Lumelükkamisest erateedel

Kassid ja koerad tuleb kiibistada 30. juuniks 2012

Prügivedu jätkub samadel tingimustel veel kuni kaks aastat. Tulevikus kavandavad vallad ühist jäätmekeskust

Rahvaloendajad hakkavad inimesi külastama alates 16. veebruarist. Neid tunneb ära Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loendussümboolikaga salli järgi

Taotle uut isikut tõendavat dokumenti aegsasti

Aasta vabatahtlik Jarmo Idavain annab intervjuu

Asutati uus kultuuriasutus Kostivere Kultuurimõis

Ansambel Laululinnud võitis Harjumaa festivali

Kultuurikollektiivid tähistasid juubeleid

Ametlikud teated

Kostivere lauatennise karikasarja I etapi võitsid Andra Pahkma, Markus Käärik ja Kevin Mustonen

NR. 174DETSEMBER 2011

JÄTAME MAKSUD ENDALE!Hea Jõelähtme valla elanik, registreeri end koduvalla kodanikuks

• Kõige lihtsam on täita elukohateade kirjalikult ja panna see koos isikut tõendava dokumendi koopiaga posti (elukohateate vormi leiad valla kodulehelt www.joelahtme.ee). • Võid ka tulla valla kantseleisse ja täita elukohateate kohapeal. • Kolmas moodus on esitada see digitaalallkirjaga e-posti teel. Selleks peab olemas olema ID-kaart ning arvuti vastavalt juhistele ette valmistatud (www.id.ee). • Neljas võimalus on registreeruda läbi portaali www.eesti.ee.

Kuni 31. detsembrini 2011 end Jõelähtme valla elanikuks registreerinute vahel loosib Jõelähtme Vallavalitsus välja golfi kursuse kahele inimesele. Loosiauhinna võitja kuulutatakse välja jaanuarikuu vallalehes. Iga vallaelanikuks registreerunu saab valida kolme kingituse vahel, milleks on valla logoga T-särk või kruus või kümne korra pääse Loo spordihoone ujulasse.

Tauno KiburPraost

Kui lapsepõlves pei-tust mängides ei viitsitud enam otsida või kui enam kedagi ei leitud, siis hüüti: „Prii leib!“

Tänapäeval hüütakse ilm-selt teisiti. Polnud see lause tollalgi nii meelitav (lapsena ei mõelnudki, mida see õigu-poolest tähendab, siis ei olnud sõnad ehk nii üksühesed), oli ilmselt pärit sõjaajast või veel-gi kaugemast perioodist. Siis-ki oli tähendus väga konkreet-ne: hüüatus „Prii leib!“ (võib-olla veel ahjusoegi, tühja kõ-hu jaoks alati maius) näitas, et meelitati söögiga, ka kõige tavalisemaga. Ilmselt see ai-tas, sest siis joosti kokku, tul-di peidust välja.

Jeesus ütleb samuti: „Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti...“ (Jh 6, 51), lisamata siia „prii“, kuid ome-ti andes priilt. Ja veel: „... kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks alli-kaks.“ Jeesus ei meelita välja, vaid viitab sisse: süüa ja juua ei saa ju kuidagi väliselt, teo-reetiliselt või virtuaalselt, ik-ka vahetult ja praktiliselt. Ka Jumala Sõna ja sakramentide-ga on ikka nii – neid tuleb lu-geda praktiliselt. Jeesuse elu-rada pole teoreetiline, vaid ik-ka ja alati praktiline: „paran-dage meelt (sõna-sõnalt: pöö-rake ringi ehk pöörduge väli-sest sissepoole), sest taevariik on lähedal...“. Kusagil ei esi-ne ta filosoofina ega käsi filo-sofeerida mõne küsimuse või mõiste üle, vaid esitab mõis-

tukõnesid, mida tuleb taiba-ta sisemiselt, siis heliseb sise-mus kiidulaulus Jumalale. Et Jeesusega kohtuda, et Juma-laga kohtuda, tuleb talle ava-neda, tuleb peidust välja tul-la (niisugusest peidukohast nagu jaanalindude puhul, kes panevad pea peitu, mõel-des: mida ma ei näe, seda po-le olemas). „Prii leib!“ või „prii arm!“ või lihtsalt „ole prii…“

„Jumal on armastus“ – nii loeme Juuru kiriku võidu-kaarelt. See on tingimuste-ta armastus. Jumal pole ini-mest luues seadnud tingimu-si; kõike muud luues sama-moodi – ikka tingimusteta. Ainsaks tingimuseks armas-tus, ühesus. Jumal ei ole pei-

dus, ta on alati prii, temaga on alati prii. Inimesed on ise tei-nud hookuspookust, sest po-le tulnud hüüde peale peidust välja, vaid vastupidi – on sun-dinud jumala peitu (kuid see pole prii Jumal – teda ei saa sundida). Jumalale ei saa omi mängureegleid peale sundi-da, kuigi on püütud (Kristu-se ristilöömine näiteks). Tema käib ikka oma otsatut rada, te-ma ise on algus ja ots.

„Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja (priiks laskja), kes on Issand Kristus,“ ütlevad inglid karjastele. Juba 2000 aastat tagasi hüüti: prii leib! Miks siis istume ikka pei-dus, ikka veel...? Ülestõusnu ütles õkva: „Ennäe, ma seisan

ukse taga ja koputan. Kui kee-gi kuuleb mu häält ja avab uk-se, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust tema-ga ja tema minuga.“ Sa ju kuu-led küll, igaüks kuuleb. Nüüd on vaja virguda ja sündida. Ik-ka praktiliselt, kas või nii: Is-sand, aita, et suudaksin lii-kuda Sinu poole ühe sammu (esimene võib olla ürgraske). Ja nüüd teise ja kolmanda... Vabasta mind raskusest (pa-tust) ja tee kannatlikuks eda-sisel rajal. Tee, et Sinu sünd, elu, surm ja ülestõusmine oleks minu sünd, elu, surm ja ülestõusmine. Oleks kohtu-mine Sinuga aina ja sulandu-mine sinusse elavaks veeks, priiuse leivaks...

Prii leib!

„Aga kui variserid Jeesuselt küsisid, millal tuleb Jumala riik, vastas ta neile ning ütles: Jumala riik ei tule tähelepanu äratades; ei öelda ka mitte: vaata siin! või: vaata seal! sest ennäe, Jumala riik on seespidi teie sees!" Lk 17, 20-21.

Jõelähtme kirikus24.12 kl 17 jõuluõhtu jumalateenistus 24.12 kl 21 jõuluöö jumalateenistus 25.12 kl 11 esimene jõulupüha 26.12 kl 11 teine jõulupüha31.12 kl 17 aastalõpu jumalateenistus

NR. 174DETSEMBER 2011

2 TÄHTIS

Talv teedel

Meie ülesanne on kultuurikillu säilitamine

Õpilasesinduste Liidus

Võtame aasta kokku

Indrek MäeküngasKommunaalnõunik

Erateede hooldamineSeoses uue teehoolduse

hanke läbiviimisega on muu-tunud vallas erateede talvi-ne hooldamine. Kuigi vald varem erateid üldse ei hool-danud, olid nii mõneski kü-las mitmed erateed siiski sat-tunud hooldatavate teede ni-mekirja. Uue hanke käigus on vald erateed, mis ei ole mää-ratud avalikult kasutatava-teks teedeks, seadnud võrd-sesse olukorda ehk kõiki era-teid puhastatakse maksu-maksja kulul kuus korda tal-ve jooksul. Sellest tulenevalt on vald võtnud osalisse hool-dusesse palju teid, mida vald varem pole üldse hooldanud, samas on mõned erateed jää-nud ilma oma privilegeeritud seisusest. Hooldusnimekir-jades ei ole riigiteede või val-lateedega külgnevate maja-pidamiste juurdepääsuteed, selliste teede hoolduskohus-tus on täiel määral maaoma-nikul. Erateede omanikel on õigus taotleda eratee avaliku kasutusega teeks muutmist. Selleks tuleb teha vastav taot-lus vallavalitsusele, misjärel hinntakse iga tee puhul eral-

di taotluse põhjendatust (ela-nike olemasolu, majapida-miste arv, juurdepääs avali-kule objektile jne).

Erateede hooldamist on võimalik tellida vallatee-de hooldajalt, selleks tuleks võtta ühendust Teehoolduse Grupiga, tel 621 7740, info@teho.ee ning sõlmida vastav leping.

Valla teid hooldab Teehoolduse Grupp

Ööpäevane valveteenistus: tel 621 7740, info@teho.ee.

Valla esindaja teehoolduse valdkonnas on kommunaa-lnõunik Indrek Mäeküngas, indrek@joelahtme.ee, tel 605 4868, 505 2086. Hooldatava-te teede nimekiri on avalda-tud novembrikuu vallalehes ja kodulehel www.joelahtme.ee.

Riigimaanteid hooldab OÜ Üle

Kontaktisik Tallinna–Nar-va maanteest põhja pool – Taivo Teigar, tel 505 0172.

Kontaktisik Tallinna–Nar-va maanteest lõuna pool – Mikk Muru, tel 528 9448.

Riigimaanteede maantee-info ööpäevaringne infotele-fon 1510, info@teeinfo.ee.

Riigimaanteed on Tallin-na–Narva tee, Nehatu–Loo–Lagedi tee, Lagedi–Kostivere tee, Maardu mõisa tee, Kos-tivere tee, Aruküla–Kostivere tee, Jõelähtme–Kostivere tee, Maardu–Raasiku tee, Aruval-la–Jägala tee, Jägala–Kärave-te tee, Jõelähtme–Kemba tee, Jägala-Joa tee, Jõelähtme tee, Kiiu–Kaberneeme tee, Kaber-la–Kaberneeme tee, Kalevi-Liiva tee, Kallavere–Ülgase tee, Ellandvahe tee (2,1 km) ja Ruu–Ihasalu tee.

Elle Himmakultuurispetsialist

Meie rahva eripära on väike olemine – väike maa ja selle väike rahvas, kes on hoidnud oma väikest kul-tuuri.

Meie ülesanne Jõelähtme vallas on oma kultuurikillu säilitamine – täpselt niipal-ju ja rikkalikult, kui esiisad on meile seda pärandanud.

Veelgi enam – meie kohu-seks on lisada sellesse pä-randisse omalt poolt midagi – kas head või halba, see sõl-tub meie tänastest otsustest. Jõelähtme vallas on alati kul-tuurist lugu peetud, seda on kaitstud ja hoitud. Meil õitseb koorilaul, rahvatants ja näite-kunst. Tänavu tähistasid mit-

med meie valla kollektiivid oma ümmargusi sünnipäe-vi: Maardu-Loo segakoor oma 15., ansambel Neeme Nogia ja Jõelähtme rahvamajas tegut-sev ansambel AnnabRe 10. te-gevusaastat. 15. aastapäeva künnisele on jõudnud ka üks säravamaid ja noorusliku-maid ansambleid – Jõeläht-me Noorte Segarahvatantsu-rühm.

15 aastat tagasi Svetla-na Siltšenko initsiatiivil käi-ma lükatud tantsurühmast on saanud edukas ühte hoi-dev kooslus. 1999. aastast on nad osalenud kõikidel laulu- ja tantsupidudel, nad on alati valmis esinema ja esindama.

Jõelähtme Noorte Segarah-vatantsurühm on vallas ar-mastatud ja oodatud. Te an-nate peole sära, nooruslik-kust, teis on sädet, mida ei saa

kunstlikult tekitada. Olge tä-natud ja jaksu edaspidiseks!

Eraldi tahaksin tänada Svetlana Siltšenkot, keda tun-takse tagasihoidliku ja mal-be daamina. Tean aga, et selle malbuse taga on sihikindlus, printsipiaalsus, järjekindlus ja täiuslikkuse poole pürgimine. Arvan, et need omadused on-gi tema edu saladuse võti, se-da nii rahvatantsus kui klave-riõpetamises. Ta on teinud ära imetlusväärse töö rahvatant-sukultuuri edendamisel Jõe-lähtme vallas. Tema tegemisi on märgatud ja tunnustatud. Sveta otsus jätkata ainult kla-veripedagoogina ei rõõmusta meid, kuid on tore tõdeda, et ta on kasvatanud meile tuge-va taimelava nii väikeste tant-sijate näol kui ka tantsujuhti-de osas. Siiras kummardus ja tänu tehtu eest.

ÕÕpppiillaasseessiinnduste LiidusMarijell Niinepuu

Kostivere koolielu on aktiivne, viimane kuu möödus eriti kiiresti ja sinna mahtus nii mitmeidki huvitavaid tegemisi.

Näiteks kutsusime lasteaialapsed kooli mar-ti jooksma. Kadripäeva puhul tegime lasteaeda vastukülaskäigu.

Kõige paljulubavam on aga see, et varsti saa-me valmis oma blogiga, kus hakkame kajastama põnevaid päevasündmusi, tegemisi ja eelkõige õpilasesinduse infot, mis on vajalik kõigile, kes soovivad teada, mis koolis toimub. Mõte blogi-postitusi teha tekkis meil juba eelmisel õppeaas-tal, kuid siis ei olnud kellelgi piisavalt initsiatiivi ja tahtmist seda ette võtta. Nüüd on meid amet-likult vastu võetud Eesti Õpilasesinduste Liitu. See on meie esinduse tähtsamaid saavutusi sel-lel õppeaastal, mille üle oleme väga õnnelikud. Novembris sai õpilasesindus aastaseks.

Läbi suure lume ja tui-su läks Eesti kroon ja tu-li euro.

