Liblikatest, huntidest ja haridusajaloo legendaarsetest naistest

Naistepäeva loeng Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste tudengitele

8. märts 2013Evelin Tamm

Toomarahva talu Lahemaal Altja rannakülas

Vabadus

Vabadus alates 20. august 1991

Eestimaa Rahvarinde kongress 1-2 oktoober 1988

1988 Rahvarinde kongress, kahe päeva jooksul on 60 sõnavõttu sh kolm naist:

Jelena PopkovskajaIvi Eenmaa Marju Lauristin

Kus on naised?

1917.a. I rahvahariduse kongress, Peeter Põld: Meie hüüdsõnaks olgu: ISE ON MEES! (Kasvatus ja Haridus 1917 nr 3 ja 4 lk 113)

Eesti biograafiline leksikon (1929) 606 lehte, 25 naistEesti kooli bibliograafiline leksikon (1998) 289 lehekülge, 17 naistLembit Andreseni Eesti kooliajalugu kuni iseseisvuseni mainib

kokku 6 naist, neist ainult Wuolijoki saab sõna, teised on märgitud nimega sh ka Koidula.

Märt Raud ”Eesti kool aegade voolus. Koolinõuniku mälestusi” 1965 1935. ”sai eesti kool esimese naisnõuniku Alma Martini. See tõi ministeeriumi naisõigusluse probleemi. Seni ei olnud juhatajate valimisel vahet tehtud, kas oli see mees või naine, oli otsustatud kandidaadi pedagoogilise ja administratiivse tubliduse järgi, aga Alma Martin nõudis kategooriliselt, et tütarlaste koolidel peavad olema naisjuhatajad.” (lk 227)

Ilmar Talve ”Eesti kultuurilugu” (2004)

”Legendaarne õpetaja”

Airi Liimets Liimetsa päeval 18. veebruar 2013: Vello Saage, Jaan Pakk, Juri Lotman ja Bruno Lukk

Raivo Juurak hariduslistis veebruar 2013: Vello Saage, Evald Laprik, Lembit Andresen ja Toomas Liiv

1.märtsil 2013 Google otsing: 25 meest ja 15 naist2011/2012 õppeaastal töötas Eesti üldhariduskoolides

kokku 14 263 õpetajat, neist 85,5 protsenti naisi (EHIS)

”Tartu” (1927) 1911. aastal Tartus 45 nais- ja 32 meesõpetajat

INTERNETIKÜSITLUS ”HARIDUSAJALOO LEGENDAARSED NAISED”

Internetiküsitlus ”Eesti ajaloo legendaarsed naised” al. 1.märts

seisuga 6. märts 78 vastajat 65 naist 10 meest (3 sugu märkimata)75% vastajatestkõrgharidusega

küsitlus kestab

Allikad (hinda 1 – 5)1. Dokumentaalfilmid 3,842. Ajakirjandus 3,713. Elulooraamatud 3,584. Ajalooraamatud 3,485. Kooliaegsed ajalootunnid 3,46. Teised interneti allikad 3,287. Mängufilmid 3,288. ETV ajaloosaated 2,99. Suusõnaliselt räägitud lood ja mälestused 2,6710. Teadustööd ja artiklid 2,5611. Naistest koostatud väljaanded 2,4112. Eesti Raadio ajaloosaated 2,2413. Arhiivid 1,7914.-15. Rahvusraamatukogu ja naisorganisatsioonid 1,6916. Blogid 1,54 17. Naisuurimuskeskus 1,29

Kas tahaksid Eesti ajaloo legendaarsetest naistest rohkem

teada?

65 - JAH4 - EI8 - EI TEA

NaINE oN NAiSeLE HuNTAga ikkagi tundub, et üksteise teadlikku toetamist

kasutatakse naiste karjääri edendamiseks liialt vähe. Kas iga naine ikka võib täna öelda, et on aidanud naiskolleegil mõnda jama ära hoida või vähemalt selle eest hoiatanud?

Või peabki iga naine ainult iseenda eest seisma?

Taivo Paju(2010) "Kas naine võib olla teisele naisele hunt?” Director, nr 6.

LIBLIKA FENOMEN

Liblika fenomen (Maite Sarrió Catalá ) väikesed põhjused võivad tekitada suuri tagajärgi. Iga inimene võib luua muutusi enda lähimas reaalsuses alustades oma tõekspidamiste muutmisest.

EESTI HARIDUSAJALOO LEGENDAARSEID NAISI

Natalie Johanson-Pärna (1843 - 1915)

Natalie Johanson-Pärna

• Õppis Tartus taani käsitööõpetaja Adolf von Clauson-Kaasi kursustel, täiendas end Soomes

• Asutas 1880 Tallinnas esimese eesti naiskäsitöökooli ja oli aastani 1885 selle juhataja

• Korraldas käsitöökursusi • Avaldas EKSis peetud kõne „Eesti tütarde haridus"

(1882) ja õpiku „Naesterahva käsitööde raamat. Kunstkudumine varrastega" (1891).

