Rahutegija

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

NR 47JUUNI 2018

„Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“ (Mt 5:9)

RUDOLF TOBIAS145 aastat sünnist ja 100 aastat surmastKirjutise aluseks on 29. mail 2018 Tartu Peetri kirikus peetud ettekanne

à

Tänavu 29. mail tähistame 145 aasta möödumist suure eesti helilooja Rudolf Tobiase sünnist. Et aga Tobiase maine elu lõppes 29. oktoobril 1918, siis täitub tema surmast tänavu 100 aastat.

Rudolf Tobias on sündinud Hiiumaal Käinas. Tema sünnikodu on praegugi olemas, seal asub kõigile avatud majamuuseum. Isa poolt on Tobias põline hiidlane — ka tema vanavanaisa Juhan on sündinud Hiiumaal. Rudolfi isa Johannes oli köster ja klaverihäälestaja, Haapsalust pärit ema Emilie arvatavasti koduperenaine, sest peres oli 13 last. Rudolf oli vanuselt teine laps.

Esimene muusikaõpetaja oli Rudolfil ta oma isa. Varasem teadaolev loominguline katsetus, „Lapse mõtted“ orelile pärineb ajast, mil Rudolf oli 9-aastane. Selle on üles kirjutanud arvatavasti isa.

1885 kolis perekond mandrile Kullamaale ja Rudolf läks Haapsalu kreiskooli. Pühapäeviti mängis ta Haapsalu kirikus jumalateenistustel orelit. Haapsalus märkas tema muusikaannet kohalik klaveriõpetaja Catharina von Gernett ja Rudolf sai tema juures klaveritunde võtta.

1889 astus Tobias Tallinna Nikolai I (nüüd Gustav Adolfi) Gümnaasiumi, õppides samal ajal Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures orelit, muusikateooriat ja kontrapunkti. Reinicke juures on muide õppinud ka teine tuntud eesti muusikamees, Tobiasest kaheksa aastat vanem Konstantin Türnpu.

Kunagi, arvatavasti pärast 1886. aastat olevat Tobiaste perekonda Kullamaal külastanud organist ja helilooja Miina Härma, kes, tutvunud Rudolfi loominguliste katsetustega, olevat öelnud: „Minge ka teie Peterburi, kus kõik need suurvaimud asuvad, ja saage ka ise suurvaimuks.“ Tobias astuski 1893 edukalt Peterburi konservatooriumi ja lõpetas selle 1897 oreli- ja kompositsiooni erialal. Orelit õppis ta Louis Homiliuse klassis, heliloomingut aga kuulsa vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi klassis. Tobiase lõputööks oli kantaat „Johannes Damaskusest“.

Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Tobias Peterburi, kus oli tollal suurim eestlaste kogukond väljaspool Eesti ala. Ta töötas 1898–1904 Peterburi eesti Jaani kirikus organisti ja koorijuhina. Kuni 1901. aastani oli selle koguduse õpetajaks Jakob Hurt, edasi aga Rudolf Kallas. Nõnda puutus Tobias kokku kahe eesti kirikuõpetajast suurvaimuga, kellest esimene oli rahvusliku mõtte esindaja, teine aga üks tollaseid paremaid jutlustajaid ja huvitavamaid teoloogilisi mõtlejaid. Küllap sai Tobias edaspidiseks mõjutusi mõlemalt, sest ta maailmavaade kujunes kiriklik-rahvuslikuks.

Peterburis abiellus Tobias Luise Wildega, sündis poeg Paul Ferdinand. Hiljem sündisid poeg Johannes ning tütred Silvia, Beatrice ja Helen. Silvia oli Eestis tuntud harfimängija ja -õpetaja, elas 1972. aastast USA-s. Samas elas pärast II ms meile heliloojana hästi tuntud Helen Tobias-Duesberg.

Rudolf Tobias 1904. aastal Tartus klaveri taga. Foto internetist

2Rahutegija

RUDOLF TOBIAS — 145 aastat sünnist ja 100 aastat surmastAlgus vt lk 11904–1908 elas Tobias Tartus. Selle aja kohta ütlevad ta kaasaegsed,

et kui enne Tobias polnudki saksakeelse köstri pojana eriti hästi eesti keelt osanud, siis nüüd Eesti vaimupealinnas arendas ta oma keelt ning püüdis sisse elada rahvuslikku seltskonda ja ideedesse. Tartus elas ta öeldavasti kolmes kohas: algul Kivi tänavas (nr 67), seejärel Rüütli täna-val (nr 9) ja lõpuks Küüni tänavas E. von Stryki majas (nr 3).

Tartus mängis Tobias kohalikus muusikaelus olulist rolli. Lisaks tegevusele klaveri- ja kooliõpetajana, muusikakriitikuna ning klaveri- ja orelikunstnikuna organiseeris Tobias koos Aleksander Lättega kontserte. Ühiselt toodi välja nt G. Fr. Händeli oratoorium „Juudas Makkabeus“, mille ettekanne toimus 26. märtsil 1905 Tartu Peetri kirikus, F. Mendelssohni oratoorium „Kristus“ ning ka Tobiase enda ja Lätte teoseid. 1905. aasta mais tõi Tobias ettekandele pilte Mozarti ooperist „Don Giovanni“. Oluline on ka mainida tema juhendatud reaalkooli õpilas-test koosnevat nn Esimest Eesti keelpillikvartetti, milles mängis I viiulit Heino Eller ja tšellot Juhan Simm. Tartus nägid 1905 Aleksander Lätte väljaantuna trükivalgust ka Tobiase tuntumad koorilaulud „Teel“, „Murtud roos“, „Varas“ ja „Noored sepad“.

