energiaaudit - korto

2016

Tellija: KÜ Pargi 55a, Jõhvi Töö nr. 1609

Tellija kontaktisik: Andres Aadomäe

Aadress: Pargi 55a, Jõhvi 41537, Ida-Virumaa

Tel: 5202086

E-post: [email protected]

ENERGIAAUDIT

3-KORRUSELINE 24-KORTERIGA PANEELELAMU

PARGI 55A, JÕHVI, IDA-VIRUMAA

Auditeerimise aeg: 24. august. 2016

Aruanne esitatud: 06.sept. 2016

Auditeerija: Elamuaudit OÜ

Saue 16a, 44313 Rakvere

Tel: +372 5098440

E-post: [email protected]

Objekti eest vastutav isik: Energiaaudiitor tase 6:

Urmas Paales Aare Vabamägi

Tel: +372 5098440 Tel: +372 5210530

E-post: [email protected] E-post: [email protected]

Allkiri: /digitaalselt/ Allkiri: /digitaalselt/

mailto:[email protected]




Pargi 55a, Jõhvi. Energiaaudit 2/30

Koostaja: Urmas Paales Töö nr.1609

Eessõna

Käesolevas energiaauditi aruandes on esitatud Jõhvis, aadressil Pargi 55a asuva 3-korruselise

ja 24- korteriga paneelelamu kütte, ventilatsiooni, elektri- ja veevarustuse süsteemide

hetkeolukord ning võimalused energiatarbe vähendamiseks.

Säästuettepanekutes on ära toodud nende realiseerimise üldine mõju, saavutatav sääst ja

investeeringute hinnangulised tagasimaksuajad.

Auditeerimise mahu ja mudeli aluseks on võetud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli poolt väljatöötatud

energeetilise auditeerimise juhendmaterjal.

Auditeerimine viidi läbi kolmes etapis: 1) Hoone lähteandmete kogumine 2) Hoone

inspekteerimine, vestlused korterivaldajatega ning küsitluslehe täitmine; 3) Kogutud andmete

põhjal tehnilis- majanduslike arvutuste tegemine ning auditiaruande koostamine.

Hoone auditeerimisel analüüsiti 2013 – 2015 aasta elektri, sooja- ja tarbevee kulu ning

vastavaid rahalisi kulutusi. Meetmete tasuvuse hindamisel võeti arvesse praegusi kütuste- ja

energiahindasid. Kui energia hinnad suurenevad, siis peale meetme rakendamist korteriomanik

igal juhul võidab tänu energiakasutuse vähenemisele suurusjärgus üle 50%. Pangaintressina on

arvestatud 3%.

Aruanne sisaldab hoone piirdetarindite ning tehnosüsteemide tehnilis- majanduslikku analüüsi,

energiatarbimise alandamise potensiaali lähtuvalt võimalikest energiasäästumeetmetest.

Energiasäästu potensiaal on esitatud vajalike investeeringute, saavutatava energeetilise säästu

ning lihttasuvusaja kujul.

Hoones on mõõdetud summaarset soojustarbimist, sooja tarbevee tarbimist, elektritarbimist

üldiselt ning tarbevee kulu. Õhuvahetusest tingitud soojuskadusid hinnati kaudselt õhuvahetuse

kordarvude alusel. Piirdetarindite U-arvud on saadud ehitusprojektide andmetest ja/või tootja

andmetest ning on korrigeeritud vastavalt reaalsele olukorrale.

Optimaalne renoveerimis/rekonstrueerimispakett valitakse välja tellija poolt vastavalt

finantseerimise võimalustele. Osa säästumeetmeid on sellised, mille rakendamine annab

reaalset säästu ainult rakendatuna koos teiste meetmetega, seetõttu esitatakse säästumeetmed

pakettidena. Auditeerimise käigus välja toodud energiasäästumeetmete pakettide rakendamisel

hoone sisekliima paraneb või jääb olemasolevale nõuetele vastavale tasemele. Tuleb tähele

panna, et erinevate meetmete rakendamisel saadavad säästud ei ole otseselt liidetavad.

Väljapakutud energiasäästu ettepanekute realiseerimine võib nõuda vastavate tööde jaoks

vastava projekti koostamist (üldjuhul ka ehitusluba), mida tuleks arvestada ehitusfirmadelt

tööde hinnapakkumise küsimisel. Samuti tulevad teostada vastavad tehnosüsteemide

seadistustööd. Kui soovitakse taotleda renoveerimisetoetust KredEx’ist 25 või 40% (Ida-

Virumaal +10%), siis tuleb renoveerimiseks palgata tehniline konsultant, kelle leiab KredEx’i

kodulehelt.



Objekti ülevaatusel abistas audiitorit korteriühistu juhatuse liige Andres Aadumäe (tel.

5202086). Ruumide sisekliimast parema ülevaate saamiseks mõõtmisi teha liiga sooja

välistemperatuuri tõttu ei saanud. Hinnangud on antud korteriomanike vestluste põhjal.

Vajadusel saame mõõtmisi teha teise etapina külmal ajal. Korteriühistu, kui lõpptarbija

seisukohalt on säästupotensiaal, energiahinnad ja kõik kulutused auditis arvestatud

käibemaksuga 20%.

