KALESYAKENDE

GARANTII KUNI

5 AASTAT

PASSIIVAKEN

27. detsember 2012

uudised ajadisain RaKendusKunsTi TRiennaaL Vanad ja uued KeLLad

Jõulukuul parim pakkumine koostöös Itaalia tootjaga L'abbaté (www.labbateitalia.it).

Gio Ponti disainiklassika aastast 1937, tool Livia!Jõulukuul ainult 149 €! Hind enne 245 €.Iga tooliga kaasa jõuluüllatus Toscanast, ehtne Sangoviese punavein!

Pakkumine kehtib vaid kuni 06.01.2013.

Tool & Tool | C. R. Jakobsoni 14, Tallinn | tel 670 0498 | tool@tool.ee www.tool.ee

Uus kvaliteetnesantehnika, disaintapeedid ja laminaatparkett kuni 90% soodsamalt!

Kuidas on see võimalik?Toome kauba ise maale ja müüme otse lõpptarbijale, samuti ostamepankrotistunud ettevõtete vara, seega on meie hinnad tihti isegi tootjahinnast madalamad.

Ole trendikas ja osta soodsalt!

Vaata lähemalt: www.pankrotivara.com ja www.laohind.ee

Moodsad kivimassist vannid

–45% normaalhinnast,alates 595 €.

Tellitavad disaintapeedid–20% normaalhinnast.

UUs & huvitav

3

ee KoduVäljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Anneliis Aunapuu, anneliis.aunapuu@lehed.ee Reklaam: Marit Kõrven, marit.kõrven@lehed.ee, tel 669 8236

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.eeKujundus: Advig StahlVäljaandja: AS Eesti Ajalehed, Trükk: AS Printall

ajal on kella kuju

Esimene kell oli post. Polegi vaja liikuvate osadega mõõtjat, päi-kese vari liigub ise! Ehk võiks ürgkellaks pidada Stonehenge’i mõistatuslikku postide süsteemi?

Küllap oli päikesekell läbi aegade igal linnaväljakul. Me-haaniliste imede tulekuga sattu-sid need ajaloo prügikasti, kuigi sümbolina on endiselt au sees: võtke või Kadrioru tiigikell.

Kord seisin Taube-äärses Rothenburgis ühe maja ees ja mõistatasin, miks on sellel kolm kõrvuti asetsevat päikesekel-la. Sein koosnes kolmest tahust, kuhu päike paistis erineval ajal. Ehk sai nii aega täpsemini mõõ-ta?

Märksa pikemate ajaühiku te kell on Bolognas San Petronio ba-siilika põrandas se inkrusteeritud. 16. sajandi dominikaa ni munga loodud joon, mida sajand hiljem täpsustas astro noom Cassini, on oma 67 m pikk. Sel sodiaagitähis-tega marmormeridiaanil ei mõõ-da aega vari, vaid päikesekiir, mis siseneb hämarasse löövi tilluke-sest august kirikuvõlvis.

Küllap on tuntuimaks aja-sümboliks siiski liivakell, seda klaasi leiutamisest peale. Hiljem jäi see siiski mehaanika- ajastu põnevatele süsteemidele alla, kuni tekkisid elekter ja digimaa-ilm. Aga nüüd on liivakell ringi-ga tagasi ja tiirutab alalõpmata arvuti ekraanil...

Anneliis AunApuutoimetaja

diesel Foscarini sims 3

Meie arhitektide järelkasvu eest on juba aastaid hästi hoolitse-nud arvutimäng Sims. Nüüd on selle väärtusi tunnistanud ka itaallaste trenditiim Diesel Foscarini, kes teeb oma too-dangu, valgustitest-mööblist kuni lisanditeni, kättesaadavaks selle virtuaalkeskkonna kasuta-jatele: diesel.foscarini.com.

Marset TamTam

TamTami võib kirjeldada mit-meti: see on nagu mahlane küps viinamarjakobar, nagu Nick Masoni trummikomplekt Pink Floydi päevilt või nagu Perseuse tähtkuju.

Fabien Dumas on aluseks võtnud arhetüüpse lambi varju ja korraldanud sellest elegant-se „organiseeritud kaose”. Keskse kupli ümber on haa-gitud väiksed satelliit kuplid, mida saab pöördmehhanis-mi abil 360° suunata. Mar-seti ja teisi Euroopa tuntud valgusti brände küsi uuest val-gustite projektimüügifirmast www.lampard.ee.

sõnumiga tapeedid

Poolteist nädalat tagasi esitleti salongis Põrrand+Zein uudisfirma Most Interiors tapeete. Lisaks Eesti kunstnike loo-dud näidistele saate piiramatult eri-kujundusega tapeete tellida või lausa ise kujundada.

