ESTRONICS

1

ESTRONICS Eesti targa elektroonika ekspordiklaster

Rahvusvahelistumise strateegia 2016 - 2018

MTÜ Eesti Elektroonikatööstuse Liit

August 2015

ESTRONICS

2

SISUKORD KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................. 4

1. SISSEJUHATUS JA TAUST ...................................................................................................................... 6

1.1 Eesti elektroonikatööstus: alarakendatud majanduskasvu allikas ................................................ 6

1.2 ESTRONICS-i roll nutika spetsialiseerumise kasvupotentsiaali realiseerimisel ............................. 7

1.3. Senine tegevus ja ESTRONICS klastri tekkimine ......................................................................... 12

2. ESTRONICS klastri situatsioonianalüüs .............................................................................................. 14

2.1. Partnerite ülene vajadus klastri loomiseks ................................................................................. 14

2.3. SWOT analüüs ............................................................................................................................ 20

3. VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS ............................................................................................................. 21

3.1 Klastri sihtturgude elektroonikatööstus: Skandinaavia, Suurbritannia ja Saksamaa .................. 21

3.2 Konkureerivad klastrid ................................................................................................................ 23

4. ESTRONICS: Ekspordile orienteeritud Eesti elektroonikatööstuse ettevõtteid koondav ühistegevuse

platvorm ................................................................................................................................................ 24

4.1 Klastri tööloogika ......................................................................................................................... 24

4.2. Partnerite profiilid ...................................................................................................................... 29

4.3. Organisatsioon ja juhtimine ....................................................................................................... 31

5. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA ............................................................................... 33

5.1 Missioon, visioon ja strateegilised eesmärgid ............................................................................. 33

5.2 ESTRONICS klastri tegevuskava ................................................................................................... 35

6. RISKIANALÜÜS ................................................................................................................................... 51

7. EELARVE 2016 - 2018 ......................................................................................................................... 57

8. VÄLJUMISSTRATEEGIA ....................................................................................................................... 59

LISA 1. Euroopa IKT valdkonnas tegutsevate klastrite nimekiri ............................................................ 62

Lisa 2. Klastri assotsieerunud partnerid ................................................................................................ 66

ESTRONICS

3

TERMINID JA MÕISTED

ASJADE INTERNET – ingl. k Internet of Things; seadmete, süsteemide omavaheline laiendatud

ühenduvus, mis võimaldab vahetada tootja, operaatori ja/või teiste ühendatud seadmeteavet.

ESTRONICS - Eesti elektroonikatööstuse ettevõtteid ning neid toetavaid organisatsioone koondav

koostööplatvorm.

INITSIEERIV ETTEVÕTE – Klastri partner, kelle primaarsest huvist ja/või vajadusest lähtuvalt on

konkreetne ühistegevus ette võetud. Konkreetsete tegevuste raames võib initsieerivaid ettevõtteid

olla üks või mitu. Ühistegevuse eelduseks on siiski, et initsieeriva ettevõtte algatuse raames saab

edendada ka teiste klastri partnerite huve. Olenevalt täpsemast algatuse iseloomust, vastutavad

niisuguste ideede / vajaduste haldamise eest ESTRONICs-i arendusjuht, müügi- ja turundustiimi juht

ja/või toote- ja teenusearendustiimi juht.

INSENERTEHNILINE TEENUS – Käesoleva dokumendi kontekstis käsitletakse insenertehnilise

teenusena neid teenuseid, mis on vajalikud elektroonikatoodete arendamiseks (sh nt elektroonika,

korpuse ja mehaanika disain, manussüsteemide programmeerimine, sõlmede arendus,

prototüüpimine, väikeseeriate tootmine testide eesmärgil jmt).

MANUSSÜSTEEMID - ingl. k embedded systems & computing; ühte kindlat eesmärki täitma

kavandatud juhtfunktsioonidega arvutid suurema süsteemi osana.

NEAR-SHORE riigid - kuni 2 ajatsooni kaugusel olevad riigid.

NETWORKING– informatsiooni vahetamine ja sotsiaalsete ning tööalaste kontaktide loomine.

OMATOODE – Toode, mille intellektuaalomandi õigusi omab üks või mitu klastri partnerit.

ONSHORE riigid - allhankijad samast riigist.

TARGA ELEKTROONIKA TOOTED JA TEENUSED - elektroonika tooted ja teenused, mille pakkumine

eeldab enam kui ühe toote elutsükli etapi katmist ja mille miinimumvõimekus sisaldab nii

autonoomseid kui ka võrgustunud funktsionaalsusi.

TOOTE ELUTSÜKKEL – sõltuvalt tõlgendusest, kaheksast kuni kümnest etapist koosnev tsükkel alates

kliendivajadusest kuni lõppkasutajale suunatud toote valmimise ning selle kasutusest väljaarvamiseni.

Täpsemalt jaguneb toote elutsükkel järgmisteks etappideks: lõppkasutaja (kliendi) vajadus; esmane

spetsifikatsioon; disain; arendus; prototüüpimine; Masstootmine (EMS); Integratsioon; Lõpptoote

spetsifikatsioon (sh kasutusjuhendid jmt); Toote edastamine lõppkasutajale; Järelhooldus ja remont.

ESTRONICS

4

KOKKUVÕTE

KLASTRI VAJADUS ELEKTROONIKATÖÖSTUSES. Elektroonikatööstus on Eesti majanduse suurimaid

tööstusharusid, moodustades töötleva tööstuse ekspordist 33%. Samas loovad valdava osa kogu

tööstusharu käibest masstootmise teenuse pakkujad (Electronics Manufacturing Service - EMS). Kuigi

masstootmine on kahtlemata oluline tööhõive ja maksutulude seisukohalt, tuleb majanduse

lisandväärtuse kasvatamiseks tegeleda teiste toote elutsükli (Product Life Cycle) teenuste pakkumise

arendamise ning nende ekspordiga.

Täna puudub Eesti elektroonikatööstuse ettevõtete hulgas võimekus muude elutsükli teenuste

suuremahuliseks pakkumiseks välisturgudel. Eraldiseisvalt ei ole elektroonikatööstuse ettevõtted

võimelised tegema kvalitatiivset ega kvantitatiivset hüpet muude elutsükli teenuste pakkumiseks.

Seetõttu on tungiv vajadus ühistegevusplatvormi järele, mis kõrvaldaks arengutakistused

elektroonikatööstuse insenertehniliste ettevõtete välisturgudele sisenemiseks ning uudsete toodete /

teenuste väljaarendamiseks.

ESTRONICS klastri funktsioon. ESTRONICS klaster on elektroonikateenuste ja –toodete ekspordile

orienteeritud ettevõtete ning selle tegevusega seotud või seda toetavate organisatsioonide

ühistegevusplatvorm, mis tegutseb Eesti Elektroonikatööstuse Liidu (edaspidi EETL) üksusena.

MIISSIOON: Viia Eesti elektroonikaarendajad maailmakaardile ning seeläbi toetada Eesti kui tugeva IKT

kuvandi kinnistumist.

VISIOON MISSIOONI REALISEERIMISEKS: Loome toote elutsükli etappide ülese elektroonikatööstuse

ühistegevuse platvormi, mille kaudu arendame koostööd (a) välisturgudele elektroonika

arendusteenuse eksportimiseks; (b) lõppkasutajatele suunatud toodete iseseisvaks arendamiseks;

ning (c) masstootmisteenuste (EMS) sidumiseks Eestis pakutavate arendusteenustega, kasvatades

seeläbi elektroonikatööstuse lisandväärtust.

LÜHIKOOKKUVÕTE ESTRONICS -i STRATEEGILISTEST EESMÄRKIDEST:

Ettevõtete tasandil on keskseks strateegiliseks eesmärgiks kasvatada ühistegevuse kaudu kõrge

lisandväärtusega toodete ja insenertehniliste teenuste ekspordivõimekust, saavutamaks järgmiseid

mõõdetavaid tulemusi: ekspordikäibe kasv 18,226 mEUR võrra kokku tasemele 42,257 mEUR 2019.

aastaks (76% kasv võrreldes 2014. aasta baastasemega), sh müügikäibe kasv oluliselt muudetud

toodetest / teenustest 10,443 mEUR võrra (196% võrreldes 2014. aasta baastasemega); ning

lisandväärtus töötaja kohta 80% võrra. Ühtlasi on ettevõtete tasandi strateegiliseks eesmärgiks ca

kahekordistada tipptasemel inseneride tööjõudu (kokku 152 inseneri 2019. aastaks).

ESTRONICS-i klastri kui organisatsiooni strateegiline eesmärk on luua Eesti elektroonikatööstuse

ettevõtteid koondav jätkusuutlik ühistegevuse platvorm, toetamaks nii kõrge lisandväärtusega

toodete ja insenertehniliste teenuste ühismüügi ja –turunduse kui ka arendusvõimekuse kasvu. Ühtlasi

on klastri jaoks oluline strateegiline eesmärk klastri kui võimeka organisatsiooni arendamine, tagamaks

klastri jätkusuutlikkust pärast käesolevalt taotletud EAS-i klastrite arendamise toetuse lõppemist.

PARTNERLUS. ESTRONICS klastri ellukutsujateks ja klastripojekti elluviijateks on 18

elektroonikavaldkonnaga seotud organisatsiooni: 13 ettevõtetet (sh 11 inesenertehniliste teenuste ja

omatoodete pakkujat ning 2 tugiteenuste pakkujat), 3 teadusasutust (Tartu Ülikool, Tallinna

ESTRONICS

5

Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia) ja 2 erialaliitu (Eesti Elektroonikatööstuse Liit ja Eesti

Plastitööstuse Liit). Lisaks klastri partneritele on klastril 8 assotsieerunud partnerit, kes on eduka

klastriprojekti elluviimise korral huvitatud klastriga liitumisest. Lisaks klastri partneritele ja

assotsieerunud partneritele on klastri tegevusse läbi Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhatuse

kaasatud ka Elektroonikatööstuse Liidu liikmesettevõtted (kokku on EETL-l 37 liikmesettevõtet, kellest

on ametlike partneritena ESTRONICS klastrisse kaasatud 4 ettevõtet).

EELARVE. EASi klastriprogrammi raames teostatava ESTRONICS klastri projekti eelarve on kokku

953 075,00 Eurot, millest klastripartnerite omaosalus moodustab 50% ehk 476 537,50 Eurot ja EASi

toetus moodustab 50% ehk 476 537,50 Eurot.

PANUS NUTIKA SPETSIALISEERUMISE KASVUALADESSE JA KASVUALADE PEAMISTE EESMÄRKIDE

SAAVUTAMISSE. Lähtuvalt Arengufondi analüüsist,1 tuleb nutika spetsialiseerumise strateegia eduka

elluviimise peamise indikaatorina käsitleda lisandväärtuse kasvu Eesti majanduses. ESTRONICS klastri

ettevõtete tasandi strateegiliseks eesmärgiks on kõrge lisandväärtusega toodete ja insenertehniliste

teenuste ekspordivõimekuse kasvatamine ning klastri tasandi strateegiliseks eesmärgiks ettevõtete

eesmärgi toetamine läbi konkreetsete tegevusvaldkondade. Sellekohased detailsed indikaatorid ning

seoses Nutika Spetsialiseerumise kasvualadega on toodud Alapeatükis 1.2: ESTRONICS-i roll nutika

spetsialiseerumise kasvualade realiseerimisel.

VÄLJUMISSTRATEEGIA. Klastri väljumisstrateegia põhineb kolmel peamisel tulusambal:

1. Klastri liikmemaks, mille alusel osutatakse klastri administratiivseid, turundus- ja

arendusteenuseid;

2. Komisjonitasu klastri tegevuse raames ja/või selle tulemusena teostatud teenuste ja toodete

müügikäibelt;

3. Projektipõhiste teenuste pakkumine klastri partneritele ja klastri välistele organisatsioonidele,

mida osutavad klastri arendusjuht ja tegevjuht.

Lisaks erasektori tulusammastele on ette nähtud ca neljandik tulu teenida sihtfinantseerimisest

erinevate projektide raames, kuid seda väljaspool EASi klastrite arendamise programmi (põhjalikum

ülevaade Ptk-s 8: Väljumisstrateegia).

1 Nutika spetsialiseerumise valdkondlik raport info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia kui kasvuvaldkonna kohta. Arengufond. 2014. http://ns.arengufond.ee/ikt-raport

ESTRONICS

6

1. SISSEJUHATUS JA TAUST

Valdkonna kirjeldus2 Globaalsel tasandil on IKT, sh elektroonikaseadmed, saanud üheks võtmetehnoloogiaks enamikus teistes juhtivates sektorites. IKT-sektor kasvab hinnanguliselt kuni seitse korda kiiremini kui muud majandusvaldkonnad. Euroopa Komisjon on seadnud IKT-sektori (digitaaltehnoloogiad) arendamise esimeseks seitsmest strateegilisest suunast (Euroopa digitaalne tegevuskava), mille abil tagada Euroopa majanduse nutikat ning jätkusuutlikku kasvu. IKT-sektori globaalset suundumust iseloomustab nutiseadmete kasutuse ja interneti pakutavate

võimaluste hüppeline kasv ja sellega seoses ka nõudluse kiire kasv IKT-ga seonduvale uue põlvkonna

riistvarale (sensorid, nutiseadmed ja -võrgud, sardsüsteemid, väikese voolutarbega süsteemid jne).

Järgnevalt on esitatud põhjalikum ülevaade ESTRONICS klastri loomise tausta kohta.

1.1 Eesti elektroonikatööstus: alarakendatud majanduskasvu allikas

Elektroonikatööstus (elektroonikaseadmete arendus

ja tootmine) on Eesti majanduse suurimaid

tööstusharusid. Ühtlasi on tegu suurimat

eksporditulu loova sektoriga (95%

elektroonikatööstuse müügitulust moodustab

eksport, mis omakorda moodustab ca 33% kogu

töötleva tööstuse ekspordist).3 Samas loovad valdava

osa kogu tööstusharu käibest masstootmise teenuse

pakkujad (Electronics Manufacturing Service - EMS).

Kuigi masstootmine on kahtlemata oluline (Eestis on

nt EMS mahud perioodil 2005 – 2013

viiekordistunud),4 tuleb lisandväärtuse kasvatamiseks

tegeleda ka teiste toote elutsükli (Product Life Cycle)

teenuste arendamisega (sh nt eelanalüüsid,

tootedisain ja -arendus, prototüüpimine,

komponentide integratsioon lõpptoodeteks jne- vt ka

joonis 1).

Joonis 1. Toote elutsükkel lihtsustatud kujul

(NB! Valdav osa Eesti elektroonikatööstusest

tegutseb hetkel EMS etapis)

PROBLEEM: Lisaks masstootmisteenusele puudub Eesti elektroonikatööstuse ettevõtetel võimekus

muude elutsükli teenuste suuremahuliseks pakkumiseks. Selle tulemusena, hoolimata

märkimisväärsest SKT osakaalust, loob elektroonikatööstus kõigest 1,8% Eesti majanduse

lisandväärtusest.5

Sellegi poolest on Eestis olemas kasvupotentsiaaliga ettevõtted elektroonikatööstuses muude toote elutsükli valdkondades (vt nt allpool toodud loetelu ESTRONICS-i liikmetest). Samas, arvestades, et

2 Allikas: Nutika spetsialiseerumise valdkondlik raport info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia kui kasvuvaldkonna kohta. Arengufond. 2014. http://ns.arengufond.ee/ikt-raport 3 Allikas: Eesti Statistikaamet, 2013. a. andmete alusel 4 Allikas: Eesti Statistikaamet, 2013. a. andmete alusel 5 Allikas: Eesti Statistikaamet, 2013. a. andmete alusel

ESTRONICS

7

tegu on valdavalt mikro- ja väikeettevõtetega, jääb nende eraldiseisev mõju marginaalseks nii tööstusharu käibele kui ka lisandväärtuse kasvule. Ühtlasi on tõenäoline, et soodustamata oluliselt ettevõtete koostööd, ei suuda Eesti elektroonikatööstus vastavat probleemi lahendada. Seepärast on vajalik luua toote elutsükli etappide ülene elektroonikatööstuse klaster, mille kaudu koordineerida ja soodustada koostööd (a) välisturgudele elektroonika arendusteenuse eksportimiseks; (b) lõppkasutajatele suunatud toodete iseseisvaks arendamiseks; ning (c) masstootmisteenuste (EMS) sidumiseks Eestis pakutavate arendusteenustega, kasvatades seeläbi elektroonikatööstuses loodavat lisandväärtust.

1.2 ESTRONICS-i roll nutika spetsialiseerumise kasvupotentsiaali realiseerimisel

Lähtuvalt Arengufondi analüüsist6 IKT valdkonna kohta, tuleks nutika spetsialiseerumise strateegia

eduka elluviimise peamise indikaatorina käsitleda lisandväärtuse kasvu Eesti majanduses (ja

kasvualadel). Lihtsustatult võib öelda, et mida suurem on lisandväärtuse osakaal toodangus, seda

suurem on riigi SKP. ESTRONICS klastri ettevõtte tasandi peamiseks eesmärgiks ongi kõrge

lisandväärtusega toodete ja insenertehniliste teenuste ekspordivõimekuse kasvatamine ning klastri

tasandi strateegiliseks eesmärgiks ettevõtete eesmärgi toetamine läbi konkreetsete

tegevusvaldkondade.

