ESF raamprogramm "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-
2013"
programm "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013"
alapunkt „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide
pakkumine 2012-2013“
Projekti number SFOS 1.3.0330.12-0132
REHABILITATSIOONIVAJADUSE HINDAMISE KOKKUVÕTE
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Karin Hanga, Külli Roht ja Margery Roosimaa
2013
Sisukord
Sisukord
Sissejuhatus ........................................................................................................................................4
1. Kokkuvõte rehabilitatsioonivajaduse esmahindamisest.........................................5
1.1. Tegevused seoses rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrumendi väljatöötamisega ......................................................................................................................................... 5
1.2. Hindamisvahendi ülesehitus .................................................................................................... 6
1.3. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise protsess projektis ............................................. 7
1.4. Uurimismetoodika, valim ja andmete analüüsimise meetod ...................................... 8
1.5. Tulemused ....................................................................................................................................... 9
1.5.1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamises osalenud isikute taust ......................... 9
1.5.2. Isikute perekondlik seis, elukorraldus ja tööalane staatus ................................ 9
1.5.3. Isikutele varasemalt osutatud abimeetmed ning isikute hinnangud osutatud teenuste mõjule ................................................................................................................ 10
1.5.4. Toimetuleku häirumine eluvaldkondades ............................................................. 11
1.5.5. Isikutele soovitatud meetmed tegevusvõime arendamiseks .......................... 12
1.5.6. Toimetuleku häirumise koondprotsent ja seosed rehabilitatsiooni-teenusele suunamise vahel ............................................................................................................. 14
1.5.7. Isikute poolt püstitatud rehabilitatsioonieesmärgid ......................................... 15
1.6. Kokkuvõte .................................................................................................................................... 16
2. Rehabilitatsioonivajaduse hindajate- ekspertide nägemus rehabilitatsioonivajaduse ja rehabilitatsiooni tulemuslikkuse hindamisest (kordushindamisest) ning rehabilitatsiooniprogrammide vajadusest. ......................................................................... 19
2.1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel tuvastatud teenuste vajadus 20
2.2. Rehabilitatsiooniprogrammide vajadus ........................................................................... 25
2.3. Rehabilitatsiooni tulemuste hindamine (e. kordushindamine) .............................. 28
2.3.1. Järeldused ja ettepanekud seoses kordushindamisega: ........................................ 30
Tabelid: Tabel 1. Kolm kõige enam häirunud eluvaldkonda tööealistel ja pensioniealistel 11 Tabel 2. Toimetuleku häirumine eluvaldkondades 12 Tabel 3. Toimetuleku häirumine 3 eluvaldkonnas ning tööealistele isikutele soovitatud meetmed 13 Tabel 4. Toimetuleku häirumine 3 eluvaldkonnas ning pensioniealistele isikutele soovitatud meetmed 14 Tabel nr 5: Toimetuleku häirumise koondprotsendid tööealistel ja eakatel 15 Tabel 6: Toimetuleku häirumise koondprotsent ning suunamine rehabilitatsiooniteenusele 15 Tabel 7. Piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammid ja rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel programmide sobivus klientidele (reh.vajaduse hindajate arvamusel) 20 Tabel 8. rehabilitatsiooniprogrammide vajadus valdkondade järgi 26
LISAD: Lisa 1 Rehabilitatsioonivajaduse hindamise andmebaasi analüüsi tulemused:
Tabel 1: Isikute kogemused ja kommentaarid varasemalt osutatud rehabilitatsiooniteenuse kohta Tabel 2 . Isikute kommentaarid KOV-st saadud toetuste ja abi kohta Tabel 3. Isikute kommentaarid saadud tööturuteenuste kohta. Tabel 5: Isikute poolt sõnastatud rehabilitatsioonieesmärgid
Lisa 2- rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrument (st piloteerimise tulemusel täiendatud esmahindamise instrument) Lisa 2/1 rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrument Lisa 2/2 WHO DAS instrument Lisa 3- rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrumendi juhend Lisa 4- rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse kirjeldus Lisa 5- rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse hind
Sissejuhatus
Programm "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013" alapunkti “Töölesaamist
toetavate rehabilitatsiooniprogrammide osutamine 2012-2013” raames töötati välja
rehabilitatsioonivajaduse hindamise esmahindamise ning kordushindamise veebipõhine
instrument ning viidi läbi rehabilitatsioonivajaduse hindamine 101 kliendi hulgas.
Ajavahemikul september 2012 – november 2013. a toimus Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskuses rehabilitatsioonivajaduse hindamise piloteerimine.
Jätkusid tegevused puudega inimeste rehabilitatsioonivajaduse hindamise vahendi ja juhendi
väljatöötamisega, hindamisvahendi piloteerimise ning tulemuste analüüsimisega.
Projekti käigus on Sotsiaalministeeriumile edastatud järgmised dokumendid:
21.05.2012 -Rehabilitatsioonivajaduse hindamise esmahindamise ja kordushindamise
instrument koos print vaadetega mille põhjal töötati välja veebipõhised
hindamisinstrumendid;
02.06.2013 - rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrument (st piloteerimise
tulemusel täiendatud esmahindamise instrument) -LISA 2
Jaanuar 2014 rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrumendi juhend LISA 3
01.05.2013 - rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse kirjeldus; LISA 4
01.05.2013 – rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse hind, LISA 5
Meeskonda kuulusid: Ekspertidena Karin Hanga, Dagmar Narusson ja Gerli Nimmerfeldt.
Rehabilitatsioonivajaduse hindajatena (klienditöö) Külli Roht, Ewe Alliksoo, Valentina
Rannikmaa ja Jevgeni Bugakin.
Koostööpartneritena: Sotsiaalkindlustusameti Tallinna ja Pärnu büroo ning Airi Nõmm;
Sotsiaalministeeriumi esindajana Marina Runno, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Tartu
Puuetega Inimeste Koda.
Projektijuht Margery Roosimaa
Käesolev kokkuvõte koosneb kahest osast: 1. Kokkuvõte rehabilitatsioonivajaduse esmahindamisest (kliendiintervjuude andmebaasi
alusel);
2. Rehabilitatsioonivajaduse hindajate- ekspertide nägemus rehabilitatsioonivajaduse ja
rehabilitatsiooni tulemuslikkuse hindamisest (kordushindamisest) ning
rehabilitatsiooniprogrammide vajadusest
.
1. Kokkuvõte rehabilitatsioonivajaduse esmahindamisest Karin Hanga
1.1. Tegevused seoses rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrumendi väljatöötamisega
Rehabilitatsioonivajaduse hindamise vahendi arendamisel on alates 2010. aastast lähtutud
põhimõttest, et hindamisvahend tugineks Rahvusvahelisele Funktsioneerimisevõime
Klassifikatsioonile (edaspidi RFK, biopsühhosotsiaalne käsitlus), tõenduspõhisele
lähenemisele puudega inimeste vajaduste hindamisel (valideeritud, standardiseeritud
hindamisvahend), sobituks Eesti oludele ja sobiks rehabilitatsiooniteenuse vajaduse
väljaselgitamiseks. Rehabilitatsioonivajaduse hindamine on aluseks, et esiteks – selgitada
välja isiku toimetulekutase ja teenuste vajadus (kas rehabilitatsiooniteenus, toetavad
sotsiaalteenused isiku elukohas, tervishoiuteenused, vm); ning teiseks, toetada edasist isiku
rehabilitatsiooniprotsessi.
Rehabilitatsioonivajaduse hindamise vahend töötati välja 2010. aastal Sotsiaalministeeriumi
hanke raames1. Hindamisinstrument läbis esimese piloteerimise 2010-2011. aastal
2 46
rehabilitatsioonispetsialisti poolt, mil seda testiti ligi 350 kliendi rehabilitatsioonivajaduse
hindamiseks. Lähtudes hindamist läbiviinud rehabilitatsioonispetsialistide tagasisidest ja
esitatud ettepanekutest jätkati käesolevas projektis instrumendi edasiarendamist ning
kohandamist Eesti oludele.
Lähtudes esimese piloteerimise (2010 – 2011) ettepanekutest olid tegevused
rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrumendi arendamisel järgmised:
koostati kahest, eraldiseisvast küsimustikust ühtne integreeritud rehabilitatsioonivajaduse
(esma) hindamise vahend ning hindamisvahendi kasutamise juhend;
koostati kordushindamise ankeet, et hinnata läbitud sekkumiste tulemuslikkust;
korrigeeriti WHODAS 2.0 küsimuste sõnastust keeleliselt;
arvestades instrumendi kasutamise vajadust (saadav informatsioon peab andma kasu ka
edasises rehabilitatsiooniteenuse protsessis) täiendati küsimustikku nii, et isikud saaksid
selgitada oma probleemide olemust, anda infot kasutatavate abivahendite/abistajate kohta;
seada esmaseid eesmärke rehabilitatsioonile;
töötati välja rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse kirjeldus ning teenuse hind.
Projektimeeskonna poolt tehtud täienduste põhjal anti 21. mail 2012. a.
rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vorm Sotsiaalministeeriumile IT-lahenduse
väljatöötamiseks.
Täiendatud esmahindamise veebipõhist instrumenti piloteeriti sept 2012- märts 2013.a 4
rehabilitatsioonispetsialisti3
poolt 101 kliendi rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks.
Hindamisvahendi piloteerijad esitasid 2013.a kevadel ettepanekud hindamisvahendi ja
juhendi täiendamiseks, millest tulenevalt esitati täiendatud hindamisinstrument 2013.a
kevadel sotsiaalministeeriumile.
1 Koostajad T. Vana, K. Hanga, 2010.a
2 Lõppraport:
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/puudega_inimestele/Projekti_T%C3%B6%
C3%B6lesaamist_toetavate_rehabilitatsiooniprogrammide_pakkumine_2010-2011_L%C3%95PPRAPORT.pdf 3 Piloteerijad: Külli Roht, Ewe Alliksoo, Valentina Rannikmaa (2012-2013) ja Jevgeni Bugakin (2012)
Kordushindamise instrumenti piloteeriti 4 kliendi hulgas perioodil sept-okt 2013.
Käesolevas kokkuvõttes analüüsitakse, millised on võtmetegurid puudega inimeste
rehabilitatsiooniteenusele suunamisel tuginedes hindamisvahendi piloteerimise tulemustele.
Otsitakse vastust järgmistele uurimisküsimustele:
1. Millistes eluvaldkondades esines tööealistel ja eakatel isikutel kõige enam probleeme ning
millised meetmeid soovitati toimetuleku parandamiseks?
2. Millised on seosed WHODAS 2.0 küsimustiku abil moodustunud toimetuleku häirumise
valdkondlike protsentide, koondprotsendi ja rehabilitatsiooniteenusele suunamise vahel?
3. Milliseid eesmärke seadsid isikud ise oma rehabilitatsioonile (analüüsides seatud
eesmärke lähtudes rehabilitatsiooni biopsühhosotsiaalsest käsitlusest).
4. Hinnang rehabilitatsioonivajaduse hindamise vahendi sobivuse kohta.
1.2. Hindamisvahendi ülesehitus Rehabilitatsioonivajaduse hindamise vahend sisaldab järgmiseid küsimuste blokke:
I blokk: üldandmed
1. Isikuandmed
2. Üldine informatsioon puude raskusastme ja töövõimekaotuse kohta
3. Terviseprobleemi/puude tekkimise aeg, mille tõttu inimene vajab rehabilitatsiooni.
4. Demograafilised andmed (sugu, vanus)
5. Küsimused isiku haridusliku tausta kohta (töö- ja kutsealaseks rehabilitatsiooniks on
oluline selgitada välja elu jooksul omandatud erialad); täiendkoolitus, huvialad; õpitud
aastad;
6. Tööalane staatus
7. Perekonnaseis
8. Elukorraldus küsitluse läbiviimise hetkel (iseseisvalt, toetatud teenustega, institutsioonis).
II blokk: senini osutatud abimeetmed.
Informatsioon, kas ja milliseid abimeetmeid on isikule osutatud kohaliku omavalitsuse,
rehabilitatsiooni, erihoolekande, tervishoiu või muude valdkondade poolt ning kuidas need
on mõjutanud toimetulekut. Infot oli võimalik küsida isikult/pereliikmelt või võtta ühendust
võrgustikuga. Saadud info on oluline seostamaks isikut talle vajalike muude teenustega
(teadlikkus, vajadused jm).
III blokk, isiku toimetulek erinevates valdkondades (WHO DAS 2.0 valdkonnad):
WHODAS 2.0 küsimustik võimaldas hinnata isikute toimetulekut 6 eluvaldkonnas. Isikute
puhul, kes küsitluse läbiviimise hetkel töötasid või õppisid, hinnati lisaks ka õppimise ja
töötamisega toimetulekut (isikute puhul, kes küsitluse läbiviimise ajal olid mitteaktiivsed, nt
pensionil, töötamise blokki ei läbinud). Asjakohastes valdkondades (nt liikumine, kodused
toimingud, suhtlemine jm) uuriti ka, kas isik kasutab abivahendeid, teise inimese abi või on
vajalik kohandatud keskkond.
Hinnatud valdkonnad olid järgmised: 1. Kognitiivsed võimed. Uuriti, kui suuri probleeme isikul oli nt keskendumisega, oluliste
asjade meelespidamisega, igapäevaelus ettetulevate keeruliste olukordade analüüsimisega,
arusaamisega, mida teised inimesed ütlevad ning vestluse alustamise ja hoidmisega.