Disainer Riina Eigi-Sobolewska on va-nal heal katoliiklikul Poolamaal leidnud oma niši, tuues sisustusturule tapeedid, mis meie mehelikku maailma sügavat ja läbitunnetatud naiselikkust lisavad. Kont-septsioon tugineb ka feng shui taustale – tapeetide kujundikeel sisaldab sümboleid, mis inimesi tasakaalustavad. Julgetes ko-loriitides tapeetide kujundusse on haara-tud ka kunstiajalugu ja folkloori, realistlik on kokku keevitatud abstraktsega, pee-geldused ja kordused muudavad üld mulje kuidagi kosmiliseks. Muide, minimaalne tellitav kogus erikujundusega tapeeti on üks rull. Lisa vaadake kodulehelt www.mostinteriors.eu.

duii Mini

Tilluke versioon Duii Mini tek-kis justkui iseenesest, kui oli näha, millist muljet Duii pub-likule avaldas. Selge paralleel vintage-autolaterna, töömehe kiivri või – miks ka mitte – turris juuksetutiga kiilaka mohikaan-lasega, kes on ajalooliselt ol-nud Dieseli mässumeelsuse ja pungi laadse stiili sümboliks.

„Äpid”

Valgustiseeria APPS eest päl-vis FLOS tänavu paljude teis-te hulgas ka Red Dot’i di-sainipreemia. Jorge Herrera Stuudios disainitud signaal-lambid oma LED-valgustu-sega piktogrammide ja seda raamiva värvilise kumaga su-landuvad valutult interjööri, seda eriti kohtades, kus tähis ei peaks silma kargama.

KoosTÖÖPaRTneR: Airvitamin OÜ

4

AJADiSaiN

nii Leonardo Meigas kui ka Tarmo Luisk on di-sainerid, kelle looming ei vaja tutvustamist.

Erakordsed ajadisainerid, kelle minevikus, olevi-kus ja kindlasti ka tulevikus valmiv looming suu-dab meid oma erakordsuse ja tavapärastest raami-dest väljas olemisega üha uuesti üllatuma panna.

ajamasin inspireeribKui uurin disaineritelt, miks nad on oma loomingu-lise tee sidunud just kellade kummalise rajaga, vas-tab Leonardo Meigas filosoofiliselt: „Usun, et asetu-me oma elus just selliste valikute ette, mis meile on määratud. Blaise Pascal on kirjutanud, et inspirat-sioon külastab vaid ettevalmistatud aju. Ei ole ba-naalne kinnitada, et hea kontsert, näitus, reis, raa-mat ja film on osa sellest ettevalmistusest. Nagu ka taiji treeningud. Inspiratsioon ja armastus liiguvad lähestikku. Aga neil on erinevus: inspiratsioon tu-leb kutse peale. Tasub keskenduda.

Disaineri töö eesmärk ei ole ju sama mis vaba-de kunstide loojal. Mõte saab tiivad ülesandesse süvenedes, vastust otsides. „Design: problem co-mes first,” nagu ütles kokkuvõtvalt Taani disaini-keskuse juht Jens Bernsen. Minu valikuid suu-navad samad vaimsed hoovused mis meid kõiki.

Need mõjutavad nii riidemoodi kui ka majade ar-hitektuuri, ruumide mööblivalikut, käitumismust-rit ja usutunnistust või selle puudumist. Disaine-ri „antenn” nende hoovuste tajumiseks peab ole-ma hästi ühendatud.”

Leonardo Meigas tunnistab, et tema looming on olnud kelladega seotud juba üle kahekümne aasta. „Oli aasta 1989, pöördeline aeg Eestis ja ka minu elus. Ees seisis kokkulepitud autorinäitus Tallinna kunstihoone galeriis. Olin aga hõivatud saja muu asja ja projektiga, mida sain esimest kor-da elus teha ilma riikliku bürokraatiata. Näitus ja ajahäda tõid teema ise kätte – ajanäitaja kui meta-foor. Kella kaudu sain vaatajat kõnetada nii vormi kui ka graafikaga. Iga kell iseloomustab oma val-mimisaega ja valmistajat. Täna ma muidugi selli-seid, nagu 20 aasta eest, ei tee. Aeg on teine,” juh-tub Meigase sõnul iga asi omal ajal ja põhjusel.