Kõrgema lisandväärtuse kui peamise indikaatori olulisuse mõistmiseks elektroonikatööstuse näitel on

heaks alguspunktiks Stan Shih poolt välja arendatud “smile curve.” Joonisel 2 on näha, et suurima

lisandväärtusega tegevused ühes tootmisahelas on seotud TA tegevuse, brändimise ja disainiga. Olgugi

et paremal äärel näidatud turundus- ja järelteenused on samtui kõrge lisandväärtusega, on siiski tegu

pikema tasuvusajaga tegevustega. Lähtudes ESTRONICS-i peamisest probleemipüstitusest- hoolimata

elektroonikatööstuse osakaalust Eesti SKP-sse, loob elektroonikatööstus kõigest 1,8% Eesti majanduse

lisandväärtusest´-7 on selge, et IKT sektori seni kasutamata kasvumootoriks on elektroonikatööstus.

Sarnast käsitlust toetab ka Arengufondi poolt koostatud IKT valdkondlik raport, mis käsitleb

elektroonikatööstust (ilma Ericsson Eesti AS-ita) kui kõige madalamat lisandväärtust loova IKT

alamvaldkonnana.8

Teadmiste põhise majanduse

osakaalu kasvatamine IKT

valdkonnas ongi olulisim

võimalus, kuidas Eesti

majandusse järgmine kasvulaine

tuua. Sellist käsitlust toetab ka

Arengufondi poolt läbi viidud

ökonomeetriline analüüs,

hindamaks, kui suurt rolli võib

IKT sektor Eesti edasises

majanduskasvus mängida.

Arengufondi käsitluse kohaselt

luuakse lähituleviku majandus-

6 Nutika spetsialiseerumise valdkondlik raport info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia kui kasvuvaldkonna kohta. Arengufond. 2014. http://ns.arengufond.ee/ikt-raport 7 Allikas: Eesti Statistikaamet, 2013. a. andmete alusel 8 Nutika spetsialiseerumise valdkondlik raport info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia kui kasvuvaldkonna kohta. Arengufond. 2014. http://ns.arengufond.ee/ikt-raport

Joonis 2. Stan Shih „smile curve“.

ESTRONICS

8

kasvust ca veerand IKT sektori poolt, kuigi IKT moodustab vaid ca 4% kogu tööhõivest. IKT kõrgele

tootlikkusele viidates on Arengufond soovitanud suunata riiklikud struktuursed investeeringud

eelkõige just IKT valdkonna ettevõtetele.

Valdkondlike kasvukohtade eesmärgistamiseks tuleb esmalt defineerida peamised kitsaskohad, mille

põhjal eesmärgistamine läbi viia. Arengufond on defineerinud nutika spetsialiseerimise strateegia

elluviimise kitsaskohad kahel tasandil:9

1. Nutika spetsialiseerumise kasvualade ühised kitsaskohad;

2. IKT valdkondlikud kitsaskohad.

Seejuures, kuigi nutika spetsialiseerumise kasvualad on individuaalsete majanduslike omapäradega,

eksisteerib ühisosa, mille parandamine annaks tuge kõigile kasvualadele. Allolevas tabelis on välja

toodud ESTRONICS klastri panus nii ühiste kui IKT valdkonna põhiste kitsaskohtade leevendamisse.

Tabel 1. NS kasvualade ühised kitsaskohad ning ESTRONICS-i panus kitsakohtade lahendamisse

Kasvualade ühine kitsaskoht

ESTRONICS klastri panus (tegevuste näol) kitsaskohtade leevendamisse

ESTRONICS klastri potentsiaalne mõju kitsaskohtade leevendamisest

Kasvualade majanduslik potentsiaal on vähese T&A investeeringute mahu tõttu alarakendatud

Toetatakse uudsete elektroonikatoodete

väljaarendamist (sh rakendusuuringud,

teostatavus- ja funktsionaalsus-analüüsid)

ning ettevõtete ülese koostöö raames

teostatud toodete ühisarendusi

Klastri

ettevõtluspartnerite T&A

investeeringute kogumahu

kasv 2018. aastaks enam

kui 200% võrreldes 2014.

aasta baastasemega.

Ebapiisav finantseerimise maht varajases faasis teadusmahuka ettevõtluse toetamiseks

EAS-i klastri toetusprojekti väline tegevus, mida viiakse ellu ESTRONICS-i müügi- ja arendustiimi ning toote- ja teenusearendustiimide eestvedamisel: Konsortsiumite moodustamine ja ühisarenduste rahastamine, kaasates vahendeid nii Struktuurfondidest kui ka rahvusvahelistest innovatsioonifondidest (sh Horizon 2020, Eureka Eurostars, INTEREG jt); Erakapitali (sh venture capital-i kaasamine) omatoodete ja –teenuste ühisarenduste rahastamiseks.

Viiele omatoote arenduse

ambitsiooniga ettevõttele

kaasatakse

arendusvahendid kas

erakapitali investoritelt

või avalikust rahastust

suurusjärgus kokku ca

5 mEUR.

Inkubaatorite ja ärikiirendite suurem rõhutamine

Koostöö Garage48, Latitude59, Slush-i,

VUNK Labs-i,, BuiltIT-i, Riga TechHub-i jt

valdkonna tegijatega.

ESTRONICS-i partnerite ja

assotsieerunud partnerite

informeerimine kiirendite

ja inkubaatorite loodud

võimalustest: teostatud 2

ühisüritust aastas;

9 Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs. Eesti Arengufond. 2013. http://www.arengufond.ee/wp-content/uploads/2013/06/AF_kitsaskohad_final2.pdf

ESTRONICS

9

Kasvualade ühine kitsaskoht

ESTRONICS klastri panus (tegevuste näol) kitsaskohtade leevendamisse

ESTRONICS klastri potentsiaalne mõju kitsaskohtade leevendamisest

osaletakse pidevas

infovahetuses.

T&A tegevust toetavad meetmed on killustunud, klastrite ja TAKide koostöö on ebapiisav

Assotsieerunud partnerite kaasamine TAK-

de hulgast: nt ELIKO TAK, Tarkvaraarenduse

TAK; koostöö teiste Eesti siseste klastrite (nt

Smart City Lab).

Elektroonikavaldkonnaga

seotud TAK-de ja klastrite

koostöölepingute arv (3)

ning 5 T&A projekti

elluviimine klastri ja TAKi

liikmete koostöös.

Ebapiisav rahvusvaheline koostöö T&A alal

Klaster panustab rahvusvahelise T&A

koostöö kasvu läbi partnerlussuhete

arendamise sihtturgude

katuseorganisatsioonidega nagu klastrid,

erialaliidud, ärikiirendid, jms.

Koostöölepingud sõlmitud

vähemalt 5 välismaise

katuseorganisatsiooniga,

millest kasvab välja 5 T&A

projekti.

Tabel 2. IKT valdkondlikud kitsaskohad ning ESTRONICS-i panus kitsaskohtade lahendamisse

IKT valdkondlik kitsaskoht

ESTRONICS klastri panus (tegevuste näol) kitsaskohtade leevendamisele

ESTRONICS klastri potentsiaalne mõju kitsaskohtade leevendamisest

IKT spetsialistide

puudus

Mahukad koolituspaketid, mis

on suunatud

elektroonikainseneride ja

embedded tarkvaraarendajatele

koostöös klastri T&A partnerite

(TTÜ, TÜ, EKA) ning

ettevõtlustpartneritega

2018. aastaks on klastri

ettevõtluspartnerite

miinimumeesmärgiks palgata kokku

177 tipptasemel inseneri. 2014

baastasemeks on 70 elektroonika-

valdkonna inseneri. Sisuliselt

kahekordne kasv on võimalik ainult läbi

aktiivse panustamise tööjõu

koolitamisse koostöös T&A

partneritega. Seeläbi soodustatakse

otseselt uute IKT spetsialistide

juurdekasvu ning ühtlasi arendatakse

koolitusprogramme vastavalt

ettevõtjate vajadustele.

T&A investeeringute

mahu kasvu

pidurdab teenuste

suurem osakaal IKT

sektoris võrreldes

toodetega

Elektroonikatoodete

ühisarenduse toetamine.

Tulenevalt elektroonika

spetsiifikast on klastri fookus

eelkõige riistvara puudutavate

lahenduste arendamisel (st, et

tootearendus on automaatselt

juba sisse kirjutatud)

Klastri ettevõtluspartnerite eesmärgiks

on kasvatada omatoodete müügitulu

2018. aastaks ca 10,78 mEUR-n (2014.

aasta baastase on 4,293 mEUR.).

ESTRONICS

10

IKT valdkondlik kitsaskoht

ESTRONICS klastri panus (tegevuste näol) kitsaskohtade leevendamisele

ESTRONICS klastri potentsiaalne mõju kitsaskohtade leevendamisest

Eesti IKT ettevõtete

vähene

ekspordivõimekus

ESTRONICS-i keskne eesmärk on

tõsta partnerite

ekspordivõimekust. Eesmärki

toetatakse läbi tegevuskava

elluviimise, mis hõlmab olulisel

määral ekspordivõimekust

tõstvaid tegevusi (vt. peatükk 5.

STRATEEGILISED EESMÄRGID JA

TEGEVUSKAVA)

11 IKT alamsektori ettevõtte ekspordi

müügikäive on kasvanud 49,933

mEURi-ni. Võrreldes 2014. aasta

baastasemega, mil kõigi

klastripartnerite eskpordimahud olid

kokku 24,031 mEUR, on kasvuks kokku

68%.

Robootika vähene

kasutamine Eesti

tööstusettevõtetes

Klastri partnerite hulka

kuuluvad ettevõtted nagu

Estrotech, Krakul, Artec Design,

THE Systems, Tehnolabor,

Teadusmosaiik, Tech Group jt,

kes arendavad

tööstusautomaatikat, roboteid

ja/või nende komponente. Ühe

olulise tegevusena on ette

nähtud tööstusautomaatika (sh

robotite) rakendamise koostöös

Tallinna Tehnikaülikooli

automaatika instituudiga.

2018. aastaks on klastri partnerid välja

arendanud minimaalselt 5 omatoote

prototüüpi, mis seostuvad

tööstusautomaatika lahendustega ja

mille rakendamine suurendab oluliselt

nii Eesti kui ka välisturgude

tootmisettevõtete tootlikkust.

Kui eespool olid välja toodud ESTRONICS-i seosed Nutika Spetsialiseerumise kasvualade väljakutsete

lahendamisega nii kasvualade üleselt kui ka IKT valdkonna keskselt, siis alljärgnevalt on täpsustatud

ESTRONICS-i mõõdetav panus IKT valdkonna arengustsenaariumi kolme peamise eesmärgi

saavutamisse.

Tabel 3. IKT valdkonna arengustsenaariumi kolm peamist eesmärki ja ESTRONICS-i panus eesmärkide saavutamisse.

IKT valdkonna arengueesmärgid

Indikaator Mõõdik ESTRONICS klastri panus eesmärkide saavutamisse

#1 IKT sektori

liikumine

teenusepõhiselt

ärilt tootepõhisele

ärile

Suuremat

lisand-

väärtust

loovate

ettevõtete

osakaal

sektoris

Ettevõtete osakaal

sektoris, mis

toodavad

lisandväärtust

töötaja kohta

rohkem kui 76 000

eurot (tänases

vääringus) töötaja

kohta 2021. aastal

on 20%.

11st IKT alamsektori ettevõttest

saavutavad prognooside kohaselt 2

ettevõtet ehk 18% ligilähedase

taseme 70 000 EUR või enam

lisandväärtust töötaja kohta juba

2019. aastaks. Lisaks saavutavad 3

ettevõtet taseme 40 kuni 45 tuhat

Eurot lisandväärtust töötaja kohta.

Muu maailma praktika kohaselt on

teada, et nii elektroonika valdkonna

tootearendusteenuste osutajad kui

ESTRONICS

11

IKT valdkonna arengueesmärgid

Indikaator Mõõdik ESTRONICS klastri panus eesmärkide saavutamisse

ka omatoodete pakkujad on ühed

kõrgeimat lisandväärtust loovad

ettevõtted. Sestap on selge, et

sihttaseme saavutamisse

panustamiseks omavad potentsiaali

kõik ESTRONICS-i partneriks olevad

insenertehniliste teenuste osutajad

ning omatoodete arendajad.

Kapitali

kaasamine

idufirmade

poolt

IKT tehnoloogiaid

rakendavad

idufirmad kaasavad

kapitali aastatel

2015–2021 kokku

310 miljoni euro

ulatuses.

ESTRONICS-i eesmärgiks on kaasata

projektiperioodi jooksul viiele

omatoote arendajast partnerile

minimaalselt 5 mEUR erakapitali

investeeringuid ja/või avalikust

rahastu vahendeid. Perioodil 2016 –

2021 on vastavaks eesmärgiks kokku

10 mEUR.

#2. IKT laialdasem

rakendamine

teistes sektorites;

IKT raken-

damine äri-

protsessi-

des

Kõikide

äriprotsesside puhul

IKT kasutamine

(suurel või mõningal

määral) vähemalt

30% ettevõtetes

Kõik IKT kasvualasse kuuluvad 11

klastripartnerit rakendavad oma

igapäevases äritegevuses IKTd.

Ühtlasi arendavad vastavad

ettevõtteid erinevaid äriprotsessides

kasutusel olevaid IKT-lahendusi

(alates ajahaldusrakendustest, mis

kombineerivad riistavara ja tarkvara

ning lõpetades

tööstusautomaatikaga).

#3. IKT-

spetsialistide arvu

suurendamine ja

nende oskuste

kvaliteedi

tõstmine

IKT-ga

seotud

töötajate

hõive

IKTga seotud

töötajate arv 2021.

aastal: 37 000

inimest.

Klastri partneriteks olevas 11 IKT

kasvualasse kuuluvas ettevõttes

töötas 2014. aasta seisuga 291

inimest. prognooside kohaselt

kasvab vastav näitaja 2019 . aastaks

enam kui 150 inimese võrra ehk

kokku üle 51%.

Tööandjate

rahulolu

IKT-

spetsialis-

tidega

Kuna praeguse

seisuga puudub

kvantitatiivne

hinnang tööandjate

rahulolule, siis tuleb

vastav uuring läbi

viia ja mõõdik luua

ning jälgida selle

muutumist ajas.

ESTRONICS-i eesmärgiks on luua

ühistegevuse platvorm kõrge

kvalifikatsiooniga

elektroonikatoodete ja teenuste

pakkumiseks. See omakorda eeldab

pädevate ning kliendivajadusi

tundvate IKT-spetsialistide

olemasolu ning väljaarendamist.

ESTRONICS

12

1.3. Senine tegevus ja ESTRONICS klastri tekkimine

Eesti elektroonikatööstusel on pikk ajalugu, kuid valdkondlik organiseerumine ühistegevuse

platvormina sai alguse Eesti Elektroonikatööstuse Liidu (EETL) asutamisest 2010. aastal kümne

elektroonikatööstuse ettevõtte ning ühe teadusasutuse poolt. EETL-i eesmärgiks on muuta maailmas

ühe kiiremini areneva tööstussektori Eestis tegutsevate ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste koostöö

sisulisemaks, tagamaks sektori konkurentsivõimet.

Viie aastaga on Eesti Elektroonikatööstuse Liidu liikmete arv kasvanud 37 ettevõtte ja teadusasutuseni.

Ettevõtlusliikmete agregeeritud kogukäive 2014. aastal oli ca 1,5 miljardit, sellest ca 97% moodustas

eksport. EETLI-i liikmed andsid tööd ca 10 000 inimesele.

Tabelis 4 on kajastatud Eesti Elektoonikatööstuse Liidu liikmeskond. Liikmeskonna profiil on ca 80%

ulatuses EMS teenuse pakkujad. Rohelisega on märgitud ESTRONICS klastri partnerid ning oranžiga

assotsieerunud partnerid (kelle poolt on allkirjastatud Ühiste kavatsuste protokoll).

Tabel 4. Eesti Elektroonikatööstuse Liidu liikmeskond (seisuga 24.08.2015)

# Ettevõte # Ettevõte

1 Amphenol ConneXus OÜ 20 Logistika Pluss OÜ

2 Arrow Electronics Estonia OÜ 21 MS Balti Trafo OÜ

3 Artec Design OÜ 22 Note Pärnu OÜ

4 Boomerang Cable OÜ 23 OSHINO Electronics Estonia OÜ

5 Dormikor OÜ 24 Ouman Estonia OÜ

6 EBV Elektronik OÜ 25 Perel Eesti

7 Eesti Innovatsiooni Instituut 26 Proteus OÜ

8 Eiskopf OÜ 27 Pärnumaa Kutsehariduskeskus

9 Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ 28 Rantelon OÜ

10 Enics Eesti AS 29 Reimax Electronics OÜ

11 Eolane Tallinn AS 30 Skeleton Technologies OÜ

12 Ericsson Eesti AS 31 Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool

13 Finesta Baltic OÜ 32 Tallinna Polütehnikum

14 FLIR Systems Estonia OÜ 33 TDR Estonia OÜ

15 Harju Elekter Teletehnika AS 34 Teleplan Estonia OÜ

16 Inission Tallinn OÜ 35 Tradex AS

17 Interconnect Product Assembly AS 36 UpTech Group OÜ

18 Interflux Eesti OÜ 37 YEInternational AS

19 Krakul OÜ

ESTRONICS klastri loomine tulenes vajadusest tugevdada EMS ja teiste toote elutsükli ettevõtete

koostööd, kaasates ühistegevusse väiksemaid elektoonikatööstuses tegutsevaid ettevõtteid,

peamiselt insenertehniliste lahenduste ja omatoodete arendajaid. Sestap käivitas EETL ESTRONICS

klastri loomise protsessi. Siiski on endiselt katmata paljud elektroonikatööstuse ettevõtted (vt. joonis

3). Kuigi käibelt ja töötajate arvult on ülejäänud elektroonikatööstuse numbrid võrreldes liidu

liikmetega marginaalsed, on paljude elektroonikatööstuse ettevõtted siiski kõrge kasvupotentsiaaliga.