2. Liikumine. Uuriti, mil määral oli isikul probleeme püstiseismisega (30 min), istuvast
asendist tõusmisega/siirdumisega, kodus ringiliikumisega, kodust väljaminemisega ning
pika vahemaa kõndimisega/läbimisega (1 km).
3. Enese eest hoolitsemine. Küsimused puudutasid seda, mil määral oli isikul probleeme
enda üle keha pesemisega, riietumisega, söömisega, mõneks päevaks üksijäämisega.
4. Inimestega lävimine. Uuriti, mil määral oli isikul probleeme läbisaamisel lähedaste
inimestega (pereliikmetega) ja sõpradega; kontakti algatamisel ja suhtlemisel võõraste
inimestega ning füüsilise läheduse ja seksuaaleluga.
5. Igapäevased toimingud. Uuriti, mil määral on isikul olnud raskuseid igapäevaste
kohustuste täitmisega, kõige olulisemate toimingute ärategemisega ning ülesannete
täitmisega nõutud aja jooksul.
6. Tegevused tööl või koolis – mil määral on olnud probleeme igapäevase töötamise või
õppimisega, kõige olulisemate tööülesannete täitmisega ning ülesannete täitmisega nõutud
aja jooksul.
7. Ühiskonnaelus osalemine - küsimused puudutasid seda, mil määral isikud kogesid
probleeme ümbritsevas keskkonnas või seoses teiste inimeste suhtumisega, kuidas
terviseolukord on isikut emotsionaalselt mõjutanud, tekitanud probleeme pere
majanduslikule toimetulekule ning elukorraldusele; kui palju aega isik pühendab oma
terviseolukorraga tegelemisele ning mil määral on probleeme olnud vaba aja veetmisega.
RFK toob välja skaala, mida läbivalt kasutatakse kõikide RFK alusel toimuvate hindamiste
puhul ja mis oli kasutusel ka WHODAS 2.0 küsimustikule vastamiseli:
0 Ei ole probleemi (puudub, tühine) 0-4%
1 Kerge probleem (väike, nõrk) 5-24%
2 Mõõdukas probleem (keskmine, tuntav) 25-49%
3 Raske probleem (suur, tõsine) 50-59%
4 Täielik probleem (vaieldamatu, sügav) 96-100%
Hindamise tulemusel moodustus nö isiku toimetuleku profiil, mis haaras nii erinevaid
tegevusvaldkondi (6) kui toimetuleku üldist taset (võimaldas leida iga isiku kohta nn
“toimetuleku häirumise protsendi” 6-s hinnatavas eluvaldkonnas ning nö isiku
koondtulemuse) ning väljendub protsentidesii.
IV blokk: Hindamise kokkuvõte.
Uuriti, millised on isiku ootused rehabilitatsiooni osas – millises eluvaldkonnas soovitakse
muutust. Seejärel täpsustati eesmärki spetsialistiga koos konkreetsemates
rehabilitatsioonivaldkondades (iseseisev toimetulek, õppimine, töötamine, kohanemine ja
valmisolek, keskkond ja abivahendid).
Hindamise tulemus: kaalutlusotsus rehabilitatsiooniteenusele suunamise/mittesuunamise
kohta (suunamine reh.plaani koostamisele, reh.programmi või üksikteenusele).
Selgitus mittesuunamise korral.
Seostamine muude vajalike teenustega.
1.3. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise protsess projektis
Rehabilitatsioonivajaduse hindamise eesmärk oli isiku terviseolukorrast põhjustatud tegevus-
ja osalusvõime piirangute hindamine, sellest lähtuvalt tema seostamine rehabilitatsiooni-
ja/või sotsiaalkaitsemeetmetega.
Rehabilitatsioonivajaduse hindamine oli personaalne, tugines isiku reaalsele olukorra ja
vajaduste hindamisele. Selleks kohtus hindaja (rehabilitatsiooniekspert) isikuga (vajadusel
esindajaga), viidi läbi hindamisintervjuu, et selgitada välja isiku vajadused.
Rehabilitatsioonivajaduse ilmnemisel sõnastas isik koos eksperdiga esmase
rehabilitatsioonieesmärgi. Lähtudes isiku eesmärgist ning osalus- ja tegevusvõime arendamise
vajadustest, seostati isik temale sobivaimate rehabilitatsiooni- ja/või sotsiaalkaitsemeetmetega
või muude meetmetega, mis lõid eelduse püstitatud eesmärkide täitmiseks. Rehabilitatsiooni
mittevajamise korral konkreetset eesmärki ei sõnastatud; eksperdi poolt lisati selgitus, miks
rehabilitatsioon ei ole vajalik või otstarbekas.
Seega olid rehabilitatsioonivajaduse hindamise otsesteks tegevusteks:
1. isiku vajaduste hindamine
2. kaalutlusotsuse langetamine
3. isiku seostamine meetmetega
1.4. Uurimismetoodika, valim ja andmete analüüsimise meetod
Valimisse kuulusid 101 puudega inimest, kellele perioodil 01.09 2012 – 31.04.2013 viidi
intervjuu vormis läbi rehabilitatsioonivajaduse hindamine kasutades väljatöötatud
hindamisvahendit. Hindamisintervjuu viidi läbi 4 rehabilitatsioonieksperdi poolt, kes olid
läbinud eelneva juhendamise.
Rehabilitatsiooniekspertide leidmiseks kuulutati välja konkurss. Valiti välja 4 eksperti, valiku
aluseks oli vähemalt 3-aastane töökogemus rehabilitatsioonivaldkonnas; erialane kõrgharidus
(sotsiaaltöö, psühholoogia, tegevusteraapia, füsioteraapia, eripedagoogika, logopeedia);
kasuks tuli varasem rehabilitatsiooniteenuse alastes arendusprojektides osalemine,
rehabilitatsiooniteenuse alaste täiendkoolituste läbimine ning puuetega inimeste vajaduste
tundmine.
Puudega inimese valimi (101) alused olid osaliselt seatud projekti rahastaja (Euroopa
Sotsiaalfond) ning tellija (Sotsiaalministeerium) poolsetest nõuetest. Selle kohaselt said
uuringus osaleda täisealised erivajadusega inimesed, kes ei töötanud või kellel oli risk
tööturult väljalangemiseks tulenevalt puudest või terviseprobleemist ning kelle toetamise
eesmärgiks oli võimalik pikemas perspektiivis seada töölesaamine, töölpüsimine. Samuti oli
tingimus, et osaleda saavad isikud, kellel on pika-ajaline terviseprobleem, mis takistab
ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Isik sai kuuluda valimisse juhul, kui ta oli
esitanud taotluse puude raskusastme määramiseks või rehabilitatsiooniteenuse saamiseks
Sotsiaalkindlustusameti Tallinna, Pärnu või Tartu osakondadele ning oli nõus projektis
osalema (andes selleks kirjaliku nõusoleku).
101 puudega inimese rehabilitatsioonivajaduse hindamine viidi läbi silmast-silma toimunud
intervjuuna ajavahemikul september 2012 – märts 2013. Intervjuud juhtis
rehabilitatsioonialase töökogemusega ekspert. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise
küsimustikku täideti küsitluse ajal eksperdi poolt elektroonselt, see sisaldas nii
valikvastustega standardiseeritud küsimusi (WHODAS 2.0 küsimused) kui avatud vastustega
küsimusi (isik sai oma sõnadega selgitada probleemide olemust või sõnastada eesmärke
rehabilitatsioonile).
101 isiku rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel moodustus elektroonne andmebaas,
milles sisalduvat kvantitatiivset informatsiooni (WHODAS 2.0 küsimused) analüüsiti Excelis,
kvalitatiivse informatsiooni analüüsimisel kasutati tematiseerimist ja sisuanalüüsi meetodit.
1.5. Tulemused
1.5.1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamises osalenud isikute taust
Kokku osales ajavahemikul september 2012 – märts 2013 rehabilitatsioonivajaduse
hindamisel 101 inimest, nendest 66 naist ja 35 meest. Vanuseline koosseis oli järgmine:
85 tööealist isikut (vanuses 18 - 62),
16 pensionieas isikut (vanuses 63 – 81)
Kuigi paljusid isikuid võis puudeliigi järgi paigutada mitmesse sihtgruppi, siis esmase
puudeliigi järgi jagunesid isikud järgmiselt4:
somaatiliste haigustega isikuid 36;
psüühilise erivajadusega isikuid 31;
liikumispuudega isikuid 29;
meelepuudega isikuid (nägemispuue ja kuulmispuue) 5;
vaimupuudega isikuid 1.
80 isikul oli tuvastatud puude raskusaste, 10 isikul oli puude raskusaste määramisel, 11 isikul
ei olnud varasemalt puuet tuvastatud.
77 isikul oli samal ajal tuvastatud ka püsiv töövõimekaotus, 3-l isikul oli töövõimetuse
tuvastamine pooleli ning 21 isikul ei olnud püsivat töövõimetust tuvastatud.
89 isikut vastas hindamisintervjuu küsimustele iseseisvalt, 12 isiku puhul osales isikuga koos
intervjuul ka pereliige (vanem, abikaasa või elukaaslane), kellelt saadud informatsioon
täiendas vastuseid; ühe isiku puhul võeti ühendust sotsiaaltöötajaga kohalikust omavalitsusest.
Hindamist läbiviinud spetsialistide hinnangul on esindaja kaasamine vajalik eeskätt
psüühikahäirega isikute puhul, kuna isikud ei pruugi ise anda adekvaatseid vastuseid.
Esindaja kaasamine võib olla vajalik ka kõne- või kuulmispuudega inimeste puhul.
1.5.2. Isikute perekondlik seis, elukorraldus ja tööalane staatus
Analüüsides vastanute perekondlikku seisu, selgus, et 33 isikut olid abielus, 25 vallalised, 17
elas koos elukaaslasega, 12 olid lesed, 9 lahutatud ja 5 elas abikaasast lahus.
92 isikut elas küsitluse läbiviimise ajal iseseisvalt (üksi või perega), saades vajaduse korral
abi vaid pereliikmetelt (st mitteformaalne hooldus). 6 isikut viibis küsitluse läbiviimisel
ööpäevaringsel teenusel ravi- või sotsiaalasutuses (nt hooldekodus) ning 3 isikut toetatud
elamise teenusel.
Tööalaselt identifitseerisid isikud ennast järgmiselt:
Olen pensionil (nii töövõimetuspensionil kui vanaduspensionil) 30 inimest,
Olen töötu tervislikel põhjustel - 29,
Teen palgatööd 25,
4 Hindamist läbiviinud ekspertide kogutud statistikast lähtuvalt
Õpin 5,
Oman ise ettevõtet või talu 3 isikut.
Kodused – 4,
Muu (haiguslehel – 2),
Töötud muudel põhjustel kui tervis – 2,
Teen vabatahtlikku tööd - 1.
1.5.3. Isikutele varasemalt osutatud abimeetmed ning isikute hinnangud
osutatud teenuste mõjule
Rehabilitatsiooniteenused Uuringus osalenud 101-st isikust 35-le olid varasemalt osutatud rehabilitatsiooni-teenuseid,
66 isikut varasemalt rehabilitatsiooniteenusega kokku puutunud ei olnud.
Isikutelt uuriti, millist kasu on osutatud teenusest olnud.
Kuigi rehabilitatsioon on sotsiaalteenus ja tervishoiuteenuseid (sh taastusravi) selle raames ei
pakuta, nägid isikud peamist kasu rehabilitatsiooniteenusest terviseseisundi ja enesetunde
paranemises (11 isikut - valude vähenemine, tervise stabiliseerumine).
Samuti tõid isikud välja, et rehabilitatsiooniteenuse kaudu on paranenud iseseisev toimetulek
(8) ning teadlikkus erinevatest abivõimalustest (6). Oli ka arvamusi, et
rehabilitatsiooniteenusest ei olnud abi, kuna viie-päevane teenuse maht on ebapiisav.
Isikute kommentaarid varasemalt osutatud rehabilitatsiooniteenuse kohta on toodud lisa nr 1,
tabel 1-s.
Kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenused Isikutelt uuriti ka, kas ja millist abi on nad viimase 2 aasta jooksul saanud kohalikust
omavalitsustest. Hindamist läbiviinud ekspertide sõnul oli klientidel sageli raskuseid
meenutada, millist abi või kelle poolt on osutatud. 73 kliendi sõnul nad ei ole 2 aasta jooksul
kohalikust omavalitsusest teenuseid või muud abi saanud, 28 isikut vastasid, et nad on
kohalikust omavalitsusest abi saanud.
Peamiselt on isikud saanud rahalist toetust (nt küttepuude ostmiseks, abivahendi omaosaluse
tasumiseks vm). KOV teenustest toovad isikud välja sotsiaalnõustamise (20 juhul), vähemal
määral invatransporditeenust (3 isikule), viipekeeletõlgi teenust, koduteenuseid (2 isikule);
tugisiku ja isikliku abistaja teenuseid küsitluses osalenutele osutatud ei olnud.
Isikute kommentaarid KOV-st saadud toetuste ja abi kohta - lisa nr 1 tabel 2.
Erihoolekandeteenused Erihoolekandeteenuseid on viimase 2 aasta jooksul kasutanud 20 isikut (igapäevaelu
toetamine, töötamise toetamine, toetatud elamine, ööpäevaringne erihooldusteenus,
kogukonnas elamise teenus).
Kommentaaride kohaselt ollakse erihoolekandeteenustega rahul – erihoolekandeteenused
pakuvad inimestele võimalust osaleda erinevate töörühmades, suhtlemist, vaba aja mõtestatud
sisustamisest ning teatud kollektiivi kuulumist. Leitakse, et erihoolekandeteenused on aidanud
isiku “järjepeale”; oluline abi dokumentide, toetuste ja teenuste taotlemiseks, oma asjade
korraldamiseks.