Tobias elas oma muusikukarjääri kestel Eesti alal ainult 4 aastat, sest juba 1908 jättis ta kodumaaga Jumalaga. Algul viis Tobiase tee lühikeseks ajaks Pariisi, seejärel Saksamaale ja alates 1910. aastast elas ta Berliinis. Seal ei läinud tal sugugi halvasti, sest alates 1912. aastast kuni surmani 1918 töötas Tobias Berliini Kuningliku Muusikaülikooli teoo-riaõppejõuna. Tobiase väärtusest annab tunnistust tõsiasi, et temast aasta noorem hilisem maailmakuulus helilooja Arnold Schönberg oli tol-lal Berliinis pelgalt eradotsent, mitte aga Saksamaa tähtsama muusika-õppeasutuse koosseisuline õppejõud nagu Tobias. 1914 võttis Tobias Saksa kodakondsuse, arvatavasti tingituna I ms alguses Saksamaal valitsenud umbusust mittesakslaste vastu.

Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918 ja maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 1926. tuli Tobiase lesk tütardega tagasi Eestisse ja tõi kaasa tema teosed. Need jäid oma aega ootama Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Tobiast ei unustatud, tema surma- ja sünniaasta-päevi tähistati Eestis ikka. Siiski pidi enamik tema muusikast enne väärilist kohtlemist aastakümneid ootama. Põhjused on siin peamiselt Eesti kultuurilises arengus ja meie maad tabanud poliitilistes muutustes. 7. juunil 1992 toodi Tobiase põrm Eestisse ning maeti ümber tema kodu-kohta Kullamaale.

***Rudolf Tobias on esimene kompositsioonialase kõrgharidusega eesti

helilooja. Täpsuse huvides peab küll mainima, et samal aastal 1897, mil Tobias lõpetas Peterburi konservatooriumi, lõpetas Dresdeni konserva-tooriumi ka Tobiasest 13 aastat vanem Aleksander Läte. Ent ehkki Läte kirjutas oma keelpillikvarteti ja orkestriavamängu Tobiase vastavate teostega (avamäng „Julius Caesar“, 1896. ja I keelpillikvartett 1899. aastal) umbes samal ajal, võib just Tobiast pidada eesti instrumentaal-muusika alusepanijaks. On ju Tobias kirjutanud ka esimese eesti kan-taadi („Johannes Damaskusest“, 1897), klaverikontserdi (Concertstück, 1897), klaverisonaadi (1897, säilinud ainult finaal, terviklikuna on esimene Juhan Aaviku sonaat aastast 1911), oratooriumi („Joonase lähetamine“, 1909) ja programmilise instrumentaalteose („Walpurgi burlesk“, 1910, orkestreerinud 1939 Eduard Tubin).

Oma muusika stiililt on Tobias hilisromantik. Siiski on tema muusi-kas, eriti ballaadis sopranile ja sümfooniaorkestrile „Sest Ilmaneitsist

ilusast“ (1911), ka moodsaid impressionismisugemeid. Tobiase komposit-sioonitehnika on väga hea, eriti paistab see välja tema meisterlikes vaimulikes motettides Berliini-ajast. Ühest küljest on Tobiase muusika-line Satz ehk häältejuhtimine saksapäraselt ladus. Teisest küljest naudib Tobias tihti prantsusepäraselt magusaid harmooniaid, nt tuntud lühi-kirikukantaatides „Eks teie tea“ või „Otsekui hirv“.

Tavaliselt öeldakse, et Tobiasel oli kaks loomingulist eesmärki: kiri-kumuusika reform ja ooper „Kalevipoeg“. Eks näita see tõelist mõtlemise avarust, sest nii ühendab Tobias Jumala riigi asjad maapealsete asja-dega! Eesti rahvuslikku liikumist on, eriti nõukogude ajal, püütud näidata antiklerikaalsena. Ja eks ta seda EV I perioodil mõnes mõttes ka oli, kui meenutada nt vaimulike laulude eemaldamist 1928. aasta üldlaulupeolt. Kuid Tobiase jaoks olid ühevõrra olulised nii rahvuslik liikumine, mida tema jaoks sümboliseeris „Kalevipoeg“, kui ka Jumala riik, mida märkisid otsingud kirikumuusikas.

Kui „Kalevipoja“ kujutamine ooperis jäi Tobiasel pooleli (valmisid vaid mõned stseenid, nt eelnimetatud „Sest Ilmaneitsist ilusast“ eepose teks-tile), siis kirikumuusika reformi teostas Tobias edukalt oma oratooriu-miga „Joonase lähetamine“ (osaline ettekanne 26.11.1909 Leipzigi Andrease kirikus, tervikuna Tallinnas Estonia kontserdisaalis 25.05.1989). Tobias alustas ka reformi teist teost, oratooriumi „Sealpool Jordanit“, kuid see jäi tema varase surma tõttu lõpetamata.

Kui püüda kokku võtta see, mida Tobias kirikumuusika reformi all silmas pidas, siis võiks öelda nii: Tobias soovis kuulutada Jumala elavat sõna kaasaegseile mõistetavas keeles, mis tema ande kohaselt oli muusikakeel.

Kahjuks „Joonase lähetamise“ esiettekanne 26.11.1909 Leipzigis ebaõnnestus. August Topmani sõnul kirjutas Leipzigi kriitika ajalehes umbes nii, et teos on vaimustav, kuid komponist tegi ise kõik, mis võima-lik, et seda läbi kukutada. Nimelt polnud Tobias just kõige osavam diri-gent.

Siis aga olevat Tobiase abikaasa näidanud oratooriumi partituuri tookordsele Berliini Kuningliku Muusikaülikooli direktorile, kirikumuusika asjatundjale prof Hermann Kretzchmarile, kes olevat öelnud, et Bachi ajast peale pole kirjutatud nii võimast oratooriumi. Nii sai Tobias õppe-jõukoha selles Saksamaa esinduslikumas muusikaõppeasutuses, kus töötas surmani.

