1 karjÄÄriplaneerimine ja ettevÕtluse alused 6 ekap / … · näidis“, „ töölepingu...

Narva Kutseõppekeskuse Maaler 60 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava

1

Kinnitatud

Narva Kutseõppekeskuse

direktori 31.05.2016.a

käskkirjaga nr 1.1-7/100

Sihtrühm Põhiharidusega isikud

Õppevorm Statsionaarne õppevorm

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht

1 KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP / 156 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe

põhimõtetest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Valentina Leštšuk

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid

ja

hindamisülesanded T Pt P I

1. Mõistab oma

vastutust teadlike

otsuste langetamisel

elukestvas

karjääriplaneerimise

protsessis.

1.1. analüüsib juhendamisel

enda isiksust ja

kirjeldab oma tugevusi

ja nõrkusi

1. Enesetundmine karjääri

planeerimisel. 4 t

1.1 Isiksuseomadused: närvisüsteemi

tüüp, temperament ja iseloom.

Väärtused, vajadused, motivatsioon,

hoiak, emotsioonid, mõtlemine

1

1

Loeng, arutelu,

praktiline töö

(töölehtede täitmine

„Minu omadused“

„Temperamenditüübid

“, „Väärtused ja

soovid“), grupitöö

Õpimapp (+ esitlus

või vestlus)

kohustuslikud osad:

kandideerimisdoku

mendid (CV,

motivatsioonikiri)

lühi- ja pikaajaline

karjääriplaan

Grupitöö

(„Tööintervjuul“

osalemine)

1.2 Võimed, intelligentsus, huvid,

oskused (üldoskused, erioskused).

Minapilt, enesehinang, identiteet,

reflektsioon, sotsiaalne küpsus

(Eneseanalüüsi läbiviimine oma

tugevate ja nõrkade külgede

väljaselgitamise kaudu.)

1 1 Loeng, praktiline töö


„ Huvid“,

„Vajadused“,

„Võimed“,

„Oskused“,

„Elurollid“ ,


2

„Minapilt“), grupitöö,

arutelu

1.2. seostab kutse, eriala ja

ametialase

ettevalmistuse nõudeid

tööturul rakendamise

võimalustega

1.3. leiab iseseisvalt

informatsiooni, sh

elektrooniliselt tööturu,

erialade ja

õppimisvõimaluste

kohta

2. Õppimisvõimaluste ja

tööjõuturu tundmine karjääri

planeerimisel. 4 t

2.1. Tööjõuturg ja selle muutumine

eriala valdkonnas: nõudlus ja

pakkumine, konkurents, trendid ja

arengusuunad, prognoosid.

Nõutud kompetentsid tööturul,

tööandjate ootused, kutsestandardid,

ametid ja kutsed, kutseoskused,

kutse-eelistused ja kutseriskid eriala

näitel.

1

1

Loeng, esitlus, arutelu,

praktiline töö


„Erinevad tööturgu

tutvustavad

infoallikad

internetis“), „ Nõutud

kompetentsid

tööturul“, „Kutsed ja

ametid“)

2.2. Tööseadusandlus. töötamist

mõjutavad õiguslikud alused.

Kutsestandardid, kutse ja

Töömotivatsioon. Töötus ja

tööturuteenused. Elukestev õpe.

Töömotivatsioon. Valdkonna erialad,

haridussüsteem, mitteformaalne

haridus, hariduse ja tööturu vahelised

seosed, õpimotivatsioon ja elukestev

1 1 Loeng, esitlus, arutelu,

praktiline töö


„Töövõtulepingu

näidis“,

„ Töölepingu näidis“,

„ Hea töö“)

1.4. leiab iseseisvalt

informatsiooni,sh

elektrooniliselt

praktika-ja töökohtade

kohta

3. Planeerimine ja karjääriotsuste

tegemine 5t

3.1. Muutustega toimetulek, elurollid

ja elulaad. Karjääriotsuseid

mõjutavad tegurid, alternatiivid ja

valiku tegemise tagajärjed.

Ametialane

1

1

Loeng, arutelu,

paaristöö, praktiline

töö (töölehtede

täitmine

„Elurollid“, „Kuidas

on võimalik tööd

leida?“)


3

karjäär.Karjääriplaneerimine kui

elukestev protsess: karjäär,

karjääriplaneerimine, karjääriinfo

allikad ja karjääriinfo otsimine.

Karjääriteenused ja

karjäärinõustamine. Tööotsimine:

tööotsimisallikad ja tööinfo otsimine.

1.5. koostab juhendi alusel

elektroonilisi

kandideerimisdokument

e- CV,

motivatsioonikiri,

sooviavaldus-, lähtudes

dokumentide

vormistamise heast

tavast

1.6. valmistab juhendi alusel

ette ja osaleb

näidistööintervjuul

1.7. koostab juhendamisel

endale, sh

elektrooniliselt lühi-ja

pikaajalise

karjääriplaani

3.2.Kandideerimisdokumendid,

tööintervjuu eriala näitel. Isikliku

karjääriplaani koostamine:

eesmärkide seadmine, tegevuste ja

aja planeerimine. Lühi- ja pikaajaline

karjääriplaan eriala valdkonna näitel.

1 2 Loeng, iseseisev töö,

grupitöö

2. Mõistab majanduse

olemust ja

majanduskeskkonna

toimimist.

2.1 kirjeldab oma

majanduslikke vajadusi,

lähtudes ressursside

piiratusest

2.2 selgitab nõudluse ja

pakkumise ning

turutasakaalu kaudu

turumajanduse olemust

2.3 koostab juhendi alusel

Majanduse alused Alateemad:

Mina ja majandus (Majanduslikud otsused. Turg.

Raha, selle funktsioonid ja

omadused.)

Piiratud ressursid ja piiramatud

vajadused (Ressursid majanduses. Majanduse

6 9 5 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

selgitus,

rühmatöö

loeng-seminarid

arutelu

videod

Kompleksülesanne:

info otsing e-

andmebaasidest

teemal „Majanduse

alused ja Eestis

kehtivad maksud“

Praktiline

harjutusülesanne:

„Elektrooniline


4

elektrooniliselt oma

leibkonna ühe kuu

eelarve

2.4 loetleb Eestis kehtivaid

otseseid ja kaudseid

makse

2.5 täidab juhendamisel

etteantud andmete alusel

elektroonilise

näidistuludeklaratsiooni

2.6 leiab iseseisvalt

informatsiooni peamiste

pangateenuste ja

nendega kaasnevate

võimaluste ning

kohustuste kohta

2.7 kasutab

majanduskeskkonnas

orienteerumiseks

juhendi alusel riiklikku

infosüsteemi „e-riik“

põhivalikud. Alternatiivkulu.

Erinevad majandussüsteemid.)

Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus, pakkumine. Turu

tasakaal. Turuhind.)

Maksud (Riigi roll majanduses. Otsesed ja

kaudsed maksud. Riigieelarve tulud

ja kulud.)

Finantsasutused Eestis (Eestis tegutsevad pangad. Pankade

teenused. Kiirlaenud.)

harjutused (sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

probleemsituatsiooni

lahendamine

iseseisev töö

tuludeklaratsioon

etteantud andmete

alusel“

Rühmatöö ja esitlus:

„Mina ettevõtjana

kolme aasta pärast“

Iseseisev uurimistöö:

Eesti majanduse

põhinäitajad

Probleemülesannete

lahendamine:

„Etteantud leibkonna

ühe kuu eelarve

koostamine“

Õpimapi täitmine

läbiva tegevusena

käesoleva mooduli

õppeprotsessi jooksul

Testid „Majanduse

alused“

3. Mõtestab oma rolli

ettevõtluskeskkonnas.

3.1 kirjeldab

meeskonnatööna

ettevõtluskeskkonda

Eestis oma õpitavas

valdkonnas

3.2 võrdleb iseseisvalt oma

võimalusi tööturule

sisenemisel

palgatöötajana ja

ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast

3.3 kirjeldab

meeskonnatööna

Ettevõtluse alused Alateemad:

Eesti ja kodumaakonna

ettevõtlus (Ettevõtluse olemus.

Ettevõtluse areng ja olukord Eestis

ning kodumaakonnas.)

Ettevõtja ja töövõtja

ettevõtluskeskkond

(Poliitiline keskkond. Majanduslik

keskkond. Sotsiaalne keskkond.

Tehnoloogiline keskkond.)

6 9 4 loeng,

esitlus,

analüüs,

meeskonnatöö,

loeng-seminarid

arutelu

videod

harjutused (sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

Õppekäik

Ettevõtlusalase info

Meeskonnatöö:

„Erialane ettevõtlus

Eestis,

ettevõtluskeskkond“

Praktiline rühmatöö:

„Äriideede leidmine,

parimate äriideede

valimine ja tulemusi

esitlus“.

Grupitöö:

„Lihtsustatud

äriplaani koostamine

ja esitlus“


5

vastutustundliku

ettevõtluse põhimõtteid

3.4 selgitab

meeskonnatööna ühe

ettevõtte

majandustegevust ja

seda mõjutavat

ettevõtluskeskkonda

3.5 kirjeldab

meeskonnatööna

kultuuridevaheliste

erinevuste mõju

ettevõtte

majandustegevusele

3.6 kirjeldab ja analüüsib

ettevõtte äriideed

õpitava valdkonna näitel

ja koostab juhendi alusel

meeskonnatööna

elektrooniliselt

lihtsustatud äriplaani.

Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede leidmine ja hindamine.

Äriplaani olemus ja näidisstruktuur.)

otsing

(www.eas.ee;

www.eesti.ee jm)

iseseisev töö

Rühmatöö aruteluks:

„Vastutustundlik

ettevõtlus ja

kultuuridevahelised

erinevused“

Test „Ettevõtluse

alused“

Iseseisev töö: „Oma

võimaluste hindamine

tööturule sisenemisel

palgatöötaja või

ettevõtjana“;

Õpimapi täitmine

läbiva tegevusena

käesoleva mooduli

õppeprotsessi jooksul.

4. Mõistab oma õigusi

ja kohustusi

töökeskkonnas

toimimisel.

4.1 loetleb ja selgitab

iseseisvalt tööandja ja

töötajate peamisi õigusi

ning kohustusi ohutu

töökeskkonna tagamisel

4.2 tunneb ära ja kirjeldab

meeskonnatööna

töökeskkonna üldist

füüsikalisi, keemilisi,

bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja

füsioloogilisi

ohutegureid ja meetmeid

Teema1. Sissejuhatus

töökeskkonda. Töökeskkonnaalase

töökorraldus

1.1 Töökeskkond: üldnõuded,

töökoht, töövahendid.

1.2 Ergonoomia.

1.3 Tööandja ja töötaja kohustused ja

õigused.

Teema2.Töökeskkonna ohutegurid

2.1 (Töökeskkonna füüsikalised,

keemilised, bioloogilised,

6

4

loeng

esitlus

diskussioon

e-õppe keskkond

õppefilm

meeskonnatöö

iseseisev töö

situatsioonülesanne

kirjalik töö

analüüs

selgitus

arvestus

paaritöö

Õpimapi kohustuslik

osa: Peamised

ohutegurid.

Riskitegurid, mis

tulenevad

töökeskkonna.

Ülesanne:

Riskianalüüs ja

hindamine (Peamised

ohutegurid.

Riskitegurid, mis

tulenevad

http://www.eas.ee/

http://www.eesti.ee/


6

nende vähendamiseks

4.3 tunneb ära tööõnnetuse

ja loetleb

meeskonnatööna

lähtuvalt õigusaktides

seadustes sätestatust

töötaja õigusi ja

kohustusi seoses

tööõnnetusega

4.4 kirjeldab tulekahju

ennetamise võimalusi ja

oma tegevust tulekahju

puhkemisel

töökeskkonnas

4.5 leiab juhtumi näitel

iseseisvalt eri allikatest,

sh elektrooniliselt

töötervishoiu ja

tööohotuse alast

informatsiooni

füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed

ohutegurid Meetmed ohutegurite

mõju vähendamiseks.)

Teema3. Tööõnnetused ja

kutsehaigused

3.1 Kutsehaigus ja tööga seotud

haigus.

3.2 Tööõnnetus.

3.3Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise

uurimine ning registreerimine

Teema 4.Esmaabi ja tuleohutus

4.1 Esmaabikorraldus.

Esmaabivahendid ja põhilised

esmaabivõtted.

4.2 Tulekahju ennetamine.

Tegutsemine tulekahju puhkemisel

Teema5. Riski analüüs ja

hindamine

4

4

2

6

töökeskkonna)

4.6 leiab iseseisvalt

töölepinguseadusest

informatsiooni

töölepingu,

tööajakorralduse ja

puhkuse kohta

4.7 nimetab töölepingu,

töövõtulepingu ja

käsunduslepingu

peamisi erinevusi ja

kirjeldab

töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja

1. Tööseadusandlus

Kontaktõpe (sh praktiline töö) ja

iseseisev töö - 1EKAP

2. Lepingulised suhted

(Füüsilised ja juriidilised isikud.

Leping, selle liigid, sisu ja sõlmimise

kord).

3. Töölepinguseadus –põhimõtted

(Töölepingu mõiste ja sisu.

Tähtajalise töölepingu sõlmimine.

Katseaeg. Töölepingu muutmine.

Töölepingu pooled, nende

kohustused. Töölepingu lõppemine.

13

7

6 esitlus

loeng

kirjalikud tööd

praktilised tööd

situatsioonülesanne

Esitlus „Töölepingu,

töövõtulepingu ja

käsunduslepingu

võrdlus“

Kirjalik töö

„Töölepingu

sõlmimine“

Kirjalik töö

„Töölepingu


7

õigusi, kohustusi ja

vastutust

4.8 arvestab juhendi abil

iseseisvalt ajatöö,

tükitöö ja

majandustulemustelt

makstava tasu bruto- ja

netotöötasu ning ajutise

töövõimetuse hüvitist

4. Töökorraldus

(Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö.

Palk, lisatasu. Palgatingimuste

kehtestamine ja palga maksmise

kord.