8. jaanuaril tunnistati „Lau-lukarussell 2010” finaalvõist-lusel parimaks solistiks Loo kooli 5. a klassi õpilane Viole-ta Osula.

Jõelähtme vald sai 120 aas-tat vanaks, peeti tähtpäevale kohane volikogu istung.

Erakondade tegevus läks Riigikogu valimisteks valmis-tumise tähe all, Harju- ja Rap-lamaal oli valimisaktiivsus keskmiselt 67,5%.

10. märtsil 2011 allkirjastati Muuga–Kallavere kergliiklus-tee (koos tänavavalgustusega) ehitusleping.

Üle 30 aasta tagasi ehte- ja

metallikunstniku Leida Ilo loodud viitskulptuur „Muna“ avati taas.

Aprillis võeti maha Maar-du hiiemets ja toimus Muuga pumpjaama tutvustav arutelu.

Mais toimus esimene Sa-ha laat ja viies Jõelähtme rat-tasõit. Emakeelepäeva auks peetud jutuvõistluse võitsid Kostivere koolilapsed.

Vallaleht Jõelähtme sai 15. Volikogu esimehele esitati umbusaldusavaldus. Loo koo-li abiturient Kadri Kaasik sai ainsana Eestist Saksamaa sti-pendiumi. Loo koolis oli kaks kuldmedaliga lõpetajat.

29. juunil toimunud Jõe-lähtme vallavolikogu istun-gil valiti volikogu esimeheks Toomas Laanejõe.

Augustis toimus Jõelähtmes üleriigiline külateatrite festi-val, grand prix jäi Jõelähtme Lavagrupile.

1. septembril avati Kostive-res uus lasteaiarühm. Rikan-di preemia laureaadiks kuu-lutati Merike Kahu.

Novembris avati Kostiveres pidulikult uued teed ja sillad.

Volikogu otsustas luua uue allasutuse Kostivere Kultuu-rimõis.

Kohe on käes päev, mil Jõe-lähtme vallas on kadunud las-teaiajärjekorrad, sest 9. jaa-nuaril 2012 avatakse Loo las-teaia Pääsupesa juurdeehi-tus.

Jaanuaris 2012 saab Jõe-lähtme valla taasasutamisest 20 aastat.

Vallavalitsusel ja teehool-

dajal on elanikele palve. Teede ääred tuleb vabastada lumelükkamist segavatest ilu- ja piirdekividest, puuoks-test, põõsastest ja muudest takistustest. Arusaamatuste vältimiseks peaks ka autod parkima kinnistule.

Teehooldusfi rma ei saa oma tehnikat lõhkuda ja jätab ohtlikes kohtades tee lumest lahti lükkamata. Pealegi võib lume alla mattunud kivide otsa sõita igaüks meist. Kõik takistused, mis segavad lu-metõrjet teedel, fi kseeritakse teehooldusfi rma klienditee-ninduses, kuhu Jõelähtme valla elanikud võivad info saamiseks või edastamiseks pöörduda.

Tel 621 7740, info@teho.ee.

TEEÄÄRED VABAKS

Uudiss

ess

r-aa

a-aa ee

essi-s-vit-u.l-d.

UUUuudddiiissAnsambel Laululinnud sai võidu

Traditsiooniline Harjumaa koolinoor-te vokaalansamblite festival, millest võt-tis osa 26 ansamblit, toimus tänavu Oru kultuurikeskuses. Võisteldi viies vanu-serühmas: 1.–3. klass, 4.–5. klass, 6.–7. klass, 8.–9. klass ja gümnaasium.

Ansambel Laululinnud võitis 6.–7. klasside arvestuses 1. koha. Ansamblis laulavad Sandra Klettenberg 5. klassist, Violeta Osula ja Reelika Sommer 6. klas-sist. Ansambel esines B. Joeli / R. Kahro lauluga „Ja nii see läeb“ – kolmehäälselt ja a cappella. Teise lauluna esitati K. Ki-kerpuu „Langevate lehtede aegu“.

Ansambli juhendaja õpetaja Leili Vär-te ütles, et on väga rõõmustav, kui laulu-laste kohta öeldakse nii palju häid sõnu. Žürii leidis, et ei ole varem nii ilusat an-samblilaulu ja kooskõla kuulnud ning et loodetavasti saavad kuulajad sellest ka edaspidi osa.

Lemmikloom olgu kiibistatudLLeemmmmikloom oollgguu kkiiiibbiissttaattuuddUno PaasVäärteomenetlejaTel 6054 886, uno.paas@joelahtme.ee

Jõelähtme Vallavoliko-gu asutas 30.12.2010 Jõe-lähtme valla lemmikloo-made registri ja kinnitas selle põhimääruse.

Lemmikloomade registris saab registreerida kõiki lem-mikloomi (põhiliselt koerad ja kassid), koguda ja väljasta-da nende kohta informatsioo-ni ning vajadusel kiirelt leida järelevalveta loomade oma-nikud. Lemmikloomaregister on üle-eestiline veebipõhine register, mis koosneb kõikide KOV registritest.

Register on kättesaadav val-la ametnikele, veterinaaride-le, varjupaiga töötajatele, po-litseile, Kennelliidule ja samu-

ti looma omanikule aadressil www.eesti.ee. Andmete väl-jastamine on loomaomaniku-le tasuta.

Läbi riigiportaali pääseb loomaomanik ligi oma re-gistris oleva looma andmete-le, saab vaadata nt järgmise vaktsineerimise aega, muuta oma kontaktandmeid, teavi-

tada looma surma korral jne. Uue kiibistatud looma puhul saab omanik riigiportaali kau-

du ka ise oma andmed regist-risse kanda.

Registri asutamine muu-tis ka Jõelähtme valla koerte ja kasside pidamise eeskirja, tehes edaspidi oma lemmik-looma (koera, kassi) kiibista-mise kohustuslikuks. See või-maldab senisest täpsemalt tu-vastada järelevalveta loomade omanikke ja aitab kokku hoida valla raha.

Kuni 30.06.2012 korvab Jõe-lähtme vallavalitsus kuludo-kumentide esitamisel looma kiibistamise hinnast 7 eurot. Kiirustage!

Kuni 30.06.2012 korvab Jõelähtme vallavalitsus kuludo-kumentide esitami-sel looma kiibistami-se hinnast 7 eurot. Kiirustage!

Merike Metstak

3NR. 174DETSEMBER 2011 PERSOON

Merike Metstak

Mis toimus Kadriorus?Kutse presidendi vastuvõ-

tule oli erakordne, ausalt öel-des olin pisut pabinas ka. Ma ei ole nii avaliku elu tegelane, et sellisel kokkusaamisel end kohe väga vabalt tunda. Kad-riorus sain presidendi sooja käepigistuse, aumärgi ja tä-nukirja, liikumispuudega lap-sed olid meile kõigile valmis-tanud pehmed karukesed. Toimus väike kontsert ja vest-lus kohvilaua ääres. Väga mõ-nus ja soe kohtumine oli. Tse-remoonia videosalvestust näi-datakse 30. detsembril televi-sioonis.

Kes sind esitas ja miks? Minu kandidatuuri esita-

sid meie kodualeviku Kostive-re inimesed ja MTÜ Kostive-re Küla Selts – ju nad teadsid, miks. Aitäh esitajatele, suur au on pälvida aasta vabatahtliku tiitel.

Oled põline kostiverelane?Olen Kostiveres sündinud ja

koolis käinud. Algklassides oli mu klassijuhataja Tiina Kaa-sik, hiljem Irja Kingsepp. Eda-si viis tee Tallinna Ehituskoo-li mööblitisleriks õppima. Kui meister küsis, kas kellelgi on küsimusi, siis minul oli ala-ti küsimusi. Selgus, et see pol-nud õpetajatele kuigi mugav. Vaatamata väljakujunenud isiklikule arvamusele, sain nelja-aastase õppimise järel lõputööna abieluvoodi valmis ning kellukooli (Tallinna Ehi-tuskool) mööblitisleri paberid kätte.

Milline su kodu on?Kogu elu olen olnud Kostive-

res, vahepeal elasin küll paar aastat linnas üürikorteris, aga esimesel võimalusel ostsin siia

krundi ja ehitasin maja. Mul on väga tore naine ning kahe-aastane tütar. Olen oma va-likutega rahul – Kostivere on kõige parem paik, kus lapsed üles kasvatada. Kui vaid aega oleks kodu jaoks rohkem. Tei-nekord on päevad nii pikad, et ei jõua õhtuks lapsele head-ööd-põsemusi andma….

Vabatahtliku töö eest ju palka ei maksta, kus sa igapäevaselt töötad?

Olen klienditeenindaja Ale-xela Oil AS-is, vean autoga küt-teõli kodudesse, lasteaedades-se ja ettevõtetesse, seitse aas-tat juba samas ametis.

Firma võib sinu üle küll uhke olla?

Igal aastal saan jõuluajal tä-nukirja. Kliendid on rahul ja soovivad, et mina neid teenin-daksin. Tundub ehk kiitlemi-sena, kuid olen selle ajaga töö selgeks saanud ja tahan seda teha hästi. Tahan olla parim.

Aga harrastused, kas neile üldse jääbki aega?

Ega kodu, töö ja vabatahtli-ku töö kõrvalt palju aega üle jäägi, ent aega tuleb võtta ja oma tegevusi planeerida. Va-ba aja pühendan hea meelega Kostivere 4x4 Garage tegemis-tele – sõpradega aitame Kos-tiverre pesapalliväljakut ehi-tada, talvel lükkame tööko-ja taguse platsi lumest puh-taks ning teeme sinna liuväl-ja – lastel hea koht, kus uisuta-mas käia ja meestel hokivõist-lusi pidada. Suur kirg on aga offroad maastikuautode võist-lused – igal hooajal on viis sõi-tu ning tänavu oleme tulnud Eestis lausa teisele kohale.

Kes on su sõbrad?Sõpru on mul palju ja erine-

vaid. Viimasel aastal on tihe-

damalt olnud suhtlemist ale-viku aktiivgrupi liikmetega – koos teeme kodukandis hea-korratöid ja korraldame üritu-si. Need on ka inimesed, kel-le toel aasta vabatahtliku tiitli Kostiverre tõin. Teine suurem seltskond käib koos 4X4 Gara-ge tiimis. Muidugi on ka mit-meid teisi seltskondi, kus on head tutvused ja meeldiv läbi-saamine.

Miks sa teed vabatahtlikku tööd?

Ma tunnen, et sedakaudu saan teistele inimestele mida-gi anda. Näiteks kolm aastat tagasi ühel uusaastahommi-kul otsustasime meestega, et hakkame liuvälja tegema. Te-gin mõned telefonikõned ko-halikele ettevõtjatele ja küsi-sin, kas nad panevad õla alla. Idee sai teoks. Möödunud aas-tal samal ajal juba uisutasime. Tänavune liuväli on kolmas.

Hästi oluline on anda kogu-konnale midagi tagasi. Kui see on minu võimuses, siis aitan alati.

Oled oma 28 eluaasta kohta äärmiselt vanamoodne, sest enamik inimesi ei liiguta tasu-ta lillegi?

Küllap see on mul geeni-des, nii mu kadunud isa kui ka praegu kohalikus auto-firmas pearaamatupidajana töötav ema on mõlemad väga vastutulelikud inimesed. Ka minul on olnud õnn inimes-tega hästi läbi saada. Suhted on alati tähtsamad kui raha.

Tegeleme Kostiveres hästi paljude asjadega. Oma selts-konnaga käime kord nädalas koos saunas, ka seal saame asju arutada. On ainulaad-ne, et paarikümneliikmeli-ne seltskond koosneb eri elu-alade inimestest: jahimehed, IT-mehed, ehitajad – täienda-me ja aitame üksteist. Ühes-koos oleme rabast kodualevi-ku memmesid päästmas käi-nud, lumevangis autooma-nikke hangedest välja tõm-manud ja palju muudki. Se-da kõike heast tahtest, raha-ta, naeratuse ja tänusõnade eest.

Kuidas sa suudad teisi kaasata?

Milleks viriseda, et alevik on räämas ja ripakil, kui võib ise käed külge panna ja ühi-se kodukandi korda teha? Kõi-ge tähtsam on mõelda väl-ja plaan ja alles siis tegutse-

ma hakata. Näiteks mängu-väljakute rajamisel mõtlesin ehituslikud üksikasjad va-rem põhjalikult läbi ja pak-kusin lahendused teistele väl-ja. Ühiselt kutsusime ka ko-halikke ettevõtjaid projek-ti toetama – kui nähakse al-gatusvõimet ning tehtud töö-de lõpptulemust, ollakse ala-ti nõus abikätt ulatama. Kõik algab lugupidavast suhtumi-sest.

Kõik asjad, mis me ole-me suutnud siin ära teha, on mulle endale olnud väga hin-gelähedased. Suurim töö oli muidugi külakiikede ehitus, aga ka pinkide paigaldamine ja laste mänguväljakute reno-veerimine. Olen väga õnnelik, et saan külaelu edendamisele omalt poolt kuidagi kaasa ai-data.

Mis on järgmine ettevõtmine, mida kavatsed Kostivere alevi-kus ära teha?

Kõike ei saa praegu veel väl-ja rääkida, aga eesmärgid on meil suures plaanis paigas. Saadame vana aasta ära ning liigume uuel aastal uue hoo-ga edasi. Kõige olulisem on vast uute inimeste kaasamine – üheskoos jõuab rohkem.