Hoone energeetilise auditeerimise viisid läbi Urmas Paales (TTÜ tunnistusega energiaaudiitor)

ja energiaaudiitor tase 6 (kutsetunnistus nr. 085767) Aare Vabamägi



Sisukord

1. Auditi tulemuste kokkuvõte ja ülevaade säästuettepanekutest. ....................................................... 5

1.1 Hoone energiatarbimise säästupaketid .................................................................................... 7

1.2 Kokkuvõte säästupakettidest ................................................................................................. 10

1.3 Sisekliima parendamise ja energiasäästupakettide mõju maksekoormusele ......................... 11

2. Hoone energiakasutuse hetkeseis. ................................................................................................. 13

2.1 Hoone asukoht ja paiknemine ............................................................................................... 13

2.2 Hoone üldandmed .................................................................................................................. 13

2.3 Varem läbiviidud rekonstrueermis/renoveerimistööd ........................................................... 14

2.4 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus ............................................................................. 15

2.5 Soojusenergia kulu (kaugküte + soe tarbevesi) MWh ........................................................... 16

2.6 Elektrienergia kulu kWh........................................................................................................ 17

2.7 Vee kulu m3 ........................................................................................................................... 18

2.8 Hoone soojusbilanss .............................................................................................................. 19

3. Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus. ............... 20

3.1 Hoone piirdetarindid .............................................................................................................. 20

3.2 Kütte- ja tsentraalse sooja tarbevee ettevalmistamise süsteemid .......................................... 22

3.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteem .............................................................................................. 23

3.4 Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima ...................................................................................... 23

3.5 Elektrivarustus ....................................................................................................................... 23

4. Lisad. ............................................................................................................................................. 24

4.1 Soojuse-ja elektrienergia tarbimisandmed kuude lõikes 2013 – 2015. ................................ 24

4.2 Tarbevee tarbimisandmed kuude lõikes 2013 – 2015. .......................................................... 25

4.3 Tasakaalutemperatuuri leidmine. .......................................................................................... 26

4.4 Illusreerivad pildid. ............................................................................................................... 29

4.5 Kasutatud kirjandus. .............................................................................................................. 30



1. Auditi tulemuste kokkuvõte ja ülevaade säästuettepanekutest.

Käesolevas peatükis on esitatud kokkuvõte korterelamu energiaauditi läbiviimise tulemustest.

Energiaauditi aluseks on Tellijalt saadud 2013-2015 aastate energiatarbimise andmed

(kaugküte, elekter, tarbevesi).

Soojusenergia keskmine kogukulu aastatel 2013-2015 oli mõõdetud 131 MWh/a ja sellele

vastav rahaline kulu ca 13 995 EUR/a. Normaalaastale taandatud kolme viimase täisaasta

soojusenergia keskmine kulu on 181 MWh/a ja lähtuvalt hoone köetavast pinnast 1372 m2

(eluruumid ja trepikojad) on normaalaasta keskmine kogu soojusenergia eritarbimine köetava

pinna ühikule 132 kWh/m2 (koef. 0,9, elektril 2). Elektrienergiat on tarbitud kokku 37,8 MWh/a

(koef.2) ja kaugkütet 153 MWh/a (koef. 0,9). Kaalutud energiatarbimine on 184 kWh/(m² a),

energiatarbimise klass – E arvestades kasutusstandardit.

Käesoleva aruande punktis 1.1 on ära toodud kolm säästumeetmete paketti, mille abil on

võimalik soojusenergia kulu majanduslikult alandada, tõsta hoone kui kinnisvara väärtust ning

pikendada ekspluatatsiooniiga ja lisaväärtusena saada inimeste heaolu paranenud sisekliimast.

Säästupaketid on esitatud põhjusel, et teatud meetmetel on omavaheline koosmõju.

Meetmete paketid on koostatud viisil, mis võimaldaks valida erinevate KredEx’i toetuste vahel.

Pakett 1 vastab 35% toetuste nõuetele, pakett 2 vastab 50% toetustele ja pakett 3 vastab 50%

toetuste nõuetele.

Pakett 1. Hinnanguline KEK arv 167 kWh/(m2a). Energiaklass D:

Külgseinte soojustamine (150 mm), rõdude soojustamine seest (50 mm)

Otsaseinte soojustamine (150 mm)

Sokli soojustamine, rõdude aluste akende kinni ladumine

Vanade vahetamata akende vahetus (3-kordne klaaspakett), klaasid rõdudele

Kahetoruküttesüsteem, uued värskeõhuradiaatorid, termostaatventiilid

Mehaaniline väljatõmbeventilatsioon kasutades värskeõhuradiaatoreid sissetuleva

õhu soojendamiseks.

Vana vee- ja kanalisatsioonitorustiku vahetus



Pakett 2. Hinnanguline KEK arv 140 kWh/(m2a). Energiaklass C:

Pööningu lisasoojustus (200 mm)




Vahetatud akende vahetus (3-kordne klaaspakett). Aknad soojustuse tasapinda

Kahetoruküttesüsteem, uued radiaatorid, termostaatventiilid

Soojustagastusega tsentraalne ventilatsioonisüsteem kasuteguriga 80%.


Pakett 3. Hinnanguline KEK arv 139 kWh/(m2a). Energiaklass C:

Pööningu lisasoojustus (200 mm)




Vahetatud akende vahetus (3-kordne klaaspakett). Aknad soojustuse tasapinda

Kahetoruküttesüsteem, uued värskeõhuradiaatorid, termostaatventiilid


Väljatõmbeventilatsioon koos ventilatsiooniseadmega pööningul ja õhk-vesi

soojuspumbaga (~ COP 3,0) keldris.

Kuna elektrisüsteem on hiljuti rekonstrueeritud ja üldelektrienergia kulu on antud hoones

väga väike, siis siinkohal elektrisüsteemi säästupotensiaali ei käsitleta.

Pakettidest annavad ülevaate alljärgnevad tabelid (Tabel 1.1-1.3). Suhteline energiasääst on

arvutatud kütteks ja ventilatsiooniks kulunud soojuse alusel.



