, olles maa peale jõudnud, torkas kolmhargiga omale kätte ja lasi sealt kümme piiska verd

kuivale maale tilkuda. Piisad muutusid siniseks ja aina kasvasid. Nendest tekkisid mered, ookeanid, jõed ja

järved. Jumal asus merre elama ja tema nimeks sai Poseidon, mere isa.”

Just sel hetkel hõikas mind ema ja ma lippasin tema juurde, olles veel sosistanud: „Head aega!”

Ma ei saanud terve öö magada. Mõtlesin kogu aeg, kas ma olen hulluks läinud. Lõpuks hommikul läksin

telgist välja, uuesti mere äärde.

Kõik oli nii ilus! Päike alles tõusis, valgustades kogu lahte. Mind valdas nii suur rõõm, et ma jooksin mööda

liiva, ise naerdes.

Lõpuks potsasin vee äärde istuma. Taas tervitas mind lainetest kostev sosin. „Tere, mere printsess! Ma räägin

sulle loo mere tütrest. Elu maal oli hea. Poseidon valitses vett ja kunagi polnud liiga kuiv.

Ühel päeval oli terve meri rahutu. Südaööl tekkis vette vahutav ring ja sealt astus välja väike tüdruk. Tal oli

hele läbipaistev nahk, ebatavaliselt suured sügavsinised silmad ja mustad juuksed.

See oli Poseidoni tütar, mere printsess. Poseidon oli lapse üle õnnelik, kuid ta langetas raske südamega otsuse

saata tütar maa peale elama. Merel poleks laps saanud õiget elu elada. Maa oli parem paik, kus kasvada.”

„Sina oled mere printsess,” tuli lainetest sõnum, „Ma viin su sinu isa juurde.”

Hingasin sügavalt sisse ja astusin lainetesse.

Esiti ei jõudnud mulle kohale, mis sõnad olid lainetest kostnud. Ma võisin ju kõike vabalt ka ette kujutada.

Kui olin veendunud, et ei olnud valesti kuulnud, siis käitusin väga lapsikult ja jooksin minema.

Sellest sündmusest on praeguseks möödas kolm kuud. Kolm kuud olen ma kahtluste käes vaevelnud ja

lõpuks otsustanud uskuda. Uskuda, et olen mere tütar. Mis ka ei juhtuks, ma leian tõe.

Kirke Kits, 6.a

Rävala klubi mereteemalisel kirjutamiskonkursil kolmanda koha võitnud töö

MIS UUDIST?

27. novembril oli PROJEKTIPÄEV. Ainetundide asemel toimusid töötoad.

5.˗9. klassile toimusid kunsti-, simulatsiooni-, scrabble’i, sportlike mängude ja väitluse töötoad. Vahepeal

vaadati 5.a klassi näiteringi esitatud näidendit.

Kell 11 algas kontsert „Vana saabas” Rein Rannapi osavõtul (1.˗5. klassile) ja kohtumine poliitik Sven

Mikseriga (7.˗9. klassile).

Päev lõppes lõbusa kodanikupäeva-teemalise interaktiivse viktoriiniga 5.-9. klassile, mille võitis 7.a klassi

võistkond. Teise koha saavutas 8.a ja kolmanda koha 9.a võistkond. Algklassid murdsid samal ajal pead neile

koostatud „Kuldvillakus”, kus luges mitte tulemus, vaid osavõtt.

Järgmine toimub juba II trimestri lõpus 4. märtsil 2016

3. detsembril toimusid Kalevi spordihallis kesklinna LO koolide kombineeritud teatevõistlused, kus meie

kooli 4. klasside võistkond saavutas 14 kooli seas esimese koha.

Meie kooli kuus võistkonda osales 4. detsembril Robotexi üritusel. Osaleti Lego Sumos ja Linna Läbimises.

Õpilased said uusi kogemusi tulevasteks võistlusteks. Osaleti ka huvitavates õpitubades. Üritus oli tore ja

lastele see meeldis.