Üksteise toetamine ja märkamine teeb Eesti suuremaks

Alevikuvanem Kadi Truuleht JarmostKes teeb, seda tuleb ka tun-nustada. Seepärast on Jarmo igati õige valik, keda teistele eeskujuks seada ja tehtud töö eest aasta vabatahtliku tiitliga tänada.Jarmo on olnud meie alevikus viimase aasta jooksul supernäide inimesest, kes on alati kogukon-na jaoks olemas, abivalmis ning keda võib usaldada – ta on küps võtma vastutust ning teeb seda vabatahtlikult. Jarmo paistab aktiivgrupist silma oma kuldsete käte ja organisaatorivõimete poolest – ta on rohkem tegude kui sõnade mees. Temast on meie aleviku eluolu parandami-sel väga suur abi – külakiiged, laste mänguväljakute renoveeri-misprojekt, lindude pesakastide valmistamine, püstkoja ehitus jaanipäevaks, kuivanud puude langetamine – kõik need tööd on tehtud läbimõeldult ja põh-jalikult Jarmo osalusel ja tema valvsa pilgu all.

Elukaasalane Helen Jarmost:Jarmo ööpäevas on rohkem kui 24 tundi – teda jagub kõikjale, ta on hästi liikuv ja tegus. Aeg-ajalt on tema kohustuste hulk lausa nii tihe, et tuleb ühiselt maha istuda ja prioriteedid paika pan-na. Õnn on olla kuldsete kätega mehe naine – aastaid tagasi maja ehitama asudes üllatas ta mind kohe oma põhjalikkuse ja pühendumusega. Oleks võinud ju raha eest lasta maja valmis ehitada. Aga ei – võimalikult palju töid tegi Jarmo ise. Ka täna, mil maja on valmis, ei oska Jarmo kodus niisama lesida ja puhata, vaid leiab alati endale mingi tegevuse. Ta on pühen-dunud ja põhjalik, alati täisvõitu jahtiv.Meie väikse tütre isana on Jarmo väga hooliv ja lahke. Tema aru-saam lapsekasvatamisest eeldab täiuslikku lähenemist – see peab olema kindlates raamides, et laps tunneks end turvaliselt ja kaitstult. Perekond on Jarmole peamine. Jarmol on üks vend ja üks õde, tihti saadakse omavahel kokku, alati toetatakse-aidatak-se üksteist. Eriline koht Jarmo südames on tema emal.

Kaido-Peeter Pahkma 4x4 Garage’ist:4x4 Garage alustas tegutsemist 1999. aastal off road maastikusõi-duga. Jarmo on tiimi kuulunud 4–5 aastat – alguses fännklubi liikmena, nüüd juba kaks aastat aga tiimi sõitjana (kaardilugeja/autoremondilukksepp). Täna on just Jarmo see, kes hoiab tiimi tegusana – organiseerib ja korraldab kõiki vajalikke tegevusi. Kui algusaastatel oli autosid rohkem ja ka võistlusi tihedamini, siis nüüd on 4x4 Garage tegevusväljas rohkem kogukonna asjad, nagu liuvälja-ku rajamine, jaanipäeva korralda-mine jne. Nendes tegemistes on Jarmol meil justkui PR-inimene – suhtleb ja toimetab, paneb meid tegutsema ning räägib meie tegemistest. Igal juhul on Jarmo teinud Kostivere jaoks väga palju.

TEISED ARVAVAD

Eesti vabatahtlike tun-nustamisürituse patroon vabariigi president Toomas Hendrik Ilves avaldas 4. det-sembril Kadriorus tänu küm-nele vabatahtlikule, kahele silmapaistvale vabatahtlike juhile ning töötajate vaba-tahtlikkust soodustanud or-ganisatsioonile.

„Teie olete kaitsevall üks-kõiksuse ja hoolimatuse vas-tu,” ütles president Toomas Hendrik Ilves aasta vabataht-likke tunnustades. „Südame sunnil ja vabal tahtel organi-seerunud vabakond on ju tõe-poolest see vajalik kaitsemeh-hanism, mis hoiab meie ühis-konna avatuna ja tervena, ai-tab kodanikel kaasa rääkida ja riiki paremaks muuta, hoolida oma riigist.”

Riigipea meenutas, et Ees-tis on tugevad vabakondlikud traditsioonid, mida ei suude-tud hävitada ka kõige pimeda-matel ja raskematel aastatel.

„Kuid alati saavad ja peavad meie vabakonna enda inime-sed, riik ja ettevõtted soodus-tama vabakonna tegevust. Just soodustama ja toetama, mitte aga juhtima või korraldama. See teeb meid tugevaks ja lu-bab meil ka kõige raskema-

te probleemidega toime tulla. Üksteise toetamine ja märka-mine teeb Eesti suuremaks,” kõneles president Ilves.

Aasta vabatahtliku tiit-li said Rauno Avel, Jarmo Ida-vain, Maite-Margit Kotta, Kul-dar Käsper, Leili Nael, Erna-Elise Neimann, Ülle Olli, Mar-gus Press, Aino Suviste ja Ina Tepp.

Töötajate vabatahtlikkust enim toetanud organisatsioo-

niks osutus Eesti Advokatuur, mis on loonud vabakonna-ga pikaajalise koostöö pakku-des pro bono õigusabi Heateo Sihtasutuse poolt toetavatele ühendustele.

Vabatahtlike tunnustami-seks esitatud 73 ettepaneku seast valis laureaadid välja ko-misjon. 5. detsember oli rah-vusvaheline vabatahtlike päev ning ühtlasi tähistatakse täna-

vu Euroopa vabatahtliku tege-vuse aastat.

Tänan Teid, Jarmo Idavain, vabatahtli-

ku tegevuse eest, millega olete andnud väärika panuse oma kodukoha ja Eesti ühiskonna heaks.

Toomas Hendrik Ilves

2 x Rasmus Jurkatam

4 NR. 174DETSEMBER 2011KULTUUR

Kust me pärit oleme?

Terviselaupäev

Jaan TagaväliEesti Genealoogia Selts

Suguvõsauurimine ehk genealoogia on põnev har-rastus, mis toob esile ini-meste elusaatused ja paik-konna mineviku.

See rahuldab inimeste tun-netuslikke ja kultuurilisi vaja-dusi, loob identiteeti.

Milleks suguvõsa uurida?Lisaks professionaalsetele

ajaloolastele tegeleb tänapäe-val mineviku uurimise, mõ-testamise ja kirjapanemisega ka rohkearvuline harrastus-ajaloolaste seltskond. Nende üks populaarsemaid tegevus-suundi on suguvõsauurimine ehk teaduslikus kõneviisis ge-nealoogia. Tänapäeval kuu-lub genealoogia ajalooteadus-te hulka, kus uuritakse kindla-te meetodite ja allikate baasil suguvõsade, perekondade ja üksikisikute põlvnemist ning sugulussuhteid. Läbi ajaloo on suguvõsade uurimisel ol-nud kas usundiline, praktiline või harrastuslik alus. Varajas-tes ühiskondades oli päritolu

tundmises oluline selle seos usundilise maailmavaatega, eriti esivanemate kultusega. Seevastu keskajal ja hiliskesk-ajal oli näiteks Euroopas oma päritolu teadmine tähtis õi-guslike ja varanduslike suhe-te reguleerimisel, kuna pärit-olu võis anda teatud kindlaid privileege – tiitleid, võimu, va-randust jne.

Praegusel ajal ei ole genea-loogia fookuses ei usundi-suhted ega ka varanduslikud probleemid. Nüüd võimaldab suguvõsauurimine rahulda-da inimeste tunnetuslikke ja kultuurilisi vajadusi, seega on sellel eelkõige harrastuslik tä-hendus. On ju huvitav teada, kes olid meie esivanemad, kus nad elasid ja millega tegelesid. Tihtipeale selgub, et ammu-sed tuttavad osutuvad sugu-lasteks. Värskendatakse sugu-võsalegende ja avastatakse, et kauge esivanem on olnud tei-sest rahvusest ja tulnud siia väga kaugelt.

Eestlaste esimesed uurimused

Varasemal ajal oli Eestis su-guvõsauurimine peamiselt baltisaksa aadliperekondade

ja kirikutegelaste hu-viks. Nii nagu mitme-tel muudel elualadel, said eestlased ka sugu-võsade uurimises in-nustust baltisakslaste samalaadsest tegevu-sest. Esimesi suguvõ-saloo andmete kogumise kat-setusi tegid eestlased juba pe-rekonnanimede panemise ajal 19. sajandi esimesel poolel.

Õige hoo sai eesti suguvõsa-de uurimine aga 20. sajandi al-gusaastatel. Teedrajav oli ees-ti genealoogia isaks nimeta-tud Nõo luteri koguduse pas-tori Martin Lipu tegevus. 1903. aasta veebruaris avaldas aja-leht Tartu Postimees tema üleskutse ja palve suguvõsa-de uurimiseks ning tema abis-tamiseks vajalike materjali-de kogumisel. Veel samal aas-tal ilmus ajalehes Martin Lipu kirjutis Tartu köstrist Micha-el Ignatiusest (1710–1776), kus esitati viis põlvkonda köstri eellasi ja järglasi. 1906. aastal ilmus eraldi raamatuna Lasva mõisa rentniku Peeter Lensi-ni uurimus „Sinihallika omad ehk Lensinite perekonnaraa-mat“, milles on enam kui saja isiku eluloolisi andmeid. 1907.

aastal Martin Lipu sulest trükis ilmu-nud raamat „Masin-gite suguvõsa” sisal-dab pastori ning kir-ja- ja keelemehe Ot-to Wilhelm Masingu perekonnaloo. Sel-

le raamatuga tahtis autor välja selgitada ajaloolist tõde ja tea-da anda, et eesti päritolu ei ole vaja sugugi häbeneda.

Alustada tuleb iseenda teadmistest Kirjutage välja kõik teadaole-vad esivanemad ja teised su-gulased koos sünni- ja surma-kuupäevadega, sünni- ja elu-kohtadega. Samuti pange kirja sugulaste matmispaigad, sest ka hauatähised kõnelevad. Küsitlege eakaid sugulasi. Uu-rige, mida nad teavad teie esi-vanematest. Kas keegi on juba suguvõsaskeeme koostanud? Mõnikord on abi esivanema-tega samades paikades elava-test või seal elanud inimestest. Tööga on kiire, kuna kauge-mat minevikku mäletavad ea-kad inimesed võivad manalas-se variseda ja siis ei ole enam kelleltki küsida.

Vaadake läbi kodus leidu-

vad perekonnapaberid. Nen-de hulgas võib olla matusetali-tuste laululehti ja palju muud kasulikku. Vaadake koos teiste sugulastega läbi nende kodu-des olevad samalaadsed do-kumendid.

Otsustage, millise esivane-ma sugupuud hakata kõige-pealt koostama. Võib ju isalii-ni asemel uurida hoopis ema-liini. Peale selle on teil ka isa- ja emapoolsed vanaemad oma suguvõsadega.

Soovitan alustada esivane-mast, kelle järglasliinide koh-ta on olemas kõige rohkem andmeid. Muidugi saab ühe-aegselt uurida ka mitme esiva-nema järglaskonda. Sugupuu-le või suguvõsaskeemile lisa-ge inimeste fotosid, eluloolisi andmeid ja isiklikke mälestu-si. Samuti koguge andmeid ta-lude ja külade kohta, kus teie sugulased on elanud.

Olge leidlikud, inimeste elu-looliste andmete allikad on piiramatud. Hindamatuteks abimeesteks on mäluasutu-sed oma kogudega: raamatu-kogud, muuseumid ja arhii-vid. Liikuge oma uurimistöö-ga samm-sammult ajas tagasi.

Sugupuu esmane kujundamine

Olles välja selgitanud uu-ritava suguvõsa kõige varem elanud teadaoleva esivane-ma nime ja muud elulooli-sed andmed, kantakse lisaks järglasskeemi tema abikaa-sa ja lapsed. Naisterahvaste puhul on otstarbekas märki-da sünnijärgne perekonna-nimi, sest üldjuhul on nad abiellumisel saanud mehelt uue perekonnanime. Kui esi-vanemal oli mitu abikaasat, siis näidatakse ära ka nemad koos ühiste lastega. Sama-moodi kantakse skeemi laste abikaasad ja lapsed nii mees- kui ka naisliinides, olenema-ta perekonnanimest. Selli-selt toimitakse niikaua, kuni on veel uusi andmeid erine-vate liinide järeltulijate koh-ta. Sageli tuleb mitmeid kor-di külastada neidsamu ini-mesi, kelle käest on juba va-rem andmeid saadud. Uuri-mise käigus tuleb ette, et va-rasematesse skeemidesse tu-leb sisse viia täiendusi ja pa-randusi.

Loo järg jaanuarikuu vallalehes.

Väino HaabJõelähtme TSK

Jõelähtme Tehnikaspor-diklubi ja Loo Kultuurikes-kuse koostöös korraldatud tervisepäevadele looduses võib joone alla tõmmata.

Esimesel oktoobrikuu lau-päeva hommikupoolikul asus väike tervisesportlas-te grupp neljateistkilomeet-risele ringile. Avastamisrõõ-mu pakkus võimalus suun-duda meie uut Tallinna–Nar-va maantee äärset kergliik-lusteed mööda kuni Maardu järveni.Tundub, et uus kerg-liiklustee on omaks võetud, seda kinnitas kohtumine ke-

pikõndijate, rulluisutajate ja jalgratturtega. Kauaooda-tud, kuid veel avamata kerg-liiklustee on oma turvalisi liiklemisvõimalusi juba pak-kumas ja uue raja leidnud tervisesportlased näikse ra-hul olevat.

