Eessona

Kaesolev valjaanne puuab selgitada Euro-Atlandi partnerluse pohialuseid ja peamisi koostoo-

mehhanisme. Keskendutakse viiele pohivaldkonnale – julgeolekudialoog ja -koostoo, rahuope-

ratsioonid, kaitsereform, valmisolek katastroofideks ning teadus- ja keskkonnaalane koostoo.

Selgitatakse, kuidas partnerlus Euro-Atlandi julgeolekut edendab ning milline on koostoo tegelik ja

praktiline tahendus partnerriikide jaoks. Esile tuleb partnerlusprojektide positiivne moju reformidele

ja demokraatlike struktuuride arengule ning partnerriikide kui rahvusvahelise kogukonna liikmete

osalemisele rahvusvahelises koostoos.

U}hes valjaandes on voimatu oiglaselt kajastada partnerriikide ja NATO koostoo kogu ulatust ja

mitmekesisust. Peale juba pohjalikult kasitletud Balkani ja Afganistani rahuoperatsioonide tehakse

koostood vaga paljudes valdkondades, nagu naiteks terrorismivastane voitlus, kaitsereform, julgeoleku

majandusaspektid, valmisolek katastroofideks, relvastuskontroll, logistika, ohukaitse, ohuruumi

juhtimine, relvastus, koolitus ja valjaope, teadus ja keskkond ning infoprogrammid.

NATO on loonud erisuhted kahe partnerriigi, Venemaa ja Ukrainaga, ning seitsme Vahemere dialoogis

osaleva riigiga. 2004. aasta juunis Istanbuli tippkohtumisel tehtud algatuse kaudu puuab NATO leida

voimalusi koostooks ka laiema Lahis-Ida riikidega. Ehkki neid kaesolevas valjaandes tapsemalt ei

kasitleta, toetuvad praegused ja tulevased suhted nende riikidega paljudele Euro-Atlandi partnerlus-

programmi raames valja tootatud tegevustele ja koostoomehhanismidele.

2

© u

llste

in b

ild-S

chnü

rer

Sisukord

JULGEOLEK PARTNERLUSE

4_

Partnerluselatted jaareng

8_

Peamisedkoostoo-mehhanismid

14_

Julgeoleku-dialoog ja-koostoo

18_

NATO ja temapartneririigidkaardil

Markus: Kaesolevas valjaandes on viited endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile margitud tarniga (*),mis osutab joonealusele markusele: Turgi tunnustab Makedoonia Vabariiki selle pohiseadusliku nimega.

Fotod: Koigi fotode omanik on NATO, kui ei ole teisiti margitud.

2

3

© F

inni

sh D

efen

ce F

orce

s

ABIL

20_

Rahuoperat-sioonid

24_

Kaitsereform

29_

Valmisolekkatastroofideksja nendelereageerimine

33_

Julgeolek,teadus jakeskkond

36_ Toeline Euro-Atlandi julgeolekukultuur

3

Partnerluse latted ja areng

Kulm soda loppes 1989. aastal Berliini muurilangemisega. Luhikese aja jooksul Kesk- jaIda-Euroopas toimunud kiired sundmused seadsidNATO ette uued ja senisest oluliselt erinevadjulgeolekuprobleemid. Tohutud poliitilised muutusedavasid suureparaseid voimalusi Euroopa julgeolekulaiendamiseks, kuid toid moistagi kaasa ka uusiprobleeme ja ebastabiilsust.

Kuidas kasutada ara voimalust ja rajada Euroopajulgeolek parast kulma soja aegset vastasseisu uuelepositiivsele alusele? Mida teha, et taastadanormaalsed suhted Ida- ja Laane-Euroopa riikidevahel? Kuidas aidata Kesk- ja Ida-Euroopa riikidelkindlustada taastatud iseseisvust ja realiseerida omasoove osaleda demokraatlike riikidena rahvus-vaheliste julgeolekuprobleemide lahendamisel niipiirkonniti kui ka ulemaailmselt?

Liitlasriikide liidrid vastasid nendele kusimustele1990. aasta juulis toimunud Londoni tippkohtumisel,otsustades ulatada sobrakae ule Ida ja Laant varem

lahutanud joujoone ning tehes ettepaneku uutekoostoosuhete sisseseadmiseks koikide Kesk- jaIda-Euroopa riikidega. See andis voimaluse asutada1991. aasta detsembris Pohja-Atlandi Koostoo-noukogu (NACC), kuhu NATO ja tema uuedpartnerriigid voisid koguneda arutama uhist huvipakkuvaid probleeme. (Toonast muutuste tempotEuroopas iseloomustab ajalooline sundmus, milletunnistajaiks olid NACCi esimesele koosolekulekokkutulnud: kui toimus loppkommunikee koosko-lastamise istung, teatas Noukogude Liidu suursaadik,et kohtumise toimumise ajal on Noukogude Liitlagunenud ja nuud esindab ta ainult VenemaaFoderatsiooni.)

Seisukohtade muutus kajastus alliansi uues,1991. aasta novembris avaldatud strateegiliseskontseptsioonis, milles kasitleti julgeolekuprobleemesenisest avaramalt. Alliansi voimalused saavutadaoma eesmarke poliitiliste vahenditega olid suuremadkui kunagi varem. Kaitsedimensioon jai muutumatuks,kuid suuremat tahtsust sai nuud omistada

> Kulma soja lopuga

avanesid uued

voimalused julgeoleku

suurendamiseks ja

koostoo arendamiseks.

4

majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastelekusimustele ja niiviisi omakorda edendada stabiilsustja julgeolekut terves Euro-Atlandi piirkonnas. Alliansiees seisvate probleemide mitmekesisust arvestadespidid nende lahendamise pohikomponentideks olemadialoog ja koostoo. Kulma soja loppedes saipohieesmargiks vaaritimoistmisest tekkiva konfliktiohuvahendamine ja liitlaste julgeolekut ahvardavatekriiside ohjamine, vastastikuse moistmise ja usalduseedendamine Euroopa riikide seas ning uhistejulgeolekuprobleemide lahendamiseks loodud toelisepartnerluse voimaluste avardamine.

Vahetult kulma soja jarel keskenduti NACCi konsultat-sioonidel kulmast sojast parinevatele probleemidele,nagu naiteks Vene vagede valjaviimine Balti riikidest.Alustati poliitilist koostood ka paljudes julgeoleku- jakaitsekusimustes. NACC oli mitmes mottes teerajaja.Kuna NACC keskendus mitmepoolsele poliitiliseledialoogile, oli partnerriikidel siiski vahe voimalusiseada NATOga sisse individuaalseid koostoosuhteid.

Partnerlusprotsess tegi hiiglasliku huppe edasi, kui1994. aastal kaivitati ulatuslik praktilise kahepoolsekoostoo programm NATO ja uksikute partnerriikidevahel – „Partnerlus rahu nimel”. 1997. aastal loodiNACCi asemele ja selle kogemustele tuginedesEuro-Atlandi Partnerlusnoukogu (EAPC), milleulesanne oli rajada teed ulatuslikumale jategusamale partnerlusele.

Rahvusvahelisel tasandil seisneb partnerlus jakoostoo peamiselt korraparastes konsultatsioonidesja koostoouritustes, mille eesmark on suurendadalabipaistvust ja usaldust kogu Euro-Atlandi piirkonnas.Kahepoolsel tasandil tahendab see uksikutepartnerriikide ja NATO vaheliste praktiliste toosuhetearendamist, lahtudes seejuures konkreetsestolukorrast ja konkreetsetest vajadustest.

“See partnerlus valjendab uhist veendumust,

et Euro-Atlandi piirkonna stabiilsust ja

julgeolekut saab tagada uksnes koostoo ja

uhise tegutsemise abil. Kaitsta ja edendada

pohivabadusi ja inimoigusi ning hoida

demokraatia abil vabadust, oiglust ja rahu

on selle partnerluse uhine eesmark.”

(Partnerlus rahu nimel: raamdokument, Brusseli

tippkohtumine, 10. jaanuar 1994)

5

Partnerlusprotsess tahendab koigi kaasaloovateriikide vahelise dialoogi ja uksteisemoistmiseedendamist. Paljud neist riikidest on endisedvaenlased varasematest vaenutsevatest sojalistestliitudest voi neil on omavahel pikaajalisi regionaalseid,territoriaalseid, etnilisi voi religioosseid vaidlusi.Koostegutsemine, et leida uhiseid lahendusi uhistelejulgeolekuprobleemidele, on aidanud oluliselt kaasaminevikust parit eelarvamuste uletamisele ja loonudselge arusaamise koostoost sundivast vastas-tikusest kasust.

Alates rahupartnerlusprogrammi algusest on tehtudmarkimisvaarseid edusamme, olgugi et on olnud karaskusi ja tagasilooke, mis olid voib olla valtimatud,kui arvestada Kesk- ja Ida-Euroopas ning endisesNoukogude Liidus toimunud poliitiliste, majanduslikeja sotsiaalsete muutuste keerukat protsessi. EAPC jarahupartnerlusprogramm on pidevas dunaamilisesarengus vastavalt sellele, kuidas NATO ja temapartnerriigid on astunud samme, et loodudpartnerlusmehhanismide alusel julgeolekukoostoodlaiendada. Nii nagu NATO on aastate jooksuluuenenud, et vastata muutuva julgeolekukeskkonnauutele valjakutsetele, on arenenud ka partnerlus.Et partnerlus sailitaks oma dunaamika ja tahtsusealliansi jaoks, on selle raames toimuv tegevus jaselleks kasutatavad mehhanismid tulnud vasta-vusse viia NATO uute prioriteetidega (vt peatukki„Peamised koostoomehhanismid”).

Niisamuti on partnerlust tulnud suvendada jaavardada, et see aitaks partneritel oma puudlusi elluviia ja pakuks neile ka edaspidi piisavat huvi. NATOkaks laienemisringi on muutnud liitlaste ja partner-riikide vahekorda (vt teabelahter). Alates 2004. aastamartsist on liitlasi rohkem kui partnerriike ja partner-riigid moodustavad ulimalt eripalgelise ruhma. Nendehulgas on Balkani riigid, kes siiani tegelevad omaminevikuparandi lahendamisega, Kaukaasia jaKesk-Aasia strateegiliselt tahtsad, kuid vahearenenud riigid, ning Laane-Euroopa mitteliitunudriigid. Moned neist alles arendavad oma kaitse-struktuure ja kaitsevoimet, kuid teised suudavadmarkimisvaarsete joududega osaleda NATO juhitudoperatsioonidel ning anda teistele partneritele nouning pakkuda valjaopet ja abi paljudes valdkondades.

Praegu kasutavad 20 partnerriiki Euro-AtlandiPartnerlusnoukogu selleks, et 26 liitlasegakorraparaselt nou pidada ja paljudes kaitse- jajulgeolekukusimustes koostood edendada. Nenderelvajoud tegutsevad sageli koos ja osalevaduhisoppustel ning nende sodurid teenivad olg olakorval NATO juhitud rahuvalveoperatsioonidel.Liitlased ja partnerid teevad koostood terrorismi-vastases voitluses. Kui kulm soda loppes, ei olekskeegi osanud ennustada sedavord poordelisi muutusiEuro-Atlandi julgeolekukeskkonnas.

NATO partnerluspoliitika algeesmark oli korvaldadalahutavad barjaarid ja kindlustada julgeolekutdialoogi ja koostoo abil. Praegused eesmargid ontunduvalt ambitsioonikamad, sest partnerriigidpuuavad nuud koos NATOga lahendada21. sajandi julgeolekuprobleeme, mida muu hulgastekitavad terrorism, massihavitusrelvade levik jamittetoimivad riigid.

6

LIITLASED JA PARTNERRIIGID

Aastate jooksul on partnerlusprogrammigauhinenud 30 riiki: Albaania, Armeenia,Aserbaidzaan, Austria, Bulgaaria, Eesti, Gruusia,Horvaatia, Iirimaa, Kasahstan, Kirgiisi Vabariik,Leedu, Lati, Moldova, Poola, Rootsi, Rumeenia,Slovakkia, Sloveenia, Soome, S{veits, Tadzikistan,Tsehhi Vabariik, Turkmenistan, Ukraina, Ungari,Usbekistan, Valgevene, Venemaa, endineJugoslaavia Makedoonia Vabariik.*

1997. aastal seati sisse erisuhted Venemaa jaUkrainaga, kui kirjutati alla NATO-Venemaavastastikuste suhete, koostoo ja julgeoleku pohiaktning NATO-Ukraina eripartnerlusharta. SuhtedVenemaaga on intensiivistunud parast 2002. aastat,kui asutati NATO-Venemaa Noukogu, kusliitlased ja Venemaa kohtuvad vordsetel alustel.NATO-Ukraina suhete suvendamiseks jalaiendamiseks voeti 2002. aasta novembris vastuNATO-Ukraina partnerluse tegevuskava, mistoetab Ukraina reforme teel Euro-Atlandijulgeolekustruktuuride taisliikmeks saamiseni.