1.1 Hoone energiatarbimise säästupaketid

Tabelid 1.1 Sisekliima parendamise ja energiasäästupakett 1

Hoone osad Parendusmeetmed Meetme

maksumus, €

Energia sääst

MWh/a

Säästu-

väärtus €/a

Liht-

tasuvus-

aeg, a

Märkus

Säästumeetmete pakett I:

KüljeseinSoojustatakse 150 mm, rõdud

seest 50 mm 73 600

Otsasein Soojustatakse 150 mm 22 300

Sokkel Soojustatakse 100 mm 9 920

Vanad aknad/

rõduuksed

Uued 3-klaasiga pakettaknad,

lisaks rõdude klaasid23 400

VentilatsioonMehaaniline väljatõmme

värske õhu klapiga15 000

Vanade radiaatorite

asendamine värske õhu

radiaatoritega

Radiaatorite varustamine

termostaatidega

Üleminek 2-toru süsteemile

Vesi ja

kanalisatsioon

Püstakute torustiku

väljavahetamine28 000

Kokku 204 620 15 1036 197

Küttetorustik 32 400





maksumus, €

Energia sääst

MWh/a

Säästu-

väärtus €/a

Liht-

tasuvus-

aeg, a

Märkus

Säästumeetmete pakett 2:

PööningLisasoojustus 200 mm

puistevillaga13 500


seest 50 mm 73 600



Vanad aknad/

rõduuksed



Uued aknad/

rõduuksed

Tõstetakse soojustuse

tasapinda8 100

VentilatsioonSoojustagastusega tsentraalne

ventilatsioonisüsteem

kasuteguriga 80%

50 000

Vanade radiaatorite

asendamine plekk

radiaatoritega


termostaatide


Vesi ja

kanalisatsioon



Kokku 261 220 69 4807 54






maksumus, €

Energia sääst

MWh/a

Säästu-

väärtus €/a

Liht-

tasuvus-

aeg, a

Märkus

Säästumeetmete pakett 3:

PööningLisasoojustus 200 mm

puistevillaga13 500


seest 50 mm 73 600



Vanad aknad/

rõduuksed



Uued aknad/

rõduuksed

Tõstetakse soojustuse

tasapinda8 100

VentilatsioonVäljatõmbeventilatsioon koos

vent. seadmega katusel35 000

Vanade radiaatorite

asendamine värskeõhu

radiaatoritega


termostaatidega


Soojuspump (COP 3, ca 40

kW)

Vesi ja

kanalisatsioon



Kokku 268 820 94 6535 41




1.2 Kokkuvõte säästupakettidest

Pakett 1 on kasutusel mehaaniline ventilatsiooniväljatõmme, mis suurendab õhuvahetusekord

arvu vajaliku tasemeni 0,5 1/h.

Pakett 2 on kasutusel 80% soojustagastusega ventilatsiooniseade, mis vähendab oluliselt õhu

soendamiseks kuluvat kütteenergiat.

Pakett 3 on kasutusel soojustagastusega ventilatsiooniseade ja soojuspump, mis katab vähemalt

50% hoone kütte ja sooja vee tootmiseks kuluvast energiast.

Kaalutud energiakasutus ja kaalutud energiakasutuse klass on näidatud Tabel 1.4.

Tabel 1.4 Kaalutud energiaerikasutus ja energiakasutuse klass enne ja peale renoveerimist

Graafik 1.1. Energiasäästu potensiaal renoveerimismeetmete rakendamise

Praegune

olukord

Pakett

1

Pakett

2

Pakett

3

Ühik

Soojusenergia normaalaastal 168 153 99 57 MWh/a

sh küte 134 119 65 40 MWh/a

sh soe vesi 34 34 34 17 MWh/a

0 0 0 0 MWh/a

sh toidu valmistamiseks 0 0 0 0 MWh/a

Elektritarbimine (va ventilatsioon) 51 38 38 38 MWh/a

sh küte 13 0 0 0 MWh/a

sh korterid 34 34 34 34 MWh/a

sh üldelekter 4 4 4 4 MWh/a

219 199 151 127 MWh/a

Kaalutud energiakasutus 253 229 192 191 MWh/a

Kaalutud energiaerikasutus (KEK) 184 167 140 139 kWh/(m² a)

Kaalutud energiaerikasutuse klass E D C C

32 MWh/a

Energiakasutus

Näitaja

Gaasi tarbimine

Ventilatsioonisüsteemi elektritarbimine

normaalaastal (sh soojuspump)8 14

0

50

100

150

200

250

Praegune olukord Pakett 1 Pakett 2 Pakett 3

ENERGIAKASUTUS (MWh/a)

Soojusenergia Korterite elekter Üldelekter



1.3 Sisekliima parendamise ja energiasäästupakettide mõju

maksekoormusele

Sisekliima ja energiasäästu pakettide mõju maksekoormusele hinnati eeldatava

energiatarbimise vähenemise/kasvu ja laenumakse koosmõjuna. Baastasemeks võeti praegune

kaugküttesoojuse kulu 1 m2 elamispinna kohta aasta keskmisena ühes kuus.

Samas kogu investeering ei ole seotud energiasäästuga, vaid sisaldab ka neid töid, mis on vaja

teostada hoone ohutu ekspluateerimise tagamiseks. Maja renoveerimist ei saa taandada ainult

energiasäästust tuleneva tasuvusajale, vaid maja tuleb hooldada pidevalt, et tagada hoone

vastupidavus ilmastikutingimustele ja vältida hoone lagunemist. Maja rekonstrueerimisest

tulenevasse energiasäästu tuleb suhtuda kui rekonstrueerimisega kaasnevasse positiivsesse

lisaefekti.

Eelpool toodud kolme paketi korral on teostatud laenumakse arvutus, vt Tabel 1.5. Laenu

tagasimakseperiood on 20 a, intress on 3% ja laenu tagasimaksed tehakse võrdsete

kuumaksetena.

Tabel 1.5 Laenumakse

Järgnevalt leiti, kui palju on hinnanguline energiakulu vähenemine ja sellest tulenev

maksekoormus elanikele, arvestades hooldustasu muutust ja eelnevalt leitud laenu

maksekoormust, vt Tabel 1.6.

Näitaja Ühik Pakett 1 Pakett 2 Pakett 3

Investeering EUR 204 620 261 220 268 820

Toetus % 35 50 50

Toetus EUR 71 617 130 610 134 410

Omafinantseering EUR 0 0 0

Laenusumma EUR 133 003 130 610 134 410

Kuumakse EUR/kuus 887 871 896

Laenukoormus 1 m²

eluruumile EUR/kuus/m² 0,67 0,66 0,68



Tabel 1.6 Investeeringute maksumused

On näha, et laenumakse, hooldustasu ja energiatarbe muutuse koosmõjus elanike

maksekoormus tõuseb pakettide 1 puhul. Pakettide 2 ja 3 korral maksekoormus isegi väheneb.

