Eesti mõisad

Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku üle kahe

tuhande mõisa

Mõis kui majandusüksus on läbi pika ajaloo olnud Eesti elu-olu üks lahutamatuid komponente. Tekkides alates 13. sajandist küll ristirüütlitest vallutajate keskustena, kus valdavalt saksa päritoluga aadlikud (mõisnikud) olid omanikud ja eesti päritoluga talupojad vaid nende alluvad, on nad siiski mänginud Eesti edaspidises arengus otsustavat ning mitte sugugi negatiivset rolli kohalikus majandus- ja kultuurielus.

Algselt ei olnud mõisad eriti luksuslikud. Nad olid ehitatud puust ning ümbritsetud kõrge palktaraga. Väliselt oli mõis üsna sarnane talupoja rehielamuga, kuid ta oli suurem, tal olid aknad ja korsten.

Mõisate arengKui veel keskajal meenutasid mõisahooned tihtipeale tavalisi talumaju, siis XVIII sajandi lõpul hakkasid mõisnikud välismaa eeskujul ehitama uhkemaid hooneid. Eestimaale kerkisid uhked lossid ja vahest ka kogunisti kindlused.

Mõisate toidulauale ilmusid kallimad road ja välismaised peened veinid. Mõisarahvas nõudis paremaid ja uhkemaid rõivaid ning väärtuslikke ehteid.

Tallidesse ilmusid välismaa traavlid ja kalessid. Härrasmajade kõrvale rajati

kaunid pargid paviljonide ja kunstjärvedega.

Muudatused mõisamajandusesUhke elamine nõudis palju raha …

• 18. saj hakati senise viljakasvatuse kõrval üha enam tootma viina, mida veeti Vene turule;

• Viinatootmise jääkidega nuumati härgi, kes viidi samuti Peterburi turule;

• 19. saj hakati mõisate juurde rajama väikesi ettevõtteid, millega loodeti teenida lisaraha;

• Põllumajanduses võeti kasutusele uued masinad ja töövõtted, mis võimaldasid saagikust suurendada.

Mõisad muutuvad suurteks

majanduskompleksideksUhkele härrastemajale lisandusid …• Hobusetallid;• Tõllakuurid;• Aidad;• Loomalaudad;• Viinaköök;• Puuviljaaed;• Kasvuhooned;• Omaette maja said ka valitseja ja teenijad

Sagadi mõis 1. väravahoone 2. tallid, laudad3. meierei, õllekoda4. kasvuhoone5. jääkelder6. teenijate ja antvärkide elamu7. härrastemaja8. lõkkeplats (tänapäeval)9. magasiait10. käsiait11. dendropargi paviljon (tänapäeval)12. valitsejamaja13. viljaait14. kaalukoda15. viljakuivati16. küün17. töölistemaja18. sepikoda

Mis kasu oli talupojale mõisast?

Pääs mõisa teenistusseoli talupojale või -tüdrukule sammuks edasi, sest …

• mõisa kaudu võis pääseda parema hariduse juurde või

• parema teenistuse juurde;• mõisamoonakas võis peagi saada omaette

elamise;• Mõisast õpiti uusi majapidamisvõtteid ja

tavasid, näiteks kohvijoomine

Mõisniku ja talupoja suhted• Eesti talupojale jäi mõis endiselt võõra võimu

keskuseks.• Mõisa peauksest ei tohtinud talupoeg

siseneda.• Mõisaõues pidi ta aupaklikult pea paljastama.• Pikka aega omasid mõisnikud oma

talupoegade üle piiramatut voli, võisid neid karmilt karistada ja taga kiusata.

KÕIK OLENES MUIDUGI MÕISNIKU ISIKUST…