Kergliiklusteed Rajati 45 kergliiklusobjekti kogumaksumusega 42,7 miljonit eurot.
Meretransport 81,6 miljonit eurot, sh rekonstrueeriti Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla. Piirisissaare, Laaksaare ja Hundipea sadamad, osteti 5 parvlaeva väikesaartega (Kihnu, Vormsi, Ruhnu, Prangli ja Abruka) ühenduse pidamiseks ning soetati veeteede mõõdistuslaev.
Kas struktuurivahendite investeeringud transporti on end õigustanud?
Trammiliiklus 31,2 miljonit eurot, millega toetati Tallinna trammitaristu arendamist uute trammide kasutuselevõtuks.
42,7 31,2Õhutransport 15,5 miljonit eurot, sh parandati Kuressaare, Tartu, Ruhnu ja Kärdla lennujaama seisukorda. Tartu lennujaamas loodi tingi mused rahvus-vaheliste regulaar-liinide avamiseks.
15,5
Uuring „Euroopa Liidu rahastatud transpordiinvesteeringute mõju hindamine“ andis sõltumatu hinnangu struktuurivahenditest rahastatud transpordiinvesteeringute eesmärgipärasusele, tõhususele, tulemuslikkusele, mõjule ja jätkusuutlikkusele.
Ühenduste ja liikuvuse parandamisse suunati struktuurivahenditest perioodil 2007–2013 kokku üle 750 miljoni euro ning 2014-2020 ligi 560 miljonit eurot.
81,6
Transpordiinvesteeringute jaotus transpordiliigiti
2%
59%
27%
12%
2007–2013758 miljonit eurot, sh 643,5 milj eurot EL teotus
8%
64%
22%
6%
2014–2020555 miljonit eurot, sh 447,4 milj eurot EL toetus
MaanteetaristuRaudteetaristuVeeteede taristuLennujaamad
Lennujaamad
Teed
Sadamad
Toetust saanud teed, sadamad ja lennujaamad, 2007–2013
50 km
Raudteeprojektid 212 miljonit eurot, sh soetati 18 uut elektrirongi, korrastati raudtee ja ooteplatvormid, rajati raudteepeatuste juurde 26 parklat.
212
Uuringu läbiviimine on rahastatud Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidest
Maanteeprojektid Kokku 424 miljonit eurot, sh rajati 77 km uusi maanteid ja rekonstrueeriti üle 179 km olemasolevaid maanteid; rajati 70 km jalgratta- ja jalgteid, ehitati või renoveeriti 40 silda ja viadukti.
424
Maanteeinvesteeringud säilitavad olukordaMaanteeinvesteeringud on toetanud olemas-olevate teede korrastamist ning uute teede ehitust. Rohkem on panustatud suurema kasutusega põhimaanteede korrasta misse, mille ühiskondlik kasu on suurem. Kõrval-maanteed ja kohalikud teed on saanud vähem tähelepanu. Maanteede rekonstrueerimine on taganud põhimaanteede vastavuse tehnilistele normidele, kuid ei ole toonud kaasa olulist ajasäästu kasutajatele ega piirkondliku majandustegevuse hoogustumist. Liiklus-ohutus seevastu on märgatavalt paranenud.
SOOVITUS: Transporti planeerides peaks rohkem arvestama inimeste tegelike liikumistrajektooridega ning soosima enam liikumisviiside kombineerimist. Kergliiklus-teid peab planeerima kasutaja keskselt, nii et moodustuks loogiline kergliiklusteede võrgustik, mis ühendaks olulisi objekte asulate sees ja vahel.
Euroopa Liidu rahastatud transpordiinvesteeringute mõju hindamine: järeldused ja soovitusedRaudtee on edulugu Rongireisijate arv on 10 aastaga suurenenud 1,24 korda, sõiduajad on lühenenud. Õnnestumise on taganud raudteetranspordi terviklik arendamine. Raudtee arendamine on hea näide sellest, kuidas luua taristu, mis loob alternatiive maanteeliiklusele.
SOOVITUS: Jätkata raudteevõrgu korrastamist ja erinevate liikumisviiside kombineerimist. Ühistransport peaks enne-kõike maapiir kondades rohkem arvestama rongi- ja bussiliikluse ühendamise võimalus-tega. On oluline, et rongi sõidugraafi k suudaks konkureerida bussiliiklusega.
