eelk juuru mihkli koguduse leht - · pdf fileõpetaja heino eller ja...

EELK JUURU MIHKLIKOGUDUSE LEHTNr 2 (32) DETSEMBER A. D. 2015

Ingel ütles Joosepile: Maarja toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus,sest tema päästab oma rahva nende pattudest. Mt 1:21

Ristiinimesed ristteelJah, meie oleme eksinud tõe

teelt!

Ei ole meile paistnud õiguse

valgus

ega ole meile tõusnud selle päike.

Meie leidsime rahuldust

patu ja hukatuse radadel,

rändasime teedeta kõrbetes,

aga Issanda teed me ei

tundnud /.../

Õiged aga elavad igavesti,

nende tasu on Issandas,

ja Kõigekõrgem kannab hoolt

nende eest.

Saalomoni Tarkuseraamat5: 6-7, 15

Kuningas Saalomon, Taaveti poeg,

valitses Juuda ja Iisraeli ühtset

kuningriiki 40 aastat (970–930

eKr). Tema valitsemise ajal saa-

vutas Juuda ja Iisraeli riik suu-

rima ulatuse. Rahvas elas rahus

„igamees oma viina- ja viigipuu

all”. Saalomoni ajal ehitati Jeruu-

salemma esimene tempel, mille

vundament on säilinud tänaseni.

Samuti on osaliselt säilinud ligi

3000 Saalomoni õpetussõna ning

1005 laulu. Teda peetakse kõiki-

de aegade targimaks valitsejaks.

Saalomon räägib meile Issanda

teest!

Issanda teest rääkis novembri

lõpus, Põltsamaal, Piiblikursusel

ka õpetaja Eenok Haamer, kes

on teeninud Mustvee kogudust

52 aastat! Oma ettekandes rõ-

hutas Haamer, et maailmas on

ainult üks keel – eesti keel, kus

kristlasi nimetatakse veel ka „ris-

tiinimeseks”. Miks ristiinimeseks?

Põhjusi võib leida mitmeid, kuid

minu jaoks, üks puudutavaim

põhjendus on just see, mille

Eenok välja tõi – ristiinimene

on inimene, kelle tee on ristu-

nud Issanda teega. Ristiinime-

ne on inimene, kes on välja

jõudnud ristteele! Kes on näi-

nud peateed – Issanda teed!

Meil kõigil on oma elutee.

Sajandeid õpetati inimesi käima

oma teed valvsalt, silmad avatu-

na, et keegi ei komistaks, et kee-

gi ei kukuks peateele jõudes. Pea-

tee ehk Tõe tee, lööb jalad alt

igaühel, kes pole ristteele jõud-

miseks valmistunud. Hoogu ma-

ha võtmata, ootab sind hukatus...

Tänasel päeval rõhutavad aga

kõik edukad koolitajad, et just

sinu tee on peatee. Ja nii kaua,

kui sa sellesse ise usud ja seda

ka oma kihutava sõidustiiliga teis-

tele välja näitad – antakse sulle

ka igal ristmikul teed! Õpetatak-

se, milline sõiduriist valida, milli-

ne kiirus valida, milline marsruut

valida, et püsida võimalikult kaua

„rohelise tule lainel”. Kõikide unis-

tuseks on saada heaks juhiks, veel

parem – tippjuhiks! Sest tippju-

hile annavad kõik teed. Nad on

ühiskonnas mõjuvõimsad ja ede-

tabeli tipus!

Paraku ka nende teed, varem

või hiljem, ristuvad Issanda tee-

ga. Ka nemad jõuavad ükskord

peateele. Ei ole olemas ühtegi

teed, mis ei ristuks Loojaga. Nii

nagu kaks paralleelset sirget, mis

ei tohiks iialgi ristuda, ristuvad

siiski (Einsteini relatiivsusteooria

järgi), kuna aegruum ei ole ühe-

tasapinnaline, vaid Looja poolt

loodud kõveraks (kumeraks).

Tõsi on, et mõned jõuavad

ristmikule alles oma elu viimas-

tel päevadel ja tundidel. Tajudes

ette kohtumist millegagi, mis

endast võrreldamatult suurem ja

võimsam. Mõni saab „peateest”

aimu aga läbi erinevate kriiside,

kus hooletult peateele välja ki-

hutades kaotatakse oma juhi-

tool või tervis, või perekond...

Mõned õpivad sellest, teevad

omad järeldused, teised aga ni-

metavad seda lihtsalt väärama-

tuks jõuks (pr k force majeure)

ehk hetkeliseks ebaõnneks ning

kihutavad sama targalt edasi,

kuni järgmise ristmikuni...

Advendiaeg on tulemise aeg,

Issanda teega kohtumise aeg,

ristmikule jõudmise aeg, ristiini-

meseks saamise aeg. Väga palju-

des kirikutes üle maailma risti-

takse ja leeritatakse jõulude ajal

tuhandeid inimesi. Tuhandeid

inimesi saab Jumala lasteks, kel-

le eest Kõigekõrgem hoolt kan-

nab täna, homme ja igavesti!

Kuula Saalomoni ja võta sina-

gi hoog maha, sest mine tea...

KALLE KÕIVkoguduse õpetaja

Valgustatud Juuru kirik ja jõulupuu teede ristmikulFoto: RAUNO VAHTRE

2 EELK JUURU MIHKLI KOGUDUSE LEHT | Nr 2 (32) detsember a. D. 2015

„EESTI PILDID“IX Juuru Orelisuvi 19. juuni – 12. juuli 2015

Juuru Orelisuvi on pisikene pärlEestimaises festivalisuves. Ta eiole küll väga laiahaardeline, agasisaldab endas alati midagi eri-list ning hingekosutavat.