Tarmo Luisk seevastu põhjendab ajanäitajate disainimist ratsionaalsemal moel. „Kellasid hak-kasin disainima eelmisel sajandil, sest kõik, mida kauplusest osta sai, tundus igav ja sisutühi. Esi-mese kella disainisin endale koju. Edasi muutus see selliseks mõnusaks ja üsna ladusalt teostata-vaks hobiks. Disainin neid ka aeg-ajalt täna, kui aega on ja kui mõni väga hea idee tuleb. Aeg, aja kulg ja üldisemalt kulgemise teema on mind ala-ti paelunud. See on midagi, mida me ei suuda õn-neks kontrollida,” selgitab ta, lisades, et reeglina leiavad ideed ta ise üles ning valivad end ellu kut-suma. „Kunst realiseerub inspireerituna ümbritse-vast, inimestest, mõtetest ja helidest, lõhnadest ja muusikast ning miljonist muust aspektist. Jätku-valt ammutan inspiratsiooni Arvo Pärdi loomin-gust. Neid igavikulisi teoseid kuulates ei saa lihtsalt luua midagi igavat või keskpärast,” sõnab Luisk.

igal kellal oma luguMeigas nimetab oma loomingu taustaks ERKI tu-dengiajal saadud valguskoopiaid muusikateoreetik Leo Semleki ajateooriast ja sinusoidsest kolmeosa-lisest ajateljest. „1989. aastal ühiskonnas toimunud pragunemised ja pöörded kajastusid ka näitusekol-lektsiooni vormides. Iroonilise käokella „Moskva aeg” numbridki olid tunni võrra nihkes, 12 kohal oli üks jne. 1991. aasta näitusekellad valmisid juba teises ajas. Must poleerlakk, kroomitud metall, po-leeritud roostevaba teras ja valgevask kandsid Ilu-sa Kodu õhustikku ja märgistasid Tallinna esime-se disainigalerii Molen suunatust väärikale ostja-le – oli pankade tekkimise aeg. Aeg, juba märksa mitmetasandilisemalt, on ka 2004. aastal loodud keraamikasarja „Meri” sisuks. 2006. aastal kujun-

Tiksuv sild mineviku ja tuleviku vahel

Kellade isikupära ja sisemist hingust on disainerid püüdnud väljendada ajastule omases võtmes juba kauges minevikus. Uurisime kahelt nüüdisaja silmapaistvalt kelladisainerilt, millest nemad oma loomingus lähtuvad ning mida kell kui ajamasin nende jaoks tähendab.

Kell kui turismimagnet – vasakul Orsay muuseumi kell Pariisis, paremal Tallinna Pühavaimu

kiriku uhke kell, mille kujutise on Leonardo Meigas äsja kandnud

tänapäevase kella sihverplaadile.

Leonardo Meigase Tiksuv tellis (2001).

5

AJADiSaiN

dasin Tallinna Pühavaimu kiriku seinakella ku-jutisega meene. Möödus kuus aastat ja nüüd on jõudnud Eestisse selle valmistamiseks sobiv teh-noloogia. Iga asi omal ajal.”

Tarmo Luisk sõnab aga, et eks alateadlikult on kindlasti iga kella loomise taga elukestev ot-simine, muutused toimuvad lihtsalt millalgi, kontrollimatult… ning kui enam ei otsi, ei teki ka tungivat vajadust midagi luua.

Looming on disaineri näguKuidas on omaenda loominguga? Kas tagant-järele mõtlete, et oleks võinud midagi teisi-ti teha või on mõni teisest südamelähedasem? „Ma ei ole eriline enda loomingu austaja, ei klammerdu millegi tehtu külge, üritan pigem edasi liikuda ja teha midagi veel lahedamat või siis teistsugust,” jätab Tarmo Luisk valminu mi-nevikku ega oska midagi loomingust esile tuua, lisades, et ei raiska reeglina aega kehvade idee-de teostamise peale. Iga kell, mis on valminud, on sel eluetapil tähendanud järelikult midagi, mis on sundinud seda valmistama.

Leonardo Meigas kinnitab, et tema jaoks on enda töödest meeldejäävamad olnud vast 1991. aasta kollektsioonist oma ajatu sõnumiga „Must” ja „Valge”. Vertikaalne sinusoid visuali-seerib maiste ja taevaste jõudude lainelist ener-geetikat. „See huvitab mind jätkuvalt. Ei unune ka 1999/2000 Tallinna linnavalitsuse hoones paik-nenud ja kümnel õhtul Vabaduse väljakult näha olnud kell võimsa laseri kiirest osutitega, mille tipud kadusid 3 km kõrgusel pilvedesse. Samu-ti oli mahukas ja aeganõudev, kuid huvitav töö 2010 Kiek in de Köki 6. korrusele valminud 2,5 m läbimõõduga, valguse abil aega näitav „Ajakuul”,” selgitab Meigas.

„Kell tänavapildis lähendab linnaruumi ela-nikele ning tekitab meeldejäävaid orientiire küla-listele. Meenutan kunstiajaloolase Karin Hallas- Murula aastakümnetagust väga head linnakella-de ideeprojekti, mille eesmärk oli aidata mood-salt disainitud sisustuselementidega kaasa lin-na omapära arendamisele ja ajakohastamisele. Kella võiks ühendada infoaluse teemaga – kell-sõnumi sammas (südalinnas) või kell-infoviit (vana linnas). Ettepanek jäi siis ametniku saht-lisse. Oleks aeg see projekt välja võtta. Lisada kellasambale nutitelefoni rakendused. Mõte ei peaks piirduma Tallinnaga,” kinnitab Meigas lõ-petuseks.

