sisejulgeoleku suurendamine - avaleht | siseministeerium · keskendutakse eeskätt põhiseadusliku...

1

Programmi

nimetus ja kestus Sisejulgeoleku suurendamine

aastateks 2015–2019

Tulemusvaldkond siseturvalisus

Tulemusvaldkonna

üldeesmärk

„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

Programmi

eesmärk:

Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud ja maandatud.

Vastutaja

(kaasvastutajad)1

Siseministeerium. Kaasvastutajad: Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Riigikantselei, Välisministeerium

Sisu lühikokkuvõte

Keskendutakse eeskätt põhiseadusliku korra kaitsele, Eesti Vabariigi vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamisele ning tõkestamisele, terrorismi tõkestamisele, terroriaktide ennetamisele, raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamisele ja tõkestamisele ning kiirreageerimisele.

Riigi sisejulgeolekut mõjutavad otseselt poliitilise süsteemi usaldusväärsus, majanduskeskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise infrastruktuuri vastupidavus, elukeskkonna ja küberruumi ohutus ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus.

Probleem alaeesmärgi täitmisel on erinevate tehniliste seadmete vananemine, erinevate ohtude mitmekesistumine, mis eeldab järjepidevat seadmete kaasajastamist, samas peab pidama silmas, et tehnika ei asenda alati inimest. Üks prioriteet on tugevdada vastuluure valdkonda. Edendatakse kiirreageerimise ja erioperatsioonide võimekust. Vaja on tõhusalt kasutada rahvusvahelisi koostöövõimalusi võimekuste arendamiseks. Demineerimisvaldkonnas on oluline edendada võimekusi, mis tagaksid inimeste ohutuse demineerimistööl ja lõhkematerjalide transportimisel. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleb pöörata rohkem tähelepanu ühiskonda enim ohustavate kuritegude (inimkaubandus, küberkuritegevus, majanduskuriteod, korruptsioon, narkokuriteod ja terrorism) vastaste meetmete täiendamisele ja rakendamisele.

Juhtimiskorraldus

Programm ajakohastatakse vajadusel kord aastas riigieelarve koostamise protsessi käigus tagamaks kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist.

Programmi elluviimist korraldab Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakond koos korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnaga. Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler koordineerib programmi elluviimist ja teostab järelevalvet selle osas. Programmiga seonduv (sh prioriteedid, ressursijaotus, seire, aruandlus, uued tegevused) kooskõlastatakse ja

1 Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega

(kajastades rahalised vahendid teiste tulemusvaldkondade raames) ning selle kinnitavad ministrid, kelle

valdkonna ministeeriumid panustavad programmi rahaliselt.

2

kinnitatakse programmi juhtrühmas, kuhu kuuluvad programmi panustavate valitsemisalade ministeeriumide esindajad (asekantslerid) ja asjaomaste asutuste juhid.

Programmi elluviimises osaleval ministeeriumil tuleb igal aastal koostada oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt iga aasta 1. veebruariks Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab kokkuvõtte oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta. Programmide aruanded on aluseks „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ aruandele, mis koostatakse Siseministeeriumi koordineerimisel Vabariigi Valitsusele.

Programm avalikustatakse Siseministeeriumi koduleheküljel.

Sisukord

Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 2

Programmi eesmärk ja mõõdikud ............................................................................................... 4

Meede 1: Põhiseadusliku korra tagamine ................................................................................... 4

Meede 2: Terrorismivastane võitlus ........................................................................................... 5

Meede 3: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ................................................ 5

Meede 4: Demineerimis- ja CBRN valdkonna võimekus ........................................................ 10

Meede 5: Isikute ja objektide kaitse ......................................................................................... 13

Meede 6: Kiirreageerimine ja erioperatsioonid ........................................................................ 13

Rahastamiskava ........................................................................................................................ 14

Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri ................................................................................... 15

________________________

Hetkeolukorra analüüs

Riigi kohustus on süstemaatiliselt analüüsida Eesti julgeoleku vastu suunatud tegevust ning

tuvastada õigusrikkumisi, mis võivad riigi julgeolekut ohustada. Eesti julgeolekukeskkonna parendamine eeldab keskendumist ennetustegevusele ning kõigi oluliste poolte kaasamist sisejulgeoleku tagamise planeerimisse.

Poliitilise süsteemi usaldusväärsus, majanduskeskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise infrastruktuuri vastupidavus, elukeskkonna ja küberruumi ohutus ning terrorismi- ja

organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus on vaid väike osa omavahel tihedalt seotud valdkondadest, mis riigi sisejulgeolekut otseselt mõjutavad.

Venemaa kasutab oma mõju ja huvide säilitamise ning laiendamise olulise vahendina

välisvene kogukondi. Venemaa julgeolekuteenistuste tähelepanu on suunatud Eesti poliitilise, majandus-, riigikaitse- ja teadusvaldkonna tegevustele ning rahvusvahelisele koostööle.

Venemaa Föderatsiooni luureteenistuste huvid Eestis on riigi sise- ja välispoliitika, võimuvahekord Eesti poliitikamaastikul, valimised, julgeolekuasutuste tegevus ja Eesti sõjaline võimekus.

3

Eesti on väikese siseturu ja avatud majandusega riik ning sõltub paratamatult partnerriikide

majanduse tõusudest ja langustest. Venemaa majanduse ja poliitika tiheda seotuse tõttu võib Venemaa Föderatsiooni majandustegevus kahjustada Eesti majandushuve, näiteks

investeerides strateegilistesse majandusharudesse ning saavutades monopoolse seisundi mõnes kaubavahetuse segmendis. Venemaa Föderatsioon püüab säilitada Balti energiaturul oma mõju ning laiendada haaret Euroopas. Eestis on praegu oluline eraldada gaasijaotusvõrk

gaasitootjatest ja -müüjatest ning tagada gaasitarnete katkematu varustuskindlus. Eesti iseseisva energiajulgeoleku säilitamiseks on vaja tagada energia ja põlevkivitööstuse

töökindlus. Energiatarnete mitmekesistamiseks on vaja rajada veeldatud maagaasi terminal ning Eesti ja Soome vaheline torujuhe. Põhiseadusliku korra kaitse seisukohast on tähtis majanduslikult kaalukate riiklike otsuste läbipaistvus ning korruptiivsete huvide välistamine.