Kontserdisuve motoks oli sel-lel aastal „Eesti pildid“ ja samanime kandis ka esimene kont-sert, esinejateks flöödimängijaOksana Sinkova ja organistDenis Kasparovitch. Võib jumõelda, et orel ja flööt on täiestieri kaalukategooriates, kuid tege-likkuses, vähemalt Juuru kirikuakustikas, olid nad täiesti võrd-sed partnerid. Kontserdi kavakoosneski ainult Eesti heliloojateflöödi- ning oreliloomingust. Eritihästi kõlas Mati Kuulbergi teos,kus lisaks tüüpilistele flöödiheli-dele kasutati ka kõnehääli.

30. juunil saime osa tõelisestorelitulevärgist! Esines oreliduoAbi: abielupaar Iveta ja J nisȧPelše ja nende Läti vaatenurk.Kaks organisti, neli kätt ja jalganing seda kõike sai publik jälgi-da ekraani vahendusel. Tavaliseltju orelimängijat ei näe, kuulebvaid helisid, mis rõdult kirikuruu-mi kanduvad. Ja oli, mida vaa-

data – duo enda seaded orkestri-muusikast orelile pakkusid nau-dingut nii silmale kui kõrvale,

suurepärase kontserdi lõpetas A.Hatšaturjani „Mõõkade tants“.

Kihelkonnapäevade traditsioo-nilisel öökontserdil laulis ansam-bel „Heinavanker“ Margo Kõlarijuhatusel. Kontserdi kavas kõla-sid M. Kõlari enda „Pirita missa“,milles allakirjutanul oli rõõm ore-limänguga osaleda ning Eestivaimulikud rahvaviisid. „Heina-vanker“ on Juurus varemgi esi-nenud ja rõõm oli näha arvukaidkuulajaid, kes nende vokaal-kunsti nautima tulid.

Orelisuve lõppkontserdi peal-kirjaks sai „Arvo Pärt – 80, temaõpetaja Heino Eller ja kaasa-mõtlejad“, kus lisaks pealkirjasnimetatutele võis kuulda veelGalina Grigorjeva, Erkki-Sven Tüürining Andres Uibo helitöid. Ülesastusid sama kavaga just Saksa-maal tuuritanud Andres Uiboise orelil, tema tütar Mari-LiisUibo viiulil, Aare Tammesalutšellol ja kontratenor Ka BoChan. Nende kava oli ilus tervik,kummarduseks juubilar ArvoPärdile, kelle teoseid ka kõigerohkem kuulda sai.

Väikeses ajalises nihkes, kuidikkagi Orelisuve tuules toimusaugusti lõpul XVI ajaloolisteklahvpillide ja orkestrimuusikasuvelaager. Laagri lõppkontsert„A nagu aabits ja M nagu muu-sika – kõlab hästi!“ sai teoks 29.augustil, juhatades sisse uut kooli-

ning jätkuvat muusika-aastat. Esi-nesid erinevad ansamblid, väike-sed solistid klavessiinil ja orelil,ning Juuru suvelaagri orkesterEivin Toodo juhatusel. Ene Nael,klavessiiniõpetaja ja laagri kor-raldaja, jäi toimunuga väga ra-hule.

Lõppenud suve eest tahaksintänu avaldada Juuru kogudusemuusikatoimkonnale: Anu Lille-mägile, kes meile ikka kõige ilu-samad kavalehed kujundab, AiliNormakule, kes valla poolt meietugevaks toetajaks on, Virge Ka-darikule, kes kohapeal kõike koor-dineerib ja kontserdijärgseidsuurepäraseid küpsetistega koo-gilaudu korraldab, Mari Põld`ile,kes alati esinejate lillede eesthoolitseb ja koguduse õpetajaKalle Kõivule, kes ikka kohal onja toimuval silma peal hoiab.

Järgmisel suvel on aga ees„Juubelisarv“ ehk X Juuru Oreli-suvi, 7 organisti galakontsert,välisesineja Prahast ja spetsiaal-selt Juuru jaoks loodud esiette-kanne!

KRISTEL AERJuuru orelisuve peakorraldaja

Loe lisaks:Jaak Kadarik. Heinavanker

veeres Juuru kirikusse. –Raplamaa Sõnumid 15.07.2015.

Ansambel Heinavanker: Maria Kõrvits, Anneliis Volmer, Elisabeth Peterson, Pärt Uusberg, Vambola Krigul, Johan Randvere ja Margo Kõlar Foto: JAAK KADARIK

Oreliduo Abi: abielupaar Jȧnis ja Iveta Pelše Lätist Foto: KRISTEL AER

EELK JUURU MIHKLI KOGUDUSE LEHT | Nr 2 (32) detsember a. D. 2015 3

Juuru X kihelkonnapäevadJuurus ja Pirgus

Tänavu suvel toimusid juba jär-jekorras X Juuru kihelkonnapäe-vad ja seekord 10.–12. juulini.Traditsiooniliselt alustasid ja lõ-petasid kihelkonnapäevad Juurukirikus toimunud Juuru Orelisu-ve kontserdid (vt. eelnev artik-kel) ning pühapäeval oli kalmis-tupüha Juuru kalmistutel. Nen-de vahele mahtus külapäev –läbi eelnevate külapäevade Juu-rus, Härglas, Inglistel, Hõredal,Mahtras, Kuimetsas, Järlepas, At-las, Karitsas ja Lau külas jõutiseekord Pirgu külla.

Pirgu küla ajaloost

Pirgu kui muinasküla ajaluguulatub 3000 a taha. Sellele viita-vad külast leitud 21 lohukivi jakolm asulakohta. 1241. aastastpärit Taani Hindamisraamatu Ees-timaa nimekirjast leiame prae-guse küla aladelt kaks asulat:Kaasiku (Casacus, 10 adramaad)ja Mäe (Mekius, 3 adm), mis kuu-lusid Taani kuningale.

Keskajal oli paikkonna omani-kuks Pirita klooster, 15. saj lõ-pust Angerja mõis. 1524. a mai-nitakse esmakordselt Pirgu küla(Pirku) koos veskiga. Eelnevaletoetudes oletatakse, et küla onoma nime saanud, kas endiseomaniku Pirita kloostri (PühaBrigitta) või saksakeelsest sõnastdie Birke, mis tähendab kaske,

viidates siinse paiga kasesaluderohkusele.