Puhkuse korraldamine, puhkuse

liigid: põhipuhkus, vanemapuhkused,

õppepuhkus. Puhkuse tasustamine ja

kasutamata puhkuse hüvitamine

5. Kollektiivleping

(Põhimõtted, vorm, sisekord.

Lepingu sõlmimine, õigused ja

kohustused)

lõppemine“

Kirjalik töö „Töö- ja

puhkeaeg.“

Praktiline töö:

situatsioonülesanded.

4.9 koostab ja vormistab

juhendi alusel iseseisvalt

elektroonilise algatus- ja

vastuskirja ning e-kirja

sh allkirjastab

digitaalselt

Dokumentide loomine

1. Tekstitöötlusprogrammi

kasutamine dokumentide

vormistamisel.

2. Üldnõuded dokumentidele.

Dokumendi elemendid.

Dokumentide liigid.

3. Dokumendiplank.

Dokumendiplankide liigid.

4. Kiri. Kirja elemendid. Kirja

esitusvorm. Kirja koostamine ja

vormistamine. Kirja liigid.

5. Algatuskirja, vastuskirja,

koostamine ja vormistamine.

6. E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja

esitusvorm. E-kirja koostamine ja

vormistamine. E-kirja saatmine. E-

post. E-posti haldamine.

7. Dokumentide, sh

digitaaldokumentide säilitamine:

Dokumentide hoidmine,

8 10 4 loeng

esitlus

diskussioon

e-õppe keskkond

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

Algatuskirja ja

vastuskirja korrektne

vormistamine.

Digitaalselt

allkirjastatud kirja e-

postiga saatmine.

Ülesanne Moodle -

keskkonnas

„Dokumentide

loomine“


8

dokumentide säilitamise vajalikkus,

dokumentide säilitamise tingimused,

säilitustähtajad, dokumentide

hävitamine.)

4.10 kirjeldab iseseisvalt

dokumentide säilitamise

vajadust

organisatsioonis ja

seostab seda isiklike

dokumentide

säilitamisega.

Asjaajamine ja dokumendihaldus

organisatsioonis

1. Dokument, asjaajamine,

dokumendihaldus,

dokumendihaldussüsteem.

2. Dokumentide haldamise

vajalikkus.

3. Dokumendi elukäik, dokumendi

omadused.

4. Dokumendihalduse

õiguskeskkond (seadused, määrused,

standardid, juhised). Organisatsiooni

dokumendisüsteemi alusdokumendid

(asjaajamiskord, dokumentide

liigitamine).

2

2 loeng

esitlus

diskussioon

e-õppe

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

lünktekst

Lünktekst

„Asjaajamine ja

dokumendihaldus“

Ülesanne Moodle -

keskkonnas

„Asjaajamine ja

dokumendihaldus“

5. Käitub vastastikust

suhtlemist toetaval

viisil.

5.1 kasutab situatsiooniga

sobivat verbaalset ja

mitteverbaalset

suhtlemist nii ema- kui

võõrkeeles

5.2 kasutab eri

suhtlemisvahendeid, sh

järgib telefoni- ja

internetisuhtluse head

tava

5.3 järgib üldtunnustatud

käitumistavasid

5.4 selgitab tulemusliku

meeskonnatöö eeldusi

5.5 kirjeldab juhendi alusel

1. Suhtlemise olemus

1. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded.

2. Verbaalne ja mitteverbaalne

suhtlemine

3. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine.

4. Ametlik ja mitteametlik

suhtlemine.

5. Telefonisuhtlus.

6. Internetisuhtlus.

7. Kirjalik suhtlemine.

8. Suhtlemisbarjäär ja selleületamise

võimalused.

9. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad

tegurid.

10. Tõepärane enesehinnang.

8

8

2

Loeng

arutelu

Esitlus

Diskussioon

Rühmatöö

Meeskonnatöö

Analüüs

Loeng

Rühmatöö „Õhkkond

meie grupis“

Situatsiooni

lahendamine

„Konflikt

töökaaslastega“,

analüüs

Esitlus ,,Stress ja seda

põhjustavad tegurid.

Tööstress“


9

meeskonnatööna

kultuurilisi erinevusi

suhtlemisel

2. Käitumine

suhtlemissituatsioonides.

1. Tööalase käitumise etikett.

Koosolekud ja läbirääkimised.

2. Positiivse mulje loomine.

3. Käitumisviisid. Kehtestav

käitumine.

4. Erinevad suhtlemissituatsioonid.

5. Konfliktid ja veaolukorrad ning

nende tekkepõhjused.

6. Grupp ja meeskond.

7. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja

normid grupis.

8. Meeskonnatöö põhimõtted.

9. Meeskonda kuulumise positiivsed

ja negatiivsed küljed.

10. Meeskonna juhtimine ja liidri

roll.

3. Toimetulek stressiga.

1. Pingete tekkepõhjused.

2. Stress ja seda põhjustavad tegurid.

Tööstress.

3. Läbipõlemine. Toimetulek pingete

ja stressiga.

4. Klienditeenindus

1. Kliendikeskse teeninduse

põhimõtted.

2. Teenindussituatsioonid ja nende

lahendamine

2

2

2

2

Loeng

Situatsioonülesande

lahendamine

Esitlus

Diskussioon

Analüüs.

Esitlus

Kokku: 156 tundi 81 42 - 33

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine)

1. Töötervishoid ja tööohutus – 6t.

Portfoolio kohustusliku osa:

Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word-dokumendina. Dokument sisaldab järgmiseid

osi: tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte.


10

Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)

2. Karjäär – 2t.

Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (0.5t)

Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (0.5t)

Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (1t)

3. Suhtlemine – 6t.

Referaat teemal: „Suhtlemise päritolu“. Maht – A4 leht, esitada elektrooniliselt.

4. Asjaajamine ja dokumendihaldus – 4t.

Õppemappi „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ koostamine. Õppemapis peab olema: dokumendi plank, algatuskiri, vastuskiri,

CV, motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“.

5. Tööseadusandlus – 6t.

Esitlus: „Töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu võrdlus“ (tabel)

6. Majanduse alused – 5t.

Uurimustöö: „Eesti majanduse põhinäitajad“

E-õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.

7. Ettevõtluse alused – 4t.

SWOT-analüüs: „Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana“;

E-õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Mitteeristav hindamine

Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.

Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:

Kandideerimisdokumendid (CV, motivatsioonikiri)

Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan

Enda leibkonna 1 kuu eelarve

Lihtsustatud äriplaan

Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna.

Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)

Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)

Algatus- ja vastuskiri, e-kiri

Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus

SWOT-analüüs: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana"


11

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.

Õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel st sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded, sh. iseseisvad

tööd, vähemalt tulemusele „Arvestatud“.

Kasutatav

õppekirjandus

(avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

Töötervishoid ja tööohutus – http://ti.ee/index.php?page=16&

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtiv Töökeskkonnaohutuse alused.

Ohutegurid - https://moodle.e-ope.ee/login/index.php Esmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.php Riski- ja

ohutusõpetus - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie

inimesed, 2013

Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 2004

Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.

Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 2013

Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee

Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011

Rahandusministeerium www.fin.ee

Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008

Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013

Maksu- ja tolliamet www.emat.ee

Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060

Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009

http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&

Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

SA Innove , Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/2015

Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011

Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26

Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 26

Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 23

http://ti.ee/index.php?page=16&

https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtiv

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

http://www.eas.ee/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

http://www.fin.ee/

http://www.emat.ee/

https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf




http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&

http://www.rajaleidja.ee/


12

Karjäär – redel või tee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 43

Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 7

http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamendi tüübid

http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valt

er.pdf - karjääriteemalised loengud koolides

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjaajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)

http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine

http://www.e-

ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/

T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid

http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament

http://www.rajaleidja.ee/akab/

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht

http://www.olekaasas.ee/rus/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/


13


2 Ehitiste sise- ja välispindade värvimine ja lakkimine 22 EKAP / 572 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ehitiste sise- ja välispindade viimistlemise tehnoloogiad, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid,

töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.

Õpingute käigus arendab õpilane meeskonnatööoskust, keemia-, matemaatika-, sotsiaalset- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpetajad: Vladimir Smirnov, Nikolay Zabegaev, Irina Koževnikova

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


Õpilane:

1) omab ülevaadet

maalritöödel

kasutatavatest

materjalidest,

töövahenditest ja

aluspinnale esitatavatest

kvaliteedinõuetest;

Õpilane:

võrdleb värvitüüpe ja

nende kasutusala, lähtudes

värvides kasutatavatest

sideainest ja pigmendist

ning rakendab

keemiaalaseid teadmisi;

selgitab teabeallikate

põhjal immutuskrundi ja

kruntvärvi erinevust ning

põhjendab kruntimise ja

immutamise vajadust

viimistlustöödel;

eristab maalritöödel

kasutatavaid töövahendeid

(pintslid, tapeedi- ja

värvirullid), seadmeid ja

masinaid ning

iseloomustab erialast

terminoloogist, selgitades

1. Materjalid ja

töövahendid

Krunt ja kruntimise

ülesanne. Värvide liigid

ja omadused. Värv:

sideaine, täiteaine,

lahusti ja vedeldi,

pigment, lisaaine.

Värvide füüsikalised

omadused. Värvide

keemilised omadused.

Värvi- värvimise

ülesanne. Õlid –

õlitamise ülesanne.

Lakid – pindade

lakkimise ülesanne.

Ilmastiku ja keskkonna

nõuded

viimistlustöödel.

Viimistlusalase teabe

52 12 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

e-õpe

test

õpimapp

1.Teoreetiliste teadmiste

kontroll

(erinevate kasutatavate

maalrimaterjalide ja

töövahendite tundmise

otstarbe järgi).

Õpilane vastab kirjalikult

etteantud küsimustele.


14

nende kasutusvõimalusi;

iseloomustab maalritöödel

kasutatavate materjalide

(värvid, õlid, lakid,

lahustid) omadustest

tulenevaid nõudeid

viimistlustöödele erinevas

keskkonna- ja

ilmastikutingimustes;

otsimise võimalusi.

2) kavandab tööprotsessi,

valib materjalid ja

töövahendid vastavalt

etteantud tööülesandele;

selgitab viimistlustööks

vajaliku info ja planeerib

tööaja, lähtudes etteantud

tööülesandest;

mõõdab lähtuvalt

tööülesandest

viimistletava objekti

vajalikud parameetrid

(mõõtmed ja aluspinna

tasasus), kasutades

asjakohaseid

mõõtvahendeid;

rakendab

matemaatikaalaseid

teadmisi ja arvutab

juhendamisel vajaliku

materjalide koguse,

lähtudes mõõtetulemustest

ja tootekirjelduses

(tehnilises

informatsioonis,

tootejuhises) etteantud

materjali kulunormist;

koostab ja vormistab

infotehnoloogia vahendite

2. Viimistlevatele

pindadele ja

materjalidele

esitatavad

kvaliteedinõuded

Nõuded töökoha

ettevalmistamiseks .

Viimistletud pindadele

esitatavad

kvaliteedinõuded (DIN

ja RYL põhjal)

Mitteviimistletavate

pindade kaitsmine.

Pindade kaitsmiseks

kasutatavad materjalid.

3. Arvutusülesanded Tööaja arvestamine, aja

planeerimine.

Tootjatepoolne tehnilise

informatsiooni

hankimine. Materjalide

kulu arvutamine.

52 12 18 Loeng

Loengupäevik

e-õpe

Info kogumine

Õpimapp

Ülesannete

lahendamine

2. Arvutusülesanne.

Õppija arvutab töö

teostamiseks vajalike

materjalide koguse

arvestades ruumi

mõõtmeid ja kasutatavaid

materjale


15

abil tööülesande

täitmiseks vajaliku

õppeotstarbelise

tehnoloogiakaardi,

arvestades tööde tegemise

tehnoloogilist järjekorda;

3) viimistleb ehitiste sise- ja

välispinnad värvi, laki või

õliga järgides tööde

tehnoloogiat ja etteantud

kvaliteedinõudeid;

korraldab oma töölõigu

piires nõuetekohase

töökoha ja paigaldab

töölava järgides

tööohutusnõudeid;

katab kinni

mitteviimistletavad pinnad

kasutades sobilike

materjale, töövahendeid ja

–võtteid;

valib ja kasutab sobivaid

töövahendeid (pintsel,

hari, rull, pihusti) lähtuvalt

etteantud tööülesandest ja

kasutatavast

viimistlustehnoloogiast;

eemaldab viimistletavalt

pinnalt eelnevad

viimistluskihid kasutades

nii termilise, keemilise kui

mehhaanilise eemaldamise

võimalusi;

peseb aluspinna sobiva

vahendiga ja töötleb

antiseptikuga;

krundib värvitava

aluspinna kasutades

4. Aluspindade

ettevalmistus Pindade puhastamine ja

töötlemine. Vana

pinnakatte eemaldamise

võimalusi (keemiline,

termiline,

mehhaaniline). Pindade

immutamine ja

kruntimine

(töövahendite valik ja

kruntimise meetodid).

Tasandussegud ja

pahtlid (pinna

seisukorrast lähtuvalt

sobiva materjali valik).

5. Pindade värvimise

sh lakkimine,

õlitamine

tehnoloogia

Värvimistöödel

kasutatavad tööriistad ja

vahendid (töövahendi

valimine, -

ettevalmistamine, -

hooldamine).

Hermeetikud -

44 138 38 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

e-õpe

Õpimapp

Praktiline töö

3.1. Teoreetiliste

teadmiste kontroll

(aluspindade

ettevalmistus).



3.2. Praktiline töö:

aluspindade

ettevalmistamine

värvkatte alla.


ehitiste sise- ja

välispindade värvi, laki

või õliga viimistlemine


16

selleks sobivaid

töövõtteid;

tasandab ja/või pahteldab

ning järel töötleb

värvitava aluspinna

järgides materjalide

tootjapoolseid

kasutusjuhendeid;

hermetiseerib sisetöödel

iseseisvalt ja välitöödel

juhendamisel vuugid ja

ühenduskohad, lähtudes

materjali tootja

kasutusjuhendist ning

tööle esitatud nõuetest;

krundib, teostab vajaduse

korral vahevärvimise ja

värvib pinna

kvaliteedinõuetele

vastavalt, järgides

materjalide tootja

kasutusjuhendeid ja

etteantud tööülesannet;

lakib või õlitab

viimistletava pinna

kvaliteedinõuetele

vastavalt, järgides

materjalide tootjapoolseid

kasutusjuhendeid ja


parandab töö käigus

tekkinud vead kasutades

selleks sobivaid

meetodeid;

kasutuskohad,

omadused, töö

teostamise tehnoloogia.