Kumnest partnerriigist on saanud liitlased. Poola,Tsehhi Vabariik ja Ungari uhinesid alliansiga1999. aastal, Bulgaaria, Eesti, Leedu, Lati,Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2004. aastal.Ettevalmistustega tulevaseks liikmesuseks tegelebkolm kandidaatriiki: Albaania, Horvaatia ja endineJugoslaavia Makedoonia Vabariik.*

Ka Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia jaMontenegro loodavad rahupartnerlusprogrammiganing Euro-Atlandi Partnerlusnoukoguga uhineda.NATO toetab nende puudlusi, kuid on esitanudtingimused, mis tuleb eelnevalt taita. Nendehulgas on koostoo Rahvusvahelise EndiseJugoslaavia Kriminaaltribunaliga ja eelkoigekurikuulsaimate sojakuritegudes kahtlustatavate,Radovan Karadzici ja Ratko Mladici valja-andmine. Samas NATO juba toetab Bosnia jaHertsegoviina kaitsereformi. Teatav julgeoleku-koostoo toimub ka Serbia ja Montenegroga. Seeholmab ohvitseride ja tsiviilametnike osalemistNATO kursustel, mille eesmark on tutvustadaallianssi, kriisiohjamist, rahuoperatsioone jatsiviil-sojavaelist koostood.

7

Peamised koostoomehhanismid

NATO konsulteerib regulaarselt partnerriikidegaEuro-Atlandi Partnerlusnoukogus (EAPC), mis onuldine poliitiline raamistik suhete arendamisekspartnerriikidega. Iga partnerriik voib rahupartnerlus-programmi (PfP) raames luua ka ise sidemedalliansiga. Tegemist on praktiliste uritusteprogrammiga, mille raames partnerriigid saavadvalida endale sobivad koostooprioriteedid. Needkaks partnerlusmehhanismi on Euro-Atlandijulgeoleku nurgakiviks.

Koostood liitlaste ja partnerite vahel on edasiarendatud tippkohtumistel Madridis (1997),Washingtonis (1999), Prahas (2002) ja Istanbulis(2004). Tippkohtumistel tehtud algatused pohinevaduhistel vaartustel ja pohimotetel ning osutavad, etjatkuvalt puueldakse partnerluse pohieesmargi poole:tugevdada ja laiendada rahu ja stabiilsust niiEuro-Atlandi piirkonnas kui ka kaugemal.

PARTNERLUSE TAHTSUNDMUSED

1991 Pohja-Atlandi Koostoonoukogu (NACC)esimene kohtumine

1994 Programmi „Partnerlus rahu nimel” (PfP)algus;Partnerriikide esinduste loomine NATOjuurde;Partnerluse koordineerimisruhma loomineNATO Euroopa vagede korgema peakorteri(SHAPE) juurde

1995 Rahvusvahelise koordineerimiskeskuseloomine SHAPE’i juurde

1996 Partnerriigid osalevad NATO juhitudjoududes, mille ulesandeks on Bosniarahulepingu rakendamine

1997 Euro-Atlandi Partnerlusnoukogu (EAPC)esimene kohtumine Sintras Portugalis;NATO ja EAPC jargmistel kohtumistelMadridis laiendatakse rahupartnerlus-programmi operatsioonidega seotudtegevust

1998 Euro-Atlandi katastroofiabi koordineerimis-keskuse ja katastroofiabiuksuse loomine

1999 Kolm partnerriiki – Poola, Tsehhi Vabariikja Ungari – uhinevad NATOga;Dialoog ja koostoo lulitatakse alliansistrateegilisse kontseptsiooni kui osapohilistest julgeolekuulesannetest;

Washingtoni tippkohtumisel otsustataksePfPd edasi arendada ja tugevdada selleoperatsioonidega seotud tegevust;Partnerriigid annavad oma vaeuksusedNATO juhitud Kosovorahutagamisjoududesse (KFOR)

2001 EAPC 12. septembri kohtumiselmoistetakse hukka Ameerika U}hendriikidevastu korraldatud terrorirunnakud jatootatakse voidelda terrorismiga

2002 Ulatusliku ulevaateprotsessi tulemuseltugevdatakse Praha tippkohtumisel EAPCdja PfPd;Pannakse alus partnerluse terrorismi-vastasele tegevuskavale

2003 Partnerriigid annavad oma vaeuksusiNATO juhitud rahvusvahelistessejulgeolekuabijoududesse Afganistanis(ISAF)

2004 Seitse partnerriiki – Bulgaaria, Eesti, Lati,Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia –uhinevad NATOga;Istanbuli tippkohtumisel astutakse uusisamme partnerluse tugevdamiseks;Pannakse alus partnerluse tegevuskavalekaitseinstitutsioonide loomiseks

8

Euro-AtlandiPartnerlusnoukogu

Euro-Atlandi Partnerlusnoukogus (EAPC) kohtuvadNATO liikmed ja partnerid, kokku 46 riiki, et pidadamitmepoosel foorumil pidevat dialoogi jakonsultatsioone poliitilistel ja julgeolekuteemadel.Partnerlusnoukogu on ka poliitiline raamistik, millekaudu NATO ja rahupartnerlusprogrammi riigidarendavad oma kahepoolseid suhteid.

1997. aastal tehtud otsus asutada EAPC kajastasvajadust liikuda Pohja-Atlandi Koostoonoukogussaavutatult edasi ja luua julgeolekufoorumulatuslikuma ja tegusama partnerluse jaoks. Uusfoorum pidi vastama nendele hoopis mitme-kesisematele suhetele, mis olid partneritegatekkinud rahupartnerlusprogrammi raames ningBosnia ja Hertsegoviina rahuvalveoperatsioonidekaigus, kus 1996. aastal tegutsesid NATO vagedekorval uksused 14st partnerriigist. See taiendassamaaegseid rahupartnerluse laiendamiseks tehtudsamme, mis suurendasid partnerriikide osalust koikipartnerlusprogrammi uritusi puudutavas otsustamis-ja planeerimisprotsessis. EAPC loomine avas esialguvaid endise Varssavi pakti riikide jaoks moeldudpartnerluse raamistiku ka mitteliitunud Laane-Euroopa riikidele.

Lisaks jooksvaid poliitilisi ja julgeolekukusimusipuudutavatele luhiajalistele konsultatsioonideleEAPCs, peetakse pikemaajalisi konsultatsioone jatehakse koostood arvukates valdkondades. Loeteluholmab muu hulgas jargmisi valdkondi: kriisiohjamis-ja rahuoperatsioonid; regionaalsed kusimused;relvastuskontroll ja massihavitusrelvade levikugaseotud probleemid; rahvusvaheline terrorism;kaitsekusimused nagu kaitseplaneerimine, -eelarve,-poliitika ja -strateegia; tsiviilhadaabi planeerimine javalmisolek katastroofideks; relvastusalane koostoo;tuumaohutus; tsiviil-sojavaeline koostoo lennuliiklusekorraldamisel; teadusalane koostoo.

EAPCs kasutatakse soltuvalt arutlusel olevatestteemadest mitmeid mehhanisme, mis voimaldavadkorraldada kohtumisi koigi liitlasriikide ja partnerriikidevahel, aga ka vaiksemates, kuid kindlalt piiritlematatooruhmades. Paindlikkus on edu pant.

Enamikul partnerriikidest on diplomaatiline esindusNATO peakorteri juures Brusselis, mis lihtsustabregulaarset infovahetust ja voimaldab pidadakonsultatsioone alati, kui selleks tekib vajadus. EAPCkohtumised toimuvad kord kuus suursaadikutetasandil, kord aastas valis- ja kaitseministrite ningkaitsevagede juhatajate tasandil ning aeg-ajalttippkohtumiste vormis. Alates 2005. aastast hakkabkord aastas koos kaima korgetasemeline EAPCjulgeolekufoorum, et arutada tahtsaid julgeoleku-kusimusi ning vaadata, kuidas NATO ja partnerriigidsaavad neid koige paremini uheskoos lahendada.

9

> Euro-Atlandi Partnerlusnoukogu kohtumisi juhatab

NATO peasekretar.

Partnerlus rahu nimel

Rahupartnerlusprogramm, mis nagu allianss ise,rajaneb praktilisel koostool ja vaartustabdemokraatlikke pohimotteid, kaivitati eesmargigasuurendada stabiilsust, vahendada ohtu rahule ningluua tugevamaid julgeolekualaseid suhteid niiuksikute partnerriikide ja NATO kui ka partnerriikideendi vahel.

Rahupartnerlusprogrammi pohiolemus seisneb igapartnerriigi ja NATO vahel loodud partnerlussuhtes,mille puhul voetakse arvesse iga riigi individuaalseidvajadusi ja mida viiakse uhiselt ellu iga osaleva riigivalitud tasemel ja tempos. Rahupartnerluse raameson valja tootatud hulk mitmesuguseid projekte jategevusi, mille abil programmi sihte ja eesmarke elluviia ja ideedest tegudeni jouda. Valjatootatudvahendid ja algatused, mida allpool kirjeldatakse, onnii kahe- kui ka mitmepoolse tegevuse raamistikuks,pakkudes partneritele NATOga tihedamate sidemeteloomiseks tohusaid ja labipaistvaid programme.

Rahupartnerlusprogrammi ametlik alus on selleraamdokument, milles nahakse ette iga partnerriigikonkreetsed kohustused. Iga partnerriik votab endalekaugele ulatuvad poliitilised kohustuseddemokraatliku uhiskonnakorra sailitamiseks;

rahvusvahelise oiguse pohimotetest kinnipidamiseks;URO pohikirjast, inimoiguste ulddeklaratsioonist,Helsingi loppaktist ning rahvusvahelistestdesarmeerimis- ja relvastuskontrollilepetesttulenevate kohustuste taitmiseks; teiste riikide vastujou kasutamisest voi jouga ahvardamisesthoidumiseks; olemasolevate riigipiiride austamiseks;ning vaidluste rahumeelseks lahendamiseks. Riigidkohustuvad ka suurendama oma kaitseplaneerimiseja kaitse-eelarvete labipaistvust, allutama omarelvajoud demokraatlikule juhtimisele ning arendamasuutlikkust tegutseda koos NATOga rahuvalve- jahumanitaaroperatsioonides. Raamdokumendisrohutatakse ka liitlaste kohustust konsulteerida igapartnerriigiga, kes tajub otsest ohtu oma territoriaal-sele terviklikkusele, poliitilisele iseseisvusele voijulgeolekule. Seda voimalust kasutasid naiteksAlbaania ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik*

Kosovo kriisi ajal.

Partnerriigid valivad endale tegevusalad vastavaltoma eesmarkidele ja voimetele. Need tehakseliitlastele teatavaks esitlusdokumendis. Seejareltootavad NATO ja iga partnerriik koos valja jakinnitavad omavahelise individuaalse partnerlus-programmi. See kaheaastane programm koostatakseulatusliku urituste kava pohjal vastavalt iga riigierihuvidele ja -vajadustele. Koostoo keskendubeeskatt kaitsekusimustele, kaitsereformile jakaitsereformi negatiivsetele jarelmojudele, kuidpuudutab peaaegu koiki NATO tegevusvaldkondi,holmates kaitsepoliitikat ja -planeerimist, tsiviil-sojavaelisi suhteid, koolitust ja valjaopet, ohukaitset,side- ja infosusteeme, kriisiohjamist ja tsiviilhadaabiplaneerimist.

1999. aasta aprillis toimunud Washingtonitippkohtumisel tehti mitu olulist algatust, etsuurendada operatsioonide osa rahupartnerlus-programmis ning partnerriikide kaasamist PfPotsustamis- ja planeerimisprotsessi. Nende hulkakuulusid operatiivvoimete kontseptsiooni japoliitilis-sojalise raamistiku vastuvotmine. Algatati kavaljaoppe ja koolituse edendamise programm, etsuurendada partnerriikide tegutsemissuutlikkustnende relvajoudude valjaoppe ja koolitamise abil.

10

> Horvaatia kirjutab 2000. aasta mais alla

rahupartnerlusprogrammi raamdokumendile.

Operatiivvoimete kontseptsioon tootati valja selleks,et parandada alliansi ja partnerite relvajoududevoimet NATO juhitud operatsioonidel koos tegutseda.Selle eesmark on parandada paindlikkust konkreetseoperatsiooni vajadustele vastavate uksustemoodustamisel tulevaste NATO juhitud rahu-partnerlusoperatsioonide tarbeks. See keskendubrelvajoududele ja sojalistele voimetele, mis on sellisteoperatsioonide jaoks potentsiaalselt saadaval.Rahuaegsete suhete suvendamine partnerriikide jaalliansi staapide ning relvajoudude vahel holbustab kapartnerriikide relvajoudude integreerumist NATOjuhitud vagedesse. Istanbuli tippkohtumisel rohutati,et osana operatiivvoimete kontseptsiooni raken-damisest tuleb NATO vastavate mehhanismidegauhtlustada koostegutsemisvoime standardid jahindamissusteemid.