***Kokkuvõttes võib öelda, et Tobias oli omast ajast ees: tema eluajal ei

leidnud tema muusikalised ideed Eestis veel võimalust realiseeruda, tema vaimulikud ideed aga polnud tollasele rahvuslikult meelestatud eesti seltskonnale veel nii olulised. Täit mõistmist leidsid need aga Tobiase kaasaegsete hulgas Saksamaal. Seepärast pole vaja Tobiasele süüks panna, et ta lahkus Saksamaale ja võttis ka Saksa kodakondsuse. Teatavat paralleeli võib siin näha Arvo Pärdiga, kes poleks samuti see, kes ta on praegu, kui ta poleks leidnud raskel ajal loomingulist vabadust väljaspool Eestit — teatavasti samuti Berliinis. Siiski sai Pärt Eestisse tagasi tulla olukorras, mil Eesti oli tema muusika jaoks valmis. Tobiase muusika jaoks sai aga Eesti valmis alles enne taasiseseisvumist 1980. aastate lõpul, mil toodi välja „Joonase lähetamine“. Selle protsessi juures tuleb väga hinnata pianisti, muusikateadlase ja poliitiku Vardo Rumesseni pingutusi, kes 1973. aastast alates Tobiase loomingut uuris ja tutvustas.

Koguduse õpetaja MART JAANSON

3 Rahutegija

ANDRES TAUL 1936–201824. aprilli hommikul suri oma kodus Kanadas E.E.L.K. peapiiskop emeeritus dr Andres Taul,

kes oli viimane eksiilkiriku peapiiskop enne kodueesti ja väliseesti kirikute ühinemist 2010. aastal.

Andres Taul sündis 11. augustil 1936 Tartus. Tema isa õp dr Jaak Taul oli tollal Tartu Peetri koguduse õpetaja ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna süstemaatilise usuteaduse dotsent. Taulide perekond põgenes 1944. aastal Saksamaale, kus Andres Taul õppis Göttingeni Eesti Algkoolis. 1947 kutsuti õp Jaak Taul Inglismaale Londoni koguduse õpetajaks ja pere kolis Inglismaale. 1948–1954 õppis Andres Taul poiste erakoolis (Portora Royal School) Enniskillenis Põhja-Iirimaal. 1954 alustas ta õpinguid Augustana-Hochschule’s Neuendettelsaus Baieris, rõhuga vanade keelte ja

E.E.L.K. peapiiskop emeeritus Andres Taul Toronto Peetri kirikus. Foto internetist

saksa keele õppimisel. 1956–1957 õppis ta Erlangeni Ülikooli usuteaduskonnas, 1957–1960 Oxfordi Ülikoolis (Honours School of Theology), mille lõpetas bakalaureusekraadiga. Ka magistrikraadi sai ta 1964 Oxfordi Ülikoolist. Doktorikraadi kaitses Andres Taul 1996 USA-s Indiana osariigis (Concordia Lutheran Seminary, Fort Wayne). Prooviaasta pidas ta Londoni koguduses. Johan Kõpp ordineeris Andres Tauli õpetajaks 30. juulil 1961.

Pärast Eesti taasiseseisvumist kutsuti Andres Taul Tartu Ülikooli taasavatud teoloogiateaduskonna külalisõppejõuks ja taastama Tartu Ülikooli kogu-dust. 1995 nimetas EELK peapiiskop Jaan Kiivit Andres Tauli ka Tartu Ülikooli kaplaniks. Alates 1998. aastast korraldas Taul mitmete EELK vaimulike lühema-ajalist teenimist Toronto Peetri koguduse ja E.E.L.K. Kanada praostkonna vikaarvaimulikena.

Andres Taul valiti 26. veebruaril 2007. aastal Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) peapiiskopiks ning pühitseti Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põderi poolt ametisse 10. juunil 2007 Toronto Vana-Andrese kirikus. Alates E.E.L.K. ja EELK ühinemisest 13. novembril 2010 oli Andres Taul EELK Välis-Eesti piiskopkonna piiskop, kuni siirdus 1. aprillil 2017 emerituuri, misjärel EELK Konsistoorium omistas dr Andres Taulile E.E.L.K. peapiiskop emeerituse aunimetuse.

Vabariigi President on omistanud 2002. aastal Andres Taulile Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi. EELK Konsistoorium on teda tunnustanud 2007. aastal EELK Teeneteristi I järgu ja 2017. aastal elutööpreemiaga. Tartu Ülikool on 2009. aastal andnud Andres Taulile audoktori kraadi.

Andres Taul sai meie Nõo kogudusele paremini tuttavaks seoses Nõo kiriku meesansambli kontsertreisiga Kanadasse aprillis-mais 2006.

EELK kodulehel http://www.eelk.ee ja veebiajakirjas Kirik & Teoloogia (http://kjt.ee) avaldatud nekroloogide alusel MART JAANSON

ROMAN TOI 1916–20187. mail 2018 suri Torontos 101-aastasena väliseesti koorielu eestvedaja ja laulupidude hing, koorijuht,

pedagoog ja helilooja Roman Toi. Roman Toi sündis 18. juunil 1916 Viljandimaal Kõo vallas. Aastatel 1932–1936 ja 1941–1944 õppis ta Tallinna konservatooriumis koorijuhtimist, orelit, kompositsiooni ja dirigeerimist. Tartu Ülikoolis õigusteaduse õppimine jäi sõja tõttu pooleli. Tartus astus ta korporatsioon Vironia liikmeks.

1944 põgenes Roman Toi Saksamaale, kus juhatas põgenikelaagrites koore, korraldas kontserte ja väiksemaid laulupidusid. 1949 siirdus Roman Toi Kanadasse, kus oli väliseesti kooriliikumise hing, üle 40 aasta — kuni 99 a vanuseni — Toronto konservatooriumi õppejõud teooria, kompositsiooni ja dirigeeri-mise alal ning mitmete väliseesti kooride (Montreali Eesti Segakoor, Toronto Eesti Meeskoor, Toronto Eesti Segakoor, Estonia Koor) juht.