Riigi majandusjulgeolekut ohustav korruptsioon seondub põhiliselt suurt mõjujõudu omavate isikute ärihuvidega. Oluline on ennetada, tõkestada ja avastada korruptsioonijuhtumeid

järgmistes valdkondades: transiidi- ja logistika-, energeetika-, keskkonnavaldkond ning riigile olulise taristu arendamist puudutavad valdkonnad. Samuti ohustab riigi julgeolekut õiguskaitseasutuste ja justiitsvaldkonna ametnike korruptsioon.

Tuvastatud korruptsioonijuhtumite järgi on kõige rohkem esinenud omastamisi. Üldjuhul on tegemist juhtivatel kohtadel olevate isikutega, kellel on otsustusõigus raha ja muu vara

kasutamise üle. Enamasti on omastamisi tuvastatud haridusasutustes ja kohaliku omavalitsuse üksustega seotud juriidilistes isikutes. Aktuaalsed on ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksustega seotud äriühingute ja sihtasutuste raha väärkasutamisest tulenevad ohud, kuna

nendes asutustes toimuvad otsustusprotsessid ei ole nii avatud ja läbipaistvad kui riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes. Jätkuvalt on aktuaalsed politiseerumisega kaasnevad ohud.

Üha kiirenev digitaaltehnoloogia kasutuselevõtt Eestis on võimaldanud viia küberruumi olulise osa ettevõtlusest, teabest ja kommunikatsioonist. Küberruumi globaalne seotus suurendab aga ka arvutikuritegevuse ohtu ja infosüsteemide haavatavust, sealhulgas ohtu riigi

julgeolekule esmatähtsates valdkondades. Kuritegelikul eesmärgil arendatud tarkvara, nende infokogumisvõime ja levitamise meetodid täiustuvad pidevalt ning muutuvad järjest

varjatumaks, nutikamaks, kiiremaks ja mahukamaks, olles seejuures suunatud kindlatele sihtmärkidele.

Võimalik oht Eesti õigusriigi toimimisele on rahvusvaheliselt tegutseva organiseeritud

kuritegevuse võimalik mõjuvõimu kasv ühiskonnas, sellega kaasnev korruptsioon ning selle imbumine poliitikasse, riigiametitesse ja majandusse.

Eesti elanike toetus äärmuslusele ja vägivaldsele ekstremismile on jätkuvalt väike. Siiski on üks suurematest riskidest siinsete elanike alaline viibimine Venemaa Föderatsiooni infoväljas. Vaenuliku propaganda kanalina on Venemaa Föderatsiooni riiklikult kontrollitaval meedial

suur mõju. Venemaa arendab pidevalt välisriikidesse suunatud informatsioonilise mõjutustegevuse instrumente (uudisteagentuurid, telekanalid, internetimeedia jms) ja nende

rahastamine kasvab. Venemeelsed äärmusrühmitused Eestis on väikesearvulised ja marginaalsed.

Kuigi terrorismioht on Eestis väike, võivad Eesti kodanikud sattuda terrorirünnaku ohvriks

teistes riikides. Lisaks riigisisesele koostööle on terrorismivastaseks võitluseks vaja tõhustada ka rahvusvahelist koostööd. Terrorismi ennetamisel tuleb tähelepanu pöörata

radikaliseerumise ennetamisele ning terrorismi rahastamise ja strateegiliste kaupade salakaubanduse tõkestamisele. Võimalike hädaolukordade lahendamiseks tuleb tagada vastav valmisolek, sealhulgas peab arvestama vajadusega kaitsta suure rünnakuriskiga objekte ja

isikuid ning arendada erioperatsioonide võimekust. Arvestama peab, et suursündmuste toimumine Eestis (sealhulgas Euroopa Liidu eesistumine) võib muuta Eesti terroristidele

4

atraktiivsemaks sihtmärgiks ning nõuab ametkondadelt oluliselt suuremat panust ohtude

ennetamiseks ja rünnakute tõkestamiseks.

Oluline on ka reageerimisvõimekus sündmustele, kus on vaja tegeleda paljude isikute elu,

tervist või vara ähvardavate ohtude kõrvaldamisega. Lisaks lahingumoonast tuleneva plahvatusohu likvideerimisele on vaja reageerida pommikahtlustele, pommiähvardustele ja improviseeritud lõhkeseadeldistest tulenevale plahvatusohule. Samuti on vaja teha

pommitehnilist kontrolli ning tagada valmisolek keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamiseks.

Detailne hetkeolukord on kajastatud piiratud käibega dokumendis.

Programmi eesmärk ja mõõdikud

Meede 1: Põhiseadusliku korra tagamine

Kesksed tegevused on põhiseadusliku korra kaitsmine, riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsmine, terrorismi ning selle rahastamise ja toetamise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe

kogumine ja töötlemine, riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe

kaitsmine.

Olulised tegevused

1. 2016.–2019. aastal tagab Siseministeerium koostöös Justiitsministeeriumiga

korruptsioonikuritegude menetlemisele spetsialiseerunud teenistujate ja prokuröride tagamise Politsei- ja Piirivalveametis ning ringkonnaprokuratuurides.2

2. 2015.–2019. aastal arendab Siseministeerium (Kaitsepolitseiamet ning Politsei- ja Piirivalveamet) riskianalüüsi metoodikat (arvestades ka erasektori korruptsiooni avaldumist) ja viib regulaarselt läbi riskihindamist.3

3. 2016. aastal arendatakse Siseministeeriumi juhtimisel menetlusalase võimekuse suurendamiseks elektroonilist sidet. Täpsemad tegevused sisalduvad piiratud käibega

dokumendis.

