1

EAL TEA

TAJA

2/2005

EAL TEA

TAJA

2/2005EESTI A

RH

ITEKTID

E LIIDU

TEAB

ELEHT

2

EAL TEA

TAJA

2/2005

2

EE

STI A

RH

ITEK

TIDE

LIITA

ad

ress:

(juriid

iline

) Lai tn

.29

, Tallin

n 1

01

33

(füü

siline

) Lai tn

.31

, Tallin

n 1

01

33

Tele

fon

/ fak

s: 6411 737, 6411 728E

–po

st: ea

liit@o

nlin

e.e

eh

ttp://w

ww

.arh

liit.ee

Pa

ng

are

kv

isiidid

:E

esti Ü

hisp

an

k,

ko

od

40

1, a

/a 1

00

22

0 1

17

2 0

00

4

Ko

nto

r (Lai tn.31) o

n avatu

d: E-R

kell 9–17

EA

Li ee

stseisu

se k

oo

sole

ku

dto

imu

vad

ne

ljap

äe

viti üle

nä

da

laa

lgu

seg

a k

ell 1

6.3

0.

EA

Li esim

ee

s:M

argit M

utso

EA

Li ase

esim

eh

ed

:Tõ

nu

Laigu

, Ülar M

ark

Arh

itek

tuu

riko

nk

ursid

, Eu

rop

an

:Tõ

nu

Laigu

, Emil U

rbel

EA

L-i pro

jek

tijuh

id:

Pille Epn

er, An

ni N

oo

l

EA

L-i sek

retä

r:Sig

ne

Liivale

ht

EA

L-i raa

ma

tup

ida

ja:

An

ne

Ke

rge

EAL-i ko

nto

ris on

võim

alik tutvu

da m

itmete

perio

od

iliste arhitektu

uriväljaan

neteg

a (ElC

roq

uis, d

b, A

rkitektur, A

rchitectu

ral Review

,ark jn

e), samu

ti saab in

form

atsioo

ni to

imu

-vatest arh

itektuu

rivõistlu

stest, kon

verent-

sidest, sem

inarid

est, näitu

stest jne.

Soo

dsalt o

n võ

imalik o

sta arhitektu

urialast

kirja

nd

ust n

ing

uu

em

aid

aja

kirja

MA

JA,

ER

AM

U ja

EH

ITUS

KU

NS

T nu

mb

reid.

EAL EESTSEISU

SES

EA

L EESTS

EIS

USES

31

. mä

rts 20

05

M. M

utso

tutvu

stab eestseisu

sele EALi

uu

t pro

jektijuh

ti An

ni N

oo

lt. A. N

oo

l hak-

ka

b te

ge

lem

a a

rhite

ktu

urivõ

istluste

ko

rrald

am

iseg

a ja

võistlu

sting

imu

steko

ostam

isega. A

. No

ole esim

eseks pro

-jektiks EA

Lis on

ERM

i uu

e peah

oo

ne rah

-vu

svahelise arh

itektuu

rivõistlu

se korral-

dam

ine. Lisaks A

. No

olele ku

ulu

vad m

ai-n

itud

arh

itek

tuu

rivõistlu

se k

orra

ldu

s-to

imko

nd

a P. Epn

er, V. K

aasik, M. Preem

ja T. Sild. A

. No

ole ü

lesand

eks jääb ka

EALi ko

du

lehe to

imetam

ine, ko

nkreet-

sete EALi p

rojektid

e juh

timin

e ja läbivii-

min

e, nag

u n

äiteks EALi aastap

äeva raa-m

es eesti arhitektu

uri p

äevade ko

rral-d

amin

e 2005. aasta okto

ob

ris, rahvu

s-vah

elise kon

verentsi Lin

nad

vee ääreskaasko

rraldam

ine 2005. aaasta ap

rillisjn

e.EAL sõ

lmis ü

ürilep

ing

u Tallin

na K

esk-lin

na V

alitsuseg

a. Selle üü

rilepin

gu

alu-

sel saab EA

L om

a kasutu

sse ruu

mid

aad-

ressil Van

aturu

kael 8 II ja III korru

sel.Ü

ürilep

ing

ut p

ikend

atakse iga 3 ku

u jä-

rel. Ku

na lep

ing

u jätkam

ine ei o

le kin-

del, siis EA

Li juh

atuse o

tsusel o

od

atakseu

utesse ru

um

idesse ko

limiseg

a seni, ku

ni

on

lõp

likult fo

rmeeru

nu

d u

us lin

navalit-

sus, kelleg

a kum

maleg

i osap

oo

lele ruu

-m

ide

osa

s vastu

võe

tava

lah

en

du

sen

ivõ

iks jõu

da.

Majan

du

s- ja kom

mu

nikatsio

on

imi-

nisteeriu

m saatis EA

Lile ettepan

ekute

tegem

iseks ja arvamu

ste avaldam

iseksEh

ituse tö

övõ

tulep

ing

u ü

ldtin

gim

used

ja

3

EAL TEA

TAJA

2/2005

EAL EESTSEISU

SES

Ehitu

se alltöö

võtu

lepin

gu

te üld

ting

imu

-sed

. Mõ

lemad

ting

imu

sed o

n välja tö

ö-

tanu

d Eesti Eh

itusettevõ

tjate Liit koo

s-tö

ös m

ajand

us- ja ko

mm

un

ikatsioo

nim

i-n

istee

rium

iga

. E. H

irveso

o, tu

tvun

ud

ne

nd

eg

a,

on

a

rvam

use

l, e

tp

roje

kte

erim

is-eh

itustö

övõ

tt ei va

staE

ALi e

etiliste

le tõ

ek

spid

am

istele

. Nii

Ehitu

se töö

võtu

lepin

gu

te üld

ting

imu

stesku

i ka Ehitu

se alltöö

võtu

lepin

gu

te üld

-tin

gim

ustes välistatakse au

tori järelval-

ve. Leitakse, et need

ting

imu

sed o

n ko

os-

tatud

eelkõig

e ehitaja h

uve silm

as pid

a-d

es. Kin

dlasti ei saa eh

ituse- ja p

rojek-

teerimise tö

övõ

tt koo

s olla – see ei tag

atellijale o

ptim

aalset tulem

uslikku

kvali-teeti. E. H

irvesoo

ja M. Preem

i ülesan

-d

eks jääb ko

ostad

a majan

du

s- ja kom

-m

un

ikatsioo

nim

inisteeriu

mile kiri EA

Liettep

aneku

te ja arvamu

stega.

Käsitlem

ist leiab ka riig

ihan

keseadu

s jaselleg

a seon

du

v. M. M

utso

sõn

ul võ

ttisA

rhitektu

uriko

misjo

ni sekretär M

. Reis-

maa ü

hen

du

st Rah

and

usm

inisteeriu

mi

esind

ajatega, et u

urid

a, kui kau

gel o

l-lakse R

iigih

ang

ete seadu

sesse sisseviida-

vate täiend

usettep

aneku

te välja töö

ta-m

isega. M

. Reism

aa sõn

ul tu

tvus M

ajan-

du

smin

isteerium

EAN

i koo

statud

soo

vi-tu

sliku m

aterjaliga (Pu

blic Pro

curem

ent

Gu

idelin

es) avalike han

gete sead

usan

d-

luse ko

han

dam

iseks/ rakend

amiseks tar-

bija ja eh

itiste kvaliteedi h

uvid

es. Taga-

siside p

õh

jal võib

väita, et ehitu

settevõt-

jad o

n kah

tlemata h

uvitatu

d sellest, et

säilitataks koo

slus p

rojekteerija-eh

itaja.M

. Mu

tso p

eab o

luliseks, et EA

Li esind

a-ja

d k

aa

sata

ks R

ah

an

du

smin

istee

rium

i

juu

rde m

oo

du

statud

Riig

ihan

gete sead

u-

sega teg

elevasse töö

gru

pp

i. M. M

utso

tegi A

rhitektu

uriko

misjo

nile ettep

ane-

ku, et tö

ög

rup

pi kaasataks T. Laig

u ja A

.Levald

. E. Hirveso

o o

n arvam

usel, et rii-

gih

anke p

uh

ul p

eaks olem

a fikseeritud

ehitu

smaksu

mu

s, mitte p

rojekteerim

is-m

aksum

us. Ta rõ

hu

tab, et rah

alise arhi-

tektuu

rikon

kursi p

uh

ul p

eab väg

a täp-

selt järgitam

a ette antu

d võ

istlusreg

le-m

en

ti, sh k

inn

ipid

am

ist nõ

ud

est, e

tko

nku

rsitöö

d tu

leb esitad

a täpselt kin

d-

laks määratu

d ajaks.

M. M

utso

sõn

ul võ

ttis 29. märtsil 2005

toim

un

ud

Arh

itektuu

rikom

isjon

vastuo

tsuse m

oo

du

stada ko

halike o

mavalit-

suste jao

ks ja seadu

ste teema käsitle-

miseks erald

i töö

rüh

mad

; koh

alike om

a-valitsu

ste töö

rüh

ma ju

hiks m

äärati A.

Alve

r, sea

du

steg

a te

ge

leva

töö

rüh

ma

juh

iks määrati H

. Kalle.

Aru

tluse all o

n p

laan p

üstitad

a Tallin-

na lah

te Laulu

väljaku ju

urd

e merre T.

Kan

gro

skulp

tuu

r Kalevip

oeg

. Leitakse,et ku

nstiteo

sed, m

ida kavatsetakse p

ai-g

utad

a avalikku ru

um

i, peaksid

ka saa-m

a vastava koo

skõlastu

se kun

stikom

is-jo

nilt. K

ind

lasti ei toh

iks mistah

es kun

s-tio

bjektid

e paig

utam

isel avalikku ru

um

io

lla määravad

po

liitilised ko

kkulep

ped

.E

estse

isus p

ea

b va

jalik

uk

s ku

jun

da

da

loo

meliitu

deg

a üh

ine seisu

koh

t Tallinn

alah

te kavand

atava Kalevip

oja sku

lptu

u-

ri osas.

M. Šein

avaldab

nö

rdim

ust Tu

letõrje-

ja Päästeameti m

uu

tun

ud

töö

korrald

u-

se üle, m

illest tulen

evalt võib

koo

skõlas-

tuse saam

iseks tuletõ

rjega ku

lud

a kun

i

4

EAL TEA

TAJA

2/2005

üks ku

u. M

. Shein

i ülesan

deks jääb

koo

s-tad

a EALi ja EPB

Li po

olt Sisem

inisteeriu

-m

isse saatmiseks ü

hiskiri, m

illes avalda-

takse rahu

lolem

atust Tu

letõrje- ja Pääs-

teameti u

ue tö

öko

rraldu

se suh

tes, mis

on

ebao

peratiivn

e nin

g m

uu

dab

asjaaja-m

ise koh

makaks.

M. M

utso

osa

les T. La

esso

ni k

utse

lko

os M

. Preemi ja A

. Rikkin

enig

a majan

-d

us- ja ko

mm

un

ikatsioo

nim

inisteeriu

mis

toim

un

ud

plan

eerimissead

use m

uu

tmist

käsitleval arutelu

l, kus aru

tluse all o

li pa-

rand

usettep

aneku

te tegem

ine riig

iko-

gu

le. Planeerim

isseadu

se paran

du

sette-p

aneku

tega o

n aktiivselt teg

elenu

d ka

parlam

end

iliige M

ark Soo

saar. Nii m

a-jan

du

s- ja kom

mu

nikatsio

on

imin

isteeriu-

mi ku

i M. So

osaare ettep

aneku

d o

n saa-

detu

d ka EA

Lile läbivaatam

iseks. Eest-seisu

s tutvu

s kõikid

e mu

ud

atusettep

a-n

ekuteg

a, kuid

kahju

ks ei võim

aldan

ud

aja

liselt lü

hik

e lä

biva

ata

misp

erio

od

EALi-p

oo

lset üh

ist seisuko

hta ku

jun

da-

da

. Ee

stseisu

se liik

me

te o

ma

vah

elise

stäien

davas kirjavah

etuses o

n jõ

utu

d jä-

reldu

sele, et ei majan

du

s- ja kom

mu

ni-

katsioo

nim

inisteeriu

mi eg

a ka M. So

o-

saare mu

ud

atusettep

aneku

d ei rah

uld

atäieliku

lt nin

g et p

laneerim

isseadu

s va-jab

kiiremas ko

rras väga p

õh

jalikku läb

i-vaatam

ist ja süven

datu

d läh

enem

ist. Etsed

a teha, m

oo

du

stati ka arhitektu

uri-

ko

misjo

ni ju

urd

e se

ad

uste

ga

teg

ele

vvastav tö

örü

hm

. Nii m

ajand

us- ja ko

m-

mu

nikatsio

on

imin

isteerium

i kui M

. Soo

-sa

are

mu

ud

atu

sette

pa

ne

ku

te su

hte

ssaatis EA

L nen

de ko

ostajatele o

map

oo

l-sed

märku

sed ja täh

elepan

ekud

meilitsi,

sh ka ettep

anek käsitled

a plan

eerimis-

seadu

st senisest o

luliselt p

õh

jalikum

alt,ko

os so

ovitu

sega m

itte kiirustad

a, vaidjätta aeg

a süven

emiseks.

Nii m

ajand

us- ja ko

mm

un

ikatsioo

nim

i-n

isteerium

kui M

. Soo

saar esitasid m

uu

-d

atusettep

aneku

d m

ajand

usko

misjo

ni-

le, kes M. So

osaare ettep

aneku

d tag

asilü

kkas nin

g m

ajand

us- ja ko

mm

un

ikat-sio

on

imin

isteerium

i ettepan

ekud

täieli-ku

lt arvesse võttis. M

. Soo

saare arvamu

-se ko

haselt o

n m

ajand

us- ja ko

mm

un

i-katsio

on

imin

isteerium

i mu

ud

atusette-

pan

ekud

vastuo

lus d

emo

kraatia põ

hi-

mõ

tete

ja a

rhite

ktu

urip

oliitik

a d

ok

u-

men

tideg

a. Ku

na arh

itektuu

rikom

isjon

itö

örü

hm

as on

ka EALi esin

dajad

, siis eio

le plan

eerimissead

use m

uu

datu

sette-p

aneku

tega teg

elemiseks vajalik EA

Liju

urd

e eraldi tö

örü

hm

a mo

od

ustad

a.Taasko

rd vah

etatakse mõ

tteid selle

üle, kas o

n o

tstarbekas ko

ostad

a lisaksV

olitatu

d arh

itekt V ku

tsestand

ardile ka

arhitekt IV

kutsestan

dard

. EALi liikm

e-tele o

tsustatakse an

da võ

imalu

s esita-d

a meilitsi EA

Li küsim

usi ja ettep

aneku

idV

olitatu

d arh

itekt V ku

tse ja selle om

is-tam

ise koh

ta. Vajad

usel o

llakse valmis

korrald

ama selleteem

aline avalik teab

e-p

äev.

14

. ap

rill 20

05

Ee

stis ko

rrald

ata

vate

arh

itek

tuu

ri-võ

istluste ju

hen

di u

ue versio

on

i väljatöö

-tam

isega teg

elev töö

gru

pp

koo

sseisus T.

Laigu

, T. Tallinn

, A. N

oo

l ja jurist M

. Avas-

te on

arutan

ud

kõn

ealuse teem

aga seo

n-

du

vat. Leiti, et praeg

u keh

tiv juh

end

i

EAL EESTSEISU

SES

5

EAL TEA

TAJA

2/2005

tekst, vajades kü

ll korrig

eerimist, ei si-

salda en

das p

õh

imõ

ttelisi vastuo

lusid

.U

ues ko

ostatavas ju

hen

dis p

eaks väga

selgelt o

lema lah

ti kirjutatu

d riig

ihan

-ke-p

rob

lemaatika. Lisaks ju

hen

di kaas-

aja

stam

isele

tu

leb

vä

lja

töö

tad

atü

üp

ting

imu

sed erin

evate arhitektu

uri-

võistlu

ste liikide ko

hta. Ju

hen

di ko

osta-

misel võ

iks abi- ja n

äidism

aterjalina ka-

suta

da

k

a

EA

Ni

ko

osta

tud

P

ub

licPro

curem

ent G

uid

elines’i. Tö

ög

rup

p o

nseisu

koh

al, et kõn

ealuse ju

hen

di võ

iksü

mb

er nim

etada arh

itektuu

rivõistlu

stek

orra

lda

mise

he

a ta

va d

ok

um

en

dik

s.U

ue ju

hen

di ko

ostam

iseks tuleb

teha

ku

ltuu

rimin

istee

rium

ile ra

ha

tao

tlus.

En

ne

juh

en

di k

inn

itam

isele

esita

mist

peaks ju

hen

di teksti ü

le vaatama ka ku

l-tu

urim

inisteeriu

mi ju

rist. Riig

ihan

kega

läbiviid

avale argh

itektuu

rivõsitlu

se ju-

hen

dile tellitakse ju

riidilin

e ekspertiis.