KAdri penjAm

Vanades kellades peegeldub aja väärtus

Praegu on külastajatel võimalik nautida Rannarahva muuseumis väljas olevat ha-ruldast kellakogu. Mis ajast pärit kelladega tegu ning kust on need kokku kogutud?

„Tegu on kunstnik Heli Rõõmu erakol-lektsiooni kuuluvate kelladega, mis päri-nevad 19. sajandist ja on hangitud enam-jaolt Saaremaalt, kuid valmistatud põhili-selt Schwarzwaldis. Näitusel on veel mõ-ned Inglise kellad. Kogu on mitmekesine, sinna kuuluvad nii talurahva seas üli-malt populaarsed lille mustriga lakk-kilp-kellad kui ka uhke-mad klassitsistli-ke ja baroki mõju-dega seinakellad. Kogus on ka kaks käokella,” selgitab Maivi Kärginen, SA Rannarahva Muu-seumi teadusjuht.

www.decorest.ee

◉

Decorest Disain OÜ SisustussalongKunderi 8a/Tartu mnt 33, Tallinn

tel 504 7587 decorest@decorest.ee

Jäigad ja elastsed seina- ja laeliistud,valguskarniisid, laerosetid, sambad ja

Lai valik tapeete

Leonardo Meigase keraamikasari „Meri” esitab kaunilt aja kulgu nii läbi ajas ülikestva materjali (kõrgkuumus-savi), liivalainelise kujunduse kui ka otseselt kellana.

Tarmo Luisu vaimukate sihverplaatidega kelli võite leida disanipoodidest, näiteks Kunstihoones asuvast Nu Nordikust. Leonardo Meigas „Must” ja „Valge” 1991.

6

UUs ja vaNa

aeg kui kunst – Viini ankurkell

Ajal, mil Viin kandis veel oma iidset kel-di nime Vindobona, seisis sellel krundil Vana- Rooma valitseja residents ehk Prae-torium. Praegu seisavad seal 19. sajan-dil asutatud kindlustusühingu Der Anker hooned. Aastatel 1912–1914 loodi hooneid ühendav galerii koos Franz von Matsch’i loodud põneva ja erakordselt kauni ki-neetilise kunstiteose – Ankurkellaga, mis on pühendatud ajaloolistele viinlastele.

Kellal on ääretult omapärane numbri-näit, mille eest liiguvad läbi kaksteist Vii-nile tähtsat isikut. Kella ühest alustab kei-ser Marcus Aurelius, kes oli sõjas hävi-nud Vindobona üles ehitanud ning sin-na impeeriumi jõudude peakorteri raja-nud. Sealsamas Praetoriumis kuulus väe-juht aastal 180 ka suri. Tema järel tuleb Karl XII, edasi näitavad ennast mitmed aukandjad ja meistrid. Pildil paistab kel-la kümne all Savoy prints Eugen ja vasa-kult läheneb juba keisrinna Maria There-sia. Kell kaksteist ilmub ringkäiku lõpe-tama kuulus Austria helilooja ja muusik Josef Haydn, Mozarti sõber ja Beethove-ni õpetaja.

Väike kaval tootmisjääk

Sellise topeltspiraali suudab laser vaevata vineerist välja lõigata. Ja just selline tükk tuleb välja saagida Leonardo Meigase kella sisemisest vineerikihist, et sinna mahuks süda-mik. Universaalsele kujundile võib kanda igasuguse pildi, olgu selleks siis hooajaline meeleolu või firma-stiil. Ja tegu on… klaasialustega!

aja uus kuju ja nägu

Linnas ringi käies kurvasta-me sageli, sest kohaliku kolo-riidiga meenete aset täidavad matrjoškad. Asi on paranemas. Disainer Leonardo Meigas, kes on pidevalt tundnud hu-vi ajanäitajate disaini vastu, on nüüd leidnud võimaluse oma ideid tänapäevasel viisil el-lu viia. Firmas Reklaamtoo-de OÜ lõikab täpne laserlõi-kur vineerist välja vajalikud ku-jundid, need liimitakse kokku ning printer trükib sellele kuju-tise ja vajalikud viimistluskihid. Nii sünnivad kohaliku koloriidi-ga kellad.

Eero Nigulas (Reklaamtoode OÜ) vaatleb ühes Leonardo Meigasega, kuidas prin-ter trükib tulevasele kella sihverplaadile temaatilist Artur Alliksaare luuletust „Aeg”.

Meigase töö “Pühavaimu” pälvis aastal 2005 Tallinna suveniirivõistlusel teise preemia, kuid selle tootmiseni on jõutud alles tänaseks. Moodsa printeri abil sünnib üdini tallinlik meene. Ja uusi põnevaid kujundusi hakkab kaubamärgi Tempora all tulema ridamisi.