Detailsemad tegevused sisalduvad piiratud käibega dokumendis.

2, 3 Tegevus panustab ka „Korruptsioonivastase strateegia 2013–2020“ alaeesmärgi „Uurimisasutuste

uurimisvõimekuse arendamine ja julgeolekut ohustava korruptsiooni ärahoidmine“ meetmesse 3.1

„Korruptsioonikuritegude uurimise analüüsivõime kasvatamine“.

Programmi eesmärk: Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on

teadvustatud ja maandatud.

Programmi

mõõdikud

Algtase

2014 2015 2016 2017

2018 2019 Sihttase

2020

Allikas

Mõõdikud sisalduvad piiratud käibega dokumendis.

5

Meede 2: Terrorismivastane võitlus

Kesksed tegevused on rahvusvahelise koostöö tõhustamine, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamine ning värbamise tõkestamine, riigi rahandussüsteemi ja majandusruumi kaitsmine

ning rahvusvaheliste finantssanktsioonide riiklik korraldamine, rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine ja strateegiliste kaupade salakaubaveo tõkestamine, rahapesuvastaste meetmete

rakendamine.

1. 2016. aastal valmistab Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet) ette uute elektrooniliste kontrollimeetmete kasutuselevõtmise majutusettevõtetes

peatuvate külastajate registreerimiseks ning loob selleks vajalikud andmekogud. Tagatud on tõhusa järelevalve korraldus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

järgi kohustatud subjektide üle.

1.1. 2018. aastaks on tagatud tõhus ja tulemuslik järelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse järgi kohustatud subjektide üle.

1.2. 2015.–2017. aastal tagab Siseministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga Rahapesu andmebüroole tõhusa järelevalve teostamiseks vajaliku ressursi ning

vajalikud õigused järelevalvetoimingute läbiviimiseks.

2. Tõstetakse kohustatud subjektide teadlikkust.

2.1. 2015.–2019. aastal jagab Siseministeerium (Rahapesu andmebüroo) infot

kohustatud subjektidele teavet vastavalt riskihinnangu tulemustele ja praktikale, sealhulgas viiakse läbi asjakohased koolitused. Tegevuse tulemusena on rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt kohustatud subjektid oma kohustustest teadlikud.

Detailsed tegevused sisalduvad piiratud käibega dokumendis.

Meede 3: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

4 PPA – Politsei- ja Piirivalveamet

Meetme eesmärk: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastasel võitlusel täiendatakse ja

rakendatakse ühiskonda enim ohustavate kuritegude (inimkaubandus, küberkuritegevus, majanduskuriteod, korruptsioon, uimastid ning terrorism) vastaseid meetmeid.

Meetme mõõdikud Algtase

2014 2015 2016 2017 2018 2019

Sihttase

2020 Allikas

Rasketes varjatud

kuritegudes prokuratuuri

saadetud kriminaalasjade

arv

125 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab PPA4

Kuritegelike ühenduste



arv (karistusseadustiku §

255)

9 Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene PPA

Rasketes ja piiriüleste

inimkaubanduse



3 Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene PPA

6

Olulised probleemid

Puuduvad konkreetsed sisejulgeolekut tagavate asutuste koostöö põhimõtted ning terviklik kriminaalluure süsteem, millega tagatakse teabevahetus ja -hange riiklikul tasandil.

Keskkriminaalpolitsei olukorrapilt ei ole terviklik. Puudulik on kriminaalmenetluse-eelne teabekogumine (õiguslikud küsimused), mis võimaldaks kaardistada kuritegelikus maailmas

toimuvat ning seada seeläbi eesmärke ja tööülesandeid kriminaalpolitsei allüksustele.

Kuritegevus on jätkuvalt tulus, kriminaaltulu konfiskeerimise ning raskete majanduskuritegude avastamise ja uurimise võimekust on vaja arendada, samuti puudub

terviklik ülevaade, kui suurt hulka finantsvahendeid kasutab organiseeritud kuritegevus Eestis ning kui palju on kuritegelik raha imbunud seaduslikku ettevõtlusesse.

Kriminaalluure tehniline võimekus on ebapiisav.

Piiratud on võimekus avastada, menetleda ja uurida küberkuritegusid, samuti küberkriminalistika võimekus.

Oodatavad tulemused

Rakendatud on sisejulgeolekut tagavate asutuste vahelise koostöö põhimõtted ning terviklik kriminaalluure süsteem, millega tagatakse teabevahetus riiklikul tasandil.

arv

Rasketes

majanduskuritegudes

prokuratuuri saadetud

kriminaalasjade arv

8 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab PPA

Rasketes

korruptsioonikuritegudes


kriminaalasjade arv

15 Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene PPA

Rasketes

narkokuritegudes


kriminaalasjade arv

7 Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene PPA

Rahapesu kuritegudes


kriminaalasjade arv

19 Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene

Ei

vähene PPA

Rasketes varjatud

kuritegudes

kriminaalasjade arv, kus

on arestitud

kriminaaltulu


Kriminaaltulu arestimise

maht prioriteetsetes

kuritegudes

2 579


Kriminaaltulu

konfiskeerimise maht

prioriteetsetes

kuritegudes

2 013

306,5 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab JUM

Prokuratuuri saadetud

arvutisüsteemide vastu

toime pandud kuritegude

arv


7

Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus on muutunud tõhusamaks. Koostatud on

asutusteülene organiseeritud kuritegevuse vastane tegevuskava. Vähenenud on organiseeritud kuritegelikes ühendustes ja gruppides tegutsevate inimeste arv.