TSM Pro

jektijuh

timise O

Ü ju

hatu

se lii-g

e S. Klaassen

ann

ab eestseisu

sele üle-

vaate, kui kau

gel o

llakse Tallinn

a Loo

-m

aaia läänevärava ko

mp

leksi arhitek-

tuu

rse ideeko

nku

rsi riigih

anke p

akkum

i-se ku

tse do

kum

entid

e koo

stamiseg

a. T.Tallin

n, kes teg

eleb n

imetatu

d ko

nku

r-sitin

gim

uste sisu

lise koo

stamiseg

a, too

bvälja p

rob

leemid

, mis o

n id

eekon

kursi

riigih

anke p

akkum

ise kutse d

oku

men

ti-d

e koo

stamisel ü

les kerkinu

d. Täp

susta-

mist vajab

riigih

anke ku

tse do

kum

end

ija arh

itektuu

rivõistlu

se ting

imu

ste vor-

mistam

ine ja o

mavah

eline sid

um

ine. Tal-

linn

a Ku

ltuu

riväärtuste A

met, kelle p

oo

-le T. Tallin

n selle m

ureg

a seoses p

öö

r-d

us, o

li seisuko

hal, et Tallin

na Lo

om

aaia

EAL EESTSEISU

SES

lää

ne

vära

va k

om

ple

ksi a

rhite

ktu

urn

eid

eekon

kurss tu

leb läb

i viia EALi p

oo

ltk

oo

statu

d k

on

ku

rsiting

imu

ste a

luse

l,viies tin

gim

used

üh

tlasi koo

skõlla riig

i-h

anke sead

useg

a. TSM ü

lesann

e on

tin-

gim

uste

s säte

statu

ka

jasta

min

e k

utse

do

kum

entid

es.M

õn

ing

aid lah

karvamu

si tekitab TSM

Projektiju

htim

ise OÜ

po

olt ko

ostatu

dd

ok

um

en

tide

sse sisse

kirju

tatu

d þü

riiko

osseisu

ja þürii tö

ög

a seon

du

v. Nim

eltto

hib

riigih

anke ko

nku

rsi pu

hu

l olla vä-

hem

alt 1/3 þüriiliikm

etest spetsialistid

,ja selle kriteeriu

mi o

n d

oku

men

tidesse

sisse kirjutan

ud

ka TSM Pro

jektijuh

timi-

se OÜ

, kuid

eestseisuse seisu

koh

t on

, etþü

riis peavad

olem

a ülekaalu

s arhitekid

.O

tsest vastuo

lu riig

ihan

gete sead

useg

aei o

le, seadu

se mõ

istes võib

spetsialiste

olla ka ro

hkem

. Samu

ti ei po

old

a eest-seisu

s TSMi p

oo

lt välja paku

tud

hin

da-

misk

ritee

rium

i – pu

nk

tisüste

em

i. S.K

laassen p

eab p

un

ktisüsteem

i hin

dam

i-sel o

tstarbekaks – ei saa välistad

a või-

malu

st, et þürii ei jõ

ua o

tsuse teg

emisel

kon

sensu

seni. R

iigih

anke p

uh

ul o

n ag

ako

hu

stus viia riig

ihan

ge lõ

pu

ni. M

. Mu

tsoo

n a

rvam

use

l, et o

bje

ktiivsu

se ta

ga

bp

rofessio

naaln

e þürii. N

ö sõ

elale jäänu

d,

võrd

sete kon

kursitö

öd

e pu

hu

l peab

lõp

-liku

järjestuse o

tsustam

a hääletam

ine.

Peetakse olu

liseks, et þürii tö

ötaks täis-

koo

sseisus ja ü

heaeg

selt. See võim

aldab

þüriil kerg

emin

i kon

sensu

seni jõ

ud

a.K

uid

as toim

ida ko

nku

rsitöö

de avam

isel?K

as kõig

epealt tu

leks tutvu

da ko

nku

rsi-tö

öd

ega n

ing

alles seejärel avada kvali-

fitseerimisd

oku

men

did

või to

imid

a ho

o-

6

EAL TEA

TAJA

2/2005

EAL EESTSEISU

SES

pis vastu

pid

iselt. E. Väärtn

õu

on

arva-m

usel, et ju

hu

l, kui ko

nku

rsile laekub

hu

lgaliselt tö

id, o

n m

õttetu

neid

kõiki

kvalifitseerimisd

oku

men

tide alu

sel läbi

vaadata. En

ne tu

leks hin

nata tö

öd

e si-su

list kvaliteeti. E. Hirveso

o arvates ei

ole kvalifitseerim

isdo

kum

entid

e kon

t-ro

llimin

e võrreld

av þürii tö

ö m

ahu

ga.

Kvalifitseerim

isdo

kum

ente p

eaks kon

t-ro

llima in

imen

e, kellel on

kog

emu

si riigi-

han

ke kvalifitseerimisel. T. Tallin

n ju

hib

tähelep

anu

sellele, et TSM ei o

le kutse

do

ku

me

ntid

esse

sisse k

irjuta

nu

d, e

t Ip

reemia saajale an

takse ka pro

jektee-rim

isõig

us. Eestseisu

s on

seisuko

hal, et

kin

dla

sti tule

ks k

õn

eso

leva

ko

nk

ursi

kutse d

oku

men

tidesse sisse kirju

tada, et

I preem

ia saanu

d tö

öle an

takse edasi-

pro

jekteerimise õ

igu

s. Leitakse, et kut-

se do

kum

entid

esse tuleks sisse kirju

ta-d

a ka pro

jekteerimism

aksum

us e arh

i-tektu

urse o

sa maksu

mu

s.T. O

jari, kes osales EA

Li esind

ajana Lä-

tis toim

un

ud

kon

kursi Läti p

arim arh

i-tektu

ur 2004 þü

riis, ann

ab eestseisu

seleillu

stree

riva p

ildim

ate

rjali a

bil se

llest

kon

kursist lü

hiü

levaate. Eelnevatel aas-

tatel on

selle arhitektu

uriko

nku

rsi þürii

ko

osn

en

ud

ük

sne

s läti a

rhite

ktid

est,

seekord

se kon

kursi þü

riisse olid

kaasa-tu

d ka Eesti, So

om

e, Leedu

ja Taani esin

-d

ajad. K

on

kursile esitati lig

i 50 ob

jekti.Trad

itsioo

niliselt an

takse välja väga m

itup

reemiat n

agu

näiteks p

arim eram

aja,p

arim m

aastikuo

bjekt, p

arim ko

nku

rsi-tö

ö jn

e. Peapreem

ia (Gran

d Prix) sai ar-

hitekt A

nd

ris Kro

nb

ergsi (“A

rhis”) lo

o-

du

d b

etoo

nist eram

u Sig

uld

as. Parima

üh

iskon

dliku

ho

on

e preem

ia pälvis M

er-ced

es Ben

zi keskus R

iias (bü

roo

“Silis,Zab

ers un

Klava”), erip

reemia väärili-

seks peeti “D

EPO Pro

jektsi” pro

jektee-ritu

d 10 m

ajast koo

snevat eram

urajo

o-

ni R

iia lähed

al. Reko

nstru

eerimise p

ree-m

ia läks praeg

usele Läti A

rhitektid

e Lii-d

u esim

ehele Ju

ris Pog

ale Ven

tspilsi raa-

ma

tuk

og

u re

ko

nstru

ee

rimise

ee

st,m

aa

stiku

arh

itek

tuu

ri pre

em

ia a

ga

“Arh

ise” pro

jekteeritud

Liepaja kald

a-p

rom

enaad

ile.2005. aasta ju

ulis Istan

bu

lis toim

uva

UIA

ko

ng

ressi ra

am

es k

ava

nd

ata

kse

korrald

ada n

äitus, m

ille tarvis peab

iga

osa

leja

-ma

a sa

atm

a k

orra

lda

jate

le 2

arh

itek

tuu

riob

jek

ti ko

hta

dig

itaa

lselt

kuju

nd

atud

blan

shetid

koo

s kirjeldava

tekstiga. A

rhitektu

urio

bjektid

e väljava-lim

ise võtm

esõn

adeks o

n van

a ja uu

esü

mb

ioo

s.M

. Mu

tso arvates võ

iks UIA

kon

gressi

raames ko

rraldatavale n

äitusele saata

materjalid

De la G

ardie K

aub

amaja ja

Ok

up

atsio

on

ide

mu

use

um

i ko

hta

. T.O

jari ja P. Epn

er lub

avad p

arima fo

tova-

liku teg

emiseks läb

i sirvida K

. Hag

eni

koo

statud

arhitektu

urifo

tod

e albu

mi,

kus fo

tod

on

esitatud

kon

trast-prin

tsii-b

il vana/u

us.

2005. aasta okto

ob

ris EALi aastap

äe-va raam

es kavand

atavate Eesti arhitek-

tuu

ri päevad

e korrald

usto

imko

nd

am

ääratakse lisaks EALi p

rojektiju

htid

e-le P. Ep

nerile ja A

. No

olele K

. Vellevo

og

ja L. Põd

ra.1.-5. ap

rillil toim

us St. Peterb

uris U

IAII reg

ioo

ni liikm

esmaad

e sektsioo

nid

e

7

EAL TEA

TAJA

2/2005

EAL EESTSEISU

SES

presid

entid

e kokku

tulek. EA

Li kui B

AU

Aliig

et esind

asid ü

ritusel M

. Mu

tso ja H

.K

esler. Ko

kkutu

leku o

rgan

iseerijaks oli

UIA

Ve

ne

ma

a se

ktsio

on

nin

g a

late

e-

maks Peterb

uri lin

naeh

ituslik o

luko

rd ja

areng

ud

. Ko

kkutu

lnu

tele tutvu

stati Pe-terb

uri ü

ldist aren

gu

t, suu

remaid

ehitu

s-kavasid

nin

g u

ut, äsja kin

nitatu

d ü

ldp

la-n

eering

ut. Ü

ldp

laneerin

g n

äeb m

uu

hu

l-g

as ette suu

remaastaab

ilisi mu

ud

atusi

linn

a lääneo

sas ja Peterbu

ri merep

oo

lseran

na-ala m

uu

tmist atraktiivseks sad

a-m

a ja

ärip

iirko

nn

ak

s. Tutvu

ti ku

ulsa

Ma

riinsk

i Te

atri

juu

rde

eh

ituse

arhitektu

uivõ

istluse võ

idu

töö

ga, m

illea

uto

riks o

n m

aa

ilma

nim

i Do

min

iqu

ePerrau

lt.U

IA II sektsio

on

i liikmesm

aade esin

da-

jad p

idasid

lüh

iettekand

eid. Ettekan

ne-

te läbiv teem

a oli arh

itektuu

rialase te-g

evuse litsen

tseerimiseg

a seotu

d. Eesti-

po

olse ettekan

de p

idas H

. Kesler, kellel

oli võ

imalu

s tutvu

stada ka Eesti u

ut ku

t-se

om

istam

ise sü

stee

mi, m

is võrre

lde

steiste m

aade p

raktikaga tu

nd

us o

levatsu

hteliselt u

ud

ne ja läb

imõ

eldu

d.

Aru

tluse all o

li 2005. aasta juu

lis Istan-

bu

lis toim

uva m

aailmako

ng

ressi etteval-m

istuseg

a seon

du

v. UIA

regio

on

ide ü

m-

berko

rraldam

ise suh

tes kõlasid

suh

teli-selt tau

nivad

seisuko

had

, kusju

ures m

it-m

ed

liikm

esm

aa

d, k

elle

esin

da

jad

on

enn

e valjuh

äälselt neid

mu

ud

atusi n

õu

d-

nu

d (Tšeh

hi), o

n o

ma sen

iseid seisu

koh

tim

uu

tnu

d (T

šeh

hi, Slo

vak

kia

, Un

ga

ri).K

õlam

a jäi arvamu

s, et mõ

ne sektsio

on

iso

ov ku

ulu

da teise reg

ioo

ni o

n valu

line

ja suh

teid rikku

v, samal ajal ku

i näh

tav

kasu p

uu

du

b - U

IA ku

i glo

baalse o

rgan

i-satsio

on

i eesmärg

id o

n veid

i ähm

ased ja

selged

tuleviku

visioo

nid

pu

ud

uvad

.Pirita Seltsi ju

hatu

se liige M

aiu Plu

mer

saatis EALi kirja, m

illes palu

b EA

Li-po

ol-

set abi aad

ressil Masti 1 asu

va ho

on

em

uin

suskaitse alla võ

tmiseks. M

aja kuu

-lu

s P

irita

Seltsi

asu

taja

le

Alb

inStru

tzkinile, seal asu

s ka Pirita Klo

ostri

mu

useu

m. M

. Plum

eri sõn

ul o

levat ho

o-

ne kaitse alla võ

tmiseg

a väga kiire, ku

na

ho

on

e praeg

un

e om

anik kavatseb

selleläh

iajal lamm

utad

a ja selle asemele ko

r-ru

smaja eh

itada. M

. Plum

er on

nim

eta-tu

d h

oo

ne m

uin

suskaitse alla võ

tmise

küsim

uses p

öö

rdu

nu

d ka Tallin

na K

ultu

u-

riväärtuste A

metisse ja M

uin

suskaitse-

ametisse, vastu

st ei ole ta kah

juks saa-

nud.Eestseisu

s peab

aadressil M

asti 1 asuva

ho

on

e mu

insu

skaitse alla võtm

ist põ

h-

jend

atuks, sed

a nii h

oo

ne ku

ltuu

riloo

list,m

aastikulist ku

i ka arhitektu

urilist eri-

pära arvesse võ

ttes. Põh

imõ

tteliselt toe-

tatakse M. Plu

meri ettevõ

tlikkust n

ing

ettepan

ekut kaalu

da aad

ressil Masti 1

asuva m

aja mu

insu

skaitse alla võtm

ist.K

ultu

uriväärtu

ste Am

etist saadu

d in

fop

õh

jal selle teemag

a tegeletakse h

et-kel, m

istõttu

eraldi kirja kirju

tamist ei

peeta vajaliku

ks.5.-6. ju

ulil 2005 to

imu

b B

rüsselis EL Eh

i-tu

stoo

dete D

irektiivi rakend

amise lõ

pu

-sem

inar, m

ille üh

e Eesti deleg

aadi o

sale-m

ise kulu

d katab

TAIEX

. EALi esin

dab

nim

etatud

semin

aril L. Põd

ra.K

irjastuse Perio

od

ika väljaand

e Tea-ter. M

uu

sika. Kin

o 2005. aasta m

ärtsi-

8

EAL TEA

TAJA

2/2005

kuu

nu

mb

ri vahel ilm

us D

VD

Tallinn

aPed

ago

og

ikaüliko

oli film

i ja video

erialaü

liõp

ilaste kursu

se- ja bakalau

reusetö

ö-

deg

a. DV

Dl o

li ka Ven

eetsia IX arh

itek-tu

urib

ien

na

ali k

aja

stav d

ok

um

en

taa

l-film

Surm

Ve

ne

etsia

s. Filmi te

llis EA

LK

uu

kulg

ur Film

ilt, filmig

rup

ile maksti

EALi p

oo

lt kinn

i ka kõik film

i tegem

ise-g

a (sh sõ

it Ven

eetsiasse) seon

du

vad ku

-lu

d. O

sapo

olte vah

el oli sõ

lmitu

d ka as-

jakoh

ane lep

ing

.Eestseisu

s leiab, et b

ienn

aalifilmi m

üü

-m

isega o

n kah

justatu

d EA

Li hu

ve ja fil-m

i mü

üg

itulu

ei kuu

lu EA

Lile. Leitakse,et varalise õ

igu

se pu

nkt tu

lnu

ks osap

oo

l-te vah

el sõlm

itud

lepin

gu

sse sisse kirju-

tada. K

un

a seda ei teh

tud

, jääb õ

hku

kü-

simu

s: kas filmi Su

rm V

eneetsias varali-

ne õ

igu

s jääb tellijale (EA

Lile), auto

ri-õ

igu

s aga K

uu

kulg

ur Film

ile?O

sapo

olte vah

el sõlm

itud

vastava lepin

-g

u ü

levaatamin

e nin

g ü

leskerkinu

d p

rob

-leem

ile lahen

du

ste otsim

ine su

un

atak-se EA

Li auto

riõig

uste tö

ög

rup

ile. Töö

-g

rup

pi o

tsustatakse kaasata ka ju

rist M.

Ava

ste.

A. N

oo

l ann

ab lü

hiü

levaate 28.-30. ap-

rillil 2005 Haap

salus ja Pärn

us to

imu

varah

vusvah

elise kon

verentsi Lin

nad

veeääres ja p

eal koh

ta. 27. aprillil viib

ivadväliskü

lalised Tallin

nas, ku

s neile ko

rral-d

atakse kokku

samin

e Tallinn

a Linn

ava-litsu

se ja EAL esin

dajateg

a. 28. aprillil

toim

ub

Haap

salu K

ultu

urim

ajas kon

ve-ren

tsi avamin

e teemal – V

eeäärsete Lin-

nad

e Liit nin

g H

ollan

di ko

gem

used

kait-sevallid

e ehitam

isel. 29. aprillil jätku

bko

nveren

ts Pärnu

Uu

e Ku

nsti M

uu

seu-

mis teem

al Veeäärsete Lin

nad

e Liit. Eestiveeäärsete lin

nad

e pro

bleem

id. Pärn

uk

on

vere

ntsip

äe

va II p

oo

le te

em

a o

nA

sustu

se kaitsmin

e tulvavete n

ing

me-

retõ

usu

de

ee

st. Ho

llan

di k

og

em

use

dn

ing

persp

ektiivid. Pärn

u ko

nveren

tsi-p

äev on

suu

natu

d arh

itektidele, p

lanee-

rijatele ja om

avalitsuste tö

ötajatele. 30.

aprillil Pärn

u U

ue K

un

sti Mu

useu

mis to

i-m

uv ko

nveren

ts teemal Lin

nad

e ja küla-

de aren

gu

persp

ektiivid vee ääres ja vee

peal. R

ahvu

svahelised

kog

emu

sed in

im-

asustu

se kaitsmisest lo

od

usjõ

ud

ud

e vas-tu

ja ka do

kfilm V

eneetsia kaitsm

isesttõ

usu

vete

ee

st on

suu

na

tud

ee

lkõ

ige

Pärnu

linn

a ja maako

nn

a elanikele. K

on

-veren

tsipäev lõ

peb

väljasõid

ug

a Man

ijasa

are

le.