UUs & huvitav

7

8

AIDAKuNSt

Kaarja sissepääsu kaudu Lai tä-nav 17 pääsetegi Tarbekunsti-

ja Disainimuuseumi. (Nimi on sel kohmakas ja meelde ei jää, aga koht on tõesti tore!) Aita on välja pandud rahvusvahelise autorkonna taiesed teemal „Kogumise kunst”, näitust kureeris Love Jönsson Rootsist. Aida kahele korrusele on väljapane-ku kujundaja 3+1 Arhitektid (Mar-kus Kaasik, Karin Leht, Andres Oja-ri, Ilmar Valdur) loonud männipul-kadest „sisemajad”, kuhu on kunst elama pandud.

RakendusEi ole selle näituse kangas sugu-gi igavalt ühtlane. Kokku on kogu-tud tööd, milles on parasjagu nalja ja parasjagu sügavust, tasakaal idee ja teostuse vahel kord siia-, kord sinnapoole kaldu. Rakendatavusest ei hooli see kogum siiski põrmugi. Pigem rakendatakse tarbemaailma objekte kui kunstitegemise materja-

li. Vulgaarselt võttes piirdub „Kogu-mise kunsti” rakendatavus paari lee-dulanna gobelääntehnikas seinavai-baga ja mõne eseme saaks ehk punk-peol ehtena kaela riputada. Aga ärge otsige otstarvet – „Kogumise kunst” on vaatamiseks. Ja vaadata on lõbus, see on sisukas meelelahutus.

KoguTaies, mis hästi „Kogumise kuns-ti” mõtet kannab ja edasi annab, on rootslanna Frida Breife välja panek „Valge varjundid” (2008–2012), ma-terjaliks tikitud ja trükitud tekstiilid. Imehästi on need laotunud üma-raks kompositsiooniks, moodusta-des aluspinnaga (milleks on aida tore laudpõrand) suure pärase terviku.

Eestlastest jäi kõige enam meel-de Krista Leesi, kes on teinud ene-sele omase irooniavarjundiga kum-marduse kadunud Eesti oma rahale, õmmeldes „kogutust” „rakendusob-jekte”. Taiesele on ta andnud nime

„Rahapesu (sooline võrdõiguslik-kus)” 2010.

Vähemalt sama hea õmblustöö-na jääb meelde „Susside kollekt-sioon” (2010–2011), mille on teki-tanud prantslanna Brigitte Amarger röntgenipiltidest ja niitidest. Susside kujundusvariatsioone on uskumatu hulk, kogu jätab tugeva, aga õhuli-se mulje.

KunstVõimas kogu ootab ka tagaseinas: A5 – Annika Pettersson, Adam Gri-novich ja Romina Fuentes (Rootsi, USA, Argentina) – „Aeon Profit / Piano Forte” (2010–2012, jätkuv projekt). Raske pole ära tunda selle kogu päritolu, ja sildilt võitegi luge-da: „Kõik materjalid pärinevad pia-niinost (niiti ja terast on kasutatud otstarbekohaselt)”.

Peapreemia saanud kontsept-sioonis on Jaanus Samma üles sead-nud kulunuvõitu „vaadake, mida ma

Kogumisobjektiks võib olla mis tahes asi – kasutatud argiesemetest kõige ihaldusväärsemate kunstiteosteni.

ETDMi näitusetutvustusest

Kas teate Tallinna vanalinnas aita, mille kõrval jookseb omanimeline tänav? Selle 17. sajandist pärit kõmavate võlvide all avati Tallinna 6. rakenduskunsti triennaal. Välja on pandud asju, mis lapsed kilkama võtavad ja suurtele mõtlemist pakuvad.

Kogumise kunst on kunst

An

nelii

s A

un

ap

uu

Kõige maise, ka rakenduskunsti kaduvust peegeldab briti kunstniku David Clarke’i taies „Saabumisel surnud” (2011).

Detailid taiesest Asjad (2009–2011). Åsa Elmstam, Rootsi.

UUs & huvitav

9

KODU SOODSALT SOOJAKS!

Salong KAMINAKODATALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954

Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee

kaminakoda@raidkivi.ee • www.raidkivi.ee

SALZBURG

2930 €BASEL

4181 €RONDA

3194 €

LOVERO

1611 € 2014 €

MENDOLO 3S

2047 € 2558 €

MARONO

1889 € 2362 €

KV 055A

1441 € 1601 €

NORRA KERGAHJUD –10%

LUGANO

5410 €

KV 055 R/L

1503 € 1670 €

TALA 06

479 € 605 €

10

AIDAKuNSt

julgen” lõksu (mis näib kunstimaa-ilmas juba „meinstriimiks” trügi-vat), kuid tõsi ta on, et see vastab 120 protsenti näituse kontseptsioo-nile: „kogutud” „tänavakunst” on „rakendatud” „paeluvaks” „tarbe-esemeks” ehk ulakas salasirgeldus on kootud kampsunisse.

