eli, kutya oomeme kava kufile /l/loomakondjo 0k 0u...oitomo yefininiko nomaqshada epangelo...
TRANSCRIPT
-
ltl
Elafululo l',tNdi,konona ,,::::::,: ,. ,:::::::::.: ':::::::::::::::::::: ::' ' '|::::::::::::::::::' : ' :::
I
Omulumenhu ou okwa anyaomafaneko oo a etwa po, kutyapa tungwe oshidimbulukifo(monument) shi ekufombingalomupondo lovakainhumekondjelomanguluko. Eudekoeli, kutya oomeme kava kufileombinga yomupondomekondjelomangulukolal'{amibia, inupya munene inalikala la ngabekelwamomudingonokowooKavaleshele. Molelaekufwepo leitavelo eli otalimonika mongudu inene yaavohava ti: "Omukainhu,omukainhu ashike, nonhele yaye,omokombifa." Nokuliomahokololo mahapuondj okonona yaNamibi a inaa etasha shomupondo sha ningwakoomeme momafimbo e lili nokulili, omolwomatomhelo a yelamo.
Shotete, eudeko eli, kutyaekondjo lokukondjifa oukoloi'rinokatongotongo ola li la ningwakomapendafule oogmwenooumwe, otali pukifa. Nalenokuli mefimbo loukoloniwovaNdowishi, ovanhuovakwashiwana ova kondjashomupondo. Vahapuvomomapendafule oo inaadidilikwa, ovo ovakainhu.Onhumbu'nee oyo, kutya opeshiivike ashike omdilendafuleovalumenhu, otashi ulike ngheeovalumenhu va kala ovo vayelaayelwa pombada, novananiluhapu ova kala ovalumenhu.Naapo yo nee ovakainhu ovo vaninga po sha shomupondomopolitika yoiwana yavo,ovalumenhu vovakolonyekiohava dulu okufifikina, vehe shimone. Ovakainhu omapendafuleinava mona mo onhele ya wana
omakondjo/l/lo0k0um0
Ohandi
kityaHendrikolcwa li oependa e
da
Sister 2O
-
mondjokononayopomafelemido o-19yovalumenhu ovaEuropa ovova kala ve shi kufa po ngaha,kutya ovakainhu ovooishitwa inghundi oyo itaidulu okulipopila. Vali,omupya munene ou li yoopo, eshi ondjokononayoiwana yetu fiyo opapa yayaarnena unene keedjo odo
, da shangwa kovakomandivoita, ovanambelewa
, voukoloni novahongi, vovatumwa voukalunga.
Ngeenge hatu konaakonar'Ilawo oishangwa
yopandjokonona,ohatuyelelwa nghee ongudu inene
I yoomeme ya kondjanelitulomo moita yopahapuyokukondjifa oukoloni,okudja tuu eshi ovaNdowishiva kwata ko oshilongo. Eshiovaltrerero novaNama vafikama va lwife oukoloni mo-1904, oomeme yo ova
shaama ovalumenhu vavomeenhele dolwaanyukomolwoodi. Ovakwaita
, vopashiwana eshi va totelaeekamba dovakwaitavovaNdowishi, oomeme ovali tava kumike ovalumenhuvavo nokwiingida: "Olyemwene wedu lovallerero?Ofye oovene vedulovaHerero! Ovakainhu ovaya meenhele dolwoodi,,ndetava humbata mo eendjashe'edi da fua naadi da,lemanelova.
Ndele shuude'imweyomupondo ya longwakoomeme, oyoyo kutya 'oomeme ovo va kalaovahumbati vomahupiloefiku nefiku aavo vahepekelwa koshi youkoloni.Vo ova kala hava kondjoneenghono shamwa tuuoulilepo noufemba wovanhuvavo wa nyika okwbetelwaoshiponga. Ehokolo[o likulu
konyala la shiivika nawalolukanda liKululomoVenduka molwoodilwalo lwaxuuninwa, oli liefatululo la wana. Momudo1959, oomemevomoVenduka ovo va li velineekelelwa efiloshisholomaumbo novakwaneumbovavo, ova li ve udite oudjuukomalundululo oo ali taaetwa po okufindilwakolukanda tipe li li kokulenoshilando, noshooinakufutwa ihapu, ngaashieefuto domabesa, domaumboaMuni - aishe ei oya li idjuukomapepe ovaneumbo.Pefimbo lekangha okwaanyaomalundululo aa, ovakwaitava homata vePangeloloukoloni, meti-10laDesemba 1959, ova yashanokudipaa ovakwashiwanaomulongo naumwe, na vedule 54 ova li va ehamekwa.Umwe waavo va ehamekwa
2 l
-
il
okwa li omukainhu, AnnaKakurukaze Mungunda.