Elise Urva K

-Projekt A

Sist saatis EALi

kirja, milles teatab

, et K-Pro

jekt AS ko

os-

tab kah

te linn

aehitu

slikult väg

a olu

lisesko

has asu

vat detailp

laneerin

gu

t, mille-

de p

erspektiivse h

oo

nestu

se parem

akslah

end

amiseks o

llakse hu

vitatud

kutsu

-tu

d arh

itektuu

rikon

kursi ko

rraldam

isestläb

i EALi. K

avand

atavate arhitektu

uri-

ko

nk

urssid

e e

esm

ärg

iks o

n a

ad

ressil

Maakri tn

34 ja 34a asuvate kin

nistu

teh

oo

ne

stuse

lah

en

da

min

e n

ing

Pä

rnu

mn

t, Sakala tn, K

entm

ann

i tn, Tatari tn

ja Süd

a tn vah

elise maa-ala h

oo

nestu

selah

end

amin

e. Ku

na esim

ese ob

jekti alalo

eta

kse

sob

ivak

s kõ

rgh

oo

ne

tele

, siisso

ovib

K-Pro

jekt sinn

a ette näh

a ehitu

s-õ

igu

se kun

i 35-korru

selisele ho

on

estu-

sele.Teise o

bjekti d

etailplan

eering

u ü

heks

eesmärg

iks on

Rävala p

st piken

du

sele

EAL EESTSEISU

SES

9

EAL TEA

TAJA

2/2005

trassi määram

ine ku

ni Pärn

u m

aantee-

ni. A

rhite

ktu

urik

on

ku

rsi ee

smä

rgik

so

leks võim

alik ho

on

estuse id

eelahen

du

sp

laneeritava m

aa-ala Pärnu

mn

t äärseh

oo

nestu

se lahen

dam

iseks.Eestseisu

se arvates on

mõ

lemale alale

arhitektu

uriko

nku

rsi läbi h

oo

nestu

se la-h

end

use leid

min

e otstarb

ekas nin

g EA

Lo

n n

õu

s arhitektu

uriko

nku

rsside läb

ivii-m

isel k

aa

sko

rrald

aja

rollis o

sale

ma

.M

aakri tn 34 ja 34a asu

vate kinn

istute

ho

on

estuse lah

end

amise o

sas leiab eest-

seisus, et 35-ko

rruselise kõ

rgh

oo

ne ra-

jamin

e nõ

uab

suu

rema m

aa-ala kui ko

nk-

reetse krun

di lah

end

amist. K

un

a linn

aseisu

koh

alt on

tegem

ist niivõ

rd o

luliste

ala

de

ga

, pe

eta

kse

esm

alt va

jalik

uk

sp

öö

rdu

da

Tallin

na

Linn

ap

lan

ee

rimise

Am

eti po

ole, et saad

a täiend

avat taust-

info

rmatsio

on

i kõn

esolevate alad

e koh

-ta. V

ajadu

sel ollakse valm

is korrald

ama

nõ

up

idam

ine, ku

s osaleksid

EALi esin

da-

jad, lin

nap

laneerijad

ja K-Pro

jekti esin-

dajad

.12.04.2005 kü

lastasid EA

Li 3 ettevõt-

jat Berliin

ist. EALi p

oo

lt osalesid

koh

tu-

misel M

. Mu

tso ja Ü

. Mark. M

uu

hu

lgas

soo

visid sakslased

saada in

fot Eestis tu

-ru

le tulem

ise võim

aluste ko

hta (n

äitekslen

nu

jaamad

e, raud

teejaamd

e pro

jek-teerim

ine jn

e). Sakslastelt saadu

d in

foko

haselt m

aksab p

rojekteerim

ise tun

ni-

töö

Sak

sam

aa

l 3-4

ko

rda

roh

ke

m k

ui

Ee

stis.A

. Levald teavitab

eestseisust, et Tal-

linn

a Linn

avalitsuse istu

ng

il kiideti h

eaksSih

tasutu

se Tallinn

a Lastehaig

la juh

atu-

se po

olt kin

nistu

le asuko

hag

a Tallinn

,

Laste tn 1/Põ

llu tn

70/Rau

dtee tn

75/Val-

ve tn

3 k

orra

lda

tud

ho

on

estu

sõig

use

seadm

ise enam

pakku

mise ko

nku

rsi tu-

lemu

sed. K

on

kursi võ

itis OÜ

Sillen K

on

-su

ltatsioo

nid

, kes pakku

s ho

on

estusõ

igu

-se tasu

suu

ruses 20 090 000 (kakskü

m-

men

d m

iljon

it üh

eksaküm

men

d tu

hat)

kroo

ni. K

ultu

urim

inisteeriu

mi ettep

ane-

kul ja Sih

tasutu

se Tallinn

a Lastehaig

lan

õu

dm

isel koh

ustu

b ko

nku

rsi võitja ra-

jama kin

nistu

le ho

old

ekod

u ku

ni 40 eaka-

le loo

mein

imesele.

Et äratada Eesti ko

oliõ

pilastes laie-

mat h

uvi arh

itektuu

ri vastu ja tu

tvusta-

da

arh

itek

ti elu

ku

tset, k

ava

nd

ab

EA

Lko

rraldad

a mai esim

esel näd

alal avatud

uste

pä

evi, k

us g

üm

na

asiu

miõ

pila

sed

võiksid

(eelneval ko

kkulep

pel) kü

lasta-d

a erinevaid

arhitektu

urib

üro

osid

ja tut-

vud

a seal tehtava tö

ög

a. EALi liikm

e-telt o

od

atakse vastust, kas n

ad o

n n

õu

svastu

võtm

a hu

vilisi om

a arhitektu

uri-

bü

roo

des.

28

. ap

rill 20

05

T. Tallinn

osales K

utseko

jas toim

un

ud

koo

soleku

l, kus o

salesid m

itmete erin

e-vate ku

tsekom

isjon

ide esin

dajad

. Ko

os-

oleku

põ

hiteem

a oli sead

usan

dlu

se pa-

rand

amin

e ja täiend

amin

e vastavalt kut-

sekom

isjon

ide so

ovid

ele. Ku

tsekoja esin

-d

ajad p

akkusid

välja võim

aluse, et ju

hu

l,ku

i kutseko

misjo

nid

leiavad p

ädevad

ju-

ristid, kes su

ud

avad sõ

nastad

a juriid

ili-selt ko

rrektsed sead

usem

uu

datu

sette-p

aneku

d, o

n K

utseko

da valm

is sellisteju

ristide tö

öd

tasustam

a.EA

L on

hu

vitatud

, et Ehitu

s- ja Planeeri-

EAL EESTSEISU

SES

10

EAL TEA

TAJA

2/2005

missead

usesse viid

aks sisse teatud

mu

u-

datu

sed n

ing

selleks, et seadu

semu

ud

a-tu

settepan

ekud

oleksid

väga täp

selt for-

mu

leeritud

, on

EAL valm

is juristid

e fi-n

antseerim

isküsim

uses K

utseko

ja po

ole

pö

örd

um

a.27. ap

rillil 2005 toim

un

ud

EALi ku

tse-ko

misjo

ni ko

oso

lekul o

li arutlu

se all M.

Mu

tso p

oo

lt kutseko

misjo

nile saad

etud

kiri, kust selg

us, et EA

Li eestseisuse ja

juh

atuse ko

oso

lekutel o

n ko

rdu

valt aru-

tatu

d vo

litatu

d a

rhite

kti p

ole

em

ika

tn

ing

jõu

tud

järeldu

sele, et lisaks välja-tö

ötatu

d V

olitatu

d arh

itekt V ku

tsestan-

dard

ile on

vajadu

s ja nõ

ud

lus ka arh

itektIV

kutsestan

dard

i järele. Kõ

nealu

ses kir-jas teeb

M. M

utso

kutseko

misjo

nile et-

tep

an

ek

u a

lusta

da

arh

itek

t IV k

utse

-stan

dard

i väljatöö

tamist.

27. aprillil 2005 to

imu

nu

d K

utseko

mis-

jon

i koo

soleku

l leiti, et eestseisus p

eaksveel ko

rd läb

i arutam

a, mis o

n arh

itektIV

kvalifikatsioo

ni sisu

ja miks o

n arh

i-tekt IV

kutsestan

dard

it vaja. Ku

i eest-seisu

s otsu

stab, et arh

itekt IV ku

tsestan-

dard

it on

siiski vaja, tuleb

enn

e 24. maid

teha K

utseko

jale sellekoh

ane tao

tlus.

Leitakse, et juh

ul, ku

i töö

tatakse väljaa

rhite

kt IV

ku

tsesta

nd

ard

, võik

s selle

kutsekvalifikatsio

on

i saanu

tel olla õ

igu

sp

rojekteerid

a väikemah

ulisi o

bjekte. K

.V

ellevoo

gi arvates ei o

le aga vah

et, kasteg

emist o

n väikem

ahu

lise või su

urem

a-h

ulise o

bjekti p

rojekteerim

isega – vas-

tutu

semäär o

n sam

a. L. Põd

ra tun

neb

hu

vi, kuid

as on

võim

alik lahen

dad

a vas-tu

olu

selle vahel, et h

oo

ne m

ahtu

arves-tad

es peab

arhitekti p

rojekteerim

ista-

se vastama arh

itekt IV ku

tsekvalifikat-sio

on

ile, samas ku

i ho

on

e kvaliteedi o

saso

n n

õu

tav, et arhitekti p

rojekteerim

is-tase vastaks V

olitatu

d arh

itekt V ku

tse-kvalifikatsio

on

ile?E. V

äärtnõ

u o

n seisu

koh

al, et selleks, etp

rojekteerid

a tarbeeh

itist, mis o

ma o

le-m

uselt ei n

õu

a kun

stilise aspekti silm

as-p

idam

ist, on

just vajalik, et arh

itekti pro

-jekteerim

istase vastaks arhitekt IV

kut-

sekvalifikatsioo

nile.

A. Eig

i sõn

ul o

leks arhitekt IV

kutsekva-

lifika

tsioo

ni vä

lja a

nd

min

e va

stuo

lus

praeg

u keh

tiva seadu

sand

luseg

a. Samal

seisuko

hal o

li kutseko

misjo

ni ko

oso

lekul

ka I. Hein

soo

:V

olitatu

d arh

itekt V ku

tsestand

ardis o

nfo

rmu

leeritud

, et Vo

litatud

arhitekt o

nE

hitu

ssea

du

se va

stuta

va sp

etsia

listim

õistele vastav tip

psp

etsialist, kes on

võim

eline iseseisvalt ja o

mal vastu

tusel

koo

stama, ko

nsu

lteerima, h

ind

ama ja

juh

tima m

aa-alade, lin

nad

e ja asulate

ruu

milisi p

laneerin

gu

id n

ing

ehitiste p

ro-

jekte. Nag

u Eh

itusssead

uses, n

ii ka ma-

jand

usteg

evuse reg

istis ei jagata vastu

-tavaid

spetsialiste erald

i katego

oriates-

se. Seega ei o

le ka volitatu

d arh

itekt IVku

tsestand

ardil sead

usan

dlikku

väljun

-d

it.Ü

. Mark p

eab sead

usevastaseks, et V

oli-

tatud

arhitekt V

kutse o

mistatakse ka

Tallinn

a Tehn

ikakõrg

koo

li arhitektu

uri

eriala lõp

etanu

tele. Üh

e arhitekti p

uh

ul

tegi ku

tsekom

isjon

sellise erand

i tõep

oo

-lest. Ü

. Mark leiab

, et kutseko

misjo

ni

selline eran

dlik o

tsustu

s võib

luu

a pret-

seden

di. K

. Vellevo

og

i sõn

ul o

n EA

Li kut-

EAL EESTSEISU

SES

11

EAL TEA

TAJA

2/2005

sekom

isjon

usald

atud

kon

trollim

a arhi-

tektide p

rojekteerim

ise kvaliteeti. Ko

-m

isjon

i liikmed

selekteerivad in

imesi,

keda võ

ib u

saldad

a pro

jekteerima o

ma-

vastutu

sel. Ku

i kutseko

misjo

n läh

tuks

kva

lifika

tsioo

on

i tao

tleja

suh

tes o

ma

otsu

se tegem

isel üksn

es kõrg

- või ü

li-k

oo

li dip

lom

ist, ole

ks k

utse

ko

misjo

ni

koo

skäimise vajalikku

s kaheld

av. Dip

lo-

mi võ

i kraadi alu

sel taotlejate selektee-

rimiseg

a tuleb

toim

e ka vastav tehn

iline

töö

taja

. Ku

tsek

om

isjon

i üle

san

de

ks

peaks o

lema ikka kvalifikatsio

on

i taot-

leja osku

ste tegelik, reaaln

e hin

dam

ine.

A. Levald

i sõn

ul o

n p

raegu

tegem

ist nn

üle

min

ek

up

erio

od

iga

nin

g tu

levik

us

pe

ak

s ka

TT

K a

rhite

ktu

uri õ

pp

ek

ava

täiustu

ma.

M. M

utso

teatab, et Tallin

na K

esklin-

na V

alitsus o

n n

õu

s sõlm

ima EA

Liga täh

t-ajatu

lepin

gu

aadressil V

anatu

ru kael 8/

10 asuva h

oo

ne ru

um

ide n

r 3-1 – 3-9ü

ürim

isek

s. Ru

um

ide

ka

suta

mise

ee

stvõ

etava üü

ri suu

ruseks o

leks 15.- kroo

ni

m² eest ku

us. M

. Mu

tso so

ovib

teada,

kuid

as suh

tub

eestseisus u

utesse ru

um

i-d

esse

ko

limisse

ja k

õik

ide

sse se

lleg

akaasn

evatesse ting

imu

stesse. Juh

ul, ku

itin

gim

use

d o

n va

stuvõ

eta

vad

, tule

ks

teha Tallin

na K

esklinn

a Valitsu

sele vas-tav avald

us, m

isjärel tuleb

alustad

a re-m

on

ditö

öd

ega.

Leitakse, et tähtajatu

üü

rilepin

g ei o

legi

mu

idu

gi m

õista h

ea variant, sellise lep

in-

gu

järgselt võ

idakse 2-n

ädalase ettetea-

tamisajag

a osap

oo

lte vahel sõ

lmitu

d le-

pin

g lõ

petad

a. Samu

ti on

pro

bleem

e Va-

na

linn

as p

ark

imise

ga

. Ku

na

aa

dre

ssil

Van

aturu

kael 8/10 asuvate ru

um

ide ü

üri-

min

e on

niivõ

rd so

od

ne, o

tsustatakse

pakku

min

e vastu võ

tta.M

. Mu

tso leiab

, et kun

a peale tem

a,EA

Li esimeh

e, ei saa teised ju

hatu

se liik-m

ed

EA

Li töö

s osa

lem

ise e

est p

alk

a,

võiks ju

hu

l, kui EA

Lil on

selleks rahalisi

võim

alusi, h

üvitad

a juh

atuse liikm

etelen

ee

d k

ulu

tuse

d, m

is tule

ne

vad

töö

stEA

Lis. Väljam

akstavate hü

vitiste alla kuu

-lu

ksid telefo

niarved

, parkim

ine ja b

ensiin

.V

äljamakstavate h

üvitiste p

iirmääraks

paku

b M

. Mu

tso välja 1000.- kro

on

i kuu

s.Eestseisu

s peab

juh

atuse liikm

ete otseste

kulu

de katm

ist põ

hjen

datu

ks.A

ng

ela Matso

n K

oh

tla-Järve Linn

ava-litsu

sest saatis EALi kirja, m

illest selgu

b,

et K

oh

tla-Jä

rve Lin

na

valitsu

s soo

vibko

ostö

ös EA

Liga ko

rraldad

a Ko

htla-Jär-

ve Järve linn

aosa arh

itektuu

rikon

kursi

linn

ao

sale

(pik

em

as p

ersp

ek

tiivis ka

Ko

htla-Järve lin

na) kesku

se leidm

iseksja id

eelahen

du

se koo

stamiseks. EA

Liga

soo

vitakse teha ko

ostö

öd

kon

kursitin

gi-

mu

ste väljatöö

tamisel, ko

nku

rsi läbivii-

misel ja Eesti K

ultu

urkap

italilt kon

kursi

preem

iarahad

e taotlem

isel. Juh

ul, ku

iEA

L on

nõ

us K

oh

tla-Järve Linn

avalitsu-

sega ko

nku

rsi läbiviim

isel koo

stöö

d te-

gem

a, palu

b A

. Matso

n EA

Lilt hin

nap

ak-ku

mist ko

nku

rsiting

imu

ste väljatöö

tami-

seks. Kavan

datava arh

itektuu

rikon

kur-

siga seo

nd

uv kiri o

tsustatakse su

un

ataed

asi E. Urb

elile.Eestseisu

s, vaadan

ud

läbi Paavo

Kaisi

EA

Li liikm

ek

s astu

mise

ava

ldu

se n

ing

tutvu

nu

d tem

a töö

de m

apig

a, otsu

stabP. K

aisi EALi liikm

eks vastu võ

tta.

