edasiõppija 2016

www.haridusinfo.ee

2

Edasippija 2016

NEILE, KES MTLEVAD SUURELT JA NEVAD KAUGEMALE!

25% on tnu pingutele EBSis saanud parema tpakkumise

le 40% teenibenam kui 2000 kuus (bruto)

25%

40%

50%

80%

90%

50% ttab rahvusvahelisesettevttes

80% on kas ettevtjad, tipp- vi kesktasemejuhid vi tipp- vi kesktasemespetsialistid

le 90% EBSi lpetanutest on tielikult vi pigem rahul oma investeeringuga pingutesse

www.ebs.ee

MIKS VALIDA PINGUTEKS EBS?

Leia meid ka Facebookist www.facebook.com/edasioppija

3

Edasippija 2016

Soovin sinuga jagada mtteid, mis innustaksid sind eesoleval eksamiperioodil ja enda tuleviku kujundamises.

Iga inimene on oluline

Praegusel ajal arvestatakse iga isiksusega rohkem kui kunagi varem. Kui oled leidnud midagi endale olulist, mis sind kidab, siis phendu sellele, sest sel juhul on ka lejnud kohustused teos-tatavad ja kik, mida sa ette vtad ka nnestub! Keskendudes enda jaoks vrtuslikule, suudad ellu viia ka suuri asju!

Konkreetsed oskused ja teadmised on kindlasti vti tulevikku

Kike pole tarvis endaga kaasas kanda, kuid oluline on teada, kuidas enda teadmisi ja oskuseid enda kasuks tle panna. Tunne huvi, uuri, proovi ja keskendu!

Tark ei torma!

Vta aega, et melda ja unistada. Gmnaasiumi lpetades ei pea ilmtingimata teadma, kuhu sinu tee viimaks vlja juab ja kes sinust saab. Kui teed kike kirglikult ja kohusetundlikult, tundes erinevate tegevuste vastu huvi, siis loob elu sulle vimalusi, mida ehk praegu oodatagi ei oska. Ja see ongi ehk olulisim.

Hea abiturient!

Ole loov ning loominguline ka oma otsustes.

Hoia hing avatud, pea aga selge. Usun, et muusika ja selle mngimine on suures osas aidanud mul juda enda jaoks oluliste verstapostideni ning pole takistuseks ka praeguses ts, Riigikogus ja Kultuurikomisjonis. Pigem on see isegi ehk eelis.

Toredat gmnaasiumi lppu ja julgeid edasisi valikuid!

Heidy PurgaRiigikogu kultuurikomisjoni liigeDJ

NEILE, KES MTLEVAD SUURELT JA NEVAD KAUGEMALE!

25% on tnu pingutele EBSis saanud parema tpakkumise

le 40% teenibenam kui 2000 kuus (bruto)

25%

40%

50%

80%

90%

50% ttab rahvusvahelisesettevttes

80% on kas ettevtjad, tipp- vi kesktasemejuhid vi tipp- vi kesktasemespetsialistid

le 90% EBSi lpetanutest on tielikult vi pigem rahul oma investeeringuga pingutesse

www.ebs.ee

MIKS VALIDA PINGUTEKS EBS?

Foto autor: Marianne Ubaleht

www.haridusinfo.ee

4

Edasippija 2016


5

Edasippija 2016

Edasippija 2016

Vljaandja: MT Haridusinfo

Joa 2, 10127 Tallinn

Tel 611 7070

[email protected], www.haridusinfo.ee

Toimetaja: Kati Raudsaar, [email protected]

Kujundus: Rauno Masing, [email protected]

Info ja reklaam: Margus Kruusvall, tel 611 7070

[email protected]

Trkk: Kroonpress

2016 Haridusinfo MT

Teatmiku valmimisele aitasid kaasa:

Tname kiki, kes teatmiku koostamisel abiks olid!

3 Hea abiturient!

7 Lpu- ja riigieksamid

8 Kuidas leida see ige?

10 Haridustee valikud

14 IT vajab sind!

16 ppimine kutsekoolis

17 Tulevase kutseppuri leksikon

19 Kutsekooli minek oli lotovit!

21 Hea kool kogu eluks

22 ppimine krgkoolis

24 Tulevase lipilase leksikon

25 Rahvusvaheline karjr nii maal kui merel

27 Check-in lennuakadeemiasse

28 Kmme phjust, miks tulla Sisekaitseakadeemiasse

29 Ettevtluskogemus on tugev argument igas CV-s

31 pi Eestis, aga inglise keeles!

34 Maalikoolist tulevad Eesti elu eestvedajad

35 Miks valida riharidus?

37 Tartu likool teekond uutele avastustele

38 Tudengiorganisatsioonid annavad likoolielule vrvi

39 Rakenduskrgharidus pakub mitmeklgseid vimalusi

40 Vliskogemus iseenda avastamiseks

41 ppima Ameerikasse? Suureprane mte!

42 Kuidas rahastada pinguid?

44 Kus ma elama hakkan?

45 Ajateenistus karjriplaanis

46 Mida leiab gmnaasiumilpetaja ttukassast?

48 Nendes koolides saad edasi ppida!

61 Appi, ma ei saanud kooli sisse!

62 Mis saab prast pinguid?

www.haridusinfo.ee

6

Edasippija 2016

TT Eesti MereakadeemiaKALANDUSE TEHNOLOOGIATE

MAJANDAMINE JA JUHTIMINE

LAEVAJUHTIMINE

VEETEEDE HALDAMINE JA

OHUTUSE KORRALDAMINE

LAEVA JUSEADMED

SADAMAMAJANDAMINE JA

MERETRANSPORDI JUHTIMINE

KLMUTUSSEADMED

ttu.ee/mereakadeemia


7

Edasippija 2016

Lpu- ja riigieksamidGmnaasiumi lpetamiseks tuleb sooritada riigieksamid eesti keeles, matemaatikas ja vr-keeles. Lisaks ootavad tegemist koolieksam ning pilasuurimus vi praktiline t.

Matemaatika riigieksam

Matemaatika riigieksami puhul on vimalik valida kitsa vi laia eksami vahel. Valiku tegemisel on oluline eelt - tasub vlja uurida oma unistuste erialal nutavad sisseastumistingimused ning vaadata, millist matemaatika eksamit nutakse. Eesti keele riigieksam

Eesti keele riigieksam on kohustuslik kikidele eesti ppekeelega pilastele. Eksamit koosneb kirjalikust ja suulisest osast, millega hinnatakse funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust.

Euroopa keeleppe raamdokumendi alusel on koostatud Euroopa Liidus heselt mistetav keeleoskustasemete ssteem, milles lhtutakse kolmest keeleoskustasemest: A algeline, B iseseisev ning C vaba keelekasutus. Need kolm laia taset jagunevad omakorda kaheks kitsamaks tasemeks: A1, A2, B1, B2, C1, C2.

pilane vib valida, kas sooritada eesti keele vi eesti keele teise keelena riigieksam, siis kui ta pib gmnaasiumis eesti keelt teise keelena, on lpetanud phikooli vene vi muu ppekeelega koolis vi klassis ja on asunud ppima eesti ppe-keelega gmnaasiumisse vi gmnaasiumiklassi, on vene vi muu ppekeelega gmnaasiumist vi gmnaasiumiklassist asunud ppima eesti ppe-keelega gmnaasiumisse vi gmnaasiumiklassi vi tema ppekeel on viipekeel. Eesti keele teise keelena riigieksami vhemalt 60% edukusega sooritaja saab eesti keele B2-taseme tunnistuse, C1-taseme tunnistuse olemasolul ei pea eksamit tegema. Vrkeele riigieksami puhul on kolm vali-kuvimalust:

Riigi koostatava inglise keele riigieksami soo-ritamine, mis mdab keeleoskust nii B1- kui B2-tasemel.

Riigieksamiga vrdsustatud rahvusvahelise prantsuse, saksa vi vene keele eksami soori-tamine B1- vi B2-tasemel.

Riigieksamile registreerimisel varem soorita-tud vhemalt B1-tasemel keeleoskust tendava dokumendi esitamine omal kulul sooritatud ja riigi poolt tunnustatud rahvusvaheliselt inglise, prantsuse, saksa vi vene keele (vrkeelena) eksamilt. See variant on eelkige sobilik siis, kui on plaan ppima minna vlismaale likooli, kuna enamasti peab vrsile krgkooli pr-gides tendama ka oma keeleoskust. Selleks nutaksegi rahvusvaheliselt tunnustatud kee-leeksamit. Tasub meeles pidada, et mnedel keeleoskustunnistustel on thtaeg ning selle letamisel ei ole nad enam sobilikud nii riigiek-sami asendamiseks kui ka vlismaale likooli astumisel.

Koolieksam ja pilasuurimus vi praktiline t

Koolieksami ppeained, vormi ja toimumise aja ning pilasuurimuse vi praktilise t juhenda-mise, hindamise ja vormistamise korralduse otsustab kool. hes ppaines saab sooritada kas riigieksami vi koolieksami.

Millal on gmnaasium lpetatud?

nnelik gmnaasiumi lputunnistuse oma-nik on see, kes sai riigieksamil vhemalt he punkti, mis on minimaalne positiivne tulemus. Koolieksam ja pilasuurimus vi praktiline t peavad olema lpetamiseks sooritatud vhemalt rahuldavale tulemusele. Keeleoskustaseme saavutamiseks on vajalik saavutada vastava eksami hindamisjuhendis toodud tulemus. likoolide vastuvtutingimustest leiab infot, milli-seid eksamitulemusi lheb tarvis hele vi teisele erialale ppima psemiseks.

NB! Riigieksameid saavad teha vaid eksami toimumise aasta 20. jaanuariks registreerunud soovijad.

Riigieksamite ja rahvusvaheliste vrkeelte eksa-mite ajad 2015/2016 ppeaastal leiad SA Innove vi Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

Loe tpsemalt lpu- ja riigieksamitest: www.hm.ee/et/tegevused/valishindamine/riigieksamid, www.innove.ee/et/riigieksamid.

Edasippija

www.haridusinfo.ee

8

Edasippija 2016

Vimalusi, mida prast gmnaasiumi edasi teha, tundub olevat liiga palju vi siis hoopis liiga vhe. Otsuse tegemine nib nii lplik Kuidas siiski see ige eriala leida?

Esmalt viksid melda, kui palju ja mida sa tead enda kohta? Enesetundmine aitab otsustada, milline elukutse sulle sobida viks. Haara paber ja pane kirja, millised on su oskused, hobid ja iseloomuomadused. Nd pa melda, millist elu tulevikus elada tahad ning mida pead elus ja ts thtsaks? Milline on sinu unistuste t? Milli-ne valdkond paneb silmad srama? Mis elukutse tundub sobivat sinu isiksusega? Ksimusi on kll palju, kuid unistada on ju tore ja kasulik!

Millist elu tahaksid tulevikus?Esmapilgul vib tunduda, et unistuste t on just see, kus palju teenib. On see nii? Nd mtle, kas see t sulle ka tegelikult meeldib vi teeksid seda vastumeelselt? Inimesed, kes ttavad ameteis, mis vastab nende vrtustele, on valdavalt oma palgaga rahul. Lisaks meeldivusele tuleb melda, mida vivad sinu valikud thendada tulevikus? Kas sul on selle haridusega tkoht ka kaugemas

tulevikus? Seetttu tasubki enne valikut uurida, millistes valdkondades on ttajate vajadus kige suurem. Nii ei juhtu, et valid eriala, kus hiljem td raske leida.

Tmaailm tundub liiga kauge? Kuidas ikkagi het-kel leida ige eriala? Tegelikult ei tohiks neid kahte asja eraldi vaadelda. Loodetavasti on sinu valitud eriala ka see, millega tulevikus tmaailma sise-ned. Tmaailma tundmine aitab omakorda teha paremat elukutsevalikut.

Julge olla uudishimulikMtle oma lemmikutele ppeainetele vi hobidele. Kas mni nendest viks olla see, millega edasi-sed pingud siduda? Mtle oma pere, sugulaste, sprade vanemate peale kas kellegi nende amet paelub sind? Alati vid end pakkuda mnel peval tvarjuks, et nha, mida nad igapevaselt teevad. Erinevate ametite eelnev tundmappimine on vga oluline enne otsuse langetamist. Nii saad otsustada, kas huvipakkuv elukutse sulle ka reaalselt sobib.

Kui valdkond enam-vhem selge, siis mtle, milline haridustase sulle sobiks. Kas soovid selles valdkonnas olla hinnatud praktik vi hea teoreetili-ne spetsialist? Kui kaua oled prast gmnaasiumi veel valmis ppima? Kas tahad kiiresti iseseisvat elu alustada ja tle minna vi phenduda aasta-teks selle valdkonna ksikasjalikule tundmisele? Sellest lhtuvalt saadki melda, kas valida kutse-kool, rakenduskrgkool vi likool.