Tervishoiuteenused Tervishoiuteenuseid oli viimase 2 aasta jooksul saanud kõige enam isikuid - 87. 14 isiku
sõnul nad tervishoiuteenuseid saanud ei olnud. Isikud on külastanud nii perearsti kui eriarste
(taastusarst, psühhiaater, reumatoloog jm). Isikute kommentaarid saadud tervishoiuteenuste
mõju kohta on peamiselt positiivsed, tuuakse välja, et ravi tulemusel on tervislik seisund ja
kodune toimetulek paranenud, valud on vähenenud, funktsioonihäired taandunud.
Tervishoiutöötajad on jaganud informatsiooni ja paranenud on isikute teadlikkus. Negatiivse
hinnangu saadud ravile andis 22 isikut, kes tõid välja, et nad ei ole vajalikku ravi saanud; abi
oli lühiajaline või ei andnud erilist muutust. Samuti toodi välja pikkasid järjekordi, mis
takistavad ravile pääsemist ja ravi mõju.
Tööturuteenused Isikutelt uuriti, kas nad on viimase 2 aasta jooksul saanud abi või teenuseid Töötukassast. 21
(18 tööealist ning 3 pensionieas) isikut vastasid, et nad on tööturuteenuseid viimase 2 aasta
jooksul saanud. Individuaalne tööotsimiskava oli koostatud 15 isikule, teavitamist tööturu
olukorrast oli saanud 15 isikut, tööotsingu toetamist ja töövahendust 9 isikut; tööturukoolitust
4 isikut. Spetsiaalseid puudega inimestele suunatud tööturuteenuseid isikutele osutatud ei
olnud.
9 isiku sõnul said nad tööturuteenustest mõnevõrra abi ja informatsiooni. 16 isiku
kommentaaridest selgub, et nad ei saanud Töötukassast soovitud abi.
Ülevaade isikute kommentaaridest varasemalt osutatud tööturuteenuste kohta - lisa nr 1, tabel
3.
1.5.4. Toimetuleku häirumine eluvaldkondades
WHODAS 2.0 küsimustik võimaldas hinnata isikute toimetulekut 6 eluvaldkonnas ning
isikutel, kes küsitluse läbiviimise hetkel õppisid ja töötasid ka õppimise ja töötamise
valdkonnas.
Tabel 1. Kolm kõige enam häirunud eluvaldkonda tööealistel ja pensioniealistel:
Tööealised isikud (85) Pensionieas isikud (16)
1. Ühiskonnaelus osalemine Ühiskonnaelus osalemine
2. Kodused toimingud Liikumine
3. Liikumine Kognitiivsed võimed
Nii tööealiste kui pensionieas isikute toimetulek on kõige enam häirunud ühiskonnaelus
osalemise valdkonnas.
Inimeste osalemist takistas nii füüsiline keskkond, mis ei ole piisavalt ligipääsetav (kaldteede
puudumine, raskused treppidega), ilmastikuolud (lumi, libedus jm), aga ka probleemid
transpordiga (madalapõhjaliste busside vähesus, transpordi puudumine või selle liiga kallis
hind). Samuti takistas isikute osalemist ühiskonnaelus rahaliste ressursside vähesus ja abistaja
puudumine. Probleeme oli ka teiste inimeste hoiakute ja tõrjuva suhtumisega. Vähemal
määral olid probleemid seotud informatsiooni mittekättesaamisest tingitud raskustega.
Isikute kommentaarid ühiskonnaelus osalemisega seotud raskustega –vt lisa 1, tabel 4.
Teisena põhjustas tööealistele isikutele probleeme koduste toimingute valdkond. Raskused
koduste toimingute valdkonnas (koristamine, toiduvalmistamine, kaupade toomine poest,
aiatööd jm kodused toimingud) olid otseselt seotud terviseolukorraga (valud, väsimus,
närvilisus, tasakaaluhäired); mõne funktsiooni piiratusega (nt nägemis- või
liikumisfunktsioon, peenmotoorika häirumine), aga ka ebapiisavate oskustega iseseisvalt
toime tulla.
Nii tööealistele kui eakatel oli häiritud liikumise valdkond. Probleemid olid seotud
liikumisfunktsiooni piiratusega, mis põhjustas inimestele valu, tasakaaluhäireid ja kiiret
väsimist; samuti abistaja, sobivate abivahendite või keskkonnakohanduste puudumisega.
Eakate vanusegrupis näitas kolmandana häirumist kognitiivsete võimete valdkond, kus
probleeme oli mälu, keskendumis- ja analüüsivõimega; isikutel oli suur kõrvalise abi vajadus
oluliste asjade meelespidamisel ja erinevate olukordade lahendamisel.
Kokkuvõtlikult on tööealiste ja pensioniealiste isikute toimetuleku häirumine eluvaldkondade
lõikes toodud tabelis nr 2.
Tabel 2. Toimetuleku häirumine eluvaldkondades Skaala Kogni-
tiivsed
võimed
Liikumine Enese eest
hoolitse-
mine
Teiste
inimestega
lävimine
Kodused
toimingud Tegevused
tööl ja
koolis
Osale-
mine
0-4% 36 24 53 54 24 6 7
5-24% 25 34 24 29 27 5 36
25-49% 34 23 20 13 32 18 39
50-95% 6 17 4 5 13 10 19
96-100% 0 3 0 0 3 1 0
Kokku: 101 101 101 101 995 40
6 101
1.5.5. Isikutele soovitatud meetmed tegevusvõime arendamiseks
Hindamist läbiviinud rehabilitatsioonieksperdid seostasid isiku temale vajalike teenustega.
Kokku peeti ekspertide poolt isikutele vajalikuks järgmiseid teenuseid/meetmeid:
1. Tervishoiuteenuseid: 84 (sh eraldi nimetatud taastusravi 45 korral)
2. Rehabilitatsiooniteenuseid: 58
3. KOV teenuseid: 30
4. Tööturuteenuseid:20
5. Multiprobleemidega inimeste projekt (juhtumikorraldus ja teenused): 14
6. Muu (nt puudespetsiifilise ühingu poolt pakutav nõustamine, tegevused): 24
7. Abivahendvajaduse hindamine: 7
8. Erihoolekandeteenuste vajaduse hindamine: 5
Täiendavalt analüüsiti, kas ja millised on seosed erinevates eluvaldkondades toimetuleku
häirumise ja isikule soovitatud meetmete vahel - kas kõrge toimetuleku häirumise tase teatud
eluvaldkonnas (nt osalemine, liikumine vm) tähendab isiku suunamist konkreetsele teenusele
(nt taastusravi teenusele). Selgitades välja konkreetse eluvaldkonna häirumise puhul isikutele
vajalikud või alternatiivsed teenused, on võimalik paremini planeerida abi kättesaadavust.
Tööealised isikud Tööealistel isikutel oli toimetulek kõige enam häirunud valdkonnas “Osalemine
ühiskonnaelus”, kus hinnatud 85-st inimesest koges probleeme 79 isikut (toimetuleku
häirumine vahemikus 5-100%). Nendele isikutele soovitati peamiselt tervishoiuteenuseid - 67
juhul, rehabilitatsiooniteenust 48 juhul, KOV teenuseid 25 juhul ning tööturuteenuseid 17
juhul.
Valdkonnas “Kodused toimingud” oli hinnatud 85-st tööealisest isikust probleeme 67 isikul
(toimetuleku häirumine 5-100%). Enim peeti ekspertide poolt vajalikuks taas
tervishoiuteenuseid 57 juhul, rehabilitatsiooniteenust 43, KOV teenuseid 23, tööturuteenuseid
5 2 isiku puhul ei olnud koduste toimingute valdkond hinnatav 6 valdkond “Tegevused tööl ja koolis” läbiti 40 isikuga, kes küsimustiku läbiviimise hetkel õppisid, töötasid (sh vabatahtlik
töö), olid kodused või viibisid haiguslehel.
16 juhul. On mõnevõrra imekspandav, et koduste toimingute valdkonnas ei peetud vajalikuks
enamatele isikutele soovitada kohaliku omavalitsuse teenuseid, mis kõige enam on just
suunatud toetama isikuid koduses keskkonnas. Saab järeldada, et kodused toimingud olid
häirunud peamiselt terviseseisundi tõttu, mille arendamisega KOV ei tegele.
Liikumise valdkonnas oli 85-st hinnatud isikust oli probleeme 54 isikul (toimetuleku
häirumine 5-100%). Ka siin domineerivad enim soovitatud meetmena just tervishoiuteenused,
kus nähti tervishoiuteenuse vajadust 68 isikul ja rehabilitatsiooniteenuse vajadust 42 isikul. 19
juhul soovitati KOV ja 16 juhul tööturuteenuseid. 5 juhul soovitati eksperdi poolt ka
abivahendite alast nõustamist. Tabel 3 toob välja isikutele soovitatud meetmed häirunud
eluvaldkondade kaupa.
Tabel 3. Toimetuleku häirumine 3 eluvaldkonnas ning tööealistele isikutele soovitatud
meetmed Vald-
kond
Problee
me
kogevate
isikute
arv
Tervis-
hoiu-
teenus
Rehab.
teenus
KOV Tööturu
teenused
Multi-
probl.
projekt
Muu Abivahe
ndi-
alane
nõustam.
Erih.
teenuste
vajaduse
hindami
ne
Osale-
mine
79 67 48 25 17 12 17 6 3
Kodused
toiming.
67 57 43 23 16 12 14 5 2
Liiku-
mine
65 54 42 19 16 9 14 5 1
Eakad Isikutel vanuses 63+ oli samuti kõige enam probleeme valdkonnas “Osalemine
ühiskonnaelus”, kus 16-st pensioniealisest isikust koges probleeme 15 isikut (toimetuleku
häirumine vahemikus 5-100%). Kõikidele nendele isikutele soovitati ekspertide poolt
tervishoiuteenuseid - 15 juhul (11 isiku puhul taastusravi, 4 isiku puhul perearsti teenuseid);
rehabilitatsiooniteenust peeti vajalikuks 6 isiku puhul ja KOV teenuseid 7 isiku puhul.
Liikumise valdkonnas oli 16-st pensioniealisest isikust probleeme 12 isikul (toimetuleku
häirumine 5-100%). Kõigile neile peeti vajalikuks tervishoiuteenuseid,
rehabilitatsiooniteenuseid 6 isikule, KOV teenuseid 6 isikule.
Ka kognitiivsete võimete valdkonnas koges probleeme 12 isikut, kellele kõigile peeti
vajalikuks tervishoiuteenuseid, rehabilitatsiooniteenust – 6 isikut ja KOV teenuseid 6 isikut.
Tabel 4. Toimetuleku häirumine 3 eluvaldkonnas ning pensioniealistele isikutele soovitatud
meetmed
Valdkond
Probleeme
kogevate
isikute arv
(5-100%)
Tervishoiu-
teenus
Rehab.
teenus KOV
Abivahendi-
alane
nõustamine
Muu
(puudespet.
ühing)
Osalemine 15 15 6 7 1 3
Liikumine 12 12 6 6 0 2
Kogn.võim. 12 12 6 6 0 2
Sellest võib järeldada, et kõige enam häirunud eluvaldkondades (ühiskonnaelus osalemine,
kodused toimingud, liikumine, kognitiivsed võimed) põhjustab probleeme isiku
terviseolukord, mis tingib raskuseid ja mille leevendamiseks on ekspertide poolt peetud
vajalikuks pigem meditsiiniteenuseid (sh taastusravi) kui sotsiaalset rehabilitatsiooni või
kohaliku omavalitsuse teenuseid.
1.5.6. Toimetuleku häirumise koondprotsent ja seosed rehabilitatsiooni-
teenusele suunamise vahel
WHODAS 2.0-ga hinnatud eluvaldkondade alusel arvutati vastavalt küsimustiku juhistele
välja iga isiku toimetuleku häirumise koondprotsent.
Selle kohaselt oli rehabilitatsioonivajaduse hindamisel osalenud 101 isiku toimetuleku
häirumise koondprotsent järgmine:
11 isikut - vahemikus 0-4% (ei ole probleemi, probleem on tühine);
53 isikut - vahemikus 5-24% (kerge probleem);
33 isikut - vahemikus 25-49% (mõõdukas probleem);
4 isikut - vahemikus 50-95% (raske probleem).
Ühegi uuringus osalenud isiku puhul ei tulnud hindamise tulemuseks 96-100% (täielik
probleem).
Skemaatiliselt on toimetuleku häirumise koondprotsendid toodud joonisel nr 1.
Joonis 1. Toimetuleku häirumise koondprotsendid
Toimetuleku häirumise koondprotsent eraldi tööealistel ja eakatel on toodud tabelis nr 5.
Tabel nr 5: Toimetuleku häirumise koondprotsendid tööealistel ja eakatel Skaala Isikud kokku: sellest tööealised sellest eakad
0-4% 11 9 2
5-24% 53 46 7
25-49% 33 26 7
50-95% 4 4 0
96-100% 0 0 0
Kokku: 101 85 16
Suunamine rehabilitatsiooniteenusele Alljärgnev tabel kajastab toimetuleku häirumise koondprotsenti ning hindamist läbiviinud
rehabilitatsioonieksperdi poolt langetatud otsust rehabilitatsiooniteenusele suunamise või
mittesuunamise kohta.
