eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse teke 1944
DESCRIPTION
Diana, Kätlin ja PetsTRANSCRIPT
Eesti kirjanduse Eesti kirjanduse lahknemine ja lahknemine ja
eksiilkirjanduse teke 1944eksiilkirjanduse teke 1944Kätlin Sepp
Diana HaapsalMartin Petermann
Tallinn 2011
Küüditamine – suure inimhulga vägivaldne väljasaatmine põlisest elukohast kaugele
14. juuni 1941 – I suurküüditamineSeptembris 1944 lõppes sõda – Punaarmee tungis Eestisse → Suurem osa Eesti loovintelligentsist põgenes välismaale25. märts 1949 – II suurküüditamine
Eesti kirjanduse lahknemise Eesti kirjanduse lahknemise põhjusedpõhjused
Tekkis uus mõiste eksiilkirjandus ( eksiil [lad. k. exilium] – pagendus, inimese sunniviisiline asumine väljaspool oma riigi või linna piire)
Eksiilkirjanduse mõisteEksiilkirjanduse mõiste
VANEM PÕLVKOND
kirjanikud, kes põhiosa kirjutasid Eesti Vabariigi ajal, lahkudes riigist tuntud kirjanikena ning välismaal lõpetasid oma loomingu
Eksiilkirjandus jaguneb Eksiilkirjandus jaguneb kolmeks põlvkonnakskolmeks põlvkonnaks
Jaan LattikAugust Gailit
Marie UnderGustav Suits
KESKMINE PÕLVKOND
kirjanikud, kes kasvasid Eesti Vabariigis
Eestis veel nime polnud jõudnud teha, kuid kellel oli käsikirjaline debüütkogu valmis
Bernard Kangro
Ivar IsaskKarl Ristikivi
NOOREM PÕLVKOND
kirjanikud, kes suure põgenemise ajal olid alles lapsed
ise Eestimaal polnud kunagi elanud
Eesti Looming ( Helsingis, Stockholmis ) Sõna Tulimuld ( Lundis ) Mana ( Rootsis, USAs )
Kirjanduslikud ajakirjadKirjanduslikud ajakirjad
Ortoo Soome 1944o Rootsi 1945 – 1951o Kanada 1951 – 1973
Eesti Kirjanike Kooperatiivo Lundis 1950 – 1994 ( direktor B. Kangro )
Vaba Maao Rootsis
KirjastusedKirjastused
kaasaja inimene ja tema psühholoogilised probleemid nt Gert Helbemäe“Ohvrilaev”, Valev Uibopuu“Markuse muutumised”
vastuolud pagulaste eri põlvede vahel nt Helga Nõu “Tiiger, tiiger”
(hinge)pagulus nt Bernard Kangro Tartu-romaanid
Paguluskirjanduse Paguluskirjanduse põhiteemadpõhiteemad
äraminek ja laagriaastad lähiajalugu 1939-1944 nt August Gailit “Üle rahutu vee”
kaugem ajalugu nt Albert Kivikas“Nimed marmortahvlil”
Euroopa ajalugu ja paraleelid tänapäevaga nt Karl Ristikivi trioloogiad
piibliainestik nt Ain Kalmus “Prohvet”, “Juudas”
kirjutati traditsioonilises realismis väga palju oli triloogiaid oluline koht memuaarkirjandusel
ProosaProosa
Nõukogude-vastane konfrontatsioon Tulevikuoptimismi ja elujõu hoidmine Mälestuslik aines, pildid kodumaast Eksiili-kujund:
konkreetne pagulus – hingepagulus
LuuleLuule
Bernard Kangro Karl Ristikivi Ivar Grünthal Raimond Kolk Arno Vihalemm Ilona Laaman Urve Karuks
Tähtsamad luuletajadTähtsamad luuletajad
Karl Ristikivi
1940ndad: valdav traditsiooniline laad
1950ndad: levisid modernismi võtted
Luulekujundi eripäraLuulekujundi eripära
Ilmus 2600 eestikeelset raamatut270 romaani180 luulekogu70 novellikogu155 memuaarteost50 lasteraamatut
Aastad 1944- 1989Aastad 1944- 1989
21
Arved Viirlaid (1922)Arved Viirlaid (1922) sündis talupoja perekonnas