Nii liidu kui klastri tasandil on plaanis kaasata tööstusharust täiendavalt liikmeid / partnereid.

Seejuures jääb klastri fookusesse just kõrgema lisandväärtuse ning ekspordipotentsiaaliga ettevõtete

kaasamine ning EETLi fookusesse kogu tööstusharu ettevõtete kaasamine.

ESTRONICS

13

Joonis 3. ESTRONICS klastri koostööplatvormi asetus sidusrühmade lõikes 2015. aastal (mulli suurus

näitab organisatsioonide suhtarvu ning ülekattuvus partnerite asetsemist mitmes sidusrühmas)

ESTRONICS

14

2. ESTRONICS klastri situatsioonianalüüs

2.1. Partnerite ülene vajadus klastri loomiseks

Vajadus klastri loomiseks tuleneb Eesti elektroonikatööstuse arengutakistustest (vt Tabel 5), mille

ületamiseks tuleb luua ühistegevuse platvorm elektroonika valdkonna teenuste ja toodete

arendamiseks ning eksportimiseks. Tagamaks terviklikku kompetentside kaetust, jaotuvad

partnerid nelja segmenti: (1) Insenertehniliste teenuste pakkujad (sh järelteenindusettevõtted, kes

hooldavad elektroonikaseadmeid); (2) Omatoodete arendajad; (3) Masstootjad; (4) Tugiteenuste

pakkujad (vt ka joonis 2). Klastri partneriks olevad T&A asutused (TÜ, TTÜ, EKA) jaotuvad tinglikult

segmentide vahel vastavalt iga õppeasutuse kui ESTRONICS partneri põhifunktsioonile (vt joonis 3).

Joonis 4. Klastri partnerite segmendid

Joonis 5. Klastri partnerite paiknemine segmentide lõikes (NB! Täiendavalt on ESTRONICS-l olemas

EETL liikmed ja assotsieerunud partnerid- vt lisa 2)

Allolev tabel võtab kolmes perspektiivis kokku klastri partnerite peamised arengutakistused: (1) Turg ja konkurents; (2) Sisemised protsessid; (3) Finantsvõimekus. Vastav probleemistik on kaardistatud partnerite hulgas läbi viidud sihtuuringu tulemusena, mis viidi läbi käesoleva rahvusvahelistumise strateegia koostamise raames. Ühtlasi on alumises tabelis täpsustatud arengutakistuste ületamiseks vajalikud ühistegevuste kategooriad, mis defineerivad lähtepositsiooni ESTRONCS-i organisatoorseks ülesehituseks (vt Ptk 4); ja strateegiliste eesmärkide püstitamiseks ühes seonduva tegevuskavaga (vt ka Ptk 5).

ESTRONICS

15

Tabel 5. ESTRONICS klastri partnerite peamised arengutakistused segmentide lõikes seostatuna klastri loodava lisandväärtusega

Arengutakistused Segment 1: Insenertehniliste teenuste pakkujad

Segment 2: Omatoodete arendajad

Segment 3: Masstootmisteenuse (EMS) pakkujad

ESTRONICS –i ühistegevused arengutakistuste ületamiseks (Vt ka ptk 5.2: Tegevuskava)

1. TURG JA KONKURENTS

1.1 Sihtturgude kontaktide puudumine (sh stabiilset töömahtu tagava püsikliendibaasi puudumine)

Kuna valdav osa insenertehniliste teenuste pakkujatest ning omatoodete arendajatest on lühikese tegutsemisajalooga mikro- ja väikeettevõtted, siis on segmentidesse 1 ja 2 kuuluvate klastri partnerite esmavajaduseks endi välisturgudel nähtavaks tegemine ja kontaktide loomine olulisemate sihtgrupi esindajatega (sh insenertehniliste teenuste allhankijad, omatoodete kontekstis nii edasimüüjad kui ka lõppkasutajad). Kuna segmentidesse 1 ja 2 kuuluvad valdavalt mikro- ning väikeettevõtted, siis puuduvad partneritel iseseisvad ressursid vajalike kontaktide loomiseks. Erandiks on mõned pikemalt tegutsenud klastri partnerid (nt üle 200 omatoodet omav Rantelon, kes tegutseb alates 1995. aastast; ja Artec Design, kes on tegutsenud alates 1998. aastast). Samas, nendegi puhul on rahvusvahelises kontekstis tegu pigem väikeste tegijatega, kelle iseseisev võimekus kliendibaasi kasvatamiseks on selgelt piiratud. Kesk-pikas perspektiivis tagab antud arengutakistuse ületamine võimalused stabiilse rahavoo genereerimiseks läbi hästi toimiva püsikliendibaasi. Viimane võimaldaks omakorda keskenduda nii keerulisemate omatoodete arendamisele kui ka ettevõtete võimekuse edasiarendamisele kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate insenertehniliste teenuste pakkumiseks.

Kuigi EMS teenuste pakkujad on valdavalt juba pikemalt tegutsenud ja omavad arvestatavat kliendibaasi, siis omatakse pidevat vajadust teenuste edasiarendamiseks. See on põhjustatud eelkõige kahest tegurist: 1) Lähiturgude konkurents. Nt Läti EMS teenuste pakkujad on viimastel aastatel investeerinud tugevalt tootmisvõimsuste kasvatamisse, mis omakorda on vähendanud Eesti tootjate konkurentsieeliseid eelkõige madalama lisandväärtusega tootekategooriates. 2) Kasvatamaks müügimahte ja kasumlikkust, tuleb EMS teenuse pakkujatel arendada insenertehnilist võimekust toodete elutsükli jooksul tootearendusteenuste pakkumiseks. Masstootjatele on tegu keerulise väljakutsega, kuivõrd iseseisva insenertehnilise võimekuse väljaarendamine ei ole enamasti majanduslikult põhjendatud. Sestap tuleb uute klientide võitmiseks arendada partnerlust ettevõtetega, kelle põhitegevuseks ongi insenertehniliste teenuste pakkumine.

Ühise müügi- ja turundusvõimekuse arendamine; Kontaktide loomine ja koostöö arendamine ESTRONICS-i primaarsetel sihtturgudel: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Inglismaa Parimate praktikate vahetamine kliendikontaktide vahetamiseks ja edasiarendamiseks Klastri partnerite soovitussüsteemi sissetöötamine, motiveerimaks partnereid tutvustama olemasolevaid kliente teistele klastri partneritele (nt juhul, kui on näha, et kliendi soovitaja iseseisvalt ei suudaks tööd ära teha, kuid koostöös partneriga oleks see igati realistlik)

ESTRONICS

16

Arengutakistused Segment 1: Insenertehniliste teenuste pakkujad

Segment 2: Omatoodete arendajad

Segment 3: Masstootmisteenuse (EMS) pakkujad

ESTRONICS –i ühistegevused arengutakistuste ületamiseks (Vt ka ptk 5.2: Tegevuskava)

1.2 Vähene ülevaade ja teadmised sihtturgude kliendi-segmentide spetsiifilistest eelistustest

Puuduvad detailsed teadmised sihtturgude lõppklientide vajadustest (sh kultuurilistest, seadusandlikest, jms erinevuste tõttu). Omatakse välisturgudel küll kliendikontakte, kuid need on tekkinud pigem juhuslikult ja katavad nii sihtturge kui ka kliendisegmente ebaühtlaselt. Samas puudub klastri partneritel ressurss vajalike teadmiste iseseisvaks väljaarendamiseks, sest potentsiaalse kliendibaasi väljaarendamine ja igapäevane suhtluse teostamine on kulukas ja aeganõudev.

Teadmised on valdavalt olemas, kuid vähese insenertehnillise võimekuse tõttu puuduvad võimalused keerulisemate vajaduste konkurentsivõimeliseks rahuldamiseks.

Klastri fookusvaldkondadesse kuuluvate sihtturu uuringute ja ekspertiiside teostamine;

Teadmiste ja parimate praktikate vahetamine klastri partnerite vahel.

1.3 Koostööko-gemuse puudumine eksporditurgudel ühiseks müügi- ja turundustöö teostamiseks

Seni on Eestis allhankena üksteiselt teenust ostetud, kuid eelkõige projektipõhiselt ning kitsaste töölõikude raames. Samas puuduvad baaskokkulepped ühiste partnerite kontaktide ning kliendibaasi rakendamiseks ühismüükide teostamise eesmärgil.

Seetõttu on keeruline pakkuda kompleksteenust, mis kombineeriks erinevate valdkondade ekspertiisi (nt sardsüsteemide, mehhatroonika ja kasutajarakenduste arendus).

Ühtlasi on niisuguses olukorras keeruline teostada ettevõtete ülest omatoodete arendust.

Vähene võimekus pakkuda klientidele lisaks masstootmisteenusele ka muid toote elutsükli teenuseid. Selle tagajärjel liiguvad kliendid teiste masstootjate juurde, kellel on olemas arendusüksus.

Ühisturunduse protsessi loogika väljatöötamine ja rakendamine;

Tootmisbaasi ühiskasutamise põhimõtete väljatöötamine;

Oskusteabe ristkasutamise põhimõtete väljatöötamine ja edasiarendamine;

Ühiseks müügi- ja turundustegevuseks vajaliku juriidilise baasi väljatöötamine.

2. SISEMISED PROTSESSID JA KRIITILINE VÕIMEKUS

2.1 Kogemuste ja teadmiste vähesus sihtturgude eripäradega arvestava müügi-

Puuduvad tugeva insenertehnilise taustaga müügi- ja turundusinimesed; Ei ole sisse töötatud regulaarselt toimivaid müügi- ega turunduskanaleid. Sh ei ole välja arendatud agentide ega edasimüüjate võrgustikke. Paljudel juhtudel on need olematud;

Kogemused ja teadmised on omandatud ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. EMS teenuse pakkujate kogemusi oleks võimalik üle kanda insenertehniliste teenuste pakkujate ning omatoodete

Teadmiste ja parimate praktikate jagamine klastri partnerite vahel rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise müügi- ja

ESTRONICS

17

Arengutakistused Segment 1: Insenertehniliste teenuste pakkujad

Segment 2: Omatoodete arendajad

Segment 3: Masstootmisteenuse (EMS) pakkujad

ESTRONICS –i ühistegevused arengutakistuste ületamiseks (Vt ka ptk 5.2: Tegevuskava)

ja turundus-protseduuride välja-arendamiseks

Puudub terviklik ülevaade olulisemate sihtgruppide nõuetest. Seetõttu ei ole ka ettevõtete sisemised protsessid kohandatud vastavate nõuete teenindamisele; Puuduvad pikaajalised teadmised ja kogemused omatoodete turunduse septsififikaga kaasnevatest väljakutsetest (sh nt tootemanuaalide loomine, brändimine, sihtgruppideni jõudmise strateegiad ja nende rakendamine)

arendajatest klastri partnerite hulgas eksporditurgudel konkurentsivõimelise müügi- ja turundusvõimekuse väljaarendamiseks.

turundusvõimekuse väljaarendamiseks;

Ühiselt teostatud välisturgude külastused ja õppereisid.

2.2 Ühtlustamata kvaliteedinõuded ja -standardid

Vähesed kogemused erinevate toote elutsükli etappidega kaasnevate tehniliste nõuete, piirangute ja kaasnevate võimalustega. Siinkohal on peamiseks takistuseks nõuded ja standardid, millega konkreetne ettevõte enda poolt pakutavate toodete / teenuste kontekstis esmajärjekorras kokku ei puutu, kuid mis on olulised toote elutsükli varasemas või hilisemas etapis (nt masstootjatele kohandatavad IPC nõuded, millega tootedisainer ei pruugi detailselt kursis olla olgugi et toote disain võib juba eos minna vastuollu koostenõuetega). Ühtlasi puuduvad tootearendajatel tihti praktilised teadmised/kogemused masstootmise eripäradest, mistõttu arendatakse tooteid, mille masstootmine on kallim esialgsete disaini- ja arendusfaasi vigade tõttu.

Oskusteabe ristkasutamise põhimõtete väljatöötamine ja edasiarendamine;

Ühiskoolituste korraldamine (sh ühishuvidega klastri partnerite kaasamine mõne ’initsiaatorettevõtte’ sertifitseerimiskoolitustele)10

2.3 Ettevõtete vajadustele vastavate tööjõu õppe- ja koolitus-programmide puudumine

Peamine kitsaskoht on seotud elektroonika- ja mehaanikainseneride, manussüsteemide arendajate ning tootedisainerite vähese kättesaadavuse ning madala oskusteabega. Kui ettevõte palkab äsja ülikooli lõpetanud ja/või lõpetava inseneri, siis tema reaalne väljakoolitamine iseseisvalt tööd teostavaks inseneriks võtab enam kui kaks aastat. Tegu on selgelt liiga pika protsessiga, mis piirab väga oluliselt klastri partnerite arenguväljavaateid. Seetõttu tuleb välja töötada tööandjate vajadusi paremini arvestavad koolitusmeetodid.

Insenertehnilliste koolituspakettide väljaarendamine ja rakendamine koostöös ettevõtluspartnerite, T&A asutustega ning väliste osapooltega.

10 Initsiaatorettevõtte all mõistetakse siinkohal klastri partnerit, kelle põhivajadusest tulenevalt on ühistegevus algatatud, kuid milles osalemine on põhjendatud ka teiste klastri partnerite kontekstis. Näide hüpoteetilisest stsenaariumist: Interconnect Product Assembly (IPA) kui klastri masstootmispartner soovib viia ettevõtte tootmisprotsessi vastavusse autotööstuse elektroonika tootmiseks nõutud DS 16949 nõuetega. Samas arendab ja toodab TECH Group välja IPA tüüpi ettevõtetes kasutusel olevat tööstusautomaatikat, millele omakorda arendavad sõlmesid insenertehniliste teenuste osutajad Artec Design ning Krakul. Tagamaks standardi nõuetele vastavate tehniliste lahenduste arendust, on kõigil eespool mainitud ettevõtetel mõistlik osaleda IPA poolt initsieeritud DS 16949 sertifitseerimisprotsessis (sh nt osaleda olulisematel koolitustel ning monitoorida juurutusprotsessis üles kerkivaid väljakutseid, mida juba omapoolsete lahenduste arendamisel arvesse võtta).

ESTRONICS

18

Arengutakistused Segment 1: Insenertehniliste teenuste pakkujad

Segment 2: Omatoodete arendajad

Segment 3: Masstootmisteenuse (EMS) pakkujad

ESTRONICS –i ühistegevused arengutakistuste ületamiseks (Vt ka ptk 5.2: Tegevuskava)

2.4 Vähene võimekus mahukamate arendustööde iseseisvaks teostamiseks

Enamus insenertehniliste teenuste pakkujatest on kuni 10 töötajaga mikro- ja/või väikeettevõtted, kelle eraldiseisev võimekus ei luba iseseisvalt teostada mahukaid ja samas ka kõrgemalt hinnastatud töid. Üks väheseid realistlikke võimalusi on kombineerida väikeste tegijate ressursse ning jõuda keerulisemate töödeni läbi ühisturunduse. Sama, nagu arengutakistuse 1.3 all välja toodud, puuduvad vajalikud baaskokkulepped jm eeldused ühispakkumiste süsteemseks teostamiseks. Sestap on tegu komplekse probleemistikuga, kus esmalt tuleb välja töötada baaskokkulepped ühisturunduse teostamiseks ning seejärel tuleb asuda reaalselt ühisturunduse kaudu kogemusi omandama.

Omatoodete arendajad on samuti peamiselt mikro- ja väike-ettevõtted., kelle iseseisev arendusressurss on selgelt piiratud. Ühtlasi tegeletakse tihti paralleelselt ka insenertehniliste teenuste pakkumisega, mis omakorda vähendab võimekust iseseisva tootearenduse teostamiseks. Tulemuseks on olukord, kus head omatoote ideed ei jõua piisavalt kiiresti turule ja/või jäävadki need ressursi puuduse tõttu realiseerimata. Lahenduseks võiks olla ühisarenduste initsieerimine, kus nii arendusülesanded kui ka intellektuaalne omand jagatakse partnerettevõtete vahel.

Insenertehniliste teenuste pakkujad ja väiksus ei võimalda jätkusuutlikku üks-ühele suunatud koostöö arendamist. Mahuefekti saavutamiseks tuleks luua suuremat hulka väikseid tootearenduspartnereid koondav koostööplatvorm.