Kui sul on endast mni aasta vanemaid spru, siis uuri, kus koolides nad pivad ja miks nad valisid selle eriala? Kuid kindlasti ei tohi teha valikut puh-talt sprade eelistuste jrgi. Uuri koolide kodu-lehti ning tutvu erialade ja nende ppekavadega. Vaata, millised on sisseastumistingimused. Saad nendeks kuidagi ekstra valmistuda? Pole midagi hullemat kehvast ettevalmistusest. Kindlasti mt-

Kuidas leida see ige?Edasippija


9

Edasippija 2016

le vlja ka tagavaraplaan, kogu infot mitme eriala kohta. Ole lihtsalt kindel, et sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks.

Iga lpp on millegi uue algusKui juhtubki, et ei nnestunud sellel erialal, mis pani silmad srama, sisse saada, siis see pole lpp, vaid millegi uue algus. Mitmetes Euroopa riikides on sna levinud, et prast gmnaasiumi vetaksegi teadlikult aasta vabaks ning ptakse see aeg vlja melda, mida oma tulevikuga peale hakata.

Mida rohkem oled oma edasised plaanid lbi melnud, infot kogunud ja erinevaid vaatenur-ki kaalunud, seda lihtsam on ka valida. Mida tsisemalt vtad ppimist ja enda arendamist, seda suurem tenosus on sul tulevikus saada hea tkoht. Kuid ra unusta, et ppida saab ka mitteformaalselt. Lisaks erialapingutele kutse-

vi krgkoolis pi vimalusel semester vi rohkem vlismaal, vaata, kuidas elu kib mitmesugustes (li)pilasorganistasioonides, vta osa ritustest, kuula teiste erialade loenguid jne. Pea meeles, et hariduses ei ole tupikuid!

he inimese taega jagub keskmiselt 40 aastaks. On sna loomulik, et selle pika aja jooksul tuleb kigil juurde vi mber ppida maailm ja tturg muutuvad. Ja sina astud oma haridus- ja telu kujundamisel alles esimesi samme

Judu ja jaksu sel teel!

edasioppija

www.haridusinfo.ee

10

Edasippija 2016

Kas ned tulevikus ennast tippkokana restoranis firmaroogi vlja mtlemas vi mnes IT firmas uusi tehnoloogilisi vimalusi loomas? Kas sulle meeldib teiste inimeste eest hoolitseda vi imponeerib hoopis mte vastutusrikkast tri-mehe ametikohast?

Vastavalt sellele, millisest tst tulevikus unistad, tuleb valida ka haridustase, kuhu prast gmnaasiumi lpetamist suundud.

KutseharidusKutseharidus pakub vimaluse kiirelt praktilised oskused selgeks saada ning kohe tle ked klge panna. Kutsehariduses on olemas teise, kolmanda, neljanda ja viienda taseme kutsepe.

5. taseme kutseppe lpetajad leiavad td kesk-astme spetsialistidena, tehnikutena ja ametnike-na. Niteks sekretr, vikeettevtja vi puittoodete tehnoloog.

4. taseme kutseppe lpetajad leiavad td keerukamate ametite seadme- ja masinaoperaa-torite, oskusttajate, ksitliste, teenindus- ja mgittajate ametialades. Niteks florist, kee-vitaja, kujundaja vi juuksur.

3. taseme kutseppe lpetajad leiavad td liht-samate ametite seadme- ja masinaoperaatorite-na, oskustlistena vi teenindus- ja mgitta-jatena. Niteks IT ssteemide nooremspetsialist, hotelliteenindaja vi palkmaja ehitaja.

2. taseme kutseppe lpetajad leiavad td liht-tlistena. Niteks abiaednik, abikokk vi puhas-tusteenindaja abiline.

Prast gmnaasiumi lpetamist on vimalik p-pima asuda kikide tasemete ppekavadel. pe kestab sltuvalt tasemest ja erialast u 1-3 aastat.

Edasi saab ppima minna krgkooli vi taas kutsekooli. Alati on vimalik omandatud ameti-alaste teadmistega suunduda tturule vi alusta-da ettevtlusega.

KrgharidusEesti krgharidusssteem koosneb kolmest astmest. Esimene aste on bakalaureuse- vi rakenduskrghariduspe, teine magistripe ning krgeim aste on doktoripe.

Rakenduskrghariduspe

Rakenduskrgharidusppe eesmrk on oman-dada kindlal erialal ttamiseks vajalik pdevus. Omandatud praktilised oskused annavad parima ettevalmistuse, et saaks siirduda otse erialasele tle. Erinevus bakalaureuseppega on eelkige praktika osakaal. pe kestab sarnaselt bakalaure-useppega 3 aastat (mningatel erialadel ka kuni 4,5 aastat).

Edasi on vimalus pinguid jtkata magistrip-pes. Samuti on vimalik ppida tasuta uus eriala bakalaureuseppes vi kutsehariduses. Alati vib alustada ka ettevtlusega.

Bakalaureusepe

Bakalaureusepe thendab akadeemilist haridust, mis pakub teoreetilisi valdkonna alusteadmisi ja -oskusi. Erinevus rakenduskrgharidusppega on eelkige praktika osakaal. Bakalaureusepe kestab 3 aastat.

Edasised vimalused on jtkata pinguid magistrippes, omandada tasuta uus eriala kut-seppes vi rakenduskrghariduses. Alati vib siseneda tturule vi alustada ettevtlusega.

Magistripe

Magistrippes svendatakse erialateadmisi ja -oskusi ning minnakse vargsi juba teaduse ltete-le. pe kestab 2 aastat. Mne magistrippe eriala puhul on eelduseks sama valdkonna vi eriala lpetamine bakalaureuseppes ja/vi rakendus-krghariduses. Paljudel krgkoolidel on ppeka-vasid, kus ei eeldata varasemalt konkreetse eriala lpetamist.

Edasised vimalused on jtkata pinguid doktorantuuris, omandada tasuta uus eriala kutsehariduses ja rakenduskrgharidusppes

Haridustee valikudEdasippija


11

Edasippija 2016

Doktoripe

Doktorippes jtkatakse sageli juba magistrits alustatud suunda ning omandatakse iseseisvaks teadus-, arendus- vi kutsealaseks loometks vajalikud teadmised ja oskused.

Edasised vimalused on jtkata teadustga mnes teadusasutuses vi ttada ppejuna krgkoolides. Alati on vimalik ka omandada uus tasuta eriala kutseppes vi mnes krgkoolis. Alustada vib ka ettevtlusega.

NB! Kehtib piirang samal krgharidusastmel ta-suta ppimise kohta. Samade krgharidusastme-tena ei ksitleta rakendus- ja bakalaureusepet. Loe tpsemalt lk 22-23.

Uuri kutsehariduse kohta www.kutseharidus.ee ning tutvu krgharidusega www.tudengiveeb.ee.

Artiklis kasutatud SA Innove teatmiku

Abiks Otsustajale: kutseppevimalused 2016/2017 infot.

vi bakalaureuseppes (sltuvalt, milline krg-haridus oli omandatud enne magistrantuuri). Alati on vimalik suunduda tturule vi alustada oma ettevttega.

Integreeritud bakalaureuse- ja magistripe

Integreeritud bakalaureuse- ja magistrippes on hte astmesse hendatud nii bakalaureuse- kui ka magistripe. Niteks arsti-, loomaarsti-, provii-sori-, arhitekti-, ehitusinseneripe ning klassipe-taja ppekavad.

Edasised vimalused on jtkata pinguid dok-torantuuris, omandada tasuta uus eriala kutse-hariduses vi rakenduskrghariduses. Alati on vimalik suunduda tturule vi alustada oma ettevttega.

Mart (22)

Foto: Bibiana Yeung

Miks valida ISIC kaart?ISIC - International Student Identity Card on rahvusvaheline pilas- ja lipilaspilet, mis tendab ppuristaatust Eestis ja veel 130 riigis, annab tuhandeid soodustusi, li-saks hulganisti funktsionaalsusi, Eestis niteks ukse-, skla-, raamatukogu-, h-istranspordi- ja pangakaardina. ISIC kaar-

tidest saadav tulu lheb EL-ile.

histranspordis - hiskaardi asemel

Ukse-, raamatukogu-, pangakaardina jpm

Soodustusteks kontserditel ja muuseumites

Soodustusteks restoranides ja kohvikutes

Soodustusteks reisidel ja majutusel

ISIC soodustused ootavad Sind enam kui 125 000

mgikohaswww.isic.eewww.isic.org

Kasuta oma ISIC kaarti:

eesti lipilaskondade liit

ISIC viib mind maailma ja sstab raha!

Targa Tudengi valik

www.haridusinfo.ee

14

Edasippija 2016

dirigent, kes haldab osavalt erinevaid IT-sstee-me. Ta hindab klientide vajadusi, analsib nende tehnilisi vimalusi ja pakub selle phjal vlja pari-mad lahendused. Igapevasteks toiminguteks on hoolde- ja remonditd ning andmetest varukoo-piate tegemine. Teisisnu tagab arvutissteemide spetsialist, et seadmed ja programmid ttavad ettevttes trgeteta.

Mobiilside spetsialist (ka raadioside insener, raadioside ssteemide planeerija vi integree-rija, raadiovrgu planeerija) juhib igapevaselt valdkonda, mis aitab inimestel mugavamalt ja kiiremini suhelda telefonide, raadiote ja arvutite abil. Tnapeval phineb nii raadiolainete kui digilevi kaudu toimiv heli ja andmete edastus spetsiaalsetel arvutiprogrammidel. Seega tuleb selles ametis hendada raadioinseneri nutikus tugeva arvutialase asjatundlikkusega. T pakub suurt iseseisvust ning annab vahetu tagasiside tulemustest.

IT vajab sind!Tnapeval ei kasvatata isegi pirne ega tehta kompotti ilma infotehnoloogia abita. Me kik vajame IT-d igapevaselt. Soovid seda ppida, kuid ei tea, kes sust prast eriala lpetamist saab? Mis on erinevate ametinimetuste taga?

Tarkvara programmeerija (ka tarkvara insener, -arendaja, -arhitekt vi tarkvara administraator, kasutajatoe vi kasutajaliidese spetsialist) on insenerist kunstnik, keda kannustab loomis- vajadus. Edukas tarkvaraarendus nuab teadmisi nii reaalainetes kui muudest eluvaldkondadest. Samuti on tarvis oskust mista klientide vajadusi ja neid loovalt tlkida - nii erinevatesse program-meerimiskeeltesse kui teistele IT-tiimi kuuluva-tele spetsialistidele. Kui sulle meeldib arvutis ja internetis iseseisvalt nokitseda, siis saad selles ametis hendada meeldiva kasulikuga.

Tarkvara testija on esimene, kes vtab kasutu-sele veel vljattamisel olevad riist- ja tarkvara- lahendused. Ta tagab kvaliteedi seadmetes ja lahendustes, leides neist les kik vead vi eba-loogilisused. Just testijate nudmisel on niteks vlja ttatud iPhonei lahendus vasakukelistele!

Tarkvara planeerija (ka tarkvaraarhitekt, juhtiv-programmeerija, kasutajaliidese spetsialist, ku-jundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analtik) loob IT-s uusi ssteeme. Selles mitmeklgses ametis tuleb sageli olla nii looja, arendaja kui kontrollija. Kui oled hea suhtleja, oskad teisi kuulata ja mista ning sul on tugev analsivime, on see elukutse just sulle.

Multimeediumi spetsialist (multimeediumi programmeerija vi toetusspetsialist, veebi- vi kasutajaliidese disainer, veebisisu program-meerija vi toimetaja) ttab nii teksti, hle kui pildiga. Ta loob koos disaineritega atraktiivseid ppe, kujundab veebide lesehitust ja muudab nutiseadetes navigeerimise kepraseks. Kui sul on hea kujutlusvime, oskus hinnata asjade esteetikat ja disaini, on multimeedia spetsialistiks ppimine sinu tulevikuamet.

Arvutissteemide spetsialist (ka ssteemi-, integratsiooni- vi rakendusinsener) on nagu

Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit

Ettevtja kommentaarRain Laane, Microsofti Balti regiooni juht

Tulevik toob meie ellu ha enam nutikaid seadmeid ja masinaid, mis thendab, et maailmas on jrjest enam vaja inimesi, kes suudavad neid seadmeid luua ja juhtida. Tna on nudlus kvalifitseeritud IT-spetsialistide jrele ettevtetes suurem, kui krgkoolid seda lnka tita suudavad. Julgen vita, et valides IT eriala, on sul tulevikus vimalus ttada soovitud valdkonnas ja aidata seal integreerida tehnoloogiat uute seadmetega.


15

Edasippija 2016

IT juht (ka osakonna juhataja, tiimijuht, kvali-teedijuht) on nagu treener, kes paneb kik tiimi staarid igel ajal ja maksimaalse panusega tle ning tunneb lbi ja lhki ka konkurente. See, kui professionaalne on firmas IT juht, mrab ra enamiku kaasaegsete ettevtete efektiivsuse ja edukuse. Hea IT juht on pdev IT valdkondades, pakub vlja uusi lahendusi, suudab motiveerida inimesi oma tiimis ning teeb koostd ka teiste valdkondade juhtidega.