Vähenenud on Eesti kasutamine rahapesu transiidiriigina ning kuritegelikul teel saadud raha suunamine seaduslikku ettevõtlusesse ja sellest tulenev ebaaus konkurentsieelis kuritegeliku maailmaga seotud isikutele.

Tagatud on kriminaalmenetluse tõhusaks läbiviimiseks vajalikud tehnilised vahendid, väljaõpe ja personal.

Tagatud on õiguskaitseasutuste võimekus avastada ja menetleda keerukamaid majanduskuritegusid.

Tagatud on õiguskaitseorganite võimekus avastada ja menetleda küberkuritegusid, sealhulgas

on loodud vajalikud eeldused digitaalsete asitõendite säilitamiseks ja arendatud välja küberkriminalistika võimekus.

Kriminaaltulu tuvastamise ja arestimise võimekus on suurenenud.

Tugevnenud on organiseeritud salakaubanduse vastane võitlus. Õiguskaitseasutuste sellealane tegevus on muutunud tõhusamaks.

Vähenenud on narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmade arv, samuti on vähenenud nõudlus ja pakkumine narkootikumide ja psühhotroopsete ainete järele.

Olulised tegevused

1. 2016.–2019. aastal suurendavad Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiametiga) ning Justiitsministeerium (koostöös prokuratuuriga)

kuritegude lahendamise võimekust (isikute tagaotsimine, jälitustegevus, raskete peitkuritegude avastamine, kriminalistika, kriminaalvaldkonnas rahvusvaheline koostöö ja varitegevus), samuti määravad kindlaks ühtsed teenusstandardid ja rakendavad neid.

1.1. 2016. aastal uuendab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga) koostöös Justiitsministeeriumiga (koostöös Prokuratuuriga) raske ja organiseeritud

kuritegevuse vastase võitluse tegevuskavasid.

1.2. 2015. aastal valmistab Justiitsministeerium ette Euroopa Liidu ohvrite direktiivi 2012/29 ülevõtmise.5

1.3. 2016. aastaks analüüsib Siseministeerium koostöös Justiitsministeeriumiga narkootikumidega seotud väärtegude menetlus- ja karistuspraktika

tulemuslikkust.6

1.4. 2016. aastaks korraldavad Justiitsministeerium (koostöös prokuratuuriga) ning Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga)

inimkaubandusevastaste võrgustike töö ning loovad toimivad võrgustikud.7

1.5. 2018. aastaks viib Justiitsministeerium läbi kriminaalmenetluse revisjoni.8

5 Tegevus panustab ka „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 alaeesmärgi „Inimesed oskavad paremini

vägivallast hoiduda, seda ära tunda ja sellesse sekkuda“ meetmesse 1.4 rahvusvaheliste soovituste

ellurakendamine

6 Tegevus panustab ka „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 alaeesmärki „Vägivallajuhtumite

menetlemine on ohvrisõbralikum“. 7 Tegevus panustab ka „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 alaeesmärki „Inimesed oskavad paremini

vägivallast hoiduda, seda ära tunda ja sellesse sekkuda“ meetmesse 1.3 „Erialaspetsialistide teadlikkuse tõstmine

ja seeläbi nende rolli suurendamine vägivalla märkamisel“.

8

2. 2016.–2017. aastal arendab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga)

süütegude ennetamise ja ärahoidmise võimekust. Samuti tagab vastava valdkonna eksperdid Politsei- ja Piirivalveametis ning reisijate broneeringuinfo töötlemiseks

vajaliku võimekuse.9

2.1. 2016. aastaks töötab Siseministeerium välja lennureisijate broneeringuinfo süsteemi ning arendab välja vajaliku kompetentsi Siseministeeriumi haldusalas.

2.2. 2017. aastal analüüsib Justiitsministeerium koostöös Siseministeeriumiga raskete kuritegude toimepanijatele lisapiirangute seadmist (nt pedofiilidel jt

seksuaalkurjategijatel ja narkokurjategijatel ei võimaldata muuta nime, ravist keelduvate pedofiilide andmete avalikustamine vms).

2.3. 2016. aastaks töötavad Siseministeerium (koostöös Kaitsepolitseiameti ning

Politsei- ja Piirvalveametiga) ning Justiitsministeerium (koostöös prokuratuuri ja kohtutega) välja mõjutamise ja ähvardamise katsetest teavitamise süsteemi.10

2.4. 2016. aastal töötavad Siseministeerium (koostöös Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirvalveametiga) ning Justiitsministeerium (koostöös prokuratuuri, kohtutega) välja huvide konflikti vältimise juhised õiguskaitses.11

2.5. 2016. aastal viiakse läbi juhtimiskoolitused nii tipp- kui ka keskastmejuhtidele õiguskaitseasutustes huvide konflikti ennetamiseks ja vältimiseks.12

3. 2015.–2019. aastal tagab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga, Sisekaitseakadeemia) regulaarse tehniliste seadmete kaasajastamise ja personali väljaõppe korraldamise13. Politsei- ja Piirivalveamet rakendab narkopolitseinikele

kaasaegset koolitussüsteemi.

3.1. 2016. aastal töötab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning

Sisekaitseakadeemiaga) välja narkopolitseinike kaasaegse koolitussüsteemi.

4. 2015.–2019. aastal korraldavad Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet) ja Justiitsministeerium (prokuratuur) prokuratuuri ja politseiasutuste ühiskoolitused.

5. 2016. aastal arendab Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet) küberkuritegude menetlemise ja digitõendite käitlemise võimekust, ning loob selleks vajalikud tehnilised

tingimused.14

5.1. 2016. aastaks töötab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga) välja küberkuritegude lahendamise ja digitaalsete tõendite käitlemise tõhustamise

tegevuskava ja tegevusplaani aastani 2020.

