Download - Eesti elukooslused I B osa
Eesti elukooslused ( ökosüsteemid )
Ljudmilla Simaško
Olga Gromkova
Urmas Lekk
2010 I B osa “Gümnaasiumibioloogia ja Eesti loodus”
Gümnaasiumibioloogia e-õppematerjalide koostamise koolituslõputöö
Nimetatud koolituse lõputöö sisaldab:1.kolm esitlust (PowerPoint) Eesti elukooslustest ( I A osa,
I B osa, II osa – jaotus tuleneb tehnilistest põhjustest);
3x Urmas Lekk
2. SmartBoard kasutamine koos erinevate ülesannetega -Ljudmilla Simaško
3.”Oksjon” – rühmatöö ja tõlkemäng - Ljudmilla Simaško
4.Ökoloogiline mäng “Ökosüsteem” - Ljudmilla Simaško
5.Soode tööleht - Olga Gromkova
6.Rabamatka tööleht - Ljudmilla Simaško
7.fotod Eesti elukooslustest – Urmas Lekk
Vaata koolituse kodulehekülgehttp://gymnabio.wordpress.com/
Käesoleva rühma tööd on aadressil :
http://lemill.net/community/groups/eesti-kooslused
7.AED
On inimese loodud ökosüsteem Köögiviljandus, puuviljandus ja iluaiandus Oluline on inimtegur : mulla kobestamine ja
väetamine, kastmine; umbrohu ja kahjurite tõrje ( bioloogiline + keemiline)
Lühikesed ja sageli ajutised toiduahelad
8.PARK / ASULA
Haja-, tänav-, ahel- ja sumbküla Alevik, alev, linn Aedlinn ja tööstuslinn Antropogeensete ökoloogiliste tegurite väga
suur osakaal Tallinna keskaegne vanalinn on kantud
UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja
Külade tüübid
Hajaküla
(kogu Eesti)
Sumbküla (Põhja-Eesti,
saared)
Ahelküla (Tartumaa , Jõgevamaa, mererannik)
Tänavküla (Peipsi järv,
Setu,)
Maastik, ajaloolised traditsioonid
Рассеянная деревня
Цепная деревня
Уличная деревня
Кучевая деревня
http://www.slideboom.com/presentations/155949/Asula1
9.PÕLD Rukis Nisu Kaer Kartul Raps Muld, mullaharimine, külvikorrad, põllukultuurid,
väetamine ; MAHEPÕLLUNDUS Teraviljakasvatus ,kartuli- ja söödajuurviljakasvatus
Kiutaimede ja põldheinakasvatus Rohumaaviljelus
61° north latitude
EESTI jääb 57° ja 59° põhjalaiuskraadi vahele
Eestimaa looduse mitmekesisus
Eesti floora ja fauna mitmekesisus, võrrelduna teiste sama pindalaga aladega põhja pool 57. põhjalaiuskraadi, on üks maailma suurimaid.
Selle põhjuseks on :1.kliimatingimuste mitmekesisus, tulenevalt geograafilisest
asukohast, nii saarte kui mandriosa olemasolu;2.mere lähedus ja sisevete rohkus; Golfi hoovuse lähedus3.mullatingimuste mitmekesisus, ühtaegu nii siluri(vähesel
määral ordoviitsiumi ja devoni) lubjakivide kui devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui lubjavaeste muldade olemasolu;
4.suure arvu liikide areaali ulatumine Eesti alale;5.loodusmaastike suur osakaal;
6.traditsiooniliste, ekstensiivsete maakasutusviiside püsimine Eestis kuni eelmise sajandi keskpaigani ning mitmetes piirkondades ka kuni viimaste aastakümneteni;
7.vastavalt eelmisele pool-looduslike koosluste ( pärandkooslused ) suhteliselt ulatuslik säilimine ilmselt
2000 aasta jooksul;8.segametsa ja okasmetsa vööndi kulgemine Kilingi-
Nõmme – Paide -Rakvere joonel ( geobotaaniliselt siiski Lääne-Baltikumi ja Ida-Baltikumi allprovintsi joon );
9.võõrpuuliikide väike osatähtsus metsakasvatuses;10.introdutseeritud liikide seni vähene naturaliseerumine
ja metsistumine (kui nüüd sosnovski karuputk, tõlkjas ja mink välja arvata).
Ülesandeid
koosluste teema
käsitlemiseks
... Vaata järgmised 4 slaidi
Koosluse kirjeldus peaks sisaldama :1.ülevaadet abiootilistest teguritest;
2.loetelu tuntumatest taime- ja loomaliikidest .
Ettekande muudavad suurepäraseks posterettekandele lisatud joonistused, fotod, skeemid ; PowerPoint, jne.
““Pildi sisse mineku” meetod :Pildi sisse mineku” meetod :
*kirjelda, mida näed pildil*teeme oletusi ( mis oli siin enne ja kui palju aega tagasi)*mõttemängud
Biootilised teguridAbiootilised tegurid
Huvitavaid andmeid, fakteIseloomulikud liigid
kooslus
I võrdlusobjekt II võrdlusobjekt
Millised on nende sarnasused?
Millised on erinevused?
Millised on erinevused?
Mida ma teada sain?