Kigi nende ametite kohta ja sellest, kuidas teistes eluvaldkondades IT oskustest kasu on, saad lhe-malt lugeda www.startit.ee lehel. Erialasid aitab noorteni viia IKTP programm Euroopa Regionaal-arengu Fondi toetusel.

Sidevrgu spetsialist (ka raadio-, andme- vi mobiilsidevrgu planeerija, riistvarainsener, sidevrgu disainer) vib luua olulisi mugavusi igale inimesele, sest ilma kiire ja turvalise sidevrguta ei saaks me kasutada niteks sularahaautomaate ja kaardimakseterminale, rongide siduplaan lheks sassi, ID-piletit poleks olemas jne. Selles pnevas valdkonnas on kik pidevas muutumises ning nudlus jrjest kiirema, usaldusvrsema ja samas lihtsamini hooldatava sidevrgu jrele ei kao kunagi.

IT projektijuht (ka toote planeerija, tiimijuht) on nagu bndi liider, kes suudab nha toote vi teenuse arengutsklit tervikuna. Tal on teadmised nii erinevatest IT valdkondadest kui universaalsed juhtimisoskused. IT projektijuhid koostavad pro-jektide ajagraafikud ja panevad kokku sobiva tii-mi, jagavad igapevaselt tlesandeid, haldavad erinevaid riske, teevad vajadusel krmelt muuda-tusi ning koostavad t lppedes aruanded. Hea IT projektijuht oskab reageerida kiirelt ja paindlikult, julgeb langetada otsuseid ning on jrjekindel, et neid plaanitud aja jooksul ellu viia.

www.haridusinfo.ee

16

Edasippija 2016

Kutseppes vivad pinguid alustada kik, kes soovivad ametit ppida. Gmnaasiumilpetajale piiranguid pingute alustamiseks ei ole ning kik uksed on avatud.

SisseastumineKutsekooli astumiseks on vajalik uurida, millised on konkreetse kooli ja eriala vastuvtutingimused. Kogu vajaliku info leiad koolide kodulehtedelt. Sealt leiad, millised dokumendid tuleb esitada ja mis thtajaks neid vaja on. Nii mnedki kutsekoo-lid on liitunud sisseastumise infossteemiga SAIS (www.sais.ee), mille kaudu saab sisseastumis-avalduse esitada elektrooniliselt. Osadel erialadel tuleb sisseastumiseks sooritada test vi esitada tnidised. Kui oled kutsekooli sisse saanud, on vaja esitada kirjalik kinnitus ppima asumise kohta.

Kutseppe liigidKutseppe ppekavade liigitus koostatakse kutsestandardite alusel, mis on kik paigutatud 8-astmelisse raamistikku lhtuvalt sellest, kui lihtsad vi keerulised on mingi t tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Nii saad kutse-koolis ppida teise, kolmanda, neljanda ja viienda taseme ppekavadel. Viimases saad ppida mitmeid vga olulisi ja tturul nutud erialasid. Viienda taseme pinguid saad alustada just prast keskhariduse omandamist. See tase ei ole siiski ainus vimalus, sest prast gmnaasiumi lpe-tamist saad ppima asuda ka kigil madalama taseme ppekavadel.

ppevormidKutsekoolis on vimalik ppida nii pevasel kui ka htusel ajal, lisaks on vimalik osalise ajaga ppet ja kaugpe. Muidugi on see kooliti ja erialati erinev ning ige info leiad koolide kodu-lehtedelt. Paljudel erialadel on vimalik ppida tkohaphises ppevormis ehk pipoisippes. Sel juhul moodustab u 70% ppest juhendaja juhendamisel t ettevttes ja lejnud aja koolis ppimine.

Tasuta vi tasuline pe?Kutsekoolis ppimine on ldjuhul tasuta. Vlja arvatud mnel juhul populaarsed erialad, kus ei jagu soovijatele piisavalt ppekohti. Erakutse-ppeasutused pakuvad nii tasuta kui tasulise ppe vimalusi. Lhemat infot saab otse koolide kodulehtedelt. Erakoolide kasuks otsustades uuri jrele, kas koolil on olemas kehtiv koolitusluba (www.ehis.ee). Kindlasti slmi ppemaksu maks-tes leping.

PraktikaKutsekoolis kib kogu ppet ppekava alusel nii nagu igas teiseski koolis. ppekavas on kirjel-datud kik need teadmised ja oskused, mis tuleb pingute kigus omandada. Oluline teada, et iga kutseppe ppekava kohustuslik osa on praktika, mille kigus rakendatakse omandatud teadmisi ja oskusi reaalses tsituatsioonis. Kutsekoolis ppides on sul vimalik sooritada praktika ka vlismaal.

Kutsekoolide ppehooned, praktikabaasid ja pi-laskodud on vga heas korras ning loodud on tin-gimused, et saaksid juba koolis harjutada nende seadmetega, millega tulevikus tle hakkad.

LpetamineKutsekooli lpetamisel tuleb sooritada kutseeksam. Kui kutseeksami sooritamine erialal ei ole vimalik, lpetad pingud ainult lpueksamiga. Prast kutsekooli lpetamist vid minna kohe tle, aga vid jtkata pinguid ka krgkoolis. Paljud rakenduskrgkoolid eelistavad vastu vtta selliseid noori, kel on juba tulevasest erialast mingisugune ettekujutus. Kutsekool annab ka head algteadmised ettevtluse alustamiseks. Nii saad olla iseenda peremees ja miks ka mitte tandja teistele.

Vaata veel kutseharidusest: www.kutseharidus.ee, www.hm.ee/et/eesmargid-tegevused/kutsehari-dus ja www.kutseharidus.ee/abiks-otsustajale.

ppimine kutsekoolisEdasippija


17

Edasippija 2016

Tulevase kutseppuri leksikon

Edasippija

ppides kutsekoolis, tuleb teada seal kasutata-vaid misteid.

5. taseme kutsepe ehk kutseerihariduspe krgemat professionaalset kvalifikatsiooni andev ppekava, kuhu saab asuda prast keskhariduse omandamist.

Akadeemiline puhkus pilase ajutine vabas-tamine ppekohustustest, mida on vimalik ka-sutada hel korral ppeaja jooksul. Akadeemilist puhkust saab vtta omal soovil, tervislikel phjus-tel, kaitseveteenistusse asumisel ja seoses lapse hooldamisega.

Akrediteerimine ppekavade regulaarne hin-damine tagamaks kvaliteetset hariduse andmist. Hindamise kigus tutvuvad eksperdid ppekavaga ja analsivad selle alusel toimuva ppe vastavust Eesti Vabariigi seadustele ja standarditele.

EKAP Eesti kutsehariduse arvestuspunkt, mille-ga mdetakse ppemahtu. Arvestuspunkt nitab, kui palju tuleb td teha, et ppekavas kirjeldatud pivljundid omandada. 1 EKAP = 26 tundi pilase td. 1 tund = 45 minutit.

Kutsetunnistus dokument, mis tendab oskus-te vastavust kutsestandardis kehtestatud nuete-le. Kutsetunnistus saadakse kutseeksami soorita-misel. Alates 1. septembrist 2016 on kutseeksam kigile kutsekooli lpetajatele kohustuslik.

Kutseppeasutuse lputunnistus riiklikult tunnustatud haridust tendav dokument, mille kool vljastab pingute lpetamisel neile, kes on saavutanud ppekavas kirjeldatud pivljundid. Juhul, kui koolil on igus ka kutset anda, mrgi-takse lputunnistusele omandatud kutse nimetus ja tase.

Mittestatsionaarne pe kaugppevorm, osa-des koolides nimetatud sesoonppeks vi tskli-ppeks. Mittestatsionaarse ppe puhul moodustab pilase iseseisev t le poole ppekavajrgsest pingute mahust.

Moodul kutseppe ppekavad koosnevad moodulitest. Moodul on terviklik sisuhik, mis vib sisaldab ht ppeainet vi koondada mitmed pingutes ksitletavad ained eesmrgistatud ko-gumiks.

Statsionaarne pe ppevorm, mis eeldab pi-lase igapevast osavttu ppetst. See jaguneb kooli- ja tkohaphiseks ehk pipoisi ppeks. Statsionaarse ppe puhul moodustab pilase iseseisev t vhem kui poole ppekavajrgsest pingute mahust.

pipoisipe ehk tkohaphine ppevorm, kus 70% ppeajast ttatakse ettevttes juhendaja ke all, lejnud aeg veedetakse koolis ppides.

pivljundid ehk pieesmrgid ppimise tule-musel omandatud teadmised, oskused ja hoiakud, mille olemasolu ja saavutatuse taset on vimalik tendada ja hinnata.

ppekava on pingute alusdokument, kus kirjas ppe alustamise tingimused, ppeainete loetelu, maht, lhikirjeldused ning valikuvimalused ja -tingimused, ldeesmrgid, pivljundid ja nende hindamise viisid, ppekava nominaalkestvus ja maht, spetsialiseerumisvimalused, ppe lpeta-mise tingimused ning lpetamisel antava haridus-taseme nimetus ning vljastatavad dokumendid.

ppepuhkus kui pilane kib lisaks kutsekoolis ppimisele ka tl, siis on tal igus saada ppe-puhkust. Sel ajal on igus saada ttaval inimesel tiskasvanud koolituse seaduses stestatud puh-kusetasu ppepuhkusel oldud aja eest.

ppe nominaalkestvus ppekavaga mratud ppeaeg ppeaastates, mis kulub selle ppekava titmiseks.

Uuri veel kutsehariduse kohta: www.kutseharidus.ee/abiks-otsustajale, www.hm.ee/et/kutseharidus-oppimine.

www.haridusinfo.ee

18

Edasippija 2016

ELISE LUIKAutotehniku eriala

Tartu on aluse pannud minu ise-seisvale elule. Ka tnu petajatele, kes julgustavad ise lahendusi leidma.

TEHNIKA-KOOL

EHITUS-KOOL

TOIDU-KOOL

ILUKOOL

RIKOOL

TURISMI-KOOL

MEISTRITE KOOL

Rohkem kui 50 eriala Tartu Kutsehariduskeskusest!

UUS VIMALUS!

KANDIDEERI KEVADEL, PUHKA SUVEL!

DOKUMENTIDE VASTUVTT SUVEL

20. juunist 26. juuninikigile phihariduse baasil erialadele!

20. juunist 5. augustinikigile keskhariduse baasil erialadele! 17.23. mrts 2016

Phihariduse baasil erialade dokumentide vastuvtt ja testimine toimub

Tartu Kutsehariduskeskus Kopli 1, 50115 Tartu

[email protected] tel 736 1859, 736 1863 khk.ee / FB/kutseharidus

TULE KLLA!Avatud uste pev 17. mrtsil! Erialade turg, ringkigud, ttoad, karjrinustamine.


19

Edasippija 2016

Eestis kasvab tasapisi nende noorte hulk, kes prast gmnaasiumi eelistavad ppida mnda praktilist ametioskust. Eesti suurimas kutse-koolis Tartu Kutsehariduskeskuses pib ligi 3500 ppurit rohkem kui 50 erineval erialal.

Pealinna tdruk Keidi Sagor otsustas prast gm-naasiumi, et soovib edasi ppida sdamelhedast eriala rekreatsioonikorraldust. Kuigi seda saa-nuks ppida ka Tallinna likoolis, eelistas Keidi tulla Tartusse. Kutsehariduses on pingud palju elulhedasemad ja praktilisemad. Pealegi on ju Tartu noorte ja tudengite linn, selgitab ta oma valikuid ning lisab, et ta de pib ka Tartus.

Enesekindlus viib sihile

Ometi ei linud alguses sugugi kik libedalt. Kuigi Keidi esitas oma sisseastumise dokumendid juba varakult, siis selgus, et sisseastumisvestluse toi-mumise ajal tuleb tal Eestist ra olla. Ilma vestlust ja katseid sooritamata kooli vastu ei veta. Kirju-tasin kll mitu korda, et palun, kas ma saaksin tulla ja need katsed lbida, kuid vastus oli ikkagi eitav, jutustab Keidi. Aga isepine, nagu ma olen, leid-sin kooli kodulehelt info esimese koolipeva kohta ning sitsingi 1. septembri hommikul rongiga Tartusse. Lksin Vanemuisesse aktusele, kus ja-gati juba infot kursusejuhataja tunni kohta. Tunnis kll selgus, et ks inimene on rohkem, aga mina tegin enesekindla no, et kuulun siia, meenutab Keidi oma esimest koolipeva. Kuna kik tundus nii huvitav ja ige, siis otsis Keidi osakonnajuhataja les, rkis kik jutud selgeks, ajas paberid korda ja oligi kooli nimekirjas! Nd on Keidi veendunud, et see otsus oli justkui lotovit. Olen alati tahtnud tege-leda igasuguste rituste korraldamisega. Suured lemmikud on veel sport, matkamine ja lastega t. Jrjest rohkem kik see mulle meeldib!

Hindamatu kogemus vlispraktikal

nnelik juhus saatis Keidi ka tema esimesele vlispraktikale Inglismaale Derby kolledisse. Kuigi tavaliselt pakutakse esmakursuslastele praktikakohti Eestis, potsatas Keidi meilikasti kiri vlispraktika konkursist. Osalesin ja saingi vimaluse praktiseerida viis ndalat Inglismaal.