Vahetult Eesti iseseisvumise taastamise eel toimunud 1990. a XXI üldlaulupeol oli Roman Toi koos Gustav Ernesaksa ja Richard Ritsinguga laulupeo aujuht. Viimati külastas Toi Eestit 2014, kus ta tähistas oma 98. sünnipäeva ning osales aukülalisena XXVI laulupeol.

Roman Toi on lõpetanud Chicago ülikooli konservatooriumi, Toronto kuningliku konservatooriumi, Šveitsis Montreaux’s asuva õppeasutuse Institute for Advanced Musical Studies (magistrikraad) ja Toronto Ülikooli (doktorikraad).

1973–74 oli Roman Toi Ontario Kooriföderatsiooni (Choirs Ontario) president. Ta oli korraldaja ja üldjuht meeslaulupäevadel, väliseesti laulupidudel ja ESTO-del üle maailma; eesti ja kanada kirikute organist ja koorijuht, nende hulgas Toronto Vana-Andrese ja Peetri kirikud. Roman Toil on suur panus 1991. aastal valminud „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ koostamisel.

Roman Toi tegutses mitmetes organisatsioonides nagu Eesti Sihtkapital Kanadas (asutajaliige), Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Sõnasild kodumaale.Roman Toi oli Eesti Heliloojate Liidu vanim liige. Talle on omistatud Riigivapi IV klassi teenetemärk, mitmed EELK teenetemärgid, EELK Teeneteristi II järk

ja EELK elutööpreemia. Roman Toi on Viljandi linna aukodanik, ta pälvis Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia, samuti on ta mitme koori ja organisatsiooni auliige.

EELK Nõo kogudusele sai Roman Toi paremini tuttavaks seoses Nõo kiriku meesansambli reisile Kanadasse 2006. aasta aprillis-mais. Nõo kiriku mees-ansambel ja meie koguduse segakoor on laulnud mitmeid Roman Toi koorilaule.

11. mail 2018 ajalehes Eesti Elu nr 19 ilmunud nekroloogi põhjal MART JAANSON

Roman Toi 1990. aasta üldlaulupeol. Foto internetist

4Rahutegija

Nõgiaru raamatukogu aprillis 2018. Foto: MART JAANSON

KRooniKa

Nõo kiriku meesansambel, Kinga Marjatta Pap, Eesti aupeakon-sul Ungaris dr András Bereczki ja Loránd Eötvösi nim ülikooli lektor Leila Kimmel pidulikul õhtusöögil. Foto: restorani kelner

w 9. märtsil toimus Laatre kirikus ja Tsirguliina rahvamajas EELK Valga praostkonna sinod. Meie praostkonna kõrgeim seadus-andlik organ arutas eelmisel kalendriaastal tehtut ja kujundas plaane tulevikuks. Paeluva ettekande Eesti iseseisvuse sünnist pidas Tartu Ülikooli ajaloodotsent Ago Pajur. Nõo kogudusest osalesid sinodil lisaks koguduse õpetaja ja praost Mart Jaansonile Jaan Aru-väli ja Laurits Leedjärv.w 11. märtsil teenis peajumalateenistusel meie kogudusele juba

omaseks saanud õpetaja Diina Tuulik. Ta asendas õp Jaansonit sel kevadel hiljem ka 15. aprilli, 6. mai ja 3. juuni peajumalateenistustel.w 16. märtsil filmis meie kirikut väljastpoolt ETV võttegrupp ees-

otsas Aivi Parijõega. Seda materjali kasutati saatesarja „Tähenda-misi“ tarbeks.w 25. märtsi peajumalateenistusel tähistati palmipuudepüha.

Laulis koguduse segakoor Ragne Meieri juhatusel. Pärast jumalatee-nistust joodi teed ja maitsti magusaid suupisteid.w 26. märtsil kogunesid meie koguduse Nõgiaru piibliringi

liikmed oma armsakssaanud Nõgiaru raamatukogu saali, et pidada selle 2000. aastal alguse saanud piibliringi viimane piiblitund selles ruumis. Nõo vald otsustas maja koos kõrvalhoonetega võõrandada ja sügisel piibliringitööga jätkamiseks tuleb leida uus koht. Kui Jumal tahab, siis see ka leitakse!w Pärast Suure Nädala jumalateenistusi koguneti 1. aprilli pea-

jumalateenistusel rõõmustama Kristuse ülestõusmisest. Laulis koguduse segakoor Ragne Meieri juhatusel. Õnnitleti koguduse õpetaja Mart Jaansonit 52. sünnipäeva ja koguduse juhatuse ase-esimees Raili Värnot 40. sünnipäeva puhul. Ühiselt joodi pärast jumalateenistust käärkambris ka kirikukohvi.w 1. aprilli pärastlõunal pidas õp Jaanson ülestõusmispüha

palvuse Nõo hooldekodus. Lauluga teenis kaasa Nõo kiriku mees-ansambel.w 4. aprillil saadeti Kihnu saarele tagasi alates möödunud sügi-

sest meie kiriku seinu kaunistanud norra fotokunstniku Anne Helene Gjelstadi näitus „Suur süda — tugevad käed“. Väljapanek pakkus nii koguduseliikmeile kui külastajaile palju rõõmu! Täname näituse Nõkku toonud Nõo koduloomuuseumi juhatajat Kai Toomi ja fotode kirikussetoomist soovitanud koguduse nõukogu liiget Ingmar Laasimeri!w 6. aprillil andis Nõo kiriku meesansambel meie kirikus

kontserdi, mis oli pühendatud Martin Lipu 164. sünniaastapäevale. Martin Lipu luuletusi luges EELK Tartu praostkonna praost Ants Tooming, kes on muuhulgas ka väljaõppinud näitejuht.w 7. aprillil võõrustas meie kogudus kiriku käärkambris meie