Lilli Suburg (1841 – 1923)

Lilli Suburg

Esimene teadlik naisõiguslane Eestis1882. a. asutas tütarlastekooli Pärnusse, mis hiljem kolis

sealt edasi Viljandisse. Tegemist oli esimese eestimeelse tütarlastekooliga Eestis

1887. asutas Viljandis esimese naistele suunatud ajakirja "Linda”, milles naisõiguse teema kõrval käsitleti ka kooli ja kasvatusega seotud teemasid, aga ka palju muud

Kirjutas mitmeid autobiograafilisi ja autobiograafiliste sugemetega teosed

Oli kirjavahetuses Natalie Johanson-Pärna, C.R. Jakobsoni jt

Kes oli Helene Taar?”UUE AJA NAISLIIKUMINE”1905. aastal “Noor-Eesti” kogumikust “Wõitluse päiwil”

”Ärka, Eesti rahwas, tõuse üles, noor Eesti ja aita ka oma tütreid walguse poole jõuda!”

Elfriede Lender

Marta Sillaots (Reichenbach) (1887 - 1969)

KIRG JA KAVALUS (2012)

• Sarjas Eesti mõttelugu• Pedagoogilised ja

kirjanduskriitilised kirjutised• Ajalehes ”Postimees” 1910.a.

avaldatud”Vaba kool” ja ”Individualismus

kasvatuses”

”Eesti naise loovast tööst kirjanduse alal”

Ülevaate 1935.aastal toimunud V naiskongressi näitusest "Naine ja raamat”

"Kui arvestada eesti naiste arvu (53% rahva üldarvust) ja eesti keeles 1866.aastast saadik ilmunud trükiste üldarvu (29 281), siis on eesti naiste kirjanduslik toodang (kokku 736 teost, tõlked kaasa arvatud) väga väike ja mannetu.”

(Sillaots 2012:126, esmalt avaldatud 1936)

Kasvatusteemadel kirjutanud naised:

Salme PruudenÕilme Ploompuu-Van Nest Alma Ostra-OinasAlma MartinHilda Taba Ella Treffner

(Sillaots 2012:125)

Sealtpoolt künniseid (2009)

• Mälestusteraamat, LR sarjas• Õppis töchterschules ametliku nimega

”Tallinna Kõrgem Tütarlastekool”• 1905.a tegi Nikolai gümnaasiumi juures

eksamid ja sai koduõpetaja kutse• Töötas muuhulgas ka Elfriede Lenderi

tütarlastegümnaasiumis Tallinnas õpetajana• Oli aktiivne mitmes seltsis sh Eestimaa

Rahvahariduse Seltsis

Omaelulookirjutuse uurimine (life writing)

METHIS erinumber 2010• Leena-Kurvet Käosaar, omaelulookirjutuse mõistet iselooomustab üha suurem interdistsiplinaarsus,

keskendumine avaramale kultuuripraktikate ringile ja soov ületada valdkonna varasemas arengus autobiograafia mõiste kaudu maha märgitud kategoorilisi ning suurt hulka tekste ja tekstipraktikaid välistavaid kriteeriume. (2010:7)

• Eve Annuk, Autobiograafia kui ”tõe” diskursus: Lilli Suburgi ”Minu saatusega võitluskäik”• Rutt Hindrikus ”Eesti autobiograafilise kirjutuse kujunemisest 18.sajandist Teise

maailmasõjani” Esimene õitsenguperiood 30-ndatel, 21.sajandi alguses memuaristika üleujutus. Esmalt tekkis käsikirjaline memuaristika ,1900. alates trükis avaldatud autobiograafiad.

”Elu ideoloogiad. Kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eestlaste elulugudes” Ene Kõresaar (2005)

Historiallinen Aikakauskirja 4/2012 erinumber (elämäkertatutkimus)• ”Mainioita naisia” – pienoiselämäkerrat autonomian ajan historiapolitiikassa, Tiina

Kinnunen ”...naisten näkymättömyys kansallisessa muistissa ei johtunut pelkästään heidän näkymättömämmästä roolistaan julkisuudessa vaan myös muistamisen sukupoulittuneista mekanismeista.” lk 390 uurib feministliku biograafiakirjutuse ajaloopoliitilist olemust. Kuidas naiste eludest kirjutati? Millist naise kuvandit loodi?