Poliitilis-sojaline raamistik naeb ette pohimotted, korraja muud juhtnoorid, millega reguleeritakse partneritekaasamist poliitilistesse konsultatsioonidesse jaotsuste tegemisse, operatiivplaneerimisse ja sojalissejuhtimisse. Istanbulis rohutati vajadust kaasatapartnerid aegsasti otsuste tegemisse. Selle raam-dokumendi satteid rakendatakse koigis partneriteosalusega NATO juhitud operatsioonides ning neidkasutatakse uldjuhisena partnerite osalemiselmuudes NATO tegevustes, nagu naiteks valjaope jaPfP usaldusfondid.

Et partnerriike partnerlusprogrammi igapaevatoossetohusamalt kaasata, on NATO vaejuhatuste juurdeloodud PfP staabielemendid, kus tootavadpartnerriikide sojavaelased. Belgias Monsis asuvasNATO operatsioonide vaejuhatuses tootavpartnerluse koordineerimisuksus koordineerib PfPvaljaopet ja oppusi. Rahvusvaheline koordineerimis-keskus annab informatsiooni ja planeerimisalast abikoigile NATOsse mittekuuluvatele riikidele, kelleuksused osalevad NATO juhitavatel rahuvalve-operatsioonidel (vt lk 23).

Selleks et tagada partnerriikide parem ettevalmistusNATO vagedega rahuvalveoperatsioonides koostegutsemiseks, edastatakse partnerriikidele PfPplaneerimis- ja aruandlusprotsessi (PARP) raamesjuhised koostegutsemisvoime saavutamiseks jasojaliste voimenouete taitmiseks. See protsess onaidanud markimisvaarselt tihendada ka partnerriikideomavahelist koostood NATO juhitud rahu-operatsioonidel Balkanil ja Afganistanis. PARP onvalja tootatud NATO enda relvajoudude planee-rimissusteemi eeskujul ja partneritele pakutakse sedanende vabal valikul.

Planeerimisalaste eesmarkide ehk partnerlus-eesmarkide osas peetakse labiraakimisi iga osalevariigiga eraldi ning edusammude hindamisekskoostatakse ulatuslik ulevaatedokument. Aastategaon PARPi nouded muutunud keerukamateks jarangemateks ning on uha enam seotud nendevoimete ja vahendite taiustamisega, mille liitlased onendale eesmargiks seadnud. Partnerid kasutavadPARPi ka selleks, et arendada valja tohusad,rahaliselt joukohased ja jatkusuutlikud relvajoud ningselleks, et edendada kaitsesusteemi ulatuslikumaidreforme. Seda mehhanismi kasutati naiteks Ukrainakaitsereformi puhul (vt lk 25).

Mitmed partnerlusalgatused aitavad partneritel toimetulla kaitsereformi tagajarjel tekkinud probleemidega.Nende hulgas on markimisvaarsed PfP usaldusfondid(vt teabelahter lk 28), mis pakuvad praktilist abijalavaemiinide ja uleliigsete relvavarude turvaliselhavitamisel ning sojavaelaste umberoppel ja sojavae-baaside otstarbe umberkujundamisel.

11

Koostoo suvendamine

2002. aasta novembris toimunud Praha tipp-kohtumisel suvendati NATO ja partnerriikide koostoodveelgi. Ulatuslikus ulevaatedokumendis, kuskasitletakse EAPCd ja rahupartnerlusprogrammi,soovitati tugevdada poliitilist dialoogi partneritega jalaiendada veelgi nende kaasamist selliste uritusteplaneerimisse, labiviimisse ja jarelevalvesse, millesnad ise osalevad.

Prahas voeti kasutusele ka uus uldine koostoo-programm – partnerluse tegevuskava. Esimeneallprogramm, mis selle raames valja tootati, olipartnerluse terrorismivastane tegevuskava (vt lk 15).Teine uus koostooalgatus oli partnerluse indivi-duaalne tegevuskava (IPAP), mille uritusi ei valitaenam uldloetelust, vaid mis voimaldab alliansilspetsiaalselt ning vajadusi ja olukorda arvestadeskohandada oma abi huvitatud partnerriikidele, kes oneelkoige kaitse ja julgeoleku vallas taotlenud omasiseriiklikele reformidele paremini struktureeritudtoetust (vt teabelahter).

Lahtudes Prahas saavutatud edust, voeti 2004. aastalIstanbulis toimunud tippkohtumisel uusi meetmeidEuro-Atlandi partnerluse tugevdamiseks jataiendamiseks nii, et selle raames oleks voimaliklahendada tahtsamaid eri valdkondi puudutavaid

probleeme ning tegelda uksikute partnerriikidevajaduste ja voimetega. Algatati kaitseinstitutsioonideloomist kasitlev partnerluse tegevuskava, et julgus-tada ja toetada partnereid tohusate ja demokraatlikkuvastutust kandvate kaitseinstitutsioonideulesehitamisel (vt lk 24).

Partnerite voimalused kasvatada oma panust NATOjuhitud operatsioonidel suurenevad relvajoudusideraldavate riikide aegsa kaasamisega otsustus-protsessi ja nende paranenud voimalustega osaledapoliitilises diskussioonis. Lisaks taiendatakseoperatiivvoimete kontseptsiooni ja partneritele voimal-datakse olla esindatud liitlasvagede umberkujundus-ja arendusjuhatuses, mis vastutab alliansi joudude javoimete umberkujundamise edendamise ja jalgimiseeest. See aitab suurendada NATO ja partnerriikiderelvajoudude sojalist koostoimivust ja kaitse-struktuuride umberkujundamist, lahtudes NATO endaarenevatest ulesannetest ja voimetest.

12

> Kosovo rahutagamisjoudude

(KFOR) koosseisu kuuluv S{veitsi

helikopter Pristina kohal: koostoo

edendamine NATO juhitud

rahuvalveoperatsioonides on uks

partnerluse pohifunktsioone.

Tehti ka otsus poorata rohkem tahelepanupartnerriikidele kahes strateegiliselt tahtsas regioonis,tapsemalt Kaukaasias (Armeenia, Aserbaidzaan jaGruusia) ning Kesk-Aasias (Kasahstan, KirgiisiVabariik, Tadzikistan, Turkmenistan ja Usbekistan).NATO on ametisse maaranud nende kahe regioonieriesindaja ja kaks kontaktametnikku. Nendeulesanne on vajaduse korral abistada ja nou anda

individuaalse partnerluse tegevuskava,kaitseinstitutsioonide loomist kasitleva partnerlusetegevuskava, terrorismivastase tegevuskava ningPARPiga seotud koostooaspektide rakendamisel.

Tapsem teave:www.nato.int/issues/eapc/index.htmlwww.nato.int/issues/pfp/index.html

INDIVIDUAALSED PARTNERLUSE TEGEVUSKAVAD

2002. aastal Praha tippkohtumisel algatatudindividuaalsed partnerluse tegevuskavad (IPAPid)on avatud riikidele, kellel on poliitiline tahe jasuutlikkus oma sidemeid NATOga suvendada.Need kaheaastased kavad holmavad koikierinevaid koostoomehhanisme, mille abilpartnerriik suhtleb alliansiga, ning nende keskmeson riikide endi reformipuudlused.

IPAPis tuleb selgelt valja tuua iga partnerriigikoostooeesmargid ja -prioriteedid ning tagadakasutatavate mehhanismide otsene vastavus seatudprioriteetidele. NATO annab igale riigilekonkreetsete reformidega seotud nou. IPAPiprotsessi iseloomustab konkreetseid kusimusikasitlev intensiivne poliitiline dialoog. IPAP aitab

kooskolastada ka uksikute liitlaste ja partneritekahepoolset abi ja tegevust teiste rahvusvahe-liste institutsioonidega.

IPAPi eesmargid holmavad poliitika- jajulgeolekualaseid uldkusimusi; kaitse-, julgeoleku-ja sojalisi kusimusi; suhteid avalikkusega;teadustood ja keskkonnakaitset; tsiviil-hadaabiplaneerimist ning halduse, turbe ja ressurssidegaseotud probleeme.

2004. aasta novembris sai Gruusiast esimene riik,kellel on IPAP. Aserbaidzaani ja Usbekistani IPAPon praegu valjatootamisel ning ka Armeenia onilmutanud huvi selle kava koostamise vastu.

13

> Euro-Atlandi

partnerlust tugevdati

veelgi 2004. aasta juunis

toimunud Istanbuli

tippkohtumisel.

Et tulla toime hulga kusimustega, mis on otsustavatahtsusega nii liitlaste kui ka partnerite jaoks, arenebjulgeolekukeskkonna muutudes ka Euro-Atlandipartnerlus. Seisukohtade selgitamine toimubkorraparaselt seoses areneva julgeolekuolukorragaBalkanil ja Afganistanis, kus liitlaste ja partneriterahuvalvajad uheskoos tootavad. Mitmeid algatusitehakse praktilise koostoo edendamiseks jakooskolastamiseks ning oskusteabe vahetamisekssellistes pohivaldkondades, nagu terrorismivastanevoitlus ja massihavitusrelvade ning vaike- jakergerelvade levik.

Paljude julgeolekuohtudega saab koige tohusamaltvoidelda tihedas koostoos naaberriikidega. EAPC jarahupartnerlusprogrammi raames saab ka edendadaja toetada partnerriikide omavahelist koostoodregionaalsel ja piirkondlikul tasandil, naiteks Kagu-Euroopas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias.

Voitlus terrorismi vastu

Terrorismivastane voitlus on praegu uks NATOesmaseid eesmarke. 11. septembril 2001. aastalAmeerika Uhendriikidele toimunud runnakute totturakendas NATO esmakordselt artiklit 5 (kollektiivsekaitse klausel NATO asutamislepingus). Kohtudesjuba jargmisel paeval, moistsid NATO ja partner-riikide suursaadikud terrorirunnakud tingimustetahukka ja tootasid teha koik selleks, et voideldaterrorisminuhtlusega.

“Me oleme neist barbaarsetest tegudest

kohkunud ja moistame need tingimusteta

hukka. Need teod olid runnakud meie

uhiste vaartuste vastu. Me ei luba oma

vaarusi runnata neil, kes on valinud

vagivalla tee. Me tootame teha koik selleks,

et voidelda terrorisminuhtlusega. Meid

uhendab usk sellesse, et partnerluse ja

koostoo ideaalid voidavad.”

(EAPC 12. septembri 2001. aasta avaldus)

14

Julgeolekudialoog ja -koostoo

Solidaarsus, mida sel paeval valjendasid EAPCiliikmed – Pohja-Ameerikast ja EuroopastKesk-Aasiani –, ja koostoo, mida on sellest ajastpeale tehtud voitluses terrorismiga, naitavad, etNATO partnerlusalgatused on pannud aluse toeliseleEuro-Atlandi julgeolekukultuurile.

Otsus uhendada vaed voitluseks terrorismiohu vastusai konkreetse valjundi, kui NATO Praha tipp-kohtumisel voeti vastu partnerite terrorismivastasevoitluse tegevuskava. Tegevuskava on raamistikukskoostoole ja oskusteabe jagamisele poliitilistekonsultatsioonide ja praktiliste meetmete kaudu.Selle tulemusel paraneb luureteabe vahetamine jakoostoo sellistes kusimustes, nagu piiride julgeolek,terrorismivastase voitlusega seotud koolitus javaljaope ning voimete arendamine terrorirunnakutetagasiloomiseks voi nende runnakute tagajar-gedega toimetulekuks (vt lk 32). See tohustab kategevust ulemaarase lahingumoona ning vaike- jakergerelvade, nagu olaltlastavad raketi- ja granaadi-heitjad, fuusilisel turvamisel ja ohutul havitamisel.

Relvade leviku tokestamine

Massihavitusrelvad

21. sajandi uks suuremaid julgeolekuvaljakutseid onmassihavitusrelvade leviku tokestamine. NATOdialoogil partneritega on silmapaistev osa alliansivastavate eesmarkide saavutamisel. Et jou-pingutused vilja kannaksid, on oluline usaldus, avatusja labipaistvus.

Partneritega konsulteerides puuab allianss edendadauhiseid arusaamu ja infovahetust massihavitus-relvade leviku tokestamisega seotud kusimustes.Konsultatsioonid, millel kasitletakse nii poliitilisi kui kakaitsealaseid kusimusi ja kus osalevad nii valis- kui kakaitseministeeriumide esindajad, aitavad tohusaltkaasa usalduse loomisele. Mitmel partnerriigil onmassihavitusrelvadega seotud onnetusteks val-misoleku osas tehtud suuri ettevalmistusi ja seegavoivad nad selles vallas koos ettevoetavaid jou-pingutusi markimisvaarselt toetada.