Laenukoormust suurendavad energiasäästuga mitte seotud tegevused. Näiteks panduse

uuendamine, katuse remont, trepikodade remont jne.

Näitaja ÜhikOlemasolev

olukordPakett 1 Pakett 2 Pakett 3

Küttesoojuse tarbimine MWh/a 134 119 65 40

Maagaasi tarbimine MWh/a 0 0 0 0

Elektri tarbimine MWh/a 34 34 34 34

Küttesoojuse hind EUR/MWh 69 69 69 69

Maagaasi hind EUR/MWh 46 46 46 46

Elektri hind EUR/MWh 130 130 130 130

Aastased kulud EUR/a 13 624 12 598 8 863 7 152

Aastased energia erikulud EUR/kuus/m² 0,86 0,80 0,56 0,45

Hooldus- ja remondifond EUR/kuus/m² 0,75 0,20 0,20 0,20

Laenukoormus 1 m²

eluruumile EUR/kuus/m² 0,00 0,67 0,66 0,68

Kokku EUR/kuus/m² 1,61 1,67 1,42 1,33

Muutus EUR/kuus/m² 0,00 0,06 -0,19 -0,28



2. Hoone energiakasutuse hetkeseis.

2.1 Hoone asukoht ja paiknemine

Hoone asub Jõhvi äärelinnas (vt Joonis 1.1).

Joonis 1.1 Joonis Maa-ameti kaardiservelilt. Hoone asub Jõhvi äärelinnas.

2.2 Hoone üldandmed

Hoone on kolme trepikojaga, kolmekorruseline, viilkatusega, keldriga paneelelamu. Tabel 2.1

annab ülevaate hoone põhiandmetest.



Tabel 2.1. Hoone andmed

Hoone aadress: Pargi 55a, Jõhvi, Ida- Viru maakond EHR kood: 102006737 Katastritunnus: 25301:013:0019

Kasutamise otstarve: 11222 Muu kolme või enama korteriga elamu

Esmane kasutus: 1988

Korruste arv: 3

Trepikodade arv: 3

Ehitusalane pind: (EHR) 574 m2

Suletud netopind: (EHR) 1828,6 m2

Köetav pind: 1372,3 m2

Eluruumide pind: 1316,1 m2

Hoone maht: (EHR) 4877 m3

Köetavate ruumide maht: 3708,3 m3

Korterite arv: 24

Elanike arv: 49

Kelder: Jah

Soe kelder Ei

Lähedal asuvad hooned: Jah

Hoones on on 1-toalisi 6, üldpinnaga 194,6 m2, 2-toalisi 6, üldpinnaga 290,7 m2, , 3-toalisi 9,

üldpinnaga 588,0 m2 ja 4-toalisi 3, üldpinnaga 242,8 m2. Keldrikorrusel asuvaid küttetorustike

poolt soojendatud ruume pole hoone köetava pinna hulka arvestatud. Trepikojad on arvestatud

köetava pinna hulka.

Andmed on saadud Riigi Arhiivis olevast Pargi 55a hoone ruumide eksplikatsioonist (saadud

korteriühistult) ja EHR-ist.

2.3 Varem läbiviidud rekonstrueermis/renoveerimistööd

Hoones on teostatud mitmesuguseid renoveerimistöid, mille tulemusel saavutati energiasäästu

(vt Tabel 2.2).

Tabel 2.2. Läbiviidud rekonstrueermis/renoveerimistööd

Tööde teostamise aasta

Tööde nimetus ja maht

Soojussõlme uuendamine

2009 Välisuste ja trepikodade akende vahetus

2013 Trepikodades elektrikilpide vahetus

2013 Katuse renoveerimine ja puistevillaga soojustamine 200 mm

Korterite akende vahetus. Vahetamata on 17%

Hoone üldine olukord on keskpärane. Puuduvad visuaalsed märgid põhikonstruktsioonide

olukorra halvenemisest. Mõned otsaseina paneelid on pragunenud ja kaotanud osa välimisest

kihist. Lagunenud panduse tõttu on vesi ja niiskus keldris. Esiküljel olev sein on kõver, mille

tõttu suureneb soojustusmaterjali kulu renoveerimise käigus.



2.4 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus

Tabel 2.4 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus

Soojusenergia tarnija: Kohtla-Järve Soojus AS

Põhiline kütteviis: Kaugküte

Küttesüsteemi põhimõtteline lahendus:

Kasutusel on ühetorusüsteem. Soojussõlm on automatiseeritud. Plaatsoojusvaheti

Korterite soojakulu mõõturid: Puuduvad

Kas küttesüsteem on varustatud üldise soojakulu mõõturiga?

Jah

Tarbevee tarnija: OÜ Jõhvi Veemajandus

Veevarustuse ja kanalisatsionni liik: Tsentraalne linnavõrk

Sooja tarbeveega varustamine: Tsentraalselt soojussõlmest plaatsoojusvahetiga

Sooja tarbevee arvestus: Jah

Ventilatsiooni liik: Loomulik: õhu sissepääs läbi akende ebatiheduste, väljapääs ventilatsioonilõõridest

Elektrienergia tarnija: Eesti Energia AS

Elektrivõrgu pinge: 3 x 230/400 V

Peakaitse: 100 A

Hoones viimasel kolmel aastal keskmiselt tarbitud soojusenergia ja elektrienergia kokku

jagunevad järgmiselt:

Graafik 2.1. Energiakasutuse jagunemine

67%

16%

15%

2%

Energiakasutuse jagunemine MWh/a

Soojusenergia kütteks Soojusenergia sooja tarbevee valmistamiseks Korterite elekter Üldelekter



2.5 Soojusenergia kulu (kaugküte + soe tarbevesi) MWh

Kaugkütte kulu võrreldes teise sarnaste korterelamutega Rakveres on 10% väiksem.