praostkonna laste- ja noorsootöötegijaid. Arutati hetkeseisu ja tehti plaane tulevikuks, eriti suviseks noortelaagriks 17.–19. juulil RMK Soontaga laagriplatsil. Meie kogudusest osalesid koosolekul lisaks õp Jaansonile Imbi Tanilsoo, Taime Põld ja Marju Liblik.w 8. aprillil esitas Nõo kiriku meesansambel juba 6. aprillil meie

kirikus kõlanud kava Tartu Peetri kirikus. Ka nüüd luges Martin Lipu luuletusi praost Ants Tooming.w 11. ja 18. aprillil viis käärkambris leeritunnid läbi EELK Otepää

koguduse diakon Marko Tiirmaa, kes on ühtlasi ka Nõo koguduse liige.

Meie koguduse pühapäevakoolitiim 20. aprillil Luke pargis. Foto MART JAANSON

w 11.–18. aprillil viibis Nõo kiriku meesansambel kontsertreisil Ungari Vabariigis. Sõiduks kasutati koguduse mikrobussi, mis pidas 4002 sõidukilomeetrile suurepäraselt vastu. Teel ööbiti Poolas, Ungaris aga Balatoni äärses Gyenesdiáse luterlikus konverentsi-keskuses ja Budapesti Oikumeenilises Kodus. Kontserte anti Tapolca

5 Rahutegija

Saksa külalised Kirikute Ööl tervituslaulu laulmas. Foto: TIIT KUUSEMAA

protestantlikus kirikus koos Tapolca protestantliku kooriga, Veszprémi luterlikus kirikus koos kammerkooriga Opus, lauluga teeniti kaasa hommikusel jumalateenistustel Csákvári luterlikus kirikus ja õhtusel jumalateenistusel Budapest-Kelenföldi luterlikus kirikus, viimane esinemine toimus koos kohaliku luterliku kantoraa-diga. Budapesti jumalateenistusel jutlustas õp Mart Jaanson, kelle eestikeelse teksti tõlkis ungari keelde ka meie kihelkonnale tuttav filoloog ja kirikutegelane Kinga Marjatta Pap. Kinga oli ka kogu reisi korraldajaks. Südamlik tänu talle! Lisaks kontsertidele oli mees-ansamblil võimalus nautida Ungari ärkavat kevadet ja tutvuda paljude vaatamisväärsustega (eriliselt jäi meelde Budapesti kesklin-nas asuv Insula Lutherana, „luterlik saar“ oma luterliku muuseumi ja gümnaasiumiga). Kokkuvõttes läks reis väga hästi korda, tänu

Jumalale! Meesansambli seitse osalenud liiget kohtusid paljude lahkete inimestega ja said hulgaliselt kogemusi.w 20. aprillil peeti pühapäevakoolitund mitte Luke raamatukogu

saalis nagu tavaliselt, vaid Luke pargis. Ilm oli ilus ja Püha Vaim kohal! w 21. aprillil tähistas Nõo kiriku meesansambli asutajaliige ja

juht Margus Liiv Konguta Rahvamajas oma 55. sünnipäeva. Loomu-likult oli õnnitlejate hulgas ka Nõo kiriku meesansambel koos sõpra-dega, kellest nimetagem siinkohal ansambli asutajat Agnes Laasimeri.w 22. aprilli peajumalateenistusel rõõmustas kogudust vokaal-

ansambel Stella Caeli, kes on meile tuttav juba varasemast ajast ja esitas seekord huvitavaid seadeid eesti rahvakoraalidest.w 12. mail toimus meie koguduse kevadise leerikursuse

ekskursioon Valga praostkonda. Viis leerilast 13-st ja õp Jaanson koguduse mikrobussi juhina tutvusid praostkonna kõigi 11 kirikuga ja pidasid lõunapausi Hargla kiriku esisel muruplatsil. Imeilus ilm, tärkav maikuine loodus ja Püha Vaimu osadus tegid reisijate südamed rõõmsaks.w 19. mail osales meie praostkonna kirikumuusikute esindus

EELK Võru praostkonna laulupäeval Rõuge kirikus. Ka seda üritust õnnistas Issand ilusa ilmaga. Südant rõõmustas hästikoostatud ja -esitatud repertuaar. Laulupäevast võttis vastse praostkonna lipuga osa ka praost Mart Jaanson.w I nelipühal, 20. mail rõõmustas kogudus Püha Vaimu tuleku

üle. Laulis koguduse segakoor Ragne Meieri juhatusel. Jumala-teenistusele lisas veelgi pühalikkust seitsme leerilapse ristimis-talitus.w Ka II nelipüha õhtul, 21. mail teenis jumalateenistusel kaasa

meie koguduse segakoor.w 24. mail kogunes 26 meie kihelkonna inimest endises Elva

raudteejaamas asuvasse restorani Waksal, et tähistada kombe- kohaselt piiblitunnihooaja lõpetamist. Koosviibimise olid korralda-nud Meeri seltsimaja Elurõõmu liikmed eesotsas Anne Saaliga. Nauditi nii ihu- kui vaimutoitu: maitsvat restoranisööki ning mini-piiblitunde Nõo koguduse õpetaja Mart Jaansoni ja Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasalu esituses. Suur tänu mõnusa osaduse eest!w 25. mai õhtul avas meie kogudus oma kiriku uksed Kirikute