Harjumaal Tallinna Riigi Rakenduskool töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse
tehnilise toimetajana metsavendlus, Suvesõda vabatahtlik Soome armee eesti
üksuse (JR 200) 20. Eesti Relva-SS diviisis Elas Rootsis, Inglismaal, Kanadas oli Eesti PEN-klubi esimees
22
alustas luuletajana (sõja-aastad ja pagulaselu, armastus)
Tuntuks sai proosakirjanikuna
looming : eetiline põhimõte rääkida maailmale tõtt Eestist II ms ajal
sõjasündmused Eestimaal metsavendlus nõukogude vangilaagrid pagulasühiskonna eluprobleemid
LoomingLooming
23
nt luulekogud: "Hulkuri evangeelium" (1948) "Valgus rahnude all" (1990)
romaanid : "Ristideta hauad"(1952) "Põhjatähe pojad"(2009)
novellikogu: "Saatuse sõlmed"(1993)
Eesti kirjanik ja arst
Õppis Uppsala ülikooli arstiteaduskonnas
1978 omandas doktorikraadi meditsiinis
1944 põgenes Rootsi
Abielus kirjanik Helga Nõuga
Enn Nõu (1933)Enn Nõu (1933)
25
TunnustusedTunnustused
Valgetähe teenetemärgi V klass
Üliõpilaste Selts Raimla ja Eesti Kirjanduse
Seltsi auliige
MTÜ Eesti Pimedate Muuseumi biograafika
preemia
26
TeoseidTeoseid
"Pidulik marss" "Vastuvett" "Lõigatud tiibadega" "Pärandusmaks" "Nelikümmend viis" "Koeratapja" "Presidendi kojutulek" "Mõtusekuke viimane kogupauk" "Vabariigi pojad ja tütred I osa"
27
Helga Nõu (1934)Helga Nõu (1934)
Aleksander Friedrich Raukase ja
Elsa Raukase esimene laps
1944 põgenes perega Rootsi
Õppinud mitmetes koolides Eestis ja
Rootsis.
Pidas ka õpetajaametit alates 1957
Lapsed Laine ja Heino
28
TunnustusedTunnustused
Eesti Kultuuri Koondise auhind
Henrik Visnapuu nim. Kirjandusfondi auhind
Lauri nim. Noorsookirjanduse auhind
Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind
Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind
Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk V
klass
29
TeoseidTeoseid “Kass sööb rohtu” “Kord kolmapäeval” “Oi, oi, oi – mis
juhtus?” “Ruuduline röövel” “Tiiger, tiiger” “Paha poiss” “Põgenejad“ “Pea suu!” “Inimvaresed”
“Hundi silmas” “Tõmba uttu!” “Kuues sõrm” “Ood lastud rebasele” “Peaaegu geenius ehk
Schrödingeri kassi otsimas”
“Appi!” "Jääauku"
Sündis Järvamaal Koeru
alevikus Koeru algkool, hiljem
Tartu Ülikool ( Põhjamaade
ajalugu ja arheoloogia ) 1943 astus Eesti Leegioni 1944 põgenes Rootsi
Kalju LepikKalju Lepik( 7. okt 1920- 30. mai 1999 )( 7. okt 1920- 30. mai 1999 )
Kuulus mitmetesse pagulus-
organisatsioonidesse
1949. a. Abielu Valgast pärit neiu Asta
Priuhkaga ( 2 last )
1966 Balti Arhiivi juhataja
1982 Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees
Jonnakas meelekindlus, hell südamlikkus Isamaalüürika Omapärane ja jõuline kujunduslikkus Rohked rahvalaulu väljendusvahendid Huumor Skeptiline, pessimistlik 1948-1958 modernism ( „ Kerjused treppidel
„ )
loominglooming
Avaldanud ligi 20 luulekogu„ Nägu koduaknas „ ( Stockholm 1946 )„ Merepõhi „ ( Stockholm 1951 )„ Kollased nõmmed „ ( Lund 1965 )„ Öötüdruk „ ( Tallinn 1992 )„ Pihlakamarja rist „ ( Tartu 1997 )
Täname tähelepanu eest !