1662. a rajas Otto Johannvon Uexküll Pirgu mõisa (sks kPirk), mis oli maa-ala ja rahva-arvu poolest üks väiksemaid mõi-said Juuru kihelkonnas. 1819. amõisa ostnud Gideon von Staalrajas Hõreda mõisa eeskujul esin-dusliku kõrgklassitsistliku pea-hoone ja liigirikka pargi. Mõisaviimased omanikud enne 1919. amaareformi olid von Wetter-Rosenthalid. Nende annetatudon ka üks kaunitest Juuru kirikuvitraažidest.

Maareformiga moodustatimõisa maadest 21 asundustalu.Mõisa endises peahoones tegut-ses pansionaat, kus suvitas jatöötas eesti esimene naisskulp-tor Constance von Wetter-Ro-senthal. Külas tegutses Maanais-teselts, Masinatarvitajate Ühisus;taludes peeti vennastekoguduseja baptistide palvetunde.

Kolhoosiaja lõpul taastati ko-halike ühismajandite poolt Pirgumõis, kus järgnevalt asus PirguArenduskeskus (Raplamaa info-,õppe- ja arvutuskeskus), millekoosseisus tegutses mälusektor,mis kogus eestlaste elulugusidja kasutas neid teatrietendustes.1994. aastast on mõis eravaldu-ses.

1977. a liideti Kärivere küla(praeguse küla põhjaosa), Pirgu

asundus ja küla (keskosa) ja osaSeli asundusest (lõunaosa) kok-ku Pirgu külaks. Küla suurus onhetkel 15 km² ning 2015. a sei-suga on siin 148 elanikku ja 57majapidamist.

Külapäev Pirgus

Kihelkonnapäevade külapäevpeeti laupäeval, 11. juulil Pirgukülas. Algas see laupäeva hom-mikul Pirgu mõisas. Avasõnadütles endine Juuru, nüüdne Kosekoguduse õpetaja Tauno Kibur,kes õnnistas ka Pirgu küla lipu.Kohaletulnuid tervitasid Juuru,Kaiu ja Kehtna valla esindajadning Pirgu mõisa omanik Ruth-Kaja Pekk ja külavanem UrmasTammemäe.

Külapäeva ajalookonverentsilmõisa suures saalis rääkis Pirgupiirkonna muististest ja pärimus-paikadest Jüri Metssalu, külaajaloost andis ülevaate kolman-dat külapäeva järjest Kalev Kaskning Merle Karusoo meenutaskoos Katrin Saukase, Mart jaJaak Johansoniga Pirgu mälu-sektori aegu. Pärast konverentsitõi Juuru harrastusteater TerjeKauri juhendamisel mõisa õuelvaatajateni pärimusloo sellest,kuidas Atla jõest vähid ära kadu-sid.

Päev jätkus Pirgu terviserajal,kus avati küla ajalootahvel ja

peeti kihelkonna külade spordi-mängud. Võistlema asusid Lau,Juuru, Karitsa, Järlepa ja Pirguküla võistkonnad. Spordile lisaksvõeti mõõtu küpsetamises, kusoli esindatud ka Mahtra küla. Ki-helkonna parima rukkileiva küp-setas Meeri Ehandi Järlepastning parimaks pirukaks tunnis-tati Kristi Kauponeni (Pirgu)tehtud lahtine kohupiimapirukas.Mõõduvõttude lõppjärjestus olijärgmine: 1. Pirgu, 2. Juuru ja 3.Lau. Ka ei puudunud külapäevaltkultuuriprogramm, selle eestseisid hea kihelkonna taidlejadja ansambel Folkmeister.

1999. aastal Mahtra muuseu-mi poolt algatatud ja iga kaheaasta tagant peetav ning siianipüsinud kihelkonna rahvast ühen-dav traditsioon jõuab 2017. atagasi Juuru. Kõik kolm päevasaavad sisustatud kihelkonnakeskuses.

Kohtumiseni XI Juuru kihel-konnapäevadel Juurus, juulikuuteisel nädalavahetusel 2017!

KALEV KASK

Loe lisaks:Eva Orav. Juuru X kihelkonna-

päevade külapäev Pirgus. –Raplamaa Sõnumid 15.07.2015.

Pirgu külavanem Urmas Tammemäe külapäeva vedamas äsja avatud küla ajaloo-tahvli juures Foto: KALEV KIVISTE

Külapäeva austas oma osavõtuga Pirgu külast pärit teeneline agronoom ja Adavere Näidissovhoosi pika-aegne direktor Viktor Meister, kes k. a. sügisel tähis-tas 90. a juubelit Foto: KALEV KIVISTE


Ilus suvepäev Virumaa kirikutesLõppeva aasta pimedal ja vihma-sel sügis-talvisel ajal on mõnusmeenutada päikesepaistelisi päe-vi möödunud suvest. Üks sellineoli 15. august, kui suur bussitäismeie koguduse rahvast võttis kur-si Rakvere suunas, et sõita iga-suvisele palverännakule sealse-tesse kirikutesse.

Esimene sihtpunkt oli RakvereKolmainu kirik. Parkisime omabussi suurde parklasse, sammu-sime sadakond meetrit üles Valli-mäe poole ning olimegi kiriku-õues, mis tänava poolt on piira-tud kiriku külge ehitatud kuna-gise tall-tõllakuuriga, kus praeguasub koguduse kantselei, saalkoosolekute ja ametitalituste pi-damiseks. Kirikusse sisenedes võt-sid meid vastu vägevad orelihe-lid. Juuru rahvale hästi tuntudorganist Kristel Aer harjutas pä-rastlõunaseks kontserdiks.