5.2. 2016.–2017. aastal töötab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveameti

ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega) välja digitõendite säilitamiseks vajalikud IKT lahendused.15

9 Tegevus on kajastatud ka „Korruptsioonivastase strateegia 2013–2020“ alaeesmärgi „Uurimisasutuste

uurimisvõimekuse arendamine ja julgeolekut ohus tava korruptsiooni ärahoidmine“ meetmesse 3.1

„Korruptsioonikuritegude uurimise analüüsivõime kasvatamine“. 10, 11, 12

Tegevus panustab ka „Korruptsioonivastase strateegia 2013–2020“ alaeesmärgi „Avaliku sektori otsuste

ja tegevuste läbipaistvuse suurendamine“ meetmesse 2.6 „Korruptsiooni ja mõjutamise vältimine

õiguskaitseasutustes ja kohtutes“.

13 Osaliselt Sisejulgeolekufondi toel.

14, 10, 11 Tegevus panustab ka "Küberjulgeoleku strateegia 2014–2017" rakendusplaani 2014–2017 täitmisse

(rakendusplaan on piiratud käibega dokument). 14

Sisejulgeoleku fondi vahenditega.

9

5.3. 2016.–2017. aastal arendab Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet)

küberkriminalistikaalast võimekust.

5.4. 2016. aastal analüüsivad Siseministeerium (koostöös Politsei- ja

Piirivalveametiga), Justiitsministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korrakaitse- ja sisejulgeolekuasutuste küberkuritegevusevastase tegevuse võimekust ja töötavad välja

kompetentsimudeli.

5.5. 2017. aastal arendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja

küberjulgeoleku ööpäevaringse tehnilise seirevõimekuse.

5.6. 2016. aastal koostavad Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

virtuaalvaluutade võimaliku tunnustamise ja kasutamise analüüsi.

6. Rahapesu on kriminaliseeritud vastavalt asjakohastele konventsioonidele ja praktikas

esilekerkinud rakendusprobleemid on kõrvaldatud.

6.1. Siseministeeriumi koostöös Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga täpsustab rahapesu regulatsioon, samuti tuleb saavutada õigussüsteemi suurem

kooskõla Viini-, Palermo- ja Varssavi konventsiooniga 2018. aastaks.

7. 2016.–2019. aastal tagab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga)

kriminaalmenetluse tõhusaks ja turvaliseks läbiviimiseks vajaliku varustuse ja töövahendite olemasolu.

8. 2016.–2019. aastal tagab Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga)

investeeringud jälitustegevuseks vajalike sõidukite soetamiseks16, sündmuskohal teenistujate turvalisuse tagamiseks, kriminaalmenetluse eririistvara soetamisse,

kriminalistide tööks vajalike vahendite soetamiseks ning kriminaalmenetlust toetavate IKT süsteemide arendusteks.

9. Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet) tagab tõhusa kriminaalteabe vahetuse ning

kriminaalteavet puudutavate süsteemide koostalitlusvõime ja jälitusvõimekuse parendamise.

10. Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet) arendab välja kriminaalteabe ekspertide võrgustikud ning kehtestab teabe jagamise kohustuslikud miinimumstandardid 2017. aastaks.

11. 2015.–2019. aastal tõstab Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet) kriminaaltulu tuvastamise ja arestimise ning majanduskuritegevusevastase võitluse võimekust.17

11.1. 2015. aastal analüüsib Justiitsministeerium (koostöös prokuratuuriga) ning Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga) ja Rahandusministeerium (koostöös Maksu- Ja Tolliametiga) majanduskuritegude

menetluspraktika analüüsi.

11.2. 2016. aastal analüüsivad Rahandusministeerium (koostöös Maksu- ja

Tolliametiga), Justiitsministeerium (koostöös Prokuratuuriga) ning

15

Osaliselt Sisejulgeoleku fondi toel. 16

Sisejulgeolekufondi vahenditega. 17

Tegevus panustab ka „Korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013–2020“ alaeesmärgi „Uurimisasutuste

uurimisvõimekuse arendamine ja julgeolekut ohus tava korruptsiooni ärahoidmine“ meetmesse 3.1

„Korruptsioonikuritegude uurimise analüüsivõime kasvatamine“.

10

Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga) MONEYVAL-i

ekspertide asjakohaseid soovitusi varade arestimise tõhususe tõstmise kohta.

12. 2016.–2017. aastal lisab Rahandusministeerium (Maksu- ja Tolliamet)

tollikontrolliautodesse mobiilse automaatse numbrituvastussüsteemi ning vahetab välja mobiilsed röntgenseadmed18.

13. 2015.–2019. aastal arendab Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet) rahvusvahelist

operatiivkoostööd (INTERPOL, EUROPOL, FRONTEX) ning tagab sujuva infovahetuse ja osaleb ühisoperatsioonides.

14. 2016. aastal viivad Justiitsministeerium (koostöös prokuratuuriga) ning Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga) läbi õigusabi taotluse esitamise teadlikkuse koolituse.

Meede 4: Demineerimis- ja CBRN valdkonna võimekus

Olulised probleemid

CBRN akronüümi kasutatakse erinevates Euroopa Liidu ja NATO dokumentides, kuid Eesti õigusaktides ei ole selle akronüümi tähendust üheselt reguleeritud (akronüüm on abstraktselt

seotud keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaainega ning lõhkeainetega), mistõttu ei ole selge valdkonna tähendus ega ulatus, samuti erinevate ametkondade ülesanded. Samuti on ebaselge, milline riiklik ametkond peaks olema selle valdkonna juhtivasutus.