Ööst osavõtjaile. Kavas oli kolm üritust: (1) kontsertpalvus, millel esines Nõo kiriku meesansambel, Katre Kruuse (sopran ja orel) ning Epp Katariina Jaanson (viiul), palvuseosa pidas õp Jaanson; (2) Puhja-Rannu ansambli Dionysius ja sõprade (lauljad naaberkogu-dustest ja noored instrumentalistid) kontsert; (3) Taizé-palvus. Kirikute Öö läks meie kirikus väga hästi korda, sest külastajaid näis olevat tavalisest enam. Näiteks kuulasid teist kontserti teiste hulgas ka meie praostkonna külalised, 20 kirikutegelast Saksamaalt Witzenhauseni kirikuringkonnast, kes avaldasid kuuldu üle hiljem siirast imetlust. w 26. mail pühendasid mitmed meie praostkonna vaimulikud ja

ilmikud terve päeva Saksa sõpradele. Peale selle, et sakslased ööbisid meie praostkonna peredes (nt Nõo koguduse liikmed võõrustasid 8 inimest), oli koos võimalik mõtteid vahetada Otepää pastoraadis, lõunat süüa Sangaste Rukki Majas, tutvuda Valga linna ja kirikuga ning Karula kirikuga. Päev lõppes ühise õhtusöögiga Otepääl.

Leerilapsed koos liturgidega pärast leeriõnnistamist. Foto: ALDO LUUD

Nõo koguduse segakoor laulupäeva rongkäigus. Foto: TIIT KUUSEMAA

6Rahutegija

Ehkki alljärgnevas kavas on jumalateenistused paigas, võib ürituste osas tulla muutusi ja lisandusi. Jälgigem siis teateid nii Nõo Valla Lehes, kirikus, koguduse kodulehel kui ka sotsiaalmeedias. Aga lõpuks ütleb ju apostel: „Kui Issand tahab ja me veel elame, siis teeme seda või teist“ (Jk 4:15).

jumalateenistused ja muud Koguduse üRitused

ÕPETAJA VASTUVÕTUAEG kiriku käärkambris KOLMAPÄEVAL ja REEDEL kell 9.30–11.30

AUGUSTJumalateenistus. ArmulaudEELK Nõo koguduse kuulutusnädalKoguduse nimepäeva jumalateenistus. Armulaud. Jutlustab piiskop Tiit SalumäeJumalateenistus. Hans Wühneri päevHans Wühneri päeva rahvapidu Keeri külas perekond Kuusiku taluõuesPiiblitund Nõo hooldekodusJumalateenistus. ArmulaudJumalateenistus

P, 5. kl 11.00 6.–12. R, 10. kl 18.00 P, 12. kl 11.00 P, 12. kl 14.00 T, 14. kl 14.00 P, 19. kl 11.00 P, 26. kl 11.00

JUUNIEELK Valga praostkonna laulupäev Valga Jaani kirikusJumalateenistus. Armulaud. Teenib õp Diina TuulikEesti lipu 134. sünnipäeva tähistamine kirikuaias ja kirikus. Peokõne peab laulja Tõnis MägiJumalateenistusPiiblitund Nõo hooldekodusArmulauaga jumalateenistus Meeri seltsimajasArmulauaga jumalateenistus Külaaseme külasTaizé-palvus kirikusJumalateenistus. ArmulaudJaanipäeva jumalateenistus

L, 2. kl 16.00

P, 3. kl 11.00 K, 6. kl 12.00–14.00 P, 10. kl 11.00 T, 12. kl 14.00 K, 13. kl 12.00 R, 15. kl 12.00 R, 15. kl 19.30 P, 17. kl 11.00 P, 24. kl 11.00

P, 1. kl 11.00 5.–8. P, 8. kl 11.00 T, 10. kl 14.00 P, 15. kl 11.00 17.–19.

P, 22. kl 11.00 23.–24.

P, 29. kl 11.00

Surnuaiapüha jumalateenistus Nõo kalmistulKristlik noortefestival JäPe PalamuselJumalateenistus. Teenib õp Diina TuulikPiiblitund Nõo hooldekodusLeeri mälestuspäeva jumalateenistus. ArmulaudEELK Valga praostkonna noortelaager RMK Soontaga laagriplatsilJumalateenistusKoguduse bussiekskursioon EELK Tartu praostkondaJumalateenistus. Armulaud

JUULI

Algus vt lk 4w 27. mai peajumalateenistus oli meie koguduse jaoks eriline:

sel kolmainupühal õnnistas õp Mart Jaanson koguduseliikmeiks 11 noort leerilast, kellest enamik õpib Nõo Reaalgümnaasiumis. Leeripüha kogudus oli tavapärasest palju arvukam, mõnedel andmeil üle 60 inimese. Jumalateenistusel osales ka Saksa külalisi, oma tervitussõnad ütles Witzenhauseni kirikuringkonna dekaan pr Ulrike Laakmann.

Koos õp Jaansoniga teenis kaasa ka EELK Usuteaduse Instituudi II aasta tudeng, tuntud poliitik Igor Gräzin. Oli ilus ja päiksepaisteline, Püha Vaimu täis päev. Kiitus Jumalale! w 2. juunil toimus Valga Jaani kirikus EELK Valga praostkonna

laulupäev. Üritus oli suurepäraselt korraldatud, ettevalmistuste

kestel valitses hea koostöövaim. Jumal kinkis ka ilusa ilma. Päev algas, nagu ikka, proovidega kirikus, jätkus küllusliku lõunasöögiga Valga Põhikoolis ning päädis rahvarohke rongkäiguga Valga kesk-väljakul ja kontsertjumalateenistusega Jaani kirikus. Jumala-teenistusele lisas erilisust Margus Suvi introdutseerimine Valga Peetri-Luke koguduse õpetajaks. Introduktsioonitalituse viis läbi piiskop Joel Luhamets koos assistentide praost Mart Jaansoni ja abipraost Vallo Ehasaluga. Piiskop õnnistas ka praostkonna lipu ja uued altarikatted. Mõlemate autoriks on Valga koguduse kaastööline Karin Varblane. Hästivalitud muusikat esitasid kõrgel tasemel Valga praostkonna kirikukoorid (teiste hulgas ka Nõo koguduse segakoor koos Ragne Meieriga) ja instrumentalistid-orkestrid, samuti palju külalisi (teiste hulgas ka EELK Usuteaduse Instituud õppekoori endised lauljad Aivi Otsniku juhatusel). Oli südantsoojendav päev. Suur tänu praostkonna muusikasekretär Miina-Liisa Kuusemaale ja kõigile teistele korraldajaile!