0102030405060
Tabel 6: Toimetuleku häirumise koondprotsent ning suunamine rehabilitatsiooniteenusele Skaala Isikute arv: Suunatakse Ei suunata
0-4% 11 5 6
5-24% 53 32 21
25-49% 33 20 13
50-95% 4 1 3
95-100% 0 0 0
Kokku: 101 58 43
Millest võis olla tingitud, et ekspertide poolt suunati rehabilitatsiooniteenusele ka need isikud,
kelle puhul WHODAS 2.0 küsimustik probleeme välja ei toonud?
Analüüsides konkreetseid ankeete ükshaaval võib välja tuua järgmised probleemid:
1. Elukohas ei olnud kättesaadav tasuta alternatiivne teenus (psühholoogiline nõustamine);
2. Isik seadis eesmärgiks töölesaamise, asutus pakkus selle eesmärgi teemalist programmi
(isik ei olnud piisavalt motiveeritud kasutama Töötukassa teenuseid, varasem negatiivne
kogemus Töötukassa teenustega).
3. Isik vajas rehab.plaani erihoolekandeteenusele saamiseks; abivahendi saamiseks.
Sellest tulenevalt saab öelda, et madal koondprotsent (0-4%) ei näita siiski isiku
rehabilitatsioonivajadust, pigem konkreetse üksikteenuse või –programmi vajadust
(psühholoogiline nõustamine, tööalane nõustamine või muu teenus).
1.5.7. Isikute poolt püstitatud rehabilitatsioonieesmärgid
Rehabilitatsioonivajaduse hindamise käigus paluti isikul mõelda, millised on tema ootused
rehabilitatsioonile ehk millises eluvaldkonnas isiku enda arvates oleks vaja saavutada
muutust. Koos spetsialistiga sõnastati ka esmased rehabilitatsioonieesmärgid (vt ka lisa 1,
tabel 5).
Tuginedes rehabilitatsiooni biopsühhosotsiaalsele käsitlusele saab isikute poolt püstitatud
eesmärgid jaotada järgmiselt7:
eesmärgid seoses bioloogiliste aspektidega (seoses isiku tervise, keha struktuuride ja
funktsioonidega) – 41 juhul;
eesmärgid seoses psühholoogiliste aspektidega (sh psühholoogilise toetuse vajadusega) –
8 juhul;
eesmärgid seoses sotsiaalsete aspektidega (vastavalt sotsiaalse rehabilitatsiooni
käsitlusele tegeletakse 4 peamise eluvaldkonnaga: elamine ja iseseisev toimetulek – 24
eesmärki, töötamine ja õppimine – 28 eesmärki, sotsiaalsed suhted ja vaba aeg 8
eesmärki).
Olemuselt on rehabilitatsioon sotsiaalteenus ning sotsiaalse rehabilitatsiooni valdkonnas
(elamine, õppimine, töötamine, sotsiaalsed suhted/vaba aeg) püstitati isikute poolt järgmised
eesmärke:
28 korral on isikud nimetanud õppimise või töötamisega seonduvaid eesmärke:
soovitakse leida võimetekohast tööd; töövõime säilitamist ning õpingute lõpetamist.
7 Kui isiku poolt seatud eesmärk sisaldas mitut alaeesmärki või eesmärke erinevates eluvaldkondades, on need kantud eraldi
vastavatesse valdkondadesse. Kui eesmärk oli seatud tingimuslikult, nt “soovin tervise taastumist sellisel määral, et suudan
töötada”, on see kantud esmase valdkonna alla (antud näite korral: tervis).
Näiteid sõnastatud eesmärkidest: “Tahan töötamist jätkata, olla töötamisel iseseisvam”,
“Tahan olla ametlikult töötav inimene”.
28 korral on isikud püstitanud elamise valdkonnaga seotud eesmärke – domineerib
isikute soov tulla toime ja elada iseseisvamalt, vähendada kõrvalise abi vajadust.
Näiteid elamise valdkonnas püstitatud eesmärkidest: “Tahan iseseisvalt hakkama saada,
oma kodus edasi elada”; “Soovin iseseisvalt elada ja toimetada, vajan selleks tuge”,
“Tahan olla iseseisvam oma tütre eest hoolitsemisel”.
Sotsiaalsete suhete ning vaba-aja valdkonnas püstitati eesmärke 8-l korral. Näiteid isikute
poolt seatud eesmärkidest: “Tahan olla rakendatud, teha midagi kasulikku kodust
väljaspool, olla vajalik”; “Tahan suuta pakkuda perele aktiivset tegutsemist, teha sporti,
huvitegevusi”.
Kuigi rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus ning selle teenuse raames ei pakuta inimestele
tervishoiuteenuseid, seadsid isikud ise kõige enam oma eesmärgiks terviseseisundi
taastamise ja stabiliseerumise (39 korral). Nimetatakse soovi saada taastusravi ja
füsioteraapia teenuseid; terviseseisundi stabiliseerumises nähakse paljudel juhtudel
eeltingimust tööga seotud eesmärkide püstitamiseks. Näiteks: “Loodan saada igakülgset abi
tervise parandamiseks”; “Tervise taastumine sellisel määral, et suudaks töötada avatud
tööturul täiskoormusega”.
Asjaolu, et tervisega seotud eesmärke püstitati kõige enam viitab kolmele asjaolule:
probleemid tervisega mõjutavad otseselt isiku toimetulekut erinevates eluvaldkondades
(toimetulekut igapäevaste kohustustega, ühiskonnaelus osalemisega, liikumisega, töötamisega
jm); isikud peavad terviseolukorda sotsiaalsest toimetulekust prioriteetsemaks ning neil on
ootus, et rehabilitatsiooniteenuse raames tegeletakse ka terviseolukorra parandamisega.
13 isikut ei soovinud rehabilitatsiooniks eesmärki seada, neil ei olnud ootuseid
rehabilitatsiooni osas või oli varasem negatiive kokkupuude teenusega.
Näiteid: “Saan hakkama ise, rehabilitatsioonis eesmärki pole” . “Ei olegi ootusi. Pigem
spetsialistid tahtsid, et käiks teenusel.” “Hetkel ei hakka sellega tegele ma, ehk kunagi
edaspidiselt”.
1.6. Kokkuvõte Ajavahemikul september 2012 – märts 2013 viidi läbi 101 erivajadusega isiku
rehabilitatsioonivajaduse hindamine kasutades projekti raames väljatöötatud
hindamisvahendit. Hindamisvahend sisaldas ühe osana Maailma Terviseorganisatsiooni poolt
koostatud WHODAS 2.0 küsimustikku, mis võimaldas standardiseeritult hinnata isikute
toimetulekut kuues eluvaldkonnas; täiendavate avatud küsimustega täpsustati probleemide
olemust ning seati esmased eesmärgid rehabilitatsioonile. Hindamine viidi läbi
individuaalintervjuuna 4 eksperdi poolt.
Kokkuvõttes analüüsiti, millistes eluvaldkondades esines isikutel enim probleeme ning
milliseid meetmeid peeti vajalikuks. Samuti analüüsiti, millised on seosed toimetuleku
häirumise ja rehabilitatsiooniteenusele suunamise vahel, isikute poolt seatud
rehabilitatsioonieesmärgid ning millise kogemuse andis piloteerimine.
Hindamist läbiviinud ekspertide sõnul võimaldas rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks
kasutatud hindamisvahend koguda piisavalt põhjaliku informatsiooni isiku kohta - taustinfo,
isikule varasemalt osutatud abimeetmed, isiku toimetulek olulistes eluvaldkondades, ootused
rehabilitatsioonile jm.
Uuringust ilmnes, et rehabilitatsiooniteenusele suunati peamiselt need isikud, kellel olid
rasked või mõõdukad probleemid sama-aegselt mitmes eluvaldkonnas (probleemid nii
koduste toimingute, ühiskonnaelus osalemise kui liikumise või teiste inimestega
suhtlemisega). Ei olnud üllatuslik, et rehabilitatsiooniteenusest enam peeti isikutele vajalikuks
tervishoiuteenuseid ning alles seejärel rehabilitatsiooniteenuseid. Isikutele oli vajalik
juhtumikorralduslik abi (multiprobleemidega inimeste projekt SKA-s); samuti peeti oluliseks
puudespetsiifilist nõustamist ja tegevusi puuetega inimeste ühingutest (sotsiaalsed, kaasavad
tegevused). Vähemal määral soovitati toetavaid teenuseid kohalikust omavalitsusest või
töötukassast.
Leidis kinnitust, et problemaatiline terviseolukord põhjustab raskuseid inimeste tegevus- ja
osalusvõimes; õppimisel ja töötamisel. Problemaatiline terviseolukord väljendub ka isikute
tööalases staatuses, kus enim isikuid identifitseeris ennast töötuks tervislikel põhjustel ning
samuti isikute poolt püstitatud rehabilitatsioonieesmärkides, millest suurim osa olid seotud
terviseolukorra parandamise ja stabiliseerimisega.
Tuginedes läbiviidud hindamise analüüsimisele saab öelda, et inimest ja tema vajadusi tuleb
vaadelda võimalikult terviklikult ja arvestada seejuures, kas parim tulemus on võimalik
saavutada nö üksikteenustega erinevatest valdkondadest või kompleksse rehabilitatsiooniga,
kus inimesega tegelevad sama-aegselt erinevad spetsialistid.
Ilmnes, et mõningatel juhtudel peeti ekspertide poolt rehabilitatsiooniteenust alternatiiviks
teistele toimetulekut toetavatele teenustele, mis ei ole isikutele piisavalt kättesaadavad (nt
vajalikku teenust ei pakuta isiku elukohas, teenusel käimine on liiga kulukas vm) – selliste
teenuste hulka kuulusid nt psühholoogiline nõustamine, toetatud elamise teenus,
päevakeskuse teenus, koduteenused). Samuti oli rehabilitatsiooniteenusele suunamine
alternatiiviks Töötukassa teenusele, mille kasutamisel on isikutel varasem negatiivne
kokkupuude (tööalane nõustamine). Et seda olukorda parandada on jätkuvalt vaja tegelda nii
rehabilitatsiooniteenuse, rehabilitatsiooniprogrammide kui muude toimetulekut toetavate
meetmete arendamise ja nende kättesaadavuse parandamisega ning võrgustikutööga
(perearst/raviarst, kohalik omavalitsus, töötukassa).
Kokkuvõtlikult võib kinnitada, et rehabilitatsioonivajaduse hindamise käigus kogutav
informatsioon (seal juures WHODAS 2.0 küsimustikuga väljaselgitatav toimetuleku
häirumise valdkondlikud protsendid ning koondprotsent) on piisavalt põhjalik, et mõista isiku
tegevus- ja osalusvõime langusest tingitud probleeme, selgitada välja rehabilitatsiooni või
muu toetava teenuse vajadus ning isiku enda ootused edasise osas. On mõeldav, et WHODAS
2.0 asemel kasutada ka muid standardiseeritud (puudespetsiifilisi) hindamisvahendeid, kui
need annavad täpsema ülevaate isiku toimetulekust erinevates eluvaldkondades, oluline on, et
rehabilitatsioonivajaduse hindamisel keskendutakse rehabilitatsiooni biopsühhosotsiaalsele
käsitlusele ning et erinevate isikute hindamistulemused oleksid võrreldavad.
Kuigi rehabilitatsioonivajaduse hindamise esmane eesmärk oli selgitada välja just
rehabilitatsiooniteenust vajavad kliendid, siis tegelikult oli hindamise positiivne mõju
klientidele laiem: 12 isikuga peale rehabilitatsioonivajaduse hindamist läbiviidud intervjuudes
leidis kinnitust, et hindamise käigus paranes olulisel määral isiku informeeritus oma õigustest
ja pakutavatest võimalustest; isikul oli võimalik saada läbi hindamise tagasisidet oma
toimetulekule. Ka juhul, kui isikut ei suunatud rehabilitatsioonile, tehti konkreetseid soovitusi
teiste teenuste saamiseks (nt taastusravi, kohaliku omavalitsuse teenused, puuetega inimeste
ühingute tegevused ja erinevad projektid).
Hindamisel esilekerkinud raskused Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ei kulgenud ilma raskusteta. Hindamine oli perioodil
03.10.2012-10.01.2013 katkestatud küsimustiku elektroonse versiooniga seondunud
probleemide tõttu, mis põhjustas ebamugavusi nii hindajatele kui klientidele ning vajaduse
leida uusi kliente piloodis osalemiseks (osad kliendid loobusid vahepealse pika ooteaja tõttu).
Analüüsides hindamistulemusi on näha, et hindamist läbiviinud eksperdid oleksid vajanud
põhjalikumat koolitust hindamisvahendi kasutamiseks, kuna analüüs tuvastas mitmeid
eksimusi vastuste kodeerimisel (nt omavahel ei ühtinud kodeering ja selle selgitus; raskuseid
põhjustas vastusevariandi “mittekohaldatav” kasutamine). Samuti oli näha, et eksperdid
vajaksid paremat ettevalmistust alternatiivsete toetusvõimaluste väljapakkumiseks isikutele,
kes ei vaja rehabilitatsiooni. Ilmnes, et toetavate teenuste vähesus või ebapiisav kättesaadavus
oli kohati põhjuseks rehabilitatsioonile suunamisel (sh erihoolekandeteenuste vajadus).
Tuginedes hindamist läbiviinud ekspertide informatsioonile oli hindamine ajamahukas
tegevus, mida võimaluse korral peab saama jaotada osadeks. Psüühikahäirega isikute puhul
esines olukordi, kus ekspert kahtles vastuse adekvaatsuses, seetõttu peab ka edaspidi olema
võimalik kaasata esindaja ning vajadusel kohtuda isikuga rohkem kui ühel korral.