Ühisturunduse protsessi loogika väljatöötamine ja rakendamine;

Tootmisbaasi ühiskasutamise põhimõtete väljatöötamine;

Oskusteabe ristkasutamise põhimõtete väljatöötamine ja edasiarendamine;

Ühiseks müügi- ja turundustegevuseks vajaliku juriidilise baasi väljatöötamine; Tulemuslikku koostööd puudutavate teadmiste ja parimate praktikate jagamine klastri partnerite vahel. 2.5 Kogemuste

puudumine partneritega koostöös ühiste toodete / teenuste pakkumiseks

Puuduvad teadmised ja kogemused ühiste teenuste pakkumise võimaluste osas. Ühtlasi puudub süsteemne ülevaade Eesti elektroonikasektoris tegutsevate potentsiaalsete koostööpartnerite kogemustest ja oskustest (sh nii teised insenertehniliste teenuste pakkujad kui ka T&A asutused- nt EKA, TTÜ, TÜ). Selle tulemusena on alarakendatud mitmed nišivaldkonnas unikaalseid konkurentsieeliseid omavad lahendused (nt IoT Technologies poolt arendatud intelligentne vahekiht elektroonikaseadmete võrgustamiseks; Teadusmosaiigi arendatud heli- ja pildi sünkronisaatortehnoloogia; Ranteloni unikaalne kompetents RF valdkonnas; jne).

ESTRONICS

19

Arengutakistused Segment 1: Insenertehniliste teenuste pakkujad

Segment 2: Omatoodete arendajad

Segment 3: Masstootmisteenuse (EMS) pakkujad

ESTRONICS –i ühistegevused arengutakistuste ületamiseks (Vt ka ptk 5.2: Tegevuskava)

3. FINANTSVÕIMEKUS

3.1 Piiratud vahendid, investeerimaks omatoodete arendusse; ning sisenemaks uutele välisturgudele.

Puuduvad vahendid iseseisvalt sihtturgude agentide, edasimüüjate ja vahendajate palkamiseks.

Ühtlasi on vahendid piiratud omatoodete väljaarendamise ning lansseerimiskulude katmiseks. Mõned klastri partnerid on selle tulemusena fokusseerinud omatoodete arenduse kitsastesse niššidesse (nt Teadusmosaiik arendab teaduslaborites kasutusel olevat pneumaatilist kontrollsüsteemi lahendust FLUKA Miniature Control Kit), kuid siingi kaasnevad arvestatavad kulud ja riskid, mida enamus partneritest iseseisvalt võtta ei suuda).

Enamustel EMS ettevõtetel puudub iseseisev tootearendusüksus, sest võimekate inseneride ülalpidamine ei ole masstootjatel majanduslikult põhjendatud. Ühtlasi pole näha, et Eesti masstootjatel lähiajal vastavat finantsvõimekust suuremas mahus ka tekiks. Seetõttu on optimaalseim lahendus arendada välja sobiv koostööpartnerite võrgustik.

Konsortsiumite moodustamine ja ühisarenduste rahastamine, kaasates vahendeid nii Struktuurfondidest kui ka rahvusvahelistest innovatsioonifondidest (sh Horizon 2020, Eureka Eurostars, INTEREG jt); Rahastuse kaasamine EAS-i klastrite arendamise programmist; Erakapitali (sh venture capital-i kaasamine) omatoodete ja –teenuste ühisarenduste rahastamiseks; Klastri kui majanduslikult jätkusuutlikku institutsiooni väljaarendamine ning seeläbi iseseisva finantsvõimekuse tekitamine ühiste turundus- ja äriarendustegevuste rahastamiseks (vt detailsemalt Ptk 8: Väljumisstrateegia).

3.2 Ühis-tegevuste vormis teostatud arenduste korral puudub detailne nägemus tulude ja kulude jagamise põhimõtetest

Puudub selgelt defineeritud ärimudel ühistegevuse vormis toodete / teenuste ühiseks arendamiseks.

Ettevõtete eelarvestusprotsessis ei osata niisuguste tegevustega täpsemalt arvestada, sest puuduvad praktilised tulu- ja kulujagamise mudelid ühistegevusena arendatavate toodete turule viimiseks ja/või teenuste pakkumiseks.

3.3 Kõrged teadmiste ning konkurentsi-barjäärid väliste investeerimis- ja rahastusallikate kaasamiseks

Klastri partneriteks olevate ettevõtete tuumikkompetents on seotud elektroonika ja inseneeriaga. Puuduvad teadmised ja kogemused ressursimahukate arenduste finantseerimiseks vajalike investeeringute ja innovatsioonifondidest rahastuse kaasamiseks.

Masstootjate peamised rahastusvajadused on seotud investeeringutega tootmisvõimsuste ja kvaliteedi suurendamisse. Enamasti on need vajadused lahendatud läbi investeerimislaenude jmt instrumentide.

ESTRONICS

20

2.3. SWOT analüüs

SISETEGURID:

VÄLISTEGURID

Tugevused (S)

(Sisemised tugevused)

1. Ekspertiis nišivaldkonnas (tehniline kompetents)

2. Kvaliteetne/professionaalne teenuse pakkumine

3. Madalad tööjõukulud

4. Konkurentidest odavamad tooted/teenused

5. Arusaam sihtturgudest

Nõrkused (W)

(Sisemised nõrkused)

1. Müügi- ja turundusvõimekuse puudumine

2. Kliendikontaktide puudumine

3. Finantsvahendite puudus

4. Kvalifitseeritud tööjõu puudus

5. Kvaliteedimärgiste, sertifikaatide puudumine

Võimalused (O)

(Väljastpoolt tulevad võimalused)

1. Kliendihuvi

2. Olemasolevad kontaktid

3. Kapital arendustegevuste rahastamiseks

4. Toodete ja teenuste vastavus sihtturu võimalike klientide tegevusaladega

5. Maksujõuline tarbijaskond

SO Strateegia

(Kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada?)

1. Odavatest hindadest tuleneva eelise kasutamine klientide leidmisel

2. Kapitali leidmine arendustegevuseks madalate tööjõukulude põhjal

3. Kvaliteetse teenuse/tehnilise kompetentsi pakkumine sihtklientidele

4. Sihtturgude klientide tuvastamine ja vastava toote pakkumine

5. Olemasolevate klientide kaudu uute klientide leidmine

WO Strateegia

(Kuidas sisemiste nõrkuste ületamiseks ära kasutada väliseid võimalusi?)

1. Klientide leidmine olemasolevate kontaktide kaudu

2. Rahastuse leidmine/kasutamine tootmisvõimekuse suurendamiseks

3. Kontaktidega koostöö kvalifitseeritud tööjõu asendamiseks

4. Kontaktidega koostöö tööjõu arendamiseks

5. Kvaliteedijuhtimissüsteemi paigaldamine kontaktide/partnerite abiga

Ohud (T)

(Välised ohud)

1. Konkurents sihtturul

2. Tellimuste ebastabiilsus

3. Kliendihuvi puudumine

4. Regulatsioonid (juriidilised, bürokraatlikud tegurid)

5. Ebastabiilne majanduskeskkond

ST Strateegia

(Kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida?)

1. Konkurentidest madalama hinna pakkumine

2. Pikemaajalised lepingud kvaliteetse teenuse põhjal

3. Sihtturu arusaama põhjal huvitatud klientide leidmine

4. Regulatsioonide tuvastamine, nende põhjal sobiliku sihtturu valimine

5. Tegevuste kasumlikkuse tõstmine

WT Strateegia

(Kuidas vähendada sisemisi nõrkuseid ja samas vältida väliseid ohtusid?)

1. Turundusjuhi palkamine, turunduskompetentsi tõstmine

2. Turuanalüüside tellimine

3. Koostöö partneritega ressurside/vahendite leidmiseks

4. Koostööpartnerite leidmine konkurentsieelise saavutamiseks

5. Kvaliteedijuhtimissüsteemi paigaldamine (sertifikaadid)

ESTRONICS

21

3. VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS

IKT valdkonna (sh. elektroonikatööstuse) detailne väliskeskkonna analüüs, sh Eesti ettevõtete kontekst

on olemas Arengufondi poolt 2014. aastal koostatud raportis „Nutika spetsialiseerumise valdkondlik

raport info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia kui kasvuvaldkonna kohta“11 peatükkides 1.1 ja 1.2 ning

seetõttu ei pidanud ESTRONICS klastri partnerid tarvilikuks klastri strateegias väliskeskkonna analüüsi

peatükis sama infot korrata. Seega on ESTRONICS klastri väliskeskkonna analüüsi fookuses sihtturgude

mahud ning ostukäitumine, andmaks esmase ülevaate sihtturgude potentsiaalist ning Eesti ettevõtete

võimalikust kasvuruumist sihtturgudel.

3.1 Klastri sihtturgude elektroonikatööstus: Skandinaavia, Suurbritannia ja Saksamaa

Klastritaotluse ettevalmistamise protsessi käigus tuvastati, et klastri partnerite jaoks huvitavad turud

teenuste ja toodete müügi sihtriikidena on Skandinaavia (Soome, Rootsi, Norra, Taani), Saksamaa ja

Suurbritannia.

Potentsiaalne nõudlus klastri poolt pakutavate teenuste / toodete järele põhineb vastava turu

suurusel. Joonis 5 toob välja Skandinaavia riikidesse imporditud toote- ja teadusarendusteenuste

väärtuse tuhandetes US dollarites.12 Skandinaavia riikidest suurimad sihtturud on Soome ja Rootsi, kus

kogu impordi väärtus aastast 2009 kuni 2012 jääb nelja ja viie miljardi USA dollari vahele. Suurima

potentsiaaliga turg on Rootsi, kus imporditud toote- ja teadusarendusteenuste väärtus oli aastal 2012

umbes 4,8 miljardit USA dollarit. Väikseimas mahus importis teenuseid 2009-2012 perioodil Norra, kus

impordi väärtus aastal 2012 oli 400 miljonit USA dollarit. Kui Soome, Rootsi ja Norra turud püsisid

vaadeldud perioodi vältel suhteliselt stabiilsena, siis Taanis hakkas imporditud teenuste arv kasvama

aastal 2010. Taanis moodustas aastal 2012 imporditud teenuste väärtus umbes 1,6 miljardit US dollarit

ning imporditud teenuste väärtuse kasv oli aastast 2009 oli umbes 91,2% (850 miljonit US dollarit).

Joonis 5. Toote- ja teadusarendusteenuste import Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis 2009-2012

Võrreldes Skandinaaviaga, on Saksamaa ja Suurbritannia impordimahud olulisemalt suuremas järgus.

Väiksema väärtusega imporditi teenuseid Suurbritannias, kus impordi väärtus kasvas 2012-ks aastaks

umbes 6,5 miljardi USA dollarini ning püsis stabiilsena järgmised kaks aastat. Saksamaa import on

11 Nutika spetsialiseerumise valdkondlik raport info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia kui kasvuvaldkonna kohta. Arengufond. 2014. http://ns.arengufond.ee/ikt-raport 12 Research and development services, imports, yearly time series. http://www.trademap.org/Index.aspx

0

1000000

2000000

3000000

4000000

5000000

6000000

2009 2010 2011 2012

10

00

$ U

S Soome

Rootsi

Norra

Taani

ESTRONICS

22

olnud kasvava trendiga. Vaadeldud nelja aasta jooksul kasvas impordi maht u. 21%. Aastaks 2012 oli

Saksamaale imporditud toote- ja teadusarendusteenuste väärtus u. 11,5 miljardit USA dollarit.

Joonis 6. Toote- ja teadusarendusteenuste import Saksamaal, Suurbritannias ja Ameerika

Ühendriikides 2009-2012 Skandinaavia, Inglismaa ja Saksamaa näitajate põhjal võime järeldada, et Eesti ettevõtete väiksust arvestades on turumahud väga suured ning isegi ühele turule keskendudes on võimalik planeeritud käibekasvud saavutada. OSTUKÄITUMINE

Joonis 7. Eelistatuimad allhanke regioonid aastal 2011 (%)

Soome, Norra ja Rootsi eelistavad allhankijaid near-shore riikidest (kuni 2 ajatsooni kaugusel olevad

riigid) või onshore (samast riigis) allhankijaid (vt joonis 7).13 Kõige vähem eelistatakse offshore

13 CBI Tradewatch for Information Technology Outsourcing (CBI - Centre for the Promotion of Imports from

developing countries, Ministry of Foreign Affairs of the Netherlands). http://www.cbi.eu/sites/default/files/study/trade-statistics-it-outsourcing-europe-outsourcing-ito-2013.pdf

0

2000000

4000000

6000000

8000000

10000000

12000000

14000000

2009 2010 2011 2012

10

00

$U

S

Toote- ja teadusarendusteenuste import teistes riikides

Saksamaa

Suurbritannia

0

10

20

30

40

50

60

70

% Samast riigist

2 ajatsooni kaugusel

Kaugemal kui 2 ajatsooni

Kõik kokku

ESTRONICS

23

allhankijaid. Kõige suurem erinevus near-shore ja onshore allhankijate eelistamise vahe on Soomes,

kus umbes 64% ettevõtjatest eelistavad tellida allhanke teenust near-shore riikidest ning 19% onshore

allhankijaid.

Near-shore allhankijate eelistamine tuleneb faktoritest, mis on olulised ettevõtjatele allhankija

valimisel. Peamisteks faktoriteks allhankijate valimisel on kultuurilised ja keelelised erinevused ning

sarnasused, mis omakorda mõjutavad koostöö õnnestumist, sealhulgas ettevõtja ja allhankija vahelist

suhtlust. Tegurid, mille alusel valitakse allhankijat ja millest sõltub koostöö õnnestumist, mis, on

pakutud teenuste või toodete kvaliteet, ettevõtte tegelikult kulud allhankimisel ja allhankija pädevus

projekti haldamisel.

3.2 Konkureerivad klastrid

ESTRONICS-i primaarseks eesmärgiks on suurendada klastriliikmete omatoodete eksporti Põhja- ja

Kesk-Euroopa riikidesse. Sarnast eesmärki omavad enamus Ida-Euroopa IKT valdkonna klastritest.

Peamisteks konkurentideks on siiski klastrid, kes lisaks omatoodetele ekspordivad ka

tootearendusteenuseid.

Niisuguseid ettevõtteid on ESCA (European Secratariat for Cluster Analysis) nimekirjas neli, nendest

kaks asuvad Serbias ja kaks Ungaris. Serbia klastritest kuuluvad konkurentide hulka Vojvodina ICT

Cluster14 ja ICT Network.15 Mõlema klastri eesmärgiks on suurendada liikmete poolt pakutavad

tarkvara või kõrgtehnoloogiliste toodete arendust. Ungari klastritest on peamised konkurendid

Software Industry Pole Cluster16 ja North Hungarian IT Cluster17. Mõlema klastri liikmed pakuvad

peamiselt tarkvara toodete arendust. Teised Ida-Euroopa riikide klastrid, kes on otsesed konkurendid

TEEK-ile, on välja toodud LISAS 1.

ESTRONICS eristub läbi selle, et primaarne fookus on riistvara arendusel / elektroonika disainil /

manussüssteemide programmeerimisel. Laiemalt IKTle keskenduv klaster niisuguseid võimekusi ei

oma, mistõttu on ESTRONICS-i turundamisel rõhuda eristuvale profiilile.

14 Vojvodina ICT Cluster Homepage. http://vojvodinaictcluster.org/about-us/ 15 ICT Network klastri Homepage. http://www.ict-net.com/en/ 16 Software Industry Pole Cluster Homepage. http://www.infopolus.hu/index.php?option=com_content&view=article&id=47&Itemid=58&lang=en 17 North Hungarian IT Cluster Homepage. http://www.infoklaszter.hu/index.php/en/

ESTRONICS

24

4. ESTRONICS: Ekspordile orienteeritud Eesti elektroonikatööstuse ettevõtteid koondav ühistegevuse platvorm

ESTRONICS klastri tööloogika on kujundatud lähtuvalt kesksest eesmärgist luua Eesti elektrooonikatööstuse ettevõtteid koondav ühistegevuse platvorm, eksportimaks kõrge lisandväärtusega tooteid, insenertehnilisi teenuseid ning toetamaks omatoodete arendust.

Vastava eesmärgi saavutamiseks on klaster üles ehitatud neljaks segmendiks jagunevate ettevõtluspartnerite baasilt: (1) Insenertehniliste teenuste pakkujad; (2) Omatoodete arendajad; (3) Masstootmisteenuse pakkujad; (4) Tugiteenuste osutajad. Klastri tööloogika lähtub eelnevalt kaardistatud arengutakistuste iseloomust (vt Ptk 2.2: ESTRONICS klastri situatsioonianalüüs). Ühistegevused jagunevad kolme kategooriasse: (1) Ühised müügi- ja turundustegevused; (2) Ühine toote-/ teenusearendus ja ettevõtete võimekuse arendus; ning (3) Klastri kui võimeka organisatsiooni arendus. Seejuures oleme partnerite kaasamisel jälginud, et kaetud oleks kõik toote elutsükli etapid alates toote esmase spetsifikatsiooni loomisest ja disainist kuni lõpptoodete / -rakenduste arendajate ning järelhooldusteenuste pakkujateni. Näeme, et niisuguse raamistiku kaudu suudame tagada tervikliku lähenemise, lahendamaks partnerite arengutakistusi läbi ESTRONICS-i kui elektroonikatöötusele olulise ühistegevuse platvormi.