Konkreetseid probleeme on kasitletud mitmetelseminaridel ja opikodades. Muu hulgas on suvitsidiskuteeritud teemal „Kogemused seosesAnthraxiga”, mille kaigus maaratleti moned olulisedpunktid kriisiolukorraks planeerimisel, lahtudes2001. aasta sugisel Uhendriikides ja mujal saadudkogemustest. Muud teemad on puudutanudtoostusonnetustest tulenevaid keskkonnaohte ja muidoperatsioonidel esinevaid meditsiinilisi probleeme.

15

> Massihavitusrelvade levik on 21. sajandil

tosine julgeolekuoht.

Bioloogiliste ja keemiarelvadega seotud potent-siaalseid ohte kasitlevad EAPC opikojad on argitanudpartnereid teavet vahetama ja edendama haidtavasid. Arutatakse selliste uute voimete ja vahenditeuurimist ja arendamist, millega oleks voimalik endkaitsta massihavitusrelvade toimeainete vastu, joudesniiviisi selgusele, millised on parimad vahendid uldisevalmisoleku tohustamiseks.

NATO ja partnerriikide desarmeerimisekspertidel onolnud voimalus arutada massihavitusrelvade levikugaseotud poliitilisi ja luureteabe vahetamist puudutavaidkusimusi. Konsultatsioonidel keskenduti relvadeleviku teatavatele pohisuundumustele ning needholmasid EAPC-valiste riikide (nt Hiina, Jaapan,Iisrael ja Louna-Korea) ettekandeid regionaalseteaspektide kohta. Partnerid on vahetanud teavetekspordikontrollitavade ja hiljutiste relvastus-kontrollialaste algatuste, nagu naiteks URO julgeoleku-noukogu resolutsiooni nr 1540 rakendamise suhtes.

Liitlased on tutvustanud partneritele ka NATOtegevust keemia-, bioloogilise-, radioloogilise jatuumarelvavastases (CBRN) kaitses, eelkoigetuuma-, keemia-, bio- ja radioloogilise kaitsepataljoniloomisel ja rakendamisel.

Jalavaemiinide ja vaikerelvade vastanetegevus

Odavatest ja ohvrite osas valimatutest sojarelvadesttulenev oht on uha enam rahvusvahelise tahelepanuall. Raskusteta hangitavad ja kasutatavad vaikerelvadaitavad kaasa relvastatud konfliktide tekkimisele jakestmisele. Liigagi sageli on puhkeva vagivallasihtmargiks ja ohvreiks tsiviilisikud. URO ja muudeallikate andmetel oli 1990. aastate neljast miljonistsojaohvrist 90 protsenti tsiviilisikud, kellest omakorda80 protsenti olid naised ja lapsed. Hinnanguliselt onmaailmas rohkem kui pool miljardit vaike- ja kerge-relva, s.o uks igale kaheteistkumnendale inimesele.Iga paev pohjustavad need ule 1000 inimohvri.Arvatakse, et jalavaemiine on ule maailmapaigaldatud oma 100 miljonit. Keskmiselt iga22 minuti tagant plahvatab uks maamiin, tappes voisandistades 26 000 inimest aastas.

Ulemaailmsel, regionaalsel ja kohalikul tasandil ontehtud mitmepoolseid algatusi vaikerelvade levikutokestamiseks ning humanitaarotstarbeliseksmiinitorjeks. NATO ja partnerriigid puuavad neidjoupingutusi omalt poolt toetada partnerlusepoliitilis-sojalise oskusteabe rakendamisegaEuro-Atlandi piirkonnas.

EAPC on loonud vaike- ja kergerelvade ning miinitorjead hoc toogrupi, et pakkuda voimalust vahetadateavet selle kohta, kuidas selliste relvade liikumistkoige tohusamalt ohjata, naiteks riiklike ekspordi-kontrolli- ja joustamismehhanismide kaudu.

16

> Vaike- ja

kergerelvade levik

valmistab kogu

maailmas uha

rohkem muret.

Rahupartnerlusprogrammi raames puutakse kaedendada valjaopet, mis kasitleb relvavarudehaldamist ning ulemaarase varustuse turvalisthoiustamist, korvaldamist ja havitamist ningrahuvalveoperatsioonide kaigus toimuvat relvadekokkukogumist ja havitamist. Lisaks sellele antaksesihiparast abi seda taotlenud riikidele.

Maamiinide probleemiga tegeldakse nii nimetatudtoogrupis kui ka rahupartnerlusprogrammi raames.Probleemi eri aspekte on kasitletud seminaridel jaopikodades. Olgugi et pohivastutus humanitaar-otstarbelise demineerimise eest operatsioonipiir-konnas lasub URO miinikeelumeetmete talitusel, onBalkanil ja Afganistanis tegutsevad NATO ja partner-riikide rahuvalveuksused tsiviilorganisatsioonepidevalt humanitaarotstarbelisel miinitorjel aidanud.Balkanil on puhastatud maamiinidest 26 miljoniruutmeetri suurune ala ning Afganistanis aitavadISAFi uksused maamiinidest vabastada Kabulirahvusvahelist lennujaama ning operatsioonipiirkonnamuid osi.

PfP usaldusfondide tegevus (vt lk 28) algatati2000. aastal, et suunata doonorriikide rahaline abijalavaemiinide havitamise toetuseks. 2004. aastadetsembriks oli havitatud rohkem kui 2 miljonitjalavaemiini ja palju selliseid projekte on veel ees.Usaldusfondide tegevust laiendati ka ulemaaraselahingumoona ning vaike- ja kergerelvadehavitamisele.

17

> NATO ja tema partnerite rahuvalvajad

toetavad sageli humanitaarotstarbelisi

miinitorjeoperatsioone.

18

1

16

7

23

19

2535

11

8

15

40

17

41

12

26

3

5

NATO RIIGID

Belgia (1)

Bulgaaria (2)

Kanada (3)

Tsehhi Vabariik (4)

Taani (5)

Eesti (6)

Prantsusmaa (7)

Saksamaa (8)

Kreeka (9)

Ungari (10)

Island (11)

Itaalia (12)

Lati (13)

Leedu (14)

Luksemburg (15)

Holland (16)

Norra (17)

Poola (18)

Portugal (19)

Rumeenia (20)

Slovakkia (21)

Sloveenia (22)

Hispaania (23)

Turgi (24)

U}hendkuningriik (25)

Ameerika U}hendriigid (26)

19

4

18

14

13

6

3339

36

37

42

46

44

34

3028

24

2

9

4327

2010

21

22

29

32

38

45

31

PARTNERRIIGID

Albaania (27)

Armeenia (28)

Austria (29)

Aserbaidzaan (30)

Valgevene (31)

Horvaatia (32)

Soome (33)

Gruusia (34)

Iirimaa (35)

Kasahstan (36)

Kirgiisi Vabariik (37)

Moldova (38)

Venemaa (39)

Rootsi (40)

S{veits (41)

Tadzikistan (42)Endine Jugoslaavia MakedooniaVabariik* (43)

Turkmenistan (44)

Ukraina (45)

Usbekistan (46)

* Turgi tunnustab Makedoonia Vabariiki selle pohiseadusliku nimega.

Rahuoperatsioonid

Partnerriigid on Balkani poolsaarel toimunud NATOjuhitud rahuoperatsioonides manginud otsustavatahtsusega rolli ning praegu osalevad nadmarkimisvaarse panusega NATO missioonilAfganistanis. Nende osalemine konealustesoperatsioonides suurendab julgeolekut Euro-Atlandiruumis ja sellest kaugemalgi. See annab partneritevagedele voimaluse omandada praktilisi kogemusiliitlasvagedega kriisipiirkondade stabiliseerimisel koostootamisel. Samuti aitab see kergendada alliansiliikmetel lasuvat missioonide koormat. Peale sellenaitab partnerite kaasamine NATO juhitudoperatsioonidesse, et rahvusvahelise uldsuse hulgasvalitseb uksmeel kriiside ohjamise ning ebastabiilsuseleviku tokestamise suhtes.

Vaga paljude partnerriikide sodurid on harjunudtootama kulg kulje korval oma NATO kaaslastega,oppides, kuidas allianss tegutseb keerukates jarasketes oludes. See on rohkem kui miski muuaidanud parandada suhteid ja suurendada usaldust jamoistmist relvajoudude vahel, mis kulma soja lopunikuulusid omavahel vaenutsevatesse liitudesse,seistes lohestatud kontinendil uksteisega vastamisi.Nuud teevad NATO ja tema partnerriigid koostood,et astuda uhiselt vastu 21. sajandi valjakutsetele.

Afganistani missioon

NATO on alates 2003. aasta augustist juhtinudAfganistani rahvusvahelisi julgeolekuabijoude (ISAF).Selle URO mandaadiga operatsiooni eesmark onabistada Afganistani voime rahu ja stabiilsusetaastamisel riigis, mis taastub kaks aastakummetvaldanud kodusojast, ning valistada tulevikus selleriigi kasutamine terroristide baasina.

Esialgse mandaadi kohaselt piirdusid ISAFi operat-sioonid Kabuli ja selle umbrusega, kuid uue UROmandaadiga laiendati neid pealinnast valjapoole.ISAFi kohalolu on jark-jargult laiendatud pohja poole.Selleks on loodud piirkondlikke ulesehitusmeeskondiehk PRTsid. Need on tsiviil-sojavaelised meeskon-nad, mis aitavad provintsides laiendada keskvalitsusevoimu ning toetavad riigi arengut ja ulesehitust.Ettevalmistused missiooni laiendamiseks Kabulistlaanepoolsetesse piirkondadesse algasid 2004. aastasugisel. Lisaks suurendati kaheksaks nadalaks vae-koosseisu, et toetada valimisprotsessi 2004. aastaoktoobris toimunud presidendivalimiste eel.

20

> Partnerriikidel on rahvusvahelistes

julgeolekuabijoududes Afganistanis

(ISAF) kanda markimisvaarne osa.

2004. aasta septembri seisuga osales ISAFis kummepartnerriiki, kellest moned andsid missioonilevaartuslikke eriuksusi, nagu sojavaepolitsei jademineerijate ruhmad. Kesk-Aasia partnerriigid onolnud suureks abiks logistilise toetuse tagamiselISAFi vagedele, sest varustus peab Afganistanijoudmiseks labima mitme partnerriigi territooriumi.Rahupartnerluse raames kujunenud suhtedvoimaldavad liitlasriikidel solmida kahepoolseidlepinguid materjalide veoks labi nende riikide ningvagede ja varustuse paigutamiseks nendeterritooriumile. Naiteks Saksamaa ja Usbekistan onsolminud ametliku kokkuleppe Afganistani piiri aaresasuva Termizi sojavaelennuvalja kasutamise kohta, ettagada ohusild Kabuli ja Afganistani pohjaosadega.Madalmaade ja Korgozstani Vabariigi vahel solmitudleping voimaldab Hollandi havituslennukitel F-16kasutada operatsioonideks Biskeki lennuvalja.Sarnane leping on Prantsusmaal Tadzikistaniga,voimaldades prantslastel pidada Dusanbes logistilistbaasi. Afganistani kirju etnilise koosseisu tottu saavadmitmed Kesk-Aasia partnerriigid mojutada ka sealseidhuviruhmi, kelle toetust on voimalik kasutada ISAFieesmarkide saavutamiseks.

See, millist abi osutavad partnerid ISAFi operats-sioonile, mis toimub NATO tavaparastest tegevus-piiridest kaugel, on uks pohjus, miks partnerlus onalliansile nii tahtis.

Operatsioonid Balkanil

Alliansi esimesest, Bosnia ja Hertsegoviinarahuvalvemissioonist peale on partnerriigid osalenudpidevalt NATO juhitud rahutagamisoperatsioonidelBalkanil. NATO juhitud Bosnia ja Hertsegoviinarahutagamisoperatsioonis ning Kosovo rahutagamis-operatsioonis osalenud joududest (KFOR) on aastatejooksul vastavalt 10 ja 18 protsenti eraldanud partner-riigid ja teised NATO-valised riigid.

Bosnia ja Hertsegoviina

14 partnerriigi vaed kuulusid rahutagamisjoududesse(IFOR), mis saadeti Bosniasse ja Hertsegoviinasseparast Daytoni rahulepingu solmimist 14. detsembril1995. URO poolt rahulepingu sojaliste aspektiderakendamiseks antud mandaadi kohaselt oli IFORiulesanne tagada sojategevuse lopetamine, lahutadauksteisest sojast lohestatud maal asja tekkinud riiklikeuksuste (Bosnia ja Hertsegoviina Foderatsiooni ningSerblaste Vabariigi) relvajoud ning tagastada sojajooksul allutatud territooriumid.