KRooniKa

7 Rahutegija

Ristitud 20. mail nõo Püha lauRentsiuse KiRiKusAnna-Paulina HuttunenEmma HuttunenSiim MihkelsooNelli OjasaarKelli OjasaarRauno TartesJohanna Uuemäe

Rebecca KodusaarKatri KiirSiim MihkelsooNelli OjasaarKelli OjasaarHanna-Lii Piirsoo

Rauno TartesAnnike TolmatsBrigitta UiboJohanna UuemäeChristina Värno

leeRitatud 27. mail nõo Püha lauRentsiuse KiRiKus

Janar Saviir EELK Haapsalu kogudusest

eelK nõo Kogudusse üle tulnudmaetudAleksandra Vahter 12.03.18 Nõo kalmistuEinard Otsing 17.03.18 Elva Kalmistu

w Alates 1. maist 2018 on Nõo koguduse õpetaja ja Valga praost-konna praost Mart Jaanson EELK Konsistooriumi otsusega määratud ka Rannu koguduse hooldajaõpetajaks. Rannu koguduse jumalateenis-tused toimuvad kuu 2. ja 4. pühapäeval kell 14.00. Õp Jaanson plaanib Rannu koguduse siiski esimesel võimalusel üle anda koguduse enda õpetajale, kes loodetakse leida lähitulevikus.w EELK lauluraamatukomisjon palub kõigil, kes kasutavad kiriku

lauluraamatut, leida aega vastata internetiküsimustikule, mis hõl-bustab uue lauluraamatu koostamist aastaks 2025. Küsimustikku saab täita 15. juunini 2018 aadressil http://www.ankeet.ee/a/fahaso. Ühtlasi palub lauluraamatukomisjon kõiki huvilisi osalema

26.–26. oktoobril 2018 Tartu Pauluse kirkus toimuval lauluraa- matukonverentsil. Konverentsile saab registreeruda aadressil http://www.eelk.ee/km_konverents/.w 5.–8. juulil 2018 toimub Palamusel iga-aastane kristlik noorte-

festival JäPe, mille teemaks on sel aastal „Arm astus“. Info festivali kodulehelt jape.ee.w Pühapäeval, 15. juulil 2018 kell 11.00 algavale leeri mälestus-

päeva jumalateenistusele on oodatud kõik need, kelle leeriõnnista-misest möödub ümmargune arv aastaid (70, 60, 50, 25, 10 jne) või kes soovivad lihtsalt oma leeripäeva meenutada. Palun kõigil leeri mälestuspäevalistel endast aegsasti koguduse õpetajale teada anda!w 17.–19. juulil 2018 toimub RMK Soontaga laagriplatsil 21. EELK

Valga praostkonna noortelaager. Palun oma osalemisest teada anda koguduse õpetajale!

teated

w 6.–12. augustil 2018 toimub kirikus meie koguduse traditsiooniline kuulutusnädal. Kõik üritused algavad kell 18.00.E, 06.08. jutlustab EELK Vormsi koguduse õpetaja Ants RajandoT, 07.08. esineb orelikontserdiga Marju RiisikampK, 08.08. jutlustab EELK Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik GöranssonN, 09.08. jutlustab EELK Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Aivo PrükkR, 10.08. toimub armulauaga koguduse nimepäeva jumalateenistus, jutlustab piiskop Tiit Salumäe, laulab Nõo kiriku meesansambelL, 11.08. esinevad kontserdisarja „Hoia, Jumal, Eestit!“ raames sopran Ludmilla Kõrts ja organist Kadri PloompuuP, 12.08. toimuvad kell 11.00 kirikus, kell 14.00 Keeri külas ja kell 17.00 Nõo surnuaias VIII Hans Wühneri päeva üritused, teiste hulgas esineb Torma pasunakoor

w Jätkub 2013. aasta detsembris alanud annetuste kogumise aktsioon Nõo Püha Laurentsiuse kiriku ja kõrvalhoone restaureerimi-se toetuseks. Seisuga 5. juuni 2018 on annetusi ja toetusi kogunenud 8 586,23 eurot. Sellest summast on kirikusse näitusesiinide paigal-damiseks kulunud 915,84 eurot, kirikuaeda veevarustuse ja kanalisat-sioonitrassi rajamiseks vajalikeks arheoloogilisteks uuringuteks 3060 eurot ning panga teenustasudeks 21,90 eurot. Jääk on 4594,49 eurot.

Annetusi saab endiselt teha nii sularahas koguduse õpetaja kätte

kui ka koguduse Swedbanki arvele nr EE11 2200 2210 5844 2062 (saaja: EELK Nõo Püha Laurentsiuse Kogudus).

Täname südamest kõiki seniseid ja tulevasi annetajaid!w Liikmeannetust 2018. aasta eest saab teha nii sularahas kogu-

duse kantseleis kiriku käärkambris kui ka pangaülekandega (a/a nr EE23 1010 1520 0609 1003 SEB pangas, saaja: EELK Nõo Kogudus, selgitus: „NIMI. Liikmeannetus EELK Nõo kogudusele“). Annetussumma on vaba. Palume kõigil koguduseliikmeil teha oma liikmeannetus hiljemalt 31. detsembriks 2018!