Keidi sai selle aja jooksul teha kike, mis ri-tuste korraldamise juures vaja alates kutsete saatmisest ja tagasiside ankeetide kogumisest kuni pidulike htuskide serveerimise ja klien-tide teenindamiseni. Kooli kompleksi kuulus omaaegne veduridepoo hiiglaslik mmargune hoone, mis peval oli pilaste sklaks ja niisama kogunemiskohaks, kuid htuti peeti seal pidulikke ritusi. Kik muutus tundmatuseni - toolikatted, uhked laudlinad ja -nud ning lava ja valgustus. Neil ritustel osales rohkem kui 700 inimest, kellele pakuti kolmekigulist htuski ning sinna vahele esinesid huakrobaadid. Selliste suurte rituste korraldamise kgipoolel ttada oli vga pnev.

Vabad pevad kulusid reisihimulisel Keidil mb-ruskonnaga tutvumiseks. Kisime Manchesteris, Birminghamis, Yorgis, Leedsis ning mbruskonna looduskaunites kohtades, ka matkamas, meenu-tab Keidi.

Muretu ja mitmeklgne tulevik

Nd saab tdruk kindlalt vita, et kutsehariduse peamine eelis on praktilised ained ja vlispraktika ning sealt saadud kogemused. Sellega, et kutsekoolis ppimine on lihtsam, ta aga ei nustu. Kodutid on palju ning kike tuleb lbi teha ja korraldada, kirjeldab ta ja lisab, et just see teebki ppimise nii huvitavaks.

Mitmeklgsed ppeained ja ise tegemise koge-mus on peamine pagas, mis aitab edaspidi toime tulla. Ma vin igasuguseid ritusi korraldada, minust vib saada matkajuht, ma vin ttada

lastega, olla huvijuht vi isegi petaja, loetleb ta. Vljundeid on palju ja kik sltub sellest,

mida ise teha tahad.

Uuri Tartu Kutsehariduskeskuse kohta: www.khk.ee

Kutsekooli minek oli lotovit! Tartu Kutsehariduskeskus

ELISE LUIKAutotehniku eriala

Tartu on aluse pannud minu ise-seisvale elule. Ka tnu petajatele, kes julgustavad ise lahendusi leidma.

TEHNIKA-KOOL

EHITUS-KOOL

TOIDU-KOOL

ILUKOOL

RIKOOL

TURISMI-KOOL

MEISTRITE KOOL

Rohkem kui 50 eriala Tartu Kutsehariduskeskusest!

UUS VIMALUS!

KANDIDEERI KEVADEL, PUHKA SUVEL!

DOKUMENTIDE VASTUVTT SUVEL

20. juunist 26. juuninikigile phihariduse baasil erialadele!

20. juunist 5. augustinikigile keskhariduse baasil erialadele! 17.23. mrts 2016

Phihariduse baasil erialade dokumentide vastuvtt ja testimine toimub

Tartu Kutsehariduskeskus Kopli 1, 50115 Tartu

[email protected] tel 736 1859, 736 1863 khk.ee / FB/kutseharidus

TULE KLLA!Avatud uste pev 17. mrtsil! Erialade turg, ringkigud, ttoad, karjrinustamine.

www.haridusinfo.ee

20

Edasippija 2016


21

Edasippija 2016

Hea kool kogu eluksVrumaa Kutsehariduskeskus on kool, kus saab ppida ning eriala omandada koguni kaheksas tehnoloogia- ja teeninduse valdkonnas - puit-materjalide ttlus, mehaanika ja metallittlus, mehhatroonika, info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia, turismi-, toitlustus- ja majutus- teenindus, ehitus, kaubandus ja riteenused. Valida on enam kui 30 ppekava vahel.

Prast gmnaasiumi on sul kutsehariduses vi-malik ppida 5. taseme esmappes ehk kutseeri-haridusppes. ppeaeg on vaid 2 aastat. Vrumaal ootavad sind jrgmised erialad: mehhatroonika, metallide ttlemise tehnik-tehnoloog, puittoodete tehnoloog, telekommunikatsiooni spetsia-list, mgikorraldaja, majutuskorraldus.

Kutsehariduses omandavad 5. tasemel erialase ettevalmistuse tulevased spetsialistid, meistrid, tehnikud ja tehnoloogid. Tturul on vajadus nende jrgi suur. Koolis omandatud praktilisi teadmisi ja oskusi saab kohe tmaailmas kasutada. Saadud kogemustega on hiljem edasi vimalik ppima minna krgkooli ja lbida erinevaid tiendus-koolitusi. Vrumaa Kutsehariduskeskus alustas esimesena kutsehariduse kige krgema taseme ppe andmist ning tnaseks on esimesed lennud

lpetajaid juba edukalt tturule judnud. Seetttu saame elda, et Vrumaa Kutsehariduskeskuse lpetajat ootab ees kindel tkoht, korralik palk ja karjrivimalused.

Keskhariduse baasil saab ppida ka 4. taseme kutseppes. Vrumaa Kutsehariduskeskuses ootavad sind vikeettevtluse, rikorralduse ja majutuskorraldaja eriala. Samuti saad tulla ppima 4. taseme esmappe erialasid. Nendeks on keevitaja (osakutsega poolautomaatkeevitaja), puhastusteenindaja - juhendaja, APJ lehtmetalli ttlemispinkide operaator (osakutse lehtmetalli ttlemispingi operaator), puiduttlemise CNC masina operaator, pehmembli valmistaja, mrsepp ja maaler.

Vrumaa Kutsehariduskeskuses on loodud kik vimalused sinu toetamiseks ja arendamiseks. ppimine on tasuta ning ppijatele on olemas ppetoetused. Sind ootavad kaasaegne ppekesk-kond, pilaskodud ning suureprased vaba aja veetmise vimalused - ujumine, pallimngud, ju-saal, tehnikaringid (robootika, bagiehitus) ja palju muud toredat. Kooli juures tegutseb ka leriigiline puiduttlemise ja mblitootmise kompetentsi-keskus TSENTER (www.tsenter.ee).

Rohkem infot leiad: www.vkhk.ee

Kohtumiseni Vrumaa Kutsehariduskeskuses!

Vrumaa Kutsehariduskeskus

Puidumeister Rain Toming WorldSkills

parima eestlase ja kutsemeistrivistluste

medalitega

www.haridusinfo.ee

22

Edasippija 2016

Oled otsustanud pinguid jtkata krgkoolis? Kuidas toimub kooli sisseastumine, millal peab pingute eest tasuma, millal mitte, kuidas saab ppida tiskoormusel, kes on ekstern? Jrgnev artikkel aitab nendele ja paljudele teistele tekki-nud ksimustele vastused saada.

Sisseastumine krgkooliAvalduse vid esitada nii mitmesse krgkooli, kui soovi on. hes krgkoolis on vimalik kandi-deerida kahele erialale. Erinevates krgkoolides petatakse sageli sarnaste nimetustega erialasid ning ainult ppekava nimetuste alusel ei tohiks valikut teha. Uuri krgkoolide kodulehtedelt, mida seal petatakse ja kuidas toimub ppet.

Esmalt tuleb krgkoolile esitada vajaminevad dokumendid, mida saab teha sisseastumise infossteemi SAIS (www.sais.ee) kaudu. Prast paberite esitamist jrgnevad sisseastumiskatsed. Kuid leidub ka erialasid, kus need puuduvad ning sisseastumine sltub riigieksamite vi keskmise hinde tulemustest. Oluline on jlgida, et erinevate erialade sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks.

Konkreetsed sisseastumistingimused on iga krgkooli enda otsustada. Reeglina kehtestavad krgkoolid sisseastumiseks lvendi, mille le-tajad arvatakse lipilaste nimekirja. Niteks, kui ppekava sisseastumislvend on 70 punkti 100-st, saavad kik 70 punkti letanud sisse- astujad lipilaseks. Teatud juhtudel vib krgkool kehtestada lempiiri, millest rohkem lipilasi vastu ei veta. Vastuvtutingimused peavad tis- ja osakoormusel ppida soovijatel olema samad.

Tis- vi osakoormus?Astudes krgkooli, tuleb esmalt valida, kas soovid ppida tis- vi osakoormusel. On ka ppekava-sid, kus saab studeerida ksnes osa- vi tiskoor-musel. Jrgnevatel aastatel ise enam koormust valima ei pea, tis- vi osakoormusega ppesse viiakse le ppekava titmise protsendi alusel.

Osakoormus sobib neile, kes teavad juba ette, et nad ei suuda erinevatel phjustel tiskoormusel

ppimisel nutud mahtu tita. Niteks koolis ki-mine pere vi t krvalt.

ppekoormuse arvutamise aluseks on ppekava titmisel lbitud ppeainete maht ainepunktides (EAP). Tiskoormusega ppides tuleb tita iga ppeaasta lpuks ppekava arvestuslikust mahust vhemalt 75% (60-45 EAP-d ppeaastas), osakoor-musega ppides jb ppemaht 50-75% vahele (30-44 EAP-d ppeaastas). Nominaalajaga lpe-tamiseks peab lipilane igal semestril lbima oma ppekava aineid 30 ainepunkti mahus. Alla osakoormuse piiri ppijad eksmatrikuleeritakse, kuid neil on vimalik aineid lbida eksternppes.

Koormust mratakse kord aastas ja teisel ppe-aastal oleneb see juba edasijudmisest. Tavaliselt ksitakse osakoormusel ppivate lipilaste kest ppemaksu juba esimesel semestril. Tiskoor-musel ppides saad taotleda ppetoetust ja ppe-laenu, osakoormusel seda teha pole vimalik, kll aga laieneb igus ppepuhkusele.

Krgkoolid kasutavad vga erinevaid ppevorme erinevas thenduses. Pevane pe, statsionaar-pe, kaugpe, tsklipe, htune pe, avatud likool, avatud tasemepe vib hes krgkoolis thendada ht, teises aga hoopis teisi vimalusi ppekava lbimiseks. Siinjuures on oluline uurida koolide kodulehtedelt tpselt jrgi, mida he vi teise termini all selles koolis meldakse.

Tasuta vi tasuline pe?Esimesel semestril saavad ppemaksuta ppida tiskoormusel eestikeelsetel erialadel ppivad avalik-iguslike likoolide, riigi rakenduskrg-koolide ja Eesti Infotehnoloogia Kolledi lipila-sed. Erakrgkoolides ppides peab ppemaksu ise tasuma.

Alates teisest semestrist sltub ppemaksu

ppimine krgkoolisEdasippija


23

Edasippija 2016

Akadeemiline ja ppepuhkuspingud krgkoolis on vimalik ajutiselt katkes-tada vttes akadeemilist puhkust. Seda saad taotleda ks kord ppeperioodi jooksul kuni heks aastaks. Akadeemilisel puhkusel olles ei saa taotleda ppelaenu, samuti ei maksta sel ajal ppetoetusi. Akadeemilisel puhkusel olles on igus samaaegselt ppida ainult keskmise, raske vi sgava puudega isikul, alla 3-aastase lapse vi puudega lapse vanemal vi eestkostjal vi kui ollakse akadeemilisel puhkusel seoses kaitseve-teenistuse lbimisega.

Kui kid koolis ja tl samaaegselt, siis on t- lepingu seaduse alusel vimalik vtta ppe-puhkust kuni 30 kalendripeva aastas, millest keskmist ttasu makstakse 20 kalendripeva eest. Lisaks on vimalik saada tiendavat puhkust ppeasutuse lpetamiseks 15 peva, mille eest tasustatakse ttasu alammra alusel.

lipilasesindusSuure tenosusega tegutseb sinu tulevases krgkoolis lipilasesindus, mis on lipilaste huve ja igusi esindav organisatsioon. Nende poole vid julgesti prduda, kui tunned, et sinu tudengiigusi on rikutud vi sul on mni hea ettepanek, kuidas lipilaselu muuta veelgi pare-maks. Riiklikul tasandil esindab tudengite huve ja igusi Eesti lipilaskondade Liit (EL). Kontak-teeru nendega, kui sinu kooli lipilasesindus ei oska aidata vi hoopis puudub.

Ksi lisainfot krgkooli vastuvtuinfost vi suure-mate likoolide karjri- ja nustamiskeskustest.

Vaata lisa:

www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine ja www.tudengiveeb.ee.

maksmine lbitud ppekava mahust. Kui suutsid esimesel semestril ties mahus ppida, siis jrg-neval semestril ppemaksu tasuma ei pea. Hvi-tise nudmisel lhtutakse ainepunktide mahust, mis on vajaka jnud ning krgkooli kehtestatud korrast. ppetasu makstakse seni, kuni pingute kigus sooritatud ainete maht jb alla tasuta ppimiseks vajaliku mahu.