Teisest premeeritust, leedulan-na Vita Gelūnienė vaibast „Ükssar-vikujaht” (2011) mööda juba ei pää-se, niivõrd vägev on selle värvimöll, jõuline selle irooniasegune kujundi-keel ja vapustav sellesse sisestatud töömaht.

Amortiseerunud töövahenditele pakub uusi võimalusi itaallanna Ma-

ria Christina Bellucci. Tema taiest „Värviliste pliiatsite kogumise kunst” (2010) võib käsitleda ka kui ehte-komplekti. Ehte mõistet avardavad sealsetest taiestest nii mõnedki. Neist kodutemaatikale on lähim rootslan-na Åsa Elmstami kaksiktaies „Asjad” (2009–2011), mis sisaldab kaht tooli-dest koostatud (kaela)võru, ühel ma-terjaliks plast ja teisel messing.

aegAega kui hävitavat, põletavat ja määndavat faktorit esitlevad nii mit-medki näituse teosed. Efektseimaks näiteks on britt David Clarke’i esita-tud taies, kus on võrdselt traagikat ja

võlu. Imekaunis, kuid ajas kannatada saanud karp pole hakkama saanud oma pakendikohustusega, sest selles sisalduv hõbenõude grupp on karbist veel palju hullemini kannatada saa-nud... Taies kannab morbiidset tiitlit „Saabumisel surnud” (2010). Idee on väärinud sterlinghõbedat.

Maskuliinsel lainel jätkates: sakslane Alexander Friedrichi taies „Aumedal” (2010) on näinud me-dalisaamist ja -andmist uue kan-di pealt, esitades pintsaku, mille re-väärilt on lahti rebenenud medaliku-juline tükk.

Näitusel on ka skulptuurile lä-henevaid teoseid – olgu selle tões-

tuseks groteskne figuraaltaies Ser-gei Isupovilt (Venemaa, Eesti, USA), mille ta on nimetanud „Kogemuste kollektsiooniks” (2012). See keraa-miline, ilmselgelt oma hiidtiibade all kannatav naisfiguur on nii idee kui ka teostuse poolest tragikoomi-liselt kukerpallitav ese.

Kõik nähtu ei pruugigi meeldida, aga näituselt väljudes on tunne, et oled sammukese moodsa rakenduskuns-ti mõistmisele lähemale nihkunud.

Anneliis AunApuu

Rootslanna Frida Breife taies Valge var-jundid (2008–2012) on eksponeeritud põrandal.

Värviliste pliiatsite kogumise kunst, Maria Cristina Bellucci, Itaalia.

„Aeon Profit / Piano Forte” (2010–2012). Aina edasi arenevat taiest loob autorite kollektiiv A5: Annika Pettersson, Adam Grinovich ja Romina Fuentes (Rootsi, USA, Argentina).

Osa Krista Leesi Rahapesust (Sooline võrdõiguslikkus) 2010.

Prantslanna Brigittte Amargeri röntgen-sussid.

Alexander Friedrichi Aumedal (2010)Saksamaalt.

Detail taiesest Aeon Profit/Piano Forte.

UUs & huvitav

11

12

KAMIN SALVESTAMA!?

WWW.KOLTSIKAMINAD.EE

Süütate tule ja kamin annab kohe sooja, tule kustudes jahtub aga kiiresti. Selle põhjuseks on kaminal puuduv soojasalvestusvõime, mistõttu läheb suurem osa sooja korstnasse.

Sisse peaks vaatama ka õhurestiavadest, veendumaks, et kamina soojakapist ei paista ilma fooliumita villa. Juhul kui seda näha on, peate kindlasti mõtlema kamina ümberehitamisele, sest iga kütmisega lendleb tuppa villakiude, mida inimene endale sisse hingab. Ja see on ka põhjus, miks selline tehnoloogia Kesk-Euroopas juba keelatud on.

Selleks tuleb kamin lahti võtta, kuid üldjuhul piisab ainult soojakapi lammutamisest. Pärast seda saab kaminasüdamiku kohale paigaldada soojasalvestavad moodulid (CMA moodulid). Uue soojakapi ehitamisel kasutame soojasalvestavat plaati (CPA plaati). Sellega saavutame kaminal pea 90% kasuteguri ja 8–12tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetäie (7 + 7 kg) kuivade puudega kütmise korral.

Lühikese põlemisaja (1–2 tunni) jooksul koldes toodetud väga suur hulk energiat juhitakse otse läbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestavad. Suitsugaasid jahutatakse temperatuurini suurusjärgus 130–200 kraadi, soojasalvestavates moodulites olev soojus aga kiiratakse välja pika aja (8–12 tunni) jooksul. Tänu sellele suureneb kamina võimsus 30–40 kW-ni.