EAL EESTSEISU

SES

12

EAL TEA

TAJA

2/2005

12

. ma

i 20

05

Wien

erberg

er AS kavan

dab

2005. aas-tal sp

on

soreerid

a nn

teenekam

atele tel-lisearm

astaja- arhitektid

ele tutvu

misrei-

si Mad

almaad

esse. EALilt o

od

atakse et-tep

aneku

id, kes Eesti arh

itektidest võ

ik-sid

sellel reisil osaled

a.Eestseisu

se arvates võiksid

olla kan

di-

daad

id, kelle seast valid

a reisile min

e-jad

, E. Urb

el, T. Trum

mal, R

. Karp

, M.

Shein

, AB

Mu

ru &

Pere ja Kavakava O

Ü.

E. Hirveso

o an

nab

eestseisusele ü

le-vaate 5. m

ail 2005 EKA

s toim

un

ud

semi-

narist In

tellektuaalo

man

d ja selle kait-

se, k

us ta

ka

ise e

ttek

an

de

ga

tee

ma

lA

rhitekti õ

igu

ste kaitse esines. (M

ärku-

seks: E. Hirveso

o o

n EA

Li auto

riõig

uste

kom

isjon

i esinain

e.) Om

a ettekand

es tõi

E. Hirveso

o välja p

õh

ilised arh

itektide

auto

riõig

uste rikku

mised

, nag

u n

äiteksk

inn

isvara

ku

ulu

tuste

s arh

itek

ti nim

em

ainim

ata jätmin

e jms.

E. Hirveso

o ettekan

dest ko

oru

nu

d p

rob

-leem

idest ajen

datu

na teg

i Eesti Au

tori-

te Üh

ing

u ju

rist An

ne-Ly H

ussar E. H

irve-so

ole so

ovitu

sliku ettep

aneku

korrald

a-d

a arhitekti au

toriõ

igu

si käsitlev koh

tu-

min

e, kus o

saleksid EA

Li, Eesti Ajakirja-

nike Liid

u ja Eesti K

inn

isvara Hald

ajateja H

oo

ldajate Liid

u esin

dajad

.Eestseisu

s peab

A. H

ussari ettep

aneku

taktu

aalseks ja sellel teemal ü

marlau

ako

kku ku

tsum

ist vajalikuks. K

oo

soleku

lo

salejad leiavad

, et lisaks Eesti Ajakirja-

nike Liid

u ja Eesti K

inn

isvara Hald

ajateja H

oo

ldajate Liid

u esin

dajatele p

eaksü

marlau

ale palu

ma ka ETV

juh

i I. Raag

in

ing

Ku

ltuu

rimin

istee

rium

i juristi T.

Sepp

eli. Üm

arlaual p

eaks vastu võ

eta-m

a seisuko

ht, et ig

ast kon

kreetsetesth

oo

nest rääkid

es peab

alati main

itama

ka ho

on

e pro

jekteerinu

d arh

itekti nim

i.M

. Mu

tso o

n seisu

koh

al, et ka pro

jektle-p

ing

utesse tu

leks sisse kirjutad

a nõ

ue,

et kui ju

ttu o

n ko

nkreetsest p

rojektist

(ob

jektist), tuleb

nim

etatud

pro

jektiga

(ob

jektiga) kaasu

valt alati nim

etada ka

ho

on

e pro

jekteerinu

d arh

itekti nim

i.M

. Mu

tso: 26. ap

rillil 2005 toim

un

ud

Tallinn

a Arh

itektuu

rinõ

uko

gu

koo

sole-

kul o

li üh

e küsim

usen

a arutlu

se all kakavan

datava Eesti R

ing

häälin

gu

te ho

o-

neg

a seon

du

v. Eesti Rin

gäälin

gu

te ho

o-

ne m

ahu

lised eskiisid

telliti arhitektu

u-

ribü

roo

lt 3+1 arh

itektid ja ka A

do

Eigilt.

Ku

na A

. Eigi ei o

salenu

d arh

itektuu

rinõ

u-

kog

u ko

oso

lekul, et tu

tvustad

a end

a pro

-je

kte

eritu

d e

skiisp

roje

kti, k

esk

en

du

sarh

itektuu

rinõ

uko

gu

teisele, 3+1 arh

i-tektid

e po

olt p

rojekteeritu

d eskiisp

ro-

jektile, mid

a koh

aloln

ud

auto

rid ka ise

lahti rääkisid

. Arh

itektuu

rinõ

uko

gu

lei-d

is, et 3

+1

arh

itek

tide

esk

iispro

jek

tiskavan

datu

d h

oo

ne asu

koh

ale lisaks võiks

kaalud

a ho

on

ele ka teisi, alternatiivseid

asuko

hti. 3+

1 arhitektid

e po

olt p

rojek-

teeritud

ho

on

e mah

tud

e osas d

om

inee-

ris arhitektu

urin

õu

kog

u liikm

ete seisu-

koh

t, et ho

on

e mah

ud

on

liiga su

ured

.EA

Li eestseisus o

n seisu

koh

al, et suu

re-m

ahu

listele riigi fin

antseerin

gu

ga eh

itis-tele, m

ida kah

tlemata o

n ka eh

itamise-

le tulev, p

raegu

kavand

amisstaad

ium

iso

lev Eesti Rin

gh

ääling

ute h

oo

ne, tu

lebp

roje

kti sa

am

isek

s ko

rrald

ad

a a

valik

arhitektu

uriko

nku

rss. Tallinn

a Linn

apla-

EAL EESTSEISU

SES

13

EAL TEA

TAJA

2/2005

ne

erim

ise A

me

tile ja

Rin

gh

ää

ling

ute

Nõ

uko

gu

le otsu

statakse saata selleko-

han

e märg

ukiri. M

ärgu

kirjas peaks sisal-

du

ma ka ettep

anek kaalu

da kavan

da-

tava ho

on

e asuko

ha o

sas lisaks väljapa-

kutu

le ka teisi, alternatiivseid

asuko

hti.

M. Sh

ein tu

tvustab

eestseisusele lü

hi-

dalt Tartu

sse plan

eeritavatele korru

sma-

jadele p

rojekti saam

iseks kavand

atavaavaliku

arhitektu

urivõ

istluse tin

gim

usi.

Võ

istlustin

gim

used

on

koo

skõlastatu

dka Tartu

Linn

avalitsuse lin

nap

laneerim

i-se

ja m

aa

ko

rrald

use

osa

ko

nn

a p

oo

lt.Põ

him

õtteliselt su

htu

b eestseisu

s kõn

es-o

leva arhitektu

urivõ

istluse ko

rraldam

is-se so

osivalt. Põ

hjaliku

m tu

tvum

ine võ

ist-lu

sting

imu

stega jääb

E. Urb

eli ülesan

-d

eks.M

. Shein

osales 10. m

ail 2005 Majan

-d

us- ja K

om

mu

nikatsio

on

imin

isteerium

isto

imu

nu

d n

õu

pid

amisel, ku

s arutlu

se allo

lid järg

mised

do

kum

end

id:

“Ehitu

se alltöö

võtu

lepin

gu

te üld

ting

imu

-sed

(EATÜ

2005)”, “Ehitu

se töö

võtu

le-p

ing

ute ü

ldtin

gim

used

(ETÜ 2005)” ja

“Om

aniku

järelvalve töö

võtu

lepin

gu

üld

-tin

gim

used

(OTÜ

)”. Nõ

up

idam

ise viis läbi

T. Laesson

. Nõ

up

idam

isel vaadati p

õh

ja-liku

lt läbi “O

man

ikujärelvalve tö

övõ

tu-

lepin

gu

üld

ting

imu

sed (O

TÜ)”, m

ille alg-

teksti oli sisse viid

ud

mõ

nin

gaid

täiend

u-

si ja lisand

usi. M

. Shein

i arvates on

nim

e-tatu

d d

oku

men

di tekst ü

ldjo

on

tes vas-tu

võetav. N

õu

pid

amisel so

oviti, et en

ne,

kui O

TÜ jõ

ustu

b, kiid

aks selle heaks ka

EAL, m

is eestseisuse p

oo

lt ka heaks kii-

detakse. M

ajand

us- ja K

om

mu

nikatsio

o-

nim

inisteeriu

mis to

imu

val järgm

isel kõ-

neso

leva teemag

a seon

du

val nõ

up

ida-

misel võ

etakse arutlu

se all „Ehitu

se all-tö

övõ

tulep

ing

ute ü

ldtin

gim

used

(EATÜ

2005)” ja “Ehitu

se töö

võtu

lepin

gu

te üld

-tin

gim

used

(ETÜ 2005)”.

M. M

utso

teeb ettep

aneku

, et need

eest-seisu

se liikmed

, kes lisaks om

a otsestele

töö

koh

ustu

stele osalevad

nö

üh

iskon

d-

likus ko

rras arhitektu

urig

a seon

du

vatek

üsim

uste

lah

en

da

mise

l, saa

ksid

selle

eest ka tasu. Selleks p

eaksid n

eed in

i-m

esed kirja p

anem

a töö

le kulu

tatud

aja,m

ille alusel EA

L nen

de tö

öd

tasustab

.Eestseisu

s kiidab

M. M

utso

ettepan

ekuh

eaks.EA

Li ja RIA

Si (Šoti K

un

ing

lik Arh

itek-tu

uri In

stituu

t) vahel sõ

lmiti 2004. aasta

süg

isel nö

hea tah

te ja koo

stöö

lepin

g.

Lepin

gu

sõlm

imisele o

n järg

nen

ud

mit-

melaad

ne ü

histö

ö, n

äiteks om

avahelin

ein

fovah

end

amin

e, arhitektu

uriajakirja-

de vah

end

amin

e jms. K

ui šo

tlastelt tuli

EALile ku

tse osaled

a RIA

Si iga-aastasel

arhitektu

uriü

ritusel, o

tsustati sellele lä-

hetad

a EALi ju

hatu

s. T. Laigu

ann

ab eest-

seisusele väg

a hu

vitava ülevaate Šo

ti-m

aal näh

tust ja ko

getu

st, millest allp

oo

lm

õn

ing

ad m

om

end

id:

RIA

Si iga-aastan

e arhitektu

uriü

ritus o

nvõ

rreld

av

pro

fessio

na

alse

arhitektu

urisü

mb

oo

sium

iga. Ü

ritusele,

mis kesken

du

b eelkõ

ige arh

itektuu

rile,m

itte niivõ

rd arh

itektuu

ripo

liitikale, kut-

sutakse ka väliskü

lalisi. Seekord

ne arh

i-tektu

uriü

ritus to

imu

s Glasg

ow

äärelin-

nas asu

vas end

ises kirikus, ku

s nü

üd

te-g

utseb

kultu

uriin

stituu

t. Arh

itektuu

ri-alased

ettekand

ed esitati kan

tslist, mis

EAL EESTSEISU

SES

14

EAL TEA

TAJA

2/2005

oli väg

a mõ

jus.

RIA

Si näo

l on

tegem

ist klub

ilise seltsiga,

mille liikm

ed o

n o

mavah

elises tihed

assu

htlem

ises ja läbikäim

ises. Šotim

aal, kus

arh

itek

tuu

ripo

liitika

ga

on

teg

ele

tud

sama kau

a kui Eestiski, o

n su

ud

etud

ar-h

itektuu

ri valdko

nd

osku

slikult ü

hisko

n-

na tervikstru

ktuu

ri sulan

dad

a. Selles on

om

a kind

el roll kin

dlasti ka Lig

hth

ou

se-n

imelisel arh

itektuu

riinstitu

ud

il, mis ar-

hitektu

uri o

lemu

st ka tavakod

aniku

leväg

a kenasti tead

vustab

nin

g n

eis sellevastu

hu

vi tekitab. N

oo

red arh

itektid o

nn

ö kau

a no

ored

, sest neile ei an

ta otsest

vastutu

st. Loo

mu

likult o

n ka n

oo

rtelesu

un

atu

d a

rhite

ktu

uria

last te

ge

vust,

nag

u n

äiteks arhitektu

urivõ

istlused

, kus

no

ored

saavad o

ma id

eid ü

ldsu

seni tu

ua.

T. Laigu

arvates tuleks selleks, et Eesti

arhitektu

uri n

ö kilb

ile saada ja saavu

ta-d

a, et see oleks kõ

nekas ka m

uu

s maail-

ma

s, ha

ka

ta tih

ed

alt su

htle

ma

teiste

välisa

rhite

ku

urio

rga

nisa

tsioo

nid

eg

a,

seda ju

st erialalisel, mitte n

iivõrd

arhi-

tek

tuu

ripo

liitilisel ta

san

dil. M

. Mu

tsoleiab

, et EAL p

eaks tihen

dam

a koo

stöö

dEK

Ag

a, nt ko

rraldam

a arhitektu

uriala-

seid w

orksh

op

pe, lo

eng

uid

jms.

Tõ

statu

b k

üsim

us, m

iks e

i valitu

dR

and

vere algko

oli h

oo

ne arh

itektuu

ri-võ

istlusele laeku

nu

d tö

öd

e hu

lgast välja

esikoh

a töö

d. K

õn

esoleva arh

itektuu

ri-võ

istluse þü

rii töö

s osalen

ud

M. Sh

eini

sõn

ul ei o

lnu

d võ

istlusele laeku

nu

d tö

ö-

de tase p

iisavalt kõrg

e. M. M

utso

on

sei-su

koh

al, et kui võ

istlusele laeku

b ü

le 10tö

ö, tu

leks 1. koh

t siiski välja and

a. K.

Vellevo

og

leiab, et ku

i võistlu

sele esita-

tud

töö

de seast ei eristu

piisavalt selg

eltesim

ene, tein

e ja kolm

as koh

t, oleks eh

ko

tsarbekas ko

rraldad

a nö

sõelale jään

ud

töö

de o

sas võistlu

se 2. etapp

, kus selg

i-tatakse välja teg

elik parem

usjärjestu

s.T. Tallin

n an

nab

eestseisusele ü

levaa-te, ku

i kaug

el ollakse Tallin

na Lo

om

aaiako

mp

leksi arhitektu

urse id

eekon

kursi

ting

imu

ste koo

stamiseg

a ja missu

gu

seidkü

simu

si ja pro

bleem

e ting

imu

ste koo

s-tam

isega seo

nd

uvalt o

n ü

les kerkinu

d.

TSM Pro

jektijuh

timise O

Ü ju

hatu

se liik-m

e S. Klaassen

i palvel n

imetati kõ

nes-

oleva arh

itektuu

rivõistlu

se ting

imu

sedü

mb

er arhitektu

uri võ

istlustin

gim

usteks.

Ku

i esialgsete p

laanid

e koh

aselt soo

vitik

on

ku

rsi läb

i saa

ad

a p

roje

kt Ta

llinn

aLo

om

aaia lääneväravale, siis n

üü

d so

o-

vitakse ideeko

nku

rsi läbi saad

a pro

jekttervele lo

od

ush

aridu

skeskuse ko

mp

lek-sile.T. Tallin

na sõ

nu

l kirjutatakse ko

ostava-

tesse võistlu

sting

imu

stesse sisse, et võist-

lustö

ög

a kaasuvalt tu

leb ko

os teiste n

õu

-tavate d

oku

men

tideg

a esitada ka ko

o-

pia V

olitatu

d arh

itekt V ku

tsetun

nistu

-sest (lo

om

uliku

lt vaid siis, ku

i see on

ar-h

itektile om

istatud

) – seda eelkõ

ige sel-

leks, et tähtsu

stada vajad

ust tao

tleda

om

ale Vo

litatud

arhitekt V

kutset.

Eestseisuse o

tsuseg

a määratakse Tallin

-n

a Loo

maaia ko

nku

rsi þüriisse EA

Li po

olt

M. M

utso

. Varu

liikmeteks m

ääratakse Ü.

Mark ja I. A

llman

n, kelle käest tu

leb ka

sellekoh

ane n

õu

solek saad

a. Loo

maaia

kon

kursile esitatavate tö

öd

e läbivaata-

miseks m

oo

du

statakse 2 eraldi tö

ötavat

þüriid

: üks, kes teg

eleb riig

ihan

kedo

ku-

EAL EESTSEISU

SES

15

EAL TEA

TAJA

2/2005

me

ntid

e lä

biva

ata

mise

ga

, nin

g te

ine

,kes teg

eleb ko

nku

rsile esitatud

töö

de

hin

dam

isega arh

itektuu

rilisest aspektist.

T. Tallinn

a sõn

ul ku

ulu

tatakse kon

kurss

välja 15. aug

ustil 2005. V

õistlu

stöö

de

esitamise täh

tajaks määratakse 1. d

et-sem

ber 2005.