Järveäärselt teelt suundu-sime Maardu mõisa. Sealses mõisapargis võis nautida iga laupäevaga järjest värviki-revamaks muutuvaid puid. Mõisast Saha külla viiv tee-lõik oma väikeste tõusudega oli nii mõnelegi väiksema-le ratturile juba paras kat-sumus, kuid isa või sõbra tuules saadi hoog jälle üles. Mäeveerul Saha külast Loo-le sai hea hoo lõpuspurdiks, kus mõnigi noorem mees ei

tihanud enne Loo aleviku viita hoogu maha võtta.

Need mõned laupäeva-hommikused kilomeetrid ja napp sõidutunnike and-sid võimaluse tunda sügi-se hingust, näha ja nautida meie paepealseid põllulap-pe ja metsatukki. Rada oli hommikuseks ürituseks pa-raja pikkusega ja tempo kõi-gile vastuvõetav. Nii sai vee-detud kõik neli oktoobrikuu laupäeva.

Nagu lubatud, loositi osa-võtjate vahel välja jalgratta-kiiver, mille omanikuks sai Roland Rikolas.

Spordisõbrad tunnevad huvi, kas on tulemas on ka suusarada. See tuleb kind-lasti, ootame vaid lund!

Pildil aktiivsemad osalejad Taisto Tamm, Roland Rikolas, Karl Ajamaa ja Ahto Temper

Mida ütleb meile Jõelähtme XXIV laulupäev Kadri LepikLaulupäeva korraldusmeeskond

Eestlased on ajast aega võidelnud kurjuse ja eba-õigluse vastu lauluga.

Järjekordne laulupäev, see-kord Jõelähtme ja Kuusalu valdade ühine, toimub 2. juu-nil Jägala joal ja annab taas võimsa sõnumi – inimeste sü-

dameid saab võita vaid hea-dusega. Paekivi pole kruus ega betoonisegu, vaid meie rahvuskivi. Kes otsustab, mil-line paik väärib säilitamist jä-reltulevatele põlvedele?

Ükskõiksus ei tohi võita – järjekordne paekarjäär hävi-taks lillede, lindude, loomade kodu. Karukellade kasvukoht peab puutumatu looduse rüp-pe alles jääma!

Jõelähtme ja Kuusalu rah-vas astub üles kaitsma oma kodu tugeva ühtehoidmise ning laulu ja tantsuga. Lau-lupäev kannab nime „Ka Ruu kellad helisevad“.

Kokku on kutsutud kõik oma ala spetsialistid, kahe valla koostööd juhib Karin Soosalu. Kuusalu valla ja Ruu küla ini-meste ühistöö on sealmaal, et tänaseks on paika saanud las-te- ja mudilaskooride reper-tuaar. Õige pea saavad kok-

ku ka segakooride dirigendid ning tantsujuhid. Laulupäeva märksõnad on rõõm lihtsuse ilust ja headusest, siiras kiin-dumus loodusesse, usk, et kõik hea ja ilus jääb kestma alati-seks, hirm, et kõik ei pruugi olla igavene, kurbus, kui tões-ti võetakse meie lastelt kodu ja õnnelik lapsepõlv ning lootus, et ühte hoides võidab headus kurjuse.

Kontsertetendus kestab 1 tund ja 45 minutit. Laulupäe-vaks valmib ka oma laul „Ka-rukellad helisevad“, mille loo-misel teevad koostööd Jaan Tepp Ruu külaseltsist ja heli-looja Erki Meister.

erakogu

Laulupäevaks valmib ka oma laul „Karukellad helisevad“

5NR. 174DETSEMBER 2011 SPORT

Kostiveres toimus sildade jooksTõnu Tuisk

2011. a kevadest oleme pidanud toime tulema ae-gade kõige kehvemate tee-oludega ning liikumisvõi-malustega.

Teadsime, et suve lõpul kõik muutub – saame uue silla, uue tee ja boonusena ka kerg-liiklustee koos valgustuse, teemärgistuse ja muu juur-dekuuluvaga. Sügiseks olid tööd valmis saamas ning ot-sustasime, et avamine peaks lisaks kõnedele ja lindilõika-misele sisaldama üritust, ku-hu oleksid kaasatud ka ela-nikud. Jõudsime otsusele, et

Kostivere silla ja kergliiklus-tee avamisürituse n-ö kirsiks tordile peab saama Kostivere sildade jooks.

Pea kuu aega enne avamis-üritust sai hakatud – alguses paberil, hiljem juba jalgsi – mööda plaanitavat rada rin-gi käima, et valida välja kõi-gile jõukohane marsruut. 1,7 km pikkune rada joonista-ti eesmärgiga, et see ületaks võimalikult palju Kostiveres asuvaid sildu ning igat neist vaid ühe korra. Tegemist ja-gus – Kostivere Spordiselts te-geles nii auhinnafondi moo-dustamise kui aktiivse raja-planeeringuga, Kostivere 4x4 Garage tagas vajaliku trans-pordi ning vahendid üritu-

se „staabi“ ülesseadmiseks, Jõelähtme Singel aitas raja-märgistusega.

Jooksule registreerus in-ternetis üle 70 osaleja, mis täitis meie ootused kahe-kordselt. Jooksu start anti pi-sut enne kella ühte ning kii-reimad saabusid finišisse ju-ba 6 minutit pärast starti. Jooksjate järel startinud kepi-kõndijad lõpetasid ringi um-bes 20 minutiga.

Osalejate rohkus ning üri-tusele järgnenud tagasiside kinnitasid, et Kostiveres on spordiürituste tühimik ning et meie olime tabanud õige ala valimisega otse naelapea pihta. Loodame, et sildade jooks saab traditsiooniks.

Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik RRaahhvvaallooendusseell oossaalleemmiinnee oonn kkoohhuussttuusslliikk Karin VolmerStatistikaamet

Peagi, 31. detsembril al-gab Eesti üheteistkümnes rahva ja eluruumide loen-dus, mis loob selgust Eesti elanike kohta.

Et tulemused oleksid täp-sed, on loenduse küsimustele vastamine igale Eesti elaniku-le kohustuslik.

„Loendusel osalemine on tõepoolest kohustuslik. Ai-nult siis, kui meil on täpne ja ajakohane statistika mees-te ja naiste arvust ning erine-va vanuse, hariduse ja elukut-sega inimeste paiknemisest, saame oma ühiskonnale sea-da mõistlikke tulevikusihte,“ rääkis Tallinna ringkonnajuht Pille Samberk.

Rahvaloendus on ainus võimalus vajalikke andmeid saada ja seetõttu on loendu-sel osalemise kohustus kirjas ka riikliku statistika seadu-ses. Loenduse metoodikaju-hi, Tartu Ülikooli emeriitpro-fessori Ene-Margit Tiidu sõ-nul pole selles midagi uut – ju-ba 1922. aastal, kui toimus ise-seisva Eesti Vabariigi esimene

rahvalugemine, oli küsimus-tele vastamine kohustuslik. „Tol ajal öeldi ka, et rahvalu-gemine annab rahvale silmad ning et rahvas, kel puuduvad rahvalugemise andmed, ei tunne iseennast. Need on mi-nu arvates igati ilusad mõt-ted, mis sobivad ka tänases-se päeva,“ rääkis Ene-Margit Tiit. „Kasutagem siis seda või-malust ja andkem ka tänasele Eestile silmad, et näha, milli-sed me tegelikult oleme.“

Vastused ainult statistika tegemiseks

Ringkonnajuht Pille Sam-berk teab, et kohalikud inime-sed on loenduse eel juba väga põnevil – kui palju meid siis ikkagi on. „Loendusel kogu-tud andmed aitavad hiljem ju vastata nii paljudele oluliste-le küsimustele. Inimeste paik-nemise järgi saab näiteks tea-da, kas teede ja ühistranspor-divõrk vastab inimeste vaja-dustele, milliste sotsiaaltee-nuste järgi hakkab eri piir-kondades vajadus tekkima,“ tõi ringkonnajuht vaid mõned näited selle kohta, miks loen-dus on meile kõigile vajalik.

Neile ja teistele tähtsatele küsimustele vastamiseks on

vaja üksnes statistikat. See tä-hendab, et loendusel kogutud isikuandmed on kaitstud ja neid ei anta edasi kolmanda-tele osapooltele. Ka riigiasu-tustele mitte. „Rahvaloendu-sel esitatud andmetest kellele-gi mingeid õiguslikke tagajär-gi küll kindlasti ei tule,“ ütles Pille Samberk. „Neid andmeid ei anta mitte kellelegi edasi ja statistika tegemisel eraldatak-se vastustest ka inimeste isi-kuandmed. Seega ei pea kee-gi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed. “

Selleks, et andmete kogu-mine oleks kõigile võimali-kult mugav, on loendajate kä-sutuses sülearvutid ja päris esimest korda võimalik end ka ise interneti teel loenda-da. „Rahvaloendus algabki 31. detsembril just e-loendusega, kus terve kuu jooksul on või-malik kõigile küsimustele vas-tata hoopis internetis,“ rääkis ringkonnajuht Pille Samberk. „Eks see on ju teada, et meie inimesed on võib-olla natu-ke häbelikud ja ei taha võõra-le inimesele endast kuigi palju rääkida. Seepärast ongi väga mugav, et igaüks, kel ID-kaart või pangakoodid olemas, võib

loendusankeeti täita ka täitsa omaette, arvuti taga istudes,“ selgitas Pille Samberk.

Interneti teel loendusel osa-lemiseks peab olema võima-lus kasutada arvutit ja inter-netti ning veebilehel asuvas-se ankeeti sisselogimine toi-mub ID-kaardi või interneti-panga kaudu. Koht ei ole see-juures oluline: olgu selleks siis enda või oma lähedaste kodu, töökoht, raamatukogu või ko-guni buss. E-loenduse kesk-konnas on olemas kõik vajali-kud juhendid ja abi saab küsi-da ka Statistikaameti infotele-fonil 625 9100 või e-posti teel aadressil klienditugi@stat.ee. E-loenduse ajal vastab info-telefon kõigil nädalapäevadel kell 8–22, küsitlusloenduse ajal veebruaris ja märtsis es-maspäevast reedeni kell 8–18.

Tallinna ringkonnaju-hi Pille Samberki sõnul võiks e-loenduse abiga uurida ka oma perekonna ajalugu. „Kui enda ankeet juba täidetud, siis tasub tegelikult võtta üks mõnus õhtupoolik ja aidata e-ankeedid ära täita ka oma vanematel või vanavanematel. Kui aitame näiteks vanaemal e-ankeeti täita, saame ju teada ka seda, kus sündisid omakor-

da tema vanemad ja vanava-nemad,“ rääkis Samberk.

Tuleb ka rahvaloendajaKes e-loendusel osaleda ei

soovi või jõua, võib oodata hoo-pis rahvaloendaja külastust. Nemad hakkavad inimesi kü-lastama alates 16. veebruarist ja teevad seda kuni märtsi lõpuni. Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. „Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg,“ ütles ringkonnajuht.

Statistikaameti palgatud 2200 rahvaloendajat hakka-vad inimesi külastama alates 16. veebruarist. Neid tunneb ära Statistikaameti poolt väl-jastatud pildiga töötõendi, si-nise kohvri ja loenduse kirjade-ga salli järgi. Tavapärase paber-ankeedi asemel märgivad nad vastused sülearvutisse ja kuna-gi ei küsi inimestelt nende sis-setulekut.

„Tõesti, ühtegi rahvaloen-dajat enne 16. veebruari ei tu-le ja nemadki külastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud e-loendusel või kui ankeet on jäänud lõpetamata. Küll aga jätkavad endiselt oma tööd

teiste uuringutega seotud Sta-tistikaameti küsitlejad ja neid ei tasuks karta, vaid küsida igalt külaliselt, kes end küsitleja või loendajana esitleb, töötõen-dit, millel kindlasti peab olema pilt,“ soovitas Tallinna ring-konnajuht Pille Samberk.

Kogu info rahva ja eluruu-mide loenduse kohta on lei-tav aadressil www.REL2011.ee ning detsembrikuu jooksul jõuavad kõikidesse postkasti-desse ka loendust tutvustavad voldikud.

• 31. detsember 2011: kõik

rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri seisuga

• E-loendus: 31. detsember 2011 – 31. jaanuar 2012

• Küsitlusloendus: 16. veebruar – 31. märts 2012

• Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja sinist kohvrit, Teie palga-numbrit ei küsi ja enne 16. veebruari Teid loendama ei tule.

• Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist.

• Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik.

RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011

Kostivere sildade jooksu üldtulemused 19. november 2011

Koht Eesnimi Perenimi Sünniaasta Sugu Aeg

1 Raimond Voolaid 1995 M 00:06:06.685

2 Tarvo Välba 1981 M 00:06:39.877

3 Toomas Känd 1969 M 00:07:07.799

4 Riivo Pall 1996 M 00:07:19.021

5 Janno Roots 1996 M 00:07:24.190

6 Aivar Vonk 1957 M 00:08:27.011

7 Freddy Laurimann 1996 M 00:08:39.260

8 Janno Idavain 1988 M 00:08:41.072

9 Hillar Käärik 1973 M 00:08:41.830

10 Ken Pahkma 1996 M 00:08:43.192

11 Jarek Terasma 2000 M 00:08:44.236

12 Ardo Rosumovski 1998 M 00:08:49.381

13 Markus Käärik 1999 M 00:08:50.267

14 Kristjan Iljassov 1999 M 00:09:29.634

15 Kätrin Varik 1999 N 00:09:36.170

16 Toomas Laanejõe 1967 M 00:09:50.514

---i.i-

m-

i-e n g e a e

K

4 x Merike Metstak Vallavanem Andrus Umboja ja alevikuvanem Kadi Truuleht lõikasid avalindi läbi

Jooksjad Toomas, Karut ja Tommi fi nišis

6 NR. 174DETSEMBER 2011VALLA ELU

Teised meistLoole peab gümnaasium jääma

Pihlakobar sai seitse

Volikogu töömailt Asutati uus kultuuriasutus Eelarvetulud vajavad suurendamist

LLoooollee ppeeaabb gggüümnaasiium jjäääämaHarju maavalitsus an-

dis hiljuti teada kümnest gümnaasiumist, mida nen-de hinnangul võiks ees oo-data sulgemine, kuid valla- ja linnajuhid pole maava-litsuse otsusega nõus.

Vallavanem Andrus Umb-oja sõnul tähendaks Loo Keskkooli sulgemine, et nõrgeneks ka põhikooliosa, sest mõned talendikad õpe-tajad võivad lahkuda.

Vallavanem Andrus Umb-oja ütles Postimehele, et gümnaasiumite sulgemi-sel ei saa üksnes õpilaste

arvust lähtuda. „Meie usu-me ja õpitulemused näita-vad, et suudame kvaliteet-set keskharidust anda,“ sõ-nas vallavanem. Ta tõstis esile Loo Keskkooli kõrges-ti kvalifitseeritud õpetaja-te kaadrit, kus on tööl lausa viis metoodikut. Gümnaa-siumiosa sulgemine mõjuks Umboja sõnul kvaliteedi-le halvasti, sest nii mõnigi õpetaja võib lahkuda ja see nõrgestaks omakorda põhi-kooli.

Umboja rõhutas, et peab gümnaasiumit oma val-la jaoks oluliseks. Vallava-nema sõnul on tekkinud ka

suuremaid klasse ja laste arv on kasvamas. Kuigi 100 lapseni ehk ei jõuta, siis sel-les suunas vähemalt pürgi-takse.

„Võib-olla mõned teised omavalitsused ei suuda ra-ha juurde anda, kuid meie oleme suutnud ja vanas ra-has igal aastal miljon kroo-ni õpetajate palkadele peale maksnud,“ sõnas ta. „Usun, et jätkame nii ka edaspidi, kui riik just võimalust käest ei võta.“

Umboja hinnangul poleks õige, kui gümnaasiumiosa tuleks sunniviisiliselt likvi-deerida.

Kai Müürsepp

17. novembril pidas Loo seeniori-de klubi Pihlakobar oma seitsmendat sünnipäeva.

Pärast avasõna ja klubi oma an-sambli tantsulise sissejuhatuse said sõna külalised. Skoori avas vallava-nem, järgnesid head sõbrad lähemalt ja kaugemalt. Kauni luuletuse Pihla-kobara saamisloost luges Maire Papp. Maitsti perenaiste pakutud head ja pa-remat ning piduliste tuju hoidsid ülal ansamblid Vikero ja Aareco.

Aitäh veel kord kõikide heade soovi-de eest! Pihlakobar elab edasi!

AAAssuutttaatttiii uuuuss kkkullttuuuurriiaassuuttuussJõelähtme Vallavoliko-

gu otsusega nr 246 „Kosti-vere Kultuurimõisa asuta-mine“ 24. novembrist 2011 loodi vallavalitsuse halla-tav kultuuriasutus Kostive-re Kultuurimõis.

Asutuse tegevust regulee-rib vallavolikogu määrus 24. novembrist 2011 nr 71 „Kos-tivere Kultuurimõisa põhi-määrus“.

Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr 249 „Vara tasu-ta kasutusse andmine“ an-ti otsustuskorras MTÜ-le Kostivere Selts tasuta ka-

sutusse Kostivere alevikus asuva Kostivere mõisa tei-se korruse ruumid tähtajaga 01.12.2011 kuni 31.12.2020.

Vallavolikogu otsustas lõ-petada mõisa peahoones oleva Kostivere päevakesku-se tegevuse ja viia päevakes-kuse personal koos tegevus-tega üle uue kultuuriasutu-se alluvusse. Päevakeskuse asukoht ei muutu. Kultuuri-asutus hakkab koordineeri-ma ka Kostivere noortekes-kuse tööd.

Kultuuriasutust hakkab juhtima 1. jaanuarist 2012 avaliku konkursi korras vali-tud juhataja, kes paneb pai-

ka töötajate struktuuri ja üri-tuste plaani. Tema vastutab ka kultuurilise ja majandus-liku tegevuse ning personali valiku eest, töötab välja kor-raldusreeglid, asjaajamis-korra, koostab vallavalitsu-se ettekirjutustest juhindu-des asutuse eelarve projekti, kinnitab töötajate töötasud ja sõlmib nendega lepingud. Kultuuriasutuse nõukogu on ühiskondlikel alustel töö-tav vähemalt viieliikmeli-ne nõuandev organ. Juhata-ja teeb ettepaneku nõukogu liikmete koosseisu kohta ja kutsub kokku nõukogu esi-mese koosoleku.

d

t

a

t

d

t

l

i

d

u

u a

Andrus UmbojaVallavanem

Käes on aastalõpp ja ilm-selt mõtleb enamik inimesi juba saabuvatele jõuludele ja vanaaastaõhtu pidustus-tele.

Vallamajas on see tavapära-selt rahulik aeg hoopis üks kii-remaid aastas eelkõige seetõt-tu, et käsil on aktiivne järgmi-se aasta eelarve koostamine. Nagu ikka, on kõigil allasu-tustel hädasti raha juurde va-ja, kuid siingi kehtib reegel, et raha on palju vähem, kui se-da vaja oleks, ja häid mõtteid, mida võiks rahastada, on ala-ti palju rohkem kui vahendeid nende teostamiseks.

Kohti on juures terve lasteaia jagu

Vaadates tagasi aastatel 2008–2011 tehtule, saab öel-da, et oleme väga palju pa-nustanud lasteaiakohtade loomisesse. Selle ajaga ole-me Neeme, Kostivere ja Loo lasteaedadesse juurde loo-nud kaheksa rühma, mis tä-hendab sisuliselt, et oleme ühe lasteaia juurde ehita-nud. Lasteaiakohtade loomi-ne on väga oluline ja positiiv-ne areng, kuid see maksab väga palju nii investeeringu-te kui ka tegevuskulude mõt-tes. Kokku on selle ajaga in-vesteeritud umbes 23 miljo-nit krooni (1,5 miljonit eu-rot). Lisaks on vajadus inves-teerida ka 2012. aastal laste-aedadesse umbes 166 000 eu-rot (2,6 miljonit krooni), mil-lega saaks lõpule viia Loo lasteaia hooviala ja parklaga seotud tööd, kaasfinantsee-rida CO2 programmi raames vana hooneosa soojustamist, sisustada uued Loo lasteaia juurdeehituse ruumid ning rajada Kostiverre lisaks üks

lasteaiarühm.Sisuliselt uue lasteaia juur-

deehitamine eelnimeta-tud aja jooksul on ka olulisel määral suurendanud igapäe-vaseid palga- ja majandamis-kulusid. Kui 2009. aastal olid meie lasteaedade tegevusku-lud kokku 12,8 miljonit kroo-ni (0,8 miljonit eurot), siis 2012. aasta eelarves kasva-vad need kulud täiendavate rühmade avamise arvelt juba 1,1 miljoni euroni (17,2 mil-joni kroonini), millele lisan-dub täiendavalt eelmises lõi-

gus toodud investeeringute vajadus.

Maamaksu määr äri- ja tootmismaadele võiks ühtlustuda

Hoolimata sellest, et kõige olulisema tuluallika – tulu-maksu – laekumine on viima-se aasta jooksul paranenud, ei ole võimalik kulude nii suure-mahulisele kasvule ainult sel-lest allikast katet leida. On vaja saada eelarvesse täiendavaid tulusid, kuid võimalused tu-lude suurendamiseks on suh-teliselt napid. Omavalitsustele on riik andnud ühe selge või-maluse tulubaasi reguleerimi-seks ja see on maamaks. Mak-sud on alati olnud hell teema, kuid alternatiive tulude suu-rendamiseks on ka raske leida. Viimati muudeti meie vallas maa maksustamise määrasid 2006. aastal. Sellest ajast ala-tes on maamaksuseaduses-se sisse viidud olulised muu-datused. Näiteks on võimalik nüüd diferentseerida maksu-määrasid ka maa sihtotstarve-te kaupa, st elamu- ja ärimaal ei pea enam olema sama mak-sumäär. See muudatus või-maldab läheneda maamak-sule nii, et korrigeerides äri- ja tootmismaa maksumäära ei pea automaatselt tõstma ela-mumaa maamaksu.

Tihti on minu käest küsitud, mis kasu toovad meie valla-le suured tootmisettevõtted. Vastuseid on kaks: tulumaks inimestelt, kes nendes ette-võtetes töötavad ja maamaks. Rohkem tulusid sellest vald-konnast vallale ei laeku. Val-la elanikest töötab umbes 30%

meie vallas ja 70% mujal, neist enamik Tallinnas. Paljudes-se ettevõtetesse tuuakse bus-sidega töötajaid naaberoma-valitsustest Maardust ja Tal-linnast.

Hetkel maksavad meie äri- ja tootmisettevõtted maamaksu erinevate määrade alusel. Näi-teks Muuga sadama piirkon-nas on see osale ettevõtetest 2,5% ja osale 1,3%, Lool 1,8% ja Kostiveres 2,0%. Kas selli-ne äri- ja tootmismaa maksu-de diferentseerimine on põh-jendatud, on kaheldav. Aja-

looliselt on see pigem seotud elamumaa maksustamisega, sest vald on soovinud elanikke kõrgest maamaksust säästa. Nüüd on võimalik aga äri- ja tootmismaa maamaksu üht-lustada ilma elanikele mak-sutõusu põhjustamata. Meie naaberomavalitsuses Rae val-las on ühtlane maamaksu määr 2,5% ja seal areneb et-tevõtlus väga kiiresti. Sellest nähtub, et madalad maamak-sumäärad ei soodusta ettevõt-luse arengut ja kõrgemad se-da ka ei pärsi. Sellest tulene-valt on vallavalitsus kaalunud suurendada vallas äri- ja toot-mismaa maamaksumäära 2,5%ni. Kuid selles peame va-jalikuks säilitada erandi mere-äärsetes piirkondades – Nee-mes, Kaberneemes, Mannivas, Ülgases ja Savirannas (tsooni-des 2 ja 12), kus reeglid maa-maksu arvestamiseks on eri-nevad võrreldes muu vallaga. Seal tõuseks maamaksu määr seniselt 0,7% äri- ja tootmis-maa osas 1,0%ni. Selline mak-sutõus annaks vallaeelarves-se juurde tulusid aastas um-bes 85 000 eurot (1,3 miljonit krooni). Usun, et selline mak-sutõus on jõukohane nii suur- kui ka väikeettevõtjatele.

Meie kohatasu on mitu korda väiksem

Viimasel ajal on tulnud pal-ju uudiseid lasteaia kohatasu tõusu teemal, mitmed naabrid on kas tasu tõstnud või on se-da tegemas. Rae ja Viimsi vald on viimaste aastatega viinud kohatasu vastavalt 47 ja 55 eu-roni kuus. Tallinnas kavan-datakse uueks kohatasu mää-raks 29,47 eurot kuus. Meie vallas on kohatasu 19,17 eurot püsinud kolm aastat, samas on lasteaedadesse panustatud väga palju ning ka tegevusku-lud on kasvanud märkimis-väärselt. Selle teenuse tarbijad võiksid nende kulude tõusu katte osaliselt enda kanda võt-ta. Vallavalitsuses on arutlusel suurendada lasteaia kohatasu 25 euroni kuus alates 1. veeb-ruarist 2012. Umbes viieeu-rone kuutasu tõus peaks ena-mikule meie inimestest ole-ma taskukohane ning see an-naks panuse suurenenud ku-lude katmiseks umbes 24 000 euro (375 000 krooni) ulatu-ses. Lapsevanematel, kelle sis-setulekud ei võimalda kohata-su maksta, on jätkuvalt õigus taotleda kohatasu maksmi-sest vabastamist. Hinnatõu-sust hoolimata jääb meie val-las kehtiv kohatasu endiselt üheks väikseimaks Tallinna lähiregioonis.

Ilusat jõuluaega ja aastava-hetust!

Lasteaia kohamaks 2012 HarjumaalRae – 47 eurot Viimsi – 55 eurotKuusalu – 23 eurotKiili – 38 eurotSaue – 27,8 eurotTallinn – 29,47 eurotMaardu – 22 eurotSaue – 48 eurotHarku – 41 eurot

2 x Merike Metstak

Kaks daami, Kai Müürsepp ja Maire Papp

0

200000

400000

600000

800000

1000000

1200000

2009 2010 2011 2012

Lasteaedade tegevuskulud (majandus- ja personalikulu)

Kohamaks EUR

Meie vallas kehtiv kohatasu on üks väiksemaid Harjumaal

7NR. 174DETSEMBER 2011

Mardilaat-isadepäev Loo lasteaias Pääsupesa 8. novembril

Laadamelu ilmestasid Mardikohvik hea ja paremaga, loterii, lapsevanemate omavalmistatud käsitöö ja hoidised, maskide töötuba, puutöönurgake ning lustlikud mängud ja laulud koos isadega. Täname kõiki Pääsupesa tööta-jaid, lapsevanemaid, Loo kooli poiste tööõpetuse õptajat Urmas Pohlakut ning heldeid sponsoreid!