Kui alustad pinguid osakoormusel, siis on koo-lil vimalik ppemaksu ksida juba esimesel semestril. Seda teed ainepunktide hinna alusel semestri alguses registreeritud ppeainete mahu jrgi. Vrkeelsete erialade puhul on pemaksu tingimuste ja korra kehtestamine krgkoolide enda teha.

ppimine eksternina Kui on soov tita ppekava alla 50% semestris, siis on vimalik seda teha eksternina. Eksternil puuduvad lipilase igused ja kohustused. Eksterniks vib tulla iga soovija, kuid loomulikult peab olema omandatud ppima asumiseks vas-tav haridustase. Eksternil on ppekava titmise mahtu ei mdeta. Eksternppes on vimalik sooritada ppekavajrgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lputd vi sooritada lpueksamit. Ekstern maksab ppemaksu.

Teistkordne samal krgharidus-astmel ppimine Samal krgharidusastmel ppimine ei ole pii-ratud ja seda vib teha korduvalt. Piirang kehtib mitmendat korda samal krgharidusastmel tasuta ppimisele. Uuesti saad ilma ppekulude hvitamiseta sellele astmele ppima asuda p-rast ppekava kolmekordse (bakalaureuse- ja magistrippe integreeritud ppekava korral kahekordse) nominaalkestuse mdumist. Sama-de krgharidusastmetena ei ksitleta rakendus- ja bakalaureusepet.

Piirang kehtib, kui oled sel ppeastmel ppinud vhemalt poole nominaalajast. See kehtib siis, kui oled lpetanud ppekava ties mahus kui ka siis, kui oled pingud katkestanud prast ppekava poole nominaalkestuse lbimist.

edasioppija

www.haridusinfo.ee

24

Edasippija 2016

Tulevase lipilase leksikonppides krgkoolis, tuleb teada seal kasutatavaid termineid ja misteid.

3+2 ssteem Euroopalik ppekavade ssteem, mis koosneb 3-aastasest bakalaureuseppe- kavast ja 2-aastasest magistrippekavast.

Akadeemiline kalender igal krgkoolil on ka-lender, kus on ra toodud kik thtsad kuupevad, mida ks lipilane peab kogu ppeaasta vltel teadma. Niteks ainetele registreerumise tht-ajad, vaheajad, semestri algused ja lpud jms.

Akadeemiline puhkus lipilase vabastamine ppe- ja teadust kohustusest. Akadeemilist puhkust saab vtta omal soovil, tervislikel phjus-tel, kaitseveteenistusse asumisel ja seoses lapse hooldamisega.

Cum laude pingute lpetamine kiitusega.

EAP pingute lbimise arvestushik. hele EAP-le vastab 26 akadeemilist tundi lipilase td, sh loengud, seminarid, praktikumid ja ise-seisev t. ks akadeemiline tund = 45 minutit. Iga lbitud aine eest saab teatud hulga ainepunkte, kohustuslik lbitavate ainepunktide hulk on ra toodud ppekavas.

Eeldusaine ppeaine, mis tuleb lbida mne jrgmise aine vtmiseks vi bakalaureuseppest magistrippesse astumiseks.

Eksmatrikuleerimine lipilase krgkoolipi-laste nimekirjast vljaarvamine.

Ekstern isik, kellel on igus tita ppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi ja/vi sooritada lpueksam vi kaitsta lput. Eksterni ei immat-rikuleerita ja tal ei ole lipilase staatust.

Immatrikuleerimine lipilase arvamine krg-koolipilaste nimekirja.

Kumulatiivne ppekoormuse titmine ppe-koormuse titmist ppeaastate kohta arvestatakse kumulatiivselt, mis thendab, et hel ppeaastal kogutud suurem EAP-de hulk kompenseerib m-

nel teisel ppeaastal kogutud viksemat EAP-de hulka.

Moodul ppekava eesmrkidest lhtuvalt moo-dustatud ppeainete rhm.

Nominaalne ppeaeg ppekavaga mratud ppeaeg ppeaastates, mis kulub selle ppekava titmiseks arvestusega 60 EAP-d he ppeaasta kohta, 30 EAP-d semestri kohta.

Osakoormusega ppimine lipilane tidab iga ppeaasta kohta ppekava 5075% ulatuses.

Pevape ppevorm, mille sihtrhmaks on li-pilased, kellele pingud on phitegevus. ppet toimub regulaarselt igal ppendalal.

Semester ppeaja arvestuslik hik, mis jaotab ppeaasta kaheks sgis- ja kevadsemestriks.

Tsklipe (sh kaugpe) ppevorm, kus ppet toimub ppesessioonidena vastavalt ppekava ja sihtrhma spetsiifikale ning iseseisva t osakaal pitulemuste saavutamisel on suurem, kui peva-ppe vormis ppivatel lipilastel.

Tiskoormusega ppimine lipilane tidab iga ppeaasta kohta ppekava 75-100% ulatuses.

pingukava lipilase poolt eelseisvaks se-mestriks valitud ppeainete loend, mille kuulajaks ta on registreerinud ja mida ta kohustub ppima.

ppekava on pingute alusdokument, kus kirjas ppe alustamise tingimused, ppeainete loetelu, maht, lhikirjeldused ning valikuvimalused ja -tingimused, ldeesmrgid, pivljundid ja nende hindamise viisid, ppekava nominaalkestvus ja maht, spetsialiseerumisvimalused, ppe lpeta-mise tingimused ning lpetamisel antava kraadi nimetus ning vljastatavad dokumendid.

Vaata veel misteid:

www.tlu.ee/et/sisseastuja/kasulik-teada#moisted, www.ut.ee/et/715133 ja www.tudengiveeb.ee.

Edasippija


25

Edasippija 2016

Enam kui 90% kogu maailma rahvusvaheliselt transporditavast kaubast liigub mingis tarne- ahela osas mda mereteid. Maailma ha suu-renev rahvaarv ja tarbimine toovad kaasa kas-vava nudluse laevade liikumise ja merenduse valdkonna ekspertide jrele. Mereakadeemias on kuus merendusega seotud eriala, mis vimal-davad teha rahvusvahelist karjri nii maal kui merel.

Laevajuhtimise eriala lpetajad asuvad laeval tle trimehena. Tlesannete hulka kuulub teiste aluste liikumise ja ilmastikuolude jlgimine, et tagada laeva ige kurss ja ohutu sadamasse judmine. Kapteniks saavad need, kel seljataga aastatepikkune meresidukogemus ja lbitud vastavad kvalifikatsioonieksamid.

Vimalus ttada nii laeval kui kaldal

Lisaks trimeestele ja kaptenile vajatakse laevadel mehaanikuid, kes vastutavad tehniliste seadmete korrashoiu eest. Laeva jusead-mete mehaanikud tegelevad masinaruumiga, klmutusseadmete mehaanikud projekteeri-vad, planeerivad ja paigaldavad soojuspumpasid, ktte- ja klmutusssteeme ning ventilatsiooni-seadmeid. Sellised seadmed on kigis kaasaeg-setes elu- ja rihoonetes ning kruiisilaevadel, kalalaevadel ja gaasitankeritel.

Kigile laevajuhtimise, laeva juseadmete ning klmutusseadmete mehaanika erialade ppurite-le on Mereakadeemias tagatud tasuta koolivorm ning toitlustus. Lpetajad saavad rahvusvaheli-selt kvalifitseeritud diplomi, millega on vimalik ttada kikidel laevadel le maailma.

ks miljard kivet merel toob kaks maal

Mereakadeemias petatakse veeteede halda-mise ja ohutuse korraldamise eriala eksperte, kes teostavad vee- ja kaldaalade mtmisi, koos-tavad merekaarte ning projekteerivad laevateid. Veeteede ohutuse korraldamine hlmab ka poide, tuletornide ja meremrkide planeerimist. Kik selleks, et laevad madalikule ei sidaks ja ohutult liigelda saaksid.

Igas sadamas vajatakse eksperte, kes tegelevad laeva vastu vtmise ning inimeste ja kaupade lii-kumise korraldamisega. Mereakadeemias pivad sadamamajandamise ja meretranspordi juhti-mise eriala spetsialistid. Nad saavad phjalikud teadmised majanduse ja mereiguse vallast ning vivad ttada sadamates vi merelogistika ette-vtetes le maailma.

Merenduse sektorisse kuulub ka kala ning mere-andide pdmine, ttlemine, tootearendus ja turundamine. Kalanduse tehnoloogiate majan-damise ja juhtimise eriala lpetajad likavad kasu maailma ha suurenevast kalatarbimisest. Nudlus kalatoodete jrele on kasvamas ja kalan-duse sektoris on ruumi ettevtluse arendamisele, eriti just kalakasvatuse arvelt. Lisaks vajatakse eriala eksperte kalanduspoliitika kujundamisel.

Ttasu Eesti krgkoolide tipus

Mereakadeemia ppurite kasutuses on Lne-mere piirkonna kaasaaegseim simulaatorikeskus. Laevajuhtimise sillasimulaatoris saab ruumilise 3D efektiga kaptenisillas proovida sita mis tahes laevaga maailma eri sadamates. Mereakadeemial on alates 2016. aasta kevadest uus purjeppejaht Tuulelind.

2013. aastal korraldatud Statistikaameti uuring nitab, et Mereakadeemia vilistlase sissetulek Eesti krgkoolide krgeim.

Uuri rohkem: www.ttu.ee/mereakadeemia

Rahvusvaheline karjr nii maal kui merel TT

Eesti Mereakadeemia

www.haridusinfo.ee

26

Edasippija 2016

Otsime Eesti lennunduse tulevikutegijaid!

Lahtiste uste pev 23. mrts 2016.Tule tudengivarjuks Sulle sobival ajal, registreerumine kodulehel

www.lennuakadeemia.ee.

Pardale astumiseks esita sisseastumisavaldus 20. juuni kuni 30. juuni 2016.


27

Edasippija 2016

27

Eesti Lennuakadeemias on vimalik ppida mit-metel pnevatel erialadel:

lennuliiklusteenindus lennunduse side- ja navigatsioonissteemide

kitamine husiduki juhtimine lennundusettevtte kitamine husiduki ehitus ja hooldus

Meie pardal ootab sindUnikaalne eriala

Eesti Lennuakadeemia on ainus riiklik rakendus-krgkool Eestis, kus koolitatakse spetsialiste lennundusettevtetele.

Tudengielu kolmes krgkoolis

Lennuakadeemia ppet phineb paindlikul p-pemoodulite ssteemil. Kahel esimesel ppeaas-tal omandad alusaineid ning sel ajal toimub pe suures osas Eesti Maalikoolis ja Tartu likoolis. Kahel viimasel ppeaastal keskendud erialakoo-litusele ning pe toimub enamasti lennuakadee-mias. Lisaks lbid praktika.

Vimalus la ked klge

Vhemalt 15% rakenduskrghariduse ppekavast moodustab praktika. Lennuakadeemias ppides teed praktikat nii akadeemias kui ka erinevates Eesti ettevtetes. Praktika ja pingute ajal saad phjaliku levaate tandjatest. Lpetajana oled juba oma alal praktiseerinud spetsialist ja sul on tturule siirdumiseks vajalikud kutseoskused.

Check-in lennuakadeemiasse

Eesti Lennuakadeemia

Praktiline pe

ppetd viivad lbi ka Eesti ja vlismaa lennunduse ettevtetes ning krgkoolides ttavad kogenud praktikud. pid spetsialistide ke all, kel-le igapevane t on seotud just sulle petatavaga.Koht tturulViimaste aastate lpetajatest 99% ttab (neist 73% lennunduses) vi pib.Mnus hkkondAkadeemia on vike krgkool, lipilasi on umbes 250. See tagab personaalse kontakti ja hea hk-konna.Aktiivne vaba aeg ja sportSul on vimalus kasutada tasuta lennuakadeemia jusaali ja osaleda erinevates treeningutes. li-pilasesindus korraldab suusareise, filmihtuid, stiiliritusi ja palju muud.Vimalus avastada maailmaLennuakadeemial on partnerlussuhted 18 krg-kooliga le Euroopa. Eramus+ programmiga saad minna praktikale vi ppima niteks Prantsus-maale, Trki, Hollandisse jm.Pardale astudes peaksid teadma, etEesti Lennuakadeemias on vimalik ppida rakenduskrgharidusppe pevases vormis. pe kestab neli aastat (240 ainepunkti) ning on tasuta.Uuri lisaks: www.lennuakadeemia.ee

facebook.com/lennuakadeemia

instagram.com/lennuakadeemia

www.haridusinfo.ee

28

Edasippija 2016

Ole kursis meie tegemistega!

www.facebook.com/sisekaitseakadeemia

www.instagram.com/sisekaitseakadeemia

www.youtube.com/sisekaitseakadeemia

Koduleht: www.sisekaitse.ee

Sisekaitseakadeemia

Kmme phjust, miks tulla SisekaitseakadeemiasseSisekaitseakadeemia on kool, mis valmistab ette spetsialiste politseile, piirivalvele, pstealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollissteemile. Kui sa veel ei tea, miks tulla meile ppima, siis siin on sulle kmme mjuvat phjust, miks sam-mud akadeemia poole seada!

1. Kindlustatud tulevik. Vid oma meeleheit-likud totsingud unustada, sest tulevane tkoht on juba enne lpetamist kindlustatud!