Mineraalpindade

ettevalmistamine

värvimiseks, värvimine.

Metallpindade

ettevalmistamine

värvimiseks ja

värvimine. Puitpindade

ettevalmistamine

värvimiseks ja

värvimine sh lakkimine

ja õlitamine.

Mineraalpindade

ettevalmistamine

värvimiseks, värvimine.

Viimistlustöödel

tekkida võivad defektid

nende kõrvaldamise

võimalusi

Viimistlusmaterjalide

ladustamine, säilitamine

ja utiliseerimine.


17

korrastab ja puhastab

töövahendid, seadmed ja

kaitsevahendid, järgides

nende kasutus- ja

hooldusjuhendeid ning

juhindudes üldtunnustatud

heast tavast;

kasutab töö- ja

isikukaitsevahendeid

nõuetekohaselt ja

rakendab ergonoomilisi ja

ohutuid töövõtteid;

järgib töökoha

ettevalmistamisel, töö

kestel ja töökoha

korrastamisel rangelt

töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid ning

arvestab inimeste ja

keskkonnaga enda ümber;

4) järgib maalritööde

teostamisel energiatõhusa

ehitamise põhimõtteid

ning töötervishoiu, töö- ja

keskkonnaohutusnõudeid;

kasutab töö- ja


nõuetekohaselt ning



järgib töökoha


kestel ja töökoha


töötervishoiu- ja




6.Töö- ja

keskkonnaohutus

viimistlustöödel

Energiatõhusa

ehitamise põhimõtteid.

Keskkonnaohutusnõude

id viimistlustöödel.

Tööohutus.

Tööohutusealane

instrueerimine. Ohud-

füüsikalised,

keemilised,

bioloogilised ja

füsioloogilised

6 6 6 Loeng

Praktiline töö

Juhtumi analüüs

Näitlik selgitus

keskkonnaohutusnõudest


18

ohutegurid ja meetmeid

nende vähendamiseks.

Ohud viimistleja

tervisele.

Isikukaitsevahendid.

5) analüüsib juhendamisel

oma tegevust ehitise sise-

ja välispindade värvimisel,

lakkimisel ja õlitamisel.

analüüsib koos

juhendajaga enda

toimetulekut erinevate

tööülesannetega ehitise

sise- ja välispindade

värvimisel, lakkimisel ja

õlitamisel;

koostab kokkuvõtte

analüüsi tulemustest ja

vormistab selle korrektses

eesti keeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid;

7. Analüüs

Eneseanalüüs,

Väljendusoskus,

Täiendamist vajavad

oskused.

Vastavus „Kirjalike

tööde juhendile.“

2 4 Ülesannete

lahendamine

Analüüs

Rühmatöö

5. Eneseanalüüs ja

kirjalik kokkuvõte.

Õpilane koostab kirjaliku

kokkuvõtte enda

toimetuleku kohta

mooduli „Ehitiste sise- ja

välispindade värvimine

ja lakkimine“

õpiväljundite

omandamisel ja

vormistab selle kasutades

IKT-vahendeid vastavalt

kooli „Kirjalike tööde

juhendile“.

6) rakendab õppetöö käigus

omandatut reaalses

töökeskkonnas toimuval

praktikal

selgitab viimistlustööks

vajaliku info ja planeerib

tööaja, lähtudes etteantud

tööülesandest;

mõõdab lähtuvalt

tööülesandest

viimistletava objekti



tasasus), kasutades

asjakohaseid

mõõtvahendeid;

rakendab

matemaatikaalaseid

Pindade

ettevalmistamine

värvimiseks.

Viimistlustööd

juhendamisel.

Õpiväljundi

kinnistamine ja

arendamine.

182 Tööülesannete

täitmine

töökeskkonnas

Meeskonnatöö

Praktikapäeviku

täitmine

Aruande

koostamine

Vaatlus:

praktikajuhendaja hindab

õppija tööohutuse nõuete

täitmist, suhtumist

töösse, tööülesannete

täitmise kvaliteeti ja

täpsust, iseseisvust,

läbisaamist

kaastöötajategi

Praktika esitlemine

kaasõpilastele: õpilane

osaleb praktika kaitsmise

seminaril.


19

teadmisi ja arvutab

juhendamisel vajaliku

materjalide koguse,

lähtudes mõõtetulemustest

ja tootekirjelduses

(tehnilises

informatsioonis,

tootejuhises) etteantud

materjali kulunormist;

koostab ja vormistab

infotehnoloogia vahendite

abil tööülesande

täitmiseks vajaliku

õppeotstarbelise

tehnoloogiakaardi,

arvestades tööde tegemise

tehnoloogilist järjekorda.

KOKKU 572 tundi: 156 156 182 78

Iseseisev töö moodulis:

(eesmärk, teema, vajadusel

hindamine)

Õpimapi „Materjalid ja töövahendid“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine.

Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on

vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

Õpimapi „Ehitiste sise- ja välispindade värvimise ja lakkimise tehnoloogia“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine õpimapi

esitlemist kaasõpilastele. Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad

olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.

Iseseisva töö seotud praktikapäeviku täitmisega ja praktika esitlemise kaasõpilastele ettevalmistamisega.

Mooduli hinde kujunemine:

Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid



1.Kontrolltöö. Test (erinevate kasutatavate maalrimaterjalide ja töövahendite tundmise otstarbe järgi).

Õpilane vastab kirjalikult etteantud küsimustele.

ÕV 1. Lävend

vastab etteantud küsimustele iseseisvalt kasutades abimaterjale.


20

2. Arvutusülesanne. Õppija arvutab töö teostamiseks vajalike materjalide koguse arvestades ruumi mõõtmeid ja kasutatavaid

materjale

ÕV 2. Lävend

teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse

teostab pindala arvestuse

oskab arvestada materjali mahtusid.

3.1. Kontrolltöö (aluspindade ettevalmistuse järgi). Õpilane vastab kirjalikult etteantud küsimustele.

ÕV 1. Lävend


3.2. Praktiline töö: aluspinna ettevalmistamine.

ÕV 1. Lävend

korraldab nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldab töövahendeid

valib materjale ja arvutab materjalikulu juhendamisel

jälgib tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist

töötab ennast ja keskkondasäästvalt

valmistab ette aluspinnad, juhindudes aluspinna seisukorrast, materjalide ja pindade omadustest

vajaduse korral küsib nõu kõrgema kvalifikatsiooniga töötajalt

teostab etteantud praktilise töö etteantud tööriistade- ja materjalidega.

3.3. Praktiline töö: ehitiste sise- ja välispindade värvi, laki või õliga viimistlemine

ÕV 1.- 3. Lävend


valib materjale ja arvutab materjalikulu juhendamisel



lakib või õlitab viimistletava pinna kvaliteedinõuetele vastavalt, järgides materjalide tootjapoolseid kasutusjuhendeid ja



teostab etteantud praktilise töö etteantud tööriistade- ja materjalidega.

ÕV 3. Lävend


21

hindab juhendamisel parandamist vajavate ehisdetailide seisundit, lähtudes etteantud tööülesandest, materjalide ja

pindade omadustest juhendamisel

mõõdab krohvitava pinna suuruse ja tasasuse, kasutades nõuetekohaselt tööriistu

valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnoloogiakaardil esitatust

ladustab valitud materjalid,

korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid



vajaduse korral küsib nõu kõrgema kvalifikatsiooniga krohvijalt

teostab etteantud töö õpetaja pideval juhendamisel

5. Eneseanalüüs ja kirjalik kokkuvõte. Õpilane koostab kirjaliku kokkuvõtte enda toimetuleku kohta mooduli „Ehitiste sise- ja

välispindade värvimine ja lakkimine“ õpiväljundite omandamisel ja vormistab selle kasutades IKT-vahendeid vastavalt kooli

kirjalike tööde koostamise juhendile.

ÕV 5. Lävend

analüüsib koos juhendajaga enda tegevust maalritöödel

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja

erialase terminoloogiat

Kokkuvõte sisaldab:

Eneseanalüüsi

Korrektseid mõisteid

Täiendamist vajavad oskusi

Vastavus RAK „Kirjalike tööde juhend“ nõuetele.

6. Praktika töökeskkonnas. Praktika päeviku täitmine. Praktika aruande koostamine (vastavalt kooli õppekorralduseeskirjale).

Praktika esitlemine kaasõpilastele.

ÕV 6. Lävend

tutvub erialale iseloomulike tööülesannetega, töökorraldusega

rakendab õppe käigus omandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel, mis on vastavuses õpiväljunditega

omandab meeskonnatöö kogemusi

praktika lõppedes esitab tööandjapoolse hinnangu oma tegevuse kohta ettevõttes täidab nõuetekohaselt päevikut

(tööpäeviku) kogu praktika perioodi vältel

koostab aruande kus kirjeldab tehtud tegevusi ja saavutusi ning analüüsib saadud kogemusi ning töökeskkonnas nähtut


22

esitleb aruande kaasõpilastele (pikkuseks 3-5 min)

annab hinnangu kaasõpilaste aruande esitlusele ja põhjendab

Kokkuvõtva hinde

kujunemine

Moodul hinnatakse mitteeristavalt.

Õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel st sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded, sh.

iseseisvad tööd, vähemalt tulemusele „Arvestatud“.

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Гамм X. Современная отделка помещений с использованием комплектных систем КНАУФ. – М.: РИФ

Стройматериалы, 2000

Ольхина Е.А, Козина С.А, Кузнецова Л.Н. Справочник по отделочным работам. – М.: Aкaдемия, 2009

Теличко А.А. Отделочные работы. От штукатурных до облицовочных. – М.: РИПОЛ классик, 2004

Ehitussõnastik http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik [26.12.08]

Ehitustööde ja materjalide kalkulaator http://www.e-ehitus.ee

http://www.paritet-decor.ru/

http://www.atlasplus.ru

http://www.baurum.ru/

http://www.buildline.ru/

http://wallrepair.ru/

http://djamshut.ru/

http://www.atlasplus.ru

http://www.tigi-knauf.ru/catalog/knauf-term/shtykat/shtoukaturki-knauf/

Kooli õppekorralduseeskiri (praktika aruande koostamise juhend)

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik

http://www.e-ehitus.ee/

http://www.paritet-decor.ru/

http://www.atlasplus.ru/



http://wallrepair.ru/spravochnik/shtukaturnye_raboty/vypolnenie_specialnyh_shtukaturok/

http://djamshut.ru/

http://www.atlasplus.ru/

http://www.tigi-knauf.ru/catalog/knauf-term/shtykat/shtoukaturki-knauf/


23


3 Seina katmine rullmaterjaliga 11 EKAP / 286 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt seintele rullmaterjale järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja

keskkonnaohutusnõudeid. Õppija kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.

Õpingute käigus arendab õppija meeskonnatööoskust, matemaatika-, sotsiaalset- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodul „Ehitiste sise- ja välispindade värvimine ja lakkimine“

Õpetajad: Irina Koževnikova, Nikolay Zabegaev, Vladimir Smirnov

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad



Õpilane:

1) omab ülevaadet seinale

paigaldavatest

rullmaterjalidest ja nende

paigaldamisel

kasutatavatest

abimaterjalidest ja

töövahenditest;

Õpilane:

iseloomustab paber-,

tekstiil-, vinüül-, ja

klaaskiudtapeete lähtuvalt

materjali omadustest ja

kinnitusviisist ;

selgitab teabeallikate

põhjal rullmaterjalide

tingmärkide tähendusi;

nimetab lähtuvalt

paigaldatava rullmaterjali

liigist tapeetimistöödel

kasutatavad töö- ja

abivahendeid

1. Materjalid ja

töövahendid.

Seinakatterullmaterjalide

liigitus, markeering,

omadused ja kasutusalad.

Rullmaterjalide

tingmärgid.

Rullmaterjalide

paigaldamiseks

kasutatavad liimid, nende

säilitamine ja kasutamise

tingimused.

Rullmaterjalide

paigaldamiseks

kasutatavad tööriistad ja

seadmed. Töövahendite

hooldamine.

20 6 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Test

Õpimapp

Teooria teadmiste kontroll

1. Test

(erinevate kasutatavate

seina katterullmaterjalide

ja töövahendite tundmine

otstarbe järgi).

Õpilane on vastanud

õigesti kõigile küsimustele.


24


valib materjalid ja

töövahendid, lähtudes

etteantud tööülesandest

selgitab etteantud

tööülesande (projekti,

joonis vms) põhjal välja

rullmaterjali

paigaldamiseks vajalikud

andmed (seina asukoht,

avade arv ja kuju,

kasutatavad materjalid);

hindab visuaalvaatluse teel

aluspinna seisundit ja

vastavust rullmaterjaliga

kaetavale aluspinnale

esitatavatele nõuetele;

mõõdab asjakohaseid

mõõtvahendeid ja loodi

kasutades rullmaterjaliga

kaetava seinapinna



tasasus) lähtuvalt

tööülesandest;

koostab juhendamisel

isikliku tööplaani,

juhindudes pindade

mõõtmise, materjalide

kulu, töövahendite ja-

võtete valiku ning tööaja

arvutamise tulemustest;

2. Erialased

arvutusülesanded

Materjalikulu ja mahu

arvutamine vastavalt

etteantud joonisele.

Ülesanded ruumilise

kujutlusvõime

arendamiseks.