IFORi vahetasid 1996. aasta detsembris valjavaiksemaarvulised stabiliseerimisjoud (SFOR). Nendeulesanne oli ara hoida sojategevuse taasalustaminening luua rahuprotsessi edendamiseks soodne kliima,kuid lisaks sellele laiendati nende missiooni nii, et seeholmas ka toetust nendele tsiviilasutustele, mis olidseotud rahvusvahelise uldsuse pingutustega kestva

21

> Stabiliseerimisjoudude (SFOR) koosseisu

kuuluv Rootsi rahuvalvaja ja tema koer otsivad

maapouest miine.

rahu saavutamiseks riigis. Rahuvalvajad abistasidpogenikke ja pagulasi koju tagasi poordumisel ningaitasid kaasa Bosnia relvajoudude reformimisele.Julgeolekusituatsiooni paranedes vahendati riikipaigutatud rahuvalvajate arvu jark-jargult algselt60 000 mehelt 2004. aastaks 7000 meheni.

NATO juhitud Bosnia ja Hertsegoviina operatsioonloppes 2004. aasta detsembris, kui vastutusjulgeoleku tagamise eest anti ule Euroopa Liidujuhitud jatkumissioonile. SFORi edukas lopule-viimine naitab, kui oige on kasitleda rahuvalvet jaulesehitust laiast ning pikaajalisest perspektiivistlahtudes. Samuti on see tunnustus kannatlikkuselening visadusele, mida liitlased ning nende partneridon moodunud kumne aasta jooksul kogu Balkanilules naidanud ja mida nad Kosovo suhtesjatkuvalt ilmutavad.

SFORi lopetamine ei tahenda NATO tegevuse loppuBosnias ja Hertsegoviinas. NATO jattis riiki omasojalise staabi, mis abistab Bosnia voime kaitse-reformi elluviimisel ning aitab neil valmistada riiki etterahupartnerlusprogrammiga liitumiseks. Staaptegeleb ka terrorismivastase voitlusega ning temaulesanne on sojakuritegudes kahtlustatavate isikutekinnipidamine ning luureandmete kogumine.

Kosovo

NATO juhitud rahuvalvejoud paigutati Serbiaprovintsi Kosovosse parast seda, kui 78 paevavaldanud liitlaste pommirunnakud JugoslaaviaFoderaalse Vabariigi vastu sundisid Milosevici reziimialluma rahvusvahelise uldsuse noudmistele viiaKosovost valja Serbia vaed, lopetada etnilistealbaanlaste represseerimine ning lubada pogenikelkoju tagasi poorduda.

Tanu sojalis-tehnilise lepingu solmimisele NATO jaJugoslaavia vaejuhtide vahel paigutati 1999. aastajuunis provintsi URO mandaadiga NATO juhitavadKosovo rahutagamisjoud (KFOR). KFORi ulesanneon ara hoida vaenutegevuse taaspuhkemine, luuaturvaline keskkond ning toetada rahvusvahelisthumanitaarabialast tegevust ja URO ajutiseadministratsiooni (UNMIK) tood Kosovos.

KFORi esialgne taiskoosseis oli 43 000 sojavaelast.Koosseisu jarkjargulise vahendamisega on see arvrohkem kui poole vorra kahanenud. 2004. aastaoktoobri seisuga kuulus 18 000 mehest koosnenudKFORi sojavaelasi enamikust NATO liikmesriikidest,uheksast partnerriigist ja veel kahest NATO-valisestriigist – Argentinast ja Marokost.

Tihedas koostoos UNMIKiga aitab KFOR luuaKosovos turvalist keskkonda, kus rahvusvaheliseabiga saab kiirendada demokraatia arengut.Ulesehitustoo kaib ning turvalisus ja normaalne elu onnuudseks provintsis teataval maaral taastunud. Kuidnagu naitab 2004. aasta martsis puhkenud etnilinekonflikt, on probleeme veel palju ning sojalinekohalolek Kosovos on jatkuvalt vajalik.

Koostoo

Rahupartnerlusprogrammi uks peamisi eesmarke onarendada partnerriikide vagesid nii, et need oleksidvoimelised rahuvalveoperatsioonides NATOvagedega koos tootama (vt ka lk 10–11). Kahe-poolsed programmid ja sojalised oppused aitavadpartnerriikidel arendada vagesid, mis on voimelisedosalema rahuvalveoperatsioonides vordvaarseltNATO vagedega. Seejuures on maarava tahtsusega,et opitaks raakima uhist keelt, inglise keelt ningarendataks koostegutsemisvoimet. Partnerriikidevaed votavad uha enam kasutusele alliansi operatiiv-tasandi tegevusnorme ja NATOga uhilduvaid protse-duure ja susteeme, mis aitavad tagada nendetegevuse tohusust. Selles suhtes on suur tahtsusoperatiivvoimete kontseptsioonil. 1994. aastal NATOEuroopa vagede korgema peakorteri (SHAPE) juurdemoodustatud partnerluse koordineerimisuksus toetabNATO strateegilisi vaejuhatusi rahupartnerlus-programmi raames toimuva valjaoppe ja koolitusekoordineerimisel.

22

Partnerite ja teiste NATO-valiste riikide osalemistNATO juhitud rahutagamisoperatsioonides reguleeribpoliitilis-sojaline raamistik. Seda korraldab1995. aasta oktoobris SHAPE’i juurde moodustatudrahvusvaheline koordineerimiskeskus, mis annabinformatsiooni ja planeerimisalast abi koigileNATOsse mittekuuluvatele riikidele, kelle uksusedosalevad NATO juhitavates operatsioonides. Iga riigiosalemist reguleerib finants-tehniline leping, milleNATO solmib parast seda, kui selle riigi panustkonealustesse operatsioonidesse on analuusitud.Iga partnerriik vastutab oma uksuste operatsiooni-piirkonda paigutamise ning nende tegevuseefektiivsuse tagamiseks vajaliku toetuse eest.Monel juhul pakub toetust kahepoolsetel alustel moniNATO liikmesriik.

Kuigi enamik NATOsse mittekuuluvaid riike, kesNATO juhitud rahuvalveoperatsioonideks vagesideraldab, osaleb rahupartnerlusprogrammis ja asubEuroopas, asuvad mitmed ka teistel mandritel ningmonel ei ole alliansiga isegi ametlikke suhteid.Louna-Ameerikast on SFORi andnud oma vagesidArgentina ja Tsiili, esimene neist osaleb ka KFORis.NATO Vahemere-dialoogis osalevatest riikidest onSFORi ja KFORi jaoks rahuvalvajaid eraldanudJordaania ja Maroko ning NATO juhitud Bosnia ja

Hertsegoviina vagedes on osalenud Egiptuserahuvalvajad. Suure vaekontingendi on KFORijaoks eraldanud uks teinegi araabia maa, AraabiaUhendemiraadid. Kagu-Aasiast on nii IFORi kui kaSFORi toetanud Malaisia. Ja vahetusprogrammiraames Uhendkuningriigiga saatsid oma soduridBalkani rahuvalvajateks ka Austraalia ja Uus-Meremaa. Vaike Uus-Meremaa uksus osalebka ISAFis.

Vene rahuvalveuksused

Rohkem kui seitse aastat, 2003. aasta suveni, kuiVene rahuvalveuksused SFORist ja KFORistlahkusid, oli Vene kontingent NATOssemittekuuluvate riikide rahuvalvejoududest suurim.Balkanil toetasid Vene sodurid kulg kulje korvalliitlaste ja nende partneritega rahvusvaheliseuldsuse pingutusi pusiva julgeoleku ja stabiilsusesaavutamiseks selles piirkonnas.

Vene rahuvalvajad saabusid Bosniasse ja Hertsegoviinasse 1996. aasta jaanuaris, kuuludes pohjasektorispaikneva mitmeriigilise brigaadi koosseisu. Nende ulesanne oli igapaevane patrullimine ja turvakontroll ningulesehitustoo ja humanitaarulesannete taitmise toetamine. Venemaa uksustel oli tahtis diplomaatiline roll Kosovokonflikti lopetamisel ning vaatamata erimeelsustele seoses NATO 1999. aasta pommirunnakutega paigutati Veneuksused 1999. aasta juunis Kosovosse, kus nad tegutsesid provintsi ida-, pohja- ja lounasektoris mitmeriigilistebrigaadide koosseisus, aidates hoida kaigus Pristina lennuvalja ja hoolitsedes meditsiinirajatiste ning -teenusteosutamise eest.

23

Kaitsereform

Kulma soja loppemisega kadus ka Ida ja Laanevastasseisu oht. Suuri vagesid ja relvavarusid eiolnud enam vaja. Paljud lootsid, et vahenenudkaitsekulutustest touseb tulu rahule. Kuidkaitsereformid ei ole odavad ega kerged. Lisaks olidNATO ja tema partnerid peagi vastamisi uutejulgeolekuvaljakutsetega ning pidid kohandama omarelvajoudusid muutunud julgeolekukeskkonnaga,millel olid paratamatult majanduslikud tagajarjed.

NATO liikmed on jark-jargult vahendanud omavagede isikkoosseise, varustust ja baase ningkujundanud oma vagesid umber nii, et need vastaksidparemini tanapaeva kaitsevajadustele. Paljudpartnerriigid on alles selle pika ja raske protsessialguses, sageli nappide vahendite ja kogemustega.Nende ees seisab tohutu ulesanne kujundada jaopetada umber vaed, mis kunagi kuulusid ulimaltsojavaestatud keskkonda ning mis demokraatlikemuutuste kontekstis ei ole enam rahaliseltotstarbekad ega vajalikud. Relvajoudude umber-kujundamisel on peamine arendada ka voimeid, misvoimaldaksid neil anda arvestatav panus Euro-Atlandiruumi kriisiohje- ja rahuvalveoperatsioonidesse.Kaitsereformi teine tahtis aspekt on tagada selletulemusel tekkivate probleemide oigeaegnelahendamine.

Rahupartnerlusprogrammi uks suuremaid saavutusion planeerimis- ja aruandlusprotsess (PARP, vt lk 11)oma eesmargipustitus- ja aruandlusmehhanismidega,mida taiendavad NATO ja eri partnerriikide vahelkahepoolselt valja tootatud programmid. Nenderaames saavad NATO riigid ja nende Laane-Euroopapartnerid vahetada kogemusi ning abistada uksteistkaitsereformi ulatuslike pohimotteliste ja praktilisteprobleemide lahendamisel.

Ulatusliku kaitsereformiedendamine

Tohusate institutsioonide loomine

Euro-Atlandi piirkonna stabiilsuse votmeks ontohusad ja mojusad tsiviil-demokraatlikule juhtimiselealluvad riiklikud kaitseinstitutsioonid, millel on suurtahtsus ka rahvusvahelises julgeolekualaseskoostoos. Seda arvestades kaivitati 2004. aastajuunis Istanbulis toimunud tippkohtumisel uuspartnerluse tegevuskava kaitseinstitutsioonideloomiseks, mille kinnitasid Euro-Atlandi Partnerlus-noukogu (EAPC) riigipead ja valitsusjuhid.

Selle uue tegevuskavaga soovitakse toetadapartnerriikide pingutusi kaitseinstitutsioonidereformimise ja umberkorraldamise alustamisel jajatkamisel, et viia need vastavusse siseriiklikevajaduste ja rahvusvaheliste kohustustega.Tegevuskava maaratleb partneritevahelisekoostoo uhised eesmargid selles valdkonnas,soodustab asjakohaste kogemuste vahetamist ningaitab koostada ja tapsustada kahepoolseid kaitse-ja julgeolekuabiprogramme.

Tegevuskava eesmargid on muu hulgas jargmised:kaitsealase tegevuse demokraatliku juhtimise tohusja labipaistev korraldus; tsiviilsektori osaleminekaitse- ja julgeolekupoliitika valjatootamises;seadusandluse ja kohtute tohus ja labipaistevjarelevalve kaitsesektori ule; julgeolekuriskide jariiklike kaitsevajaduste parem analuusimine koosrahaliselt otstarbekate ja koostegutsemissuutlikevoimete arendamise ja sailitamisega; kaitse-ministeeriumide ja teiste, vaestruktuuridega seotudametkondade tegevuse optimeerimine; rahvus-vaheliste normide ja tavade taitmine kaitsesektoris,sealhulgas ekspordikontrolli alal; tohus ja labipaistevfinantseerimine, planeerimine ja ressurssideeraldamine kaitsevaldkonnas; kaitsekulutuste ningkaitse umberkorraldamise sotsiaal-majandusliketagajargede tohus korraldamine; tohusad ja labipaist-vad personalistruktuurid ja -tavad kaitsevagedes; ningtohus rahvusvaheline koostoo ja heanaaberlikudsuhted kaitse- ja julgeolekukusimustes.

