Eesti elukooslused ( ökosüsteemid )

Ljudmilla Simaško

Olga Gromkova

Urmas Lekk

2010 I B osa “Gümnaasiumibioloogia ja Eesti loodus”

Gümnaasiumibioloogia e-õppematerjalide koostamise koolituslõputöö

Nimetatud koolituse lõputöö sisaldab:1.kolm esitlust (PowerPoint) Eesti elukooslustest ( I A osa,

I B osa, II osa – jaotus tuleneb tehnilistest põhjustest);

3x Urmas Lekk

2. SmartBoard kasutamine koos erinevate ülesannetega -Ljudmilla Simaško

3.”Oksjon” – rühmatöö ja tõlkemäng - Ljudmilla Simaško

4.Ökoloogiline mäng “Ökosüsteem” - Ljudmilla Simaško

5.Soode tööleht - Olga Gromkova

6.Rabamatka tööleht - Ljudmilla Simaško

7.fotod Eesti elukooslustest – Urmas Lekk

Vaata koolituse kodulehekülgehttp://gymnabio.wordpress.com/

Käesoleva rühma tööd on aadressil :

http://lemill.net/community/groups/eesti-kooslused

7.AED

On inimese loodud ökosüsteem Köögiviljandus, puuviljandus ja iluaiandus Oluline on inimtegur : mulla kobestamine ja

väetamine, kastmine; umbrohu ja kahjurite tõrje ( bioloogiline + keemiline)

Lühikesed ja sageli ajutised toiduahelad

8.PARK / ASULA

Haja-, tänav-, ahel- ja sumbküla Alevik, alev, linn Aedlinn ja tööstuslinn Antropogeensete ökoloogiliste tegurite väga

suur osakaal Tallinna keskaegne vanalinn on kantud

UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja

Külade tüübid

Hajaküla

(kogu Eesti)

Sumbküla (Põhja-Eesti,

saared)

Ahelküla (Tartumaa , Jõgevamaa, mererannik)

Tänavküla (Peipsi järv,

Setu,)

Maastik, ajaloolised traditsioonid

Рассеянная деревня

Цепная деревня

Уличная деревня

Кучевая деревня

http://www.slideboom.com/presentations/155949/Asula1

9.PÕLD Rukis Nisu Kaer Kartul Raps Muld, mullaharimine, külvikorrad, põllukultuurid,

väetamine ; MAHEPÕLLUNDUS        Teraviljakasvatus ,kartuli- ja söödajuurviljakasvatus

                  Kiutaimede ja põldheinakasvatus Rohumaaviljelus

61° north latitude

EESTI jääb 57° ja 59° põhjalaiuskraadi vahele

Eestimaa looduse mitmekesisus

Eesti floora ja fauna mitmekesisus, võrrelduna teiste sama pindalaga aladega põhja pool 57. põhjalaiuskraadi, on üks maailma suurimaid.

Selle põhjuseks on :1.kliimatingimuste mitmekesisus, tulenevalt geograafilisest

asukohast, nii saarte kui mandriosa olemasolu;2.mere lähedus ja sisevete rohkus; Golfi hoovuse lähedus3.mullatingimuste mitmekesisus, ühtaegu nii siluri(vähesel

määral ordoviitsiumi ja devoni) lubjakivide kui devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui lubjavaeste muldade olemasolu;

4.suure arvu liikide areaali ulatumine Eesti alale;5.loodusmaastike suur osakaal;

6.traditsiooniliste, ekstensiivsete maakasutusviiside püsimine Eestis kuni eelmise sajandi keskpaigani ning mitmetes piirkondades ka kuni viimaste aastakümneteni;

7.vastavalt eelmisele pool-looduslike koosluste ( pärandkooslused ) suhteliselt ulatuslik säilimine ilmselt

2000 aasta jooksul;8.segametsa ja okasmetsa vööndi kulgemine Kilingi-

Nõmme – Paide -Rakvere joonel ( geobotaaniliselt siiski Lääne-Baltikumi ja Ida-Baltikumi allprovintsi joon );

9.võõrpuuliikide väike osatähtsus metsakasvatuses;10.introdutseeritud liikide seni vähene naturaliseerumine

ja metsistumine (kui nüüd sosnovski karuputk, tõlkjas ja mink välja arvata).

Ülesandeid

koosluste teema

käsitlemiseks

... Vaata järgmised 4 slaidi

Koosluse kirjeldus peaks sisaldama :1.ülevaadet abiootilistest teguritest;

2.loetelu tuntumatest taime- ja loomaliikidest .

Ettekande muudavad suurepäraseks posterettekandele lisatud joonistused, fotod, skeemid ; PowerPoint, jne.

““Pildi sisse mineku” meetod :Pildi sisse mineku” meetod :

*kirjelda, mida näed pildil*teeme oletusi ( mis oli siin enne ja kui palju aega tagasi)*mõttemängud

Biootilised teguridAbiootilised tegurid

Huvitavaid andmeid, fakteIseloomulikud liigid

kooslus

I võrdlusobjekt II võrdlusobjekt

Millised on nende sarnasused?

Millised on erinevused?

Millised on erinevused?

Mida ma teada sain?