2. Riigi julgeoleku ja inimeste turvalisuse ta-gamine. Kui tunned, et soovid kaitsta Eesti riiki ja inimesi, siis on Sisekaitseakadeemia just sinu jaoks. Kooli lpetanute missiooniks on kaitsta riigi julgeolekut ja inimeste turvalisust.

3. Tasuta ppimine. Jah, ka teistes likoolides on tasuta pe, aga meil makstakse phistipen-diumi kikidele kadettidele. Samuti on head lisastipendiumi vimalused.

4. Tasuta sportimisvimalused. Osale rh-matreeningutes, ki ujumistrennis, kasuta jusaali ja l kaasa vrk- vi korvpallis.

5. Hommikul rkad varem, et melda, mida selga panna? Seeprast ei pea sa muretse-ma! Igas kolledis antakse piajaks tasuta vorm, mis lisab vrikust ja on samas ka lahe.

6. Tudengielu on livahva. Toimuvad konkur-sid, spordivistlused, rhma- ja saunahtud. Pris ge, vi mis?

7. Taskukohase hinnaga hiselamu. Need leiad igast ppekompleksist. Seal saad ka sa teha, nautida saunamnusid ja veeta aega mnusate kaaslastega.

8. Mitmeklgne ja adrenaliinirohke pe tippspetsialistidest ppejudude juhenda-misel. Lisaks ppimine innovaatilises kesk-konnas. Akadeemia on uuenduslik kool, kus ppetd viiakse lbi ka arvutimngulaadse virtuaalsimulatsiooniga.

9. Vlismaal ppimise vimalus. Kool pakub vimalust minna end tiendama ja kogemusi saama ka vlislipilasena.

10. Sbrad ja tkaaslased kogu eluks. Sisekaitseakadeemias pid koos juba tulevas-te kolleegide ja spradega.

Vali psiv tisstipendium ja pi koos parimatega Sisekaitseakadeemias!

Vastuvtt 20.-30. juuni 2016


29

Edasippija 2016

Kristjan Oad, Eesti Ettevtluskrgkool Mainor

Miks valida Eesti Ettevtluskrgkool Mainor?

Eesti Ettevtluskrgkool Mainor on kool ette-vtlikele ja ambitsioonikatele inimestele. Anname oma lipilastele oskused ja teadmised, et muuta oma elu ja miks mitte ka maailma.

Ettevtluskrgkoolis on vimalik ppida nii rakenduskrghariduse kui magistrippe tasemel. Meie erialasid hendavad mrksnad ettevtlus ja loomemajandus.

Pakume ajakohast ja praktilist krgharidust. Usume, et kige parem on ppida tegemise kaudu. Suur osa meie ppest seisneb reaal-setele probleemidele tegelike lahenduste leid- mises. Koos tandjatega petame igal eri-alal just neid oskusi, mida tturul tulevastelt spetsialistidelt ja ettevtjatelt oodatakse.

Ettevtluskrgkoolist saab personaalse ppe ja kasulikud kontaktid. Usume, et krgkooli kohustus on lipilasi aktiivselt arendada. Meie erialajuhid tunnevad oma tudengeid isiklikult ja ppeprotsess kujuneb vrdsete partnerite vahelises suhtluses. ppegrupi suurus on mak-simaalselt 30 inimest, mis vimaldab tulevikus vajamineva vrgustiku kujunemist tudengite, ppejudude ja ettevtjate vahel.

Eesti Ettevtluskrgkool Mainor on suurim era-krgkool Eestis. Ettevtluskrgkoolis pib le 1600 lipilase, vilistlasi on rohkem kui 5000.

kuidas nad mtlevad. Tuleb ise proovida oma ettevtte alustamise kogemus on tugev argument igas CV-s. Tuleb selgeks teha ettevtja ksit-oskused, milleks on juhtimine, organiseerimine ja mmine.

Kus saab ppida mtlema nagu ettevtja? Vi-malusi on maailmas palju. Soovitan vaadata Eesti Ettevtluskrgkooli Mainor ppekavasid startup ettevtlus, loovus ja riinnovatsioon ning paljud teised huvitavad. Edasi ppima minnes pane kindlasti thele, kas saad pingute kigus ise mi-dagi teha ja kes on inimesed, kes hakkavad sind petama. Ettevtluses on kogemus kuningas ja parimaks saad ainult siis, kui pid ise parimatelt.

Vaata lisa: www.eek.ee

Maailm ei oota enam ttajaid. Ta ootab ettevt-jaid. Igas ametis on tarvis leida uusi vimalusi, teha riplaane ja viia ideid ellu. Et olla homme edukas, tuleb hoolimata sellest, kuhu elu sind viib, osata melda nagu ettevtja.

Mida see thendab? Ettevtjalik mtlemine then-dab loovust oskust leida ha uusi ja uusi ideid. See thendab praktilist meelt vimet muuta ideed konkreetseteks plaanideks. Samuti silma-ringi ja oskusi suutlikkust inimestega ttada, raha juhtida ja turundada.

Kuidas ppida mtlema nagu ettevtja? Ise tehes ja teiste kogemustest ppides. Tuleb nuda pe-tust, kuidas tegutseda ettevtjana, mitte olla rahul kirjeldusega, mis ettevtlus on. Tuleb otsida vi-malusi ppida lbi tegemise. Tuleb teha end tut-tavaks edukate ettevtjatega ja ppida mistma,

Ettevtluskogemus on tugev argument igas CV-s

Vta ette ja tee ra. Kes siis veel, kui mitte sina!

www.haridusinfo.ee

30

Edasippija 2016

Krged eesmrgid, sihikindlad tudengid.

tlu.ee/sisseastumine

VTA SELLEST MAKSIMUM!

TULE 18. MRTSIL

AVATUD USTE PEVALE OSALE 14.-18. MRTSIL

TUDENGIVARJU NDALAL

VASTUVTT ALGAB 25. JUUNI


31

Edasippija 2016

ga oleme suurendanud pakutavate ainete hulka ja ka valikuvimalusi. Inglisekeelne ppekava sisal-dab lisaks poliitikale ja valitsemisele sisumoodu-leid rahvusvahelistes suhetes ning majanduses ja juhtimises.

lipilase kommentaar

Annaliise Kalamees, ristmeedia tudeng

pin Tallinna likoolis inglise keeles, sest minu eriala ristmeediat polegi vimalik eesti keeles ppida. Rahvusvahelisel tturul tuleb kindlasti kasuks, et mul on inglise keel vabalt suus. Juba praegu pakutakse rahvusvahelisi ristmeedia pro-jekte, millest saame osa vtta. ks mu kursuse- kaaslasi on prit Kariibi mere saarelt nimega Antigua. Tore on erinevate rahvuste ja nende tekspidamiste kohta uut teada saada. See muu-dab lipilaselu kirevamaks.

Uuri lhemalt www.tlu.ee

Tallinna likool pakub mitmetel erialadel inglise keeles ppimise vimalust, sest see annab sulle rohkem vimalusi ning vabadust.

Inglise keeles ppimine vimaldab pinguid ku-jundada rohkem oma eelistustest lhtuvalt. Suure tenosusega avardab see edasisi pingu- ja kar-jrivimalusi, sest paratamatult on inglise keel meie aja maailmakeel.

Teine pluss on mitmekesisem lipilaskond, mis vimaldab areneda inimesena, ppida tundma teistsuguseid kultuure ja sotsiaalseid praktikaid. Kolmandaks tuleb tunnistada, et ha rohkem krbitakse nii eestikeelsete ppekavade, ppe-kohtade kui ka ppeainete mahtu.

Vimalused kodu lhedalppides Eestis ja inglise keeles, toetavad seda avarat keeleruumi ning kirjut rahvusvahelist seltskonda ka varasemad sidemed, st vanemad ja sbrad on lhemal ning harjumuspraste tegevuste ja harrastustega on lihtsam jtkata. Paremini saab kasutada praktikavimalusi, mida Eesti praeguse tjupuuduse juures jagub.

Soovi korral on vimalus vtta aineid eesti keeles, et saada selgeks kaks erialakeelt ning hakata loo-ma erialast vrgustikku ka eesti tudengite hulgas. Eriti vib see tulla kasuks bakalaureuseppes. ppejudude taseme prast muretsema ei pea. Tallinna likoolis on reegel, et ppejud peab valdama inglise keelt vhemalt Euroopa Keele-mapi C1 tasemel, mis thendab vga head oskust. Rahvusvahelises likoolis on ppejude ka teis-test riikidest, mitme emakeel ongi inglise keel.

Uus ppekava Tallinna likoolis on sel aastal uus poliitika ja valitsemise inglisekeelne bakalaureuseppekava, mille lpetaja vib tulevikus ennast teostada nii Eestis kui ka mnes vlisriigis avalikus, era- vi mittetulundussektoris vi rahvusvahelise organi-satsiooni juures. Vrreldes eestikeelse ppekava-

pi Eestis, aga inglise keeles!

Professor Leif Kalev, Tallinna likooli hiskonnateaduste Instituut

Krged eesmrgid, sihikindlad tudengid.

tlu.ee/sisseastumine

VTA SELLEST MAKSIMUM!

TULE 18. MRTSIL

AVATUD USTE PEVALE OSALE 14.-18. MRTSIL

TUDENGIVARJU NDALAL

VASTUVTT ALGAB 25. JUUNI

roheline mtteviis praktilised erialad kindel tulevik

Leia meid:www.facebook.com/maaylikoolwww.emu.ee

Ainulaadsed erialad

Pllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima likooli seas

Tipptasemel laborid ja suureprased praktikabaasid

Avatud ja sbralik hkkond

Pnev vaba aeg

20 ppekava3600 tudengit27000 vilistlast

Avalduste vastuvtt (nii statsionaarne kui kaugpe) toimub 21. juuni 7. juuli 2016, elektroonselt www.sais.ee vi likoolis kohapeal.

Info: Eda Aitsenvastuvtu peaspetsialist

tel 371 [email protected]

Eesti MaalikoolKreutzwaldi 1

Tartu [email protected]

sbralik pikeskkondkaasaegne likoolilinnak

teadusphised lahendused

www.haridusinfo.ee

34

Edasippija 2016

Vahetu suhtlusMaalikooli eelis on, et ppegrupid on vikesed ning seetttu saad ppejududega tihedamalt su-helda. Nii ppejud, lipilased kui ka kik muud ttajad suhtlevad omavahel avatult ja sbralikult. Kiki muresid kuulatakse ning ptakse aidata ja toetada.

Aktiivne lipilaseluEesti Maalikooli tudengitel on vimalus osaleda aktiivselt mitmete erialaseltside ja spordiklubi tegemistes vi liituda hoopis mne koori vi tantsuansambliga pnevat vaba aja sisustamist jagub kigile. Erialaseltsid ei paku pelgalt vaba aja veetmise vimalusi histe huvidega inimeste seas, vaid vimalusi erialaseks enesetiendu-seks vhem akadeemilises vormis. See on kige thtsam just esmakursuslastele, kuna need te-gevused aitavad sul likooliaega valutumalt sisse elada.

Me teame, et Eesti Maalikool on parim krgkool, kus oma tudengiaastad veeta. Tule meile ppima!

Vaata lisa: www.emu.ee

www.facebook.com/maaylikool

www.youtube.com/EestiMaaulikool

Eesti Maalikoolis saad ppida ainulaadsetel erialadel, mida kski teine likool Eestis ei paku. Me edendame loodussstlikkust ja ettevtlikku mtteviisi ning vrtustame tehnilist arengut ja maaelu selle kige laiemas thenduses.

Maalikooli ppekavad hlmavad kike, mis jb maa ja taeva vahele, sh jrved, jed, loomad, kalad, majad ning masinad, metsad ja taimed. Erialast td prast lpetamist leidub meie lpetajatele nii maal kui ka linnas. Maalikool on ainus likool Eestis, mis kuulub pllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima likooli edetabelisse.

Mitmeklgsed ppekavadMeie modernses likoolilinnakus, kus kik on jalutuskigu kaugusel, pib ligi 3000 tudengit. Bakalaureuseppes on vimalik ppida niteks aiandust, keskkonnaplaneerimist ja maastiku-kujundust, aga ka vee ja maismaa kossteemide rakendusbioloogiat ning maamajanduslikku ette-vtlust ja finantsjuhtimist.

Rakenduskrgharidusppes on vimalik omanda-da tehnotroonika ja puiduttlemise tehnoloogia eriala. Integreeritud ppekavadel on vimalik studeerida veterinaarmeditsiini, veemajandust ja maaehitust. Loomulikult vid kikides valdkonda-des jtkata hiljem doktorantuuripinguid, et saada oma eriala teliseks eestvedajaks.

Kaasaegsed praktikakohadMaalikoolis ppimine ei ole puhtalt teoreetilise phja ladumine siin tutvud taimeliikide ja nende kasvukohtadega, lindude ja loomadega. Samuti erinevate seadmete, ssteemide ning programmi-dega. Maalikoolil on tihedad sidemed valdkonna ettevtjatega seoses praktikakohtadega. Lisaks on likoolil ka enda praktikabaasid, kus saad koos teadlastega katseid teha.