4.1 Klastri tööloogika

Saavutamaks klastri sisulisi eesmärke (koordineerida ja soodustada koostööd insenertehniliste

teenuste, omatoodete ning masstootmisteenuste ekspordimahtude kasvatamiseks- vt ka ptk 1), on

ESTRONICS-i partnerite ühistegevused struktureeritud kolme kategooriasse: (1) Ühised müügi- ja

turundustegevused; (2) Elektroonikatoodete ja teenuste arendus; oskuste ja võimekuste

üisarendamine; (3) Klastri kui tugeva ühistegevuse platvormi arendamine. Allolev tabel annab täpsema

ülevaate vastava kolme tegevussuuna seostest Ptk-s 2.2 kirjeldatud arengutakistustega. Peatükk 5

toob seejärel välja tegevussuundadega seonduvad strateegilised eesmärgid ning detailse tegevuskava.

Tabel 6. ESTRONCIS-I tegevussuunad klastri partnerite arengutakistuste ületamiseks

ESTRONICS-i tegevussuunad SEONDUVAD ARENGUTAKISTUSED (Vt ka Ptk 2.2: ESTRONICS

klastri situatsioonianalüüs)

1 ÜHISED MÜÜGI- JA

TURUNDUSTEGEVUSED

ARENGUTAKSISTUS 1.1: Sihtturgude kontaktide puudumine (sh stabiilset töömahtu tagava püsikliendibaasi puudumine). ARENGUTAKISTUS 1.2: Vähene ülevaade ja teadmised sihtturgude kliendisegmentide spetsiifilistest eelistustest.

2

ELEKTROONIKATOODETE

JA TEENUSTE ARENDUS;

OSKUSTE JA VÕIMEKUSTE

ÜHISARENDAMINE

ARENGUTAKISTUS 2.1: Kogemuste ja teadmiste vähesus sihtturgude eripäradega arvestatava müügi- ja turundus-protseduuride väljaarendamiseks. ARENGUTAKISTUS 2.2: Ühtlustamata kvaliteedinõuded ja –standardid. ARENGUTAKISTUS 2.3: Ettevõtete vajadustele vastavate tööjõu õppe- ja koolitusprogrammide puudumine ARENGUTAKISTUS 2.4: Vähene võimekus mahukamate arendustööde iseseisvaks teostamiseks.

3 KLASTRI KUI TUGEVA

ÜHISTEGEVUSE

ARENGUTAKISTUS 1.3: Koostöögemuse puudumine eksporditurgudel ühiseks müügi- ja turundustöö teostamiseks. ARENGUTAKISTUS 2.5: Kogemuste puudumine partneritega koostöö ühiste toodete / teenuste pakkumiseks.

ESTRONICS

25

ESTRONICS-i tegevussuunad SEONDUVAD ARENGUTAKISTUSED (Vt ka Ptk 2.2: ESTRONICS

klastri situatsioonianalüüs)

PLATVORMI

ARENDAMINE

ARENGUTAKISTUS 3.1: Piiratud vahendid, investeerimaks omatoodete arendusse ning sisenemaks uutele välisturgudel. ARENGUTAKISTUS 3.2: Ühistegevuste vormis teostatud arenduste korral puudub detailne nägemus tulude ja kulude jagamise põhimõtetest. ARENGUTAKISTUS 3.3: Kõrged teadmiste ja konkurentsibarjäärid väliste investeerimis- ning rahastusallikate leidmiseks.

Alljärgnevalt vastavate tegevusvaldkondade toimeloogikast lähemalt.

I ÜHISED MÜÜGI- JA TURUNDUSTEGEVUSED

Defineeritud on viit tüüpi eeldused, mida ESTRONICS peab täitma, suutmaks edukalt teostada ühist

müügi- ja turundustööd. Vastavate eelduste täitmise eest vastutab otseselt klastri müügi- ja

turundusmeeskond, mille tegevust juhib klastri vastav töögrupp (vt ka ptk 4.3. Organisatsioon ja

juhtimine).

Tabel 7. Kriitilised eeldused koordineeritud müügi- ja turundustegevuse elluviimiseks

Eeldus Ellluvijad Sihtgrupp välisturgudel

1) Kombineeritud kompetentsid Müügi- ja turundusmeeskond (Klastri vastava töögrupi juhtimisel) Juriidika: Glimstedt Institutsionaalne tugi: Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Insenertehniliste teenuste allhankijad; Tootmisteenuste allhankijad; Omatoodete edasimüüjad

2) Kombineeritud võimekused

3) Kombineeritud hinnastamine

4) Läbirääkimisjõud

5) Riskide jagamise põhimõtted

II TOODETE JA TEENUSTE ÜHISARENDAMINE, sh ettevõtete sisemise võimekuse arendamine

Toodete ja teenuste ühisarendamine toimub vastavates arendusmeeskondades, kelle tööd

koordineerib ESTRONICS-i vastav töögrupp (vt ka ptk 4.3. Organisatsioon ja juhtimine). Võimaldamaks

laiapõhjalist koostööd, on klastri liikmeteks kaasatud elektroonika arendamise ja tootmisega

tegelevaid ettevõtteid kogu toote elutsükli ulatuses (vt tabelid 8 ja 9). Partnerite profiilid ning rollid on

täpsemalt kirjeldatud ptk-s 4.2 ning lisa käesoleva taotlusega kaasas olevates Partnerite infovormides.

ESTRONICS

26

Tabel 8. ESTRONICS: toote elutsükliülene elektroonikatööstuse koostööplatvorm

Esmane spets.

Disain Aren-dus

Proto-tüüpimine

Mass-tootmine

Integrat-sioon

Spets. Lõpp-rakendus

Hooldus, remont

(1) Eesti Elektroonikatööstuse Liit kui katusorganisatsioon

(2) THE Systems THE Systems

(3) Artec Design Artec Design

(4) Interconnect Product Assembly (IPA)

(5) Rantelon Rantelon

(7) Krakul Krakul

(8) IoT Technologies IoT Technologies

(9) Tehnolabor Tehnolabor

(10) Estrotech Estrotech

(11) Wazombi labs Wazombi Labs

(12) Teadusmosaiik Teadusmosaiik

(13) TECH Group

(14) Eesti Plastitööstuse Liit MTÜ

(15) Tartu Ülikool

(16) Tallinna Tehnikaülikool

(17) Eesti Kunstiakadeemia

Tabel 9. Tugiteenused ESTRONICS-i partnerite poolt vs allhangitud tegevused

Tugikompetentsid Klastri liige

Juriidiline nõustamine Advokaadibüroo Glimstedt (Partner nr 18)

Intellektuaalomandi alane nõustamine Osaliselt allhangitud; Glimstedt (Partner nr 18)

Turundus, sh teenuse/toote disain Eelkõige allhangitud; CoreGrow (Partner nr 6); Dstarter (assotsieerunud partner)

Müügijuhtimine CoreGrow (Partner nr 6)

Sertifitseerimine Allhangitud

III KLASTRI KUI TUGEVA ÜHISTEGEVUSE PLATVORMI ARENDAMINE

ÜHISTEGEVUSTE ARENDAMINE

Ühistegevuste arendamise peamiseks eesmärgiks on koostöökogemuse puudumisega kaasnevate

arengutakistuste ületamine. Algatuseks kaardistatakse koostöövõimalused ja huvid, misjärel lepitakse

kokku täpsemas koostööformaadis. Vastavate tegevuste täpsem sisu on kirjeldatud alapeatükis 5.2:

ESTRONICS klastri tegevuskava.

FINANTSVAHENDITE KAASAMINE

Koostöö soodustamiseks on klastri üheks eesmärgiks EAS-i väliste finantsvahendite leidmine.

Alternatiivsete finantsvahendite võimalikeks allikates on Euroopa Liidu ja regionaalsed

toetusprogrammid, klastrivälised ettevõtjad ning investorid.

PARTNERVÕRGUSTIKE KONTAKTIDE ARENDAMINE

ESTRONICS-i eesmärk on luua toimiv kontaktvõrgustik teiste elektroonika valdkonnaga kokku

puutuvate sihtturgude katuseorganisatsioonidega (nt klastrid, erialaliidud, ärikiirendid jne). Kuigi

ESTRONICS klastrisse kuuluvad ettevõtted on elektroonikatööstuse ettevõtted ning allpool nimetatud

ESTRONICS

27

katuseorganisatsioonid tegeleva muude tegevuste/valdkondadega, kasutatakse elektroonikat nn

võimaldava tehnoloogiana kõigis teadmismahukates valdkondades (autotööstus, energiatööstus,

keemiatööstus, taastuvenergeetika, jne) kas toodete komponendina või tootmist võimaldavates

seadmetes. Seetõttu arendatakse koostööd eesmärgiga kasutada katuseorganisatsioone

müügikanalitena sihtturgudele. Lisaks eelmainitule on võimalik algatada ühiseid arendusprojekte

katuseorganisatsioonide või partnerite tasandil erinevate Põhjamaade-Baltikumi, Läänemere ja üle-

Euroopaliste programmide nagu Horisont2020 raames.

Allpool on välja toodud näited katuseorganisatsioonidest, mille esindajatega on klastri juhtgrupi

liikmed loonud kontakte 2015.a. jooksul ning kellega koostöös on võimalik klastri huve edasi arendada.

Tabel 10. Näited katuseorganisatsioonidest, kellega on ESTRONICS klastri ettevalmistava tegevuse raames kontaktis oldud.

Suurim tööstuse arengut toetav klaster Lõuna-Norras. 12 liiget (juhtivad suurettevõtted keemia- ja metallitööstusettevõtted).

Käive: 10 miljardit Norra krooni;

Töötajate arv: 3000;

T&A tegevuste kulu aastas: 250 milj. NOK-i.

Visioon: maailma juhtiv säästva tööstuse teadmiste keskus.

Kristiansand, Norra

Varajase staadiumi riskikapitali investeeringute firma, mis investeerib cleantech valdkonna ettevõtetesse. Portfellis 14 ettevõtet.

Helsingi, Soome

Soome üks suurimaid ülikoole ning Põhja-Euroopa peamisi teadusuuringute ja innovatsiooni keskusi. Üle 19 000 õpilase ja 5000 töötaja.

Helsingi, Soome

Cleantech valdkonna ekspertide võrgustik (ca 900 eksperti), rohkem kui 150 projekti hetkel käigus.

Helsingi, Soome

63 partnerettevõtet. Oslo piirkonna suurimaid era-algatuslikke klastreid.

Oslo piirkond, Norra

Põhjamaade üks suurimaid tervisetehnoloogiate klastreid. Ca 140 partnerettevõtet.

Oslo, Norra

Kõige kiiremini kasvav Norra klaster rohkem kui 60 ettevõttega.

Agderi piirkond, Norra

ESTRONICS

28

Ligipääs rohkem kui 100-le tervisetehnoloogia ettevõttele ning lõppkasutajale (haiglad, tervisekeskused, polikliinikud).

Lund, Rootsi

Taani Tehnoloogiainstituut on üks maailma suurimaid eraõiguslikke instituute, pakkudes tehnoloogilisi teenuseid nagu nõustamist, testimist, sertifitseerimist ja koolitust ettevõtetele ja avaliku sektori organisatsioonidele. Käive ca 145 miljonit eurot ja rohkem kui 1000 töötajat.

Taastrup, Taani

Veeteede Arenduskeskus Euroopas on Taani merendusklaster ja võrgustik, mis koosneb 131 liikmest.

Kopenhaagen, Taani

CLEAN on Taani juhtiv cleantech organisatsioon, millel on rohkem kui 170 liiget kogu rohelise tehnoloogia sektoris.

Kopenhaagen, Taani

Smartlog on 151 ettevõtte võrgustik, toetamaks tarkade ja intelligentsete logistiliste lahenduste kasutuselevõttu ja edendamaks teadmiste vahetamist Põhja-Jüütimaa ettevõtete vahel.

Aalborg, Taani

ESTRONICS

29

4.2. Partnerite profiilid

Tabel 11. Klastri liikmete profiilide lühiülevaade

1) Eesti Elektroonikatööstuse Liit 2) THE Systems 3) Artec Design

Roll klastris Juhtpartner Insenertehnilised teenused; Omatooted Insenertehnilised teenused; Omatooted

Tegutsemisvaldkond

Eesti elektroonikatööstuse katuseorganisatsioon

Kogu toote elutsükli etapid (tootearendus, spetsifikatsioon, prototüüpimine, testimine). Tegevusvaldkondadeks seire aparaadid, elektrilised sõidukid, LED valgustid.

Võimekuste hulka kuuluvad tarkvara/riistvara disain, tööstusdisain, tootmine (prototüüpimine, testimine, SMD kokkupanek).

Rohkem infot

http://www.estonianelectronics.eu/en/home

http://www.the-systems.com/ http://www.artecdesign.ee/en/services

4) IPA 5) Rantelon 6) CoreGrow

Roll klastris Masstootja (EMS) Insenertehnilised teenused; Omatooted; EMS Tugiteenuste pakkuja: Müük, turundus, äriarendus

Tegutsemisvaldkond

Põhitegevusalaks masstootmine (EMS), vajadusel pakuvad klientidele arendust elektroonika valdkonnas. Tegutsevad energia-, telekommunikatsiooni- ja autotööstuses.

Ettevõte tegutseb peamiselt kommunikatsioonivaldkonnas (raadiosageduslike elektroonikaseadmete disain, tootmine ja hulgimüük). Võimekuste hulka kuuluvad riistvara ja tarkvara disain, tööstusdisain, tootmine.

Tugiteenused: äriarendus ja konsultatsioon, müügijuhtimine.

Rohkem infot

http://www.ipa.ee/ http://www.rantelon.ee/cgi-bin/read?bt=m1&id1=001&lang_id=eng

www.coregrow.eu

7) Krakul 8) Thinnect 9) Tehnolabor

Roll klastris Insenertehnilised teenused; Omatooted Insenertehnilised teenused; Omatooted Insenertehnilised teenused

Tegutsemisvaldkond

Tegeleb sardsüsteemide arendusega, planeerimisega, tootmisega. Lisaks kontrollerite tegemine, süsteemidisain. Tegevusvaldkondadeks tööstusautomaatika ja robootika.

Tegutseb asjade Interneti valdkonnas, omatoode võimaldab asjade võrgustumist, lisaks pakuvad tootearendust.

Riist- ja tarkvara arendus elektroonika, mehaanika ja optika valdkondades.

Rohkem infot

http://krakul.eu/ http://www.iot.ee/ http://tehnolabor.ee/

ESTRONICS

30

10) Estrotech 11) Wazombi Labs 12) Teadusmosaiik

Roll klastris Insenertehnilised teenused; Omatooted Insenertehnilised teenused; Omatooted Insenertehnilised teenused; Omatooted

Tegutsemisvaldkond

Elektroonika disain, prototüüpimine, mehaanika / mehhatroonika, programmeerimine.

Tootearendus riistvara, mobiilitarkvara ja asjade Interneti valdkonnas.

Riist- ja tarkvaraarendus

Rohkem infot

http://www.estrotech.eu/ www.wazombi.com http://www.sciencemosaic.com

13) TECH Group 14) Eesti Plastitööstuse Liit 15) Tartu Ülikool

Roll klastris EMS teenuse pakkumine; Disain ja tootearendus

EMS-ide, insenertehniliste teenusepakkujate ja matoodete arendajate toetamine valdkondlike (plast, komposiidid) teadmistega

Teadusasutus

Tegutsemisvaldkond

Tech Group-l on kolm peamist tegevusvaldkonda 1) automaatikaseadmete valmistamine

Tööstusele; 2) tootmise allhanketeenuse pakkumine; 3) disaini ja tootearendusteenuse

pakkumine

Eesti Plastitööstuse Liidu eesmärgiks on liikmesettevõtete huvide esindamine ja ühiste koostööprojektide läbiviimine. Liitu kuulub 35 ettevõtet. Liidu peamised tegevused: 1) Valdkonna esindamine 2) Erialainfo ja täiendkoolitused 3) Liikmete ühistegevused

Tootearenduse kogu tsükkel (projekteerimine, planeerimine, spetsifikatsioon, prototüüpimine, tootmine koostööpartneritega).

Rohkem infot

http://www.techgroup.ee/ http://www.plast.ee/ http://www.ut.ee/en

16) Eesti Kunstiakadeemia 17) Tallinna Tehnikaülikool 18) Glimstedt

Roll klastris Teadusasutus Teadusasutus Juriidilised teenused

Tegutsemisvaldkond

Tootekujundus, teenusekujunduse uuringud, kasutajaliidese kujundus, graafiline disain (turundusmaterjalid), tootedisain, nutikas disain.

Tootearendus – projekteerimine, planeerimine, spetsifikatsioon, prototüüpimine.

Tugiteenused: juriidiline nõustamine, intellektuaalomandi kaitse, kaubamärgi vaidlused, lepingud.