Transporditaristu on vajalik, kuid mitte piisav majandusarengu mootor. Kuigi toimiv transpordivõrgustik on oluline, peavad ettevõtjad äritegevuse arengus tähtsamaks muid ärikeskkonnaga seotud tegureid nagu maksukoormus, avalike teenuste kättesaadavus, tööjõu olemasolu.
SOOVITUS: Transpordiinvesteeringuid ei ole mõistlik kasutada kohaliku ettevõtluse mootorina, vaid pigem vastupidi. Kui ette-võtluse areng mõnes piirkonnas hoogustub, tuleks tagada, et transporditaristu vastaks nõudlusele ning ei tekitaks ettevõtluse arengule pudelikaela.
Sadamad ja lennujaamad ootavad paremaid teenuseid Sadamad ja piirkondlikud lennujaamad on korrastatud. Reisijate ja sõitjate arvu kasvata-mine takerdub aga transporditeenuste ebaregu-laarsuse ja vähese kasutajasõbralikkuse taha.
SOOVITUS: Et tehtud investeeringud ära tasuks, tuleb edasi arendada piirkondlikes lennujaamades stabiilset, reisija vajadustest lähtuvat ja regulaarset teenust. Lennu- ja laevaühendused peavad olema lõimitud kvaliteetsete maismaaühendustega, eelkõige ühistranspordiga.
Uuringu viis rahandusministeeriumi tellimusel läbi Praxis, LBS Positium ja Stratum OÜ. Aruandega saab tutvuda www.praxis.ee ja www.struktuurifondid.ee
disa
in: M
aris
Val
k
Säästev liikuvus esikohale!Transpordiprojektide planeerimine peaks tulevikus lähtuma enam säästva liikuvuse põhi-mõttest, toetama ühistranspordi arengut ja liikumisviiside kombineerimist (nt rattaparklate arendamine, bussi- ja raudteeliikluse parem lõimimine). Linna- ja transpordiplaneerimises peab arvestama, et uued asumid sobituksid transpordiühendustega. Poliitilisel tasandil tuleks võtta selgem vastutus keskkonnasäästlike lahenduste kasutamise suhtes.
2015201420132012201120102009200820070
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500Hukkunud
Vigasatatud
Inimkahjuga liiklusõnnetusi
2012–2015 on Eestis vähenenud liiklusõnnetustes hukku-nute arv 45%, vigastatute arv 32% ja inimkahjuga liiklus-õnnetuste arv 28%, kui võrrelda perioodiga 2007–2010
0%
20%
40%
60%
80%
100%
SuurbritanniaRootsiLeeduLätiSoomeEestiTaani
Rong Auto Buss
0
50
100
150
200
250
300
350
Viim
si R
ohun
eem
e
Viim
si R
andv
ere
tee
Tee
nr. 6
8 Võ
ru
Tee
nr. 6
7 Võ
ru
Tee
nr. 5
Tür
i val
d
Tee
nr. 1
9203
Are
val
d
Tee
nr. 1
7120
Tee
nr.1
5 Ra
pla
vald
Tee
nr. 4
Tart
u Tu
ru s
ild–
Ihas
te
Saue
ring
tee
Pärn
u Pa
pini
idu–
Kana
li
Priis
le te
e
Loov
älja
Loo–
Lage
di 2
Loo–
Lage
di 1
(Rae
)
Liiv
amäe
Jõhv
i 1 (V
iru)
Jalakäijad ööpäevas
Jalgratturid ööpäevas
Kergliiklusteede loenduse tulemused
Tegelik liiniläbisõit, rong, kmSõitjate (sõitude) arv, tk
0
50 000
100 000
150 000
200 000
250 000
300 000
2015201420132012201120102009200820070
1 000 000
2 000 000
3 000 000
4 000 000
5 000 000
6 000 000
7 000 000
Sõitj
ate
arv
ja li
inilä
bisõ
it
Sõitj
akäi
ve
Sõitjakäive, tuh sõitja/km
Rongireisijate arv on kasvanud 1,24 kordaEesti reisija kasutab liikumiseks enim autot ja bussi, rongiliiklusel on kasvuruumi.Reisijatransport liikide kaupa valitud riikides 2014.a