Ee

sti Ma

an

tee

mu

use

um

i juh

ata

jaM

arge R

enn

it pö

örd

us EA

Li po

ole p

alve-g

a, e

t EA

L teo

stak

s ek

spe

rtiisi Ee

stiM

aanteem

uu

seum

i (Kag

u Teed

evalitsu-

se Varb

use o

sakon

d) välialad

e väljaehi-

tamise eskiisp

rojektile. Eksp

ertiispro

jektite

osta

jak

s on

OÜ

Salto

AB

vasta

valt

Ka

gu

Tee

de

valitsu

se (e

sind

aja

Tõ

nis

Pleksepp

) ja OÜ

Salto A

B (esin

daja R

alfLõ

oke) vah

el 3. märtsil 2005 sõ

lmitu

dp

rojekteerim

islepin

gu

le. EALi-p

oo

lsekse

ksp

ertiisi k

oo

staja

ks m

ää

rata

kse

M.

Mu

tso.

26

. ma

i 20

05

Ee

sti Ma

an

tee

mu

use

um

i välia

lad

eväljaeh

itamise eskiisp

rojekti teo

stajadM

. Kask ja R

. Lõo

ke tutvu

stavad eestsei-

susele o

ma eskiisp

rojekti. Eskiisp

rojekti

koo

stamisel läh

tusid

nad

2004. aastal läbi

viidu

d avaliku

maastiku

arhitektu

urilise

ideeko

nku

rsi Eesti Maan

teemu

useu

mi

välialad id

eekon

kursi tin

gim

ustest ja sa-

mal ko

nku

rsil 1. ja 2. koh

a saanu

d võ

ist-lu

stöö

dest. Ju

ba n

imetatu

d M

. Kask ja R

.Lõ

oke n

ing

ka K. Lu

ik, kes teostavad

kõ-

neso

levat eskiispro

jekti, on

üh

tlasi kaid

eekon

kursi Eesti M

aanteem

uu

seum

ivälialad

II koh

a saanu

d tö

ö au

torid

.M

. Mu

tso an

nab

pid

uliku

lt üle ku

tse-tu

nn

istused

neile 10 arh

itektile, kellele

EALi ku

tsekom

isjon

om

istas 27. aprillil

2005 toim

un

ud

otsu

staval istun

gil V

oli-

tatud

arhitekt V

kutse: Eero

Palm, R

eetV

alk, Lemb

it An

dres To

rk, Eva Hirveso

o,

Torm

i Soo

väli, Lud

milla R

aun

, Tõn

is Palm.

Vo

litatud

arhitekt V

kutsekvalifikatsio

on

om

istati k

a M

ee

lis Nu

rme

le, T

iina

Skolim

ow

skile ja Heli Ern

esaksale, kesag

a kutsetu

nn

istuste p

idu

likul kättean

d-

misel ei o

sale.17. m

ail 2005 toim

us Lin

nap

laneeri-

mise Fo

oru

m. K

õig

e enam

kõn

eainet te-

kitas M. M

utso

sõn

ul Tallin

na lin

nap

ea T.Paltsi ettep

anek saata laiali Tallin

na A

r-h

itektuu

rinõ

uko

gu

nin

g lu

ua selle ase-

me

le u

us (a

rhite

ktu

uria

lal) n

õu

an

de

vo

rgan

koo

sseisus M

. Kalm

, H. K

esküla, K

.K

od

res ja Ü. M

ark. T. Palts avaldas arva-

mu

st, et senisest ro

hkem

peaks o

lema

mõ

juvõ

imu

linn

aarhitektil (I. V

olko

vil).18. m

ail 2005 toim

un

ud

Tallinn

a Linn

a-valitsu

se korralisel istu

ng

il võetig

i vastum

äärus, m

is lõp

etab Tallin

na A

rhitektu

u-

rinõ

uko

gu

tegevu

se senisel ku

jul. M

ää-ru

ses sisaldu

b m

uu

hu

lgas so

ovitu

slik et-tep

anek kaasata u

ud

e struktu

uriü

ksu-

sesse ka EALi esin

daja.

Eestseisus su

htu

b Tallin

na A

rhitektu

uri-

nõ

uko

gu

laialisaatmisesse äärm

iselt tau-

nivalt. M

. Mu

tso n

end

ib, et A

rhitektu

u-

rinõ

uko

gu

jõu

dis aru

telud

e käigu

s üld

ju-

hu

l kiiresti kon

sensu

seni n

ing

tänu

Arh

i-tektu

urin

õu

kog

u ko

oskäim

isele õn

nes-

tus n

ii mõ

ned

ki võim

alikud

linn

aehitu

sli-ku

d vead

ära ho

ida. M

. Mu

tso sõ

nu

l ole-

vat T. Palts raadio

saates antu

d in

terv-ju

us m

ainin

ud

, et arhitektid

tuleks lin

-n

aplan

eerimisest kõ

rvale jätta ja et lin-

EAL EESTSEISU

SES

16

EAL TEA

TAJA

2/2005

nap

laneerim

isega p

eaks tegelem

a Tal-lin

na Lin

nap

laneerim

ise Am

et.V

astavatele instan

tsidele o

tsustatakse

saa

ta

EA

Li p

oo

lt Ta

llinn

aA

rhtektu

urin

õu

kog

u teg

evuse lõ

peta-

mist h

ukkam

õistev kiri. En

ne kirja ko

os-

tamist p

eetakse otstarb

ekaks kutsu

da

I. Vo

lkov järg

misele eestseisu

se koo

sole-

kule Tallin

na A

rhitektu

urin

õu

kog

u laia-

lisaatmise o

tsust ko

mm

enteerim

a. Lei-takse, et T. Paltsig

a võiks keeg

i ajakirja-n

ikest teha in

tervjuu

linn

aplan

eerimise

teemal, ku

s käsitletaks ka Tallinn

a Arh

i-tektu

urin

õu

kog

u laialisaatm

ist. Vastav

ettepan

ek otsu

statakse teha K

arin Pau

-lu

sele.A

. No

ol: 2005. aasta o

ktoo

bris kavan

-d

atavate Eesti arhitektu

uri p

äevade raa-

mes tah

etakse välja and

a 3 EALi teen

e-tem

edalit: p

arim eratellija, p

arim riiklik

(KO

V) tellija, p

arim eh

itaja. Otsu

se, kel-lele an

da p

reemia, lan

getavad

arhitek-

tid. Praeg

usel h

etkel on

med

ali väljaand

-m

ine

ka

van

da

missta

ad

ium

is. Otsu

sta-

mist vajab

, mid

a EALi teen

etemed

alite-le p

eale graveerid

a. Sob

ivaima ja n

ö kõ

-n

eleva teenetem

edali teksti saam

isekso

tsusta

tak

se p

öö

rdu

da

EA

Li liikm

ete

po

ole p

alvega, et n

ad saad

aksid EA

Lio

malt p

oo

lt meilitsi tekste, m

is võiksid

sob

ida

tee

ne

tem

ed

alite

le g

rave

erim

i-seks.

Arh

itekt Ü. Stö

ör saatis eestseisu

selekirja, ku

s ta teeb seen

iorid

e sektsioo

ni

nim

el ettepan

eku ko

rraldad

a 2005. aas-ta sep

temb

ris Viljan

dis lin

naeh

itusalan

eteab

epäev ko

ostö

ös EA

Li ja Viljan

di Lin

-n

avalitsuseg

a. Lisaks ettekann

etele ka-

EAL EESTSEISU

SES

vand

atakse teabep

äeva raames ko

rral-d

ada ka tu

tvum

ine V

iljand

iga. Ü

. Stöö

rp

akub

välja järgm

ised ettekan

nete tee-

mad

:- “Lin

naeh

itusliku

d id

eed V

iljand

i linn

ag

eneraalp

laanis aastast 1974 ja n

end

eraken

dam

ine”

- Üld

plan

eering

un

a kehtivast V

iljand

i Lin-

na G

eneraalp

laanist (M

. Port)

- Viljan

di lin

na g

eneraalp

laanid

es ja lin-

nao

sade p

laneerin

gu

tes avaldatu

d lin

na-

ehitu

slikest ideed

est alates 1790-nd

asta

asta

stÜ

. Stöö

r soo

vib saad

a eestseisuselt ta-

gasisid

et kavand

atava teabep

äeva osas

ja välja paku

tud

ettekann

ete teemad

eso

bivu

se osas. Eestseisu

s kiidab

Ü. Stö

öri

ettepan

eku h

eaks.EA

L saatis 30.09.2004 tollasele Tallin

-n

a linn

apeale h

r E. Savisaarele järelpäri-

mise K

op

li Kau

bajaam

a tehn

ilise seisu-

korra ja sealse võ

imaliku

katastroo

fioh

uasju

s. Kah

juks ei o

le EAL sen

ini saan

ud

vastust kõ

neso

levas kirjas esitatud

küsi-

mu

stele. Ku

na see p

rob

leem o

n en

diselt

ak

tua

aln

e, p

ee

tak

se va

jalik

uk

s saa

taTallin

na Lin

navalitsu

sele kord

uv järelp

ä-rim

ine K

op

li Kau

bajaam

a tehn

ilise sei-su

korra ja sealse võ

imaliku

katastroo

fi-o

hu

asjus.

09

. juu

ni 2

00

5In

fo 2 eestseisu

se koo

soleku

vaheli-

sel perio

od

il (arhitektu

urivallas) to

imu

-n

ust (M

. Mu

tso):

- Lõp

pes tu

den

gitele su

un

atud

EALi kõ

-n

epu

ldi id

eevõistlu

s. Ko

ostö

ös EA

Li jaG

laverbelig

a korrald

atud

võistlu

se ees-

17

EAL TEA

TAJA

2/2005

EAL EESTSEISU

SES

märg

iks oli saad

a eskiislahen

du

s, mille

alusel firm

a Glaverb

el (klaasi too

tja jam

aa

leto

oja

) valm

istab

EA

Lile k

laa

sistp

orta

tiivse k

õn

ep

uld

i. Ide

evõ

istluse

lelaeku

s 4 töö

d, võ

itjaks osu

tus tö

ö m

är-g

usõ

na all „Po

rtu”, sed

a kõig

e veenva-

ma d

isaini ja klaasiliku

ma lah

end

use p

oo

-lest. V

õid

utö

ö p

uh

ul vääris täh

elepan

u,

et k

õn

ep

uld

i esip

an

ee

l on

vah

eta

tav.

Eestseisuse arvates võ

iks kõn

epu

ldi ü

ks,n

ö akad

eemilin

e esipan

eel olla EA

Li lo-

go

ga.

- 20. mail 2005 to

imu

s EALi in

itsiatiivilEK

As A

ustria (V

orarlb

ergi) kaasaeg

setarh

itektuu

ri tutvu

stav slaidiõ

htu

. Slaidi-

õh

tu kü

lalisesinejaks o

li arhitektu

urim

a-g

ister, arhitektu

urikriitik ja SA

FA liig

eTarja N

urm

i. Kah

juks o

li slaidiõ

htu

l väga

vähe o

salejaid. Lisaks ettekan

dele tu

t-vu

s T. Nu

rmi ka Tallin

na u

ue arh

itektuu

-rig

a. V

aa

tam

isvää

rsusi tu

tvusta

s talle

EALi esim

ees M. M

utso

. Ku

na T. N

urm

ikirju

tab ka arh

itektuu

rialaseid artikleid

,siis lo

od

etavasti insp

ireerib ted

a Tallin-

nas n

ähtu

ka Soo

me lu

gejale eesti arh

i-te

ktu

urist

kirju

tam

a.

Järg

mise

sA

rkkitektiuu

tiset nu

mb

ris peaks T. N

ur-

mi su

lest ilmu

ma artikkel Eesti p

uitarh

i-tektu

urist.

- 23. mail 2005 lõ

pp

es Metsakalm

istuarh

itektide kalm

eala ideep

rojekti ava-

lik a

rhite

ktu

urivõ

istlus. A

rhite

ktu

uri-

võistlu

sele laekus 3 tö

öd

, võitjaks o

sutu

stö

ö m

ärgu

sõn

a all „Serpen

tiin“.

- 9

.-11

. ju

un

il 2

00

5

toim

us

Ko

pen

haag

enis Eu

roo

pa lin

nad

e ja lin-

nap

laneerijate 6. b

ienn

aal. EALi p

oo

lto

salesid b

ienn

aalil T. Laigu

ja Ü. M

ark.

- 27.-28. juu

nil 2005 to

imu

b Lu

ksemb

ur-

gis arh

itektuu

ripo

liitikate semin

ar. EALi

esind

ajana esin

eb sem

inaril ettekan

de-

ga J. So

olep

.- EA

Li külastas SA

FA p

easekretär Tuo

mo

Sirika, kellega lep

iti kokku

, et 4-5 SAFA

liiget o

salevad ka N

arva-Jõesu

us to

imu

-vatel EA

Li suvep

äevadel. K

ülaliste vas-

tuvõ

ttu fin

antseerib

EAL. K

ülalised

osa-

levad ka su

vepäevad

e raames to

imu

valaru

telul teem

al litsenseerim

ine ja ku

t-sestan

dard

id.

- Lõp

pjärg

us o

n ER

Mi rah

vusvah

elise ar-h

itektuu

rivõistlu

se ting

imu

ste väljatöö

-tam

ine.

- Toim

us sise

ku

jun

da

jate

lõp

utö

öd

ekaitsm

ine, h

ind

amisko

misjo

ni esim

ees oli

M. M

utso

. M. M

utso

sõn

ul o

li mõ

neti ü

l-latav see, et n

iivõrd

palju

d siseku

jun

da-

jad o

n h

akanu

d arh

itektuu

rse pro

jek-teerim

isega teg

elema.

Vastavalt Eu

roo

pa A

rhitektid

e Nõ

u-

kog

u u

uele p

õh

imääru

sele nim

etatakseo

sa EAN

i juh

atuse (Execu

tive Bo

ard) liik-

meid

rotatsio

on

i korras, o

sa aga valim

is-teg

a 2 aasta pikku

seks perio

od

iks. Ettag

ada ju

hatu

se järjepid

evus, h

akkavadvalim

ised ja n

imetam

ised tu

levikus to

i-m

um

a vaheld

um

isi eri aastatel. 2006.aasta o

n seeg

a ülem

ineku

aasta ja selajal o

leks EALil võ

imalik o

lla rotatsio

on

ikau

du

1 aasta EAN

i juh

atuses. 26. au

gu

s-tik

s ta

he

tak

se

saa

da

liikmeso

rgan

isatsioo

nid

elt kand

idaatid

en

imesid

koo

s kand

idaad

i tegevu

spro

g-

ramm

i esitamiseg

a. See võim

aldaks ka-

hel in

imesel Eestist o

saleda 2006. aastal

EAN

i tegevu

ses. EAN

i juh

atus käib

koo

s

18

EAL TEA

TAJA

2/2005

EAL EESTSEISU

SES

6 kord

a aastas (sh 2 ü

ldko

gu

deg

a seo-

tud

koo

skäimist), en

amasti B

rüsselis.

Sob

ivat kand

idaati, kes o

leks nõ

us ku

u-

lum

a EAN

i (tegev)ju

hatu

sse ja seal ak-tiivselt kaasa lö

öm

a, ei leita, mistõ

ttuo

tsustatakse Eestile võ

imald

atud

koh

add

elegeerid

a soo

mlastele. A

. Levald lu

bab

alustad

a Soo

me o

sapo

oleg

a sellekoh

a-se

id lä

birä

äk

imisi. K

a p

rae

gu

ku

ulu

bPau

la Hu

otelin

SAFA

esind

ajana EA

Ni

juh

atusse, kes võ

iks sel juh

ul lih

tsalt jät-kata veel ü

he aasta, sealju

ures esin

da-

des ka EA

Li.M

. Mu

tso an

nab

teada, et 8. ju

un

il2005 to

imu

nu

d Tallin

na Lin

navalitsu

seko

rralisel istun

gil o

lid lin

nap

ea T.Palts jaab

ilinn

apea T. A

as EALi ja Tallin

na K

esk-lin

na V

alitsuse vah

el suu

sõn

aliselt sõlm

i-tu

d ren

dilep

ing

u am

etliku vo

rmistam

i-se vastu

, tuu

es põ

hju

seks liiga m

adala

üü

rihin

na. (21. m

ärtsil 2005 Kesklin

na

Valitsu

sega sõ

lmitu

d esialg

se üü

rilepin

-g

u täh

tajaks oli 3 ku

ud

ja üü

rihin

naks 7.-

kr/m² ko

hta ku

us. En

ne lep

ing

u täh

tajalõ

pp

emist sõ

lmiti su

usõ

naliselt u

us, täh

t-ajatu

üü

rilepin

g, n

ing

üü

rihin

naks m

ää-rati 15.- kr/m

² koh

ta kuu

s.) T. Aas o

li nõ

us

aadressil V

anatu

ru kael 8 II ja III ko

rrusel

asuvad

ruu

mid

and

ma EA

Li kasutu

ssetin

gim

usel, et ü

ürih

inn

aks määratakse

vähem

alt 50.- kr/m² ko

hta ku

us.