UUs & huvitav

13

Kahe astmega treppredellucano treppredel on disainitud Jaapanis ning suunatud kasutamiseks nii kodus kui ka bürooruumides. redel on äärmiselt lihtsa ja kasutajasõbraliku konstruktsiooniga, mis on ka perfektselt teostatud.Oluliseks lisaväärtuseks on jaapanlikult lakooniline tootedisain, mis kombineerituna sobiliku värvilahendusega lubab sellist praktilist toodet hoida ruumis nähtaval.esialgsesse värvivalikusse kuuluvad valge, must, punane ja oranž.

KOlme astmega treppredelKolmeastmeline redel on kõrgem ning lisatud on turvabarjäär, mis tagab ohutuma ja mugavama kasutamise.praktiline ja ilus abivahend toimetamiseks nii kodus kui büroos. lisaks praktilisusele ka arvestatav ruumikujunduse element.esialgsesse värvivalikusse kuuluvad valge, must, oranž ja punane.

Hasegawa Kogyo Co., Ltd.Nishi-Ku Osaka 550-0002 Japanwww.hasegawa-kogyo.co.jpwww.halsinteriors.ee

EdasimüüjadTALLINNAS:12 tooli mööblisalongKodustuudioIntera mööblisalongspa sanitaartehnikaTARTUS:tet-Ko vannitoa sisustussalonglinea CasaPÄRNUS:palazzo sisustussalong

14

ÕHK ja vESi

eriti oluline on õhu kvaliteet ma-gamistoas, sest inimene hingab

magades tunduvalt intensiivsemalt ja veedab voodis ka suurima osa ko-dus oldud ajast... Kütteperioodil loob aga õhu kuivus tolmu ja allergeeni-de lendlemiseks soodsa keskkonna, moodne õhujahutus viib aga isegi su-vel ruumidest vajaliku niiskuse välja.

Õhu kvaliteedi parandamiseks on loodud mitmeid lahendusi. Pa-raku jääb enamasti arvestamata just elektro kliima, mis tegelikult on täht-saim õhu kvaliteedi näitaja siseruu-mis. Õhu elektrokeemilises koostises on otsustav osa hapnikumolekulil. Selle elektronide arv kipub kokku-puutel keskkonnaga kergesti muutu-ma. Muutumisel ta kas annab elekt-rone ära või saab juurde. Kui elektro-nide vähesusel on hapnik neutraalne või plussioonne, ei ole see inimese-le soodne, kui aga miinusioonne, on tegu nn aerovitamiiniga.

abiks ionisaator ja õhuniisuti Hädavajalikke elektrone aitab hap-nikule lisada ionisaator: plasma teki-tab õhuioone, mis laevad õhus lend-levaid saaste- ja tolmuosakesi, ning need kas langevad põrandale või teistele positiivselt laetud esemete-le – õhk puhastub. Ioniseeritud õhk lagundab ka keemilisi saaste aineid, vähendades kahjulike osakeste ja

tolmu osakaalu õhus ligi 95 prot-senti. Negatiivse laenguga õhu ioonid toetavad organismi toimimist ja töö-tavad õhus nagu antioksüdant.

Kui õhuniiskus on madal (alla 30%), on soovitatav kasutada ka õhu-niisutit – niiskus vähendab tolmuosa-keste lendlevust. Levinumad õhunii-sutustehnoloogiad on järgnevad:

Ultraheli-õhuniisuti. Kõige müüdavam. Tehnoloogiliselt lihtne: ultra helimembraan pannakse suurel kiirusel vibreerima, mille tulemuse-na vesi aurustub ning tekib nähtav külm aur. Eelsoojendusega seadme-tel saab valida ka sooja auru.

Plussid: efektiivne, külma auru korral tarbib vähe energiat.

Miinused: kareda vee puhul võib tekitada pindadele valget tolmu.

Naturaalne õhuniisuti. Leiab üha rohkem kasutust. Ventilaa-tor puhub kuiva õhku läbi niisutus-filtri, tõstes õhuniiskust. Seadmel on hügro meeter ja timmitav võimsus.

Plussid: üks tervislikumaid, vaikne, naturaalne, säästlik ja pu-hastab ka õhku.

Miinused: filtrid on üsna kallid ja vajavad vahetust paari kuu tagant.

Õhupesur – naturaalne õhu-niisuti. Puhastab ja niisutab õhku

säästlikult. Ventilaator puhub toa-õhku läbi niisutustrumli, mis keerleb niisutusvannis. Seadmel on hügro-meeter, taimer ja timmitav võimsus.

Plussid: puuduvad kallid vahe-tusfiltrid, kõik filtrid on puhasta-tavad, õhupuhasti ja niisuti ühes, energiasäästlik ja vaikne.

Miinused: kallis soetamishind.