Tabel 2.6 Soojusenergia tarbimine

Hinnad on arvestatud käibemaksuga (vt Eessõna).

Graafik 2.3. Soojusenergia tarbimine korrigeerituna kraadpäevadega

0

20

40

60

80

100

120

140

160

2013 2014 2015

Mõõdetud kuluKraadpäevadega korrigeeritud kulu

Soojusenergia tarbimine

MW

h/a

Soojusenergia tarbimine 2013 2014 2015 Ühik

Mõõdetud tarbimine (kaugküte) 166 150 144 MWh/a

Mõõdetud tarbimine (soe tarbevesi) 34 32 37 MWh/a

Mõõdetud tarbimine kütteks 132 118 107 MWh/a

Arvutatud elektri tarbimine kütteks 13 11 10 MWh/a

Tegeliku aasta kraadpäevade arv 4128 4114 3777 °C d

Normaalaasta kraadpäevade arv °C d

Kraadpäevadega korrigeeritud soojustarbimine

(küte) 145 129 128 MWh/a

Soojuse tariif/hind (kaugküte) 65,4 66,3 66,3 €/MWh

Kulutused soojusele (kaugküte) 10979,3 9941,4 9542,0 €/a

Soojustarbimine (soe vesi) 33,6 32,2 37,1 MWh/a


(elekter) 14 13 12 MWh/a


kokku 192,6 174,2 177,4 MWh/a

Eritarbimine köetava pinna kohta 140 127 129 kWh/(m² a)

Eritarbimine eluruumide pinna kohta 146 132 135 kWh/(m² a)

4518



2.6 Elektrienergia kulu kWh

Elektri tarbimine jaguneb kolme suuremasse tarbijagruppi: üldelekter, küte ja korterite

olmeelekter (vt Tabel 2.7).

Tabel 2.7 Elektrienergia tarbimine

Üldiselt on üldelektri eritarbimine suurusjärgus kuni 1-2,5 kWh/(m2a) köetava pinna kohta,

Pargi 55a majal on see 2,7 kWh/(m2a). Soovitav on rohkem kasutada LED pirne ja

liikumisandureid.

Korterite elektri eritarbimine on pikaaegse statistika alusel üldjuhul 40 kWh/(m2a) juures.

Pargi 55a hoone korral võib täheldada 30% madalamat eritarbimist.

Graafik 2.4. Elektrienergia tarbimise jaotus

Elektrienergia tarbimine 2013 2014 2015 Ühik

Elektrienergia korterid (olme) 35412 25503 40998 kWh/a

Elektrienergia kütteks 12868 11458 10389 kWh/a

Elektrienergia üldotstarbeks sh. kelder, trep. 4 058 3 681 3 720 kWh/a

Elektrienergia kokku ilma kütteta 39 470 29 184 44 718 kWh/a

Elektri tariif/hind (elekter) 0,13 0,13 0,13 €/kWh

Elektrienergia maksumus 5131 3794 5813 €/a

Eritarbimine köetava pinna kohta 29 21 33 kWh/(m² a)

Eritarbimine eluruumide pinna kohta 30 22 34 kWh/(m² a)

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

Korterid Üldotstarbeks Küte

2013

2014

2015

Elektrienergia tarbimine

kW

h/a



2.7 Vee kulu m3

Vee kulust annab ülevaate Tabel 2.8.

Tabel 2.8 Tarbevee tarbimine

Hinnad on arvestatud käibemaksuga (vt. Eessõna). Veekulu inimese kohta on 2,4 m3 kuus. Soe

tarbevesi valmistatakse tsentraalselt soojussõlmes plaatsoojusvaheti abil. Sooja tarbevee

koguseid mõõdetakse. Hinnanguline energiakulu vee soojendamiseks on 58 kWh/m3.

Sooja vee arvestuslik erikulu inimese kohta on 45 l/pers*päev, mille kohaselt maja soojavee

tarbimine peaks olema 805 m3 /a. Tegelik tarbimine on 25 % väiksem ja sõltub ilmselt elanike

tarbimisharjumistest, leibkondade koosseisust ja vanuselisest struktuurist.

Graafik 2.5. Tarbe- ja sooja vee tarbimise jaotus

Tarbevee kulu 2013 2014 2015 Ühik

Tarbevesi 1512 1452 1333 m³/a

Tarbevee tariif/hind 1,35 1,35 1,35 €/m³

Kulutused tarbeveele 6047 6856 8493 €/a

Tarbevee eritarbimine köetava pinna

kohta 1,10 1,06 0,97 m³/(m² a)

Tarbevee eritarbimine eluruumide

kohta 1,15 1,10 1,01 m³/(m² a)

Soe tarbevesi 580 555 640 m³/a

Sooja tarbevee tarbimine 33,6 32,2 37,1 MWh/a

Sooja tarbevee tariif/hind 4,9 5,0 5,0 €/m³

Kulutused tarbeveele 2836 2790 3221 €/a

Erikulu köetava pinna kohta 0,42 0,40 0,47 m³/(m² a)

Erikulu elupinna pinna kohta 0,44 0,42 0,49 m³/(m² a)

Elanike arv 49 49 49 in

Erikulu inimese kohta 31 30 27 m³/a

0200400600800

1000120014001600

2013 2014 2015

Tarbevesi

Soe tarbevesi

Vee tarbimine

m³/

a



2.8 Hoone soojusbilanss

Hoones tarbitud soojusenergia, elektrienergia ja inimeste elutegevuse tagamiseks vajalik ning

sellega kaasnev energia (vabaenergia) moodustavad hoone energiabilansi ühe poole. Soojakaod

läbi välispiirete, sooja vee valmistamine ja ventilatsiooniks vajaliku õhu soojendamise

energiakulu moodustavad hoone energiabilansi teise poole.

Energiakulu õhuvahetuseks arvestasime õhuvahetuse kordarvuks 0,3 l/h, kuna on uued tihedad

aknad ja hoone ei ole kõrge, ehk loomulik väljatõmme korstnast ei ole suur.