20 8 9 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Õpimapp

Ülesannete

lahendamine

2.Arvutusülesanne.



materjalide koguse

arvestades ruumi


materjale


25

3) valmistab nõuetekohaselt

ette aluspinna ja paigaldab

seinale rullmaterjali

järgides etteantud

tööülesannet,

tootjajuhiseid,

kvaliteedinõudeid,

energiatõhusa ehitamise

põhimõtteid,

töötervishoiu, töö- ja





töölava järgides


valmistab tööks ette liimi

ja rullmaterjali ning valib

töövahendid juhindudes

tööülesandest ja

tööoperatsioonide

järjekorrast;



seinapinna järgides


kasutusjuhendeid ja

aluspinnale esitatavaid

nõudeid;

krundib ja vajaduse korral

värvib rullmaterjaliga

kaetava seinapinna

lähtudes etteantud

tööülesandest ja


nõuetest;

paigaldab rullmaterjali

seinale järgides

rullmaterjalide tingmärke,

etteantud

kvaliteedinõudeid ja

tootjapoolset

paigaldusjuhendit

arvestades rullmaterjalide

paigaldamisel vajalikke

3.Aluspindade

ettevalmistamine

Aluspindadele esitatavad

nõuded sõltuvalt

rullmaterjali liigist.

Pindade niiskussisalduse

mõõtmine. Aluspinna

tasandussegud ja pahtlid,

nende

kasutamistingimused.

Aluspindade

tasandamine.

4.Rullmaterjalide

paigaldamise

tehnoloogia

Oma töökoha

korraldamine.

Materjalide ja

töövahendite valik.

Tööde tehnoloogiline

järjekord. Tasandiline ja

ruumiline märkimine.

Seinakattematerjalide

(tapeedid jm

seinakattematerjalid)

paigaldamise

tehnoloogia: paani

pikkuse määramine;

liimide ja kliistrite

valmistamine;

rullmaterjalide lõikamine

ja kliisterdamine;

20 70 20 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Praktiline töö

Õpimapp

Analüüs

3.1. Kontrolltöö

(aluspindade

ettevalmistuse järgi).




aluspindade

ettevalmistamine.

3.3. Test (rullmaterjalide

paigaldamine

tehnoloogia järgi).



3.4. Praktiline töö: seinte

katmine rullmaterjalidega.

3.5. Praktiline töö: sise- ja

välisnurga tapetseerimine.


26

sisekliima nõudeid ja

tööülesannet;

parandab juhendamisel

lihtsamad töö käigus

tekkinud vead (õhumullid,

mustuse plekid,

liimijäljed, pilud paanide

liitekohtades);

korrastab ja kasutab töö-

ja isikukaitsevahendeid




esimese paani

paigaldamine, sise- ja

välisnurga kleepimine.

Ülevaatus ja vigade

kõrvaldamine.

Kvaliteedinõuded ja

kontrolltoimingud.

Töötervishoiu ja –

ohutusnõuded

seinakattematerjalide

paigaldamisel.

4) analüüsib juhendamisel

oma tegevust seinapinna

katmisel rullmaterjalidega

analüüsib koos

juhendajaga enda


tööülesannetega

seinapinna katmisel

rullmaterjalidega;

koostab kokkuvõtte



eesti keeles kasutades


5. Analüüs

Eneseanalüüs,

Väljendusoskus,


oskused.

Vastavus „Kirjalike

tööde juhendile.“

5 4 Ülesannete

lahendamine

Rühmatöö

Praktiline töö

4. Proovitöö: seinte

katmine rullmaterjalidega

(sise- kui välisnurga

kleepimine).

4.1. Eneseanalüüs ja



kokkuvõtte enda

toimetuleku kohta mooduli

„Seina katmine

rullmaterjaliga“

õpiväljundite omandamisel

ja vormistab selle

kasutades IKT-vahendeid

vastavalt kooli „Kirjalike

tööde juhendile“.


27

5) rakendab õppetöö käigus

omandatut reaalses

töökeskkonnas toimuval

praktikal


aluspinna seisundit ja

vastavust rullmaterjaliga

kaetavale aluspinnale

esitatavatele nõuetele;

mõõdab asjakohaseid

mõõtvahendeid ja loodi

kasutades rullmaterjaliga

kaetava seinapinna



tasasus) lähtuvalt

tööülesandest;




töölava järgides


valmistab tööks ette liimi ja

rullmaterjali ning valib

töövahendid juhindudes

tööülesandest ja

tööoperatsioonide

järjekorrast;



seinapinna järgides


kasutusjuhendeid ja

aluspinnale esitatavaid

nõudeid;


värvib rullmaterjaliga

kaetava seinapinna lähtudes

etteantud tööülesandest ja

Pindade ettevalmistamine

ja katmine

Õpiväljundi kinnistamine

ja arendamine.

104 Tööülesannete

täitmine

töökeskkonnas

Meeskonnatöö

Praktikapäeviku

täitmine

Aruande

koostamine

Vaatlus: praktikajuhendaja

hindab õppija tööohutuse

nõuete täitmist, suhtumist




läbisaamist kaastöötajategi

Praktika esitlemine


osaleb praktika kaitsmise

seminaril.


28


nõuetest;

paigaldab rullmaterjali

seinale järgides

rullmaterjalide tingmärke,

etteantud kvaliteedinõudeid

ja tootjapoolset

paigaldusjuhendit

arvestades rullmaterjalide

paigaldamisel vajalikke

sisekliima nõudeid ja

tööülesannet;

parandab juhendamisel

lihtsamad töö käigus

tekkinud vead (õhumullid,

mustuse plekid, liimijäljed,

pilud paanide

liitekohtades);

kasutab töö- ja




keskkonnaga enda ümber.

Kokku 286 tundi: 65 78 104 39



hindamine)


Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead,

siis peab olema tehtud vigade parandus.

Õpimapi „Seinakattematerjalide paigaldamise tehnoloogia“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine õpimapi esitlemist

kaasõpilastele. Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad olema

parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.

Analüüsi koostamine. Eneseanalüüs ja kirjalik kokkuvõte.

Iseseisva töö seotud praktikapäeviku täitmisega ja praktika esitlemise kaasõpilastele ettevalmistamisega. Mooduli hinde kujunemine: Mitteeristav hindamine


29

Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


1. Test (erinevate kasutatavate seinakatterullmaterjalide ja töövahendite tundmine otstarbe järgi).

Õpilane on vastanud õigesti kõigile küsimustele.

ÕV 1. Lävend

iseloomustab liimide ja teiste seinakattematerjalide liike ja nende omadusi

eristab kasutatavaid tööriistu, seadmeid ja materjale



materjale.

ÕV 2. Lävend




3.1. Kontrolltöö (aluspindade ettevalmistuse järgi). Õpilane vastab kirjalikult etteantud küsimustele.

ÕV 3.1. Lävend

valib segu tüüpi ja töövahendeid vastavalt ruumi otstarbele ja aluspinnale

liigitab õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid

liigitab aluspinnale esitatavaid nõudeid, sõltuvalt rullmaterjali liigist



ÕV 3.2. Lävend


hindab juhendamisel aluspindade seisundit

arvutab juhendamisel vajalike materjalide kogused

valib juhendamisel pindade ettevalmistamiseks sobivad materjalid

valmistab ette rullmaterjalide paigaldamiseks juhendamisel aluspinna kasutatavast materjalist ja aluspinnale esitatavatest

nõuetest

valib vajadusel lähtuvalt aluspinnast tasandussegu ja pahtli juhendamisel

vajadusel pahteldab ja krundib


30



vajaduse korral küsib nõu kõrgema kvalifikatsiooniga töötajalt.

3.3.Test (rullmaterjalide paigaldamine tehnoloogia järgi). Õpilane vastab kirjalikult etteantud küsimustele.

ÕV. 3. Lävend


3.4.Praktiline töö: seinte katmine rullmaterjalidega.

ÕV 3. Lävend

korraldab töökoha

teostab etteantud töö

arvutab vajaliku materjalide koguse


kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt

lõikab tapeedi lähtuvalt rullmaterjali tingmärkidest ja rullmaterjaliga kaetavate ruumi parameetritest

paigaldab rullmaterjali seinale järgides etteantud kvaliteedinõudeid ja tootjapoolset paigaldusjuhendit iseseisvalt

parandab juhendamisel töö käigus tekkinud vead (õhumullid, mustuse plekid, liimijäljed, pilud paanide liitekohtades)

järgib kogu protsessi vältel töövahendite ja -koha puhtust.

3.5. Praktiline töö: sise- ja välisnurga tapetseerimine.

ÕV 3. Lävend


lõikab tapeedi lähtuvalt tingmärkidest ja mõõtudest

valmistab tööks ette liimi ja rullmaterjali ning valib töövahendid juhindudes tööülesandest ja tööoperatsioonide järjekorrast

paigaldab rullmaterjali sise- kui ka välisnurka järgides etteantud kvaliteedinõudeid (DIN, RYL)

parandab juhendamisel töö käigus tekkinud vead

korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid


rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid



31

analüüsib juhendajaga oma toimetulekut rullmaterjalide paigaldamisel.

4. Proovitöö: seinte katmine rullmaterjalidega (sise- kui välisnurga kleepimine). Vastavalt õppekavarühmas sõlmitud kokkulepetele

tuleb õppijal, sõltuvalt omandatavatest kutsetest sooritada moodulite läbimisel nn kokkuvõtva proovitööd.

Õppija on omandanud maalri kutsele vastavad kompetentsid, kui ta on sooritanud proovitöö.

ÕV 1-3. Lävend


valib materjale ja arvestab tööks vajaminevat materjalikulu rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja

protsentarvutuse eeskirju juhendamisel

valmistab tööks ette aluspinda lähtuvalt kasutatavast materjalist

järgib töötervishoiu ja -ohutusnõudeid tööde teostamisel

teostab vajalikke kontrolltoiminguid ja hindab tööde kvaliteedinõuetele vastavust juhendamisel

valib materjalile sobiva liimi

lõikab rullmaterjali (arvestab mustri kokkujooksu, paani pikkust)

valib rullmaterjali paigaldamise tehnoloogiat

paigaldab seinakattematerjale (tapeete jm seinakattematerjale) vastavalt tööde tehnoloogilisele järjekorrale, kvaliteediklass

klass 2 nõuetele

teostab nurkade tapetseerimise oskust

viimistleb sise-ja välisnurka vastavalt ehituskvaliteedi nõuetele

järgib töötervishoiu ja tööohutusnõudeid rullmaterjalide paigaldamisel

parandab juhendamisel töö käigus tekkinud vead

käsitseb materjale ja töövahendeid hoolikalt.

4.1.Eneseanalüüs ja kirjalik kokkuvõte. Õpilane koostab kirjaliku kokkuvõtte enda toimetuleku kohta mooduli „Seina katmine

rullmaterjaliga“ õpiväljundite omandamisel ja vormistab selle kasutades IKT-vahendeid vastavalt kooli „Kirjalike tööde juhendile“.

ÕV4. Lävend

analüüsib koos juhendajaga enda tegevust seinakattematerjalide paigaldamisel (sh nurkade tapetseerimise oskust; õigete ja

ohutute töövõtete kasutamist; tööohutusnõuete tundmist ja järgimist)

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid


Eneseanalüüsi,

Korrektseid mõisteid,

Täiendamist vajavad oskusi,


32


5.Praktika töökeskkonnas. Praktika päeviku täitmine. Praktika aruande koostamine (vastavalt kooli õppekorralduseeskirjale).


ÕV 5. Lävend







esitleb aruande kaasõpilastele (pikkuseks 3-5min)


Kokkuvõtva hinde

kujunemine



iseseisvad tööd, vähemalt tulemusele „Arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus

(avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Ahonen, T. Maalritööd. – Tallinn: VÜKK, 2001.

Jaksen, T. Tapeetimistööd. Tallinn: Ilo 2005.

Барышникова Т. Школа евроремонта. Поэтапное проведение работ. – М.: Эксмо, 2008.

Белогуров В.П., Чмырь В. Д. Справочник молодого маляра. Учебное пособие. –М: ВШ, 2008.

Фролова Л.В. Технология малярных работ. - М.: Академия, 2007.


Стройматериалы, 2000.

Мороз Л.Н. Маляр. Технология и организация работ. Р.-на-Дону: Феникс, 2003.

Наназашвили В.И. Расход материалов при строительстве и ремонте. - М.: Аделант, 2007.

Ольхина Е.А, Козина С.А., Кузнецова Л.Н. Справочник по отделочным работам. – М.: Aкaдемия, 2009.

Сериков Л.В. Штукатур-маляр: новый строительный справочник. – Р.-на-Дону: Феникс, 2007.

Теличко А.А. Отделочные работы. От штукатурных до облицовочных. – М.: РИПОЛ классик, 2004.

Широкий Г.Т. Материаловедение в отделочных и ремонтно- восстановительных работах. – Минск: Вышейшая школа,

2010.

E-kursus“ Rullmaterjalide paigaldamine“: https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=1754

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=3406

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=1754


33

Ehitustööde ja materjalide kalkulaator http://www.e-ehitus.ee

http://www.stroy-mart.ru/articles/137/21/instryk.html

http://tapeedid.ee/

http://www.muster.ee/

www.tapeedil.com (tapeedi kasutamise ajaloost Eestis)

www.meiekodu.ee (2007: hallitusest)



http://www.tigi-knauf.ru/



http://www.stroy-mart.ru/articles/137/21/instryk.html

http://tapeedid.ee/

http://www.muster.ee/

http://www.tapeedil.com/

http://www.meiekodu.ee/





34


4 Dekoratiivviimistlustehnikate teostamine dekoratiivvärvidega 12 EKAP / 312 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teostab juhendamisel dekoratiivviimistlustehnikaid erinevate dekoratiivvärvidega järgides töötervishoiu, töö- ja

keskkonnaohutuse nõudeid. Õppija kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodul “Ehitiste sise- ja välispindade värvimine ja lakkimine “


Õpiväljundid


alateemad


hindamisülesanded

T Pt P I

Õppija:

1) omab ülevaadet

kaasaegsetest

dekoratiivvärvidest ja

jäljendustehnikaid ning

nende kasutusala;

Õppija:

iseloomustab

dekoratiivviimistlemisel

kasutatavate materjalide

(struktuurvärvid, lasuur,

efektvärvid) erinevusi

arvestades loodavat efekti

ja pinnale kandmise

moodust;

nimetab klassikalisi

dekoratiivviimistlustehnol

oogiaid

(šabloonvärvimine,

marmoreerimine,

aaderdamine, fresko) ja

toob näiteid nende

kasutamise kohta kaasajal

kui ajaloolisest aspektist

vaadatuna;

1.Materjalid ja

töövahendid.