14.˗18. detsembril toimus koolis jõululaat, kus müüdi omatehtud küpsetisi, kaarte, ehteid ja muid

jõuluteemalisi põnevaid asju. Osavõtt oli arvukas ja laat läks kenasti korda.

TALISPORDILAAGER OTEPÄÄL

Meie kooli praegused 9. ja 8. klasside õpilased on juba nautinud talvrõõme Otepää Piiri

spordikeskuses Ka sellel aastal on see võimalik:

1.–9. klassi õpilastel on võimalus veeta nädala sees sportlik ja tore päev Lõuna-Eesti fantastilises talvises

looduses. Võimalik on harrastada murdmaasuusatamist, mäesuusatamist, lumelauasõitu ja kelgutamist.

Spordibaasi territooriumil asuvad oma tõstukiga mäesuusanõlv ja 2,5 km pikkune suusaõpperada. Suusajälg

viib huvilised ka lähedalasuvatele Tartu maratoni ja Kekkose suusaradadele. Otepää looduspark pakub

suurepäraseid võimalusi jalgsi-, suusa- või räätsamatkaks talvises metsas.

Pakett sisaldab: * Transporti bussiga Piirile ja tagasi

* Majutus 1 öö

* 3 toidukorda

* Murdmaa- ja mäesuusa/lumelaua koolitused

* Iseseisev sportimine suusaradadel

* Õhtune huvitegevus

Minimaalne osalejate arv 40

Maksimaalne osalejate arv 70

Buss mahutab 45 reisijat. Kui osalejaid on rohkem, abistame lisatranspordi leidmisel.

Kogu laagri maksumus ühele lapsele on 39 EUR.

Kellel suusad puudu, saab varustust rentida Piiri spordibaasist:

Murdmaasuuskade laenutus 7 EUR/päev

Mäesuuskade laenutus 13 EUR/päev

Lumelaua laenutus 13 EUR/päev

Lisateenusena saame pakkuda:

*Pühajärve veekeskuse külastust 1,5 h – 2.50 EUR + transport

*Talukülastus „Kuidas loomad elavad” 2 EUR

Kontakt: Kaia Kask

tel. +372 5661 6611

email: [email protected]

Täiendav info Piiri spordi- ja puhkekeskuse kohta: www.piiri.org Kohtumiseni Piiril!

Päevakava

1. PÄEV

09.00 Väljasõit kooli juurest

12.30 Saabumine Piirile

Tubadesse jagunemine

13.00 Lõunasöök

13.15 Varustuse jagamine

14.00 Murdmaasuusa koolitus gruppides, mäesuusa- ja lumelauaõpe

Murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, lumelauasõit, kelgutamine

19.00 Õhtusöök

20.00 Parimate noorte esiletoomine – autasustamine

Disko

23.00 Öörahu

2. PÄEV

08.30 Äratus

09.00 Hommikusöök

10.00 Ärasõit koju

LAAGRISSE PALUME KINDLASTI KAASA VÕTTA:

* Voodipesu ˗ lina, padjapüür ja tekikott (soovituslikult kummiga aluslina) või magamiskott

Vastavalt vajadusele ka:

* Isiklikud hügieenitarbed

* Käterätik

* Spordi- ja matkajalanõud (eelistatud sissekäidud jalanõud mitte uued)

* Sokke varuga

* T-särke varuga

* Ööriided

* Plaastrid

* Soojemad riided jahedateks ilmadeks, peakate

* Hea tuju

MEIE KOOLI JÕULUÜRITUSED

Neljapäeval, 17. detsembril kell 9 toimub aulas 1.˗4. klasside õpilaste

jõulupidu.

Reedel, 18. detsembril saavad 1.˗4. klasside õpilased vaadata aulas oma

kooli jõuluetendust „Võluflööt”.

Teisipäeval, 22. detsembril kell 11.30 toimub aulas 5.˗9. klasside

jõuluüritus „Hea tujuga uude aastasse” ja kell 11 algab nooremate klasside õpilastele

Salme Kultuuripalees jõuluetendus „Tooma jõulud”

Rõõmsat aastavahetust kõigile!