Soojusbilanss on näidatud Tabel 2.9 ja Joonis 2.1.

Tabel 2.9 Korterelamu soojuskadude jaotus enne renoveerimist

Joonis 2.1. Hoone soojusbilanss

Piire

Soojuskadu läbi

piirdetarindite

Energiakulu

õhuvahetuseks ja

infiltratiooniks

Energiakulu sooja

tarbevee

valmistamiseks

Arvutatud

kogukulu

Mõõdetud

kogukulu

MWh/a MWh/a MWh/a MWh/a MWh/a

Katus 9

Välisseinad küljed 41

Välisseinad otsad 16

I korruse põrand 26

Vanad aknad/rõduuksed 4

Uued aknad/rõduuksed 26

Uksed 3

Kokku 125 22 34 181 181

181 MWh/a 181 MWh/a

Soojuskadu läbi

piirdetarindite 69%

125 MWh/a

Tasakaalutemperatuur

hoones 18,2 °C Energiakulu õhuvahetuseks

ja infiltratsiooniks 12%

22 MWh/a

Energiakulu sooja

tarbevee tootmiseks 19%

34 MWh/a

Mõõdetud

kogukulu

Arvutatud

kogukulu



Tasakaalutemperatuur on 18,1 °C, mis arvutati arvutusliku meetodiga (vt. Lisa 4.4).

Piirdetarindite soojuskaod leiti arvutuslikul meetodil. Õhuvahetuskordarvuks on võetud antud

hoonele 0,3.

3. Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende

majanduslik tasuvus.

3.1 Hoone piirdetarindid

Summeeritud andmed hoone piirdetarindite kohta esitatakse järgnevates Tabelites 3.1 ja 3.2:

Tabel 3.1 Hoone piirdetarindid – olemasolev olukord ja pakett 1

Piirdetarind Materjal/tüüp Olukorra kirjeldus Pindala

m² A

Hinnanguline

U-väärtus

W/(m²K)

Hinnanguline

erisoojuskadu

W/°C H

Hinnangulised

soojukaod MWh/a

Q

Parendus- meetmed Arvutuslik U-

väärtus pärast

meetme

rakendamist

W/(m²K)

Hinnangulised

soojuskaod

pärast meetme

rakendamist,

MWh/a

Q

Energia-

sääst,

MWh/a

Katus Viilkatus, eterniit Betoonpaneel,

soojustatud 200 mm

538 0,2 80,7 8,8 Ei renoveerita 0,2 8,5 0,2

Välisseinad küljed Gaaskukeroon suurpaneel Soojustamata 586 0,7 381,0 41,3 Lisasoojustus 150 mm ja

kate

0,20 12,4 28,9

Välisseinad otsad Gaaskukeroon suurpaneel Soojustamata 223 0,7 145,0 15,7 Lisasoojustus 150 mm ja

kate

0,20 4,7 11,0

I korruse põrand r/b laepaneel +

põrandakonstruktsioon.

Soojustamata 538 0,5 242,1 26,3 Ei renoveerita 0,5 25,6 0,6

Vanad

aknad/rõduuksed

Peamiselt 2- klaasiga

puitaknad

Amortiseerunud 16 2,4 39,3 4,3 Uued 3-klaasiga pakettaknad 1,1 1,9 2,4

Uued

aknad/rõduuksed

Peamiselt 2- klaasiga

plastikaknad

Head 179 1,4 241,4 26,2 Ei renoveerita 1,4 25,5 0,6

Välisuksed Uued metalluksed Head 17 1,4 23,7 2,6 Ei renoveerita 1,4 2,5 0,1

Ventilatsioon Puudulik 59,1 -28,8

Kokku 1153,2 125,0 140,4 14,9

Enne renoveerimist (tB=18,23°C) Säästumeetmete pakett I (tB=16,81°C)

Mehaaniline õhu väljatõmme koos värske õhu

klapi paigaldamisega (värske õhu radiaator).

Soojuskaoks on sissetuleva õhu

soojendamiseks kuluv energia.



Tabel 3.2 Hoone korterite osa piirdetarindid – pakett 2 ja pakett 3

Piirdetarind Parendus- meetmed Arvutuslik U-

väärtus pärast

meetme

rakendamist

W/(m²K)

Hinnangulised

soojuskaod

pärast meetme

rakendamist,

MWh/a

Q

Energia-

sääst,

MWh/a

Parendus- meetmed Arvutuslik U-

väärtus pärast

meetme

rakendamist

W/(m²K)

Hinnangulised

soojuskaod

pärast meetme

rakendamist,

MWh/a

Q

Energia-

sääst,

MWh/a

Katus Lisasoojustus puistevillaga

200 mm

0,13 7,3 1,4 Soojustus mineraalvillaga

190 + 30 mm

0,13 7,3 1,4

Välisseinad küljed Lisasoojustus 150 mm ja

kate

0,20 12,2 29,1 Lisasoojustus 150 mm ja

kate

0,20 12,2 29,1

Välisseinad otsad Lisasoojustus 150 mm ja

kate

0,20 4,7 11,1 Lisasoojustus 150 mm ja

kate

0,20 4,7 11,1

I korruse põrand Ei renoveerita 0,5 25,3 1,0 Ei renoveerita 0,6 33,7 -7,4

Uued aknad Uued 3-klaasiga

pakettaknad soojustuse

tasapinnas

1,1 1,9 2,4 Uued 3-klaasiga pakettaknad

soojustuse tasapinnas

1,1 1,9 2,4

Uued aknad Tõstetakse soojustuse

tasapinda

1,1 20,5 5,6 Tõstetakse soojustuse

tasapinda

1,1 20,5 5,6

Uksed Ei renoveerita 1,4 2,5 0,1 Ei renoveerita 1,4 2,5 0,1

Ventilatsioon 11,7 18,6 58,3 -28,0

-80,0 80,0

86,0 69,3 61,1 94,2

Säästumeetmete pakett II (tB=16,63°C)

Väljatõmbeventilatsiooni soojuspump (keskm COP

on 3). Ei sisalda sooja tarbevee valmistamist

Mehaaniline õhu väljatõmme koos värske õhu klapi

paigaldamisega (värske õhu radiaator). Soojuskaoks

on sissetuleva õhu soojendamiseks kuluv energia.