Demineerimis- ja CBRN valdkond on reageerimise mõttes riiklikult killustunud. Praegu puudub demineerimis- ja CBRN valdkonnas pikaaegne ja konkreetse eesmärgiga

planeerimine, mis oleks aluseks valdkonna arendamisele, tegevuste planeerimisele, koostööle, koolitustele ja väljaõppele ning õppustele. Demineerimis- ja CBRN valdkonna varustuse ja tehnika soetamine on puudulik, kuna valdkonna arendamine ei ole olnud jätkusuutlik

18

Osaliselt Sisejulgeoleku fondi toel. 19

PÄA - Päästeamet 20

SIM - Siseministeerium

Meetme eesmärk: Demineerimise ja CBRN valdkonna võimekus on kasvanud.

Meetme mõõdikud Algtase

2014

2015 2016 2017 2018 2019 Sihttase

2020

Allikas

Plahvatustes hukkunute

ja vigastatute arv 0/6 0 /< 5 0 /< 5 0 /< 5 0 /< 5 0 /< 5 0 /< 5 PÄA

19

Lõhkekeha või

lõhkeseadeldise

plahvatuste arv

4 < 10 < 9 < 8 < 7 < 6 < 5 PÄA

Pommigruppide tagavad

demineerijate

sündmuskohale

jõudmise igasse Eesti

paika 90 minuti jooksul

(saartele reageerimisel

lisandub transpordiliigist

sõltuv aeg).

tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud PÄA

CBRN valdkonna

võimekus Eestis madal madal madal kasvab kasvab kasvab kasvab .SIM

20

11

(suuremad investeeringud on põhinenud ühekordsetel investeeringutel või USA

valitsusasutuste toetusel) ning samuti ei arvestata varustuse ja tehnika elukaarega.

Eestis on CBRN sündmusele reageerimiseks vajalikud erivõimekused jaotunud erinevate

ametkondade vahel, mistõttu vajab parendamist ametkondade ülene koostöö ning tehnika ristkasutuse võimalikkus.

Praegune demineerimiskeskuse asukoht on valdkonda ja tööiseloomu arvestades selleks

ebasobivas kohas linna keskel, samuti puudub Eestis eraldi keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise ja demineerimiskompleks. Samuti ei ole piisavalt personaalseid

isikukaitsevahendeide (kaitseülikonnad, maskid) ning teadlikkus vahendite kasutamisest ja praktiline kogemus on väiksed.

Raskete pommiülikondade kasutusiga hakkab otsa saama. Amortiseerunud on

väikesemõõtmelised pommirobotid, üksustel puuduvad kinnised pommikonteinerid. Samuti on demineerimistöö tõhusamaks ja ohutumaks muutmiseks vaja väiksemaid mehitamata

lennuvahendeid ehk UAV-sid.

Demineerimisvaldkonnas on oluline tagada piisaval hulgal heade kutseoskustega töötajate olemasolu ning demineerimismeeskondade piisav isikkoosseis ja ekspertide olemasolu

valdkonna arendamiseks ja väljaõppeks. Samuti ei õpetata seda eriala üheski koolis.

Oodatavad tulemused

Demineerimis- ja CBRN valdkonna arendamiseks on analüüsitud kehtivat õigusruumi ja on

esitatud ettepanekud selle korrastamiseks.

CBRN valdkonnas on Eestis moodustatud ööpäevaringne reageerimisvõimekus, sealhulgas

võimaldatakse varustuse ja tehnika ristkasutust ning on määratud nimetatud valdkonna juhtivasutus (riiklik kontaktpunkt).

Demineerimismeeskondade isikkoosseisude suurus on piisav demineerimistöö ohutuks

läbiviimiseks. Samuti on valdkonnas loodud ekspertide ametikohad teenuste arendamiseks ja väljaõppeks.

CBRN valdkonnas on koostatud riiklik arengukontseptsioon, et valdkonda arendataks ja valmisolekut tõstetaks asutusteülese pikaajalise planeerimise kaudu. Valdkonna vajadusi hinnatakse ametkondadeüleselt.

On loodud pikaajaline planeerimissüsteem demineerimis- ning CBRN valdkonna tehnika ja varustuse uuendamiseks, sealhulgas on loodud süsteemne lähenemine parimate praktikate

ülevõtmiseks.

Loodud on kaasaegne demineerimisalane infotehnoloogiline lahendus.

CBRN valdkonnas on tõstetud riigiülest võimekust. Valminud on uus demineerimiskompleks

ja tagatud on erinevate materjalide ohutu käitlemine. Selle valdkonna teenistujate elu ja tervise kaitsmine sündmustele reageerimisel on tagatud, sealhulgas on välja vahetatud

vananenud pommiülikonnad, soetatud on uued pommirobotid ja kinnised pommikonteinerid. Samuti on analüüsitud võimalusi võtta kasutusele UAV-d.

Olulised tegevused

1. 2015. aastal kaardistatakse Siseministeeriumi eestvedamisel CBRN valdkonnas pädevate ametkondade ja isikute kohustused seoses intsidentide ennetamise ja tõkestamisega ning neile reageerimisega ning kirjeldatakse valdkonna probleemkohad.

12

1.1. 2015. aastal analüüsitakse Siseministeeriumi eestvedamisel päästetöö ja

demineerimisvaldkonna seoseid CBRN-valdkonnaga (sh õigused ja kohustused) ning vajaduse korral esitatakse ettepanekuid õigusruumi korrastamiseks või

nimetatakse probleemkohad.

1.2. 2015. aastal on Siseministeeriumi (Päästeameti) eestvedamisel moodustatud keemia- ja kiirguskaitse valdkonnas Päästeameti demineerimiskeskuse üksuse

baasil ööpäevaringne reageerimisvõimekus.

1.3. 2015.–2016. aastal analüüsib Siseministeerium (Päästeamet), milline peab olema

demineerimismeeskondade koosseis ja toimimismudel ohutu ja efektiivse töökorralduse tagamiseks, seda võrreldakse olemasolevaga ning tehakse ettepanekud selle tagamiseks. Ettepanekuid võetakse aluseks

demineerimismeeskondade koosseisude muutmiseks või ekspertide ametikohtade loomiseks.