Kas tead, mis on kommi sees?Isadepäev Kostivere koolis

Korraldatud jäätmeveoga jätkab Ragn-Sells AS

KKas tteaadd,, miss oonn kkoommii sees??Kaisa Välk

Novembrikuu viimasel ja eriti vihmasel pühapäeval sättisid magusahuvilised end Kostivere lasteaia poole.

Seal toimus MTÜ Motivia poolt korraldatud trühvlite val-mistamise töötuba. Meid võttis vastu esimesele advendile ko-hane kenasti kaunistatud laud, millel oli hulgaliselt eri sisu-ga kausikesi. Nagu hiljem sel-gus, sai kogu seda kraami lisa-da trühvlite sisse, peale ja üm-ber. Laua otsas ootas šokolaa-dimeister Kaspar Kütt ja tema „šokoterm“, milles juba sulasid tume ja valge šokolaad.

Šokolaadimeister tegi mei-le selgeks, mis on šokolaad, mis käib kommi sees ja ümber ning

miks isetehtud maiustused on paremad kui kireva pakendiga poekompvekid. Samuti saime teada, kuidas on kodus kõige parem šokolaadi sulatada ning miks trühvlitesse lisatakse al-koholi.

Seejärel sai iga õpilane enda-le portsu trühvlimassi, pähkli-massi ja martsipani ning trühv-lite voolimine võis alata. Oh neid nobedaid näppe, mis mit-mesuguse kujuga maiustusi vormisid ning oma maitse ning fantaasia järgi neid kaunistama asusid!

Muide – trühvlid ongi käsit-si valmistatud ning neid vor-midesse ei valata. Vormides te-hakse assortiikomme. Pärast voolimist tuli trühvlid kasta su-lanud šokolaadi – vastavalt oma maitsele kas valgesse või tume-

dasse. Või hoopis algul valges-se ja seejärel tumedaga triibu-tada ja vastupidi ka. Trühvlite sisse ja peale saab lisada purus-tatud mandleid, pähkleid, koo-koshelbeid, sukaadi, kuivata-tud puuvilju, vahvlipuru ja kõi-ke muud head, mida hing ihkab ning fantaasia lubab. Isegi kui-vatatud rukkililli! Kui trühvlid olid voolitud, šokolaadi kaste-tud ja kenasti kaunistatud, siis jahtusid meie näputööd külm-kapis ning oligi aeg neid maits-ta.

Tõepoolest, ISE tehtud trühv-lid maitsevad palju kordi pa-remad kui poest ostetud kom-mid, on suuremad ja magusa-mad ka. Suur tänu Marika Uka-nisele vahva töötoa korralda-mise eest ja uute kohtumisteni eriliste maitseelamustega!

Eliko RoometKostivere kooli huvijuht

Nii emal kui isal on olu-line roll perekonnas ja las-te arengu toetamisel.

Läbi aegade on mehi pee-tud töötegijaks ning naiste ülesandeks on jäänud roh-kem laste kasvatamine ja kodused majapidamistööd. Praeguseks peetakse ene-sestmõistetavaks, et ka isad osalevad laste kasvatamisel üha rohkem. On oluline tea-da, et mehe käitumine isa-na saab alguse juba lapseeas ning kõik sõltub pere väär-tushinnangutest ja kesk-konnast, kus laps elab.

Julgustamaks isasid oma

lastega rohkem aega veet-ma ja suhtlema, korraldasi-me Kostivere koolis 20. no-vembril perekeskse isade-päeva. On ju tore vähemalt kord aastas rohkem tähe-lepanu pöörata nii isade-le, vendadele, vanaisadele, onudele, ristiisadele ja kasu-isadele ning veel põnevam on nendega koos ka midagi huvitavat ette võtta. Niisiis viisimegi läbi sõjalis-sport-likke mänge, mille eesmär-giks oli näidata, et isa ei ole mitte lihtsalt „suur ja hea”, vaid ka asjalik seltsiline ja vajadusel kodu kaitsja.

1.–4. klassi õpilastele ja nende isadele korraldasi-me orienteerumisvõistlu-se ning näitasime sõduri-

varustust. Abiks oli Kaitse-liidu Harju maleva Männi-ku malevkonna luurerühm – rühmavanem n-srs Kas-par Haavel, Riina Gutman, Allan Kersten, Marko Tuisk, Herko Jürgenson ja Hillimar Maripuu. 5.–9. klassi õpila-sed koos isadega mängisid paintball’i, mida aitas kor-raldada Martin Hansson (Mudamadrused MTÜ). To-redale novembrikuu püha-päevale andsid oma panuse ka Kostivere kooli töötajad. Päev läks igati korda, soovi-me ka tulevikus läbi ühis-te tegemiste luua ja säilita-da kokkuhoidmist ja üht-sustunnet. Kõike seda, mi-da vajavad nii lapsed, emad kui isad.

Indrek Mäeküngas

• Jäätmevedu jätkub sa-madel tingimustel veel kuni kaks aastat• Tulevikus kavandavad val-lad ühist jäätmekäitlustee-nust

Jäätmeseadusest tuleneva-te nõuete täitmiseks korraldas Jõelähtme vald 2008. a avali-ku konkursi korraldatud jäät-meveo teenuse pakkuja leid-miseks.

Parima pakkumise tegi, s.o madalaimaid teenuste hindu pakkus Ragn-Sells AS, kellega vald sõlmis kolmeaastase jäät-meveolepingu ajavahemikuks 01.01.2009 kuni 31.12.2011. Sel sügisel oli vallal kaks valikut, kas korraldada uus konkurss korraldatud jäätmeveo teenu-se pakkuja leidmiseks või asu-da senise koostööpartneriga läbirääkimistesse lepingu pi-

kendamise ja valla jaoks sood-sate lisatingimuste osas kok-kuleppimiseks. Kaalunud mõ-lema variandi eeliseid ja puu-dusi põhjalikult ning kon-sulteerides jäätmevaldkon-na tunnustatud spetsialistide-ga, jõudis vallavalitsus otsu-sele, et otstarbekas on piken-dada olemasolevat lepingut Ragn-Sells AS-iga kuni riigi-hanke alusel valitud uue veda-ja korraldatud jäätmeveo tee-nuste ainuõiguse jõustumise-ni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2013. Vald ja teenusepak-kuja leppisid kokku, et jäätme-veo teenustasusid ei muudeta kuni 30.09.2008 sõlmitud kor-raldatud jäätmeveo lepingu nr 7-2.5/1 kehtivuse lõpuni.

Lepiti ka kokku, et kogutud jäätmed käideldakse tehno-loogiliselt sobivas ning tervi-sekaitse- ja keskkonnanõue-tele vastavas jäätmekäitlus-kohas, arvestades jäätmekäit-lushierarhiat, s.o tuleb eelis-

tada jäätmete taaskasutamis-toiminguid kõrvaldamistoi-mingutele. Lisaks eelnenule annab teenusepakkuja tasuta rendile Jõelähtme valla laste-asutuste, kalmistute, kultuu-ri- ja vaatamisväärsuste tar-beks olevad segaolmejäätmete ning paberi ja kartongi kogu-mismahutid, mis annab olu-lise kokkuhoiu valla jäätme-käitluse eelarves.

Argumendid1. Jõelähtme vald kuulub

Harjumaa Omavalitsuste Lii-tu, kes algatas hiljuti 11-kuu-lise projekti „Jäätmehooldus-koostöö arendamine Harju-maa Omavalitsuste Liidus“, millega püütakse parandada elanikele pakutavate jäätme-käitluse teenuste valikut ja ta-set ning muuta kohaliku oma-valitsuse jaoks läbipaistva-maks teenuste hind. Projekti raames kaalutakse ühise jäät-mekeskuse loomist, mis oleks

analoog ühistranspordi kor-raldamiseks Harjumaa valda-de poolt loodud Ühistranspor-dikeskusele.

2. 2008. aastal toimunud konkursi pakkumiskutse do-kumendid sätestasid, et Jõe-lähtme veopiirkonnast kogu-tud segaolmejäätmete käit-luskohaks on Tallinna Prügi-la. Tulenevalt keskkonnata-sude seadusest tasuvad prü-gilad saasteainete välisõhku heitmise eest igal aastal riigile saastetasu vastavalt keskkon-naseaduses kehtestatud mää-radele. Aastal 2012 tõuseb prü-gilate saastetasumäär 20%, mis tähendab, et jäätmete la-destamisega tegelevad ette-võtted tõstavad jäätmete vas-tuvõtutasusid. See omakor-da toob kaasa Jõelähtme val-las korraldatud jäätmeveo tee-nustasude tõusu vastavalt kor-raldatud jäätmeveo rakenda-mise korrale.

3. Korraldatud jäätmeveo

konkursside läbiviimises toi-musid 2011. a alguses olulised muutused, senised haldusme-netluse korras läbi viidavad konkursid asendusid kont-sessioonihangetega. Praktika kontsessioonide kohta on al-les kujunemas ning kiirema menetluse ja väiksema vaid-lustustõenäosuse nimel ei ole otstarbekas kiirustada uue hankega.

4. Eri- või ainuõiguse and-mine kuni viieaastaseks pe-rioodiks on kooskõlas jäätme-seaduse § 68 lõikega 1 ja Jõe-lähtme Vallavolikogu 20. det-sembri 2007 määrusega nr 94 kinnitatud „Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri“ § 7 lõi-kega 13, mille kohaselt korral-datud jäätmeveo teenuse osu-tajaga sõlmitava hankelepin-gu kestus ehk ainuõiguse and-mise maksimaalne seaduse-ga lubatud periood on kuni viis aastat. Ragn-Sells AS-i ai-nuõiguse pikendamisega ku-

ni 31.12.2013 ei lähe antud põ-himõttega vastuollu, kuna eel-mainitud tähtpäeva saabudes ei ole antud ettevõtte omanud jäätmeveo ainuõigust Jõeläht-me valla haldusterritooriumil kokku viis või rohkem aastat.

5. Jäätmeturule on 2013. a kevadel sisenemas Iru Elektri-jaama väga suure võimsusega jäätmepõletustehas, mis oluli-selt muudab turusituatsiooni ning konkurentsi jäätmevald-konnas.

Kokkuvõtteks võib tõde-da, et jäätmeveohindade kül-mutamine kaheks aastaks on praegusel ajal, mil praktiliselt kõik majapidamiskulud oluli-selt tõusevad, päris hea tule-mus.

Kolm aastat vallas teenust pakkunud Ragn-Sells AS teeb omalt poolt kõik, et saadud ko-gemusi võimalikult hästi ka-sutada eeloleval koostööpe-rioodil.

Pildid ja tekst Anneli Küngas

8 NR. 174DETSEMBER 2011KURI TEGU

Varastatakse kõike, mis ei ole luku tagaKaupo LuurÜlemkonstaabel5340 0125kaupo.luur@politsei.ee

Varastatakse kõike, mis ei ole luku taga ja vahel ei ole ka lukust kasu.

Vargad käivad meie kodudes ja autodes. Keegi ei taha, et te-malt midagi varastataks aga selle vastu saab iga inimene ise palju ära teha. Tuleb oma va-ra kaitsta, teha kõik selleks, et pahategijal ei oleks kerge oma musti tegusid sooritada. Ala-ti ei pea palkama turvafirmat, vahel piisab heast valvekoe-rast või valvsatest naabritest. Kuriteo ohvriks sattumise oh-tu saab iga inimene ise vähen-dada, kui suurendab oma auto ja kodu turvalisust.

Kellel on mõtted oma vara kaitsmisel otsa saanud, võib alati julgelt minu käest nõu küsida.

Turvalisuse suurendamine kodus

Sissemurdmisi ja vargusi on võimalik vältida. Paljud neist pannakse toime lahtist akent või ust ära kasutades. Suletud aknad hoiavad sissemurdjaid eemal, sest klaaside purusta-mine äratab tähelepanu. See näiliselt lihtne turvaabinõu on päris tõhus. Loe järgmisi soovitusi ja mõtle, kui turva-line on sinu kodu ning kuidas seda kindlamaks muuta. Sinu kodu on sinu kindlus!

Loo suhted oma naabritega

Tutvu oma naabritega, ära ole anonüümne! Head suhted naabritega aitavad sul rahu-liku südamega suvepuhkust veeta – naabrite informeeri-mine sinu äraoleku ajast aitab kaasa varguste ennetamisele.

SignalisatsioonNähtavale kohale paigal-

datud signalisatsioon sunnib sissetungijat põhjalikult kaa-luma, kas on mõtet edasi te-gutseda.

Katus ja aknadKatuselt ulatub varas edu-

kalt akendeni ja rõdudeni, sel-lepärast tuleb aknad kindlalt sulgeda. Lukustada tuleb ka kõik väikesed aknad, näiteks vannitoa õhuaknad, katuse-aknad jne.

Värav ja aedEramaja taha ehitatud kõr-

ge sein või aed aitab sissetun-gijaid eemal hoida. Kontrol-li, kas maja ümbruses on hal-vasti kaitstud kohti ja kindlus-ta need. Üks võimalus vargaid eemale tõrjuda on okaspuu-hekk. Soovitatav on erama-ja esikülg hästi nähtavaks te-ha, sest siis ei saa vargad seal märkamatult tegutseda.