Soojustagastusega tsentraalne

ventilatsioonisüsteem kasuteguriga 80%

Säästumeetmete pakett III (tB=16,63°C)



3.2 Kütte- ja tsentraalse sooja tarbevee ettevalmistamise süsteemid

Küttesüsteemi andmed eri osade kohta on antud Tabelis 3.4

Tabel 3.4 Küttesüsteemi andmed

Hoone küttesüsteem ei ole korras. Osades korterites on remondi käigus vahetatud radiaatorid.

7 korterit on üle läinud elektriküttele. 1- toru süsteemis rikub see tasakaalu. Mõnel on soojem

ja mõnel on külmem kui keskmiselt. Samuti ei saa radiaatoreid reguleerida ja jahutamine käib

akende avamise kaudu. Soovitav on kogu küttesüsteem renoveerida. Termostaatide

paigaldamisega saab hoida terves hoones sarnast temperatuuri 21-22 °C ning kokkuhoid

kütteenergialt oleks ligikaudu 10%. Termostaadi reguleerimisvahemik peab olema vahemikus

18 - 23 °C.

Küttesüsteemi renoveerimise käigus on soovitatav, et elektriküte asendataks kaugküttega.

Küttesüsteem on kogu korteriühistu omand ja selleks, et radiaatorit vahetada, peab olema

kõikide korteriomanike nõusolek.

Osa nimetus Kirjeldus Ettepanekud ja

parendusmeetmed

Soojussõlm Sõltumatu ühendus

segamispumbaga

Paigaldada soojusvaheti

Soojussõlme paigaldamine 2005

Küttesüsteemi ringluspump WILO, TPO-S40

Soojuse arvesti Kamstrup Multical 601, tüüp

6256291

Sooja tarbevee valmistamine Plaatsoojusvaheti Danfoss

Sooja tarbevee ringluspump Nocci, SR3 25/60, 180

Küttesüsteem Ühetoru süsteem Renoveerida küttesüsteemi

tervikuna muutes see kahetoru

süsteemiks

Küttetorustike soojustus Soojustus on amortiseerunud,

kohati puudub

Soojustada peale renoveerimist

Küttesüsteemi tasakaalustatus Pole tasakaalus, kuna on

vahetatud radiaatoreid

Tasakaalustada peale torustiku ja

radiaatorite vahetust

Küttekehad Põhiliselt vanad radiaatorid, mis

paljudel on läbilaskma hakanud

Võtta kasutusele

värskeõhuradiaatorid, et väljast

tulev külm õhk oleks tuppa jõudes

soe (v.a. soojustagastusega

ventilatsiooni puhul)

Korterite soojuseregulaatorid Ei Paigaldada termostaadid



3.3 Vee- ja kanalisatsioonisüsteem

Külm tarbevesi saadakse linnavõrgust. Tarnija on OÜ Jõhvi Veemajandus. Sooja tarbevett

valmistatakse tsentraalselt soojussõlmes plaatsoojusvaheti abil. Sooja tarbevee tarbimist

mõõdetakse.

Olmekanalisatsioon juhitakse linnavõrku. Hoonesisene torustik vajab renoveerimist.

3.4 Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima

Ventilatsioon on ehitusaegne ja loomuliku tõmbega: väljatõmme köögist, WC-st ja vannitoast.

Välisõhu juurdevool toimub akende ebatiheduste kaudu ja tuulutuse kasutamisega. Uued aknad

on tihedamad ja mikrotuulutus on ainult 10-15% nendest.

Ventilatsiooni parendamiseks on vaja teada ventilatsioonišahtide seisukord. Soovitav on teha

videouuring koos šahtide puhastamisega.

Kuna õhuvahetus pole piisav, siis suureneb niiskus ja sellega hallitusoht. Vesteldes juhatuse

liikmega selgus, et loodes asuva otsaseina juures asuvate korterite seintes on hallitus. Põhjuseks

külm sein ja vähene ventilatsioon.

3.5 Elektrivarustus

Hoone on ühendatud Eesti Energia AS elektrivõrguga ühe liitumispunkti kaudu. Elektrivõrgu

pinge on 380/220V. Liitumispunkti peakaitse on 100 A. Alates 100 A peakaitsmega hoonel

peab olema käidujuht. Renoveerimise käigus peaks 7 elektriküttega korterit ühinema tsentraalse

küttega. Siis saaks peakaitsme vahetada 63 A kaitsme vastu ja see kohustus kaob. Ühtlasi

väheneb igakuine makse. Elektrisüsteem on osaliselt renoveeritud. Üheks energiasäästu

võimaluseks on kasutada liikumisandureid. Siis ei lähe terve trepikoda valgeks, vaid ainult see

osa kus toimub liikumine. Võimalusel vahetada hõõgpirnid LED pirnide vastu. Soovitan

kasutada trepikodades ja keldris liikumisanduriga LED lampe. 18 W lamp koos anduriga

maksab umbes 22 eurot koos käibemaksuga. Energiakasutus valgustusele väheneb üle 10 korra.



4. Lisad.

4.1 Soojuse-ja elektrienergia tarbimisandmed kuude lõikes 2013 –

2015.