Rohkem infot

http://www.artun.ee/en/ http://www.ttu.ee/en http://www.glimstedt.ee/?lang=6

Ühtlasi tegeletakse pidevalt nii ametlike kui ka assotsieerunud partnerite kaasamisega klastri tegevustesse (Vt ka Lisa 2. Klastri assotsieerunud partnerid).

ESTRONICS

31

4.3. Organisatsioon ja juhtimine

Joonis 7. ESTRONICS-i juhtimisstruktuur

ÜLDKOOSOLEK

Klastri strateegiline juhtimine ning eesmärkide seadmine toimub klastri üldkoosolekute kaudu.

Üldkoosolekuid peetakse minimaalselt 2 korda aastas, erakorralistel juhtudel sagedamini.

Üldkoosolekutel defineeritakse klastri tegevussuunad, üldine tegevuskava järgnevaks 1,5 aastaks ja

täpne tegevuskava järgnevaks pooleks aastaks. Üldkoosoleku täpsemad volitused, vastutus ning

strateegiliste juhtimisotsuste vastuvõtmise reeglid on kirjas ESTRONICS klastri konsortsiumlepingus.

JUHATUS

Klastri juhatus valitakse ja kinnitatakse ametisse üldkoosoleku poolt. Juhatusse kuulub klastri

projektijuht; Eesti Elektroonikatööstuse esindaja; Toote / Teenuse arendustiimi juht; Müügi- ja

turundustiimi juht; ning üks partnerite poolt kollektiivselt valitud täiendav esindaja. Klastri juhatuse

näol on tegemist mitteformaalse üksusega, mille ülesandeks on jälgida ning toetada klastri

strateegia elluviimist.

PROJEKTIJUHT / CEO (vastutab: Elektroonikatööstuse Liit)

Klastri projektijuht on ühtlasi ESTRONICS-i tegevjuht, kelle ülesanneteks on klastri esindamine

üritustel ja avalikkusega suhtlemine. Lisaks viib klastri tegevjuht läbi üldkoosolekuid ning toetab

klastri arendusjuhi tegevusi klastri arengusuundade jälgimise ja arendusjuhi tegevuse kontrollimise

kaudu. Klastri tegevjuht tegutseb töökohal 0,5 koormusega. Klastri projektijuhi detailsemad

ülesanded on kirjas ametijuhendis.

Lisaks on projektijuhti alluvuses ette nähtud (sisse ostetud teenusena) 0,5 koormusega assistendi

/ raamatupidaja töökoht, kelle ülesanneteks on klastrijuhi tegevuste elluviimise abistamine,

projekti aruandluse korraldamine ning klastri tegevuste kohta informatsiooni jagamine.

ARENDUSJUHT (vastutab: Elektroonikatööstuse Liit)

Arendusjuht on klastri palgaline täistöökoht, kelle vastutuseks on klastri arendustegevuste

täideviimine või nende tegevuste läbiviimiseks eelduste loomine. Nende hulka kuuluvad välismaiste

ESTRONICS

32

turundusürituste korraldajatega suhtlemine, turundusürituste korraldamine Eestis, teiste

katusorganisatsioonidega kontaktide loomine jmt. Klastri arendusjuhi ülesanded on detailsemalt

kirjas ametijuhendis.

MÜÜGI- JA TURUNDUSTIIM (vastutab: Elektroonikatööstuse Liit)

ESTRONICS-i strateegia tugineb kolme tüüpi lahenduste müügile: (a) insenertehnilised teenused;

(b) omatooted; (c) masstootmine kombineerituna insenertehniliste teenustega.

Olenevalt partnerite profiilidest ja kattuvatest huvidest, kujundatakse töögrupid ühise tuundustöö

teostamiseks. Vastavate töögruppide loomise ning ühishuvide kaardistamise eest vastutab Müügi-

ja Turundustiimi juht.

Alljärgnevalt on välja toodud vastavate lahenduste peamised müügi- ja turunduskanalid ühes

vastavate kanalite eest vastutavate osapooltega.

Turunduskanal Vastutaja

Otsekontaktide loomine sihtturgudel Müügi- ja turundustiimi juht koostöös klastri

Projektijuhi ning Arendusjuhiga.

Kontaktide vahendamine klastri

partnerite vahel (nt kombineeritud

kompetentside korral)

Klastri partner koostöös müügi- ka turundustiimi

juhiga

Ühised kontaktide loomised klastri

partnerite poolt Klastri partner(id) iseseisvalt

TOOTE / TEENUSE ARENDUSTIIM (vastutab: Elektroonikatööstuse Liit)

Toote / teenuse arendustiim koosneb ühisarendustes osalevate partnerite põhjalt moodustatud

töögruppidest. Vastavate töögruppide loomise eest vastutab Toote- ja teenusearenduse tiimi juht.

Toote / teenuse arendustiimi tööformaadiks on kaardistada ühishuvid toodete / teenuste

arendamiseks, defineerida potentsiaalsed võimalused (rahastamine, klastri sisemised ja välimised

võimekused ja kompetentsid, klient, turg, jne) ning võimaluse korral viiakse toote / teenuse

arendusega seotud tegevused ellu. Sõltuvalt arenduse iseloomust kaasatakse väliseid partnereid, sh

tugiteenuste pakkujaid toote / teenuse arenduse tiimi tegevustesse.

ESTRONICS

33

5. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA

5.1 Missioon, visioon ja strateegilised eesmärgid

ESTRONICS-i missioon

Viia Eesti riistvaraarendajad maailmakaardile ning seeläbi toetada Eesti kui tugeva IKT riigi kuvandi kinnistumist.

ESTRONICS-i visioon ehk kuidas missiooni teostame

Loome toote elutsükli etappide ülese elektroonikatööstuse ühistegevuse platvormi, mille kaudu arendame koostööd (a) välisturgudele elektroonika arendusteenuse eksportimiseks; (b) lõppkasutajatele suunatud toodete iseseisvaks arendamiseks; ning (c) masstootmisteenuste (EMS) sidumiseks Eestis pakutavate arendusteenustega, kasvatades seeläbi kogu elektroonikatööstuse kui olulise eksporditulu allika lisandväärtust.

STRATEEGIILISED EESMÄRGID ESTRONICS klastri strateegilised eesmärgid jaotuvad ettevõtete ja ESTRONICS klastri tasandite

vahel.

Ettevõtete tasandil on strateegiline eesmärk läbi ühistegevuste kõrge lisandväärtusega toodete ja

insenertehniliste teenuste ekspordivõimekuse kasvatamine. Allolev tabel annab koondülevaate klastri

partneriks olevate nutika spetsialiseerumise kasvualade hulka kuuluvate elektroonikatööstuse

ettevõtete agregeeritud strateegilistest eesmärkidest perioodiks 2014 – 2019.

Joonis 8. Partnerite kombineeritud müügikäibe eesmärgid toote- ja teenusegruppide lõikes (mEUR)

4 5 87

21

3525

33

50

2 0 1 5 2 0 1 8 2 0 2 1

Tootearendusteenus Omatoode Masstootmisteenus

ESTRONICS

34

Tabel 12. Klastri partneriks olevate NS kasvualade hulka kuuluvate partnerettevõtete strateegilised

eesmärgid perioodiks 2014 - 2019

STRATEEGILINE EESMÄRK 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Müügikäive ('000 EUR) 29 710 35 232 38 629 44 553 58 556 81 113

Sh ekspordikäive ('000 EUR)

24 031 27 367 30 967 36 486 49 933 71 683

Müügikäibe kasv oluliselt muudetud toodetest / teenustest ('000 EUR)

5 335 8 877 10 007 12 405 16 393 24 296

Sh Omatoodete müügitulu kasv ('000 EUR)

4 292 6 531 7 800 11 438 20 623 42 130

T&A investeeringute kasv ('000 EUR)

473 955 1 079 1 272 1 517 1 632

Lisandväärtuse kasv töötaja kohta ('000 EUR)

23 166 24 958 27 983 38 853 44 796 47 845

Kokku töötajaid 291 318 335 358 383 398

Sh tipptasemel elektroonikavaldkonna

insenerid 70 99 116 138 162 177

ESTRONICS-i klastri kui organisatsiooni strateegiline eesmärk on luua Eesti elektroonikatööstuse

ettevõtteid koondav jätkusuutlik ühistegevuse platvorm, mis toetaks klastri partnereid eespool

toodud strateegiliste eesmärkide realiseerimisel. Täpsemalt on ESTRONICS klastril kriitliine roll

järgmiste eespool defineeritud ettevõtte tasandi strateegiliste eesmärkide saavutamisel:

Ekspordi müügikäibe kasvatamine;

Oluliselt muudetud toodete ja teenuste müügimahtude kasvatamine;

Lisandväärtuse kasvatamine töötaja kohta;

Tipptasemel elektroonikainseneride palkamine ja/või väljakoolitamine

Vastavaid ettevõttetasandi eesmärke toetab klaster läbi järgmiste klastritasandi strateegiliste

eesmärkide:

Klastri tasandi strateegiliste eesmärkide grupp 1: Müügi- ja turundusvõimekuse arendamine

Eelduste loomine ja edasiarendamine ühisturundus- ja müügitegevusteks. Mõõdetavad

tulemused: ettevõtete üleste ressursside ja kompetentside kaasamise põhimõtted on kokku lepitud

(sh on loodud raamlepingud vastutuse jaotuse ning intellektuaalomandi õiguste küsimuste

reguleerimiseks). Klastri partnerid on ühisturundus- ja müügitegevuste tulemusena saavutanud

minimaalselt 30% oluliselt muudetud toodete / teenuste müügikäibest.

Klastri tasandi strateegiliste eesmärkide grupp 2: Toote- ja teenusearenduse võimekuse arendamine

Eelduste loomine toodete ja teenuste ühisarenduse teostamiseks; oskuste ja teadmiste

jagamiseks ning ühiseks edasiarendamiseks. Mõõdetavad tulemused: ühisarenduse tulemusena on

edukalt lansseeritud minimaalselt 5 toodet ja/või teenust; klastri partnerid osalevad regulaarselt

ühiskoolitustes.

ESTRONICS

35

Klastri tasandi strateegiliste eesmärkide grupp 3: Partnervõrgustiku ja innovatsioonialase koostöö

arendamine

Klaster suudab toetada targa elektroonika valdkonna arengut, toimides ühistegevuse platvormi ning

tugiteenuste teadmiste ja oskuste kompetentsikeskusena (mõõdetav tulemus: klastril on 2019.

aastaks minimaalselt 35 NS kasvualasse kuuluvat ettevõtluspartnerit.

Klaster on loonud jätkusuutlikuks toimimiseks ka EAS-i toetuse järgselt (mõõdetav tulemus:

väljumisstrateegia toimivus).

Klaster on viinud Eesti elektroonikatööstuse maailmakaardile ning loonud seeläbi usaldusväärse

imago Eesti elektroonikavaldkonna ettevõtete kaasamiseks mahukatesse arendusprojektidesse ning

hankimaks Eestis valmistatud elektroonikatooteid (mõõdetav tulemus: rahvusvahelised

omatoodete müügi edulood; insenertehniliste teenuste pakkujad teostavad teenusteid

rahvusvaheliselt tunnustatud konglomeraatidele ja/või T&A asutustele).

Strateegiliste eesmärkide elluviimise tulemusena eeldatakse järgmiste väljundnäitajate saavutamist:

Tabel 13. ESTRONICS projekti tulemusena saavutatud väljundnäitajad lähtuvalt klastrite arendamise

toetuse taotluse hetkeks klastriga liitunud partnerite arvust

Väljundindikaator Sihtväärtus

Nutika spetsialiseerumise kasvualadesse kuuluvate toetust saanud

äriühingute arv 11

Innovatsioonialast koostööd teinud klastri partnerite arv 12

Ülikoolide ja teiste kõrgkoolidega innovatsioonialast koostööd teinud

ettevõtjate osakaalu suurenemine kõigi küsitletud ettevõtjate hulgas; 11

Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu, mida

arvestatakse protsendina sisemajanduse kogutoodangust, suurenemine Partnerite infovormist

Kasvualadesse kuuluvate toetust saanud ettevõtete arv 11

Väljundindikaatorite seire elluviimise eest vastutab klastri projektijuht. Klastri projektijuht peab

projekti käigus jooksvalt iga 12 kuu tagant väljundiindikaatorite tulemusi kontrollima, kogudes selleks

klastri partneritelt vastavat infot.

5.2 ESTRONICS klastri tegevuskava

Alljärgnevalt on esmalt visualiseeritud ESTRONICS-i olulisemad tegevused perioodil 2015 – 2021.

seejärel annab tabel 14 detailsema ülevaate käesoleva Klastri arendamise toetuse taotluse raames

esitatava projekti tegevuskavast perioodiks jaanuar 2016 kuni detsember 2018. NB! Tegevuskava on

disainitud lähtuvalt ESTRONICS partnerite seas läbi viidud sihtuuringu käigus kaardistatud

arengutakistustest ning sellega seonduvalt välja töötatud ühistegevusplatvormi olulisematest

väljakutsetest (vt ka Ptk 2.2: ESTRONICS klastri situatsioonianalüüs).

ESTRONICS

36

2015 Q1 Q2 Q3 2016 P

AR

TNER

ID

KLA

STER

ETTE

VÕ

TE

T&A

PA

RTN

ER

Ettevalmistav töö:

Organisatsiooni loomine; Strateegiliste eesmärkide

seadmine; Võimalike partnerite

kaardistamine ja nende kaasamine;

Tegevuskavade koostamine, tööjaotuse kokkuleppimine

ELEKTROONIKA EKSPORDIKLASTRI

STORY-LINE-i SÕNASTAMINE

ESMANE INFO KOGUMINE SIHTTURGUDEL

EELKOKKULEPPED RV VÕRGUSTIKEGA

MÜÜGI- JA

TURUNDUSTIIMID

ALUSTAVAD TÖÖD

ÜHISHUVIDE JA

KOOSTÖÖVÕIMALUSTE

KAARDISTAMINE

ÜHISTE TOODETE /

TEENUSTE

PAKKUMIS-

VÕIMALUSTE

KAARDISTAMINE

ESTRONICS

37

2016 Q1 Q2 Q3 2017 P

AR

TNER

ID

KLA

STER

ETTE

VÕ

TE

T&A

PA

RTN

ER

Brand, koduleht, muud

materjalid

Ettevõtete sõnumid lähtuvalt

klastri story-line-st

Aktiivne töö kliendikontkatide võrgustiku arendamiseks

Kontaktide loomine potentsiaalsete klientidega (omatooted ja tootearendusteenus)

Rahvusvaheline

konverents

Aktiivne ühistrundus vastavalt eesmärkidele ja tegevuskavale

Jätkub klastri rahvusvahelistumine. Näiteid ühisüritustest välismaal: Scandinavian

Electronics Event (Rootsi); Elkom (Soome); Slush (Soome)

Ühiste

arendustegevuste

koordineerimine

Esimesed omatoodete

prototüübid

Esimesed ühiselt müüdud teenuste edulood

Investorite ja rahastuse kaasamine arenduses olevate

toodete kommertsialiseerimiseks

Kollektiivne tööjõu (sh tudengite) koolitamine

Nõudluspõhine arendustöö T&A partneritega

Esimesed omatoodete

müügi edulood

ESTRONICS

38

2017 2018 2019

PA

RTN

ERID

KLA

STER

ETTE

VÕ

TE

T&A

PA

RTN

ER

Klastri kuvand on

sihtturgudel nähtav; klastri

partnerid on tuntud kui

kvaliteetsete toodete /

teenuste pakkujad

Eesti omab lisaks tugevale tarkvarakuvandile

ka head riistvara arendaja mainet

OMATOODETE MÜÜGI EDULOOD

ESIMESED LITSENTSITULUD ÜHISARENDATULT TOODETELT

Jätkub müügi- ja turundustöö vastavalt eesmärkidele ja tegevuskavale

Jätkub klastri turundamine

Klastri partnervõrgustik sisaldab sihtturgude

võtmeorganisatsioone kogu toote elutsükli üleselt

Rahvusvaheline

konverents

ESTRONICS

39

2020 2021 2022 P

AR

TNER

ID

KLA

STER

ETTE

VÕ

TE

T&A

PA

RTN

ER

ESTRONICS-i uue perioodi

strateegia koostamine

EESTI ELEKTROONIKAVALDKONNA HARIDUS VASTAB ETTEVÕTJATE VAJADUSTELE;

RAHVUSVAHELISED TUDENGID SOOVIVAD ÕPPIDA SIINSETE KÕRGKOOLIDE ERIALADEL

Jätkub müügitöö vastavalt eesmärkidele ja tegevuskavale

Jätkub klastri turundamine

Rahvusvaheline

konverents

ESTRONICS

40

Tabel 14. Tegevuskava 2016 - 2018

Jrk nr

Tegevus Toetatav (jah/ei)

Oodatavad tulemused Vastutaja Osale-ja(d)

2016 (kvartal) 2017 (p.a.)

2018 (p.a.)

Kulukoht (NB! Bold-s kulu, millele kaasatakse toetust)

I II II IV I II I II

1. Teadmiste ja võimekuse arendus (EAS-i eelarves = 'Arendustegevused')

1.1

Sihtturu uuringud ja ekspertiisid ning teadusuuringud lähtuvalt ESTRONICS-i fookusvaldkondadest

Jah

Omandatud on detailsed teadmised sihtturu kliendisegmentide spetsiifilistest eelistustest, funktsionaalsusnõuetst jmt-st.