Rakvere Kolmainu (end. Mihkli)kirik on ehitatud 17. sajandi lõ-pus ning pühitsetud Kolmainu-pühal 1698. Kirikus on üle 800istekoha, kantslikorpus on val-mistatud, nagu meilgi, ChristianAckermanni töökojas ja ostetud1690. a. uue kiriku tarbeks. Alta-riseina autor Johann ValentinRabe on meile teada kui meiekiriku kunagisel võidukaarepal-gil asunud krutsifiksi (praegulõunapoolse ristlöövi seinal) autorja ka meie altarimaali teinudkunstniku Carl Sigismund Wal-teri maal “Kristus ristil” on Kolm-ainu kiriku põhjapoolse külglöö-

vi seinal. Altarivõre ees paiknebkaks hauakivi. Lõunapoolne kat-tis kunagi Tallinna viimase kato-liku piiskopi Arnoldus Annebatihauakambrit. Annebat sai piis-kopiks 1536, viimased eluaastadveetis Porkuni mõisas ja RakverePüha Mihkli kloostris, kus ta surija maeti 1551. a. Kivi leiti juhus-

likult kloostrivaremeist ja antihoiule Kolmainu kirikusse. Põhja-poolne kivi kuulub Franz HinrichSendenhorstile, kes oli jõukaskaupmees, kuninglik kohtufoogtRakveres ja 1690. a. kiriku eest-seisja. Hauakivide imetlemise ajalhakkas Kristel uuesti harjutamaning orelimuusika saatel siirdu-

sime kõrvalhoone saali palvele.Orel on valmistatud vendadeKriisade poolt 1925. a.

Meie õpetaja Kalle Kõiv olivalinud rännakul jagamiseks usu-märtrite palveid. Need viisidmõtted eelmise sajandi algusesKolmainu kogudust abiõpetaja-na teeninud Walter Paucker`ile,

kes 1919. a, kui Rakvere linn olipunaste võimu all, hukati koospoolteisesaja süütu inimesegalinna külje all, paari kilomeetrikaugusel kirikust. Hukkamiseleeelneval ööl oli ette valmistatudhingekarjase põgenemine van-gistusest. Vangivalvur, keda W.Paucker oli omal ajal leeritanud,

teatas oma õpetajale põgenemi-se võimalusest. Walter Pauckeraga keeldus seda kasutamast.„Neil inimestel siin (ta mõtleskaasvange) on mind homme roh-kem vaja kui kunagi varem,“ vas-tas ta oma leeripoisile. WalterPauckeri isa Eduard Paucker, Si-muna koguduse õpetaja, kirjutabkoguduse kroonikas: „Vanglaströöstis ta oma kaasvange... japalvetas koos nendega. 6. jaa-nuari hommikul viidi nad kõik...hukkamispaigale, kuhu oli kae-vatud suur auk... Haua ääres pi-das ta veelkord südamliku palveja võttis üles tuntud matuselaulu„Las ma läen...“. Pealtnägijate tea-tel käis kogupauk teise salmi ajal.Walter Paucker on maetud Simu-na kirikaeda.

Pärast Rakvere linnuse külas-tust ja lõunat Katariina keldris viisbuss meid Haljala Püha Mauri-tiuse kirikusse, kus järgmise pal-ve pidasime. Kirikuhoone on ehi-tatud 15. sajandil ning on algselkujul säilinud tänaseni. 19. sajan-di lõpus, kui paljud Eestimaa ki-rikud suuremaks ehitati, suuren-dati Haljala kirikus istekohti kunituhandeni kahekordsete rõdudelisamisega. Haljala kogudusel onka kaks abikirikut – Esku ja Vaino-pea. Haljala kogudus on aga liik-mete arvu poolest praegu Juu-rust väiksem. Haljalas õnnitlesi-me ühiselt ka koguduse liiget Bi-vian Rahumäge, kel oli just selpäeval sünnipäev.

Käsmu kirikus võttis meid lah-kelt vastu juhatuse liige MatiMännik koos abikaasaga. Käsmukirik oli veel eelmise sajandi kesk-paigas üks Haljala abikirikutest.Käsmu kogudus tekkis Haljalasteraldumise teel 1945. a. ning onannetajaliikmete arvu poolestHaljalast ette jõudnud. Kiriku-hoone on puust, kirikus on 130istekohta ning põneva ajaloogaorel, mis sisaldab vilesid 17. sa-jandil Tallinna Niguliste kirikuskõlanud orelist. Huvitav ja vägakorrastatud on ka surnuaed kiri-ku külje all.

Tagasitee viis meid läbi naa-berkihelkonna Kose kirikaiast, kusmälestasime kauaaegset Kosekoguduse õpetajat Mare Palgittema haual ning pidasime õhtu-palve sealsamas kiriku õues.

Tänu Jumalale ilusa päeva eest,tänu õpetaja Kalle Kõivule vai-muliku teenimise eest ja tänudka Imre Stromile, kes selgi kor-ral kindla käega bussi juhtis.

JOEL-SIIMO PÕLD

Rakvere Kolmainu kirik Foto: BIVIAN RAHUMÄGI

Teelised Käsmu kiriku ees Foto: BIVIAN RAHUMÄGI


Veel elad, vanemate usk!Öeldud on, et kui Sul ei ole Ju-malat, siis kelle peale Sa loodad,ent kui Sul on Jumal, siis mida Sakardad? Seda julgustust endaskandes võtsime nõuks jätkata eel-misel aastal taaselustatud Juuruvennastekoguduse palvemajaaastapäeva tähistamise tradit-siooni. Ja nõnda kogunesime kasel aastal septembrikuu 1. püha-päeval ehk 6. septembril ühi-sesse osadusse andma tunnis-tust Jumalast ja teda lauldes tä-nama.