Maalikoolist tulevad Eesti elu eestvedajad

Eesti Maalikool


35

Edasippija 2016

Kaasaegsed ppekavadEBS lhtub ppekavade arendustes ja spetsia-liseerumissuundade vljattamisel tnase ja tuleviku tturu vajadustest.

Alates 2014. aastast on vimalik ettevtluse ja rijuhtimise tudengil lisaks mgile ning loome-ettevtlusele valida tehnoloogiaettevtluse spetsialiseerumissuund, mis annab tulevastele ettevtjatele praktilisi teadmisi, kuidas juhtida muutusi he start-upi igapevats.

Uuenenud teenusedisaini ja -juhtimise spetsiali-seerumissuuna saavad valida nii rahvusvahelise rijuhtimise kui ka vrkeelte ja rikorralduse tudengid.

Stipendiumidppimine EBSis on tasuline, kuid kool annab igal aastal tudengitele vlja ligi 80 erinevat stipen-diumi. ppeedukuselt parematele ja aktiivsetele tudengielu korraldajatele on vlja pandud mitmed stipendiumid ja ppemaksusoodustused.

Vaata lhemalt: www.ebs.ee

Estonian Business School

EBS_estonia

@EBSestonia

Estonian Business School

Estonian Business School (EBS) on ainus ri-ppele spetsialiseerunud eralikool Eestis, mis koolitab tulevasi spetsialiste, juhte ja ettevtjaid rahvusvahelisele tturule.

EBSi haridus on tugeva teoreetilise tausta, rah-vusvahelise haarde ja praktilise suunitluse tttu hinnatud nii Eestis kui ka mujal maailmas. EBSi campuse muudavad rahvusvaheliseks tudengid ja ppejud kogu maailmast. pingute kigus on vimalus ppida semester vi paar vahetuslipi-lasena hes EBSi 70 partnerlikoolis.

EBSis pannakse suurt rhku ettevtlusppele ning nii mitmedki tudengid alustavad ettevtlusega juba esimesel koolipeval. Oma firma loomisega ei tohiks htta jda hegi eriala lpetanu.

EBSi tudeng ja konkursi Tudengiettevte 2014 vitja Madis Alesmaa snul petavad EBSis eri-alaaineid nii tugeva akadeemilise taustaga ppe-jud kui ka suureprased praktikud. Loengutes omandatu on vimalik kohe tle rakendada. EBSi tulles leidsin endale vga head kontaktid ja ri-partnerid, kellega alustasime isikliku firma raja- mist juba pingute teisel kuul, rkis Alesmaa.

EBSi kolm bakalaureuseprogrammiRahvusvahelise rijuhtimise ppekava annab phiteadmised majandusest ja rijuhtimisest ttamaks rahvusvahelises ettevttes vi avalikus sektoris. Samuti on vimalus spetsialiseeruda kitsamalt, et saada rahandus-, turundus- vi teenusejuhtimise spetsialistiks.

Vrkeelte ja rikorralduse ingliskeelne ppekava on suureprane kombinatsioon keele- ppest ja rijuhtimisest. Lisaks vrkeelte p-pimisele keskenduvad tudengid rahvusvahelise risuhtluse, asjaajamise, organiseerimise ning projektijuhtimise oskuste omandamisele.

Ettevtluse ja rijuhtimise ppekavale on oodatud ettevtlikud noored, kelle unistuseks on luua oma ettevte. Lisaks ldistele majandus- ja juhtimisteadmistele saavad tudengid reaalse kogemuse ettevtte alustamisest ja selle arenda-misest.

Miks valida riharidus?EBS

www.haridusinfo.ee

36

Edasippija 2016

Ela ks pevtudengina!

www.ut.ee/tudengivari


37

Edasippija 2016

Tartu likool teekond uutele avastustele

lelinnalised Tartu sgis- ja kevadpevad pakuvad palju lbu ja meelelahutust nii osa-lejatele kui ka pealt-vaatajatele. Toimub paadiralli, kus sajad kostmeeritud noored pavad klma vett trotsides esimesena ettenhtud distantsi lbida ja kastironimi-ne, kus vidab kige krgema llekasti-torni otsa roniv noor. Lisaks veel tudengite ekstreemvistlus lbi linna, mlumnguturniirid, isetehtud lennumasinatega Emajkke hppamine jpm.

Kes on teline lipilane?Tudengitraditsiooni kohaselt peab iga Tartu li-kooli tudeng vhemalt hel eksamil lbi kukkuma ja le kaarsilla kaare jalutama, et end teliseks tudengiks nimetada.

Tartu on ainus teline tudengilinn Baltimaades, kus ppides saad elu kige vrtuslikumad koge-mused. Tartu likoolis pid koos homsete liidrite ja otsustajatega, leiad iseend ning kaaslased kogu eluks. Tartus on tudeng linnapea!

Rohkem infot leiad: www.ut.ee

Tartu likool on oma lipilaste, teadlaste ja ppejudude ngu. Siia on koondunud Eesti pari-mad krghariduse omandajad ja edasikandjad, kellel on ambitsioon oma valdkonnas maailma muuta.

Tartu likooli lipilasena tded juba peatselt, et siit ei saa ainult raamatutarkust, vaid ka eluks va-jalikke oskusi. Anname kogemusterohke ppet ja likoolielu lpuks oma vilistlastele kaasa laia-phjalise hariduspagasi, vrt valdkondadelesed tutvused ja kaasates lipilasi kooli juhtimisse ka juhtimiskogemuse. Kik see toetab Eesti suurimat arvu vilistlasi erialasel tmaastikul nii Eestis kui ka vlismaal.

Rahvusvaheline pikeskkondPole vahet, kas pid likooli laiaphjalistel ppe-kavadel eesti vi inglise keeles, kuid ks on kindel Tartus pid sa koduses Eestis olles samaaegselt rahvusvahelises pikeskkonnas. See on suur lisavrtus mistmaks hiskonnas toimuvat ja saamaks rahvusvahelisi tutvusi. Tartu likoolis vid tutvust luua enam kui 70 eri riigist prit li-pilasega.

Traditsioonid ja nooruslikkusTartu on Eesti ainus tudengilinn, kus on krvuti vanad traditsioonid ja nooruslik tudengielu. Tu-dengielu hoiavad siin rksana tuhanded mitmete krgkoolide tudengid ja vlislipilased, kes an-navad linnale noorusliku no. Seda kinnitab ka vike jalutuskik Tartus, kus ligi 100 000 elaniku seas on keskmiselt iga viies vastutulija tudeng.

Unustamatu lipilaseluLinnaelule annavad vrvi mitmed tudengitavad. Linna lbiv suur rongkik toimub kaks korda aastas: rahvuslikooli aastapeval 1. detsembril ning volbril, mil Tartu linnapea annab heks ks vimu le tudengitele ja akadeemilised li-pilasorganisatsioonid avavad oma uksed kigile huvilistele pidutsemiseks.

Virge Tamme, Tartu likool

www.haridusinfo.ee

38

Edasippija 2016

Tallinna Tehnikalikool

Kui sind on nnistatud hea lauluhlega, saad lii-tuda erinevate kooridega. Need, kes armastavad tantsimist, saavad hineda TT rahvatantsugru-piga Kuljus, srtsakate TT tantsutdrukute vi saltopoistega. Kui oskad mnda muusikainstru-menti mngida, siis vtab uusi talente vastu TT BigBand.

TT-s on vimalusi vaba aja veetmiseks lugema-tu arv. lalmainitud huviklubid on vaid vike osa kikidest TT tudengiorganisatsioonidest. Alates juura- vi turundusklubidest ning lpetades vitluse, restaureerimise vi tarkva raarendusega tegelevate huviklubidega. Igaks leiab oma. Neid kiki seob aga ks need klubid hendavad noo-ri, kes teavad, et ppimine ja ene searendamine on htlasi nii kasulik kui ka lbus.

Uuri TT huviklubide kohta lhemalt: www.ttu.ee/huviklubid

Uuri TT sisseastumisinfo kohta: [email protected], www.ttu.ee/edasioppija

ppida likoolis tuleb. Selle vastu ei vaidle keegi. Aga just ppetvline elu on tavaliselt see, mis prast lpetamist kige eredamalt meelde jb. Tallinna Tehnikalikooli (TT) arvukad huviklubid ja tudengiorganisatsioonid annavad vimaluse vabal ajal teha seda, mida armastad. Ja seda koos inimestega, kes jagavad sinuga samu huve.

Niteks koondab Formula Student Team Tallinn endas tehnikahuvilisi noori, kes koos ehitavad maailma kige kiiremaid tudengivormeleid. Ka vistlemine tuleb neil pris hsti vlja tudengi-vormeli meeskond psib elektrivormelite arvestu-ses juba aastaid maailma viie parima meeskonna seas.

Kui oled aga seda usku, et tulevik on robotite p-ralt, siis kaalu liitumist TT Robotiklubiga. Seal saad arendada oma elektroonika-, mehaanika- ja programmeerimisalaseid oskusi.

Vib-olla on sinu tugev klg hoopis erinevate pnevate rituste organiseerimine? Sellisel juhul vib sulle sobida TT Kultuuriklubi, mis kor-raldab mitmeid gedaid tudengiritusi. Vi siis Filmiklubi, kus saad lbusas seltskonnas oma filmialaseid oskuseid lihvida. Vi meeldib sulle teatris kimisest veel enamgi hoopis ise teatrit teha? Kui jah, siis ootab sind TT T-teater.

Tudengiorganisatsioonid annavad likoolielule vrvi


39

Edasippija 2016

Soovid ppida krgkoolis praktilist eriala, hanki-da pingute jooksul lisateadmisi vlismaal ning seejrel siirduda tturule, kus oled krgelt hin-natud spetsialist? Siis on rakenduskrgharidus just sulle!

Grete Jeltsov on Tartu Tervishoiu Krgkooli fsioterapeudi eriala vilistlane, kes praegu pib samas koolis eks. Ta meenutab, et sattus esimest korda rakenduskrgkooli ppima, kui mistis, et akadeemiline ppimisstiil talle ei sobi. Vajan motivatsiooni, et ppimise huvi lal hoida ning teooria omandamise krvale ka rohkelt praktikat, selgitab ta. eks ppima tuli vahepeal juba eri-alasel tl olnud neiu, et leida uusi vljakutseid ja tiendada olemasolevaid oskusi ja teadmisi. Mida laiema silmaringiga on meditsiinittaja, seda pa-remini oskab ta lheneda patsiendile ning mista probleeme laiemalt.

Grete meenutab, et tema pingud mdusid p-nevalt, tuli ka palju pingutada, sest ppejudude nudmised olid krged ning jreleandmisi ei teh-tud. pingute suur pluss oli, et igaks, kes huvi les nitas, sai lbida mne programmi raames osa pingutest ka vlismaal, kiidab Grete.

Rakenduskrgharidus pakub mitmeklgseid vimalusi

Nii Grete kui ka Tartu Tervishoiu Krgkooli tervise-kaitse spetsialisti eriala lpetanud Kristi Jeorg leiavad, et tnapeval otsitakse tturule eelkige pigem praktiliste oskustega inimesi kui teoree-tikuid. Siinkohal annabki rakenduskrgharidus tugeva eelise. Grete lisab, et rakenduskrgkoolis moodustab suure osa pingutest praktika. See annab juba esimesel korral kindla arusaama, kas tulevane amet ldse meeldib ja veelgi enam - kas inimene sellele ametile ka sobib.

Prast Tartu Tervishoiu Krgkooli lpetamist lks Kristi magistrippesse ja seejrel erialasele tle erafirmasse. Prast seda tekkis vimalus jagada riiklikul tasemel tohutuse valdkonnas Eesti kogemusi Horvaatias, Makedoonias ja Bulgaarias. Edasine samm oli lektorit. Sellised arengud vii-sid Kristi otsuseni luua oma ettevte Riskianals O, mis pakub ttervishoiu- ja tohutusalaseid teenuseid. Kristi soovitabki kigile, kes tahaksid ettevtlusega alustada eelnevalt ka selles vald-konnas vhemalt kolm aastat tkogemusi han-kida. Turule tulles peab enda kvaliteedis tiesti kindel olema!

Vaata veel Tartu Tervishoiu Krgkooli kohta: www.nooruse.ee

Jaanika Niinepuu, Tartu Tervishoiu Krgkool

www.haridusinfo.ee

40

Edasippija 2016

Janika Tamsalu, SA Innove

Kui olen ksinud vljaspool Eestit ppimas ki-nud noortelt, miks nad sinna lksid, on vastus enamasti ks: see on huvitav ja pnev. Noored loodavad vlismaal praktiseerida vrkeeli ja tundma ppida uusi kultuure. Naastes kodurii-ki, tunnistavad nad, et kuigi need ootused said tidetud, siis sellest enam ppisid nad tundma iseennast ja arenesid isiksusena.

Sellise jrelduse tegi 2014. aastal Norra pedagoog sa Karlsson Perez oma doktorits, kus ta uuris gmnaasiuminoorte vliskogemuse omandami-sega seotud erinevaid aspekte.