Kaasaegsed efektvärvid,

pigmendid ja lahustid.

Traditsiooniliste

värvisegude koostis ja

kasutamine (lubivärv,

õlivärv, liimvärv,

tempera, muldvärv,

kaseiinvärv).

Pinnakaitsemeetodid ja

materjalid (vahad, lakid ja

värnitsad; lasuurid,

peitsid).

Dekoratiivviimistluseks

vajalikud töövahendid ja

abimaterjalid, nende

kasutamise tingimused ja

hooldamine.

20 6 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

e-õpe

Õpimapp

Teoreetiliste teadmiste

kontroll.

1. Kontrolltöö

(erinevate

dekoratiivviimistlusel

kasutatavate materjalide,

segude ja töövahendite

tundmine otstarbe järgi).

.


35


valib materjalid ja

töövahendid vastavalt

etteantud tööülesandele;

selgitab etteantud

tööülesande (projekt,

joonis, kirjeldus) põhjal

välja tööde teostamiseks

vajalikud andmed

(töödeldavate pindade

asukoht, pindala);



töökoha;

valib juhendamisel

vastavalt kasutatavale

viimistlustehnoloogiale

abimaterjalid ja

töövahendid

(eriotstarbelised pintslid,

aaderduskamm);

2. Erialased

arvutusülesanded. Materjalikulu ja mahu




kujutlusvõime

arendamiseks.

16 24 12 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Ülesannete

lahendamine

Õpimapp

3.5.Arvutusülesanne



materjalide koguse

arvestades ruumi

mõõtmeid ja

kasutatavaid materjale

2.2 Praktiline töö:

aluspinna

ettevalmistamine ja

loodimine.

3) kannab juhendamisel

ettevalmistatud pinnale

dekoratiivvärvi või -

värvisüsteemi lähtudes

tööülesandest ja toote

paigaldustehnoloogiast;

valmistab juhendamisel

töö proovipinna ehk

näidise, lähtudes etteantud

tööülesandest;

katab kinni


kasutades sobilike


–võtteid;

hindab aluspinna

vastavust

dekoratiivvärvidega

kaetavatele pindadele

esitatavatele nõuetele

(pinnatasasus, veeimavus);

4) Dekoratiivviimistle

mise tehnoloogiad.

Oma töökoha

korraldamine. Materjalide

ja töövahendite valik.




4.Värviefektid

(käsna, pintsli, rulli,

tekstiili, paberi jms

kasutamine).

Tekstuuriefektid (kivi,

nahk, krakelüür, krohv).

36 60 14 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

e-õpe

Õpimapp

Praktiline töö

3.1. Kontrolltöö

(dekoratiivviimistluse


Õpilane vastab

kirjalikult etteantud

küsimustele.


pindade katmine

lasuurvärvidega.


pindade katmine

struktuurvärvidega


36


värvib viimistletavad

pinnad, arvestades pinnale

kantava dekoratiivvärvi

eripära ja paigaldamise

tehnoloogiat;

teostab juhendamisel

lasuur-, struktuur- ja


erinevaid

töötlemistehnikaid

(rulliga, pintsliga ja

pahtlilabidaga) lähtudes


paigaldusjuhendist ja/või


korrastab ja puhastab töö-

ja isikukaitsevahendid

järgides nende kasutus- ja



heast tavast;

järgib töökoha


kestel ja töökoha


töötervishoiu- ja




Klassikalised efektid

(aaderdamine ja

marmoreerimine).

Metalliefektid. Mustrid ja

motiivid (ornamendid,

templid, šabloonid,

dekoratiivsed jooned ja

varjud).


pindade katmine

dekoratiivvärvidega ja

šablooni valmistamine

ja šabloonvärvimine.

4) järgib dekoratiiv-

viimistlustehnikate

teostamisel töötervishoiu,

töö- ja

järgib töökoha


kestel ja töökoha


5.Töötervishoiu ja

tööohutusnõuded töödel.

Töötervishoiu ja

tööohutusnõuded

4 6 4 Loeng

Loengupäevik

Juhtumi analüüs.

Näitlik selgitus



37


töötervishoiu- ja









heast tavast;

dekoratiivviimistlusel.

Tööohutus

dekoratiivviimistlusel,

kvaliteedinõuded ja

kontrolltoimingud.

Info kogumine

Praktiline töö

Rühmatöö

5) analüüsib

juhendamisel oma

tegevust dekoratiiv-

viimistlustehnikate

teostamisel

dekoratiivvärvidega;

analüüsib koos

juhendajaga enda


tööülesannetega

dekoratiivviimistlustehnik

ate teostamisel

dekoratiivvärvidega;

koostab kokkuvõtte



eesti keeles kasutades


6. Analüüs

Eneseanalüüs,

Väljendusoskus,


oskused.

Vastavus „Kirjalike tööde

juhendile.“

2 4 Analüüs

Rühmatöö

5. Proovitöö: pindade

katmine

dekoratiivvärvidega ja

šabloonvärvimine.

5.1. Eneseanalüüs ja


Õpilane koostab

kirjaliku kokkuvõtte

enda toimetuleku kohta

mooduli

„Dekoratiivviimistlusteh

nikate teostamine

dekoratiivvärvidega“

õpiväljundite

omandamisel ja

vormistab selle

kasutades IKT-

vahendeid vastavalt


juhendile“.

6) rakendab õppetöö

käigus omandatut

reaalses

valmistab juhendamisel

töö proovipinna ehk

näidise lähtudes etteantud

Pindade ettevalmistamine

dekoratiivvärvi alla ja

104 Vaatlus:

praktikajuhendaja

hindab õppija


38

töökeskkonnas

toimuval praktikal.

tööülesandest;

katab kinni


kasutades sobilike


–võtteid;

hindab aluspinna

vastavust


kaetavatele pindadele

esitatavatele nõuetele

(pinnatasasus, veeimavus);


värvib viimistletavad

pinnad, arvestades pinnale

kantava dekoratiivvärvi

eripära ja paigaldamise

tehnoloogiat;

teostab juhendamisel

lasuur-, struktuur- ja


erinevaid

töötlemistehnikaid

(rulliga, pintsliga ja

pahtlilabidaga) lähtudes


paigaldusjuhendist ja/või







heast tavast;

dekoratiivvärvimine

juhendamisel.

tööohutuse nõuete

täitmist, suhtumist




läbisaamist

kaastöötajategi

Praktika esitlemine


osaleb praktika

kaitsmise seminaril.


39

järgib töökoha


kestel ja töökoha


töötervishoiu- ja



keskkonnaga enda ümber.

Kokku 312 tundi: 78 90 104 40



hindamine)


Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead,

siis peab olema tehtud vigade parandus.

Õpimapi „Dekoratiivviimistluse tööde tehnoloogia“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine õpimapi esitlemist kaasõpilastele.

Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad olema parandatud ning uuesti

toimub õpimapi esitamine õpetajale.

Iseseisva töö seotud praktikapäeviku täitmisega ja praktika esitlemise kaasõpilastele ettevalmistamisega. Mooduli hinde kujunemine:

Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid



1. Kontrolltöö: erinevate dekoratiivviimistlusel kasutatavate materjalide, segude ja töövahendite tundmine otstarbe järgi. Õpilane

vastab kirjalikult etteantud küsimustele.

ÕV 1. Lävend

eristab dekoratiivviimistlemise materjale ja töövahendeid

kirjeldab traditsiooniliste värvisegude koostist ja kasutusvõimalusi

selgitab kaasaegseid efektvärve ja nende kasutamise võimalusi

on vastanud õigesti küsimustele, vastused on keeleliselt korrektsed.

2.1. Arvutusülesanne. Õppija arvutab töö teostamiseks vajalike materjalide koguse arvestades ruumi mõõtmeid ja kasutatavaid

materjale

2. Lävend:

teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse,



40

oskab arvestada materjali mahtusid

2.2.Praktiline töö: aluspinna ettevalmistamine ja loodimine.

2. Lävend:

korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha

3.1. Kontrolltöö: dekoratiivviimistluse tehnoloogia järgi. Õpilane vastab kirjalikult etteantud küsimustele.

ÕV 3. Lävend

eristab erinevaid dekoratiivviimistlemise tehnoloogiaid, materjale ja töövahendeid;

kirjeldab pinnakitsemeetodeid ja materjale

selgitab kaasaegseid efektvärve ja nende kasutamise võimalusi

kirjeldab töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid dekoratiivviimistluse teostamisel

on vastanud õigesti küsimustele, vastused on keeleliselt korrektsed.

3.2 . Praktiline töö: pindade katmine lasuurvärvidega.

ÕV 3. Lävend


valmistab ette aluspinna lähtuvalt pealekantavast lasuurvärvist ja pinnalekandmise tehnoloogiast ja aluspinnale esitatavatest

nõuetest

valmistab juhendamisel töö proovipinna ehk näidise, lähtudes etteantud tööülesandest, katab kinni mitteviimistletavad

pinnad

teostab juhendamisel lasuurvärvidega erinevaid töötlemistehnikaid (rulli, pintsel, aaderduskamm, švamm, kummilabidaga

jt) lähtudes tööülesandest ja toote paigaldusjuhendist ja/või paigaldustehnoloogiast

korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid





3.3. Praktiline töö: pindade katmine struktuurvärvidega.

ÕV 3. Lävend


valmistab ette aluspinna lähtuvalt pealekantavast struktuurvärvist ja pinnalekandmise tehnoloogiast ja aluspinnale

esitatavatest nõuetest


41

valmistab juhendamisel töö proovipinna ehk näidise, lähtudes etteantud tööülesandest, katab kinni mitteviimistletavad

pinnad

teostab juhendamisel struktuurvärvidega erinevaid töötlemistehnikaid (rulli, pintsel, aaderduskamm, švamm,

kummilabidaga jt) lähtudes tööülesandest ja toote paigaldusjuhendist ja/või paigaldustehnoloogiast

järel töötleb (vahatab, värvib, lasuurvärvib) pinnad lähtuvalt tööülesandest

korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning juhindudes

üldtunnustatud heast tavast





3.4 . Praktiline töö: pindade katmine dekoratiivvärvidega ja šablooni valmistamine ja šabloonvärvimine.

ÕV 3. Lävend


valmistab ette aluspinna lähtuvalt pealekantavast dekoratiivvärvivärvist ja pinnalekandmise tehnoloogiast ning aluspinnale

esitatavatest nõuetest

teostab proovipinnal šabloonvärvimise

katab kinni mitteviimistletavad pinnad

teostab juhendamisel dekoratiivvärvidega erinevaid töötlemistehnikaid (rulli, pintsel, hari jt) lähtudes tööülesandest ja toote

paigaldusjuhendist ja/või paigaldustehnoloogiast

korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid





4. Juhtumi analüüs. Näitlik selgitus keskkonna ohutusnõudest.

ÕV 4. Lävend

kirjeldab visuaalse vaatluse tulemusel hoone seisukorda

pakub välja võimalikud lahendusvariandid, vajadusel konsulteerib kaaslastega


arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber.


42

5. Proovitöö: pindade katmine dekoratiivvärvidega ja šabloonvärvimine. Õppija on omandanud maalri kutsele vastavad

kompetentsid, kui ta on sooritanud proovitöö.

ÕV 1.- 4. Lävend


valib materjale ja arvestab tööks vajaminevat materjalikulu rakendades koolimatemaatikast tuntud pindala, ruumala ja

protsentarvutuse eeskirju

valmistab tööks ette aluspinda

viimistleb pinnad dekoratiivvärvidega kasutades kahte erinevat töötlemistehnikat

teostab šabloonvärvimise

kasutab ja valmistab traditsioonilisi värvisegusid ja pinnaviimistlusaineid

kasutab kaasaegseid efektvärve

teostab erinevaid pindade dekoratiivviimistlemise efekte kasutades õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid

järgib töötervishoiu ja -ohutusnõudeid maalritööde teostamisel

teostab vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnab tööde kvaliteedinõuetele vastavust

töötab ennast ja keskkonda säästvalt.

5.1 Eneseanalüüs ja kirjalik kokkuvõte.

Õpilane koostab kirjaliku kokkuvõtte enda toimetuleku kohta mooduli „Dekoratiivviimistlustehnikate teostamine

dekoratiivvärvidega“ õpiväljundite omandamisel ja vormistab selle kasutades IKT-vahendeid vastavalt kooli „Kirjalike tööde

juhendile“.

ÕV 5. Lävend

analüüsib koos juhendajaga enda tegevust dekoratiivviimistlusel



Eneseanalüüsi,




6 Praktika töökeskkonnas. Praktika päeviku täitmine. Praktika aruande koostamine (vastavalt kooli õppekorralduseeskirjale).


ÕV 6. Lävend


43







esitleb aruande kaasõpilastele (pikkuseks 3-5min)


Kokkuvõtva hinde

kujunemine




Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

Ahonen, T., Allikas, H., Sarapuu, A. Maalritööd .Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci projekt

Elvisto, T., Pere, R. Looduslikud värvid ehituses. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2006 Parker, L., Seinast seina. Tallinn: Koolibri

2007

Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat III, Kivikonstruktsioonid. Tallinn: Ehitame 2003

Skinner, K., Värviefektide piibel. Tallinn: Sinisukk 2004 Linnuste, Ü. Värvid kodus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2005

Tammert, M. Värviõpetus. Tallinn: Aimwell 2006


Стройматериалы, 2000.

Ольхина Е.А, Козина С.А., Кузнецова Л.Н. Справочник по отделочным работам. – М.: Aкaдемия, 2009.