Mälestushetk palvemaja juures

Kui pühapäeva esimesed kiriku-kellad olid helisenud, kogune-sime ajaloolise Juuru palvemajajuurde kilomeeter maad kirikusteemal. Olime seekord vaid kol-mekesi: vend Joel Põld, MarekRoots ja allakirjutanu. TänasimeJumalat, et meie esivanemadolid siia Juuru ehitanud ühistöö-na palvemaja, kus oli üle sajaaasta võimalus ühises palves olla,usulist äratust saada, ja süütasi-me mälestusküünla. Meiega lii-tus hiljem ka kõrval asuva veskisõbralik omanik Vello Õunpuu,kes ei pidanud paljuks põgusaltkõnelda palvemaja viimasest paa-rikümnest aastast, kui see oliveel tema hoole all.

JumalateenistusJuuru kirikus

Kui kirikukellad helisesid kolman-dat korda, algas aastapäeva ar-mulauaga jumalateenistus JuuruMihkli kirikus. Jumalateenistuselteenis meie oma õpetaja äraole-kul Keila Miikaeli koguduse õpe-taja Marek Roots, kes on samutiEesti Evangeelse Vennastekogu-duse (EEVK) eestseisuse liige.

Jumalateenistuse teemaks oliTänulikkus ja päevasalmiks: „Kii-da mu hing, Issandat, ja äraunusta ainsatki Tema heategu.“(Ps 103:2 ). Jutluse aluseks oli Ju-mala Sõna Jeesusest ja kümnestpidalitõbisest (Lk 17:11-19). „Jee-susele ei ole ühtegi takistavattõket inimese juurde, kui ta leiabusu. Haiged paranesid, kurjadvaimud lahkusid – isegi surnudärkasid ellu. Isegi surm pole Jee-susele takistuseks! Ta puudutabiga inimest, kelle südames on usk.Ta ei põrku kellegi juurest tagasi.Milline julgustus!“ kõneles õpetaja.

Jumalateenistusel mälestasi-me ka kõiki Juuru vennastekogu-duse kuulutajavendi, kes on Juu-ru kihelkonnas ja kaugemalgikuulutanud Jumala Sõna, kutsu-des rahvast patutundmisele, ära-tanud usule. Meie kohus on neidmäletada ja mälestada. Kirikusoli osaliselt üleval ka näitus „Kol-me kihelkonna vennad ja õed:Vennastekoguduse usuliikumineHageri, Juuru ja Rapla kihelkon-nas“. Jumalateenistuse järel õn-nitlesime vend Joeli, kel oli justsel päeval sünnipäev.

Kuulutustund pastoraadis

Pärast jumalateenistust kogune-sime ajaloolisesse Juuru pasto-raati, et kinnitada keha ja viia lä-bi vennaste kuulutustund. Tundijuhtis vend Marek Roots, sünte-saatoril saatis laule õde Mari Põld.Päevaloosungid olid järgmised:„Me jutustame tulevasele põlve-le Issanda kiituseväärt tegudest,tema vägevusest ja tema ime-dest, mis ta on teinud“ (Ps 78:4)ja „Muidu olete saanud, muiduandke.“ (Mt 10:8)

Lektsioone lugesid vend HeikiTali ja õde Helle Anderson. Lau-luga teenis kaasa Endla palve-maja naisansambel „Sammhaa-val“ (Valve Erik, Laine Kõrm jaSalme Niilisk). 94-aastase (!) usta-va usuõe Laine Kõrmi jaoks jäiJuuru kirikus osa saadud armu-laud ja laulga ansamblis ülesas-tumine viimaseks – ta kutsutinädalapäevad hiljem Isakoju ja

sängitati Hageri kalmistule. Laineoli pärit Saku-Tõdva palvemajalähedalt ja sealt usulise äratusesaanud.

Koguduse poolt tervitas ko-haletulnuid päevaevangeeliumisalmidega juhatuse esimees vendJoel Põld. Järgnevalt tegi vendKalev Kask lühiülevaate Juurupalvemaja ajaloost ja jagas kuna-gise Juuru kuultajavenna ElmarRinaldo äratustkirja „Kas tunnedoma Isa?“, mis ilmus EEVK ajakir-jas „Risti Vägi“ nr. 9/1937. Kohalikvend Kristjan Paju mõtiskles tä-nulikkuse ja eeskujude üle. Loetiette ka Nabala venna Jaane Lenditervitus. Lõpupalve pidasid vendMarek ja Kalev. Kuulutustundlõppes julgustava lauluga „Edasi,edasi! Siion, mine valguses...“(KLPR 157).

Jumala heategude hulka kuu-

lub kahtlemata ka Juuru palve-maja rajamine, nüüdseks 201 aas-tat tagasi. Selles on mitu põlvekuulutatud Jumala Sõna; pöör-dutud üheskoos Jumala poole niimurede kui ka rõõmudega. Sealon kõlanud laul ja pillimäng Ju-mala auks ja kiituseks. See onolnud valguseks kogu Juuru ki-helkonnale – see on püha paik!

Alates k.a. augustikuust onkõigil võimalus osaleda

iga kuu 2. kolmapäeval kl 18vennaste palvetunnis

Juuru kogudusemajas.

Olete kõik oodatud!

KALEV KASK

Päevaloosungid ja alguspalve: Marek Roots (paremal) ja Kalev KaskFoto: SALME NIILISK

Kuulutustunnis osalejad Juuru pastoraadi saalis Foto: MAREK ROOTS


Juuru Mihkli kogudus, kirik jakihelkond 777!

Sel aastal möödub Juuru Mihklikoguduse rajamisest 777 aastat.Samaaegselt või aasta-paar hil-jem ehitati esimene kirik ja moo-dustati Juuru kihelkond. Vaim-selt väga võimas number, kolme-kordne 7 andis tõuke tähistadakoguduse aastapäeva kokku 7päeval, 26. septembrist kuni 2.oktoobrini. Kolmel päeval toi-musid kirikus kontserdid ja neljalpäeval loeti ühiselt nelja evan-geeliumi.

Sõbrad Soomest

Laupäeval, 26. septembril saa-bus meile külla Pori Teljä kogu-duse esindus ja Kesk-Pori kogu-duse ansambel. Hommikupalvuspeeti Tallinna Jaani kirikus ja pä-rastlõunal jõuti Juuru, kus külas-tati Juuru kirikut ja Mahtra sõjapaiku ning võeti kehakinnitustAtla-Eeru kõrtsihoones.