Viiteid naishariduse uurimisest Eestis

”Linda” 1887 -”Naesterahwa elu ja töö” 1911 - Eesti naisorganisatsioonide Liidu aastaraamatud Eesti Akadeemiliste naiste ühing”Eesti naisüliõpilaste selts 1911 – 2011”Helmi Mäelo ”Eesti naine läbi aegade” (1957, Rootsis)Vera Poska-Grüntal ”Naine ja naisliikumine. Peajooni naisliikumise ajaloost ja

probleemistikust” (1936)Vita academica vita feminea. Artiklite kogumik (1999) Tartu Ülikool”Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis” (2005)”Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium 1906 – 1944” (1976

Kanadas)”Mälestusi Tartu tütarlaste gümnaasiumist” (1988, Rootsis)Lenderi koolist ilmus mälestuste kogumik Rootsis

Lydia Koidula, Lagle Parek, Marju Lauristin, Aino Kallas, Elle Niit, Anna Poska, Ita Ever, Salme Reek, Anna Haava, Miina Härma, Anna Poska,Miina Härma, Marie Under, Johanna Päts, Epp-Maria Kokamägi, Ene Ergma, Tiina Mõis, Tiina Talumees, Erika Salumäe, Kristiina Šmigun-Vähi, M.Lauristin, Elfriede Lender, Betti Alver, Aino Tamm, Erna Vilmer, Aimee Beekman, Helgi Sallo, Siiri Oviir, Mare Liiger, Ülle Aaskivi, Luule Komissarov, Maria Klenskaja, Marju Lauristin, Anne Veski, Helle Meri, Anna Tellmann-Tõrvand, Lilli Suburg, Erika Salumäe, Urve Palo, Hella Murrik-Wuolijoki, Meeta Terri, Ada Lundver, Anne Vabarna, Soomusrongi Mari, Kihnu Virve, Kaika Laine, Mall Hiiemäe, Lagle Parek, Helgi Lilleste, Aili Paju, Hilda Taba, Linda, Anu Kaal, Ülle Ulla, Karmen Kass, Janne Salumäe, Elle Kull, Leida Peips, telediktor tädi Ruth, Ingrid Rüütel, Maria Klenskaja, Ülle Kaljuste, Reet Linna, Helgi Sallo, Anne Veski, Maarja Ilus, Leelo Tungal,Tiia Ester Loitme, Ellen Niit, Anu Raud, Heljo Mänd, Ilon Wikland, Airi Värnik, Epp Maria Kokamägi, Hilana Taarka, Anna Raudkats, Käbi Laretei, Mare Taagepera, Maria Laidoner, Lydia Poska-Teiss, Ivi Eenmaa HEAD NAISTEPÄEVA! Olga Lauristin, Anu Saagim, Marju Kuut, Kaie Kõrb, Bogatkina, Julia Laffranque, Proua Kuperjanova, Liina Reiman, Milvi Laid, Meta Kodanipork, Margarita Voites, Aino Talvi, Tiiu Randviir, Ene Hion, Helgi Erilaid, Doris Kareva, Luule Viilma, Viivi Luik, Siiri Sisask, Miliza Korjus, Hilda Taba, Eva Lootsar, Olga Terri, Anna Ekston, Ella Ilbak, Eve Kivi, Erika Salumäe, Ines Aru, Laine Mägi, Ülle Kaljuste, Tiina Tšatšua, Els Himma, Evelin Ilves, Anu Saagim, Maarja-Liis Ilus, Getter Jaani, Anni Jansen, Kadri Adamson, Eda Ines Eti, M. Lear, Barbi Pilvre, Tiiu Kuurme, Airi Liimets, Merle Palmiste, Luule Komissaarov, Evelin Tamm, Signe Kivi, Elle Kull, Anne Paluver, Anna Levandi, Anne Reeman, Leelo Tungal, Reet Oja, Age Oks, Merle Jääger, Katrin Karisma, Vilja Savisaar-Toomast, Pauliine Vapper, Maaja Kallast, Kai Leete, Luule Tull, Anu Lamp, Seksi-Kristi, Kristiina Ehin, Mari Tarand, Natalie Johanson-Pärn, Marie Koppel, Minni Kurs-Olesk, Mare Tralla, Maimu Berg, Debora Vaarandi, Siiri Oviir, Aino Talvi, Leida Peips, Liina Tõnisson, Salme Masso, S.Purga, Maire Aunaste, Kadri Kõusaar, Kerttu Rakke, R. Lukk Toompere, Kaia Kanepi, Leida Laius, Silvia Rannamaa, Marie Reisik, Monika Mägi, Kalevi naine Linda, Vete-Ema, Maaema, M. Mikelsaar, Õilme Ploompuu van Nest, Hilda Taba, Liia Hänni, Alma Ostra-Oinas, ... neid on palju

SUUR TÄNU!

Põhjalikumad materjalid on kättesaadavad: evelintamm.blogspot.com ”KIRJED”

naised.net ootab teie kaastöid!

tammevelin@gmail.com