Tabel 4.1 Kaugkütte tarbimine korterites ja trepikodades

Tabel 4.2 Elektrienergia tarbimine korterites

0,05,0

10,015,020,025,030,035,0

jaan

.13

mär

ts.1

3

mai

.13

juu

li.1

3

sep

t.1

3

no

v.1

3

jaan

.14

mär

ts.1

4

mai

.14

juu

li.1

4

sep

t.1

4

no

v.1

4

jaan

.15

mär

ts.1

5

mai

.15

juu

li.1

5

sep

t.1

5

no

v.1

5

Kaugkütte tarbimine korterites

MWh

0,002,004,006,008,00

10,00

jaan

.13

mär

ts.1

3

mai

.13

juu

li.1

3

sep

t.1

3

no

v.1

3

jaan

.14

mär

ts.1

4

mai

.14

juu

li.1

4

sep

t.1

4

no

v.1

4

jaan

.15

mär

ts.1

5

mai

.15

juu

li.1

5

sep

t.1

5

no

v.1

5Elektrienergia tarbimine korterites

MWh



Tabel 4.3 Üldelektrienergia tarbimine

4.2 Tarbevee tarbimisandmed kuude lõikes 2013 – 2015.

Tabel 4.4 Tarbevee tarbimine

00,10,20,30,40,50,6

jaan

.13

mär

ts.1

3

mai

.13

juu

li.1

3

sep

t.1

3

no

v.1

3

jaan

.14

mär

ts.1

4

mai

.14

juu

li.1

4

sep

t.1

4

no

v.1

4

jaan

.15

mär

ts.1

5

mai

.15

juu

li.1

5

sep

t.1

5

no

v.1

5

Üldelektrienergia tarbimine

MWh

0

50

100

150

200

Tarbevee tarbimine

m³



Tabel 4.5 Sooja tarbevee tarbimine

4.3 Tasakaalutemperatuuri leidmine.

Tasakaalutemperatuur on temperatuur, milleni tõstetakse temperatuur küttesoojuse arvelt.

Edasine temperatuuri tõus toimub vabasoojuse (päike, inimesed, seadmed) abil.

Tasakaalutemperatuur langeb peale hoone renoveerimist, millega saavutatakse lisa säästu.

Piirdetarindite osa hoone erisoojuskadudest enne hoone renoveerimist:

Piirdetarindite osa hoone erisoojuskadudest enne hoone renoveerimist: ∑(U*A)/1000=

(538x0,2+586x0,7+223x0,7+538x0,5+16x2,4+179x1,4+17x1,4)/1000= 1,15 kW/°C

Õhuvahetues osa hoone erisoojuskadudest enne renoveerimist. Erisoojuskadu H=

L*p*c=0,23(m³/s)x1,2x1,005=0,28 kW/°C L=V*n/3600

Õhuvahetuse kordarvuks on võetud 0,3 1/h.

Hoone erisoojuskaod H= ∑(U*A)+L*p*c=1,43 kW/°C.

Vabasoojuse arvutus:

Vabasoojus inimestelt (49 in): Фin= 49 x 30/1000= 1,47 kW

Vabasoojus valgustuselt ja elektriseadmetelt (korterite elektrikulu 33,97 MWh)

Фel + Фsead=34,0x8,5x10astmes-5= 2,89 kW

Päikese kiirgusest tingitud keskmine vabasoojuskiirgus:

ФP=∑ФilmakxKvarxKkl.osakxKkardxgAa/1000 =

∑Фilmakx0,75x0,9x0,9xgAa/1000 =

kirre 32*0,75*0,9*0,9*0,65*84,6=1,07 kW

edel 57,6*0,75*0,9*0,9*0,65*110,6=2,51 kW

Kokku 3,58 kW

Kokku vabasoojus ФVS= Фin + Фel + Фp= 7,94 kW

Renoveeritud soojussõlme ja mittereguleeritava küttesüsteemi korral on utilatsioonitegur 0,5.

Seega arvestuslik vabasoojuskoormus ФVS=3,97 kW

-10

10

30

50

70

90

110

130

150

Sooja tarbevee tarbimine

m³



Temperatuuri tõus vaba soojuse arvelt tVS=Фvs/H= 2,77 °C

Tasakaalutemperatuur hoones enne renoveerimist tB=ts -tvs=18,23 °C

21°C on hoone eluruumide kaalutud keskmine sisetemperatuur.

Peale hoone renoveerimist (Säästumeetmete pakett 1):

Piirdetarindite osa hoone erisoojuskadudest peale hoone renoveerimist vastavalt paketile 1:

∑(U*A)/1000= 0,77 kW/°C

Õhuvahetuse osa hoone erisoojuskadudest peale hoone renoveerimist:

H=L*p*c= L *1,2*1,005= 0,56 kW/°C

Õhuvahetuse kordarvuks on võetud 0,5 1/h, sisetemperatuuriks 21 °C

Hoone erisoojuskaod H= ∑(U*A)+L*p*c= 1,33 kW/°C





ФP=∑ФilmakxKvarxKkl.osakxKkardxgAa/1000 = 3,58 kW


Renoveeritud soojussõlme ja reguleeritava küttesüsteemi korral on utilatsioonitegur 0,7.

Seega arvestuslik vabasoojuskoormus ФVS= 5,56 kW


Tasakaalutemperatuur hoones peale renoveerimist tB=ts -tvs=16,81 °C




∑(U*A)/1000=0,71 kW/°C


H=L*p*c= L *1,2*1,005= 0,56 kW/°C


















∑(U*A)/1000=0,71 kW/°C


H=L*p*c= L *1,2*1,005= 0,56 kW/°C
















4.4 Illusreerivad pildid.

1.Korterelamu eest poolt

2. Murenenud otsapaneelid

3. Kinniladumisele minevad keldriaknad rõdude all

4.Vahetamist vajav trepikojaesine ja valepidikaldega pandus

5. Torustik vajab uuendamist ja soojustamist

6.Esisein on kõver



4.5 Kasutatud kirjandus.

1. Energiatõhususe miinimumnõuded. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 määrus nr. 68

(RT I, 05.09.2012, 4).

2. Hoonete enrgiatõhususe arvutamise metoodika Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri

2012.a. määrus nr. 63 (RT I, 18.10.2012, 1).

3. E. Abel, H. Voll, T. Tark (2014) Hoonete energiatarve ja sisekliima

4. T.-A. Kõiv, A. Rant (2013) Hoonete küte

5. Eesti Kraadpäevad – KredEx

6. TTÜ paneelelamute seisukorra uuring (2009)

energiaaudit - korto

Documents