Piloteerimise järgselt viidi hindamisvahendisse sisse täiendused, et edaspidi lihtsustada
haridusega seotud küsimustele vastamist, täpsustada tööga seotud küsimusi, võimaldada
lisada informatsiooni isiku elukorralduse ja elukoha kohta (mis jäi mõneti ebapiisavaks
käesolevas piloteerimises). Samuti täiendati instrumendi kasutusjuhendit.
Edasised arendusvajadused ja soovitused 1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrumenti on vaja viia sisse täiendused (nt kaaluda
nn “kahjustuste mooduli” lisamiseks hindamisvahendile8
), mis projekti lõppedes
hindajate ja ekspertide poolt fikseeriti;
2. Rehabilitatsioon ei tohi jääda alternatiivseks teenuseks, et kompenseerida teiste
toimetulekut arendavate teenuste puudumist või ebapiisavat kättesaadavust, selleks on
vaja parandada teiste toimetulekut toetavate/arendavate teenuste olemasolu ja
kättesaadavust erinevates piirkondades.
8 Kahjustuste mooduli 17 küsimust võimaldavad täpsustada küsimusi seoses valu, kehaliste vaeguste,
kehadefektide, käte-sõrmede kasutamise, nägemise, kuulmise, vaimsete funktsioonide jm. osas.
2. Rehabilitatsioonivajaduse hindajate- ekspertide nägemus rehabilitatsioonivajaduse ja rehabilitatsiooni tulemuslikkuse hindamisest (kordushindamisest) ning rehabilitatsiooniprogrammide vajadusest
Külli Roht ja Margery Roosimaa
Projekti eesmärk oli rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel suunata 20 klienti samas
projektis paralleelselt piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammidesse. Piloteerimise tulemusel
suunati rehabilitatsiooniprogrammidesse vaid 5 klienti, kuigi programmipõhise teenuse
vajadust nähti rohkemate klientide puhul. Tabelis 7 on toodud piloteeritud
rehabilitatsiooniprogrammide nimetused ning põhjused, miks klient sinna ei saanud.
Rehabilitatsioonivajaduse hindajatel paluti kaardistada milliseid programme piloteerimisel
osalenud kliendid nende arvates vajasid - kokkuvõte on toodud p2.2-s.
Käesoleva kokkuvõtte koostamise aluseks on rehabilitatsioonivajaduse hindajate
tähelepanekud ning tagasiside.
Rehabilitatsioonivajaduse hindajad: Külli Roht, Ewe Alliksoo, Valentina Rannikmaa, Jevgeni
Bugakin
2.1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel tuvastatud teenuste vajadus
Projekti raames piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammid ning nimetatud rehabilitatsiooniprogrammide vajaduse tuvastamine rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel on toodud tabelis 7.
Tabel 7. Piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammid ja rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel programmide sobivus klientidele
(reh.vajaduse hindajate arvamusel)
Jrk
nr
Programmi nimi ja
osutav asutus
Sihtgrupp Programm
i sobivate
klientide
arv9
Programm
i saanud
klientide
arv
Kommentaarid/ põhjused klientide rehabilitatsiooniprogrammi mittesaamisele
1 "Pööra selg
seljavalule" Activitas
OÜ
Liikumis-
puue
4 0 Programmosutaja Tartus. Tallinnas ja Pärnus elavatel klientidel ei olnud
logistiliselt võimalik praogrammis osaleda
Tartus 1 kliendi diagnoosikohast sobivust ei õnnestunud täpsustada.
2 ”Neuroloogilise
haigusega tööle
saamise toetamine”
Keila Taastusravikeskus
OÜ
Neuroloogi
-line
haigus
6 0 Programmil oli omaosalus (60 €), mis ühe kliendi jaoks osutus kalliks, teisel
kliendil oli alkoholiprobleem ja teda ei saanud seetõttu programmitöösse kaasata.
3 ”TÖÖS ja ELUS
EDASI- Parkinsoni
haigusega inimeste töö
säilitamist ja
töölesaamist toetav
programm” Põlva
Haigla
Parkinsoni
haigus
2 0 Parkinsoni haigusega inimesi osales projektis kokku 2 ja mõlemale oleks
programm olnud sobiv. Ühel klientidest oli aga oma kindel rehabilitatsiooni
nägemus, teisel halvenes projekti algamise ajaks tervis, ta vajas sel hetkel
haiglaravi. Hiljem aga programmiga enam liituda ei saanud, ehkki klient oli sellest
huvitatud (Selgitus: tegemist oli grupiprogrammiga, mis oli oma tegevustega juba
alustanud)
9 Nimetatud rehabilitatsiooniprogrammi sobivus rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel (reh.vajaduse hindajate arvamus)
Jrk
nr
Programmi nimi ja
osutav asutus
Sihtgrupp Programm
i sobivate
klientide
arv10
Programm
i saanud
klientide
arv
Kommentaarid/ põhjused klientide rehabilitatsiooniprogrammi mittesaamisele
4 ”Seljaajukahjustusega
inimesed tööturule” ja
"Seljaajukahjustusega
inimesed tööturule 2" Haapsalu NRK
Liikumis-
puue
3-4 1
1 kliendi diagnoosi ei olnud võimalk sedavõrd täpsustada, et teda oleks saanud
programmi saata (selgitus: diagnoos oli programmi sisenemise kriteeriumiks);
1 klient sobis rehabilitatsioonivajaduse hindamise ajal kõikide kriteeriumite järgi,
kuid pika (ca pool aastat) ootamise järgselt ilmselt kaotas usalduse
programmiosutaja suhtes (selgitus: hindamise järgselt kohe ei olnud programmi
pakkuda - klient jäi ootama teist programmi). Teise programmi komplekteerimise
hetkel hinnati klient programmiosutaja poolt programmi mittesobivaks puuduliku
motiveerituse tõttu (Selgitus: ootamise tõttu oli kliendi motivatsioon programmis
osalemiseks langenud).
Kahe traumaatilise seljakahjustusega inimese diagnoosi ei jõudnud täpsustada
programmi alguse hetkeks, mistõttu nende klientide programmi kaasamist ei
saanud taotleda.
HNRK kogemusest selgub, et:
1) rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja programmi alguse vahel ei tohi olla liiga
pikka perioodi (6 kuud osutus liiga pikaks ooteperioodiks);
2) programmide algus peaks olema paindlik selleks, et rehabilitatsioonivajaduse
hindajad jõuaksid koondada kogu vajaliku materjali, mis on vajalik programmi
sisenemise kriteeriumite täitmiseks (käesolevalt täpsustada diagnoose)
10 Nimetatud rehabilitatsiooniprogrammi sobivus rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel (reh.vajaduse hindajate arvamus)
Jrk
nr
Programmi nimi ja
osutav asutus
Sihtgrupp Programm
i sobivate
klientide
arv11
Programm
i saanud
klientide
arv
Kommentaarid/ põhjused klientide rehabilitatsiooniprogrammi mittesaamisele
5 ”Liikumispuudega
inimeste terviseriskide
maandamine
töövõimet toetava
meetmena” Tervise
Abi OÜ
Liikumis-
puue
1 1 1 klient läbis programmi
6 "Töölesaamist toetav
rehabilitatsiooniprogr
amm nägemispuudega
inimestele nr 2" MTÜ
NIRK12
Nägemis-
puue
3 0 NIRK programm lisandus hiljem (teine hange), mistõttu üks potentsiaalne klient
sai riikliku rehabilitatsiooniteenuse raames abi.
Pärnus elav klient pidas Tallinnasse programmi siirdumist asukoha tõttu
vastuvõetamatuks.
Ühe kliendi nägemise kaotus oli veel liiga värske. Tema rehabilitatsioonivajadust
oleks tarvis olnud hinnata uuest ca 6 kuu pärast, mida meie projekti raames ei
olnud võimalik teha. 7 ”Psüühilise
erivajadusega ja/või
puuetega inimeste
töölesaamist toetav
programm” ja
"Töötubadest tööle“ MTÜ Lõuna-Eesti
Erihooldusteenuste
Keskus
Psüühika-
häire s.h
vaimupuue
9 0
Kliendid, kellele Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse poolt pakutav
sekkumine oleks sobinud on samad kliendid, kes Tartu Vaimse Tervise
Hooldekeskuse puhul (sihtgrupp sama). Siiski ei läinud ükski klientidest Lõuna-
Eesti Erihooldusteenuste Keskuse poolt pakutavatesse programmidesse logistilistel
põhjustel- Tallinna ja Pärnu klientide jaoks oli Lõuna-Eestisse
rehabilitatsiooniprogrammi minemine vastuvõetamatu. Tartu klientidele oli
pakkuda rehabilitatsiooniprogrammi Tartu linnas (Tartu Vaimse Tervise
Hooldekeskuses).
Kommentaar: Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus pakkus oma programmioma
piirkonna klientidele, mis on antud sihtgrupile sobiv.
11 Nimetatud rehabilitatsiooniprogrammi sobivus rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel (reh.vajaduse hindajate arvamus)
12 MTÜ Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus
Jrk
nr
Programmi nimi ja
osutav asutus
Sihtgrupp Programm
i sobivate
klientide
arv13
Programm
i saanud
klientide
arv
Kommentaarid/ põhjused klientide rehabilitatsiooniprogrammi mittesaamisele
8 ”Tahan Tööle” SA
Tartu Vaimse Tervise
Hooldekeskus
Psüühikahä
ire s.h
vaimupuue
9 3 Programmiosutaja võttis vastu 4 klienti – programmi alustas 3 ja lõpetas edukalt 2
klienti.
Programmi saanud klientidest 1 katkestas alkoholiprobleemide tõttu.
Klientide programmi mitte saamise põhjusteks olid:
1 elukoha vahetus. 1 klient kaotas motivatsiooni pika ooteaja tõttu, 2-le ei sobinud
programmi ajastus, 1 klienti sai ooteajal tööle, 1 klient sai ooteajal töötamise
toetamise teenusele.1 klient oli Tallinnast- ei olnud võimalik osaleda Tartus
toimuvas programmis.
9 "Toega tööelu poole“ SA Maarja Küla
Vaimupuue 0 0 Rehabilitatsioonivajaduse hindamisse ei sattunud kliente, kellele oleks vastav
programm sobinud.
10 „Praktikalt tööle“ Astangu KRK
Erinevad
puudeliigid
, oluline oli
varasemad
tööoskused
ja
töökogemu
s
6 0 4 saadetud klienti väga erinevatel programmiosutaja poolt hinnatud põhjustel (1
klient venekeelne, ei osanud sõnagi eesti keelt; 1- ei olnud pakkuda sobivat
praktikategevust; 1 klient „kadus ära“- ei tulnud kohale; 1-kliendi tervislik
seisund+ ei vastanud programmi sisenemise kriteeriumitele- puudusid
erialaoskused+ varasem töökogemus) programmi ei pääsenud.
2 klienti loobusid, sest pidasid pikka aega programmis osalemist majanduslikult
nende jaoks vastuvõetamatuks (Selgitus: pikemaaegse programmi puhul oleks
mõistlik kasutada stipendiumi vm varianti- klient ei ole valmis osalema
igapäevaselt pikaaegses programmis ilma mingisuguse sissetulekuta)
2 klienti oleks eelnevalt vajanud motivatsiooniprogrammi
13 Nimetatud rehabilitatsiooniprogrammi sobivus rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel (reh.vajaduse hindajate arvamus)
Peamised põhjused, miks kliendid projekti raames piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammides osaleda ei saanud olid:
Kliendi elukoht asus programmipakkujast kaugel. Programmis ei olnud ette nähtud majutust või oli programmi struktuur niivõrd hajus, et
selles osalemine olnuks kliendi jaoks ebaratsionaalne. Lisaks tekkis kaugemalt osalevate klientide puhul vajadus transpordi tagamise eest,
mida programmidesse ei olnud planeeritud (osadel juhtudel toetasid KOV-id nii transpordi kui ka majutuse eest tasumisel);
Rehabilitatsioonivajaduse tuvastamise ja rehabilitatsiooniprogrammi alguse vaheline aeg. Rehabilitatsiooniprogramm kas oli juba
rehabilitatsioonivajaduse tuvastamise hetkeks oma tegevustega alustanud või tekkis liiga pikk ooteaeg rehabilitatsiooniprogrammi
alguseni, mis viis kliendi motivatsiooni langemiseni;
Klient ei pidanud rehabilitatsiooniprogrammi endale sobivaks;
Programmis osalemine olnuks kliendi jaoks majanduslikult liiga koormav: näiteks programm, mis eeldas kliendilt osalustasu (Keila
Taastusravikeskus) või programm, kus pikka aega ei oleks osaleja saanud otsida ega kasutada võimalusi elatist teenida + kulud
transpordile ja majutusele (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus);
Tervisliku seisundi tõttu pikaajaliselt töötutel inimestel nappis julgust ja ettevõtlikkust et osaleda programmitöös, vajasid eelnevalt nt
motivatsiooniprogrammi või lisasekkumist motivatsiooni tõstmiseks, mida ei olnud hetkel programmidesse planeeritud;
Sageli oli klientide elu seotud erinevate keeruliste takistustega, mis eeldanuks individuaalset lähenemist, kliendi perekeskset
juhtumikorraldust tagamaks programmis osalemise- ehk individuaalset programmi;
Mitmel kliendil esines alkoholiprobleeme ning ka tervisliku seisundi halvenemist;
Koostöö rehabilitatsioonivajaduse hindajate ning programmiosutajate vahel peaks olema süsteemsem- programmiosutajad ei olnud 100%
nõus rehabilitatsioonivajaduse hindajate otsusega just konkreetse programmi sobivuse osas kliendile.