24

Tegevuskava elluviimisel kasutatakse maksimaalseltolemasolevaid EAPC ja PfP voimalusi ja vahendeid.Tegevuskava eesmarkide elluviimise peaminevahend on PARP, mida vastavalt ka kohandatakse.Selleks on vaja kujundada uhtsed arusaamadkaitsesusteemi, selle korralduse ja reformiga seotudnormide ja pohimotete kusimuses. Selle„pohimottelise uhilduvuse” saavutamiseks on vajainvesteerida koolitusse ning liitlased ja partneridpeavad asjakohaste teadmiste ja kogemustevahetamiseks rohkem vaeva nagema.

Ukraina naide

NATO-l on kaitsereformi valdkonnas Ukrainaga valjatootatud pohjalikum koostooprogramm kui teistepartneritega. See naitab, kui ulatuslik on partner-riikidele selles valdkonnas pakutav koostoo.

Kui Ukraina 1991. aastal iseseisvus, paris ta osaendise Noukogude Liidu relvajoududest ja sojaliseststruktuurist. Ukraina palus NATO abi, et kujundadasellest kulma soja jaanukist vaiksem, nuudis-aegsem ja tohusam vagi, mis vastaks riigi uutelejulgeolekuvajadustele ning oleks suuteline toetamaUkraina valitud rolli Euroopa stabiilsuse ja julgeolekuaktiivse toetajana. NATO jaoks on seejuuresesmatahtis, et tugevneks Ukraina relvajoududeule teostatav demokraatlik ja tsiviiljuhtiminening paraneks nende voime tegutseda koosNATO vagedega.

Parast rahupartnerlusprogrammiga uhinemist 1994.aastal toid uha sagedasemad kontaktid ja tihedamkoostoo NATOga Ukrainasse ulatuslikku noustamis-

ja praktilist abi. Koostoo tihenes parast NATO jaUkraina eripartnerlusharta allakirjutamist 1997. aastal.Aasta hiljem moodustati kaitse- ja julgeolekusektorireformiga seotud kusimustes toimuvate konsultat-sioonide ja praktilise koostoo holbustamisekskaitsereformi uhistoogrupp. Ning 1999. aasta aprillisavati Kiievis nende kaitsereformi meetmete toetuseksNATO kontaktburoo.

Rahupartnerlusprogrammis osalemine toetab Ukrainareformipuudeid ja koostegutsemisvoime arendamist.PARP on eriti oluline olnud selle poolest, et see onaidanud selgitada valja kaitseplaneerimisega seotudpohinoudeid. Aarmiselt tahtis on olnud tehniline abi jakonsulteerimine kaitseulevaate protsessi labiviimisel,mis on aidanud Ukrainal koostada oma kaitsereformikava. Selline ulevaateprotsess on kompleksne,objektiivne ja analuutiline ning selle eesmark onselgitada valja riigi kaitsevajadused vastavalt riiklikulejulgeolekupoliitikale, tasakaalustada need vajadusekorral olemasolevate ressurssidega ning koostadaettepanekud, mille kohaselt vaed ja voimed annavadmaksumaksja raha eest parima voimaliku tulemuse.Protsessi tulemusel kujuneb kontseptuaalne raamistikreformi jatkamiseks, mis oma olemusest tulenevaltnouab pikemaajalisi pidevaid joupingutusi.

Koostoo muude peamiste aspektide hulka kuulubUkraina abistamine uue julgeolekukontseptsioonija sojalise doktriini valjatootamisel, kaitse eel-arvestamise ja planeerimise tohustamisel jalabipaistvaks muutmisel ning tsiviil-sojavaelistesuhete, sealhulgas Ukraina kaitsestruktuuridesosalevate tsiviilisikute rolli tugevdamisel. Ukrainattoetatakse ka suunatud noustamisega vagede

25

> NATO Sojalise

Komitee esimees (keskel)

2004. aasta veebruaris

Ukraina pealinnas

Kiievis tutvumas

relvajoudude koostoo

ja kaitsereformi

edenemisega.

vahendamise, umberkujundamise ning professio-naalsemaks muutmise ja kiirreageerimisuksusteloomise kusimustes. See tegevus ei piirdu ainultrelvajoudude voi kaitseministeeriumiga, vaid holmabka toetust Ukraina piirivalvele ja siseministeeriumialluvuses olevatele uksustele.

Kaitsesusteemi umberkorraldamise pohielemendid onkoolitus ja valjaope. Ukraina korgemad ohvitseridosalevad korraparaselt kursustel, mis on partner-riikidele avatud NATO Kaitsekolledzi juures Roomasning NATO Kooli juures Oberammergaus Saksamaal.Sojavaelased saavad praktilisi kogemusi NATOriikidest ja teistest partnerriikidest parit sojavaelastegakoos tootamisel ka paljudel uritustel ja sojalisteloppustel.

Selleks et lahendada kaitsereformi tulemusel tekkinudprobleeme, on NATO koostoos Ukraina riiklikukoordineerimiskeskusega finantseerinud ja ellu viinudkeele- ning juhtimis- ja halduskursusi. Keskusvastutab erusojavaelaste sotsiaalse umber-kohandamise eest. Peale selle annavad liitlaseddemilitariseerimisprojektidele iseseisvalt abirahupartnerlusprogrammi usaldusfondide kaudu(vt lk 28).

Toimetulek kaitsereformitagajargedega

Kaitsereformi kaivitamisel on oluline kohe algusespoorata tahelepanu reformide kaigus tekkivateleprobleemidele ning astuda samme mis tahesnegatiivsete korvalmojude vahendamiseks.Koondatud sojavaelased vajavad tsiviilellutagasipoordumisel abi. Sojavaebaaside sulgemiselvoib olla rank moju kohalikele omavalitsusuksusteleja majandusele, mistottu on vajalik plaan nendebaaside umberkujundamiseks. Ulemaaraste jamahakantud relvade ja laskemoona varud kujutavadendast tosist julgeoleku- ja keskkonnaohtu ning needtuleb ohutult korvaldada.

NATO on partneritele nendes valdkondades nouja kogemuste jagamiseks algatanud mitmeidprogramme. Kuigi allianss saab projekte japrogramme rahastada uksnes piiratud ulatuses,puuab ta kindlustada taiendava rahastamise, tehes

koostood ja jagades teavet teiste rahvusvahelisteinstitutsioonide ja valitsusvaliste organisatsioonideganing riikidega, kes on valmis kahepoolselt abistama.

Sodurite umberopetamine

Kulma soja lopust peale on partnerriikide relva-joududest koondatud ule viie miljoni sojavaelase.On hadavajalik luua voimalusi nende umberoppeks jatooalaseks koolituseks. 2000. aasta alguses tegiNATO partnerriikidele ettepaneku abistada neidsojavaelaste umberopetamisel ning nende tsiviilellutagasiloimimisel.

Riikide ametivoimude noustamiseks ning neilesojavaelaste umberoppe pohimotete ja kavade kohtaanaluuside ja juhtnooride jagamiseks moodustatiNATO eksperdiruhm. Toetatakse koondamistootavate sojavaelaste noustamist too leidmisel voiaritegevuse alustamisel, keeleopet ning umber-oppekeskuste loomist.

Kagu-Euroopas, kus 2010. aastaks suletaksehinnanguliselt 3000 sojavaelist objekti ja baasi ningtoo kaotab 175 000 inimest, on selliste programmidevastu suur huvi. Rumeenia ja Bulgaaria toonastepartnerriikidena olid esimesed, kes sedalaadi abisaid. 2004. aastaks oli umberoppeprogrammidesosalenud kummastki riigist ligi 20 000 ohvitseri.Albaania, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik*ning Serbia ja Montenegro uurivad voimalusikoostooks NATOga selles valdkonnas. NATO toetabka umberoppeprogramme Venemaal ja Ukrainas.

26

Sojavaebaaside umberkujundamine

NATO Kagu-Euroopa sojavaebaaside umber-kujundamise algatuse raames pakub NATOeksperdiruhm riikide ametivoimudele nou ja soovitusitsiviilotstarbeks umberkujundatavate sojavae-baaside uute kasutusvoimaluste kohta. Algatus puuabedendada ka piirkondlikku koostood ja teabevahetustosalevate riikide vahel, kelle hulka kuuluvad mitmedpartnerriigid ja kaks uut liikmesriiki: Albaania,Bulgaaria, Horvaatia, Moldova, Rumeenia,Serbia ja Montenegro ning endine JugoslaaviaMakedoonia Vabariik.*

Tanu mitmetele pilootprojektidele on voimalik tootadavalja sojavaebaaside sulgemise ja umberkujundamisestrateegiaid. Esmatahtis on seejuures tagada kesk-konna puhastus ning soodustada tookohtade loomistja kohaliku majanduse elavdamist piirkondades, kussojavaebaasid on ainsaks suurimaks tooandjaks.Moned baasid kujundatakse umber naiteks elumaja-deks, haridusasutusteks, tervishoiukeskusteks,vanglateks ning parkideks voi looduskaitsealadeks.

Miinide, laskemoona ja relvade havitamine

Rahupartnerlusprogrammi usaldusfondid (vtteabelahter lk 28) abistavad partnerriike uleliigsetejalavaemiinide, laskemoona ning vaike- ja kerge-relvade ohutul havitamisel. Iga riigiga tootatakse valjakohalikele oludele vastavad projektid, et tagadahavitamisprotsessi ohutus, keskkonnasaastlikkus ningvastavus rahvusvahelistele normidele. Voimalusekorral kasutatakse nendes projektides kuludevahendamiseks ning kohalike elanike havitusalasekskoolitamiseks kohapealseid ressursse ja voimalusi,mis aitab luua tookohti ning omandada uusi oskusi.

2005. aasta alguseks oli tanu sellistele projektideletehtud kahjutuks ligi 1,6 miljonit jalavaemiiniAlbaanias, korvaldatud 12 000 maamiini ja 7000 tonniuleliigset lahingumoona ja reaktiivkutust Moldovas,likvideeritud 400 000 jalavaemiini Ukrainas, havitatud1200 jalavaemiini Tadzikistanis ning demonteeritudule 300 raketi Gruusias. Demilitariseerimisprojektid onkavandatud ka Albaania, Aserbaidzaani, Valgevene,Serbia ja Montenegro ning Ukraina jaoks.

Erru saadetud sojavaelaste toetamine

NATO-Vene erusojavaelaste umberkoha-nemiskeskus tegutseb 2002. aasta martsist ja aitabtoime tulla Vene sojavae vahendamise sotsiaalsetetulemitega. Keskus pakub kogu Venemaaerrusaadetud sojavaelastele abi umberoppel jatsiviilellu tagasipoordumisel. Moskvas asuv keskus

laiendas 2003. aastal oma tegevust kaugemale, avades filiaalid Jaroslavlis, Peterburis, Tsitas, Permis,Kaliningradis ja Doni-aarses Rostovis.

Keskus on Internetis avanud veebisaite, kust voib leida praktilist teavet umberoppe- ja toovoimaluste ningvaikeettevotete loomise kohta. Keskus pakub ka ise koolitust, koolitab spetsialiste ning korraldab nendeskusimustes teabevahetuskonverentse. Juba oma tegevuse esimese pooleteise aastaga opetas keskus valja210 koolitajat, kes nuud abistavad sojavaelasi umberkohanemisel, ning suunas ligi 200 oppurit koolituselesellistes valdkondades, nagu IT, arijuhtimine ja raamatupidamine.

27

RAHUPARTNERLUSPROGRAMMI USALDUSFONDID

Esimesed rahupartnerlusprogrammi usaldusfondidloodi 2000. aasta septembris partnerriikideabistamiseks jalavaemiinivarude ohutulhavitamisel. Nii pidid fondid toetama jalavae-miinide kasutamise, ladustamise, tootmise jauleandmise keelustamise ning nende havitamiseOttawa konventsioonile alla kirjutanud riikekonventsiooni taitmisel.

Parast edu mitme miinihavitusprojektigalaiendati fondi tegevusvaldkonda ning kaasatisellesse teised demilitariseerimisprojektid, mis onsuunatud laskemoona ning vaike- ja kergerelvadehavitamisele. Viimasel ajal on fonde kasutatudrohkem ka partnerriikide toetamiseks kaitse-reformi tulemusel tekkinud probleemidelahendamisel, naiteks umberoppe- ja sojavae-baaside umberkujundamise programmide kaudu.Usaldusfonde on voimalik luua ka Vahemere-dialoogis osalevate riikide jaoks.

Selleks et tootada valja ja viia ellu konkreetseidprojekte, teevad NATO liikmesriigid fondiraames koostood iga partneriga eraldi. Iga projektirahastamist ja valjatootamist ning fondi voimalikeliikmete valjaselgitamist juhib NATO liikmes-voi partnerriik. Partnerriigilt, mis projektistotsest kasu saab, oodatakse aktiivset osalemistselles toos ning projekti maksimaalset toetamistoma vahendite piires. NATO eksperdid noustavadja juhendavad.