8Rahutegija

Palju õnne ja jumala õnnistust teile Kõigile!sünniPäevadJUUNIMaire Jakobson Voika 02.06. 66Ivo Laidmäe Nõo 02.06. 42Pille Park Külitse 02.06. 34Aarne Viinalass Luke 02.06. 65Margus Tilga Rapla 03.06. 62Eleri Visnapuu Aiamaa 03.06. 44Eva Kuslap Nõo 05.06. 32Katriin Otsing Luke 06.06. 26Maili Klassen Tartu 07.06. 39Liidia Aruväli Nõo 08.06. 66Elliada Peensalu Nõo 09.06. 95Juhan Reile Puhja 12.06. 79Anne Urb Tallinn 12.06. 61Kalju Toss Haage 13.06. 80Jaan Aruväli Voika 15.06. 60Mihkel Kalpus 15.06. 77Nelli Pello Tartu 18.06. 34Madli Vares Järiste 20.06. 23Inger Kraav Nõo 21.06. 77Veiko Klassen Tartu 22.06. 42Meelis Mondonen Voika 22.06. 56Virge Arru Rõhu 23.06. 35Helle-Maia Sonn Meeri 26.06. 75Juhan Tobro Metsalaane 30.06. 71

JUULIHele-Mall Kuusik Keeri 01.07. 85Uno Lainemäe Tartu 01.07. 80Sirle Kiviaru Ulila 02.07. 27Hiie Viigipuu Melliste 02.07. 47Helle-Kai Kruus Tallinn 04.07. 72Silvi Liblik Luke 07.07. 42Leita Liivak Luke 07.07. 81

Kristiina Kalju Nõo 08.07. 21Katre Kruuse Nõo 09.07. 33Rein Soidla Meeri 09.07. 64Julius Pau Voika 10.07. 32Eda Jagomann Tallinn 11.07. 39Maia Plado 12.07. 85Mai Maser Puhja 16.07. 80Tiiu Praakle Tigase 16.07. 80Kerli Räisa Illi 18.07. 41Teet Smidt Nõo 19.07. 28Jaan Saal Meeri 20.07. 81Paul Trei Meeri 21.07. 63Toomas Jürimäe Nõo 22.07. 62Jane Mägi Nõo 22.07. 35Eva Poom Nõo 23.07. 77Karin Sakk Nõo 23.07. 30Kalju Õllek Külaaseme 23.07. 85Varje Arru Rõhu 24.07. 63Virve Erm Nõo 25.07. 81Tiina Otsing Luke 25.07. 57Maarja Pennar Tallinn 28.07. 38Ele-Mall Paulson Elva 28.07. 78Karl Vakk Nõo 28.07. 30Taimi Mõrd Nõo 29.07. 77Liidia Soidla Meeri 29.07. 63Kalmer Prost Reola 30.07. 46Margus Maal Nõgiaru 31.07. 49

AUGUSTRiita Irv Vasalemma 01.08. 45Jakob Laius Meeri 01.08. 85Helmi Rähni Elva 02.08. 79Hille Kaupmees Külaaseme 04.08. 79

Virve Kellamäe Järiste 04.08. 83Liilia Lambinen Nõgiaru 05.08. 85Siiri-Liisi Kraav Tallinn 06.08. 38Merje Lüüsi Reola 06.08. 50Rait Kivimets Keila 07.08. 46Eha Näkki Luke 07.08. 79Laurits Leedjärv Tõravere 09.08. 58Elsa Saag Tartu 09.08. 90Anne Saal Meeri 09.08. 78Tiina Visla Elva 09.08. 44Ester Jääskeläinen Kuopio 12.08. 49Lauri Ööpik Tartu 12.08. 23Maret Lukk Rahinge 13.08. 88Virve Brett Nõo 14.08. 91Elvi Kokk Nõgiaru 14.08. 84Koidula Kütt Nõo 14.08. 79Taime Põld Elva 14.08. 63Tea Kivimaa Nõo 18.08. 61Ilme Saal Meeri 18.08. 89Marju Saag Tallinn 19.08. 57Eldur Henno Laguja 19.08. 90Rasmus Rekand Tartu 20.08. 40Annikki Aruväli Kuressaare 22.08. 33Jaan Pau Voika 23.08. 77Hilma-Marsella Uutma Tartu 23.08. 85Moonika Mehin 24.08. 35Piret Suur Uuta 26.08. 46Leili Zeiger Elva 26.08. 87Salme Valdmaa Elva 26.08. 76Sinaida Lints Tartu 27.08. 85Rauno Ilves 28.08. 29Katrin Salumäe Elva 28.08. 32Silver Soidla Meeri 30.08. 38

Rahutegija EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumilehtToimetaja: Mart JaansonKüljendaja: Kai Toom

KontaKtEELK NÕO PÜHA LAURENTSIUSE KOGUDUS, reg nr 80210421, Tartu tn 2, 61601 Nõo Tartumaa

A/a nr EE23 1010 1520 0609 1003 (saaja: EELK Nõo Kogudus)

ANNETUSED KIRIKU JA KÕRVALHOONE RESTAUREERIMISEKS:A/a nr EE11 2200 2210 5844 2062 (saaja: EELK Nõo Püha Laurentsiuse Kogudus)

JUHATUSE ESIMEES Madis Kanarbik, tel 504 6570, e-post madis.kanarbik@gmail.com

KOGUDUSE ÕPETAJA Mart Jaanson, tel 745 5195 (kantseleis), 749 3344 (kodus), 5661 1443; e-post mart.jaanson@eelk.ee

Koguduse veebilehekülg www.nookirik.ee

KIRIKUVANEM Toivo Saal, tel 745 5120 (kodus)

ORGANISTIDAgnes Laasimer, tel 528 4166; Margit Keeman, tel 5615 3207Katre Kruuse, tel 5560 6678; Ragne Meier, tel 526 5569

KOORIJUHT Ragne Meier, tel 526 5569

PÜHAPÄEVAKOOLIÕPETAJAImbi Tanilsoo, tel 525 6607