Kuuma auruga õhuniisutid. Kõige vanem õhuniisutustehnoloo-gia, vesi aetakse pea keeemistempe-ratuurini ja see aurustub ruumiõhku.

Plussid: vaikne, efektiivne, annab ka sooja, sobib eriti hästi inhalatsioo-ni tegemiseks lastele. Puuduvad kal-lid vahetusfiltrid ja on säästlik pida-da isegi kõrge energiatarve korral.

Miinused: suur energiatarve.

puhas ja tasakaalus õhk tuppa ka talvelKõik teavad, et talvel toaõhk väsib, muutub tolmuseks ja kuivaks. Parim indikaator on aknast sisse paistev päike, muutes nähtavaks lendlevad osakesed, mida endale sisse hingame. Aga leidub abi.

Hea nõu!

• Kui vajad õhupuhastust ja niisutust koos, on kindel valik õhupesur.• Kui laps on tihti köhas- nohus, on kindel valik kuuma auruga õhuniisuti.• Kui armastad ökoelulaadi, on valikuks naturaalne õhu-niisuti (õhupesur).• Kui oled trendikas ja armas-tad rohkelt lisasid, on valikuks ultraheli-õhuniisuti.• Kui oled tolmule allergili-ne, sobib kõige paremini õhu-ionisaator koos naturaalse õhuniisutiga.

Tooted on müügil Euronicsis, Stockmannis, Tallinna Kauba-majas, Kliimakaubamajas Tar-tus, ABC kliimasalongides. Airvitamin Grupp OÜKaupmehe 6, Tallinnsalong avatud tööpäeviti 9–18, saatmine üle Eesti tasutatel 642 0093info@airvitamin.eewww.airvitamin.ee

Kuuma auruga õhuniisuti FRedTõhus ja vaikne reguleeritav niisuti.Max niisutusvõimus 360 ml/t.Ei vaja vahetusfiltreid.Soovitatav väikelastele!Hind 119 eurot.

naturaalne õhuniisuti osKaR BiGNiisutamine läbi filtrite.Max niisutusvõimus 480 ml/t.Hügromeeter, 4 võimsust.Soovitatav magamistuppa (eriti vaikne).Hind 229 eurot, soodushind 189 eurot.

Õhupesur-niisuti ToMÕhupuhasti ja niisuti ühes seadmes.Max niisutusvõimus 480 ml/t.Digitaalne näidik ja puhastussüsteem.Ei vaja vahetusfiltreid.Soovitatav büroodesse ja suurema-tesse ruumidesse (vaikne).Hind 479 eurot.

Õhuionisaator aiRViTaMinPuuduvad vahetusfiltrid, vajab vaid puhastamist.Soovitatav kasutusala 15–25 m2.Eemaldab ebameeldivad lõhnad, sigareti suitsu ja heitgaasid.Sobib kasutamiseks kõikjal sise-ruumides, soovitatavalt magamis-toas (eriti vaikne).Hind 169 eurot.

ultraheli-õhuniisuti noRdCeLTäisdigitaalne sooja ja külma auru-ga õhuniisuti.Max niisutusvõimsus 400 ml/t.Vajab veefiltri vahetust 2–3 kuu tagant.Sobib nii koju kui ka kontorisse.Soovitatav kasutada pehmema veega.Hind 119 eurot, soodushind 99 eurot.

Ionisaatori määrdunud tolmukorjeplaat.

UUs & huvitav

15

Pärnu mnt 110, Tallinn, tel 679 9399, info@12kaminat.ee, www.12kaminat.ee

Pärnu mnt 110, Tallinn, tel 679 9395, info@hansakivi.ee, www.hansakivi.ee

Kvartsist ja graniidist köögitasapinnad, trepid, valamud, hauamonumendid, kaminad ja palju muud otse tootjalt!

Jaanuaris tellitud köögitasapindade paigaldus Tallinna piires TASUTA!

SOOME SOOJUSTSALVESTAVAD AHJUD FIRMADELT TIILERI JA LINNATULI.

TIILERITiileri ahjud on kahtlemata ühed massiivsemad ja pikima salvestusajaga ahjud tänu kahekordsele keraamilistest tellisest kestale. Tiileri ahju kasutegur on lausa 75–90%.Kõiki Tiileri ahjusid saab tellida kas klassikalise tellisümbrise viimistlusega (valikus üle 10 tellisetooni) või modernse krohvitud ja keraamilise plaadi viimistlusega.www.tiileri.fi

LINNATULILinnatuli modernsed soojustsalvestavad ahjud ehitatakse tulekindlatest elementidest, mis tagavad ahju kiire ning veatu ülesehituse. Linnatuli valikus on ka nurgaklaasi ja läbiva koldega ahjusid. Kõiki mudeleid saab tellida krohvituna või plaadituna. Linnatuli ahjusid on võimalik katta ka looduskivi või kliendi valitud keraamilise plaadiga.www.linnatuli.fi