Rahastamine on NATO liikmes- ja partner-riikidele vabatahtlik. Sissemaksed voivad samutiolla seadmete naol voi mitterahalised. Sageli onLuxembourgis asuv NATO hooldus- ja varus-tusamet projektide taitevasutuseks, mis vastutabnende tehnilise ja rahalise korralduse eest.

Taiendav teave: www.nato.int/pfp/trust-fund.htm

Vanade rakettide havitamine

Tanu 2005. aasta alguses lopule joudnudrahupartnerlusprogrammi usaldusfondiprojektile havitati Gruusias ohutult ligi 300vana ohutorjemursku. Ponitsala ja Tsaladidibaasides asunud mursud demonteeriti,nende lohkepead eemaldati ning veeti siisteise kohta, kus nad kontrollitult lohati.

Projekt suurendas oluliselt julgeolekutpiirkondades, kus neid murske hoiti ninghoidis ara keskkonnasaaste, mida needrelvad oleksid muidu voinud tekitada.

28

Katastroofid, olgu inimese tekitatud voi loodus-onnetused, voivad juhtuda igal ajal ja tabada igat riiki.Suuremad hadaolukorrad voivad ohustada kajulgeolekut ja stabiilsust. Kuigi iga riik peab ise toimetulema tema territooriumil toimunud onnetustega jahoolitsema selle ohvrite eest, voivad katastroofi ulatusja kestus riigile ule jou kaia ning onnetuse moju voibulatuda uhe riigi piiridest kaugemale. Seeparast onoluline hadaolukordade lahendamiseks ja nendegatoimetuleku voime parandamiseks teha rahvus-vahelist koostood.

Koostood katastroofideks valmisoleku ja nendelereageerimisega seotud valdkondades, midanimetatakse „tsiviilhadaabi planeerimiseks”, onNATO riigid teinud juba aastaid. 1990. aastatelkaasati sellesse partnerriigid ning nii moodustabsee rahupartnerlusprogrammis suurima mittesojaliseosa. 1998. aastal moodustati Venemaa ettepanekulEuro-Atlandi katastroofiabi koordineerimiskeskus(EADRCC), mille ulesanne on koordineeridaEAPC riikide reageerimist katastroofidele Euro-Atlandi ruumis.

Tohusa koordineerimiseedendamine

Tohusaks tegutsemiseks katastroofide korral on vajakoordineerida transpordivahendeid, meditsiinivarusid,sidevahendeid, katastroofiabi struktuure ja muidtsiviilressursse. Koik riigid peavad tagama, et sise-riiklikul tasandil on olemas plaanid toimetulekukshadaolukordadega. Arvestades aga, et monedkatastroofid ulatuvad ule riigipiiride ning rahvus-vahelistele abipalvetele on vaja vastata kiiresti, onrahvusvaheline koostoo ja planeerimine sellesvaldkonnas moodapaasmatu.

NATO ja tema partnerite vaheline koostoo tsiviil-hadaabi planeerimisel holmab naiteks seminare,opikodasid, oppusi ja valjaoppekursusi kohalike jaregionaalsete omavalitsuste ning keskvalitsuste eritasandite tsiviilametnikele ja sojavaelastele. Olulisedosalejad on ka teised rahvusvahelised organisat-sioonid, nagu naiteks URO HumanitaarabiKoordineerimise Amet ning URO PagulasteUlemkomissari Amet (UNHCR), RahvusvahelineAatomienergiaagentuur ja Euroopa Liit, samutivalitsusvalised abiorganisatsioonid.

Tanu kriisiplaanide ja tegevusjuhiste valjatootamiselening vajaliku varustuse arendamisele ning uhis-oppustele ja -koolitustele on NATO ja tema partner-riigid suutnud EADRCC kaudu mitme loodusonnetusetagajargede likvideerimiseks antud abi tohusaltkoordineerida. Need loodusonnetused olid muuhulgas uleujutused Albaanias, Aserbaidzaanis,Tsehhi Vabariigis, Ungaris, Rumeenias ja Ukrainas,maavarinad Turgis, metsatulekahjud endisesJugoslaavia Makedoonia Vabariigis* ja Portugalisning aarmuslikud ilmastikuolud Moldovas ja Ukrainas.

29

Valmisolek katastroofideksja nendele reageerimine

> Punase Poolkuu tootajad rahupartnerlus-

programmi oppusel.

Abi uleujutuste korral

Laane-Ukraina on viimase sajandi jooksul ule elanud13 suurt uleujutust. NATO ja tema partnerid abistasidUkrainat parast suuri uleujutusi 1995., 1998. ja2001. aastal.

1997. aastast peale on tsiviilhadaabi planeerimise jakatastroofideks valmisoleku kusimustes solmitudvastastikuse moistmise memorandumi alusel kaivitatudkoostooprogramm andnud Ukrainale otsest praktilistkasu. Peatahelepanu on pooratud sellele, et aidataUkrainal, kelle laanealadel esineb tihti suuri uleujutusi,niisugusteks hadaolukordadeks paremini valmistuda janende tagajargedega paremini toime tulla. PfP oppused,sealhulgas need, mis korraldati 2000. aasta septembrisUkraina Taga-Karpaatia piirkonnas, aitavad kontrollidakatastroofiabi protseduure, naiteks ohuvaatlustetegemist, kannatanute evakueerimist ja veepuhastus-seadmete paigaldamist. 2001. aastal kaivitatud piloot-projekt toi kokku ule 40 uleujutuse- ja katastroofi-spetsialisti 12 riigist, et tootada valja praktilisedsoovitused Tisza joe valgla uleujutuste eest hoiatamiseja nendele reageerimise susteemi kohta.

EURO-ATLANDI KATASTROOFIABI KOORDINEERIMISKESKUS

1998. aasta juunis moodustati Venemaa ette-panekul NATO peakorteri juures Euro-Atlandikatastroofiabi koordineerimiskeskus (EADRCC).O} opaevaringselt tegutsev keskus on infovahetus-kanaliks ning koordineerib NATO ja temapartnerriikide tegevust Euro-Atlandi piirkonnastoimunud katastroofide korral. Keskus korraldabka suurte hadaolukordade oppusi, kus harjutataksetegutsemist imiteeritud loodusonnetuste jainimese tekitatud katastroofide olukorras ningkeemiliste, bioloogiliste voi radioloogilistetoimeainetega toime pandud terroriaktidetagajargede ohjamist.

Keskus teeb tihedat koostood rahvusvahelisteasutustega, millel on juhtiv osa rahvusvahelistelekatastroofidele reageerimisel ja nende tagajargedeohjamisel – U}RO Humanitaarabi Koordineerimise

Ameti ning Keemiarelvade KeelustamiseOrganisatsiooniga –, nagu ka teisteorganisatsioonidega.

Riikidel soovitatakse valja tootada kahe- jamitmepoolsed kokkulepped viisaeeskirju,piiriuletuskokkuleppeid, labisoidukorda,tollivormistust ja isikkoosseisu juriidilist staatustpuudutavate kusimuste lahendamiseks. Sellisedmeetmed aitavad ara hoida burokraatlikke viivitusiabivahendite ja -meeskondade onnetuspiirkondatoimetamisel. Kokkuleppele on joutud kaEuro-Atlandi katastroofiuksuse loomises, mispannakse kokku eri riikide uksustest ning mis ononnetuse korral valmis kiiresti reageerima.

Taiendav teave: www.nato.int/eadrcc/home.htm

30

Pogenike abistamine

Kuigi EADRCC loodi algselt loodusonnetuste jatehnokatastroofide tagajargede ohjamiseks, sai selleesimeseks ulesandeks korraldada pogenikepaastmist, kui rahvusvahelise uldsuse mure Kosovosja selle umber kujuneva humanitaarkriisi parast1998. aasta jooksul suurenes. Aasta lopuks oli Serbiasojavae ja politseijoudude ning Kosovo albaanlasteuksuste vahelise avaliku vaenutegevuse tagajarjelsaanud surma palju etnilisi albaanlasi ning enam kui300 000 olid sunnitud kodudest pagema.

EADRCC hakkas tegutsema kohe parast asutamist1998. aasta juuni alguses, kui URO pagulasteulemkomissar palus toimetada 165 tonni hadavaja-likku abi Albaania pogenikele. Paari jargneva kuujooksul, kui kriis arenes, loodi kindel alus EADRCC jaulemkomissari vahelisele koostoole. EADRCCtootajad kaisid mitu korda piirkonnas, et olukorrastparemat ulevaadet saada. Kui kriis 1999. aastakevadel eskaleerus seoses liitlasvagede ohurun-nakute ning sadade tuhandete etniliste albaanlastevagivaldse pagendamisega Serbia vagede poolt, olitanu sellele toole kohapeal voimalik abi andmistsuurendada ja laiendada.

Keskus oli EAPC riikidele infovahetuskanaliks ningaitas koordineerida abipalvetele reageerimist. Valjasaadeti ravimeid ja meditsiiniseadmeid, side-vahendeid, jalatseid ja roivaid ning telke enam kui20 000 inimesele. EADRCC suunas piirkonda abi kapartnerlusprogrammi valistelt riikidelt, nagu naiteksIisraelilt, mis avas taisvarustuse ja -koosseisugavalihospitali, ning Araabia Uhendemiraatidelt, misaitas remontida Kukesi lennuvalja Kirde-Albaanias.

Abi kohaletoimetamiseks ja laialijagamiseks eraldatilennukeid ja helikoptereid, rakendati laotoolisi ja antilogistilist toetust. EADRCC tegi tahelepanuvaarsettood ka esmatahtsate humanitaarabilendudekoordineerimisel, viies kokku lennuliikluse korral-damise juhid, et tootada valja asjakohane lennukord.EADRCC korraldas ka lennuliikluse spetsialistidemaaramise URO lennuliikluse koordineerimis-ruhma juurde.

Lisaks tegutses EADRCC kahe kriisist koige enammojutatud riigi, Albaania ning endise JugoslaaviaMakedoonia Vabariigi* eestkonelejana teiste NATOorganite ja muude organisatsioonidega suhtlemisel,sonastades ja selgitades nende riikide eriprobleeme.Uheks selliseks teemaks oli vajadus luua mehhanism,mis voimaldaks evakueerida pogenikke kolman-datesse riikidesse ning maandaks seelabi poge-nikekriisi teravnedes tekkivaid riske.

31

> Euro-Atlandi katastroofiabi koordineerimiskeskus

toetas Kosovo kriisi ajal pogenike paasteoperatsioone.

Valmisolek terrorirunnakuteks

2001. aasta 11. septembri sundmused naitasidselgelt, kui vajalik on teha koostood valmistudesvoimalikeks tsiviilelanikkonna vastasteksterrorirunnakuteks, milles voidakse kasutada keemia-,bioloogilisi, radioloogilisi voi tuumarelvi. Partnerluseterrorismivastane tegevuskava (vt lk 15) kutsubjagama asjakohast informatsiooni ja osalematsiviilhadaabi planeerimisel selleks, et hinnata riskening vahendada tsiviilelanike haavatavust terrorismija massihavitusrelvade suhtes.

Heaks on kiidetud tsiviilhadaabi planeerimisetegevuskava, mille eesmark on aidata riigivoimudelparandada oma tsiviilstruktuuride valmisolekutvoimalikeks terrorirunnakuteks, milles kasutataksemassihavitusrelvi. NATO ja tema partnerriigid onvotnud arvele riiklikud vahendid, mida saaksniisuguste runnakute korral kasutada, ningajakohastavad seda loendit pidevalt. Nendevahendite hulka kuulub koik alates arstiabist kuniradioloogilise relva avastamise, tuvastamislaboriteja kannatanute aeromeditsiinilise evakueerimisevoimalusteni. Varutakse esmatahtsaid ja hada-vajalikke varusid. Piiriuletuskorra lihtsustamisekstehtava too eesmark on tagada abi voimalikult kiirekohalejoudmine onnetuskohale.

Valjaoppe, planeerimise ja varustuse kohtatootatakse valja miinimumnouded. Rahupartnerlus-programmi raames korraldatakse korraparaseltvalioppusi, et riigid suudaksid terrorirunnaku ajal jaselle tagajargede ohjamisel teha voimalikult tohusatkoostood. Tapsemalt tahendab see selliste uksustekoostegutsemisvoime parandamist, mille ulesandekson tegelda arsti- ja esmaabiga ning saastestpuhastamisega. Palju tegeldakse sellegi kusimusega,kuidas selliste stressirohkete hadaolukordade ajalavalikkust paremini teavitada.

„Rapase pommi” oppus

2003. aasta oktoobris toimusRumeenias (toona veel NATOpartnerriigis) Pitetis oppus,mille kaigus imiteeritirahvusvahelise uldsusereageerimist terrorirunnakule„rapase pommiga” (teatud liikiradioloogiline pomm). Sellesosales ligi 1300 Rumeenia ja350 teiste riikide asjatundjat.