25
Rehabilitatsioonivajaduse hindamise piloteerimine (ehk klientide hindamine) oli
katkestatud (03.10.2012-10.01.2013) instrumendi tehniliste probleemide tõttu, mis
muutis oluliselt keerukamaks klientide programmidesse suundumine ja
programmiosutajatega kokkulepete sõlmimise. Piloodi katkestamine on kindlasti ka
osade klientide programmidesse mitte saamise põhjusteks.
Rehabilitatsioonivajaduse hindajad pidid projekti jooksul korduvalt täpsustama
andmeid rehabilitatsiooniprogramme vajavate, programmidesse suunatud, sinna
jõudnud ja programmid kordushindamisega edukalt lõpetanud klientide kohta.
Tegemist on inimestega, kelle tervislik seisund, sotsiaalne toimetulek, motiveeritus ja
muud objektiivsed asjaolud muutuvad ekspertidest sõltumatult, millest tulenevalt
muutub ka nende võimalus ja vajadus osaleda rehabilitatsiooniprotsessis. Sellest
tulenevalt on oluline tulevikus arvestada rehabilitatsioonivajaduse hindamisel
korduvate kohtumiste/kontaktidega.
Lisaks oli piloteerimisel selgelt näha, et psüühikahäirega inimesed vajavad
põhjalikumat sekkumist. Nii rehabilitatsioonivajaduse hindamise kui ka
rehabilitatsiooniprogrammide osutamise käigus selgus, et psüühikahäirega isikud
vajavad teistest sihtgruppidest olulisemalt suuremat motiveerimist tegevustes
osalemiseks ning kontaktihoidmist- seda nii programmi alguses kui ka programmi
jooksul.
Rehabilitatsioonivajaduse hindamisel psüühikahäirega isikute hulgas tulid välja
järgmised erisused teiste sihtgruppidega võrreldes:
vastused ankeedi küsimustele ei ole sageli adekvaatsed, vajalik on paralleelne
küsitlus (sõltuvalt juhtumist) kas eestkostjale või kellelegi seotud isikutest, kes
oskab küsitletava kohta infot anda. Samas, kui kliendil ei ole eeskostjat, siis
kellegi teise küsitlemine sõltub kliendist ja tema soovist lubada teisel inimesel
infot anda. Edaspidi mõelda raviarstilt lisainfo küsimisele?
klient ei tule sageli kokkulepitud kohtumisele;
küsitlemine võib venida väga pikaks, klient annab ebamääraseid, vastukäivaid
vastuseid, usutava vastuse saamine võtab palju aega. Sageli aga läheb klient
pikalt arutlema ega suuda keskenduda konkreetsetele vastustele;
kliendi seisund võib tingida vajaduse jätkata küsitlust järgmisel kohtumisel.
Samas ei pruugi klient järgmisele kohtumisele ilmuda;
Kokkuvõtteks võib öelda, et psüühikahäirega isikute puhul on tõenäoliselt vaja
rohkem kui ühte kohtumist rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks ning
periood rehabilitatsioonivajaduse hindamise ning rehabilitatsiooniprogrammi
sisenemisel ei saa olla liiga pikk. Vahepeal võib olla vajadus kliendiga
kontakti hoida säilitamaks huvi rehabilitatsiooniprogrammi vastu või kiire
suunamine rehabilitatsiooniprogrammi.
2.2. Rehabilitatsiooniprogrammide vajadus Eespool on analüüsitud piloteerimise käigus hinnatud klientide sobivust
rehabilitatsiooniprogrammidesse, mida piloteeriti käesoleva projekti raames. Kuna
projekti kliendid valiti juhuvaliku alusel, siis kõik kliendid ei vajanud/soovinud tööle
minna. Mitmed kliendid vajanuks ennem tööle asumist muid sekkumisi, samas oli ka
kliente kes vajanuks tööellu astumiseks programmipõhist sekkumist, kuid seda
käesolevas projektis pakutavate rehabilitatsiooniprogrammide hulgast aga pakkuda ei
olnud. Järgnevalt on välja toodud rehabilitatsioonivajaduse hindajate nägemus
26
rehabilitatsioonivajadusehindamises osalenud klientidele vajalikuna olnud
rehabilitatsiooniprogrammidest.
Valdkonnapõhised programmid
Töötamise valdkond Käesoleva projekti rehabilitatsiooniprogrammid olid suunatud töötamise valdkonnale,
eelkõige eesmärgiga jõuda avatud tööturule.
Vähemalt 3 tööealist ja 2 üle 60 aastast inimest oleksid vajanud aga
rehabilitatsiooniprogrammi, mis toetanuks kaitstud või toetatud tööle saamist.
Õppimise valdkond 2 kliendi puhul oleks tulnud keskenduda eeskätt õppimisele ja õppimist toetavatele
programmidele. Võimalik, et nende jaoks oleks olnud soovitatav etapiviisiline
töötamisele suunatud programm, mis esimestes etappides oleks siiski suunatud eeskätt
õppimisele.
Elamise valdkond Hinnatud 100 kliendi hulgas oli kümmekond tööealist inimest, kelle puhul ei saanud
seada kas üldse mitte või mitte reaalses lähitulevikus eesmärgiks töötamist. Nemad
vajanuks programme elamise valdkonnas. Vähemalt 6 inimest vajanuks programmi
igapäevase iseseisva toimetuleku ja sotsiaalse aktiivsuse tõstmiseks .
Suhtlemise ja sotsiaalse aktiivsuse sh vabaaja valdkond Mitme hinnatud inimese puhul osutus peamiseks toimetulekupiirajaks ebatavaliselt
nõrk suhtlemisvalmidus, elamine piiravate kompleksidega, liigne tagasihoidlikkus või
passiivsus. Õppimine, töötamine ja aktiivne osalemine ühiskonna elus ei saa toimida
enne, kui selle valdkonna puudujäägid ei ole kompenseeritud või leevendatud.
Vähemalt 4 hinnatud klienti vajanuks enne töötamise eesmärgi seadmist suhtlemise ja
sotsiaalse aktiivsuse valdkonna rehabilitatsiooniprogrammi läbimist
Tabel 8. rehabilitatsiooniprogrammide vajadus valdkondade järgi
Valdkond Klientide arv
Töötamine Vähemalt 3 tööeas ja 2 üle 60 aastast inimest oleksid
vajanud rehabilitatsiooniprogrammi, mis toetanuks
kaitstud või toetatud tööle saamist.
Õppimine 2 kliendi puhul oleks tulnud keskenduda eeskätt
õppimisele ja õppimist toetavatele
programmidele. Võimalik, et nende jaoks oleks
olnud soovitatav etapiviisiline töötamisele
suunatud programm, mis esimestes etappides
oleks siiski suunatud eeskätt õppimisele.
Elamine Vähemalt 6 inimest vajanuks programmi igapäevase
iseseisva toimetuleku ja sotsiaalse aktiivsuse
tõstmiseks.
Suhtlemine- ja vaba aeg Vähemalt 4 hinnatud klienti vajanuks enne
töötamise eesmärgi seadmist suhtlemise ja sotsiaalse
aktiivsuse valdkonna rehabilitatsiooniprogrammi
läbimist
27
Diagnoosipõhised programmid Projekti käigus selgus, et diagnoosipõhiseid programme oleks vaja kas selliste diagnoosidega inimestele, keda esineb sageli või nendele, keda esineb küll harva, kuid kelle rehabilitatsioon on pikaajaline ja/või etapiline, näiteks vähihaigetele, diabeediga inimestele, raskete neuroloogiliste ja/või progresseeruvate haigustega inimestele (Parkinsoni tõbi, SM, epilepsia, insult, jne), olulise ajukahjustusega inimestele, traumajärgsete amputatsiooniga inimestele jne. Motivatsiooni, valmisoleku ja rehabilitatsiooni eesmärgistamise programmid Ühelt
poolt peaks motivatsiooni ja eesmärgistamise blokk kuuluma lahutamatu osana
kõikide rehabilitatsiooniprogrammide juurde, teiselt poolt on olemas suur vajadus ka
iseseisvate motivatsiooniprogrammide järele. Seda tüüpi programme oleks vaja
kahele erinevale suurgrupile:
Inimestele, kes on elanud oma terviseprobleemiga kaua, on heitunud ja
kohanenud oma probleemidega ega oska oma olukorrast väljatulemiseks ise ei
suunda ega tegevuskava ette kujutada;
Inimesed, kelle terviseseisundis või keskkonnas on toimunud järsk muutus,
mis on tinginud kriisisituatsiooni, inimese orienteerumine oma olukorras on
pärsitud, valmisolek olukorra muutmiseks ja eesmärkide seadmiseks puudub.
Lisaks selgus programmide osutamisest, et psüühikahäirega isikud vajavad teistest
sihtgruppidest olulisemalt suuremat motiveerimist ja kontaktihoidmist- nii programmi
alguses kui ka programmi jooksul. Psüühikahäirega isikule on vaja enne programmi
sisenemist intensiivsemat ja pikema perioodilist aega/tegelemist usaldussuhte
loomiseks, kohanemiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. Samuti on vajalik regulaarne
kontaktihoidmine programmi jooksul olenevalt kliendist, aga vähemalt kord nädalas
(kohtumine või kontakt telefoni teel).
Sotsiaalse toimetulekuõppe programm, mis sisaldaks arvutikasutamist,
rahalpaneerimist, teavet seadustest, suhtlemisõpe
Kliendile, pereliikmetele ja teistele kliendiga seotud isikutele suunatud grupiprogrammid, kus rehabiliteeritakse või kaastakse kliendi
rehabilitatsiooniprotsessi ka teised, temaga seotud isikud. Seda laadi programmide
vajadus tuli välja eeskätt nende klientide puhul, kelle toimetulek sõltus pereliikmetest,
tööandjast, haridusasutusest, KOV-ist jne või kelle pere toimetulek tervikuna sõltub
rehabilitatsioonist.
Pereliikmete tugiprogramm. Pereliikme haigusest ja/või puudest tingitud
psühholoogilist pingete maandamine, teave haigusest/puudest, seadustest,
võimalustest, praktiline õpetamine, hoolduskoormuse vähendamine, puhkuse
korraldamine.
Individuaalprogrammid. Keerukate ja harvaesinevate juhtumite korral on oluline
kindlasti osutada täiesti individuaalset rehabilitatsiooniprogrammi kus fookuses on
isik, tema pere, seotud isikud ja keskkond= rehabilitatsiooniplaani koostamise
tulemusel valminud individuaalne rehabilitatsiooniprogramm antud juhtumiga tööks.
28
Puude ja/või töövõimetusega inimeste aktiviseerimisprogramm – inimestele, kelle
jaoks on tarvis korraldada regulaarne päevane hõivatus tagamaks isiku enda
elukvaliteet ja pereliikmete tööga hõivatus. Programm sisaldaks juhendamisega
terapeutilist või kaitstud tööd, suhtlemist, teabevahendust, huviharidust sh
päevahoidu. Piloodis oli mitu inimest, kes olid insuldijärgselt päris erineval
toimetuleku tasemel ja kellele selline programm oleks vajalik. Olid ka mõned
liikumispuudega ja vaimupuudega inimesed, kellele oleks päevategevuse programm
vajalik.
NN Sanatoorne programm: Päris paljudel juhtudel kliendid vajasid otsustavat
meditsiinilist sekkumist, korralikku diagnostikat, ambulatoorset- või statsionaarset
taastusravi, hooldus- ja abivahendeid. Mitmetel juhtudel vajab inimene aga oma
terviseseisundi kontrolli all hoidmiseks või staatuse säilitamiseks pehmemat
meditsiinilist abi seotuna positiivse hoiaku tekitamisega oma tervisesse. Selleks on nn
sanatoorset tüüpi ravi ja puhkuseprogramm väga sobiv, väldib kroonilise haiguse
ägenemist ja kallima haiglaravi vajadust.
Probleemteenus, e. juhtumikorraldus. Piloteerimisel selgus, et vajalik on
juhtumipõhine reaalse tulemusega lõppev abi inimesele, kes ise endale enam
inimväärset elukeskkonda e. kodu ja teisi vajalikke tingimusi tagada ei saa, kelle
toimetuleku peaks perekonnaseaduse põhjal tagama lapsed või ka vanemad, kelle
toimetulekuks peaks samme astuma KOV aga ei tee seda, kes peaks saama ravi aga ei
saa jne. Valimisse sattus mitmeid inimesi, kelle toimetulek on ühel või teisel põhjusel
katastroofiliselt kehv, instantsid, kes on seatud asjaga tegelema ei tee seda, mõnel
puhul ehk teadmatusest või hoolimatusest, mõnel puhul aga sellepärast, et suuda
objektiivsetel põhjustel oma kohustust täita. Inimene vajab spetsialisti, kes
aitab/toetab/juhendab vajalike teenusteni jõudmisel.
Ilmnes vajadus ka spetsiifilisema toimetulekuõppe ja kohanemise programmide järele tulenevalt toimetulekupiirajast, diagnoosist, puudeliigist: Näiteks:
Stressi ja meeleoluhäirete programm (taolise programmi järele oli vajadus
sage);
Kroonilise haigusega elamise programm (Piloodis reumahaiged,
kõrgvererõhutõbi, diabeet, radikuliidid, südamehaigused, traumadest tingitud
püsivad muutused);
Progresseeruva haigusega toimetuleku programm (parkinsoni tõbi,
multiplex);
Vähiprogramm erinevatele sihtgruppidele: uued juhtumid - vähikriis,
ravisaajatele, post-ravi, vähihaigete pereliikmetele.