Omolwo shiningwanima tuueshi, efiku eti-10 laDesembahali dimbulukiwanokudanwa, eFikulovalikadi ovaNamibia.Ngaashi ngo nda tonga nalemetetekelo, efiyawilo elileemwenyo dovakainhupatokolo lavo vene kali fioshinima she likalekelwa,ndele olo oshihakoshondjokonona ile yekondjolovalikadi. Nale nokuli mo-1939, ovakainhumoVenduka, oMaruru,' Crrootfontein novomoilandoimwe ova kondja nokuanyaoitomo yefininikonomaqshada ePangelolopaukoloni.
Momudo 1937, opali patokolwa, kutlia omulanduoo wa li ngaha kutyaovalurnenhu ovalauievomoilando nava kale havelinyolifa kePangeloloponhele opo, eshi nashikwatele mo yo neeo.omeme ovo va li yomoilando, nande kasha lingaha tetejKumwenelishangifo eli, oomeme .aveshe vomuvo okudjapeedula 18 ovo va li vehe limomaumbo ovakulunhuvavo, ile novanyuumbo vavo,ova li ve na okukonaakonwapaunamiti, pehe fi pahalolavo, omukifi hautandavelifwa pailyo yoludaloSTDs. Ovakainhu ava va li"vehe na oitomo" ova li vatalika ko i'ovaluvilili" needjodomikundu adishedornoilando,shaashi ova li vatalika ko ngeembwada, ileovadungi voikunwa.Ekondj ifo lokatokolifo akaola li la lula moVenduka omometi-2} Maalitsa 1939,
ovalikadi ve dule 100, vahanduka, ova fikamenaeengulu dePangelo.Omamanya olava kupulwa;omakende a tataulwa. Fiyoashike ovakaiirhu ova li vapewa ongaba, kutya shapuotava telwa komaduumboavo, opo ve liyandjakekonaakono eli lefininiko.Onghee tuu ekonaakono latya ngaha inali ka divilikamomido da shikula.
Tete manga ekanghalongudu tai endelomolukanda liKulumuSeptemba 1959,epopongudu limwe valiloomeme ola popokelele
Ovakainhu ava va li"vehe na oitomo" ova liva talika ko "ovaluvilili"needjo domikunduadishe domoilando,shaashi ova li va talikako ngeembwada, ileovadungi voikunwa.
moshilando shaVenduka.Ovakalimo vomepopo eli ovali tava ekeleshi ekondolololePangelo okuhatambula ko,etaneko lopainiwe kondjeyeliko lopakatongo, uneneekondololo lokudungaomalodu. Ovakainhu ovakondj ifa nokuekelashi osho,eshi Muni alita kufa poonhele yokudunga omaloduoo a li haa longekidwakovakainhu moshiwananokwa li odjo ya fimanayokulikola.
Nande nee ombingayekondjo loomemomondj okonona yaNamibiaoya pumbwa natango
etalululo, oiholelwa imwe poaike oyo ya yandjwa, otaiandjaneke ouyelele, kutyaonghedi oyo ovakainhu tavatalelwa konimamondjokononayekondjelomangulukolaNamibia, mokukondj ifaoukoloni nokatongotongo,oya puka filu. Oshitwa kashili opo,.ngenge oomeme kavali ve litula momekondjelomanguluko,shapu oli li opo kutyaopanghedi i lipi po oomeme(nootate) va li mo,nomoinakuwanifwa i lipi po.Manga ovalikadinovalumenhu ya li koshiyomulandu woukoloninokatongotongo, va li ve naoshilalakanenwashopapolotika she li twakumwe, oomeme ove naeshiivo li lilimonghalamwenyo,omolwoinakuwanifwa yavo ilili meumbo nomoshiwana.Eenghondja omolwomalondoonghalamwenyo pamaxupilo,ngaashi eefuto domaumbo,deebesa, ei ohai kwata uneneomadilaadilo oomeme,shaashi ovo ve na oshishoshokudiinina omaumbo.
Ovakainhu vomolukandaliKulu momudo 1959, ovalwifa okatongotbngo okotaka fininikilwa kovanhu,namumwe naashi ovatalakutya eameno lomaumbo avooli li oshinakuwanifwa shavo.Nokutya, ovakainhuovaNamibia inave litulaashike mekondjo laandjanekwa lokukondjifaoukoloni, ndele vo luhapuove shi ninga ngaashiovakainhu, nokutya fikuoinima oyo i na shanonghalamwenyo yavoyefiku keshe, ya tulwamoshipulifo. .
Sister 22