2. 2016. aastal analüüsib Siseministeerium, kas ja milline ametkond peaks olema CBRN valdkonna juhtivasutus, ning kaalub riikliku ressursi viimist ühe ametkonna alla või hindab tehnika ristkasutuse võimalusi.

3. Luuakse pikaajaline planeerimissüsteem demineerimis- ning CBRN valdkonna tehnika ja varustuse uuendamiseks ning tagatakse on süsteemne lähenemine parimate praktikate

ülevõtmiseks, et demineerimisvõimekust suurendada.

3.1. 2015. aastal koostab Siseministeerium (Päästeamet) päästeala valdkonnas kokkuvõtte, kuidas võetakse praegu üle parimaid praktikaid ning kuidas võiks

seda teha tulevikus.

3.2. 2015.–2020. aastal hindab Siseministeerium (koostöös Päästeametiga) riiklikult ja

süsteemselt demineerimis- ning CBRN valdkonna tehnika ja –varustuse vajadust koos varustuse elukaare arvestusega, mis on alus pikaajalisele planeerimisele ja soetamisele. 2016. aastal parendab Siseministeerium (Päästeamet,

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja Arenduskeskus) demineerimis- ja CBRN valdkonna tehnika ja varustuse arvestuse pidamist (arendatakse IT-tehnilisi

lahendusi).

3.3. 2017.–2018. aastal koostatavad Siseministeeriumi eestvedamisel koostöös Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium (Terviseamet)

ja Riigikantselei CBRN valdkonna ministeeriumide- ja ametkondadeülese hetkeolukorra analüüsi.

3.4. 2018.–2019. aastal koostatakse Siseministeeriumi eestvedamisel koostöös Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi (Terviseamet) ja Riigikantseleiga CBRN valdkonna arengukontseptsioon, mis on

alus asutusteülesele pikaajalisele planeerimisele.

4. 2015.–2020. aastal jätkatakse Siseministeeriumi eestvedamisel (koostöös Päästeameti,

Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga) regulaarse väljaõppega, et parandada koostööd eriüksustega ja suurendada riiklikku reageerimisvõimekust. 2015.–2020. aastal soetatakse Siseministeeriumi eestvedamisel (koostöös Päästeametiga)

personaalseid isikukaitsevahendeid21, uued pommiülikonnad, pommirobotid ning viiakse läbi koolitusi. Analüüsitakse võimalusi võtta kasutusele UAV-d.

21

Sisejulgeoleku fondi toel.

13

5. 2017. aastal luuakse Siseministeeriumi eestvedamisel (koostöös Siseministeeriumi

infotehnoloogia ja arenduskeskuse ning Päästeametiga) infotehnoloogiline lahendus22, mis võimaldab turvaliselt talletada ja analüüsida demineerimisalast andmestikku.

6. 2020. aastaks parendatakse Siseministeeriumi eestvedamisel (Päästeamet) demineerijate töötingimusi, samuti rajatakse EOD ja CBRN tarbeks kompleks23.

Meede 5: Isikute ja objektide kaitse

Tagatakse riiklike institutsioonide valvamise võimekus, valvates objekte ja osutades isikukaitset. Detailsed tegevused sisalduvad piiratud käibega dokumendis.

Meede 6: Kiirreageerimine ja erioperatsioonid

Rakendatakse tegevusi, mis võimaldavad kiire reageerimise erioperatsioonide tegemiseks üle

Eesti ja tagavad valmisoleku tulla toime massirahutustega. Detailsed tegevused sisalduvad

piiratud käibega dokumendis.

22; 23

Sisejulgeolekufondi vahenditega.

14

Rahastamiskava

Tabel kajastab riigi eelarvestrateegias aastateks 2016–2019 siseturvalisuse valdkonnale kavandatud eelarve programmi „Sisejulgeoleku

suurendamine“ osa. See ei ole aga piisav, et saavutada kõik arengukava eesmärgid. Puuduvate vahendite kohta esitatakse lisataotlused riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise ajal. Programm ajakohastatakse vajadusel kord aastas riigieelarve koostamise protsessi käigus

tagamaks kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Riigieelarve tegelike võimaluste selgumisel vaadatakse üle nii

Programmi „Sisejulgeoleku suurendamine“ maksumus aastate kaupa

(miljonit eurot)

2015 2016 2017 2018 2019

Kokku 70,04 74,03 98,28 98,64 91,86

Planeeritud rahalised vahendid 70,04 74,03 64,74 63,70 62,35

Lisavajadused 0 0 33,54 34,94 29,51

Arengudokumendid, mille raames STAKi

programmi toetavad tegevused ja ressurss

on plaanis kajastada

sh Siseministeeriumi valitsemisala planeeritud rahalised vahendid 70,04 74,03 64,74 63,70 62,35 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

sh Siseministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0 0 33,54 34,94 29,51

sh Rahandusministeeriumi valitsemisala planeeritud rahalised

vahendid 0 0 0 0 0 Rahandusministeeriumi valitsemisala

arengukava sh Rahandusministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0 0 0 0 0

sh Justiitsministeeriumi valitsemisala planeeritud rahalised

vahendid 0 0 0 0 0 Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020,

Korruptsioonivastane strateegia 2013–2020 sh Justiitsministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0 0 0 0 0

sh Kaitseministeeriumi valitsemisala planeeritud rahalised

vahendid 0 0 0 0 0 Kaitseministeeriumi

valitsemisala arengukava 2016–2019 sh Kaitseministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0 0 0 0 0

sh Välisministeeriumi valitsemisala planeeritud rahalised vahendid 0 0 0 0 0 Välisministeeriumi valitsemisala arengukava

sh Välisministeeriumi valitsemisala lisavajadus 0 0 0 0 0

sh Riigikantselei planeeritud rahalised vahendid 0 0 0 0 0 Riigikaitse arengukava

sh Riigikantselei lisavajadus 0 0 0 0 0

15

arengukava eesmärgid kui ka siseturvalisuse teenused üldisemalt ning otsustatakse, milliseid eesmärke ja teenuseid korrigeerida. Programmi rahastamiskava aastateks 2015–2020 täpsustatakse peale 2015. aasta riigieelarve seadusemuudatuste ja 2016. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist Riigikogus ning sisendi andmise järgselt riigi eelarvestrateegia 2017–2020 koostamisse. STAK programmi toetavate tegevuste ja

ressursi täpsem kajastamine teiste arengudokumentide raames toimub vastava dokumendi koostaja otsusel.