Õhtul kell seitse toimus kiri-kus meesvokaalansambli „Can-tores Vesperi“ kontsert „Tänu Sul-le, minu Jumal“ Ansambel on te-gutsenud Kesk-Pori kogudusejuures aastast 1998, teenides kaa-sa jumalateenistustel ja teistelkoguduse üritustel. Koosseisukuulub 12 lauljat, ansamblit juha-tab organist Guido Kriik. Kont-serdil tulid ettekandmisele soo-me ja maailma klassikute vaimu-likud ja isamaalised laulud. PoriTeljä koguduse pastor JarkkoWillman jagas laulude vaheleJumala Sõna ja tõi tervitusi sõp-ruskoguduselt. Pärast kontsertiolime ühises osaduslauas Juurupastoraadis.

Uue altaripiibli pühitsemine

Pühapäeval, 27. septembril toi-mus pidulik tänujumalateenis-tus, kus teenisid kodukoguduseõpetaja Kalle Kõiv ja Pori Teljäkoguduse õpetaja Jarkko Will-man. Pühakirja loeti nii eesti kuika soome keeles. Elamuse pak-kusid Miikaeli koor Ester Ilvesejuhatusel ühes instrumentalisti-de ja solistidega ning Kesk-Porikoguse ansambel oma võimsalaulu ja muusikaga.

Koguduse õpetaja peetud jut-luse aluseks olid Jeesuse sõnad:„Hingamispäev on seatud inime-se jaoks, mitte inimene hinga-

mispäeva jaoks; nõnda on Ini-mese Poeg ka hingamispäevaisand.” (Mk 2:27-28). Õpetaja kõ-neles: „Koguduse 777. aastapäevei ole küll juubeli-aasta, aga sel-les maagilises numbris on kolmseitset, mis kolmekordselt viita-vad seitsmendale päevale ehkhingamispäevale, justkui rõhu-tades, et uurige, keskenduge, ko-gege – mida hingamispäev isik-likult teie jaoks tähendab ja mi-da ta peaks tähendama iga krist-lase jaoks!“

Jutluse järel pühitses kogudu-se õpetaja uue altaripiibli. 1980. akirikuröövi ajal varastati kirikustkoos muude väärtesemetega kaajalooline altaripiibel. Seejärel täi-tis selle aset asenduspiibel, misoli aja jooksul üsna kehva seisujõudnud. Viimane aeg oli ta väljavahetada. Tänu 17 koguduseliik-me heldele annetustele sai uue

kaasaegses tõlkes ja nahkköitespiibli ost võimalikuks. Piibli andiskogudusele isiklikult üle Eesti Piib-liseltsi peasekretär Jaan Bären-son.

Jumalateenistusele järgnesühislõuna Juuru koolimajas, mis-järel Soome sõbrad asusid kodu-teele. Sama päeva õhtul toimuskirikus Rapla Mitte-Riinimandanoortekoori (juhataja Urve Uus-berg) kontsert, kus Maarjamaa800 juubeliaastale kohaselt tulidsäravale esitusele erinevad Ju-malaema Maarjat ülistavad lau-lud, nii kaasaegses kui rahvalikusseades.

Neljal päeval, esmapäeval, kol-mapäeval, neljapäeval ja reedel,õhtul kell seitse toimusid kirikuspiibli ühislugemised. Koguduse-liikmete poolt loeti peatükk-pea-tüki haaval ette 4 evangeeliumi:Matteuse, Markuse, Luuka ja Jo-

hannese. Igal õhtul osales küm-mekond inimest, lugemist alus-tas koguduse õpetaja, järgnesidkoguduseliikmed. Ühislugemisialustati ja lõpetati laulu ja palve-ga. See oli justkui koguduseliik-mete poolne uue altaripiibli sis-seõnnistamine. See oli kirjelda-matu kogemus!

Avatud uste päev

Mihklipäeval, 29. septembril olikoguduses lahtiste uste päev.Kõigil huvilistel oli võimalus tut-vuda kiriku, pastoraadi ja kogu-dusemajaga. Tore oli tõdeda, etseda võimalust kasutasid eelkõi-ge noored: Juuru kooli õpilasedkoos õpetaja Nele Ausiga jaJuuru lasteküla lapsed kasvatajaTiia-Helle Schmittega. Ekskur-sioone juhendas koguduse kiri-kuteenija Kalev Kask.

Samal õhtul, taas kell seitse,kogunes kirikusse kena hulk rah-vast, et saada osa Juuru kogu-duse õpetaja Jüri Bärgi 75. sün-niaastapäevale pühendatud Jo-hansonide ja Krista Citra Joo-nase kontserdist „Lood Bärja Jürikumas“. Kontserdi alustuseksmeenutas õpetaja Bärgi temaõpilane, Kose koguduse õpetajaTauno Kibur. Kontserdi järel ko-guneti pastoraati, et ühiselt vaa-data Vallo Kepi filmilõiku JüriBärgist. Enne kontserti süüdatikirikaias Jüri Bärgi kalmul jateiste seal puhkavate koguduseendiste õpetajate ja köstrite kal-mudel mälestusküünlad.

Neil päevadel külastasid Juu-ru kirikut ja kogudust ka Raadio7 reporterid, kes helisalvetasid pi-duliku jumalateenistuse ja tegidintervjuud 7 koguduse liikmega.Juuru koguduse elust, ajaloost japärimusest kõnelesid: Esta Jões-te, Kalle Kõiv, Joel-Siimo Põld,Kalev Kask, Kristjan Paju, KajaJalukse-Järvik ja Jüri Metssalu).Juuru koguduse päev oli Raadio7 eetris 24. oktoobril. Intervjuudon järelkuulatavad internetis(http://raadio7.ee/).

Tänu olgu Jumalale, et meil onJuuru kogudus, kirik ja kihelkond!