2.3. Rehabilitatsiooni tulemuste hindamine (e. kordushindamine)
Rehabilitatsiooni tulemuste hindamine viidi läbi perioodil september-oktoober 2013 4
kliendi hulgas, kes oli läbi rehabilitatsioonivajaduse hindamise suunatud
rehabilitatsiooniprogrammidesse ning läbisid rehabilitatsiooniprogrammi.
29
Kliendi rehabilitatsiooniprogrammi tulemuslikkuse analüüs sisaldas:
Koostööd rehabilitatsiooniprogrammi osutajaga;
klientidega intervjuu läbiviimist veebipõhise rehabilitatsioonivajaduse
hindamisinstrumendi kordushindamise vormi alusel, andmete sisestamist
veebipõhisesse hindamisinstrumenti.
Intervjuu läbi viimist kliendiga.
Kordushindamise läbinud kliendid Projekti käigus oli planeeritud programmidesse suunata ca 20 klienti. Erinevatel
objektiivsetel põhjustel (mis on kirjeldatud p.2.1) jõudis projekti käigus
programmidesse 5 klienti, kellest üks katkestas programmis osalemise ja neli läbis
programmi edukalt. Programmi läbinud kliendid läbisid ka kordushindamise. Üks
klient läbis Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse programmi
„Seljaajukahjustusega inimesed tööturule“, üks OÜ Tervise Abi programmi
”Liikumispuudega inimeste terviseriskide maandamine töövõimet toetava
meetmena” ja 2 klienti läbisid programmi ”Tahan Tööle” SA Tartu Vaimse Tervise
Hooldekeskuses.
Kordushindamise läbiviimise koht ja aeg Kordushindamine oli planeeritud läbi viia programmiosutaja juures kliendi
programmis osalemise viimasel päeval. Sellise aja ja koha valik oli põhjendatud
sooviga mitte nõuda kliendilt täiendavat visiiti.
Tegelikkuses selline plaan ei töötanud mitmel erineval põhjusel:
Programmis osalemine nii sellise programmi juures, kus klient osaleb
statsionaarselt tegevustes kui siis, kui klient tuleb päevasteks tegevusteks
programmi, on kliendi jaoks pingeline, väsitav ning nõuab talt
programmitegevustele keskendumist, Tavapärasest veelgi olulisem on
programmis osalemise viimane päev, kus reeglina tehakse programmiosutaja
poolt kokkuvõtteid, arutatakse edasise tegevuse plaane, hinnatakse omakorda
programmi tulemuslikkust jne. Sellele tegevusele veel kordushindamise
liitmine on kliendi jaoks liiga suur lisakoormus;
Programmide lõpp on hajus ja sageli ei saa programmiosutaja eksperdile
täpselt ette öelda millal klient viimast päeva programmis on, mistõttu ei saa
ekspert oma visiiti planeerida;
Kõikide kordushindamises osalenud klientide puhul ilmnes, et
kordushindamine on tõesem ja läbimõeldum lühikest aega (ca nädal) peale
programmi lõpetamist.
o Klient on saanud ise argitegevustes oma toimetulekut proovida;
o Klient on aktiivsest programmitegevusest välja puhanud, suudab
küsimustele vastamisele keskenduda, suudab olla enda suhtes
objektiivsem;
o On suur risk, et programmist lahkumise argised toimetused ei
võimalda kliendil üldse või lubavad piiratult osaleda küsitluses.
Näiteks saab klient transpordi koju varem kui oli planeerinud või vajab
ta pakkimiseks aega või lihtsalt muretseb lahkumise pärast ega saa
seetõttu küsitluses osaleda jne;
o Rehabilitatsioonivajaduse hindaja-ekspert peaks saama
programmiosutajalt tulemuslikkuse hinnangu paremal juhul enne
kliendiga kordushindamise läbiviimist sest kohtumise lõpus peaks
30
eksperdil olema võimalik kliendiga arutada edasiste meetmete
vajadust. Selleks aga peaks eelnevalt olema kogutud kõikide protsessis
osalenud poolte hinnangud, ettepanekud;
o Sõltuvalt kliendist võib olla vajalik kordusküsitlust, kookuvõtete
tegemist ja edasiste tegevuste planeerimist läbi viia mitmes järgus.
Klientide suhtumine ja valmisolek kordusküsitluseks Kõikide klientide valmisolek kordusküsitluses osaleda igati positiivne. See oli
mõistetav, sest kõikide nimetatud klientide programmikogemus oli ka positiivne.
Antud juhul siis esitasid eksperdid kordusinstrumendi kõigi kolme osa küsimused
I osa - isikuandmete täpsustamine. See osa oli kiiresti läbitav, täpsustamist
vajasid vaid need küsimused, kus kahe küsitluse vahel võis toimuda teatud
muutusi (ekspertiiside tulemused, vanus, tööalane staatus vms)
II osa - WHO DAS küsitlus
o See küsitluse osa oli kliendile tuttav aga võrreldava tulemuse
saamiseks tuli kliendile uuesti kõik küsimused ja selgitused esitada,
mistõttu see osa võttis praktiliselt sama palju aega, kui esmasel
küsitlemisel. Oli mõneti ebamugavalt pikk, tekkis kiusatus protsessi
lühendada.
o Küsimustest arusaamisel tekkisid samad probleemid, mis ka
esmakordsel testimisel. (Vt. esmase hindamise instrumendi analüüsi)
o Hoolimata kõigest olid küsitlused võrreldavad, Programmite läbimise
tulemuslikkus on protsentuaalselt jälgitav ja mõõdetav. Samuti on
valdkonniti hinnatav ka edasise rehabiliteeriva tegutsemise vajadus.
III osa – Kokkuvõtted, programmi tulemuslikkuse hinnang, edasiste tegevuste
planeerimine
o Selle osa protsess on vaja paremini läbi mõtelda. Sisaldab erinevate
osapoolte hinnangut millele tuginedes peaks ekspert koos kliendiga
edasisi samme planeerima. Samas ei ole teiste osapoolte hinnangus
küsitluse ajal veel eksperdi käsutuses, mistõttu selles etapis ei saa
kliendiga veel kõiki vajalikke võimalusi kaaluda. Vajalik on kas teiste
osapoolte eelnevalt sisestatud hinnang või uus kohtumine kliendiga.
Kui küsitlus viiakse läbi vahetult programmi lõppedes, siis ei saa
programmiosutajalt eelnevalt hinnangut küsida, see ei saa olla enne
programmi lõppu olemas.
2.3.1. Järeldused ja ettepanekud seoses kordushindamisega14: Kordushindamise ankeet on kokkuvõttes asjakohane, rehabilitatsiooni
dünaamika joonistub välja, instrument töötab mõõdikuna.
Küsitluse viimast osa ei ole mõislik planeerida programmi lõpupäevale, seda
ei saa siis lõpuni läbi viia.
Võiks kaaluda 2 protsessi ajaskeemi:
1. Variant
a. Küsitlus viiakse läbi spetsiaalsel kohtumisel
kliendiga eksperdi juures või mujal nii
14 Järeldused on tehtud 4 kliendi hindamise põhjal
31
küsitlemiseks sobivas kui kliendile meelepärases
kohas;
b. Tulenevalt kliendist, läbitud programmi iseloomust
ja programmiosutaja soovitused leida kliendi
hindamiseks sobiv aeg, näiteks 1 nädal peale
programmi lõppu;
c. Enne kliendiga kohtumist teha koostööd
programmiosutajaga võttes temalt kas kirjaliku
hinnangu või viies läbi suulise küsitluse;
d. Vajadusel küsida teistelt kliendiga tegelenud
spetsialistidelt (riikliku rehabilitatsiooniteenuse
osutaja, KOV sotsiaaltöötaja, Töötukassa
juhtumikorraldaja , tugiisik, juhendaja vms)
rehabilitatsiooniprogrammi läbimise
tulemuslikkusele.
e. Oht: Võimalik, et siiski on WHO DAS küsitluse ja
samal ajal tulemuslikkuse hindamine ning
tulevikumeetmete kavandamine ühe karraga liiga
pikk tegevus. Klient väsib;
2. Variant
a. Sõltuvalt kliendi võimalusest viiakse küsitlus läbi
kas vahetult peale programmi läbimist või näiteks
nädal aega hiljem;
b. Pärast kliendi küsitlemist kogutakse arvamused
programmiosutajalt ja teistel kliendi
rehabiliteerimisega seotud võrgustikuliikmetelt;
c. Juhul, kui selgub, et klient vajab edasisi
rehabiliteerivaid tegevusi, kutsutakse ta
korduskohtumisele kus planeeritakse tegevuste
järgmised etapid.
32
Lisa 1 Rehabilitatsioonivajaduse hindamise andmebaasi analüüsi tulemused
Tabel 1: Isikute kogemused ja kommentaarid varasemalt osutatud
rehabilitatsiooniteenuse kohta
Teadlikkuse paranemine Tervise ja enesetunde
paranemine
Iseseisva toimetuleku
paranemine Muu
Olen saanud abi
dokumentide täitmisel ja
erinevate avalduste
tegemisel.
Jah, sealne taastusravi
on positiivne, eriti hästi
mõjub massaaž
Saan iseseisvalt elada,
mul on suur tugi
Tervislik seisund
muutus halvemaks
Olen saanud infot ja
teadlikumaks
võimalustest saada
erinevaid raviteenuseid.
Jah, tervis paranes
On saanud harjutusi
iseseisvalt kodus
võimlemiseks.
Toimetulek on pisut
paranenud
Reh.plaani alusel ei ole
teenuseid saanud.
Olen saanud infot ja abi
teadlikkuse
parandamiseks.
Olen õppinud iseseisvalt
võimlema, olen saanud
vajalikud abivahendid ja
oskan neid ka kasutada.
Toimetulek on oluliselt
paranenud
Kasu oli, hakkasin
iseseisvalt linnas
liikuma, saan ka poes
käidud
Seostatud igapäevaelu
toetamise teenusega
On saanud teadlikumaks
oma võimalustest
Paraneb enesetunne,
kuna vabanesin
pingetest.
On parandanud
toimetulekut, klient on
iseseisvam ja kindlam
oma toimingutes
Andis aluse kohtu
korras teenusele
saatmiseks
Sain teada kuidas on
võimalik saada uuesti
kodanikuks ja saada
Tartu linnas elamist.
Sain ühel aastal 5 x
füsioteraapiat ja ka
taastusravi.
On paranenud, saab
võõras kohas paremini
hakkama
Seostamine -
igapäevaelu toetamise
teenus. Toetatud elamise
teenus.
Sain teada
sotsiaalteenustest ja
elamisega seotud
võimalustest. Teadmine
aitas ise elama asuda
sobivasse kohta.
Seljavalu läks ära Suhted emaga
paranesid.
Lühiajaline leevendus
rehabilitatsiooni
kompensatsiooni järgsel
kasutamisel
Seljavalud vähenesid. Pool aastat oli pisut
kergem 5 päeva on liiga vähe
Taastusravi ja
hipoteraapia annavad
taastusravi efekti,
lihased hakkavad
liikuma ja tervis
paraneb.
Toimetulek on
paranenud, tervisele
mõjus hästi.
Toimetulekuks vajan
rohkem abi.
Tervis on paranenud Ei olnud abi.
Valusid on nüüd vähem
Vähene füüsilise
võimekuse paranemine
33
Tabel 2 . Isikute kommentaarid KOV-st saadud toetuste ja abi kohta
Toetus Teenus
Muu
1. Aidati teha remonti kodus.
Hooldamise kohapealt oli abi
väga suur Abi on parandanud, leevendus
2. Aitab inkontinentsi probleemi
lahendamisel Sõidusoodustus abiks ikka
3.
Majanduslik abi
Päevakeskus - minu toimetulek
on paranenud kuna saan käia
teiste omasuguste seltsis ja meil
on ühine keskkond.
Ei ole saanud abi ega
sotsiaaltoetust piisavalt, et
paraneks toimetulek.
4. Olen saanud abi kui just napib
toitu või sõiduraha pole.
Saab liikuda tööle ja koju
invatranspordi abil
Aitas momendil
5. Olen saanud ühekordset toetust.
Tõlgi abil on suhtlemine
lihtsam ja arusaadavam.
Ei ole saanud toetust, mida
taotlenud.
6. Sain abi ehk kriisitoetust
küttepuude ostmiseks
Leevendas mõneks ajaks
puuduse
7. Toetuse saamine võimaldas
osta küttepuid, mis oli abiks 1x
aastas.
Toiduabi oli vägagi kasulik
8. Ühekordseks abiks.
9.
Oluliselt, tänu olemasolevatele
abivahenditele olen iseseisvam
34
Tabel 3. Isikute kommentaarid saadud tööturuteenuste kohta. Rahul Ei ole rahul Muu
1.
Olen saanud infot töötamise
võimalustest CV koostamisest.
Üritasin saada Töötukassast
töökoha kohandamise teenust,
aga kuna ma töötan
kodukontoris, siis ei peetud seda
võimalikuks
Otsis võimalust töötada
välismaal.
2. Tegin koostööd ametnikega ja sain
õppima (Viljandi
kultuuriakadeemia)
Kutsuti nõustamisele aga tervise
ja maj olukorra tõttu ei saanud
minna. Mind võeti arvelt maha
Pakkumisi töökohtade kohta.