Lisa 1. Lisavajaduste taotluste nimekiri

Lisataotluse nimetus 2016 2017 2018 2019 Valdkondlikud arengukavad, mille raames on

lisavajadus esitatud

E-residendi taotluste menetlemine ja kontrolli teostamine

0 153 344 162 545 172 298 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Kriminaalennetuse võimekuse suurendamine (reisijate broneeringuinfo töötlemiseks)

0 1 111 553 1 118 042 1 124 921 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

KrMS rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 776 tagamine

0 35 112 68 224 0 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Välisabiprojektide mitteabikõlblik omafinantseering

0 85 000 0 0 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Erivarustuse soetamine (RKAK) 0 44 160 44 160 44 160 Riigikaitse arengukava

Isikukaitsevarustuse soetamine (RKAK) 0 247 200 236 250 216 250 Riigikaitse arengukava

Julgeolekuasutuste ülesannete täitmine (RKAK)

0 2 281 475 1 673 975 2 428 063 Riigikaitse arengukava

Keskkriminaalpolitsei ülesannete täitmine 0 406 000 499 000 548 000 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Liitlasvägede kohalolekuga seotud lisavajadused (RKAK)

0 1 286 351 0 0 Riigikaitse arengukava

Relvastuse uuendamine (RKAK) 0 1 502 431 1 502 463 1 502 302 Riigikaitse arengukava

EV Moskva saatkonna valve tugevdamine


Julgeolekuasutuste ülesannete täitmine 0 12 604 186 13 535 463 4 398 817 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Arestikambrite remont (Haapsalu, Valga, Viljandi, Rapla)


ART 600 alt rahastatavate teenuste võimekuse kasv

0 1 838 686 2 191 232 2 457 443 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

16

IKB tugiüksuse võimekuse tõstmine 0 21 700 56 950 8 744 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Kriminaalpolitsei põhiinfosüsteemide hooldamine (KAIRI)


Küberkuritegevuse väljaselgitamise võimekuse arendamine Küberkuritegude menetlemise üksuste struktuur ja töökorraldus on korrastatud vastavalt visiooni dokumendile


Narva kordoni hoonele juurdeehitus RCC tööruumide jaoks

0 200 000 0 0 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Ohutusrajatiste ehitamine lõhkamiseks 0 171 700 1 700 0 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 Valve- ja läbipääsusüsteemide renoveerimine ning videovalvesüsteemide rekonstrueerimine


Arestikambritesse videokonverentsi kaudu menetluse läbiviimise võimekuse loomine


Biodetektor RAZOR EX 0 40 000 0 0 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Demineerimiskeskuse CBRN sõiduki soetamine


Koerateenistuse väljaarendamine 0 51 000 46 000 26 000 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Koerte aedikud 0 0 0 0 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Koerte aedikud koerajuhi kodus 0 20 000 0 0 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Korruptsioonikuritegude menetlemisele spetsialiseerunud menetlejate ja prokuröride tagamine politsei- ja piirivalveametis ja ringkonnaprokuratuurides


Kriminaaltulu tuvastamise võimekuse suurendamiseks vastava valdkonna ekspertide tagamine politsei- ja piirivalveametis


Kõrgema turvalisuse kaitseklassiga kaitsesõidukite sõiduautode soetamine (3 korda V4)


17

Lõhkeaine ja HAZMAT detektor Sabre 5000

0 800 800 800 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Majanduskuritegude avastamise ja lahendamise võimekuse suurendamine


Politseiametnike vormiriietus 0 598 720 1 231 040 1 269 440 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Rahapesu ja terrorismivastase võitluse võimekuse suurendamine


Relvakapid 0 45 310 45 310 45 310 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Riistvara ja tarkvara tõendite töötlemiseks (Soovitusi pole)


Stipendiumid 0 5 775 6 930 8 085 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Turvalise mobiilse andmeside tagamine 0 22 000 22 000 22 000 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Turvalise mobiiltelefoniside tagamine 0 90 000 90 000 90 000 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Tööriietus 84 000 84 000 84 000 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Uute politseihoonete arestikambrite juurde jalutushoovide rajamine (Kuressaare, Jõgeva, Võru)


Vabariigi Presidendi Rocca al Mare residentsi ehitusobjekti (01.01.2016-2017) ja hilisema (alates 2017) mehitatud valve tagamine


Veealused demineerimistöö seadmed 0 3 000 4 000 0 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Ainult konkreetsesse programmi

panustavad lisavajadused kokku 0 24 767 218 24 604 994 16 503 488

Mitmesse programmi panustavad lisavajadused

Transportvara lisavajadused 0 135 386 79 762 55 491 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Töötajatega seotud lisavajadused 0 2 792 812 4 191 619 5 994 061 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Muud lisavajadused 0 5 843 418 6 062 140 6 961 458 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020

Mitmesse programmi panustavad

lisavajadused kokku 0 8 771 616 10 333 521 13 011 010

sisejulgeoleku suurendamine - avaleht | siseministeerium · keskendutakse eeskätt põhiseadusliku...

Documents