M. M

utso

peab

suu

sõn

aliselt sõlm

itud

tähtajatu

rend

ilepin

gu

mitteaktsep

tee-rim

ist lub

amatu

ks. Tähtajatu

rend

ilepin

-g

u p

uh

ul o

n alati o

ht, et 2-n

ädalase et-

teteatamiseg

a võid

akse lepin

g lõ

peta-

da. Pealeg

i, võttes arvesse EA

Li rahalisi

vahen

deid

ja uu

te ruu

mid

e remo

ntim

i-

sega, in

terneti ja telefo

ni p

aigald

ami-

sega seo

nd

uvaid

kulu

sid, ei o

le nii kõ

r-g

e ruu

mid

e üü

rihin

d EA

Lile kui m

itte-tu

lun

du

süh

ing

ule

vastu

võe

tav. M

.M

utso

loo

dab

, et see pro

bleem

on

siiskilah

end

atav.Eesti lo

om

eliidu

d p

öö

rdu

sid Tallin

na

linn

a po

ole ettep

aneku

ga ko

ostad

a või-

maliku

lt kiiresti reglem

enteeritu

d d

o-

kum

ent, ku

s oleks fikseeritu

d Tallin

na

linn

ale

ku

juta

va- ja

de

ko

ratiivk

un

stivo

rmid

e a

valik

ku

ruu

mi p

üstita

mise

kord

. Vastu

seks loo

meliitu

de ü

hiskirja-

le teatas TLPA, et jag

ab lo

om

eliitud

eseisu

koh

ta, et linn

aruu

mi p

aigald

atava-te ja lin

na p

oo

lt finan

tseeritavate ku-

jun

du

selemen

tide p

uh

ul tu

leb tin

gim

a-ta ko

rraldad

a avalikud

ideevõ

istlused

.Praeg

useks o

n TLPA

-s ette valmistam

i-sel d

oku

men

t, mis h

akkab reg

uleerim

aku

jutava- ja d

ekoratiivku

nsti vo

rmid

ep

üstita

mist Ta

llinn

a a

valik

ku

ruu

mi.

Loo

meliitu

delt o

od

atakse ettepan

ekuid

kõn

esoleva vald

kon

na reg

uleerim

iseks.Eestseisu

s leiab, et kõ

ik loo

meliid

ud

võik-

sid m

äärata om

apo

olse esin

daja kõ

nes-

olevat ko

rda väljatö

ötavasse tö

ög

rup

-p

i. TLPA-le o

tsustatakse saata lo

om

e-liitu

de p

oo

lt sellekoh

ane kiri.

TLPA ü

ldp

laneerin

gu

te teenistu

se di-

rektor En

drik M

änd

tutvu

stab eestsei-

susele valm

imisjärg

us o

levat Kesklin

na

eh

itusm

ää

rust ja

tee

ma

pla

ne

erin

gu

tK

õrg

ho

on

ete paikn

emin

e Tallinn

as. All-

järgn

evalt mõ

nin

gaid

olu

lisemaid

mo

-m

ente E. M

änn

i tutvu

stusest:

Arh

itektuu

ribü

roo

Urb

an M

ark koo

s-tö

ös TÜ

Geo

graafia In

stituu

dig

a ja kesk-

19

EAL TEA

TAJA

2/2005

EAL EESTSEISU

SES

kon

nafirm

aga H

end

rikson

& K

o o

n tei-

nu

d u

urin

gu

id ja

ko

osta

nu

d a

na

lüü

sikesklin

na ko

hta, sed

a küm

ne vastastik-

ku

täie

nd

ava

te k

esk

linn

a a

ren

gu

stse-

naariu

mite n

äol. Teh

tud

uu

ring

ute ja

koo

statud

analü

üsi alu

sel koo

stab Tal-

linn

a linn

avalitsus K

esklinn

a ehitu

smää-

rust. M

aa

-ala

, mid

a k

esk

linn

a e

hitu

s-m

äärus h

õlm

ab, o

n tu

nd

uvalt su

urem

,ku

i teiste ehitu

smääru

stega (n

t Nõ

mm

ee

hitu

smä

äru

s, Asta

ng

u e

hitu

smä

äru

s,lõ

pu

sirgele jõ

ud

nu

d K

adrio

ru eh

itusm

ää-ru

s, valmim

isjärgu

s olev K

alamaja eh

i-tu

smääru

s jne) h

õlm

atud

maa-alad

nin

gse

ep

ära

st kirje

lda

tak

se k

esk

linn

a a

lakvartalite kau

pa. K

esklinn

a ehitu

smää-

ruse eesm

ärke: tihen

dad

a linn

a kesklin-

na o

sas; tagad

a linn

as pid

ev aktiivne te-

gevu

s; ho

ida liiklu

s kesklinn

ale koh

aseltm

adalal n

ivoo

l ja suu

rend

ada jalakäija-

te inten

siivsusn

äitajaid; in

tensiivistad

aliiklu

st sadam

a-alal; pö

örata täh

elepa-

nu

turism

ile – vanalin

n jääb

niiku

inii tu

-rism

imag

netiks jn

e.K

uid

as ehitu

smääru

st praktikas raken

-d

ada? Tab

elis, mis o

n o

sa ehitu

smääru

-sest, o

n ära to

od

ud

keskmised

näitajad

kesklinn

a kvartalite kaup

a, nag

u n

äiteksh

oo

nestu

se lub

atud

üld

tihed

us, h

oo

nes-

tuse kõ

rgu

s, korru

selisus, p

arkimisko

h-

tade arv jn

e. Ku

i ehitu

sõig

use tao

tlus

jääb n

ö tab

elis ära too

du

d keskm

ise näi-

taja piiresse, saab

ehitu

sõig

use m

äära-ta d

etailplan

eering

ug

a, vastasel juh

ul

tuleb

võtta d

etailplan

eering

u alaks ko

gu

kvartal. Arh

itektuu

rsed eran

did

on

ehi-

tusm

ääruses ära to

od

ud

miljö

öalati. V

al-m

imisjärg

us o

lev Kesklin

na eh

itusm

ää-

rus esitatakse 2005. aasta au

gu

stis tut-

vum

iseks avalikkusele.

Teemap

laneerin

g K

õrg

ho

on

ete paikn

e-m

ine Tallin

nas alg

atati 4. märtsil 2004,

kun

a Tallinn

as pu

ud

usid

sellel hetkel ü

he-

selt sätestatud

reeglid

, mis m

ääranu

k-sid

kuh

u, ku

i tihed

alt ja kui kõ

rgeid

maju

plan

eerida ja eh

itada. Esm

alt tehti sel-

geks kõ

rgh

oo

nete m

õiste Tallin

na jao

ks:kõ

rgh

oo

neks lo

etakse ehitist alates 50

meetrist (m

õõ

detu

na m

aapin

nast) e 16

kun

i 35-korru

selist ehitist; p

ilvelõh

kujaks

loetakse eh

itist alates 124 meetist.

Teemap

laneerin

gu

üh

eks põ

hieesm

är-g

iks on

määrata kin

dlaks Tallin

nas kõ

rg-

ho

on

ete paikn

emise võ

imaliku

d asu

ko-

had

nin

g n

end

e pü

stitamise keelu

alad,

arvestades vajad

ust võ

tta nii Tallin

na lin

-n

aru

um

iline

are

ng

üld

iselt k

ui k

aU

NESC

O M

aailmap

ärand

i nim

ekirja ar-vatu

d van

alinn

a silueti vaad

eldavu

se jakõ

rgu

sliku d

om

inan

tsuse kü

simu

s sihip

ä-rase ko

ntro

lli alla. Kõ

rgh

oo

nete teem

a-p

laneerin

gu

teiseks põ

hieesm

ärgiks o

nvalg

linn

astum

ise pid

urd

amin

e läbi kesk-

linn

a ja linn

akeskuste tih

end

amise. A

na-

lüü

si tegem

isel on

arvesse võetu

d järg

-m

ist:1. Tallin

na van

alinn

a vaadeld

avuse ta-

gam

ine

2. Tallinn

a siluetis van

alinn

a do

min

ee-riva ro

lli säilitamin

e3. M

iljöö

väärtuslike alad

e paikn

emi-

ne

4. Üh

tse ho

on

estuslaad

iga p

iirkon

da-

de

s vä

ljak

uju

ne

nu

d

ho

on

estu

s-stu

ktuu

ri ja ho

on

estuse o

mavah

eline

sob

ivus

20

EAL TEA

TAJA

2/2005

EAL EESTSEISU

SES

5. Kõ

rgh

oo

nete p

aiknem

ine g

rup

pid

e-n

a6. K

õrg

ho

on

ete teenin

dam

iseks vaja-liku

infrastru

ktuu

ri olem

asolu

7. Täiend

avate kõrg

ho

on

ete pü

stita-m

ise vajadu

s elu- ja ärip

ind

adeks

Tee

ma

pla

ne

erin

gu

s mä

ära

tak

se ä

rakõ

rgh

oo

nete klassifikatsio

on

ja mõ

iste,k

õrg

ho

on

ete

võim

alik

ud

pa

ikn

em

isealad

ja piiran

gu

tega alad

, kuh

u kõ

rgh

oo

-n

eid kin

dlasti p

üstitad

a ei toh

i.E. M

änd

tutvu

stab eestseisu

sele teema-

plan

eering

u kaarti, an

alüü

s on

alles koo

s-tam

isel. Lisaks kavand

atakse teha kõ

rg-

ho

on

ete piirko

nn

as elavate/töö

tavatein

imeste rah

ulo

lu u

urin

g. K

om

paktseks

kõrg

ho

on

ete alaks kuju

neb

Maakri kvar-

tal, mu

ud

esse Tallinn

a piirko

nd

adesse

pla

ne

erita

kse

kõ

rgh

oo

ne

id g

rup

pid

ekau

pa. Su

urem

kõrg

ho

on

ete gru

pp

ku-

jun

eb n

äiteks Järve Kesku

se juu

rde. TLPA

juh

ataja I. Vo

lkovi ettep

anek o

n sead

a 8a

asta

ks e

hitu

ske

eld

ne

nd

ele

ala

de

le,

milled

ele on

alustatu

d d

etailplan

eerin-

gu

koo

stamist, ku

id ku

hu

teemap

lanee-

ring

ei näe ette kõ

rgh

oo

nete rajam

ist.E. M

änd

peab

vajalikuks kaasta EA

Li esin-

dajad

üld

iste TLPA-s ko

ostatavate alu

s-d

oku

men

tide väljatö

ötam

ispro

tsessi.K

-Projekt o

n h

uvitatu

d ku

tsutu

d arh

i-te

ktu

urik

on

ku

rsi ko

rrald

am

isest lä

bi

EALi o

bjektile, m

ille aadressiks o

n M

aakritn

34 ja 34a kinn

istud

, et leida sin

na p

ers-p

ektiivselt ho

on

estuse p

arim lah

end

us.

Seoses selleg

a pö

örd

us K

-Projekt A

S EALi

po

ole p

alvega, et EA

L esitaks om

apo

ol-

se seisuko

ha n

imetatu

d ko

nku

rsi korral-

dam

ise suh

tes. Üh

tlasi avaldas K

-Projekt

soo

vi töö

tada id

eekon

kursi tin

gim

used

välja koo

stöö

s EALig

a. Ku

na lin

n o

n o

l-n

ud

seni m

aa-ala suh

tes, kus m

ainitu

dkin

nistu

d p

aiknevad

, äraoo

taval seisuko

-h

al, ja kun

a koo

stamisel o

n kõ

rgh

oo

ne-

te teemap

laneerin

g, o

tsustas EA

L enn

e,ku

i võtta seisu

koh

t K-Pro

jekti po

ol ka-

vand

atava ideeko

nku

rsi suh

tes, pö

örd

u-

da M

aakri tn 34 ja 34a asu

vate kinn

istu-

te koh

ta taustin

form

atsioo

ni saam

iseksTallin

na Lin

nap

laneerim

ise Am

eti po

ole.

Samu

ti soo

vis EAL tead

a, millisel seisu

-ko

hal o

n TLPA

kõn

esolevale alale h

oo

-n

estuse saam

iseks arhitektu

uriko

nku

r-si ko

rraldam

ise suh

tes.V

astamaks EA

Li pö

örd

um

ises esitatud

kü

simu

stele

(ja k

om

me

nte

erim

ak

s ka

Tallinn

a Arh

itektuu

rinõ

uko

gu

laialisaat-m

ist), osaleb

EALi eestseisu

se koo

sole-

kul I. V

olko

v. I. Vo

lkov, kelle sõ

nu

l linn

akõ

rgh

oo

nete teem

aplan

eering

on

valmi-

misjärg

us, o

n seisu

koh

al, et terviklahen

-d

use leid

miseks kvartalile, ku

s paikn

e-vad

ka kõn

e all olevad

Maakri 34 ja 34a

kinn

istud

, tuleks ko

rraldad

a arhitektu

u-

rikon

kurss. K

on

kursitin

gim

uste väljatö

ö-

tamisel tu

leb teh

a koo

stöö

d EA

Liga.

Eestseisus o

n p

äri K-Pro

jekt ASi p

oo

ltp

akutu

d ettep

aneku

ga ja m

äärab EA

Li-p

oo

lseks kon

taktisikuks ko

nku

rsiting

i-m

uste väljatö

ötam

isel ja kon

kursi ko

r-rald

amisel EA

Li pro

jektijuh

i A. N

oo

le.I. V

olko

vi sõn

ul o

n TLPA

-l valmis saa-

nu

d sad

ama-ala (Lin

nah

all ja Loo

dekai

nin

g n

end

e vahelin

e ala) detailp

lanee-

ring

u eskiis sellisel ku

jul, et o

n õ

ige aeg

küsid

a arvamu

si ja ettepan

ekuid

teistelt

21

EAL TEA

TAJA

2/2005

EAL EESTSEISU

SES

spetsialistid

elt nin

g arh

itektidelt. TLPA

oo

tab ka EA

Li-po

olset seisu

koh

ta kõn

es-o

leva detailp

laneerin

gu

eskiisi koh

ta.Teatavasti o

n Tallin

na A

rhitektu

uri-

nõ

uko

gu

laiali saadetu

d. Tallin

na lin

na-

pea T. Palts m

oo

du

stas uu

e arhitektu

u-

rialal nõ

uan

dva n

õu

koja. K

üsim

usele –

kuid

as suh

estub

uu

s org

an TLPA

-iga – sai

I. Vo

lkov lin

nap

ealt vastuseks, et lin

na-

pea võ

ib kü

sida n

õu

kellelt tahes, ja sed

akin

nitab

ka T. Paltsi soo

v kaasata uu

de

org

anisse väg

a erinevate erialad

e esin-

dajaid

, nt lu

uletajaid

, usu

tegelasi jt.

I. Vo

lkovi sõ

nu

l käib TLPA

-s 2 kord

a nä-

dalas ko

os p

rojektiko

misjo

n. I. V

olko

vn

äe

ks m

ee

leld

i, et p

roje

ktik

om

isjon

iko

oso

lekutel o

saleks ka mõ

ni EA

Li liige -

olu

line o

n m

itte kaotad

a sidet arh

itekti-d

ega.

Järgn

eb aru

telu aktu

aalsetel pro

jektee-rim

ist ja ehitam

ist pu

ud

utavatel teem

a-d

el. Käsitletakse Tallin

na lin

nale n

iivõrd

olu

lise krun

di n

agu

Narva m

nt 67 kin

nis-

tu (EU

RO

PAN

i võistlu

sala) mah

a mü

ü-

mist, u

ue Sakala kesku

se ehitam

ist jm. I.

Vo

lkovi sõ

nu

l on

pro

jektikom

isjon

ile esi-ta

tud

R. P

uu

sep

a Sa

ka

la k

esk

use

uu

sp

rojekteerm

isvariant. I. V

olko

vi sõn

ul

peaks Sakala kesku

s om

a praeg

usel ku

-ju

l kehtiva d

etailplan

eering

u ja seatu

dh

oo

nestu

sõig

use järg

i säilum

a, kuid

kah-

juks ei käi asjad

alati seadu

späraselt. I.

Vo

lkov teeb

ettepan

eku, et EA

L koo

s-taks eksp

ertiisi R. Pu

usep

a pro

jekteeri-tu

d Sakala kesku

se pro

jektile. Ku

na ar-

hitektu

urin

õu

kog

u o

n laiali saad

etud

,lu

bab

I. Vo

lkov võ

tta R. Pu

usep

aga ü

hen

-d

ust ja p

alud

a tal tuu

a EALi m

aterjalid

Sakala keskuse p

rojekti ko

hta, m

ille alu-

sel EAL saaks teh

a ekspertiisi. H

ea tavako

haselt tu

leb eeln

evalt kutsu

da R

. Puu

-sep

p eestseisu

se koo

soleku

le om

a pro

-jekti esitlem

a.M

. Mu

tso leiab

, et kun

a lähiajal läh

evadEA

Li esind

ajad arh

itektuu

rinõ

un

iku ko

ha

loo

mise asju

s kultu

urim

inistri visiid

ile,võ

iks seal küsid

a ka min

istri seisuko

hta

Sakala keskuse su

htes.