Теличко А.А. Отделочные работы. От штукатурных до облицовочных. – М.: РИПОЛ классик, 2004.

http://www.e-ehitus.ee - ehitustööde ja materjalide kalkulaator










44

Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht

5 Ehitusjoonistamise ja mõõdistamise alused 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane lahendab graafiliselt ehitamise ruumigeomeetrilisi ülesandeid, lähtudes tehnilistele joonistele esitatud nõuetest;

teeb ehitustöödel vajalikke märke- ja mõõdistustöid, kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase

mõõtmistäpsuse.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Õpetajad: Tatjana Kink, Aleksandrs Lunovs

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1. omab ülevaadet tehniliste

jooniste koostamise,

vormistamise nõuetest

ning ehitusprojektis

sisalduvate joonisega

esitatud graafilise teabe

erinevatest, sh

infotehnoloogilistest

esitusvõimalustest ;

Õpilane:

võrdleb näidete alusel

joonistuse ja tehnilise

joonise erinevusi, toob

näiteid erinevatest

tehnilistest joonistest;

toob näiteid joonestamise

rakendusvaldkondade

kohta ning selgitab

joonestamisalaste

teadmiste ja oskuste

vajalikkust õpitaval

erialal;

toob näiteid jooniste

erinevatest, sh

infotehnoloogilistest

esitusvõimalustest;

defineerib ja järjestab

ehitise või selle osa

ehitamisega seonduvad

mõisted (ehitise eskiis,

1. Joonistamise alused. Joonestusvahendid ja nende

valikukriteeriumid.

Formaadid,

mõõtkavad. Joonise

vormistamise nõuded.

Normkiri ja kirjanurk.

Joonte liigid ja

sujuvühendid.

Projektsiooni mõiste ja

liigid. Ristprojektsiooni ja

kaldprojektsiooni

erinevused. Detaili kaks- ja

kolmvaade. Lõiked:

ristlõiked, kohtlõiked, liht-

ja liitlõiked. Kujutised ja

nende liigid.

8 4 loeng

info kogumine

praktiline töö

1. Kontrolltöö.

Kirjaliku arvestusliku

tööga teemal:

ehituslike eskiisjooniste

koostamise,

nõuetekohase

mõõtmestamise ja

vormistamise,

detaili kaks ja

kolmvaade ning lõigete

joonestamise oskus.


45

tehnoloogiline projekt,

eelprojekt, põhiprojekt,

tööprojekt, tootejoonised)

ja selgitab nende

omavahelisi seoseid;

2. visandab erinevate

ehituskonstruktsioonide

sõlmede eskiise,

arvestades etteantud

mõõtkava;

iseloomustab eskiisi ja

tööjoonise erinevusi,

lähtudes nende otstarbest

ja selgitab nende

kasutamise põhimõtteid,

väljendab ennast eesti

kirjakeele normide

kohaselt;

tunneb ära ja nimetab

ehitusprojekti osad -

asendiplaan, arhitektuuri-,

konstruktsiooni-, kütte- ja

ventilatsiooni-,

veevarustus- ja

kanalisatsiooni- ning

elektripaigaldiste osad ;

visandab lähtuvalt

tööülesandest iseseisvalt

geomeetriliste kehade

ruumilisi kujutisi;

mõõdistab ruumi ja

visandab selle plaani,

järgides etteantud

mõõtkava;

joonestab etteantud

ehituskonstruktsiooni

elemendi kolmvaate,

järgides mõõtkava;

7) Mõõtmestamine

Joonise mõõtmestamine.

Aksonomeetria.

Tasapinnaliste kujundite

ja geomeetriliste kehade

joonestamine

ristisomeetrias. Nõuded

eskiisjoonisele. Eskiisi

koostamine ja

vormistamine. Eskiisi

järgi tööjooniste

koostamine.

6 6 2 kirjalikud tööd

arvutusülesanne

loeng

info kogumine

ülesannete

lahendamine

praktiline töö

2.Kontrolltöö .


tööga teemal:

koostejooniselt

mõõtmete leidmise ja

joonise järgi

ehitusmahu arvestamise

oskus.


46

mõõtmestab joonisel

kujutatud sõlmed, lõiked

ning vaated etteantud

nõuete kohaselt;

3. selgitab tööjooniselt,

hoone põhiplaanilt,

lõigetelt välja

tööülesande täitmiseks

vajalikud lähteandmed;

vormistab joonised

korrektselt etteantud

nõuete kohaselt,

arvestades ehituslikel

joonistel kasutatavaid

kujutamisvõtteid ja

tähistusi (leppemärgid,

tingmärgid, lihtsustused,

mõõtmete täpsusnõuded,

lõigete ja sõlmede

tähistused,

kinnitusvahendite

lihtsustatud tähistused

jms);

selgitab hoone

põhiplaanilt välja

konstruktsioonielemendi

asukoha, lähtudes

etteantud tööülesandest;

selgitab tööjooniselt välja

konstruktsiooni kuju,

mõõtmed, projekteeritud

kõrguse, lähtudes

etteantud tööülesandest;

nimetab etteantud

tööjoonisel esitatud

lõigete alusel

ehituskonstruktsiooni

valmistamisel

kasutatavaid materjale;

3. Ehitusjoonestamine

Jooniste klassifikatsioon.

Eskiisi, koostejoonise,

tükitabeli mõiste.

Kujutiste vabakäeline

skitseerimine

aksonomeetrias. Tehnilises

dokumentatsioonis

kasutatavad

tingmärgid, leppemärgid,

lihtsustused. Jooniste

vormistamine.

Plaanid: asendiplaan,

põhiplaan, korruste plaanid,

mõõtketid, märkteljed.

Lõiked, sõlmed,

detailjoonised. Põhiplaani

eskiis-joonis.

Kandekonstruktsioonide

(metall-, betoon-,

puitkonstruktsioonid)

kujutamine joonisel.

Tootejoonised.

Montaažijoonised.

Lihtsamate ehituslike

eskiiside koostamine.

Ehitusmahu arvestamine

jooniste järgi.

8 12 2 kirjalikud tööd

loeng

praktiline töö

rühmatöö

3. Kontrolltöö.


tööga teemal:

ehituslike eskiisjooniste

koostamise,

nõuetekohase

mõõtmestamise ja

vormistamise,

detaili kaks ja

kolmvaade ning lõigete

joonestamise oskus.


47

4. omab ülevaadet

mõõdistamisel ja

märkimisel

kasutatavatest

põhimõistetest ja

erinevatest

mõõteriistadest ja –

vahenditest;

selgitab oma sõnadega

mõistete mõõtkava,

absoluutne- ja suhteline

kõrgus, kõrguskasv,

ehituobjekti nullkõrgus,

kalded (tõus ja langus

sirge tõusunurga kaudu),

ehitusvõrk, nulltsükkel,

märktara, vertikaalsus,

horisontaalsus tähendust;

teisendab tööülesandest

lähtuvalt pikkuse

mõõtühikuid, arvestades

nendevahelisi seoseid

meetermõõdustikus;

4. Ülevaade geodeesia

alustest Geodeesia mõiste ja

tähtsus. Kartograafilised

projektsioonid.

Topograafiline plaan ja

kaart.

Plaanide leppemärgid.

Mõõtkava ja mõõtmed.

Mõõdusuhe ja joonmõõt.

Reeperid, kõrgusmärgid.

Kaardikirjad.

Pikiprofiili koostamine.

4

2

kirjalikud tööd

ülesannete

lahendamine

loeng

loengupäevik

mõttega lugemine refereering

õpimapp

4.Kontrolltöö:

mõisted (12 tk),

ülesannete lahendamine

(mõõtühikute

teisendamine).

Iseseisev töö:

Õpimapp „Ülevaade

geodeesia alustest“

(iseseisvalt koostatud

konspekt + tehtud

ülesanded).

5. teostab tööjoonise alusel

ja juhendamisel

maalritöödel vajalikud

märke- ja mõõdistustööd,

kasutades asjakohaseid

mõteriistu ja

mõõtmismeetodeid;

valib tööülesandest

lähtuvalt mõõteriistad ja -

vahendid (nihik, nurgik,

mõõdulint, lood, nivelliir,

lasernivelliir, käsilaser

kaugusmõõtja);

teeb lühikese

nivelleerimiskäigu,

määrates keskelt

nivelleerimise meetodil

kahe punkti vahelise

kõrguskasvu;

kannab juhendamisel ja

meeskonnatööna üle

projektist lähtuvaid

kõrgusmärke, kasutades

nõuetekohase

mõõtmistäpsuse

5. Ülevaade mõõdistamise

tehnoloogiatest

5.1. Mõõtmise ja märkimise

reeglid ja põhimõtted.

Mõõdistamisel

enamkasutatavad

mõõteriistad,

märkimisseadmed ja –

vahendid (sh

lasermõõteriistad).

Ohutusnõuded

mõõtevahenditega

töötamisel. Horisontaal ja

vertikaalmõõdistamine (sh

kõrguste ülekandmine).

5.2. Nivelleerimine optiliste

4

4

2

aruanne

juhtumi analüüs

juhtumi

kirjeldused

info kogumine

kirjalikud tööd

loeng

loengupäevik

mõttega lugemine praktiline töö

5.1. Praktiline ülesanne:

ehituselementide

mahamärkimine.

5.2. Õpimapp

„Ehitusmõõdistamine“:

a) mõõteriistade

kirjeldus juhendi

järgi

b) aruanne

„nivelleerimiskäik“

juhendi järgi

c) aruanne

„kõrgusmärk“

juhendi järgi

d) aruanne

„ lihtsad


48

tagamiseks asjakohaseid

mõõteriistu ja

mõõtmismeetodeid;

märgib juhendamisel ja

meeskonnatööna

aluspinnale ja kihilatile

avade asukohad ja

kõrgused, kasutades

nõuetekohase

mõõtmistäpsuse

tagamiseks asjakohaseid

mõõteriistu ja

mõõtmismeetodeid;

seadmete kasutamisega;

ehituselementide

mahamärkimine ja

ülemõõtmine.

rühmatöö

õpimapp

mõõteriistad“

juhendi järgi

6. järgib töötervishoiu- ja

ohutusnõudeid

mõõteriistadega

töötamisel;

kontrollib juhendamisel ja

meeskonnatööna ehitise

elementide (nurgad, akna-

ja ukseava suurus jms)

vastavust projektis või

tööjoonisel etteantud

nõuetele, järgides

mõõteriistade

kasutusjuhendeid ja


hooldab lihtsamaid

mõõteriistu ja –vahendeid

vastavalt nende kasutus- ja

hooldusjuhenditele;

kasutab kõiki

töövahendeid ja seadmeid

heaperemehelikult;

järgib mõõdistus- ja

märkimistööde ajal kui ka

töökoha korrastamisel

töötervishoiu- ja

6. Ehituselementide

kontrollmõõdistamine (täisnurgad, akna- ja

ukseava suurus jms).

Töötamine lihtsamate

ehitusel kasutatavate

mõõteriistadega.

Ohutusnõuded

mõõtevahenditega

töötamisel.

4 4 2 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Õpimapp

Praktiline töö

6.1 Praktiline ülesanne:

ehituselementide

kontrollmõõdistamine

Juhtumi analüüs.

Näitlik selgitus

keskkonna

ohutusnõudest.


49

tööohutuse- nõudeid ning

arvestab teiste inimeste ja


7. analüüsib enda

tegevust

nõuetekohasel

visandamisel ja

etteantud jooniste

lugemisel, mõõtmis-

ja märkimistööde

teostamisel

analüüsib juhendaja abiga

enda toimetulekut

tööülesande täitmiseks

ehitusjoonistelt vajalike

lähteandmete

väljaselgitamisel ning

ehituskonstruktsioonide

sõlmede eskiiside

visandamisel;

analüüsib erinevate

tööülesannetega

toimetulekut mõõtmis- ja

märkimistöödel ning

hindab juhendaja abiga

arendamist vajavaid

aspekte.

4. Analüüs

Eneseanalüüs.

Väljendusoskus.


oskused.


juhendile.“

2 2 ülesannete

lahendamine

analüüs

rühmatöö



Õpilane koostab

kirjaliku kokkuvõtte

enda toimetuleku kohta

mooduli

„Ehitusjoonestamise ja

mõõdistamise alused“

õpiväljundite

omandamisel ja

vormistab selle

kasutades IKT-

vahendeid vastavalt


juhendile“.

KOKKU 78 tundi: 36 30 - 12



hindamine)

Õpimapi „Ehitusjoonestamine ja mõõdistamine“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav

hindamine. Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui

ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

Õpimapi „Ülevaade geodeesia alustest“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine.

Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on

vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

Mooduli hinde

kujunemine:




1. ja 3. Kontrolltöö. Kirjaliku arvestusliku tööga teemal: ehituslike eskiisjooniste koostamise, nõuetekohase mõõtmestamise ja

vormistamise, detaili kaks ja kolmvaade ning lõigete joonestamise oskus.

ÕV 1. – ÕV 3. Lävend


50

selgitab algteadmised joonestamisest ja joonise vormistamise nõuetest

loeb tööjooniste ja skeemide

koostab lihtsamaid eskiisjooniseid

selgitab jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid

eristab jooniste vormistamise nõudeid (formaadid, mõõtkavad, joonte liigid jms)

nimetab jooniste mõõtmestamise nõudeid.

2.Kontrolltöö. Kirjaliku arvestusliku tööga teemal: koostejooniselt mõõtmete leidmise ja joonise järgi ehitusmahu arvestamise

oskus.

ÕV 1. – ÕV 2. Lävend

nimetab jooniste mõõtmestamise nõudeid

eristab üldnõudeid tehnilise joonise koostamisel;

eristab lõigete ja vaadete kujutamispõhimõtteid

nimetab ehitusalastel joonistel kasutatavaid kujutisi ja tingmärke

kirjeldab tehnilises dokumentatsioonis kasutatavaid tingmärke, leppemärke, lihtsustusi

eristab kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamise põhimõtteid joonisel

selgitab keskkonnatehnika jooniste eripära

eristab hoone põhiplaane, lõikeid.

loeb arhitektuur-ehituslikke tööjooniseid ja skeeme (lugeda plaanidelt mõõtmeid ja lõigetelt kõrgusi);

leiab joonistelt vajalikke andmeid

loeb keskkonnatehnika joonistelt isomeetrilisi torustike skeeme ning mõõte- ja reguleerseadmete jooniseid

visandab ehituslikke eskiise

kannab korrektselt joonisele mõõtmeid ja tingmärke

arvutab joonise järgi ehitusmahtu ning materjalide vajadust

kasutab õppe- ja teatmekirjandust.

4.Kontrolltöö: mõisted (12 tk), ülesannete lahendamine (mõõtühikute teisendamine).