Arendus-juht (Ele)

Projekti-juht (Arno)

x x x x x x x x

Teenus väljastpoolt klastrit ning T&A partneritelt (tasub klaster lähtuvalt KAT § 6 lõike 2 punktist 1; ja kooskõlas KAT § 7 lõike 3 punktiga 1)

1.2

Elektroonika-inseneri paketid tudengitele koostöös ettevõtja(te), EKA / TTÜ / TÜga

Jah

Valdkonna ettevõtjatel on võimalik koolitada tööjõudu senisest oluliselt tõhusamatel meetoditel ning tihedamas koostöös T&A asutustega. Selle tulemusena väheneb noorte töötajate sisseelamise aeg ning suureneb ettevõtte tootlikkus läbi kvaliteetsemate toote- ja teenusearendusteenuste, masstootmisteenuste ning ühtlasi omatoodete pakkumise. Toetab ühtlasi Nutika Spetsialiseerumise IKT kasvuala raames välja toodud IKT spetsialistide puuduse kitsaskoha lahendamist.

Arendus-juht (Ele)

Partnerid praktika-kohtade pakku-miseks

x x x x x x x x

Tudengite kaasamise kulu (tasub klastri partner lähtuvalt KAT § 6 lõike 2 punktist 1; ja kooskõlas KAT § 7 lõike 3 punktiga 1 ja/või punktiga 4 ning ÜM §3 lõike 1 punktiga 1)

1.3

Mehaanika-inseneri paketid tudengitele koostöös ettevõtja(te), EKA / TTÜ / TÜga

Jah Arendus-juht (Ele)

Partnerid praktika-kohtade pakku-miseks

x x x x x x x x

1.4

Embedded tarkvaraarendaja pakett koostöös ettevõtja(te), EKA/TTÜ/Tüga

Jah Arendus-juht (Ele)

Partnerid praktika-kohtade pakku-miseks

x x x x x x x x

1.5

Disainerite paketid tudengitele koostöös ettevõtja(te), EKA / TTÜ / TÜga, Plastitöösuse Liiduga

Jah Arendus-juht (Ele)

Partnerid praktika-kohtade pakku-miseks

x x x x x x x x

ESTRONICS

41

Jrk nr

Tegevus Toetatav (jah/ei)

Oodatavad tulemused Vastutaja Osale-ja(d)

2016 (kvartal) 2017 (p.a.)

2018 (p.a.)

Kulukoht (NB! Bold-s kulu, millele kaasatakse toetust)

I II II IV I II I II

1.6

Tööjõu koolitamine: Elektroonika- ja tootedisainerite pakettide väljaarendamine ja rakendamine koostöös ettevõtjate, EKA, TTÜ, TÜ, Plastitööstuse Liidu ning väliste osapooltega

Jah

ESTRONICS koolitusüritused on ellu viidud järgmiste ürituste raames: Garage48 Hardware & Arts Suurenenud on elektroonikavaldkonna üldine tuntus ja inseneri ning disaineri elukutse populaarsus. ESTRONICS-i liikmed on jäänud tööturul silma kui atraktiivsed tööandjad. Robotex TechnoHack

Arendus-

juht (Ele)

Partnerid koolitusürituste ellu-viimiseks

x x x x

Sisseostetud teenus; Partnerite juhendamiskulu (tasub klaster lähtuvalt KAT § 6 lõike 2 punktist 1; ja kooskõlas KAT § 7 lõike 3 punktidega 1 ja 4)

1.7

Ametioskuste arendamise pakettide väljaarendamine ja rakendamine olemasolevatele töötajatele

Jah

ESTRONICS-i partnerite ametialaseid oskusi on täiendatud järgnevates fookusvaldkondades: Toote elutsüklijuhtimine; IPC standardite baaskoolitused klastripartnerite kvalifikatsiooni tõstmiseks (sh IPC-A-610 ja IPC J-STD-001); Vastavuse ettevalmistus kvaliteedi-juhtimisstandardile ISO 9001:2015

Arendus-juht (Ele)

Partnerid koolitus-ürituste ellu-viimiseks

x x x x x x x x

Sisseostetud teenus (tasub klaster lähtuvalt KAT § 6 lõike 2 punktist 1; ja kooskõlas KAT § 7 lõike 3 punktiga 1)

1.8 Tootmis- ja teenusepakkumis-

Jah (osa-liselt)

Loodud on süsteemne ülevaade potentsiaalselt

Arendus-juht (Ele)

Projekti-juht

x x x x x x x x ESTRONICS personalikulu (lähtuvalt KAT § 6 lõike 2

ESTRONICS

42

Jrk nr

Tegevus Toetatav (jah/ei)

Oodatavad tulemused Vastutaja Osale-ja(d)

2016 (kvartal) 2017 (p.a.)

2018 (p.a.)

Kulukoht (NB! Bold-s kulu, millele kaasatakse toetust)

I II II IV I II I II

võimekuse kaardistamine; Ühistööde teostus-põhimõtete väljatöötamine ja edasiarendus

kasutatavast võimekusest ühes eelkokkulepetega ressursside ristkasutamiseks (sh raamlepingud)

(Arno); Toote- ja teenuse-arenduse tiimi juht (Siim); Müügi- ja turundus-tiimi juht (Mart)

punktist 2; ja kooskõlas KAT § 7 lõike 4 punktiga 5); Arendustiimide töö teostatakse väljaspool EAS-lt taotletavat klastrite arendamise toetust

1.9

Veebipõhise ressursside ühiskasutus-keskkonna haldus ja arendus

Jah (osa-liselt)

Klastriüleseks ressursside ristkasutamiseks ning ühispakkumisteks vajalik info on igapäevaselt ajakohastatud; Veebipõhist keskkonda on pidevalt täiendatud / uuendatud vastavalt klastripartnerite vajadustele

Arendus-juht (Ele)

Projekti-juht (Arno); Toote- ja teenuse-arenduse tiimi juht (Siim); Müügi- ja turundus-tiimi juht (Mart)

x x x x x x x

ESTRONICS personalikulu (lähtuvalt KAT § 6 lõike 2 punktist 2; ja kooskõlas KAT § 7 lõike 4 punktiga 5); Arendustiimide töö teostatakse väljaspool EAS-lt taotletavat klastrite arendamise toetust

1.10

Toote- ja teenusearendus-ideede kogumine ja süstematiseerimine; Ühisarenduste ettevalmistus ja teostamine

Ei

Initsieerivate ettevõtete ideed on leidnud väljundi; Arendustegevusteks on leitud vajalikud finants-vahendid ning rollid on jaotatud nii klastri partnerite kui ka väliste osapoolte vahel (sh assotsieerunud partnerid ning EETL liikmed)

Toote- ja teenuse-arenduse tiimi juht (Siim)

Arendu-sest huvita-tud klastri-partnerid

x x x x x x x x

Arendustiimide töö teostatakse väljaspool EAS-lt taotletavat klastrite arendamise toetust

ESTRONICS

43

Jrk nr

Tegevus Toetatav (jah/ei)

Oodatavad tulemused Vastutaja Osale-ja(d)

2016 (kvartal) 2017 (p.a.)

2018 (p.a.)

Kulukoht (NB! Bold-s kulu, millele kaasatakse toetust)

I II II IV I II I II

2. Ühisturundus (EAS-i eelarves = 'Ühisturundustegevused')

2.1

Sihtturgudele suunatud kontaktide otsing; Teenused suunatud infohankeks

Jah

Teostatud on minimaalselt viis suunatud kontaktiotsingut aastas, toetamaks ühisturundus- ja klastri rahvusvahelistumise tegevusi.

Arendus-juht (Ele)

Projekti-juht (Arno)

x x x x x x x x

Sisseostetud teenus (tasub klaster lähtuvalt KAT § 6 lg 2 punktist 2; ja kooskõlas KAT § 7 lg 4 punktiga 1)

2.2 Elektroonikamesside ühiskülastused

Jah

Aastas külastatud minimaalselt kahte sihtturu elektroonikamessi kokku 10 klastri partneri osalusel.

Arendus-juht (Ele)

Projekti-juht (Arno); Ühis-külastus-tel osalevad partnerid

x x x x

Ühiskülastustega kaasnevad kulud (tasub klastri liikmed lähtuvalt KAT § 6 lg 2 punktist 2; ja kooskõlas KAT § 7 lg 4 punktidega 2,3,4 ja 5)

2.3

Spetsiifilisi huve teenivate messide külastus: nt mehhantroonika- ja/või disainimess

Jah

Aastas on külastatud minimaalselt kahte sihtturu messi, mis teenivad klastri partnerite spetsiifilisest profiilist tulenevaid huve ja toetavad seeläbi klastri strateegiliste eesmärkide saavutamist.

x

x x

2.4 Ühiskülastus: Soome Jah

Aastas on teostatud üks õppereis minimaalselt 5 klastri partneri osalusel Helsinki ja/või Oulu piirkonna tehnoloogia-linnakutesse. Loodud o nkontakte potentsiaalsete

x x x

ESTRONICS

44

Jrk nr

Tegevus Toetatav (jah/ei)

Oodatavad tulemused Vastutaja Osale-ja(d)

2016 (kvartal) 2017 (p.a.)

2018 (p.a.)

Kulukoht (NB! Bold-s kulu, millele kaasatakse toetust)

I II II IV I II I II

insenertehniliste teenuste tellijate ning omatoodete arenduspartneritega.

2.5 Ühiskülastus: Rootsi Jah

Aastas on teostatud üks õppereis minimaalselt 5 klastri partneri osalusel Stockholmi, Skane ja/või Göteborgi piirkonna tehnoloogia-linnakutesse. Loodud o nkontakte potentsiaalsete insenertehniliste teenuste tellijate ning omatoodete arenduspartnerite / lõppkasutajatega

x x x

2.6 Ühiskülastus: Taani Jah

Aastas on teostatud üks õppereis minimaalselt 5 klastri partneri osalusel Kopenhaageni ja/või Aalborgi piirkonna tehnoloogia-linnakutesse. Loodud on kontakte potentsiaalsete insenertehniliste teenuste tellijate ning omatoodete arenduspartnerite / lõppkasutajatega

x

x x

2.7 Ühiskülastus: Norra Jah Aastas on teostatud üks õppereis minimaalselt 5

x x x

ESTRONICS

45

Jrk nr

Tegevus Toetatav (jah/ei)

Oodatavad tulemused Vastutaja Osale-ja(d)

2016 (kvartal) 2017 (p.a.)

2018 (p.a.)

Kulukoht (NB! Bold-s kulu, millele kaasatakse toetust)

I II II IV I II I II

klastri partneri osalusel Oslo, Kristiansandi ja/või Bergeni piirkonna tehnoloogia-linnakutesse. Loodud on kontakte potentsiaalsete insenertehniliste teenuste tellijate ning omatoodete arenduspartnerite / lõppkasutajatega

2.8 Ühiskülastus: Saksamaa

Jah

Aastas on teostatud üks õppereis minimaalselt 5 klastri partneri osalusel Lõuna-Saksamaa tööstuspiirkonna esindajatega tutvumiseks. Loodud on kontakte potentsiaalsete insenertehniliste teenuste tellijate ning omatoodete arenduspartnerite / lõppkasutajatega

x x x x

2.9 Ühiskülastus: Inglismaa

Jah

Külastused toimuvad alates 2017. aastas. Aastas on teostatud üks õppereis minimaalselt 5 klastri partneri osalusel Birgminghami, Newcastle-i ja/või Manchester-i

x x

ESTRONICS

46

Jrk nr

Tegevus Toetatav (jah/ei)

Oodatavad tulemused Vastutaja Osale-ja(d)

2016 (kvartal) 2017 (p.a.)

2018 (p.a.)

Kulukoht (NB! Bold-s kulu, millele kaasatakse toetust)

I II II IV I II I II

tööstuspiirkondadesse. Loodud on kontkte potentsiaaslete insnertehniliste teenuste tellijate ning omatoodete arenduspartnerite / lõppkasutajatega.

2.10 Edasimüügi põhimõtete väljatöötamine

Ei

Loodud on raamkokkulepped initsieeriva partneri poolt klastri partneri toodete / teenuste edasimüümiseks (sh on fikseeritud vastutuse jaotuse põhimõtted ning intellektuaalomandi jaotuse küsimused).

x x x x

Müügi- ja turundustiimi töö väljaspool EAS-i toetust

3. Klastri rahvusvahelistumine (EAS-i eelarves = 'Rahvusvahelistumine')

3.1

Praktilised töötoad partnerettevõtete insenertehniliste oskuste ja võimekuste edasiarenduseks

jah

Alates 2017. aastast on organiseeritud praktilised töötoad koostöös klastri väliste partneritega (nt Garage48, Robotex jt) eesmärgiga lahendada initsieerivate partnerite poolt arendusprobleeme ning promoda klastri partnereid kui atraktiivseid tööandjaid kõrge potetnsiaaliga inseneride hulgas.

x x x x

Teenustasu (tasuvad klaster lähtuvalt KAT § 6 lg 2 punktist 3; ja kooskõlas KAT § 7 lg 5 punktiga 1)

ESTRONICS

47

Jrk nr

Tegevus Toetatav (jah/ei)

Oodatavad tulemused Vastutaja Osale-ja(d)

2016 (kvartal) 2017 (p.a.)

2018 (p.a.)

Kulukoht (NB! Bold-s kulu, millele kaasatakse toetust)

I II II IV I II I II

3.2 ESTRONICS klastri aastakonverentsi korraldamine

jah

Kord aastas on teostatud ESTRONICS-i aastakonverents minimaalselt kahe välisesindaja osalusel. Üritus toimub suurema elektroonikaüroituse (nt Robotex) raames. Suurendatud on klastri nähtavust ning tutvustatud on klastrit kui tugevat ühistegevuse platvormi Eesti elektroonika-maastikul. Partnerid on demonstreerinud arenduses olevaid tooteid ja teenuseid.

Projekti-juht (Arno)

Arendus-juht (Ele Pärtel); Klastri partnerid

x x x

3.3 Ühise veebilehe loomine ja haldamine

jah

Loodud on atraktiivne ESTRONICS-i veebileht, mis annab edasi klastri missiooni, visiooni ning esitleb klastri story line-i vastavalt partnerite poolt sõnastatule. Veebileht toetab klastrit rahvusvahelistumises ning ühisturunduse elluviimisel.

Projekti-juht (Arno)

Arendus-juht (Ele); Klastri partnerid

x x x x x x x x

Teenustasu (tasub klaster aastase liikmemaksu baasilt lähtuvalt KAT § 6 lg 2 punktist 3; ja kooskõlas KAT § 7 lg 5 punktiga 2)

3.4 Kontaktide arendamine ja kontaktibaasi

jah 2016. aasta lõpuks on loodud kontaktid kõigi sihtturgude olulisemate

Projekti-juht (Arno)

Arendus-juht (Ele); Toote- ja

x x x x x x x x ESTRONICS personalikulu (lähtuvalt KAT § 6 lõike 2 punktist 2; ja kooskõlas KAT

ESTRONICS

48

Jrk nr

Tegevus Toetatav (jah/ei)

Oodatavad tulemused Vastutaja Osale-ja(d)

2016 (kvartal) 2017 (p.a.)

2018 (p.a.)

Kulukoht (NB! Bold-s kulu, millele kaasatakse toetust)

I II II IV I II I II

laiendamine organisatsioonidega, mis on huvitatud targa elektroonika arendusteenustest ning omatoodetest

elektroonika-valdkonna katuse-organisatsioonide esindajatega. 2017. aastal on eesmärk jõuda raamkokkulepeteni ühise koostöö arendamiseks. 2018. aastal on võimalik välja tuua esimesi edulugusid.

teenuse-arenduse tiimi juht (Siim); Müügi- ja turundus-tiimi juht (Mart)

§ 7 lõike 4 punktiga 5); Arendustiimide töö teostatakse väljaspool EAS-lt taotletavat klastrite arendamise toetust

4. Klastri juhtimine ja arendamine (EAS-i eelarves = 'Projektijuhtimine')

4.1

ESTRONICS toimimiseks vajaliku tööjõu ja füüsilise keskkonna tagamine

jah (töö-jõud)

ESTRONICS-l on min 2 töötajat ning kontoripind igapäevase töö korralda-miseks (kontoripinda jagatakse EETL-i ruumidega)

Projekti-juht (Arno)

Arendus-juht (Ele)

x x x x x x x x

ESTRONICS personalikulu (tasub klaster aastase liikmemaksu baasilt lähtuvalt KAT § 6 lg 2 punktist 2 ja 3; ja kooskõlas KAT § 7 lg 3 punktiga 4 ning lg 4 punktiga 5)

4.2 Klastri teenuste kommertsialieerimise ettevalmistus

jah (töö-jõud)

Klastri teenuste arendus toimib koostöös väljumis-strateegiaga; Valideeritud on klastri iseseisva tulu teenimise võimekus

Projekti-juht (Arno)

Arendus-juht (Ele)

x x x x

4.3 Klastriprojekti juhtimine

jah (töö-jõud)

Projekt on edukalt ellu viidud vastavalt projekti tegevuskavale; Tulemusindikaatorid on saavutatud

Projekti-juht (Arno)

Arendus-juht (Ele); Klastri juhatus

x x x x x x x x

ESTRONICS

49

Tabel 15. ESTRONICS tegevuskva: GANTT

2016 2017 2018

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

I p.a.