Vlismaal saad tarkust ammutada igal pool ja mitut moodi, sest ppimise vimalused on lpma-tud! Niteks, kui lhed vlismaale ppima, saad sealt uusi teadmisi, kogemusi ja oskusi suhelda igapevaselt uues kultuurikeskkonnas elavate ini-mestega seega ei olegi ppimisel otsa ega rt. Vliskogemuse saamiseks on kige olulisem, et oleks soov minna ja natuke ettevtlikust. Ettevalmistustega alusta aegsasti juba aasta vi poolteist enne, kui plaanid vlismaale minna.

Uude keskkonda elama asumine on vga suur muutus. Seetttu tasub ootamatute olukordade vltimiseks ning ebameeldivustest ja pettumus-test hoidumiseks end phjalikult ette valmista-da. Mtle hoolega lbi, milliseid kogemusi otsid, millisena ned selle kogemuse mju oma edasi-sele elule ja pdlustele, millised on sihid, millele vlismaal omandatu ja kogetu viks lisavrtust tuua?

Millega peab vlismaale minekul kindlasti arvestama?

Thtajad kui suundud vliskogemust oman-dama mne programmi kaudu, siis vii aegsasti end kurssi nende thtaegade ja muude vajalike protseduuridega. Kui lhed vlismaale iseseisvalt, siis on mistlik kirjutada les kik thtajad mil-lal plaanid minna, millal on kooli kandideerimine, kas on vaja viisat taotleda jms.

Eelarve vlisriiki minek on sna suur investee-

Vliskogemus iseenda avastamiseks

ring, mis eeldab tpset kulude planeerimist. Mtle lbi, millised kulutused tuleb sul teha enne vlis-riiki minekut ja kui palju on kohapeal igakuiselt raha vaja. Lisaks elamiskuludele pead arvestama ka histranspordi, muu meelelahutuse ja hobide-ga, sest lppude lpuks ei plaani sa ju kogu aeg kodus istuda.

Keel uuri vlja, mis keeles toimub koolis p-pet, kus soovid ppida. Kas tead, millised on sihtriigi riigikeel(ed)? Oluline on meeles pidada, et hea vrkeele oskus aitab nii kooli sisseelamist kui ka ldist sotsiaalset suhtlust.

Kultuurierinevustega toimetulek eri maade ja kultuuride kombed varieeruvad suurel mral. Sageli on enne vliskogemuse saamist sihtriigist idealistlik vi ebareaalne ettekujutus. Uuri inter-netist selle riigi kohta ning vaata Youtubest noorte reisikogemustega videosid.

Pere ja sbrad kodust eemal olles saad kll l-hedastega suhelda kasutades erinevaid sotsiaal-meedia vahendeid. Siiski pead arvestama, et oled neist eemal. Sul puudub tavaprane tugivrgustik, st perekond, sbrad, petajad vi muud abilised ja juhendajad. Paljud ettetulevad situatsioonid on uued ning pead leidma ise lahenduse(d). Samas saad vimaluse tegutseda vabana teiste ootustest.

Erinevatest vlismaale minemise vima-lustest, vajalikest ettevalmistustest, kul-tuurierinevustest, rahastamisvimalustest jms loe tpsemalt Rajaleidja Euroopa osast: www.rajaleidja.ee/euroopasse.

Kui soovid vlimaale minna, kuid ei tea, kuidas ning millest alustada, siis vta hendust lhima Rajaleidja keskusega: rajaleidja.ee/rajaleidja-keskused.


41

Edasippija 2016

kata aasta-poolteist enne pingute alustamist. Seda eriti juhul kui soovid astuda vga nimekasse likooli vi vajad suurt rahalist abi. Kuid bakalau-reusetasemel pinguid vib alustada ka Commu-tity Colleges (2-aastase ppeajaga kolled), kuhu sisseastumine on oluliselt lihtsam ja ppemaksud mrkimisvrselt madalamad. leminek kolman-dale kursusele likooli on vga kergesti teostatav.

heks kandideerimisnudeks on rahvusvaheliste testide tegemine. Kas sa oled kuulnud inglise keele testist TOEFL? Tegemist on internetiphi-se testiga, kus on nii kuulamis-, lugemis-, kirju-tamis- kui ka rkimislesanded. TOEFL testiga saab asendada ka inglise keele riigieksamit, test on tunnustatud kigis maailma riikides, mitte ainult USA-s. Seega ks test avab sulle testi ukse maailma! SAT (Scholastic Aptitude Test) ja ACT (American College Testing) on akadeemilise taseme testid bakalaureuseppesse astujatele. On olemas ka SAT ainetestid bioloogias, ajaloos, fsikas, matemaatikas jne.

Oluline, et alustaksid ka testideks ettevalmis-tumist varakult. Teabekeskus pakub erinevaid ettevalmistuse vimalusi pikute laenutusest kuni phjalike kursusteni. Samuti korraldame erinevaid infotunde, kohtumisi vilistlastega ja muid USA haridust ja kultuuri tutvustavaid ritusi ning konkursse. Kui unistad USA-s ppimisest, siis tegutse julgelt! Vlismaale minek ei ole nii keeru-line, kui esialgu tundub. Astu juba tna esimene samm ja tule meile klla. Oled alati teretulnud, aitame sul oma unistused ellu viia!

Phja-Ameerika likoolide teabekeskusTallinna TehnikalikoolEhitajate tee 5, UO3-208Tel 6203 543; 6203 [email protected] www.eac.ttu.ee

Education USA Tallinn

Igal aastal pib USA likoolides sadu eestlasi. Ka sina vid olla ks nendest! Julge unistada ja melda suurelt!

Minu peamine phjus USA-sse minekul oli, et likoolid vimaldavad paralleelselt hariduse omandamisele ka vga krgel tasemel spor-di tegemist. Siin omab koolisport teistsugust thtsust, kui kuskil mujal maailmas ning mitmetest likoolisportlastest saavad hiljem professionaalsed sportlased. (Joonas, Alma Kolled, 2015)

USA-s, eriti MIT-s, avaneb tudengile vga palju erinevaid vimalusi. Suurimaks katsu- miseks ongi otsustamine, mis tegemata jt-ta. Poleks ma MIT-sse kandideerinud, poleks ma ilmselt kunagi Nobeli preemia laureaadi keemialoengus istunud. (Kristjan Eerik, MIT, 2014)

USA krgharidusssteemi peamised mrk-snad on paindlikkus ja suur akadeemiline vabadus. Rhk on iseseisval tl, aktiivsel osalemisel ning julgel pealehakkamisel. USA likoolides kestab bakalaureusepe neli aastat ning rhk on liberal arts ssteemil. Liberal Arts College vi sarnase suunitlusega likoolide tudengid vtavad esimestel aastatel ldisi aineid humanitaar-, sotsiaal- ja tppisteaduste valdkon-nast ning otsustavad alles teise ppeaasta lpus, millisele erialale nad spetsialiseeruda soovivad.

USA likoolid pakuvad rahvusvahelistele tu-dengitele mrkimisvrset finantsabi! Stipen-diumid vivad ulatuda mnest tuhandest dollarist tisstipendiumideni ppemaksu ja elamiskulude katmiseks. Oma bakalaureusepinguid on vima-lik rahastada ka spordistipendiumi abil. Stipendiu-mid vivad olla kas need based sltuvalt tudengi majanduslikust olukorrast vi merit-based eri-nevate annete, oskuste ning hea ppeedukuse eest. Lisaks likoolidele annavad stipendiume ka erinevad organisatsioonid ja fondid.

USA-sse ppima minekuks tuleks tegutsema ha-

ppima Ameerikasse? Suureprane mte!

Eha Teder, Phja-Ameerika likoolide teabekeskus

www.haridusinfo.ee

42

Edasippija 2016

Kuigi krg- vi kutsekoolis on vimalik ppida tasuta, ei saa otseselt elda, et koolis kimine raha ei vtaks. Niteks lheb sul vaja vahendeid - arvutit vi raamatuid. Sa pead ju ka sma ja maksma eluaseme eest. Kindlasti tahad tegeleda hobidega vi kia trennis. Jrgnevalt leiad le-vaate erinevatest rahastusvimalustest.

ppetoetusedVajadusphine ppetoetus krghariduses

Vajadusphine ppetoetus on sinu majanduslikust olukorrast lhtuv rahaline toetus krghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Vajadusphist ppetoetust saad taotleda, kui pid tiskoormusel ning tidad ppekava nudeid 75% ulatuses. Vajadusphise toetuse saamine ja sum-ma sltub sinu ja sinu perekonnaliikmete m-dunud kalendriaasta keskmisest sissetulekust. Vajadusphise ppetoetuse suurus on vastavalt pere sissetulekule 75, 135 vi 220 eurot kuus. Vaa-ta rohkem: www.hm.ee/et/oppetoetused.

Vajadusphine eritoetus krghariduses

Seda saad taotleda, kui sinu vajadusphise ppe-toetuse taotlus on riigiportaalis tagasi lkatud phjusel, et varasem sissetulek letas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid on mrkimis-vrselt vhenenud just viimasel ajal. Toetuse suurus on 135 eurot kuus. Tpsemalt: www.hm.ee/et/oppetoetused.

Phitoetus kutsehariduses

Phitoetust saad taotleda, kui pid kutsekoolis pevases ppes ppekaval, mis on riikliku koo-litustellimuse alusel moodustatud koolituskoht. Toetuse maksmise aluseks on pilaste paremus-jrjestus ppetulemuste phjal. Phitoetuse suuruseks on 60 eurot kuus. Rohkem infot www.hm.ee/et/kutseharidus-oppija-toetamine. Lisaks saad taotleda eritoetust, kui juhtub, et su ma-jandusliku olukorra tttu on pingute jtkamine takistatud. Selle kohta saad infot otse koolist.

Sidukulude hvitamine kutsehariduses

Kutsekooli ppurile hvitatakse ainult histranspordi kasutamisel tekkinud sidukulud. Sidu- kulude hvitamist saad koolilt taotleda, kui pid statsionaarses ppevormis riikliku koolitustelli-muse alusel moodustatud koolituskohal ja sinu elu-koht ei asu ppeasutusega samas asulas. Iga pev ppeasutusse sitvale pilasele kompenseeritakse sidu maksumus arvestusega ks edasi-tagasi sit pevas. Neljanda ja viienda taseme kutseppe pilastele kompenseeritakse kojusit kaks korda kuus. Sidukulude hvitamise kohta ksi lisainfot koolist ja vaata: www.hm.ee/et/kutseharidus-op-pija-toetamine.

ppelaenRiigi tagatisega ppelaen on ainus laen, mille saamiseks ei pea olema igakuist sissetulekut. Madal 5% intressimr ja pikk tagastamisthtaeg muudavad selle heaks pingute rahastamise vimaluseks. Kuid siinjuures tuleb ikkagi meeles pidada, et tegemist on laenuga ning see tuleb tagasi maksta!

ppelaenu saad taotleda, kui pid osa- vi tis-koormusel rakenduskrgkoolis vi likoolis. Lae-nu saad ka kutsekoolis ppides, samuti vlismaal studeerides.

2015/2016. aastal on ppelaenu maksimaalne summa 960 eurot (pingute kestus 6-8 kuud) ning 1920 eurot (pingute kestus 9 kuud vi enam). ppelaenu on igus saada igal haridustasemel ja -astmel vaid he nominaalse ppeaja ulatuses. ppelaenu saamiseks peab sul olema kaks ken-dajat. Intressi hakatakse arvestama kohe prast laenu lekandmist. pingute ajal tuleb maksta aastaintressi, mis vetakse automaatselt maha jrgmisel aastal saadavast laenusummast.

Laenu tagasimaksmine algab hiljemalt aasta prast kooli lpetamist. Kui pingud jvad mingil phjusel pooleli, tuleb laen tagasi maksta poole-teisekordse tegeliku piaja, kuid mitte vhem kui 6 kuu jooksul.

Kuidas rahastada pinguid? Edasippija


43

Edasippija 2016

edasioppija

ppelaenu tagasimaksmise thtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki, kui lhed ajateenistusse, saad lapse ja kuni tema kolmeaastaseks saamiseni vi pid arst-residen-diks ja kuni residentuuri lpetamiseni.

Infot ppelaenu kohta leiad pankade kodulehtedelt ja aadressilt www.hm.ee/et/tegevused/korghari-dus/oppelaen.

StipendiumidErinevaid stipendiume pakuvad nii riik, mitme-sugused fondid, ppeasutused ja firmad. Niteks on paljudel krgkoolidel stipendiume oma kooli konkreetse eriala lipilastele vi antakse neid vlja heade pitulemuste eest. Mni erafirma pa-kub oma tegevusvaldkonnas ppivatele pilastele rahalist toetust. Mitmed fondid ja asutused anna-vad stipendiume vlismaale ppima minekuks. Enamikel stipendiumikonkurssidel on konkreet-sed kandideerimisthtajad. htset ssteemi, kust oleks vimalik leida kogu info stipendiumide kohta, paraku ei ole. Pakutavaga kursis olemiseks tasub liituda kooli, eriala, fon

edasiõppija 2016

Documents