ÕV 4. Lävend

vastab etteantud küsimustele kasutades abimaterjale õigesti, kuid ületab etteantud ajapiiri.

5. Praktiline ülesanne: ehituselementide mahamärkimine.

ÕV 5. Lävend


51

korraldab töökoha

teostab mõõdistamist rühmatööna etteantud tööülesande järgi

vajadusel kasutab abivahendeid

teostab etteantud töö õpetaja pideval juhendamisel

6.2.Juhtumi analüüs. Näitlik selgitus keskkonna ohutusnõudest.

ÕV. 6. Lävend



7. Eneseanalüüs ja kirjalik kokkuvõte. Õpilane koostab kirjaliku kokkuvõtte enda toimetuleku kohta mooduli

„Ehitusjoonestamise ja mõõdistamise alused“ õpiväljundite omandamisel ja vormistab selle kasutades IKT-vahendeid vastavalt

kooli „Kirjalike tööde juhendile“.

ÕV 7. Lävend

analüüsib juhendaja abiga enda toimetulekut tööülesande täitmiseks ehitusjoonistelt vajalike lähteandmete

väljaselgitamisel ning ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiiside visandamisel



Eneseanalüüsi




Kokkuvõtva hinde

kujunemine



iseseisvad tööd, vähemalt tulemusele „Arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Ehitusjoonestamine:

Asi, U. „Tehniline joonestamine“, õpik, kirjastus ARGO 2009.

Asi, U. „Tehniline joonestamine“, töövihik, kirjastus ARGO 2009.

Asi, U. „Ehitusjoonestamine“, kirjastus ARGO 2010.

Hartsuk, V., Mägi, R., Neidre, L. ja Rohusaar, J. „Ehituskonstruktori käsiraamat“ Tallinn: EHITAME 2002.

Kask, M. ja Loitve, M. „Elamu“ metoodiline juhend, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool Insenergraafika keskus 2005.

Riives, J., Teaste, A. ja Mägi, R. „Tehniline joonis“. Õppeotstarbeline käsiraamat, Tallinn: Valgus 1996.


52

„Tehnilise joonestamise põhimõisted“. Tallinn: TTÜ Insenerigraafika keskus,1998.

Vainlo, E. „Ehitusgraafika“, Tallinn TTK 2005.

Боголюбов С.К. «Черчение».

Вышнепольский И. С. «Техническое черчение».

Ehitusmõõdistamine:

Ülevaade geodeesia alusest. T. Abdurahmanova, J. Misina. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Abdurahmanova/geodeesia/

Mõõtkava. T. Kall. http://ph.emu.ee/~ktarmo/mootkava/

Lihtnivelleerimine jaamas. T. Mill. http://ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/09/lihtnivelleerimine_jaamas/

Liitnivelleerimine. R. Ranne. http://ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/10/liitnivelleerimine/

Geodeesia. M. Kiselev. 2009.

Geodeesia. I. Kushtin. 2009.

Geodeesia. 1 osa. J. Randjärv. 1997.




http://www.nvtc.ee/e-oppe/Abdurahmanova/geodeesia/

http://ph.emu.ee/~ktarmo/mootkava/

http://ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/09/lihtnivelleerimine_jaamas/

http://ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/10/liitnivelleerimine/


53


6 Hüdroisolatsioonitööd siseruumides 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab hüdro-, auru- ja soojusisolatsioonimaterjale erinevatele kivi- ja betoonkonstruktsioonidele vastavalt

kvaliteedinõuetele ja energiatõhusa ehitamise põhimõtetele järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid.

Nõuded mooduli alustamiseks: puudub


Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

1. tunneb ehitustöödel

kasutatavaid

isolatsioonimaterjale ja

nende paigaldamise

nõudeid;

Õpilane:

eristab näidiste järgi

hüdroisolatsioonimaterjal:

ruberoid, hüdrosool,

tõrvapapp, SBS-katted,

bituumen;

võrdleb lähtuvalt omadustest

ja kasutustingimustest

erinevaid soojus- ja

heliisolatsioonimaterjale

(klaas-, kivivill,

vahtpolüstüreen);

iseloomustab soojustuse ja

konstruktsiooni kaitseks

kasutatavaid tuule- ja

aurutõkkematerjale

(aurutõkkepaber, kile),

kasutades erinevaid

teabeallikaid;

selgitab

hüdroisolatsioonimaterjalide

kasutamise vajalikkust ja

1. Ehitusel kasutatavad

isolatsioonimaterjalid

Isolatsiooni materjalid,

tüübid, nende omadused

ning pinnale kandmise

viisid. Materjalide kasuta

mine ja valik. Töövahendid

ja tööriistad.

8

2 loeng

loengupäevik

kirjalikud tööd

info kogumine

õpimapp

Teooria teadmiste kontroll

1. Kontrolltöö

„Isolatsiooni materjalid ja

tööriistad“ (Test).




54

paigaldamise tingimusi

lähtuvalt niiskuse liikumisest

erinevates

ehituskonstruktsioonides;

selgitab

soojusisolatsioonimaterjalide,

sh tuuletõkke paigaldamise

tingimusi, lähtudes energia

säästmise põhimõttest

hoones;

selgitab aurutõkke

kasutamise vajadust ja

paigaldamise tingimusi,

lähtudes niiskuse liikumisest

hoone konstruktsioonides ja

energia säästmise

põhimõtetest;

selgitab lähtuvalt ruumi

funktsioonist

heliisolatsioonimaterjalide

paigaldamise vajadust;

2. kavandab lähtuvalt

etteantud ülesandest

tööprotsessi, valib

materjalid ja

töövahendid;

selgitab etteantud

tööjoonistelt välja

konstruktsiooni mõõtmed ja

isolatsioonimaterjalide

paigaldamiseks vajaliku

informatsiooni;

arvutab tööjoonise põhjal

etteantud konstruktsioonile

vajaliku

isolatsioonimaterjali

koguse, kasutades ülesande

lahendamisel õpitud

matemaatikateadmisi ja –

2.1. Isolatsiooni

paigaldamise tehnoloogia

Oma töökoha korraldamine.

Tööohutus.

Isolatsiooni paigaldamise

tehnoloogia.

2.2. Arvutusülesanded

Materjalikulu ja mahu




kujutlusvõime

8

10

2 loeng

loengupäevik

info kogumine

kirjalikud tööd

õpimapp

praktiline töö

2.Arvutusülesanne.



materjalide koguse

arvestades ruumi


materjale


55

oskusi;

korraldab enne töö

alustamist töölõigu piires

oma töökoha lähtuvalt

kavandatud tehnoloogiast,

tagades töökoha korrashoiu

ja puhtuse, tööks vajaliku

elektri ja vee, materjalide

ladustuspindade ning

käiguteede olemasolu ja

arvestades ohutusnõudeid;

valib töövahendid vastavalt

paigaldatavale

isolatsioonimaterjalile,

järgides tootja

paigaldusjuhendeid;

arendamiseks.

3. paigaldab tootja

paigaldusjuhendi

järgi vertikaalse

hüdroisolatsiooni

laotud müüritisele;

valmistab ette aluspinna

(puhastab tolmust, tasandab

ebatasasused jms),

arvestades

isolatsioonimaterjali, tootja

paigaldusjuhendit;

valib mõõtudelt sobiva

materjali või lõikab selle

mõõtu, kasutades vajalikke

mõõtmis-, märkimis- ja

kontrollimisvahendeid;

paigaldab vertikaalset

hüdroisolatsiooni, järgides

tootjapoolset

paigaldusjuhendit

ennetamaks võimalikke

vigu;

3. Soojusisolatsiooni

paigaldamise tehnoloogia.

Isoleeritavad aluspinnad.

Aluspindade

ettevalmistamine.

Hüdroisolatsiooni materjali

paigaldamine. Läbiviikude

paigaldamine. Nurkade

hüdroisoleerimine.

8 10 2 loeng

loengupäevik

info kogumine

kirjalikud tööd

õpimapp

praktiline töö

3.1. Juhtumianalüüs

probleemsituatsiooni

lahendamisega (kirjalik

töö).


Horisontaalse


paigaldus.


56

kontrollib koos juhendajaga

tehtud töö vastavust

etteantud

kvaliteedinõuetele, vigade

ilmnemisel kordab

tööprotsessi;

4. paigaldab

juhendamisel

müüritisele soojus-,

tuuletõkke- ja

heliisolatsioonimate

rjale;

paigaldab rull- või

plaatsoojusisolatsioonimate

rjali, arvestades tootja

paigaldusjuhendeid ja


paigaldab juhendaja abiga

etteantud müüritisele

tuuletõkkematerjali,

arvestades tootja



paigaldab juhendamisel

etteantud konstruktsioonile

heliisolatsioonimaterjali,

arvestades tootja


etteantud tööülesannet ;

1. 4.Heliisolatsiooni ja

auruisolatsiooni

paigaldamise tehnoloogia

Kvaliteedinõuded ja

kontrolltoimingud

isolatsiooni materjalide

paigaldamisel.

6 8 2 loeng

loengupäevik

info kogumine

kirjalikud tööd

õpimapp

praktiline töö

4.1.Teoreetiliste teadmiste

kontroll.

Test „Tööde

tehnoloogiline järjekord“.


Soojustus-, tuuletõkke-,

heliisolatsioonimaterjalide

paigaldus.

5. järgib töötervishoiu-

ja

tööohutusnõudeid,

ennetab võimalikke

vigu soojustus- ja

isolatsioonimaterjali

de paigaldamisel;

järgib töövahendite ja

muude seadmete

kasutamisel etteantud

juhendeid, sh

ohutusjuhendeid;

kasutab ergonoomilisi ja

ohutuid töövõtteid,

vajalikke abivahendeid ning

nõuetekohaselt asjakohaseid

isikukaitsevahendeid;

5. Töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded töödel.

Töötervishoiu- ja

tööohutusnõuded, töökoha

korraldamine

2 4 2 praktiline töö

5. Praktiline töö:

töökoha nõuetekohane

korraldamine.


57

6. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust soojus- ja

hüdroisolatsioonimaterja

lide paigaldamisel.

analüüsib koos juhendajaga

erinevate tööülesannetega

toimetulekut soojustus- ja


paigaldamisel ja hindab

arendamist vajavaid

aspekte;

koostab kokkuvõtte




infotehnoloogiavahendeid.

6. Analüüs

Eneseanalüüs.

Väljendusoskus.


oskused.


juhendile.“

2 2 6. Eneseanalüüs ja



kokkuvõtte enda

toimetuleku kohta mooduli

„Hüdro- ja

soojusisolatsioonitööd“

õpiväljundite omandamisel

ja vormistab selle

kasutades IKT-vahendeid

vastavalt kooli „Kirjalike

tööde juhendile“.

KOKKU 78 tundi: 34 32 - 12



hindamine)

Õpimapi „Isolatsioonimaterjalid ja töövahendid“ koostamine. Eesmärk: ettevalmistamine kontrolltööks. Õpimapis peavad

olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema

tehtud vigade parandus.

Õpimapi „Isolatsiooni paigaldamise tehnoloogia“ koostamine. Eesmärk: ettevalmistamine õpimapi esitlemist kaasõpilastele.

Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine

õpetajale. Mooduli hinde

kujunemine:




1. Kontrolltöö „Isolatsiooni materjalid ja tööriistad“ (Test ).

ÕV 1. Lävend

defineerib mõiste isolatsioon ning selgitab isolatsiooni ja niiskustõkke erinevusi kasutusala järgi, arvestades

konstruktsioonidele mõjuvaid koormusi

võrdleb teabeallikate põhjal erinevaid isolatsioonitüüpe, lähtudes nende tehnilistest omadustest, kasutusotstarbest ehitustöödel

ja pinnale kandmise viisist.


materjale

ÕV 2. Lävend

selgitab välja isolatsioonimaterjalide paigaldamiseks vajalikud andmed (ruumi asukoht, läbiviigud, töödeldavate pindade

mõõtmed), lähtudes etteantud tööülesandest (projekt, joonis)


58

arvutab juhendamisel vajalike materjalide koguse, juhindudes tootja juhistest, materjalide kulunormist ja rakendades pindala

ja protsentarvutuse eeskirju.

3.1 Juhtumianalüüs probleemsituatsiooni lahendamisega (kirjalik töö).

ÕV 3. Lävend

kirjeldab kasutades teemakohast terminoloogiat ja põhimõisteid võimalikku probleemi tekkimise põhjusi

pakub välja mooduse probleemi kõrvaldamiseks.

3.2 Praktiline töö: HORISONTAALSE ISOLATSIOONIMATERJALIDE PAIGALDUS.

ÕV 3. Lävend

jälgib paigaldusjuhendit

korraldab oma töökoha arvestades OT nõudeid ja valmistab ette aluspinna

valib ja paigaldab materjali

kontrollib juhendajaga vastavust kvaliteedinõuetele ja vajadusel kordab protsessi.

4.1. Teoreetiliste teadmiste kontroll. Test „Tööde tehnoloogiline järjekord“.

ÕV 4. Lävend

määrab hüdroisolatsiooni paigaldamist nõudvad kohad ehitiste konstruktsioonidel

kirjeldab isolatsiooni paigaldamistööde tehnoloogilist järjekorda hoone erinevates osades.

4.2. Praktiline töö : SOOJUSTUS-, TUULETÕKKE-, HELIISOLATSIOONIMATERJALIDE PAIGALDUS.

ÕV 4. Lävend

puhastab ja krundib aluspinna, arvestades paigaldatava hüdroisolatsioonimaterjali tootja paigaldusjuhendi nõudeid

paigaldab hüdroisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendi kulunormi ja hüdroisoleeritud pinnale esitatavaid

nõudeid

paigaldab juhendamisel läbiviikude (vee- ja kanalisatsioonitoru, rapid) hüdroisolatsiooni, järgides tootja paigaldusjuhiseid või

projektipõhist tööjoonist

paigaldab juhendamisel ruumi sise- ja välisnurga hüdroisolatsiooni, järgides etteantud kvaliteedinõudeid.