KALEV KASK

Loe lisaks:Rain Soosaar. Juuru kirik

avas oma uksed. –Eesti Kirik 30.09.2015.

Kesk-Pori koguduse meeskoori Cantores Vesperi kontsert Juuru kirikus Foto: JAAK KADARIK

Uue altaripiibli pidulikus protsessioonis kirikusse toomine. Ees piibliga Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson

Foto: JAAK KADARIK


Täiskasvanute piiblikursusalustab oma 2. hooaega!

2014. aasta lõpus kutsuti mindootamatult EELK Misjonikesku-sesse koosolekule, kus arutati uuepiiblikursuse käivitamist. Kuna„EELK Noorte Piibli- ja Misjoni-kursus” oli ennast juba neljal aas-tal tõestanud (selle 3. lennu lõ-petaja on meie koguduse kiriku-teenija), siis otsustati korraldaanaloogne kursus ka täiskasva-nutele.

Mulle pakuti võimalust ollaselle kursuse koordinaatoriks koosPõltsamaa koguduse õpetajaMarkus Haamer ’iga. Markuseülesandeks oli ühtse osaduse te-kitamine läbi vestlusringide, ühis-palvuste ja teenistuste. Minuülesandeks jäi ainekava koosta-mine, lektorite leidmine ja rek-laami tegemine, et huvilised üleEesti Põltsamaale kokku saada.

2015. aasta jaanuariks oli re-gistreerinud 25 huvilist, neljateist-kümnest erinevast EELK kogu-dusest. Õppetöö võis Põltsamaavanas pastoraadis alata. Kokkusaadi üheksal korral, jaanuaristnovembrini, kuu viimasel reedelja laupäeval. Juunis ja juulis peetisuvepuhkust. Kursus lõppes 28.novembril, kui ühtekokku oldiära kuulatud 36 pooleteisetun-nist loengut. Lektorid ja käsitle-tavad teemad olid igal kuul eri-nevad.

Esimese lennu lõpetajate seasoli ka kolm Juuru Mihkli kogu-duse liiget: Kristjan Paju, Joel-Siimo Põld ja Heiki Tali. Palusinneil kommenteerida viie lausegaPiiblikursuse esimest hooaega:

Kristjan Paju: „Eestlane on loo-mult tasane ja ei kipu sind kohesiirusega üle külvama. Kui aga

olin esimesed päevad Põltsamaalpiiblikursusel ära olnud, olin peh-melt öeldes vastupidises üllatu-nud. Lisaks väga laia ampluaagalektorite, õpetajate ja lugejateosavõtule sellel kursusel, mõist-sin taas, et Kristuse lastel ei olerahvust. Kristlasel ei ole vahet,vaid on üks ja ainus venna või õearm.

Ime on olla elus. Igale asjale,teole ja sõnale on antud oma aeg.Eespool märgitud kursus jääb he-lisema ajatult ja aitab leida selle,mis minus on igavene. Olen vä-ga rahul ja tänulik, et oli võima-lus sellel kursusel osaleda.“

Joel-Siimo Põld: „Miks ma võt-sin osa piiblikursusest Põltsa-maal? Tundsin vajadust mõistapühakirja paremini kui seni. Ko-

gudusetöös tuleb ka juhatuseliikmel, eriti juhatuse esimehel,vahel palvet pidada, seda mittemaha lugedes, vaid ise koosta-des. Selleks on siiski vaja tead-misi ja kogemust.

Hindan kõrgelt kursuslastepeetud hommikupalveid. Neidsai mõttes kaasa paluda ja nen-de üle hiljem järele mõelda. Kuivaimulik palvet peab, ei teki kü-simust, kas mina suudaksin kaselliselt palvetada? Kui palvetpeab sinu kolleeg, kaaskursuslane,jälgid teda ja tema sõnu teist-moodi kui vaimulikku.“

Heiki Tali: „Nii nagu iga uueasja puhul, oli ka piiblikursuseleminekul ootus ja huvi väga suur,kuid konkretiseerimata. Ainus mi-da oskasin endale sõnastada, oli

sügavamalt tundma õppida Lut-heri kirikut ja teoloogia akadee-milisemat poolt.

Võimsate, ülimalt huvitavatening mitmekesiste õpetajate va-hendusel neid teadmisi ma kasain, kuid mis veel tähtsam –aasta jooksul, kord kuus, oli ter-ve ööpäev pühendatud ainultJumalale. Oli ühine palve ja tee-nimine, uued mõistusevälised,vaimsed ja usulised kogemusedning pidev kasvamine Jumalalelähemale.

Lõpuks kõige olulisem – Ju-mal on kinkinud paarkümmenduut terekallistavat õde-venda!Samuti on tekkinud lähedasemosadus kaaskursuslaste – kogu-dusvendade Joeli, Kalle ja Krist-janiga. Olgu Jumal kõiges täna-tud!“

Uus kursus alustabPõltsamaal

29. jaanuaril 2016. a.

Juuru kandi inimesedsaavad Põltsamaale jatagasi õpetaja autoga!

Registreerimine ja info:e-mail: [email protected],

tel 501 2325

Kõik huvilised on oodatud!

KALLE KÕIV

Loe lisaks:Rain Soosaar. Põltsamaa

piiblikursus ületas ootusi. –Eesti Kirik 09.12.2015

UUED RAAMATUD JUURU KIHELKONNA AJALOOSTLau küla loodIdee autor ja projektijuht: Aare Hindremäe; toimetaja: Kalev Kask; käsikirjade autorid: Aare Hindremäe, Ants Härma, Kalev Kask, Jüri Metssalu, Helle Perens, Hanno Talving ja Rait Talvoja. Väljaandja: Ingliste Arendusselts. Lau 2014, 573 lk.

Raamatu esimeses osas keskendu-takse Lau küla loodusele, pärimuspaikadele, hoonetele ning antakse ülevaade küla arenguloost. Teises osas on Lau küla talude ja elanike lood.