3.
50 tundi tööd kampaaniaga Tallinn
aitab
Võtsin ennast arvele ja 1 kuu
pärast lõpetasin suhte
töötukassaga. Ma ei saanud
sealt oodatud abi
Käis CV koostamise kolitusel
4.
Olen saanud tuge nii moraalset kui
ka rahalist.
Tervislikel ja majanduslikel
põhjustel ei saanud kohale
minna regulaarseks
märkimiseks ja uut aega ei
võimaldatud, võeti teenuselt
maha
olen tööturu teenustel
mitmendat korda, mitmel korral
ei jõudnud õigel ajal kohale
5.
Teadlikkus tõusis. Tööle ei ole saanud
Käis tööharjutusel-
küpsetamine, viltimine.
Puhastusekspert oli korraldaja.
Päev oli 5h pikk
6. Midagi ikka pakkus
Ei muutnud olukorda, kuna ei
saanud abi
7.
Aitas, hea lisa pensionile
Oluliselt mitte. Sai tööle, kuid
tervislik seisund ei lubanud
antud ametikohal töötada
8. Sai käia suhtlemas, kodust väljas Ei saanud abi
9. Saadud abi on andnud erinevat
kogemust nii töötukassa teenustest.
Abi ei saanud, kuna pakutud töö
ei sobinud.
10.
Ei ole abi saanud. Tööd ei
leidnud ja nüüd on pensionil
11. Ei parandanudki
12. Olukord ei ole muutunud
13. Ei olnud abi
14. Olen siiski praegu töötu
15. Ei muutnud midagi
16. Ei olnud abi.
35
Tabel 4. Ühiskonnaelus osalemist takistavad tegurid isikute kommentaaride
kohaselt.
Keskkonnast ja
ilmastikust
tulenevad
takistused
Transpordiga
seotud takistused:
Ressursside
vähesus (raha,
abistaja, tõlk)
Info
kättesaadavusest
tingitud takistused Muu:
Keskkond on mulle
tarvitamiseks liiga
ebasobiv - eriti
talvel
Bussiastmed on
liiga kõrged
Puuduvad vajalikud
riided.
Info ei ole
kättesaadav, ei
suuline ega kirjalik
info
Ei kohane uute
inimestega, tekib
paanika kuna
olukord vajab
kohanemist.
Raskused on
ilmastikuoludest
tingitud
Takistuseks
transpordi puudus.
Rahalised vahendid
on vähesed, see
piirab sõitmist ja
reisimist.
Info on väike,
lugeda ei saa,
keskkond on kirju,
pea hakkab ringi
käima
Ei lähe iseseisvalt
välja
Keskkond on
selline, et välistab
osalemise
Kuna puuduvad
võimalused, nii
tranport kui ka
raha.
Rahaliste vahendite
vähesus tekitas
probleeme
Mulle ei sobi
mitmed inimesed
nende hoiakute
tõttu
Kohtade valik
sõltub keskkonna
kohandamisest
Kuna
transpordiliiklus on
vähene, siis jäävad
paljud tegevused
just selletõttu
tegemata.
Takistuseks on
elukoha asukoht,
keskusest eemal.
Nägemispuudega
seotud ja
epilepsiaga seotud
probleemid
On talv ja tänavate
hooldus väga vilets
Transpordi
kasutamise
võimalused on
piiratud.
Toetavate isikute
ring väike ja
majanduslik tugi
puudulik
Olen peamiselt
kodus, sest
väljaskäimine käib
üle jõu
Probleem tuleb
ilmastikust,
libedaid teid kardan
Transport ei ole
minu jaoks sobiv
Tõlgi puudumisel ei
ole saanud teha
vajalikke
toiminguid
Teatri ja kino
külastamine ei ole
toimunud aastaid.
Puuduvad kaldteed
Trepid, uksed,
transpordivahendis
Pole abilise
käepärast
Raskused on
treppidest
liikumine, kaldtee
puudumine
Lühikese kasvu
tõttu ei saa
kauplustest
kõrgematelt
riiulitelt kaupa,
bussile astumine
raske
Sageli on raske
treppidest kõndida,
pean minema väga
ettevatlikult, kui
puudub lift, või
käsipuu.
Takistuseks on
transpordi
puudumine.
Tee ja
ilmastikuolud
teevad liikumise
raskeks
Tualettide puudus
Vaegnägijatel raske
liikuda, kuna
puuduvad eristavad
märgid
Välja ei pääse, eriti
veel praegu kui
lumi on maas
Ei saanud minna
toidukauplusesse
36
Tabel 5: Isikute poolt sõnastatud rehabilitatsioonieesmärgid (biopsühhosotsiaalse
rehabilitatsiooni käsitluse alusel)
BIO-
Tervis
(struktuurid ja
funktsioonid)
PSÜHHO-
psühholoogiline
toetus ja abi
SOTSIAALNE REHABILITATSIOON:
Elamine (sh
iseseisev
toimetulek,
elamisoskuste õpe)
Töö ja õppimine Sotsiaalsed suhted,
vaba aeg
1. Soovin tervise
taastumist ja
tervise
paranedes tööle
saamine
Saada toetust ja
abi igapäevastes
elulistes
tegemistes.
Tahan olla iseseisev
ja saada jõukohast
tööd
Töökoha
säilitamine
On vaja lahendada
lõplikult probleeme
suhetes emaga.
2. Soovib, et õlg,
liigesed ja selg
valutaks vähem.
Saada tuge ja
toetust nii
psühholoogilist
abi kui
füsioteraapiat
Soov on saada
iseseisvalt elada ja
toimetada.
Töö ja õppimine Suhtlemisvõimaluse
d.
3. Tervise
taastumine
sellisel määral,
et suudaks
töötada avatud
tööturul
täiskoormusega
Vajaks abi
psühholoogilt või
psühhiaatrilt
Tahan iseseisvalt
hakkama saada,
oma kodus edasi
elada
Soovin leida ka
lisatööd.
Tahan rääkida,
lugeda, suhelda.
Tahan olla
rakendatud, teha
midagi kasulikku
kodust väljaspool,
olla vajalik 4. Tervisliku
seisundi
paranemine, et
suudaks
iseseisvalt
koduste
toimingute ja
enese eest
hoolitsemisega
toime tulla.
Elukvaliteedi
taastamine
Soovi saada
odavamat elamist
ehk sotsiaalkorterit.
Sobiva töökoha
saamine.
Saada sõpru, luua
perekonda
5. Soovin saada
füsioteraapia
teenuseid
tervise
parandamiseks
ja ka teisi reha
teenuseid
toimetuleku
säilitamiseks.
Enesehinnangu
tõus
Iseseisva
toimetuleku
parandamine
Soov jätkata
lõpetamata
õpingud
Sotsiaalse aktiivsuse
tõstmine
6. Soovib vasaku
käe paremat
funktsioneerimi
st, et
iseseisvamalt
toime tulla
Soovib nõustamist
kriisist
väljumiseks
Iseseisvalt
toimetada ja
rahaliselt paremini
planeerida oma
sissetulekuid.
Soov saada
iseseisvamalt
töötada ja
elukeskkonnas
elada.
Tahaksin teha
sporti, huvitegevusi
7. Soovib
tervisliku
seisundi
taastamist, et
oleks võimeline
tööle minema
Saada jõudu ja
energiat juurde ja
nõustamist oma
haigusest
lähtuvalt
Vajalik on abi pere
jätkusuutliku
elukorralduse
rajamiseks,
Abi tööotsimisel. Meeldiva tegevuse
leidmine väljaspool
kodu
8. Lootused tervise
paranemisele
Soovin saada
elujõudu ja tuge,
ehk mõistlikku
tuge.
Soov on saada abi
toimetulekuvõime
parandamiseks
Saada sobivat
tööd, mõtlen
eeskätt enda
kogemuste
edastamist
koolitustel,
juhendamist.
Tahan suuta
pakkuda perele
aktiivset
tegutsemist, selleks
vajan sport-tooli
37
BIO-
Tervis
(struktuurid ja
funktsioonid)
PSÜHHO-
psühholoogiline
toetus ja abi
SOTSIAALNE REHABILITATSIOON:
Elamine (sh
iseseisev
toimetulek,
elamisoskuste õpe)
Töö ja õppimine Sotsiaalsed suhted,
vaba aeg
9. Valude
leevendamine,
elukvaliteedi ja
liikumisvõime
säilitamine
Elukoha saamine,
toetus selle
saamisel.
Soovib leida
võimalust teha
võimetekohast
tööd
10. Loodan saada
igakülgset abi
tervise
parandamiseks
Tahaksin ka
edaspidi iseseisvalt
toime tulla nii
majanduslikult kui
füüsiliselt
Töövõime
säilimine
11. Vajan oma
haiguse tõttu
regulaarselt
taastusravi, eriti
hästi mõjub
sanatoorne ravi
rahulikus
keskkonnas
(Värska)
Toimetuleku
paranemine, nii
töövõime kui ka
tervise paranemine.
Soovin naasta
tagasi avatud
tööturule
12. Elukvaliteedi
säilimine,
liigesliikuvuse
säilimine
Toimetuleku
toetamine - toetatud
elamise teenuse
saamine
Tahan saada tööle
13. Vajan ravi aga
mitte
rehabilitatsiooni
Saada toetust
igapäevastes
tegemistes ja
elukorralduses
Töövõime
säilitamine
14. Tervise
püsimine
stabiilsena
Toimetuleku
paranemine ja
võime saada
hakkama elukoha
saamisel.
Täisajaga
töötamine
15. Vaimse tervise
stabiilsus
Tahan hooldekodust
ära iseseisvasse ellu
Püsida tööturul
16. Soovib
konsulteerida
endokrinoloogig
a uute ravimite
suhtes
Iseseisvam lapsega
hoolitsemisel,
toimetulemisel
Õppida ja saada
tööle
17. Tervise
stabiilsus,
liikumisvõime
paranemine
Omaette elamine Tahan olla
ametlikult töötav
inimene, tahan
teha
oskustekohast ja
õiglaselt
tasustatud tööd,
sobiks ehituse
valdkond,
autojuhitööd
18. Haiguse -
reuma-
püsimine
kontrolli all
Toimetulekuvõime
suurenemine.
Toetuste saamine.
Õppida, et saada
sobivamat tööd
19. Tervise
taastumine
Olla iseseisvam Tööle saamine
20. Tervise
stabiilsus
Tahan toime tulla
aga praegu olen
hädas
Tahan tööd jätkata
38
BIO-
Tervis
(struktuurid ja
funktsioonid)
PSÜHHO-
psühholoogiline
toetus ja abi
SOTSIAALNE REHABILITATSIOON:
Elamine (sh
iseseisev
toimetulek,
elamisoskuste õpe)
Töö ja õppimine Sotsiaalsed suhted,
vaba aeg
21. Saada
leevendust
valudele
Elukoha stabiilsuse
ootus.
Leida sobiv
võimetekohane
töökoht.
22. Tervise
stabiilsus
Finants - ja õigusabi
sest ei tule elukoha
pidamisega toime
Edasi õppida ja
omandada
elukutse.
23. Tervislikust
seisundist
lähtuvalt tööl
püsimine
Iseseisev toimetulek
igapäevaelus
Tahaksin
mitmekesistamist
oma erialas -
raamatupidamist -
et saada
sobivamat tööd,
diplomi kätte,
tasuvamat tööd
24. Tervise
stabiilsus
Soovin leida sobivat
elamist ja ka
õppimise võimalust.
Leida võimetele
vastav töö
25. Tervise
taastumine
On huvitatud
tööalasest
rehabilitatsioonist.
26. Soovib
parandada
tervisliku
seisundit ja
enesetoimetulek
ut.
Tahan õppida,
töötada
27. Koormuse
vähendamine,
elu valuta
Võiks vähesel
määral tööd teha
28. Seedimise
parandamine.
Vajan erinevaid
tööga seotud
nõustamisi ja
keskkonna
muutust.
29. Normaalne
liikumine
30. Soov saada
füsioteraapia
teenust.
31. Soov on saada
füsioteraapia
teenust ja
sanatoorset
ravikeskkonda.
32. Saada abi
tervisele
33. Soov saada
füsioteraapia
teenust tervise
parandamiseks.
34. Saada terveks.
35. Soov saada
füsioteraapia
teenust,
sotsiaaltöötaja
teenust.
39
BIO-
Tervis
(struktuurid ja
funktsioonid)
PSÜHHO-
psühholoogiline
toetus ja abi
SOTSIAALNE REHABILITATSIOON:
Elamine (sh
iseseisev
toimetulek,
elamisoskuste õpe)
Töö ja õppimine Sotsiaalsed suhted,
vaba aeg
36. Tervisliku
seisundi
stabiliseerumine
, iseseisvuse
saavutamine,
verbaalse
suhtlemise
saavutamine
37. Liikumisvõime
paranemine, sh
abivahendite
konsultatsioon/k
asutamise
õpetamine
38. Tervise
paranemine.
39. Tahan saada
paremini
rääkida
40. 39 eesmärki 8 eesmärki 24 eesmärki 28 eesmärki 8 eesmärki
i Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon, EV Sotsiaalministeerium, 2005. Lk 22 ii Maailma Tervishoiuorganisatsioon (2010). Tervise ja puude mõõtmine. Maailma
Tervishoiuorganisatsiooni puude hindamise küsimustiku juhend. WHODAS 2.0.
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/puudega_inimestele/REH
A_info/21.10/Tervise_ja_puude_mootmine.pdf