5. Praktiline töö: töökoha nõuetekohane korraldamine.

ÕV 5. Lävend

valmistab etteantud pinna, tagab kvaliteedi säilimise, sorteerib jäätmed

korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid


59

arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning

inimeste ja keskkonnaga enda ümber.

6. Eneseanalüüs ja kirjalik kokkuvõte. Õpilane koostab kirjaliku kokkuvõtte enda toimetuleku kohta mooduli „Hüdro- ja

soojusisolatsioonitööd“ õpiväljundite omandamisel ja vormistab selle kasutades IKT-vahendeid vastavalt kooli „Kirjalike tööde

juhendile“.

ÕV 6. Lävend

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide

paigaldamisel



Eneseanalüüsi




Kokkuvõtva hinde

kujunemine




Kasutatav õppekirjandus

(avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

Juhtiniemi, S. Müüritööd. Tallinn: Ehitame 2001.

Kavaja, R. Müüritööd. Tallinn: Valgus 1994.

Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat III, Kivikonstruktsioonid. Tallinn: Ehitame 2003

Ищенко И.И. Kаменные работы. М.: Высшая школа. 2012.

Чичерин И.П. Общестроительные работы. М.: Высшая школа. 2000.

Справочник строителя: строительная техника, конструкции и технологии: (в 2-х т). М.: Высшая школа. 2007

http://stroy-spravka.ru/tekhnologiya-proizvodstva-teploizolyatsionnykh-rabot

www.know-house.ru/info.

http://stroyrab.ru/texnika-bezopasnosti-pri-izolyacionnyx-rabotax/

http://www.vertex-awp.ru/.

http://www.bau-facade.ru/teploizolyaciya/

http://stroy-spravka.ru/tekhnologiya-proizvodstva-teploizolyatsionnykh-rabot

http://www.know-house.ru/info

http://stroyrab.ru/texnika-bezopasnosti-pri-izolyacionnyx-rabotax/

http://www.vertex-awp.ru/

http://www.bau-facade.ru/teploizolyaciya/


60


7 TASANDUSTÖÖD 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased töövõtted ja töövahendite kasutamise oskuse hoone horisontaalsete ja vertikaalsete pindade

viimistlemiseks ettevalmistamisel, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid.

Õpingute käigus arendab õppija emakeele-, füüsika-, keemia-, matemaatikaalaseid pädevusi ning algatusvõimet, ettevõtlikkust ja õppimisoskust.

Nõuded mooduli alustamiseks: puudub

Õpetajad: Vladimir Smirnov, Nikolay Zabegaev

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid

Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid

Hindamismeetodid ja


Õpilane:

1) omab ülevaadet

aluspindade tasandamisel

kasutatavatest materjalidest

ja töövahenditest

Õpilane:

selgitab teabeallikate põhjal

pahtlite ja tasandussegude

erinevusi ja sellest lähtuvat

kasutusala ehitustöödel

võrdleb erinevate

teabeallikate põhjal

viimistlustöödel kasutatavaid

pahtleid, lähtudes nende

tüübist ja kasutuskohast,

rakendab keemia- ja

füüsikaalaseid teadmisi

võrdleb erinevate

teabeallikate põhjal

viimistlustöödel kasutatavaid

tasandussegusid, arvestades

nende füüsikalis-keemilisi

omadusi ja kasutusvõimalusi

eristab tasandustöödel

kasutatavaid töövahendeid

(käsitööriistad, seadmed ja

väikemehhanismid) ja teab

1. MATERJALID JA

TÖÖVAHENDID.

Tasandussegude ja pahtlite

liigid, nende kasutusala.

Armeerimis- ja

vuugitäitematerjalid,

nende

kasutamistingimused.

Tasandustöödel ja

pahteldamisel kasutatavad

tööriistad, seadmed ja

mehhanismid, nende

kasutamistingimused ja

hooldamine.

8 4 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Ülesannete

lahendamine

Õpimapp

Teooria teadmiste

kontroll

1.Kontrolltöö. Test

(erinevate tasandustöödel

kasutatavate materjalide,

segude ja töövahendite

tundmine otstarbe järgi).




61

nende nimetusi vähemalt

ühes võõrkeeles


aluspinna seisundit,

selgitades aluspinna materjali

(betoon, gaasbetoon,

kergbetoon, lubiliivakivi e

silikaattellis, kärgtellis,

kuivkrohvplaat) omadusi


valib materjalid ja

töövahendid, lähtudes


hindab etteantud tööülesande

põhjal aluspinna ja

tasandustöödel kasutatava(te)

materjali(de) vastastikust

sobivust, arvestades

materjalide tootja

paigaldusjuhendit

kasutab asjakohaseid

mõõtevahendeid ja loodi,

mõõtes etteantud pinna

tasasuse ja loodsuse

arvutab töö tegemiseks

vajalike materjalide koguse

ja planeerib tööaja lähtuvalt

tootekirjelduses (tehnilises

informatsioonis, tootejuhises)

etteantud materjali

kulunormist, kasutades

pindala ja mahuarvutuse

meetodeid

korraldab endale oma

töölõigu piires nõuetekohase


ohutusnõudeid järgides

töölava

2. 1. ERIALASED

ARVUTUSÜLESANDED Materjalikulu ja mahu




kujutlusvõime

arendamiseks.

2.2.ALUSPINDADE

ETTEVALMISTAMINE.

Aluspinna ülevaatus.

Vigastuste määramine.

Aluspindade

ettevalmistamine:

aluspinna puhastamise

meetodid ja selleks

kasutatavad vahendid,

seadmed ja mehhanismid;

õiged töövõtted.

Tööohutus aluspindade

ettevalmistamisel.

8 8 4 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Ülesannete

lahendamine

2.1.Arvutusülesanne



materjalide koguse

arvestades ruumi


materjale

2.2. Kontrolltöö

(aluspindade

ettevalmistuse ja tööde





62

katab mittetasandatavad

pinnad sobiva

kattematerjaliga

valmistab ette tööks

vajalikud materjalid ja

töövahendid ning veendub, et

tööfrondil ei oleks segavaid

või üleliigseid esemeid

valib sobivad töö- ja

isikukaitsevahendid lähtuvalt

kasutatavast materjalist ja


3) kasutab asjakohaseid

töövahendeid ja

sobivaid töövõtteid

erinevast materjalist

aluspindade

tasandamisel,

arvestades etteantud

kvaliteedinõudeid

katab kinni mittetasandatavad

pinnad, kasutades sobivaid

kattematerjale, töövahendeid

ja -võtteid

tasandab põrandapinna,

kasutades tasandussegu ja

sobivaid töövahendeid ning

järgides etteantud

kvaliteedinõudeid ja

ergonoomilisi töövõtteid

pahteldab etteantud

kvaliteedinõudeid järgides

seinapinna, kasutades

sobivaid töövahendeid ja

ergonoomilisi töövõtteid

korrastab ja puhastab

töövahendid, seadmed ja

isikukaitsevahendid,

juhindudes nende kasutus- ja

hooldusjuhenditest ning

üldtunnustatud heast tavast

3. TASANDUSTÖÖDE

TEHNOLOOGIA.

Oma töökoha

korraldamine. Materjalide

ja töövahendite valik.




Töövõtted pahteldamisel ja

tasandustöödel. Pindade

mehaaniline töötlemine,

vajalikud töövahendid.

Laepindade tasandustööd.

Põrandate tasandustööd.

Pindade tasandamine

kuivades ja niisketes

ruumides, materjalide

valik; kallete valamine.

Pahteldamine:

pahteldamise meetodid

(koht, laus- ja

peenpahteldus).

12 14 4 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

e-õpe

Õpimapp

Praktiline töö

3.1.Praktiline töö:

aluspinna

ettevalmistamine

3.2.Praktiline töö:

pindade tasandamine.


defektide ja vigade

parandamine.


63

4. järgib töötervishoiu-,

tööohutus- ja

keskkonnaohutusnõude

id tasandustöödel

järgib töökoha

ettevalmistamisel, töö kestel

ja töökoha korrastamisel

rangelt töötervishoiu- ja



keskkonnaga enda ümber

rakendab tasandustöödel

asjakohaseid, ergonoomilisi

ja ohutuid töövõtteid ning

kasutab nõuetekohaselt


kasutab töötsooni

eesmärgipäraselt ja hoiab

selle korras,

järgib töövahendite ja muude

seadmete kasutamisel

etteantud juhendeid, sh

ohutusjuhendeid

4. TÖÖTERVISHOIU JA

TÖÖOHUTUSNÕUDED

TASANDUSTÖÖDEL.

Tööohutus tasandustöödel,

kvaliteedinõuded ja

kontrolltoimingud.

2 4 2 Loeng

Loengupäevik

Praktiline töö

Analüüs

Juhtumi analüüs

Näitlik selgitus


5. analüüsib juhendajaga

oma tegevust

tasandustöödel

materjalide ja

töövahendite

kasutamisel

analüüsib koos juhendajaga

töövahendite

kasutamisoskust ja

erinevate tööülesannetega

toimetulekut erinevast

materjalist aluspindade

tasandamisel ja

lõppviimistluseks

ettevalmistamisel ning

hindab arendamist vajavaid

aspekte

koostab kokkuvõtte

5. ANALÜÜS Eneseanalüüs.

Väljendusoskus.


oskused.


juhendile.“

2 2 Loeng

Ülesannete

lahendamine

Analüüs

Rühmatöö




kokkuvõtte enda

toimetuleku kohta

mooduli „Tasandustööd“

õpiväljundite

omandamisel ja

vormistab selle kasutades

IKT-vahendeid vastavalt



64




infotehnoloogiavahendeid

juhendile“.

Kokku 78 tundi: 32 26 - 20



hindamine)

Õpimapi „Materjalid ja töövahendid“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis

peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab

olema tehtud vigade parandus.

Õpimapi „Tasandustööde tehnoloogia“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine õpimapi esitlemist kaasõpilastele. Mitteeristav

hindamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad olema parandatud ning uuesti toimub

õpimapi esitamine õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid



1. Test (erinevate tasandustöödel kasutatavate materjalide, segude ja töövahendite tundmine otstarbe järgi). Õpilane vastab

kirjalikult etteantud küsimustele.

ÕV 1. Lävend


2.1. Arvutusülesanne. Õppija arvutab töö teostamiseks vajalike materjalide koguse arvestades ruumi mõõtmeid ja kasutatavaid

materjale.

ÕV 2. Lävend




2.2. Kontrolltöö (aluspindade ettevalmistuse ja tööde tehnoloogia järgi). Õpilane vastab kirjalikult etteantud küsimustele.

ÕV 3. Lävend




65

ÕV 3 ja 4. Lävend


valib materjale ja arvutab materjalikulu



valmistab ette tasandavad pinnad, juhindudes aluspinna seisukorrast, tasandusmaterjalide ja pindade omadustest


3.2. Praktiline töö: pindade tasandamine.

ÕV 3. Lävend

korraldab nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldada töövahendeid

valib materjale ja arvestab tööks vajaminevat materjalikulu sõltuvalt ruumi otstarbest ja aluspinna tüübist

teostab tasandustöid ja pahteldada vastavalt tööde tehnoloogilisele järjekorrale, kasutab õigeid ja ratsionaalseid töövõtteid

järgib tasandustöödel ja pahteldamisel tööde tehnoloogilist järjekorda

järgib töötervishoiu ja -ohutusnõudeid tööde teostamisel

töötab ennast ja keskkonda säästvalt.

3.3.Praktiline töö: defektide ja vigade parandamine.

ÕV 3 ja 4. Lävend

hindab juhendamisel vajavate parandamist pindade seisundit, lähtudes etteantud tööülesandest, materjalide ja pindade

omadustest




teostab etteantud töö iseseisvalt kasutades õpetaja abi vajaduse korral.

4.Juhtumi analüüs. Näitlik selgitus keskkonnaohutusnõudest.

ÕV 4. Lävend



5.Eneseanalüüs ja kirjalik kokkuvõte. Õpilane koostab kirjaliku kokkuvõtte enda toimetuleku kohta mooduli „Tasandustööd“

õpiväljundite omandamisel ja vormistab selle kasutades IKT-vahendeid vastavalt kooli „Kirjalike tööde juhendile“.


66

ÕV 5. Lävend

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut siseruumidesse tasandustöödel



Eneseanalüüsi,




Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.



Kasutatav õppekirjandus

(avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

Päts, H. Müüri-, plaatimis- ja krohvitööd. 1. osa. Tallinn: Viplala 1998.

Päts,H. Müüri-, plaatimis- ja krohvitööd. 2. osa. Tallinn: Viplala 1998.

Päts, H. Tellismaja. Seinad. 2. osa. Tallinn: OPTIROC Eesti 1998.

Ищенко И.И. Kаменные работы. М.: Высшая школа. 2012.

Hinnakalkulaator erinevatele kividele http://www.e-ehitus.ee/?pg=kalk&n=37 [26.12.08].

Aeroc seinaarvutusprogramm.

Ehitussõnastik http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik [26.12.08].

Ehitustööde ja materjalide kalkulaator http://www.e-ehitus.ee.

http://www.silikaat.com.

http://www.wienerberger.ee/servlet/Satellite?pagename=Wienerberger/Page/Start05&sl=wb_ee_home_et

Poorbetoon, - tooted. Töövahendid. Armeerimine. Nõuded müüritöödele http://www.aeroc.ee/index.php?page=732&lang=est.

Vundamendi ehitamise ABC http://ee.maxit-cms.com/1869 26.12.08.

Tsementmört http://www.silikaat.com/test/index.php?id=117.

www.know-house.ru/info_new.php?r=walls2&uid

http://www.e-ehitus.ee/?pg=kalk&n=37

http://www.aeroc.ee/index.php?page=780&lang=est

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik


http://www.silikaat.com/

http://www.wienerberger.ee/servlet/Satellite?pagename=Wienerberger/Page/Start05&sl=wb_ee_home_et

http://www.aeroc.ee/index.php?page=732&lang=est

http://ee.maxit-cms.com/1869%2026.12.08

http://www.silikaat.com/test/index.php?id=117

http://www.know-house.ru/info_new.php?r=walls2&uid

1 karjÄÄriplaneerimine ja ettevÕtluse alused 6 ekap / … · näidis“, „ töölepingu...

Documents