A. K

õresaar (K

OK

O arh

itektid) tu

tvus-

tab ko

halo

lijatele nn

Fahle m

aja rekon

st-ru

eerimisp

rojekti. Fah

le maja reko

nst-

rueerim

ispro

jektile ekspertiisi ko

osta-

jaks määratakse V

. Tom

iste.Eestseisu

s, vaadan

ud

läbi H

arry Klaa-

ri EALi liikm

eks astum

ise avaldu

se nin

gtu

tvun

ud

tema tö

öd

e map

iga, o

tsustab

H. K

laari EALi liikm

eks vastu võ

tta.Eestseisu

s, vaadan

ud

läbi R

aivo Tab

riE

ALi liik

me

ks a

stum

ise a

vald

use

nin

gtu

tvun

ud

tema tö

öd

e map

iga, o

tsustab

R. Tab

ri EALi liikm

eks vastu võ

tta.E

estse

isus k

oo

skõ

lasta

b M

. Mu

tsoko

ostatu

d eksp

erthin

nan

gu

Maan

tee-m

uu

seum

i välialade eskiisp

rojektile.

22

EAL TEA

TAJA

2/2005

AR

HITEK

TUU

RIK

ON

KU

RSID

EESTIS

gu

min

e, säilitamin

e, uu

rimin

e ja tutvu

s-tam

ine. Praeg

u asu

b Eesti R

ahva M

uu

-seu

m Tartu

kesklinn

a erinevates h

oo

ne-

tes. Uu

est, kavand

atavast Eesti Rah

vaM

uu

seum

i ho

on

est peaks tu

levikus ku

-ju

nem

a külastajasõ

bralik ja atraktiivn

e,ig

ati kaasaegn

e mu

useu

mi- ja ku

ltuu

ri-ko

mp

leks. Selle mõ

juala p

eaks väljum

aTartu

raamid

est, ulatu

des ko

gu

Eestilen

ing

tema elan

ikkon

nale.

Þü

rii:Esim

ees Raivo

Palmaru

(Eesti Vab

ariigi

Ku

ltuu

rimin

ister); liikmed

: Do

min

iqu

ePerrau

lt (arhitekt, Pran

tsusm

aa), Win

yM

aas (arhitekt, H

ollan

d), A

nd

res Alver

(arhitekt, Eesti), R

ein M

uru

la (arhitekt,

Eesti), Jaanu

s Plaat (Eesti Rah

va Mu

u-

seum

i direkto

r), Tiit Sild (Tartu

linn

aar-h

itekt, Eesti), Peeter Mau

er (mu

useu

mi-

de n

õu

nik, Eesti).

Pre

em

iafo

nd

:Preem

iateks ja ostu

deks o

n ette n

ähtu

d1 700 000.- kro

on

i, mis jao

tub

järgm

i-selt:I p

reemia – 700 000 EEK

II preem

ia – 500 000 EEKIII p

reemia – 300 000 EEK

2 ostu

preem

iat á – 100 000 EEK

Võ

istlus ku

ulu

tati välja 22

. juu

nil 2

00

5;

võistlu

stöö

de esitam

ise tähtaeg

on

10

.n

ov

em

be

r 20

05

. Võ

istluse tu

lemu

sedselg

uvad

2006. aasta jaanu

aris.

Arh

itektuu

rivõistlu

sest võivad

osa võ

ttaEu

roo

pa Liid

u liikm

esriigi arh

itektide lii-

du

või va

stava

eria

lase

liidu

liikm

ed

.

AR

HITE

KTU

UR

IKO

NK

UR

SID

EE

STIS

Ee

sti Ra

hv

a M

uu

seu

mi u

ue

ho

on

era

hvu

svah

elin

e a

vatu

d a

rhite

ktu

uri-

võ

istlus

Ko

rrald

aja

: EAL ko

ostö

ös Eesti R

ahva

Mu

useu

mi ja K

ultu

urim

inisteeriu

mig

a.Eesm

ärk

: saada p

arim arh

itektuu

rne la-

he

nd

us E

esti R

ah

va M

uu

seu

mi u

ue

leh

oo

neko

mp

leksile, leida ko

gu

territoo

-riu

mialale p

arim p

laneerin

gu

line lah

en-

du

s.V

õistlu

sala

asu

ko

ht o

n Ta

rtu lä

he

da

lasu

v Raad

i mõ

is ja mõ

isa lähiala terri-

too

rium

.V

õistlu

sala hõ

lmab

pikliku

kuju

ga R

aadi

järve, millest p

õh

ja ja kirdesse jääb

Raa-

di m

õisa

ko

mp

lek

s. Va

rem

ete

s Ra

ad

im

õisa

pe

ah

oo

ne

on

ko

nse

rvee

ritud

.V

õistlu

sala piiravad

läänest aed

linlik era-

mu

te rajoo

n, id

ast ja kirdest R

aadi len

-n

uvälja territo

oriu

m, p

õh

jast põ

llum

ajan-

du

slik maa ja kasu

tuseta m

aa-alad. R

aa-d

i park o

n lo

od

uskaitse all n

ing

sellestalast p

eab ku

jun

ema vab

a juu

rdep

ääsu-

ga aktiivn

e haljasala. Ettep

aneku

id tu

-leb

teha ka h

oo

nestu

sest vaba ala p

la-n

eerimiseks. M

uu

seum

il on

plaan

is ho

o-

netest vab

a territoo

rium

võtta aktiivses-

se kasutu

sse Alan

a, kus to

imu

vad erin

e-vad

vabaõ

hu

-üritu

sed.

Eesti Rah

va Mu

useu

m o

n asu

tatud

1909.aastal n

ing

selle missio

on

iks on

eesti jate

iste so

om

e-u

gri ra

hva

ste n

ing

Ee

stiväh

emu

srahvaste ku

ltuu

ri ja ajaloo

ko-

23

EAL TEA

TAJA

2/2005

AR

HITEK

TUU

RIK

ON

KU

RSID

EESTIS

Võ

istluse tö

ökeeled

on

eesti ja ing

lisekeel.

Info

t arhitektu

urivõ

istluse ja võ

istlustin

-g

imu

ste koh

ta saab ko

nku

rsi kod

uleh

eltw

ww

.mu

seum

com

petitio

n.o

rg. V

õistlu

-sele reg

istreerimin

e on

tasulin

e.

Tallin

na

Lo

om

aa

ia lä

än

ev

ära

va

ko

mp

leksi a

valik

arh

itektu

uriv

õistlu

sK

orra

ldaja

d:

Tallinn

a Ku

ltuu

riväärtuste A

met

TSM Pro

jektijuh

timise O

ÜTallin

na Lo

om

aaedEesti A

rhitektid

e LiitLa

ad

ja e

esm

ärk

:V

õistlu

s on

arhitektu

urse id

eekavand

ivõ

istlus eskiisi staad

ium

is, mis vastab

rii-g

ihan

ke avatud

pakku

mism

enetlu

sega

ideeko

nku

rsi ting

imu

stele.V

õistlu

se eesmärk o

n saad

a parim

lahen

-d

us Ta

llinn

a Lo

om

aa

ia lä

än

evä

rava

ko

mp

lek

sile a

suk

oh

ag

a E

hita

jate

tee

150/Paldiski m

nt 145 Tallin

n Eh

itajatetee p

oo

lses pääslas.

Võ

istluse tu

lemu

sena leitakse tö

ö (ka-

vand

), mis o

n ed

aspid

ise pro

jekteerimi-

se ja sellega seo

ses olevate vajalike o

t-su

ste tegem

ise aluseks.

Vo

rm:

Võ

istlus o

n an

on

üü

mn

e ja üh

eetapilin

e.O

savõ

tuõ

igu

s:V

õistlu

sest võivad

osa võ

tta kõik arh

i-tektid

, kes on

EALi liikm

ed, võ

i gru

pid

,k

elle

esita

tud

võistlu

stöö

väh

em

alt

üh

eks kaasauto

riks on

EALi liig

e või ar-

hitekt, kellele o

n o

mistatu

d vo

litatud

arh

itek

t V k

utse

tun

nistu

s. Võ

istluse

st

osavõ

tja(d) p

eab(vad

) olem

a välja võt-

nu

d p

akkum

ise kutse d

oku

men

did

.V

õistlu

sest osavõ

tjatel peab

olem

a õig

us

teostad

a Eestis arhitektu

urset p

rojek-

teerimist eh

k nad

peavad

olem

a regist-

reeritud

Majan

du

s- ja Ko

mm

un

ikatsioo

-n

imin

isteerium

i vastavas registris (M

TR).

Þü

rii:V

õistlu

se läbiviim

iseks, võistlu

stöö

de h

in-

dam

iseks ja võitjate väljaselg

itamiseks

on

mo

od

ustatu

d kaks ko

misjo

ni: p

õh

i- jaeriko

misjo

n.

An

on

üü

msu

se ta

ga

mise

ks k

on

trollib

võistlu

sel osalejate kvalifikatsio

on

i eri-ko

misjo

ni p

oo

lt enn

e ano

nü

üm

selt esi-tatu

d võ

istlustö

öd

e hin

dam

ist. Erikom

is-jo

n h

ind

ab

mä

rgu

sõn

ag

a va

rusta

tud

üm

briku

„Kvalifitseerim

isdo

kum

end

id”

sisu vastavu

st riigih

anke n

õu

etele.E

riko

misjo

n o

n ko

lmeliikm

eline:

esimees: TSM

Projektiju

htim

ise OÜ

ehi-

tusd

irektor Siim

Klaassen

; liikmed

Tal-lin

na K

ultu

uriväärtu

ste Am

eti peasp

et-sialist A

ivar No

orm

a, Tallinn

a Ku

ltuu

ri-väärtu

ste Am

eti kultu

urio

sakon

na ju

ha-

taja Ene V

oh

u.

Põ

hik

om

isjon

, kes hin

dab

töö

de arh

i-tektu

urset kvaliteeti ja selg

itab välja p

a-rem

usjärjestu

se, töö

tab järg

mises ko

os-

seisus:

esimees: Tallin

na Lo

om

aaia direkto

r Mati

Kaal; liikm

ed: arh

itektid A

in Pad

rik, An

d-

res Põim

e ja Marg

it Mu

tso, Tallin

na lo

o-

maaia p

eaarhitekt R

ein K

ersten (EA

L),Tallin

na K

ultu

uriväärtu

ste Am

eti miljö

ö-

ala

de

osa

ko

nn

a ju

ha

taja

Lee

le V

älja

.V

aruliig

e on

arhitekt Ü

lar Mark. Põ

hiko

-m

isjon

i sekretär on

MTÜ

EAL p

rojekti-

24

EAL TEA

TAJA

2/2005

AR

HITEK

TUU

RIK

ON

KU

RSID

EESTIS / EESTI AR

HITEK

TUU

RIK

ON

KU

RSSID

E TULEM

USED

juh

t An

ni N

oo

l. Võ

istluse

töö

ke

el o

neesti keel.

Au

hin

na

fon

d:

Pre

em

iate

ks o

n e

tte n

äh

tud

18

0 0

00

kroo

ni, m

is jaotu

b järg

miselt:

I preem

ia – 75 000.- krII p

reemia – 50 000.- kr

III preem

ia – 25 000.- kr2 erg

utu

spreem

iat – á 15 000.- kr

Võ

istlus alg

ab 1

5. a

ug

ustil 2

00

5. V

õist-

lustin

gim

usi väljastatakse EA

List. Võ

ist-lu

sting

imu

ste kom

plekt m

aksab 300.- kr.

Täpsem

info

võistlu

se koh

ta avaldatak-

se EALi ko

du

lehekü

ljel ww

w.arh

liit.ee.

EESTI A

RH

ITEK

TUU

RI-

KO

NK

UR

SSID

E TU

LEM

USED

Ra

nd

ve

re a

lgk

oo

li ho

on

e id

ee

-v

õistlu

s Tö

öd

e esitamise täh

taeg o

li 28.02.2005.V

iimsi V

allavalitsuse p

oo

lt korrald

atud

ideevõ

istlusele laeku

s 11 töö

d.

Võ

istluse tu

lemu

sed:

I pre

em

ia (80 000.-kr) - jäi välja an

dm

a-taII p

ree

mia

(50 000.- kr) – töö

märg

usõ

-n

a all „PÕÕ

SAS”, au

tor In

ga

Ra

uk

as

(Arh

itektuu

riagen

tuu

r OÜ

).III p

ree

mia

(30 000.- kr) – töö

märg

usõ

-n

a a

ll „R

AT

TATA

AD

AA

DA

TT

ATA

A“

,au

tor A

nd

ri Kirsim

a (A

rhitektu

uristu

u-

dio

K

irsima

ja

N

iine

väli

OÜ

).O

stup

ree

mia

d (á 15 000.- kr) – tö

öd

märg

usõ

nad

e „ZOR

RO

“ ja „RA

KU

LKA

“a

ll, au

torid

vasta

valt a

rhite

ktid

Ra

ul

Järg

, Priit P

en

t (Ag

ab

us, E

nd

järv &

Truve

rk A

rhite

ktid

OÜ

), sisea

rhite

kt

Too

mas K

orb

(OÜ

Pink) n

ing Liin

a Lin

kja A

hti Te

eä

är (A

rhiru

um

).

EA

Li kõ

ne

pu

ldi id

ee

võ

istlus tu

-d

en

gite

leTö

öd

e esitamise täh

taeg o

li 09.05.2005.K

laasifirma G

laverbeli p

oo

lt korrald

atud

ideevõ

istlusele laeku

s 4 töö

d. V

õistlu

sevõ

itjaks osu

tus ja p

eapreem

ia (10 000.-kr) sai tö

ö m

ärgu

sõn

a all „POR

TU”,

auto

r Lau

ri Va

ime

l.

Arh

itektid

e k

alm

eala

ideep

roje

kti

arh

itektu

uriv

õistlu

sTö

öd

e esitamise täh

taeg o

li 23.05.2005.EA

Li po

olt ko

rraldatu

d võ

istlusele lae-

kus 3 tö

öd

. Võ

istluse tu

lemu

sed:

I pre

em

ia (30 000.- kr) – tö

ö m

ärgu

sõn

aall „SER

PENTIIN

”, auto

rid M

aa

rja K

ask

ja Ra

lf Lõo

ke

(AB

Salto).

II pre

em

ia o

tsustati jätta välja an

dm

a-ta jätta tö

öd

e vähesu

se ja taseme p

uu

-d

um

ise tõttu

.III p

ree

mia

(10 000.-kr) –töö

märg

usõ

-n

a all „ERE”,au

torid

Vio

lette

De

cau

x,

Sa

brin

a G

ilet, K

atrin

Ko

ov, K

aire

Nõ

mm

, He

idi U

rb ja S

iiri Va

llne

r (Ka-

vakava arhitektid

).E

rgu

tusp

ree

mia

(5000.- kr) – töö

mär-

gu

sõn

a all „VÄ

RA

VA

KA

AR

”, auto

r Kad

iTu

ul.

Mah

tra ta

lura

hvam

uu

seu

mi p

iira-

tud

osa

luse

ga

arh

itek

tuu

rivõ

istlus

25

EAL TEA

TAJA

2/2005

Töö

de esitam

ise tähtaeg

oli 17.06.2005.

Mah

tra Talurah

vamu

useu

mi, Eesti K

ul-

tuu

rimin

isteerium

i ja EALi ko

ostö

ös ko

r-ra

lda

tava

arh

itek

tuu

rivõistlu

se, m

illee

esm

ärg

iks o

n sa

ad

a p

arim

lah

en

du

sM

ahtra Talu

rahvam

uu

seum

i ho

on

e kaas-ajastam

iseks ja laiend

amiseks, I vo

oru

tähtajaks laeku

s 7 pakku

mist.

Ko

misjo

ni o

tsusel ku

tsuti võ

istluse II vo

o-

ru järg

mised

pakku

jad:

-Schu

lts ja Partnerid

OÜ

-Loo

b Pro

jekt OÜ

-OÜ

HG

Arh

itektuu

r-M

ale Arh

itektid O

Ü

II voo

ru võ

istlustö

öd

e esitamise täh

taego

n 6

. sep

tem

be

r 20

05

. a.

TOIM

UB

EESTIS

RO

TER

MA

NN

I SO

OLA

LAD

U(Tallin

n, A

htri 2)

Arh

itektuu

rimu

useu

mi su

ures saalis

kun

i 18.09.2005S

oo

me

ja E

esti a

rhite

ktu

urisu

hte

dlä

bi sa

jan

dite

24.09.2005 – 23.10.2005U

rba

nistlik

an

tolo

og

ia: S

tock

ho

lmi

po

rtreed

okt.-n

ov. 2005

Toiv

o R

aid

me

ts – ba

rok

i ja d

ad

a v

a-

hel

Galeriil

kun

i 18.09.2005S

oo

me

ja E

esti a

rhite

ktu

urisu

hte

dlä

bi sa

jan

dite

Avatu

d: 19. m

ai – 30. sept.

K-R

12

.00

-20

.00

, L-P 1

1.0

0–1

8.0

0Ta

suta

kü

lastu

spä

ev ig

a k

uu

viima

ne

reede.

http

://ww

w.arh

itektuu

rimu

useu

m.ee

TOIM

UB

VÄ

LISM

AA

L

RO

OTS

I AR

HITE

KTU

UR

IMU

US

EU

M(Sto

kho

lm, Fred

sgatan

12)

Pe

r Fribe

rg ku

ni 26. au

gu

st 2005N

äitus an

nab

ülevaate P. Frib

ergi (sü

nd

.1920), Skån

e silmap

aistva maastiku

ar-h

itekti pro

jekteeritud

töö

dest. P. Frib

ergi

loo

min

g o

n o

lnu

d väg

a mitm

ekülg

ne: ta

on

kuju

nd

anu

d väg

a eripalg

elisi suu

rim

aastikualasid

, aedu

, kuju

nd

anu

d elu

-rajo

on

ide lo

od

uskeskko

nd

a; ta on

tege-

lenu

d ka kalm

istute ku

jun

dam

isega. H

in-

natav o

n o

lnu

d tem

a töö

maastiku

arhi-

tektuu

ri õp

pejõ

un

a Aln

arpis. N

äitusel

esitletakse ka raamatu

t P. Friberg

i loo

-m

ing

ust.