VaruvõtiÄra jäta varuvõtit tüüpilis-

se peidukohta: uksemati alla,

lillepotti või kirjakasti. Neid kohti oskab ka varas esmajär-jekorras kontrollida.

Garaaž ja kuurHoia garaaž ja kuur alati lu-

kus, eriti siis, kui need on elu-majaga ühendatud. Pane luku taha ka tööriistad, redelid jms, et neid ei saaks kasutada majja sissemurdmiseks.

Korter turvaliseksMuretse korralik ja tugev

välisuks. See peaks olema vä-hemalt sama kindel kui trepi-kojauks. Kinnita uksehinged poltidega, et ust ei saaks eest ära kangutada. Uksepiida sis-se võib paigaldada metallri-ba. Kui trepikojas ei ole fono-lukku, võiksite majaelanike-ga selle paigaldamise üle nõu pidada ja selle muretseda. Kui fonolukk on olemas, ära lase sisse võõraid inimesi, kes ukse taga helistavad või sinu välju-des siseneda tahavad.

Hoovi kaitsmineTakista potentsiaalse sisse-

tungija tee siseõuele, kus tal on rohkem võimalust omaet-te tegutseda. Selleks võib koos naabritega ehitada kõrge aia.

Tundmatu külalineParim kaitse tundmatu kü-

lalise eest on uksesilm ja tugev uksekett. Ära kutsu sisse ühtki kahtlast isikut! Tee kindlaks, kas tundmatu on see, kellena ta end tutvustab. Kui ta esitleb end politseinikuna või soovib kontrollida gaasi- või elektri-mõõdiku näitu, palu tal näida-ta oma töötõendit. Loa ehtsust võid kontrollida asjaomasesse firmasse helistades. Ära kasu-ta töötõendile märgitud tele-foninumbrit, vaid otsi see te-lefoniraamatust. Ära lase end häirida, kui külaline väidab, et tal on väga kiire. Õige inimene ei pane pahaks, kui peab sinu helistamise ajal veidi aega uk-se taga ootama. Igaks juhuks kasuta ukseketti, kuni oled kindlaks teinud, kellega on te-gemist.

Signalisatsioon ja seifKui sul on kodus palju vää-

risesemeid või kui elad piir-konnas, kus sageli pannak-se toime vargusi, peaksid pai-galdama signalisatsiooni. See on tõhus vahend sissetungija eemaletõrjumiseks. Küsi nõu spetsialistidelt. Ka kindlustus-firma oskab soovitada usal-dusväärset turvateenuse pak-kujat.

ValgustusVarastele ei meeldi tegut-

seda hästi valgustatud kohas. Paljud sensorite või infrapu-nakiirguse abil töötavad välis-valgustid lülituvad tööle, kui nende jälgimisvälja satub mõ-ni liikuv objekt. Sensoreid on võimalik lisada ka tavalistele välisvalgustitele.

Maja uksedKui maja uksed ei ole kind-

lad, ei ole kodu turvaline. Uks peab olema tugeva konstrukt-siooniga ja vähemalt 44 mm paksune. Eriti kerge on lõh-kuda ukseklaasi, sellepärast tasub nõrgad uksed massiiv-semate vastu välja vahetada. Täpsemat nõu lukkude kohta küsi lukke müüvatest kauplus-test. Kasulikud on lukud, mi-da saab avada ainult võtme-ga. Sel juhul ei saa ukseklaasi sisse löönud varas seestpoolt ust lahti. Kui vargal õnnestub-ki akna kaudu sisse saada, ei suuda ta siiski kogu vara sama teed kaudu minema viia.

UksesilmUksesilma kaudu on võima-

lik kindlaks teha, kes on ukse taga.

AknadVõtmega lukustatavast ak-

nast pääseb varas sisse vaid klaasi purustades, kuid see tõmbab tema tegevusele lii-ga palju tähelepanu. Esma-järjekorras tuleb kindlustada strateegiliselt kõige ohustatu-mad aknad, mis asuvad esi-mesel korrusel, õuepoolsetes tubades, vihmaveetorude lä-heduses ja trepikojakatuse ko-hal. Akende ette on võimalik paigaldada turvatrellid. Tur-vameetmete puhul tuleb ar-vestada tuleohtust ja kavan-dada päästetegevus. Soovita-tav on paigaldada ka tulekah-just märku andvad suitsude-tektorid.

Kodust äraSissemurdmine toimub

enamasti siis, kui pererahvast kodus ei ole. Seepärast ei tasu oma tööl oleku aega ja puhku-sesõite kõikidele avaldada.

Kasuta aegrežiimil tööta-vaid lüliteid, mis panevad sinu ära olles kodus tööle valgus-tid, raadio, televiisori ja muud seadmed. See jätab mulje, et pererahvas on kodus. Ära pai-guta televiisorit ega video-makki nii, et need on aknast näha. Kui lähed õhtul välja, tõmba enne kodus kardinad ette. Enne puhkusele sõitmist lepi sõbra või naabriga kokku, et ta tühjendaks sinu postkas-ti, kohendaks kardinaid, koris-taks aias lehti ja niidaks muru. Nii jääb mulje, et elu kulgeb oma tavapärast rada.

Asjade märgistamineVargad eelistavad väärtus-

likke ning kergesti äraviida-vaid ja müüdavaid esemeid, nagu televiisor, videomakk, arvuti, fotoaparaat, antiikese-med ning kuld- ja hõbeehted. Märgi sellistele esemetele oma postiindeks ja maja- või korte-rinumber. Kasulik on ka üles kirjutada elektroonikasead-mete seerianumbrid, sest siis on sul kergem oma asju ära tunda.

Kui sa ei taha väärismetallist eset märgistada, tee sellest fo-tod, millel on näha toote proo-vitempel ja muud tunnusmär-gid. Kui ese varastatakse, on

politseil palju kergem oma-nikku leida.

Sõidukite turvalisuse tagamine

Registreeritud kuritegudest moodustavad autode äranda-mised ja vargused autodest (nt stereoseadmed, mobiiltelefo-nid jms) üle veerandi. Nende kuritegude uurimiseks kulub politseil palju aega.

Auto turvalisusAuto ärandamine või sin-

na sissemurdmine põhjustab selle omanikule palju vaeva ja kulusid. Elukutselise varga eest on autot väga raske kaits-ta, kuid enamikku äranda-mistest on võimalik valvsuse ja suhteliselt odavate ettevaa-tusabinõudega vältida.

Olulisi nõuandeidÄra jäta auto uksi ega aknaid

(ka katuseakent) lahti ise-gi siis, kui lahkud autost vaid mõneks minutiks. Ära jäta au-tosse isiklikke asju. Varas ei tea, et su kott ei sisalda mida-gi väärtuslikku ja võib autosse sisse murda, et see ära võtta. Kui asju ei ole võimalik kaasa võtta, ära jäta neid nähtavas-se kohta, vaid pane pagasiruu-mi. Märgista automakk ja ste-reosüsteem, võimaluse korral võta need alati endaga kaasa. Kirjuta üles seadmete seeria-numbrid ja hoia neid kindlas kohas. Ära jäta kindalaekasse krediit- ega pangakaarte. Ära jäta autosse sõiduki tehnilist passi ega muid dokumente. See teeb auto müümise varga-le tunduvalt lihtsamaks. Au-tost lahkudes võta kaasa süü-tevõti. Kasuta roolilukku. Tee seda isegi siis, kui pargid au-to oma parkimiskohale või ga-raaži. Ära unusta garaažiust lukustada!

Pargi auto hea nähtavusega kohta. Autost lahkudes kont-rolli, kas oled lukustanud kõik uksed ja pagasiruumi ning sul-genud aknad ja katuseluugi.

LisanõuandeidLase auto registreerimis-

number graveerida kõigile klaaspindadele, näiteks aken-dele, esilaternatele ja katu-seluugile. Sel juhul on va-ras sunnitud need välja vahe-tama, sellega aga kaasnevad soovimatud kulutused. Han-gi autole lukustatav kütuse-paak ja erivõtmega avatavad rattamutrid. Kui autol on lu-kustatav kütusepaak, on va-ras sunnitud auto kütuse lõp-pemisel maha jätma. Kui au-tol on häireseade, ära unus-ta seda parkimise korral tööle lülitada. Kindlasti tasub kaa-luda immobilaiseri paigalda-mist. Küsi auto turvaseadme-te kohta nõu ka oma kindlus-tusfirmalt.

ParklaVali auto parkimiseks häs-

ti valgustatud ja kui võimalik, siis turvakaameratega varus-tatud valvega parkla, kus on määratud kindel sisse- ja väl-jasõidutee.

Kasutatud autoSuhtu ettevaatlikult lehte-

des või tänaval avaldatud au-tode ostu-müügikuulutustes-se. Selgita, kas kuulutaja on see isik, kellena ta end esit-leb. Kontrolli, kas sõiduki ke-re- ja registreerimisnumber vastavad dokumentides esi-tatud andmetele ja kas tehni-list passi ei ole võltsitud. Suhtu ettevaatlikult müüjasse, kellel ei ole esitada sõiduki tehnilist passi.

JalgratasRatas on populaarne varas-

tamisobjekt, sest selle saab kiiresti ja kerge vaevaga edasi müüa. Sellepärast tuleb oma sõiduvahend lukustada isegi siis, kui korraks poodi lähed. Jalgrattaraamile võiks märki-da oma isikuandmed, siis on politseil seda lihtsam tagasta-da. Kirjuta üles sinu jalgratta-

le iseloomulikud üksikasjad ja tee sellest igaks juhuks ka foto. Ratta varguse korral aitab kir-jeldus politseil õige omaniku üles leida.

Tugevast metallist valmis-tatud jalgrattalukud on kõige tõhusamad. Ketid võivad küll juhuvarga minema peletada, kuid sobivate vahenditega on neid kerge katki lõigata.

Rattale tuleb leida tugev kinnituskoht, näiteks laterna-post või käsipuu. Kui jalgrat-ta rattaid on lihtne lahti mon-teerida, kinnita esiratas jalg-rattalukuga raami ja tagarat-ta külge.

MootorratasMootorrattad ahvatlevad

nii juhu- kui ka elukutseli-si vargaid, kes hangivad neid edasimüümiseks või tagava-raosade saamiseks. Mootor-ratta kaitseks tuleb kasutuse-le võtta samad meetmed na-gu autodegi puhul. Kui oled mootorratta parkinud, lu-kusta see. Paigalda roolilukk ja kinnita sõiduk teise moo-torratta või liikumatu objek-ti külge, kasutades terastros-si või tabalukku. Paigalda mootorrattale signalisatsioo-niseade. Märgi mootorratta-le sõiduki identifitseerimis-number, registreerimisnum-ber või oma postiindeks. Selle võib graveerida, söövitada või kirjutada markeriga.

12. detsembril kell 15.03 teatati põlengust Ülgase külas. Lahtise leegiga põles 3x5 meetri suurune aiamaja. Tulekahju likvideeriti tunni ajaga.

Inimesi hoones ei olnud. Süttimise põhjust pole teada.

12. detsembril tungiti Jõelähtme vallas asuvasse majja ning varastati jalgratas, mängukonsool, fotoaparaat ja muid esemeid. Kahjusumma on täpsustamisel.

iti

112

Merike Metstak

9NR. 174DETSEMBER 2011

Külauudis Võerdlast

Zetode energia vallandus Loo etnopeol

Ansambel AnnabRe sai 10

Toetused aktiivsetele küladele

KULTUUR JA KÜLAELU

Aasta küla 2011AAaaassstttaa kküüllaa 22001111Harjumaa konkur-

si „Aasta küla 2011“ pea-preemia vääriliseks hinna-ti Kernu vallas asuv Muusi-ka küla.

Aasta küla 2011 laureaadid kuulutati välja maakondli-ke konkursside „Kaunis Ees-ti kodu“ ja „Aasta küla“ pidu-likul lõpetamisel Ruila Põhi-koolis.

Muusika küla pälvis Har-jumaa Omavalitsuste Lii-du poolt välja pandud pea-

auhinna 640 eurot, teise ko-ha saanud Kõmmaste kü-la Padise vallas autasustati 380 euroga ja kolmanda ko-ha saanud Võerdla küla Jõe-lähtme vallas 255 euroga. Lisaks andis liikumise Ko-dukant Harjumaa esinda-ja Muusika külale üle tradit-sioonilise päikesekella.

Konkurss „Aasta küla“ kandis varem nime „Ilus kü-la“ ning esimest korda sel-gitati Harjumaal ilusat küla välja aastal 1998.

Piret Pintman-Hellastekülavanem

Selle aasta maakondli-kul konkursil „Aasta küla 2011” esindas Jõelähtme valda Võerdla küla.