32

Julgeolek, teadus ja keskkond

NATO ja partnerriikide teadlased ja eksperdidkohtuvad korraparaselt kahe NATO programmiraames, et tootada uhiste probleemide kallal. Koostooon teadusringkondade traditsioon ja teaduse arengueeltingimus. Sedasi loodud vorgud taidavad kapoliitilist eesmarki – luua eri kultuuri- ja traditsiooni-ruumidest parit ringkondade vahel vastastikustmoistmist ja usaldust.

NATO teaduskomitee programmiga „Julgeolekteaduse kaudu” puutakse julgeolekule, stabiilsuseleja riikide solidaarsusele kaasa aidata, rakendadesteadust probleemide lahendamisel. Programmtoetab NATO, partnerriikide ja Vahemere dialoogisosalevate riikide tegevteadlaste koostood ja sidemeidning nende suutlikkuse suurendamist. Toetus onsuunatud eelkoige koostoole uurimisteemadel, mison seotud terrorismivastase kaitse voi muudejulgeolekuohtude neutraliseerimisega. Samuti onprogrammi eesmark soodustada tehnoloogia jagamistja vahetamist, et aidata partnerriikidel lahendada omaesmatahtsaid ulesandeid.

Nuudisuhiskonna julgeolekuriskide komitee (CCMS)programm kasitleb keskkonna- ja uhiskonna-probleeme, soodustades riikide asutuste koostoodpika- ja luhiajalistel uuringutel nendes valdkondades.Programm kujutab endast ainulaadset raamistikkusotsiaalsete ja keskkonnakusimuste tehniliste,teaduslike ja poliitiliste aspektidega seotud teadmisteja kogemuste vahetamiseks NATO ja partnerriikidevahel nii tsiviil- kui ka sojalises sektoris. Programmiraames tehtavas toos juhindutakse julgeoleku-alastest eesmarkidest.

Teadus julgeoleku teenistuses

Terrorismivastane kaitse

Voitlus terrorismi vastu on saanud esmatahtsaksulesandeks uhtmoodi nii liitlastele kui ka nendepartneritele. NATO toetab keemiliste, bioloogiliste,radioloogiliste ja tuumarelvade voi toimeaineteavastamise tohusate meetodite teaduslikku uurimistning nende vastase kaitse parandamist. Samutitoetatakse selliste relvade ohutu havitamise,saastusest puhastamise ning ravivoimalusteparandamise, muu hulgas kemo- ja vaktsinee-rimistehnoloogiate uurimist.

Teadlastele korraldatakse seminare ja opikodasidselliste kusimuste kasitlemiseks nagu kriitilisetahtsusega infrastruktuuride (energia-, side-,transpordi- ja elutahtsad susteemid) haavatavusevahendamine, oko- ja kuberterrorismi vastane kaitse,piirivalve parandamine, voitlus salakaubanduse vastuning tohusamate voimaluste valjatootaminelohkeainete avastamiseks.

Soovituste valjatootamiseks tegeldakse ka mahu-kamate teemadega, nagu terrorismi pohjused, sellesotsiaal-psuhholoogilised mojud ning elanikkonnaterrorismiohuteadlikkuse suurendamine.

Muude julgeolekuohtude kasitlemine

Kuigi teised potentsiaalsed ohud julgeolekule jastabiilsusele ei ole nii ilmsed, voivad needki viiapiirkondlike voi piiriuleste vastuoludeni. Sellised ohudon muu hulgas taastumatute ressursside nappus jakeskkonna olukorra halvenemine, naiteks korbes-tumine, maapinna erosioon voi uhiskasutuses olevateveejuhtmete saastumine. Selliste probleemidelahendamiseks ei ole sageli vaja ainult teaduslikkuoskusteavet, vaid ka mitmepoolseid meetmeid.Seeparast toetab NATO projekte ja uuringuid, misedendavad parimate teadustavade rakendamist jamillesse kaasatakse asjaomaseid riike.

33

Maailm oleks ohutum paik, kui loodusonnetusi oleksvoimalik ennustada, nende tagajargi vahendada voineid hoopis ara hoida. See teema pakub suurt huvipaljudele partnerriikidele. NATO on ellu viinudmitmeid projekte eesmargiga vahendada suurtesmaavarinates hukkunute arvu, neis tekkivat ainelistkahju ning majanduslikku ja uhiskondlikkuebastabiilsust. Selliste projektidega puutakse naitekssuurendada hoonete maavarinakindlust voi kogudaandmeid piirkonna seismoloogiliste ja geoloogilisteomaduste kohta eesmargiga koostada seismoloogilisiohukaarte, mille abil linnaplaneerijad saaksidotsustada, milliseid hooneid ehitada. Samutiedendatakse projekte, mille eesmark on tootada valjatohusam uleujutuste eelhoiatussusteem ja luuavalmisolek nende ohjamiseks.

Kuna nuudisaegne uhiskond soltub toiduvarudepiisavusest ning teabe usaldusvaarsest, on vajaliktagada ka nende kattesaadavus. Need on uhtlasivaldkonnad, kus tuleb uuringuid jatkata, et uhiskondmuutuks turvalisemaks.

KESKKOND JA JULGEOLEK

Kuna keskkonnaprobleemid uletavad sageliriigipiire, on rahvusvaheline uldsus aktiivseltalgatanud keskkonnaprojekte mitte ainultsotsiaalse ja majandusarengu, vaid julgeoleku jastabiilsuse edendamiseks. Sellised projektid ontahtsal kohal nuudisuhiskonna julgeoleku-riskide komitee (CCMS) tegevuskavas japrogrammis „Julgeolek teaduse kaudu”.

Tahtis samm keskkonnakusimuste ningjulgeoleku ja stabiilsuse seoste tahtsustamiseltehti 2002. aastal, kui Euroopa Julgeoleku- jaKoostooorganisatsioon, U}RO keskkonna-programm ning arenguprogramm kaivitasiduheskoos programmi „Keskkond ja julgeolek”(ENVSEC). Selles keskendutakse niisugustelehaavatavatele piirkondadele, nagu Balkanipoolsaar, Kaukaasia ja Kesk-Aasia.

Kuna nii programmis „Julgeolek teadusekaudu” kui ka CCMSi programmides tegeldaksejulgeoleku edendamisega teadus- ja keskkonna-alase koostoo kaudu nende piirkondadepartnerriikidega, on need riigid nuudENVSECiga seotud. Programmide tegevustkoordineeritakse, toimub teabevahetus ningtulemuste tutvustamine piirkondadeasjaomastele ametivoimudele, mis tostabsuuresti programmide mojukust.

34

Abi maavarinatekorral

Maavarinad ohustavadtosiselt Kesk-Aasiatihedalt asustatudpiirkondi. NATOspondeeritud projektiraames aitavad TurgimaavarinaspetsialistidUskebistani ja

Korgozstani kolleegidel koostada nende riikide pealinnade Taskendi ja Biskeki jaoks riskikaarte. Need kaardid onabiks linnaplaneerimisel ning olemasolevate hoonete tugevdamisel.

Biskeki koikideeluhoonete seismilised

kahjustused

Kanalid, joedJarved

Hoonete purustused (%)

Inimeste kokkuviimine

Teadlastel on oma tooks ja uusimate uurimis-tulemustega kursis pusimiseks vaja juurdepaasuteabele. Infoajastu voi Internet ei ole aga joudnudveel koikidesse teadus- ja akadeemilistesseringkondadesse. Sageli oeldakse, et teabemonopolipuudumine on demokraatia ning kodanikuuhiskonnaoitsengu eelduseks.

Selle olukorra parandamiseks on NATO tsiviil-otstarbelise teadusprogrammi raames varustatudmitmeid partnerriikide teadus- ja haridusasutusiInterneti kasutamiseks vajaliku vorguinfrastruktuuriga.

Akadeemiliste ringkondade Interneti-uhenduseparandamiseks on vorgud paigaldatud suurematesselinnadesse Venemaa idaaladel ja Ukrainas. Samution vorgustatud Moldova, Rumeenia ning endineJugoslaavia Makedoonia Vabariik.* NATO

spondeeritud projektidest selles valdkonnas onsuurim ja koige ambitsioonikam VirtuaalseSiidimagistraali projekt, mis tagab Internetisatelliituhenduse Louna-Kaukaasia ning Kesk-Aasiaakadeemilistele ja teadusringkondadele.

35

Virtuaalne Siidimagistraal

Virtuaalse Siidimagistraali projektkaivitati 2001. aasta oktoobris. Sellenimi tuleneb Suurest Siiditeest, misomal ajal uhendas Euroopat Kaug-Idaga, soodustades kauplemist ning

teadmiste ja arvamuste vahetamist. Projekti raames tagatakse Interneti-uhendus akadeemilistele ja teadusring-kondadele kaheksas Louna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia partnerriigis – Armeenias, Aserbaidzaanis, Gruusias,Kasahstanis, Korgozstanis, Tadzikistanis, Turkmenistanis ja Usbekistanis. 2004. aastal laiendati projekt Afganistani.

Nuud uhendab rentaabel moodne satelliittehnoloogia projektis osalevate riikide teadus- ja akadeemilisi ringkondiuhise satelliidikanali kaudu Internetiga. NATO abirahaga on finantseeritud satelliidikanali ribalaius ja kumnesatelliiditaldriku paigaldamine. Teised sponsorid panustavad materiaalsete abipakettidega. Nelja aasta jooksul onprojekti investeeritud 3,5 miljonit dollarit, mis teeb projektist koigi aegade suurima, mida on spondeeritud NATOtsiviilotstarbelise teadusprogrammi raames.

Toeline Euro-Atlandijulgeolekukultuur

Alliansi arenev partnerluspoliitika on olnud uliedukasEuro-Atlandi piirkonna strateegilise keskkonnamuutmisel. Poliitilise dialoogi ja sojalise koos-tegutsemisvoime edendamisega aitab partnerlus luuatoelise Euro-Atlandi julgeolekukultuuri, midaiseloomustab kindel soov teha Euro-Atlandi riikidepiires ja valjaspool koostood poletavate julgeoleku-probleemide lahendamisel.

Tanu liitlaste ja nende partnerite vagede koos-tegutsemisvoime arendamiseks tehtud praktiliselekoostoole teenivad NATO ja partnerriikide soduridolg ola korval Balkanil ja Afganistanis. Partnerlusvoimaldab liitlastel ja partneritel astuda koos vastuterrorismiohule ning tegelda oluliste probleemidega,nagu massihavitusrelvade levik.

Kaitsereformi stimuleerimise ja toetamisega paljudespartnerriikides soodustab partnerlus ka uleminekutdemokraatiale. Partnerlus aitab ules ehitadanuudisaegseid, tohusaid ja demokraatlikult juhitavaidrelvajoude ja muid kaitseinstitutsioone. Partnerlusaitab riikidel tulla toime ka selliste reformidesotsiaalsete ja materiaalsete mojudega.

NATO liikmes- ja partnerriikide kodanikud saavadotsest kasu ka praktilisest koostoost paljudes muudesvaldkondades, nagu katastroofideks valmistuminening teadus- ja keskkonnaalane koostoo.

Partnerlus on aidanud juba kumnel riigil astudaNATOsse ning alliansi uksed jaavad avatuksuutelegi liikmetele. Kuid partnerlus pakub kaLaane-Euroopa NATO-valistele riikidele, kesNATOsse astuda ei soovi, ainulaadset voimalusttoetada Euro-Atlandi julgeolekut, rikkumata omavalis- ja julgeolekupoliitilisi pohimotteid.

Euro-Atlandi julgeolekut ahvardavad ohud muutuvad.Uutel ohtudel, sealhulgas terrorismi ja mittetoimivateriikidega seotud ohtudel, on nii sise- kui kavalismaised allikad ning need ulatuvad ule riigipiiride.Kuigi ohud strateegiliselt tahtsa Balkani poolsaarestabiilsusele pusivad, on Afganistanis toimununaidanud, et uued ohud meie uhisele julgeolekulelahtuvad Euro-Atlandi piirkonna aarealadelt. Selliseskeskkonnas soltub rahvusvaheline stabiilsus jajulgeolek uha enam uhelt poolt siseriiklikest

reformidest ning teiselt poolt ulatuslikust rahvus-vahelisest koostoost. Julgeolekualast koostood ei olevoimalik tohusalt teha, kui puuduvad demokraatlikudpohimotted ja institutsioonid. Euro-Atlandi partnerluselon molemas suhtes votmetahtsusega roll.

Sedamooda, kuidas liitlased ja partnerid koosarenevad, suureneb ka nende suutlikkus vastata koosuhistele valjakutsetele, luues nii tulevaste polvkon-dade jaoks vastastikusele moistmisele ja koostoolerajatud julgeolekut.

36