Cla

esso

n K

oiv

isto R

un

e – m

ak

etid

kun

i 09. septem

ber 2005

Arh

itektuu

rimu

useu

mi seeko

rdn

e suvi-

ne n

äitus o

n arh

itektuu

ribü

roo

s Claesso

nK

oivisto

Ru

ne, m

ille avamisest m

öö

du

b2005. aastal 10 aastat. C

laesson

Ko

ivisto

EESTI AR

HITEK

TUU

RIK

ON

KU

RSSID

E TULEM

USED

/ TOIM

UB

EESTIS / TOIM

UB

VÄ

LISMA

AL

26

EAL TEA

TAJA

2/2005

Ru

ne arh

itektuu

ribü

roo

tegeleb

lisaksarh

itektuu

rsele pro

jekteerimisele ka d

i-sain

i valdko

nd

a kuu

luvate kü

simu

stega

– seda eskiisvisan

ditest ku

ni p

erfektseteo

stuseg

a pu

ust ja akrü

ülklaasist p

re-se

nta

tsioo

nim

ak

ettid

e va

lmista

mise

ni

välja. Nen

de p

rojektid

e loetelu

st võib

leida n

ii ham

bah

arja disain

i, aga ka n

äi-teks 100 000 m

² Tokio

elamu

kom

pleksi

pro

jekteerimist.

http

://ww

w.arkitektu

rmu

seet.se

SO

OM

E A

RH

ITEK

TUU

RIM

UU

SE

UM

(Helsin

gi, K

asarmikatu

24 )

Pu

itarh

itek

tuu

r ku

ni 0

4. se

pte

mb

er

20

05

Arh

itektuu

rimu

useu

mis n

äha o

lev näi-

tus to

ob

vaa

taja

ni 9

. rah

vusva

he

lisel

Ven

eetsia arhitektu

urib

ienn

aalil Põh

ja-m

aid esin

dan

ud

näitu

se laiend

atud

ver-sio

on

i. Välja o

n p

and

ud

17 mo

dern

setp

uiteh

itist suvem

ajadest kiriku

te ja kon

t-sertsaalid

eni välja.

Rän

naku

telt k

oju

– (Sib

eliu

se) A

ino

laku

ni 04. sep

temb

er 2005

http

://ww

w.m

fa.fi.

Soo

me, Jyväskylä

Arh

itek

tuu

r + k

un

st =u

ue

d v

isioo

nid

, uu

ed

strate

eg

iad

12.08.2005 – 14.08.2005II rah

vusvah

eline A

lvar Aalto

nim

eline

kaasaegse arh

itektuu

ri kon

verents.

Täpsem

info

Alvar A

alto A

kadeem

iast

academ

y@alvaraalto

.fih

ttp://w

ww

.alva

raa

lto.fi/co

nfe

ren

ces/

architectu

reart2005/

Soo

me, Jyväskylä, A

lvar Aalto

mu

useu

m-

stuu

dio

Tuh

at ja

ük

s öö

d ku

ni 07. au

gu

st 2005w

ww

.alvaraalto.fi

AR

HITE

KTU

UR

INÄ

ITUS

TEK

ESK

USEID

EU

RO

OPA

S:

Ho

llan

di

Arh

itek

tuu

riinstitu

ut

(Ne

the

rlan

ds A

rchite

cure

Institu

te)

Mu

seum

park 25, R

otterd

am.

Info

: http

://ww

w.n

ai.nl

Viin

i Arh

itek

tuu

rike

sku

s (Arch

itektur

Zentru

m W

ien) M

useu

mp

latz 1.In

fo: h

ttp://w

ww

.azw.at

So

om

e

Arh

itek

tuu

rimu

use

um

Kasarm

ikatu 24, H

elsing

i.In

fo: h

ttp://w

ww

.mfa.fi

Ro

otsi

Arh

itek

tuu

rimu

use

um

Fredsg

atan 12 ja Skep

psh

olm

en C

hu

rch,

Stockh

olm

.In

fo: h

ttp://w

ww

.arkitekturm

useet.se

TOIM

UB

VÄ

LISMA

AL / A

RH

ITEKTU

UR

INÄ

ITUSTE K

ESKU

SED EU

RO

OPA

S

27

EAL TEA

TAJA

2/2005

TEA

TED

Tule

mas o

n E

ESTI A

RH

ITEK

TIDE LII-

DU

IV S

UV

EP

ÄE

VA

DEesti A

rhitektid

e Liidu

l on

kuju

nen

ud

meeld

ivaks tavaks korrald

ada ko

rd aas-

tas suviti ko

kkusaam

ine liid

u liikm

etele,n

end

e pered

ele jt. arhitektu

urisõ

prad

e-le. Su

vepäevad

e raames to

imu

b sem

i-n

ar, kus p

eaesinejaks tu

ntu

d välisarh

i-tekt ja teisteks kõ

nelejateks Eesti ju

hti-

vad arh

itektid n

ing

arhitektu

uriteo

ree-tiku

d.

Sel a

asta

l jätk

ub

suve

pä

eva

de

trad

it-sio

on

20.-21. aug

ustil p

õn

evas Narva-Jõ

e-su

us, ö

öb

imiseg

a Narva-Jõ

esuu

sanato

o-

rium

is (N. K

usm

in ja

M. N

oo

r, 19

54

–1961). K

aheks p

äevaks on

kog

u m

ajaEA

L ja tema kü

laliste päralt.

Semin

ari teemaks o

n “A

rhitektu

uri tu

-levik – teh

no

loo

giad

ja pro

tsessid”, p

ea-esin

ejaks Jan

Ka

plick

y Lo

nd

on

is tegu

t-se

vast

arh

itek

tuu

ribü

roo

st Fu

ture

Systems, kes m

uu

hu

lgas o

n ka M

ies vand

er Ro

he kaasaeg

se arhitektu

uri p

ree-m

ia 2005. aasta no

min

ent. Jan

Kap

lickyo

n p

ea

lkirja

stan

ud

om

a lo

en

gu

“3

20

Slides”. (Läh

emalt J. K

aplicky ko

hta h

ttp:/

/ww

w.fu

ture-system

s.com

/)Eestip

oo

lsed esin

ejad o

n In

ga

Ra

uk

as

(Arh

itektuu

riagen

tuu

r) ja He

iki M

eo

s(EstK

on

sult). M

eenu

tusteg

a esineb

Tal-lin

na lin

na kau

aaegn

e peaarh

itekt Dm

it-ri B

run

s. Kah

epäevase ü

rituse lõ

õg

asta-vaks o

saks on

män

gu

line sp

ortlik teg

e-vu

s. Ma

rt Ka

lmu

ja Ep

i Toh

vri ju

htim

i- TEATEDsel viiakse läb

i loen

g-eksku

rsioo

n N

ar-va-Jõ

esuu

arhitektu

urist.

Suvep

äevadest o

savõtu

soo

vist palu

me

teatada 1

2. a

ug

ustin

i telefon

il 6411737võ

i info

@arh

liit.ee1. au

gu

stiks osalu

stasu m

aksnu

d saavad

50

.- alla

hin

dlu

st!R

egistreerim

ine to

imu

b o

salustasu

jõu

d-

misel EA

L arveldu

sarvele SEB Ü

hisp

an-

gas 100 220 117 20004, ko

od

401.R

egistreerim

isel palu

me teatad

a trans-

po

rdiso

ovist.

KO

HTA

DE A

RV

ON

PIIRA

TUD

!

Osa

lusta

sud

:EA

Li liikmed

350.-EA

Li liikme ab

ikaasa350.-

Üliõ

pilased

350.-EA

Li seenio

rid150.-

Mitteliikm

ed700.-

Lapsed

150.-Lap

sed alla 12 a.

tasuta

Lisatasu eest o

n võ

imalik tellid

a ravi- jailu

pro

tsedu

ure. Pro

tsedu

urid

e ettetelli-m

ine N

arva-Jõesu

u san

atoo

rium

i telefo-

nil 35 99 529 võ

i info

@n

arvajoesu

u.ee.

Vt. ka h

ttp://w

ww

.narvajo

esuu

.ee

Ko

htu

mise

ni N

arv

a-Jõ

esu

us!

28

EAL TEA

TAJA

2/2005

TEA

TED

SEEN

IOR

IDELE

Seoses õ

pp

ereisiga San

kt Peterbu

rgi

on

korrald

ajatel edastad

a reisile regist-

reerinu

tele mõ

ned

reisiga seo

nd

uvad

täpsu

stused

:1. Õ

pp

ereis Sankt Peterb

urg

i toim

ub

aja-vah

emiku

s 11.-14. aug

ust 2005.

2. Sankt Peterb

urg

i sõid

etakse Silja Line’i

parvlaevag

a Finn

jet ja sealt tagasi Tal-

linn

a mu

gavu

stega b

ussis.

3. Ko

gu

nem

ine o

n Tallin

na Sad

ama D

-term

inalis 11. au

gu

stil kell 18.00. Laevvälju

b kell 19.00 n

ing

Tallinn

a tagasi jõ

u-

takse 14. aug

ustil kell 22.00.

4. Õp

pereisist o

savõtu

eest tasud

a EALi

raa

ma

tup

ida

jale

hilje

ma

lt 15

. juu

liks.

Tasum

äärad o

n:

EALi seen

ior-liikm

ed – 1500.- kr

EALi m

itteseenio

r-liikmed

– 2200.- krEA

Li mitteku

ulu

jad – 2910.- kr

5. Passid viisa tao

tluseks tu

leb esitad

atu

rismifirm

asse Tiit Re

isid O

Ü Tallin

nas

Tartu m

nt 6 p

eale osalu

smaksu

tasum

ist(h

iljemalt 18. ju

uliks). Passile lisad

a juu

r-d

e sõitja fo

to (p

assipilt), ära tu

leb m

är-kid

a ka kod

un

e aadress, tö

öko

ha (firm

a)n

imi ja aad

ress nin

g am

etinim

etus tö

ö-

koh

as.6. Pass p

eab p

eale Ven

emaalt lah

kum

ist

(14. aug

ust 2005) keh

tima veel 6 ku

ud

.Passis p

eab o

lema vab

u leh

ekülg

i viisavo

rmistam

iseks.7. Sõ

idu

kulu

on

arvestatud

keskmise ast-

me m

ug

avustele – laevas kaju

t kolm

ele,h

otellis „K

arelia“ reno

veeritud

tub

a ka-h

ele koo

s ho

mm

ikusö

ög

iga. Sõ

itjate ka-su

tuses o

n m

ug

avusteg

a (WC

, aud

io-vi-

deo

, kuu

mad

joo

gid

) bu

ss. EALi seen

ior-

liikmeid

toetab

rahaliselt K

ultu

urkap

i-tal.8. K

un

i viisade lõ

pliku

vorm

istamisen

ivõ

ivad EA

Li liikmed

preten

deerid

a nel-

jale varuko

hale.

Info

: fredi.to

mp

s@m

ail.ee või tel. 55 28

63

3EALi ju

hatu

s ja seenio

ride sektsio

on

korrald

avad sep

temb

ri algu

ses EALi p

äe-va V

iljand

is. Täpsem

info

rmatsio

on

üri-

tuse ko

hta avald

atakse EALi ko

du

lehe-

küljel w

ww

.arhliit.ee.

Seenio

rarhitektid

e järgm

ised ko

kku-

tuleku

d to

imu

vad 4. o

ktoo

bril, 1. n

o-

vemb

ril ja 6. detsem

bril 2005 alg

useg

akell 14.00 EA

Lis.

Ilusa

t suv

ep

uh

ku

st kõ

igile

!

TÄH

ELE

PAN

U!

EA

Li liikm

em

aksu

(1000.- kroo

ni aastas; seen

iorid

el kun

i 70. eluaastan

i 120.- kroo

ni)

saab tasu

da p

ang

aülekan

deg

a EALi arveld

usarvele 100 220 117 20004, ko

od

401 SEBÜ

hisp

ang

as. Makseko

rraldu

sel näid

ata kind

lasti ära maksja n

imi. Liikm

emaksu

on

või-

malik tasu

da ka su

larahas Eesti A

rhitektid

e Liidu

s, Lai 31.

TEATED

SEENIO

RITELE

29

EAL TEA

TAJA

2/2005

JUU

BILA

RID

Juu

li14.07.2005 – Tiin

a Skolim

ow

ski5

016.07.2005 – M

aris Rem

i5

519.07.2005 – A

ate-Heli Õ

un

65

25.07.2005 – Tõn

u K

ull

65

27.07.1950 – Raivo

Män

dm

aa5

529.07.2005 – Irin

a Rau

d6

0

Au

gu

st01.08.2005 – R

aul-Levro

it Kivi

85

18.08.2005 – Tõn

is Palm5

019.08.2005 – R

ein V

eber

65

20.08.2005 – Karin

Lüü

s6

521.08.2005 – R

ein R

aie5

525.08.2005 – K

ersti Aru

laid5

026.08.2005 – Jü

ri Okas

55

Sep

tem

ber

15.09.2005 – Kalle R

õõ

mu

s5

023.09.2005 – G

alina Step

anjan

75

30.09.2005 – Hen

no

Ad

rikorn

65

Palju õ

nn

e ka Tedd

y Bö

cklerile, kes sai17. ju

un

il 75-aastaseks.

JUU

BILA

RID

30

EAL TEA

TAJA

2/2005

20

02

(850.-, seenio

rid 120.-)

Merzin

, Ilon

aM

äesalu, A

nts

Mäll, Ferd

inan

dPäh

n, A

go

Veb

er, Rein

20

03

(1000.-, seenio

rid 120.-)

Kaasik, M

arkus

Lub

jak, IvarLu

hse, R

aLu

up

, Rein

Merþin

, Ilon

aM

äesalu, A

nts

Mäll, Ferd

inan

dN

iisuke, M

aajaO

llik, JaanPäh

n, A

go

Pähn

, Kairi

Pü

ssim, P

ee

ter

Tom

berg

, Katrin

Tuh

al, Tanel

Veb

er, Rein

Vo

lkov, Ike

20

04

(1000.-, seenio

rid 120.-)

Aru

laid, K

erstiEljan

d, Ü

leviEtverk, K

atrinH

ansb

erg, R

einH

einso

o, Ilm

arH

uim

erind

, JaakH

ürd

en, R

iho

Hü

tt, Mari-A

nn

(120.-)K

aarep, A

nn

eK

aasik, Marku

sK

aasik, Veljo

(120.-)K

ad

arik

, An

dre

sK

adarik, M

artK

ase

me

ts, SiiriK

irsima, A

nd

riK

op

pel, K

alleK

ulb

ach, A

nu

Ku

ldsep

p, H

arriK

ull, R

aul

Kõ

ll, Han

sK

õo

, Martin

Kü

nn

apu

, LiiviLaan

, Malle

Laanem

aa, Kirsti (120.-)

Laanso

o, En

nLass, Jü

riK

ama, A

ikiLep

ik, Kalev

Lepp

, Loo

na

Liigan

d, En

e (700.-)Lu

bjak, Ivar

Luh

se, Ra

Lukk, M

aritsaLu

kk, Too

mas

Lum

e, Mai

Lun

ge, A

nd

resLu

up

, Rein

Merzin

, Ilon

aM

äesalu, A

nts

Mäll, Ferd

inan

dM

änd

maa, R

aivoN

igu

l, Tiina (500.-)

Niisu

ke, Maja

Niitla, In

drek

Nõ

mm

ik, Olavi

Ojari, A

nd

resO

llik, JaanPalm

, Ülo

Põld

me, Jan

no

Pähn

, Ag

oPäh

n, K

airiP

üssim

, Pe

ete

rR

ass, Rein

oR

aud

sepp

, Maie (120.-)

Rau

kas, Ing

aR

emi, M

arisR

enter, Jü

riR

ikkinen

, Arvo

Risto

ja, ErkiR

oh

tla, Villu

Schu

lts, Aivo

Siim, A

nd

resSm

irno

v, Kristi

Smu

škin, R

om

anSo

olep

, Jüri

Soo

saar, Kiira

Tamm

, Ralf

Tamm

aru, Liin

aTam

mis, To

om

asTaras, H

eikiTarb

e, Tõn

isTe

ed

um

äe

, Tarm

oT

iide

ma

nn

, Jaa

nTo

mb

erg, K

atrinTo

min

gas, R

einTru

u, M

eeliTu

hal, Tan

elU

dras, M

aiU

rb, Peep

Urb

el, Emil

Ušn

itškova, Larissa

Vald

ur, Ilm

arV

allner, Siiri

Veb

er, Rein

Vo

lkov, Ike

Kre

vald

, Kristja

n

EA

L LIIKM

EM

AK

SU

VÕ

LGLA

SED

SE

ISU

GA

29

.06

.20

05

EAL LIIK

MEM

AK

SU V

ÕLG

LASED

31

EAL TEA

TAJA

2/2005

32

EAL TEA

TAJA

2/2005