17. augusti ennelõunal koh-tusime tähtsa komisjoni-ga Tõnikse väljaväravas ning alustasime oma ringkäiku. Mööda kivikalmetest ja lohu-kividest, piki haritud muinas-põldude ääri lemmiklooma-de kalmistuni ja tagasi. Seda-sama Narva maanteed möö-da, kus sõitnud kord Peeter I oma sõjaväega. Võerdla küla sepp, kes tsaariarmee katkist kahurit parandanud, saanud tänu sellele oma teeäärsele talule uue nime – Puska. Ja-lutades komisjoniga mööda külatänavaid, rääkisime kü-

la ajaloost veelgi. Samuti tä-napäevast – igakevadistest heakorratalgutest ja teeäär-te koristamisest, Võerdla kü-la taludevahelistest meistri-võistlustest võrkpallis. Alati tekitab võõrastes imestust ja hämmingut Vainu tee äkiline lõpp, nii ka nüüd. Kiviaeda-de ja saarepuualleega ääris-tatud külatänav, mida möö-da veel 1960. aastatel Kallave-resse sai sõita, saab otsa ja ees laiub sügav fosforiidikarjääri tranšee. Sama fosforiidikar-jääri alla jäi ka suurem osa Võerdla külast. Aga inimesed ei unusta. Lisaks külamees-te püstitatud mälestuskivi-le tee ääres on selle tõestu-seks kümneaastane külalas-te kokkutuleku traditsioon. Istutatud kuuse- ja männi-metsaga ilus vaade endisele Võerdla rabale varjab ära ee-

mal kõrguva prügimäe. Se-da ei reetnud isegi hais. Sat-tus kena vaikne päev: lõuna-karjäärist ei kostnud hüdro-vasara tagumist ega paekivi lõhkamist, prügilas ei sega-tud aunasid.

18. novembril toimus Rui-la põhikoolis pidulik tänuüri-tus, kus Harju maavanem Ül-le Rajasalu tunnustas maa-kondliku konkursi võitjaid. Harjumaa Omavalitsuste Lii-du eestvedamisel toimunud konkursil „Aasta küla 2011” kuulutati Võerdla küla 3. ko-ha vääriliseks. See oli suu-repärane tunnustus Võerd-la külale ja külarahvale. Ehk ikka on, mille nimel vanu ta-lukohti korras hoida, kiviae-du taastada ja ühiselt toime-tada.

Suur tänu Võerdla küla ini-mestele!

Indrek BirkanLoo Keskkooli emakeeleõpetaja

Neljapäeva, 17. novemb-ri õhtupoolikul oli Loo kool täis siginat-saginat, sagi-jateks osutusid suured ja väikesed rahvariietes et-nopeolised.

Peo korraldas Loo Kultuu-rikeskus eesotsas kunstili-se juhi Kadri Lepikuga. Õige pea selgus teinegi rahvariie-te populaarsuse põhjus – neis rõivastes pääses peole poole hinnaga.

Etnopeo sissejuhatuse eest hoolitsesid Loolille tantsu-rühma naised ja Jõelähtme noored rahvatantsijad. Ka rahvalik mäng „Valge vasi-ka kiili“ ning kaunilt kujun-datud saal häälestasid publi-ku juba varakult sobivale et-nolainele. Ja siis nad tulid – õhtu peategelased Zetod, kes kergitasid emotsioonid kii-relt uutesse kõrgustesse. Ju-ba esimene lugu tõi põran-dale suurema osa publikust ja ühises tantsuringis val-landunud etnoenergiast jät-kus lahedasti kõikidele peo-listele järgnevaks pooletei-seks tunniks. Väikesed rah-variides tüdrukud jäid aga la-va ette tantsu lööma kontser-di lõpuni. Oli ka, mida vaada-

ta ja kuulata – mitmehäälset seto laulu, instrumentaalset rahvamuusikat, sekka rahva-likku rokki, peaasjalikult aga Zetode värskemat loomin-gut nende viimaselt plaadilt „Lätsi sanna“. Zetode sõna-lise poole eest hoolitses nen-de eestkõneleja Jalmar Va-barna, kes mitmekülgse pil-limängu (karmoškast kandle ja eri kitarrideni) kõrval põi-mis muusika vahele muhe-daid märkusi elust enesest ja kiitis publiku asjatundlik-ku kaasaelamist. Nii rütmika ja meloodilise rahvamuusi-ka vastu oligi väga raske üks-kõikseks jääda, eriti veel siis, kui Jalmar otsustas ühel het-kel huvilistele tõeliselt seto-likke tantsusamme õpetada. Järgnenud ühistants publiku osavõtul oligi vaieldamatult õhtu kulminatsiooniks, kui üheks said inimesed ja muu-sika, tantsu-, mängu- ja elu-rõõm. Muidugi ei pääsenud Zetod enne minema, kui vii-

masedki lisalood olid pub-liku tormilisel toel ära män-gitud ning autogrammid-plaadidki omaniku leidnud. Üks Zetode autogrammide-ga plaat jäi toreda kingituse-na rikastama ka Loo kooli fo-noteeki.

Nii palju head energiat ei vallandu kooliseinte vahel just iga päev. Siinkohal tu-leb tunnustada etnopeo eest-vedajate head koostööd Jõe-lähtme valla eri alevike vahel, mis tagas detailideni läbi-mõeldud peokorralduse, ala-tes maitsekalt kujundatud pi-letitest ning lõpetades etnoli-ku ilme saanud saaliga. Kind-lasti väärib märkimist ka kõi-gi peo korraldamises osale-nud inimeste meelespida-mine tänukirjade ja lillede-ga, eraldi tänu suure abi eest pälvis Kostivere õpetaja Kers-ti Vaht. Jääb vaid loota, et tao-line tulemuslik koostöö loob head eeldused uute vahvate ürituste korraldamiseks.

Ester Põldma

Kümme aastat tagasi oli Loo lasteaeda Evelin Halli rühma jõuluüritusele vaja lapsevanemate inglikoori.

Laululemb kasvataja kutsus kaasa lööma oma ammuseid laulusõpru, kellel see kokku-laulmine kenasti ka välja kuk-kus. Järgmisel korral paluti seltskonnal üles astuda paa-ril vallaüritusel. Ajutine hak-kas muutuma alaliseks ning

on tänaseks kestnud juba 10 aastat.

Juhuslikult tekkinud selts-konna muusikalise juhtimi-se võttis esialgu enda kanda Priit Põldma. Tal oli aga tih-ti prooviaegadel vaja olla oma põhitööl RAMis ja siis andis hääle kätte see liige, kes para-jasti klaveri juures juhtus ole-ma. „Annab re!“ hüüti kelle-legi ükskord proovis. Noot re muidugimõista. Ja nimi oligi sündinud.

10 aasta jooksul on an-sambli koosseis küll veidi muutunud, aga seltskonda lii-

dab siiani sõprus ja lauluhu-vi, samuti ühised ettevõtmi-sed teiste laulukollektiivide-ga. Ansambli dirigendid on peale Priidu olnud veel Mee-li Lass ja Mareks Lobe. Prae-gu juhendab ansamblit Erki Meister.

Ansambli liikmed läbi ae-gade: Evelin Hall, Õnne Soots, Ardo Lass, Priit Põldma, Es-ter Põldma (ansambli asuta-jaliikmed ehk kunagine ing-likoor), Piret Kalmus, Mareks Lobe, Kaja Lobe, Urmas Sa-lu, Uku Kerner, Silja Moik, Er-ki Meister.

Kohaliku omaalgatuse programmist toetati maa-piirkondade fi nantseerimi-se taotlusi 2011. aasta sü-gisvooru vahenditest 83 038 euroga.

Jõelähtme valla ühendusi toetati järgmiselt: Ajaveski MTÜ – savirin-gi tegevuse arendamiseks 1583.00;

Saviranna Külaselts MTÜ – Saviranna küla arengukava koostamiseks 1260.00;Kaberneeme külaselts MTÜ – korraliku valgustuse ja uue välisukse jaoks 1072.00;Kaberneeme külaselts MTÜ – tööriistade ostmiseks 1377.00;Rootsi-Kallavere Küla Selts MTÜ – Rootsi-Kallavere kü-lamuuseumi hooldusremon-diks 985.00;

Vandjala Muinasküla seltsing – külaplatsi III etapi, puhke-majakeste jaoks 1600.00;Vandjala Muinasküla seltsing – Vandjala bussiootepaviljoni jaoks 1542.96;Kostivere Küla Selts MTÜ – olulised teated tahvlile – 1064.00;Kostivere Selts MTÜ – kan-gasteljed ka Kostiverre – 1600.00.

1998 Voose küla Anija vallas 1999 Turbuneeme küla Loksa vallas 2000 Ääsmäe küla Saue vallas 2001 Neeme küla Jõelähtme vallas 2002 Valkla küla Kuusalu vallas 2003 Kaberneeme küla Jõelähtme

vallas 2004 Ohtu küla Keila vallas 2005 Kelvingi küla Viimsi

vallas 2006 Pikva küla Anija vallas 2007 Kohatu küla Kernu vallas 2008 Juminda küla Kuusalu vallas 2009 Maidla küla Saue vallas 2010 Voose küla Anija vallas 2011 Muusika küla Kernu vallas

ILUSA KÜLA TIITLID

erakogu

Merike Metstak

10 NR. 174DETSEMBER 2011

JÕELÄHTME VALLAVALITSUS TEATAB

Jõelähtme vallamajas toimub detailplaneeringu avalik väljapanek: 1. Maardu küla Keskvälja (24504:003:0418) kinnistu detailplaneeringu avalik väl-japanek toimub 2. jaanuarist kuni 16. jaanuarini 2012. Pla-neeritava ala suurus on 0,48 ha. Planeeringu koostamise eesmärgiks on maatulundus-maa sihtotstarbega Keskväl-ja maaüksusest elamumaa sihtotstarbega kinnistu moo-dustamine üksikelamu ja ma-jandushoone ehitamiseks, maatulundusmaa sihtotstar-bega kinnistu moodustami-ne olemasoleva majavalduse juurde ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistu moo-dustamine juurepääsutee lõi-gule. Maardu küla Keskvälja kinnistu detailplaneering on algatatud Jõelähtme valla üld-planeeringu kohase planee-ringuna.

Detailplaneering on algata-tud Jõelähtme Vallavolikogu 30.11.2009 otsusega nr 24.Detailplaneeringute põhijoo-niste ja seletuskirjaga on või-malik tutvuda maa-, ehitus- ja keskkonnaosakonnas tööajal esmaspäevast neljapäevani kella 8.00–17.00 ja reedel 8.00– 13.00 ning samaaegselt on de-tailplaneeringute põhijoonis ja seletuskiri välja pandud Jõe-lähtme valla kodulehel (www.joelahtme.ee).

Jõelähtme vallamajas toimub detailplaneeringute eskiisla-henduste avalik arutelu:1. Neeme küla Mändnee-me 2 koos juurdepääsutee ja seda puudutavate katast-riüksuste detailplaneering Kõrtsi- Klaokse 3 ja Kõrtsi- Mihkle osas (24505:001:2760, 24505:001:2710) detailpla-neeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvusta-mine ning avalik arutelu toi-mub Jõelähtme vallamajas 3. jaanuaril 2012 algusega kell

15.30.Detailplaneeringute põhijoo-niste ja seletuskirjaga on või-malik tutvuda maa-, ehitus- ja keskkonnaosakonnas tööajal esmaspäevast neljapäevani kella 8.00–17.00 ja reedel 8.00–13.00 ning samaaegselt on de-tailplaneeringute põhijoonis ja seletuskiri välja pandud Jõe-lähtme valla kodulehel (www.joelahtme.ee).2. Maardu küla Veski põik 6 kinnistu detailplaneering (24504:003:0079) detailpla-neeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvusta-mine ning avalik arutelu toi-mub Jõelähtme vallamajas 16. jaanuaril 2012 algusega kell 15.30.Detailplaneeringute põhijoo-niste ja seletuskirjaga on või-malik tutvuda maa-, ehitus- ja keskkonnaosakonnas tööajal esmaspäevast neljapäeva-ni kella 8.00–17.00 ja reedel 8.00–13.00 ning samaaegselt on detailplaneeringute põhi-joonis ja seletuskiri välja pan-

dud Jõelähtme valla kodulehel (www.joelahtme.ee).

Jõelähtme Vallavolikogu poolt algatatud detailplaneering:1. Jõelähtme Vallavolikogu võttis 24.11.2011 vastu otsu-se nr 245 “Jägala küla Jaani-kakra maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning planeerin-gu keskkonnamõju stratee-gilise hindamise algatamata jätmine” sihtotstarve – maa-tulundusmaa. Planeerita-va ala suurus on ca 18,3 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Jägala väljaõp-pekeskuse ala laiendamine. Kavandatav detailplaneering on kehtivat Jõelähtme valla üldplaneeringut muutev.Otsusega on võimalik tutvu-da Jõelähtme Vallavalitsuses tööpäeviti tööajal või elekt-roonilise dokumendiregistri vahendusel aadressil www.joelahtme.ee.

Esimese lume jõulukontsert mõisasEEssiimmeessee lume jjõõuulluukkoonnttsseerrtt mmõõiissaassLugeja kiri

Kostivere päevakeskus võttis järjekordselt vastu külalisi, seekord Jõelähtme Muusika- ja Kunstikoolist.

Nauditav eeskava jättis sü-gava elamuse. Kena kava sisal-das viiuli-, plokkfl öödi-, kitarri-

ja akordionipalu. Saatemuusikat tegid meie armastatud maest-ro Ahto Nurk ja Virve Lääne. Kõik lapsed esinesid väga ladusalt, palad olid hästi selgeks õpitud. Nautisime sooloesinemisi, duo-sid, triosid, kvartette. Aitäh õpe-tajatele ja lastele kauni elamuse eest.

Kahetsusväärne oli vaid, et

väikeseid külalisi pol-nud võimalik vastu võtta uues mõisasaa-lis ja päevakeskuse juha-taja pidi pingutama, et ees-ruum vähegi hubasemaks esi-nemiskohaks muuta. Fuajeesse pandi kuuseke, seltsiks valge al-pikann, küünlad akendele ja ise-gi väike vaip põrandale. Kahjuks

jäi valgusallikas kõrgel lae alla napiks. Kuulsin

üht õpilast noodipulti ko-hendavale õpetajale vaikselt