Ants Kruusimägi. Juuru kihelkond: Juuru külanõukogu. Mahtra Talurahvamuuseumi toimetised 5Toimetaja Kalev Kask; saatesõna: Aili Normak, Jaanus Plaat; kujundajad Martin Pedanik, Mirjam Varik. Välja-andja SA Juuru ja Hageri kihelkonna muuseumid. Juuru 2015, 454 lk.

Tegu on ladusalt kirjutatud ja teaduslikult heal tasemel, rohkete kommentaaride ja lisadega uurimusega, mis

annab ülevaate Juuru kihelkonna ajaloost muinasajast kuni 1980. aastateni. Piirkond on hästi tuntud inimestele Mahtra sõja kaudu. Autor Ants Kruusimägi (1909–1987) oli kohalik suurkuju, autoriteet, hinnatud eesti keele õpetaja, teatrimees, aja- ja koduloolane, Mahtra muuseumi rajaja.

Piiblikursusest kujunes justkui suur ja soe ühtehoidev pere.Ees: õpetajad Kalle Kõiv, Eenok Haamer ja Markus Haamer

Foto: ERNA KALLASSE


LAULATATUD9. augustil 2015. a Juuru Mihkli kirikus

KAIDO TÄPSI ja ANGELA KORNAK (Juuru)

Nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm,aga suurim neist on armastus. (1Kr 13:13)

AJAST IGAVIKKU ON LAHKUNUDJA KRISTLIKULT MAETUD:

* ATLEIDA ÕISMAN 16. III 1927 – 15. VIII 2015Maetud 22. augustil k.a. Juuru kalmistule.

* HELMI NEUTAL 8. V 1922 – 18. IX 2015Maetud 24. septembril k.a. Juuru kalmistule.

* PAUL ÕISMAN 28. I 1927 – 26. IX 2015Maetud 3. oktoobril k.a. Juuru kalmistule.

* URMAS JÕESTE 28. V 1951 – 7. XII 2015Maetud 12. detsembril k.a. Juuru kalmistule.

Jeesus ütleb: Mina olen ülestõusmine ja elu.Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. (Jh 11:25)

KOGUDUSE TEATED:

• JUMALATEENISTUS Juuru Mihkli kirikus igal pühapäeval kell 11.00

• LAUBAÕHTA ehk pühapäevaks valmistumise palvus kirikus igal laupäeval kell 18.00

• Iga kuu 1. pühapäeval toimub pärast jumalateenistust KIRIKUKOHV pastoraadis (Side tn 1)

• PALVETUNNID aastaringselt kuu 1. ja 3. kolmapäeval kell 18.00 kogudusemajas (Tallinna mnt 24)

• VENNASTE PALVETUNNID aastaringselt kuu 2. kolmapäeval kell 18.00 kogudusemajas

• PIIBLITUND kuu viimasel neljapäeval kell 17.00 Kaiu raamatukogus

• PÜHAPÄEVAKOOLI TUNNID septembrist maini kuu 1. pühapäeval kell 11:00 pastoraadis (Side 1)

• 6. jaanuaril 2016. a KOLMEKUNINGA-PÄEVA PEREJUMALATEENISTUS kell 18.00. KOGUDUSE JÕULUPUU

• 21. veebruaril 2016. aastal TÄISKOGU KOOSOLEK

LIIKMEANNETUSED

Liikmeannetusi ja muid sihtotstarbelisi annetusi võetakse vastu koguduse kantseleis,teine võimalus on teha ülekanne koguduse arveldusarvele

(SEB: EE311010220007994015, Swedbank: EE162200221060935648(maksekorraldusele palume märkida annetaja ees- ja perekonnanimi, elukoht ja selgitus).

Suur tänu kõigile, kes oma kodukogudust meeles peavad ja toetavad!

EELK Juuru Mihkli koguduse kantselei(Tallinna mnt 24, 79401 Juuru, Rapla maakond) on

avatud kolmapäeviti kell 12–16 (Õpetaja kõne-tunnid on kantseleiaegadel või kokkuleppel);

lauatelefon ei ole kasutusel (!);e-post: [email protected].

Kodulehekülg: www.juurukirik.ee.Facebookis: www.facebook.com/eelk.juurukirik.

Koguduse õpetaja: Kalle Kõiv(tel 501 2325, e-post [email protected])

juhatuse esimees: Joel-Siimo Põld(tel 521 0612; e-post [email protected])

kirikuteenija: Kalev Kask(tel 5332 8638; e-post [email protected])

Toimetus:

• vastutav toimetaja KALEV KASK,

Trükk OÜ Vali Press, trükiarv 100• keeletoimetaja TIIA-HELLE SCHMITTE,• fototoimetaja JAAK KADARIK,• kujundaja-küljendaja ANU LILLEMÄGI.

Nelipühadel tunnustati kirikuteenijat ja koguduselehe vastutavat toimetajatKalev Kaske kui kaastöölist EELKtänukirjaga. See on ühtlasi tunnustus kogu koguduselehe toimetusele – jätkakem samas vaimus!

Foto: JAAK KADARIK

TÄNUAVALDUS!Kes on sattunud pimedal ajal Juurus liikuma, on kindlasti märganud, et Juuru kirik

on valgustatud ja paistab juba eemalt silma. Selle eest kuuluvad tänusõnad eelkõigeVello Õunpuule idee ja selle elluviimise eest. Koos Kalev Niinemetsaga paigaldasid

nad vabatahtliku tööna novembrikuus kiriku juurde kolm valgustit, mis kuuluvadüldise tänavavalgustuse hulka. Valgustite ja kaablite ostu finantseeris Juuru vald.

See on igati eeskujuvääriv ühisettevõtmine – kogukonna kink kogudusele777. aastapäevaks! Suur tänu kõigile! Olge hoitud ja õnnistatud!

Koguduse juhatus

Fot

o: K

RIS

TA K

ÕIV

eelk juuru mihkli koguduse leht - · pdf fileõpetaja heino eller ja...

Documents