II p.a

I p.a.

II p.a

1. Teadmiste ja võimekuse arendus (EAS-i eelarves = 'Arendustegevused')

1.1 Sihtturu uuringud ja ekspertiisid ning teadusuuringud lähtuvalt ESTRONICS-i fookusvaldkondadest

x

x x x x x

1.2 Elektroonika-inseneri paketid tudengitele koostöös ettevõtja(te), EKA / TTÜ / TÜga

x

x

x

x x x x x

1.3 Mehaanika-inseneri paketid tudengitele koostöös ettevõtja(te), EKA / TTÜ / TÜga

x

x

x

x x x x x

1.4 Embedded tarkvaraarendaja pakett koostöös ettevõtja(te), EKA/TTÜ/Tüga

x

x

x

x x x x x

1.5 Disainerite paketid tudengitele koostöös ettevõtja(te), EKA / TTÜ / TÜga, Plastitöösuse Liiduga

x

x

x

x x x x x

1.6 Koolitusürituste pakett koostöös väliste osapoolte, ettevõtja(te), EKA / TTÜ / TÜga

x x x x

1.7 Ametioskuste arendamise paketid olemasolevatele töötajatele

x

x

x

x x x x x

1.8 Tootmis- ja teenusepakkumis-võimekuse kaardistamine; Ühistööde teostus-põhimõtete väljatöötamine ja edasiarendus

x

x

1.9 Veebipõhise ressursside ühiskasutus-keskkonna haldus ja arendus

x

x

x x x x x

1.10 Toote- ja teenusearendus-ideede kogumine ja süstematiseerimine; Ühisarenduste ettevalmistus ja teostamine

x

x x x x x

2. Ühisturundus (EAS-i eelarves = 'Ühisturundustegevused')

2.1 Sihtturgudele suunatud kontaktide otsing; Suunatud infohanked kontaktide loomiseks

x

x x x x x

2.2 Elektroonikamessi ühiskülastus x x x x

2.3 "Muu" messi ühiskülastus x x x x x

ESTRONICS

50

2016 2017 2018

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

I p.a.

II p.a

I p.a.

II p.a

2.4 Ühiskülastus: Soome x x x

2.5 Ühiskülastus: Rootsi x x x

2.6 Ühiskülastus: Taani x x x

2.7 Ühiskülastus: Norra x x x

2.8 Ühiskülastus: Saksamaa x x x x

2.9 Ühiskülastus: Inglismaa x x

2.10 Edasimüügi põhimõtete väljatöötamine x x x x x x x

3. Klastri rahvusvahelistumine (EAS-i eelarves = 'Rahvusvahelistumine')

3.1 Praktilised töötoad oskuste ja võimekuste edasiarenduseks

x x x x

3.2 ESTRONICS klastri aastakonverents x

3.3 Ühise veebilehe loomine ja haldamine x

3.4

Kontaktide arendamine ja kontaktibaasi laiendamine organisatsioonidega, mis on huvitatud targa elektroonika arendusteenustest ning omatoodetest

x

x x x x x

4. Klastri juhtimine ja arendamine (EAS-i eelarves = 'Projektijuhtimine')

4.1 ESTRONICS toimimiseks vajaliku tööjõu ja füüsilise keskkonna tagamine

x

x x x x x

4.2 Klastri teenuste kommertsialieerimise ettevalmistus

x

x

4.3 Klastriprojekti juhtimine x x x x x x

ESTRONICS

51

6. RISKIANALÜÜS

ESTRONICS klastri projekti riskianalüüs tuleneb Peatükis 2 välja toodud arengutakistustest ning Peatükis 5 välja toodud projekti tegevuskavast.

Arengutakistustest (hetkeolukord) ja tegevuskava elluviimisest (protseduurilised) tulenevad riskid võivad potentsiaalselt mõjutada peatükis 5 välja toodud

klastri strateegiliste eesmärkide saavutamist, mistõttu oli tarvilik teostada detailine riskianalüüs enne klastriprojekti käivitamist. Metoodiline lähenemine

riskianalüüsile ja sellest tulenev riskianalüüsi struktuur (tabelina) on järgmine:

1) Kõigepealt on loetletud sisekeskkonna riskid (klastri tasand). Sisekeskkonna riskid on kategoriseeritud äriprotsesside põhiselt. Sisekeskkonna riskide

realiseerumist on võimalik efektiivsete vahenditega ennetada ning riskide realiseerumise korral on võimalik riskide mõju parendavate meetmetega

vähendada.

2) Seejärel on loetletud riskid, mis tulenevad väliskeskkonnast. Väliskeskkonna riskid on kategoriseeritud riski loova organisatsiooni tasandist lähtuvalt.

Väliskeskkonnast tulenevaid riske on võimalik teatud juhtudel ennetada, kuid riskide realiseerumise korral on tavaliselt piiratud meetmed nende

parendamiseks.

Tabel 16. ESTRONICS klastriprojekti riskianalüüs

# Riski kirjeldus ja seos arengutakistuse (AT) / tegevuskavaga (TK)

Riski realiseerumise tõenäosus (väike / keskmine / suur) ja lühipõhjendus

Mõju ulatus projekti eesmärkide saavutamisele (väike / keskmine / suur) ja mõju kirjeldus

Riski ennetamise meetmed Riski realiseerumise korral parendavad meetmed

SISEKESKKONNA RISKID

1. FINANTSRISKID

1.1

Projekti koordinaator / taotleja satub finantsraskustesse / pankroti olukorda ning pole võimeline projekti ellu viimisega jätkama

VÄIKE Eesti Elektroonikatööstuse Liit on ainuke valdkondlik katuseorganisatsioon ja tema liikmeskonnaks on Eesti suurimad ettevõtted, mis ei lase EETL-l pankrotti minna.

SUUR. Klastri koordinaatori / taotleja finantsraskustesse sattumisel suure tõenäosusega klastriprojekti rahastamine EASi poolt lõpetatakse

EETL-i liidu juhatusel on ülevaade EETL-i finantsseisust ning äriseadustiku alusel kohustus tagada võetud kohustuste täitmise.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu liikmed teevad täiendava sissemakse finantsraskuste leevendamiseks. Eesti Elektroonikatööstuse Liit võtab rahavoogude puudujäägi katmiseks lühiajalist laenu.

ESTRONICS

52

1.2

Projekti partner satub finantsraskustesse / pankroti olukorda ning pole võimeline projekti ellu viimisega jätkama

KESKMINE Klastri liikmeteks on peamiselt mikro- ja väikeettevõtted, mis võivad 1-2 olulise tehingu nurjumisel sattud finantsraskustesse.

VÄIKE Partneri finantsraskustesse sattumisel on partner konsortsiumlepingu alusel kohustatud oma finantskohustused klastri ees lahendama.

Enne klastri partneri liitumist klastriga on partnerile (organisatsioon ja juhatuse liikmed) tehtud täiendav taustakontroll, et tagada partnerite finantsvõimekus.

Juhul kui partner satub finantsraskustesse aitab klaster ettevõtjal esialgu klastrisse jääda, pakkudes võimalust tegevusmahtu vähendada või tegevusi edasi lükata (EASi heakskiidul). Juhul kui finantsraskused on klastri partner kohustatud konsortsiumlepingu alusel klastrist lahkuma.

1.3

AT 3.1. Piiratud vahendid, investeerimaks omatoodete arendusse; ning sisenemaks uutele välisturgudele.

KESKMINE Täna puudub klastri partneritel detailne ettekujutus omatoodetest, mida hakatakse arendama ning kui suured kulud kaasnevad uuele turule sisenemisega.

SUUR Klastri ettevõtete peamine eesmärk on sisenemine eksporditurgudele ning liikummine teenusepõhiselt ärilt tootepõhisele ärile. Seega oleks finantsvõimekuse piiratuse tõttu ettevõtete eesmärkide mittesaavutamine olulise mõjuga, kuna tõenäoliselt lõppeks selle tulemusena ka klastri rahastamine EASi poolt.

Enne uutele turgudele sisenemist viiakse läbi sihtturu-uuringud, mille raames analüüsitakse detailselt toodete funktsionaalseid ja tehnilisi vajadusi kliendi seisukohalt (millest tulenevalt on võimalik prognoosida orienteeruv tootearenduse kulu) ning kulusid, mis kaasnevad sihtturule sisenemisega. Seega valivad ettevõtted enda finantsvõimekusele vastavad tooted ja sihtturud või jagavad riske koos partneritega.

Omatoodete arendamise rahastamiseks on olemas erinevad avaliku (nt. Horisont2020) ja erasektori rahastud (ingelinvestorid), kust puudu olev raha on võimalik kaasata.

1.4

AT 3.2. Ühistegevuste vormis teostatud arenduste korral puudub detailne nägemus tulude ja

VÄIKE Enne ühistegevuste algust lepitakse kokku konkreetses kulude-tulude jaotuses

KESKMINE Üheks klastri oluliseks väljundindikaatoriks on uudsete toodete ja teenuste müügist saadud tulu. Juhul kui klastri partnerid ei saa

Klastriprojekti alguses lepitakse kokku tulude ja kulude jaotuse raamistikus erinevate stsenaariumite korral ning enne konkreetsete

Klastri koordinaator koos tugiteenuste pakkujatega modereerib konfliktiolukorda lähtudes õigusraamistikust,

ESTRONICS

53

kulude jagamise põhimõtetest

kokkuleppele kulude-tulude jagamise raamistikus on potentsiaalne oht, et mitmed ühisarendused jäävad tegemata.

ühistegevuste algust lepitakse kirjalikult kokku kulude-tulude jaotuses.

õigustatud ootusest ning äripraktikast.

1.5

AT 3.3. Kõrged teadmiste ja konkurentsi-barjäärid väliste investeerimis- ja rahastusallikate kaasamiseks

VÄIKE Klastri peamine eesmärk on aidata ettevõtetel ületada teadmiste ja võimekustega seotud barjäärid.

VÄIKE Klastri ja ettevõtete tasandi eesmärgid ei sõltu otseselt täiendavate investeerimis- ja rahastusallikate kaasamisest.

Klastri esimese aasta tegevuste raames on planeeritud mitmed teadmiste ja võimekuste arendamisega seotud koolitused. Klastrisse on kaasatud tugiteenuste pakkujad, kelle spetsiifiline kompetents on väliste investeerimis ja rahastusallikate kaasamine

Kaasatakse lisateadmisi ingelinvestorite jms näol.

2. JUHTIMIS- JA PROTSEDUURILISED RISKID

2.1 Klastri partnerite tegevuste vähene koordineeritus

VÄIKE Klastril mitu juhtimistasandit (vertikaalne) ning töörühmasid. Eesmärgiks on ühistegevus

KESKMINE Koordineerimata tegevus võib tähendada oluliste eesmärkide mittesaavutamist.

Klastri juhtimis- ja tegevusstruktuur on ette nähtud toimimaks horisontaalselt ja vertikaalselt. Klastri liikmete huvide ja tegevuste kaardistamine

Klastri liikmete erakorraline koosolek tegevuste koordineerimiseks (vajadusel nii mitu korda kuni tegevused koordineeritud).

2.2

Olulised möödalaskmised projekti ettevalmistuses (nt ebarealistlikud eesmärgid, tegevuskava ja eelarve), mistõttu ei viida projekti tegevusi täies mahus ellu

VÄIKE Klastriprojekti taotluse ettevalmistusega alustati 2014. aasta märtsis ning ettevalmistus on tuginenud klastri partnerite vajadustele ja eesmärkidele

SUUR Ebarealistlike eesmärkide täitmata jätmine tähendab EASi poolse rahastuse lõpetamist ja halva stsenaariumi korral klastriprojekti lõppu.

Klastriprojekti ettevalmistamisse on klastri partnerid olnud olulisel määral kaasatud ning klastri eesmärgid, tegevuskava ja eelarve peegeldavad nende vajadusi.

Eesmärkide, tegevuskava ja eelarve täiendamine kooskõlas EASi nõuetega.

ESTRONICS

54

3. TEHNOLOOGILISED RISKID

3.1

Suutmatus pakkuda toodet, mis vastab kliendi / koostööpartneri ootustele

VÄIKE Enne arendust toimub spetsifikatsiooni faas

KESKMINE Juhul kui eiratakse tootearenduse protseduure, võivad ettevõtte tasandil projekti strateegilised eesmärgid kannatada, spetsiifilisemalt omatoodete müügitulu kasv.

Ennetava meetmena käsitletakse tootearenduse spetsifikatsiooni koostamise protseduuri elluviimist.

Tootearenduse etappides spetsifikatsioonini tagasi liikumine ning vigade paranduse sisseviimine.

4. ÜHISTEGEVUSEST TULENEVAD RISKID

4.1

AT 1.3 Koostöökogemuse puudumine ettevõtete üleses koostöös eksporditurgudel ühiseks müügi- ja turundustöö teostamiseks

VÄIKE Koostöökogemuse puudumine ei ole takistuseks kuna koostööhuvi on olemas

KESKMINE Juhul kui koostöökogemuse puudumise arengutakistust ei ole võimalik ületada, siis võib ristmüügi puudumine mõjutada ekspordikäivete eesmärke

Klastriprojekti raames on ette nähtud mitmed koolitused ja ühised õppereisid koostöökogemuse arendamiseks

Täiendavad koolitused, õppereisid jm toetavad tegevused

4.2 Koostööpartnerite mittevastavus

KESKMINE Klastris on 18 liiget ning kõik ei pruugi sobivaid / vajadustele vastavaid partnereid leida

VÄIKE Mõju on olematu, sest teised partnerid viivad koostöö ellu ja seeläbi saavutavad eesmärgid.

Klastri partnerite huvide ja kompetentside kaardistamine ning sobivate partnerite kokkuviimine

Uute partnerite kaasamine, koostöö klastriväliste partneritega

4.3

AT 2.6. Kogemuste puudumine partneritega koostöös ühiste toodete / teenuste pakkumiseks

VÄIKE Eesti elektroonikatööstuse ettevõtted teevad koostööd toodete/teenuste pakkumisel Eesti turul

VÄIKE Kogemused on võimalik paari proovitööga omandada.

Proovitöödega katsetamine Eesti kliendi peal koostööga seotud probleemide tuvastamiseks.

Koostöö parendamiseks täiendavate koolituste läbimine.

ESTRONICS

55

5. VÕIMEKUSTEST JA OSKUSTEST TULENEVAD RISKID

5.1

AT 2.1. Kogemused ja

teadmised sihtturgude

eripäradega arvestava

müügi- ja turundus

protseduuride välja-

arendamiseks

SUUR Kuna ettevõtted praegu suures mahus ei ekspordi, siis võib eeldada, et neil puuduvad vastavad teadmised ja kogemused

VÄIKE Mõju väike, sest kogemused ja teadmised on omastatavad.

Klastrisse on kaasatud tugiteenuste pakkujad, nt. CoreGrow, kelle ülesandeks on sobivate müügi- ja turundusprotseduuride välja-arendamine

Kogemuste (eksimise meetodil) hankimise pealt töötatakse välja sobivad müügi- ja turundusprotseduurid

5.2

AT 2.4. Vähene

võimekus mahukamate

arendustööde

iseseisvaks

teostamiseks

SUUR Risk on realiseerunud.

VÄIKE Klastri eesmärgiks on ühistegevusplatvormina sellised arengutakistused kõrvaldada.

Arendustöödesse kaasatakse klastri partnerid.

Arendustöödesse kaasatakse täiendavad partnerid.

6. TÖÖJÕUGA SEONDUVAD RISKID

6.1

Kvalifitseeritud tööjõu

puudus arengu

realiseerimiseks

SUUR Risk on juba realiseerunud

KESKMINE Projekti raames on ette nähtud ennetavad meetmed kvalifitseeritud tööjõu arendamiseks

Koostöö haridusasutustega õppekavade arendamisel ja praktikakohtade pakkumisel

Välisriikidest tööjõu palkamine

6.2

AT 2.3. Ettevõtete

vajadustele vastavate

tööjõu õppe- ja

koolitus-programmide

puudumine

KESKMINE Ettevõtete vajadused tööjõu koolitus ja õppeprogrammide raames selguvad klastriprojekti käigus peale esmast kaardistamist.

VÄIKE Tööjõu õppe- ja koolitusprogrammid töötatakse välja koostöös teadusasutustega.

Kaardistatakse ettevõtete vajadused; töötatakse välja sobivad õppe- ja koolitusprogrammid.

Täiendavate teenustena programmide väljatöötamine

ESTRONICS

56

VÄLISKESKKONNA RISKID

7. TURU- JA KONKURENTSIRISKID

7.1

Sihtturgude potentsiaalsete klientide / koostööpartnerte vähene huvi ESTRONICS klastri ja tema partnerite poolt pakutavate teenuste / toodete osas

KESKMINE Sihtturud ei ole detailselt valideeritud, st ei ole läbi viidud uuringuid valideerimaks klientide / koostööpartnerite huvi Eesti elektroonikatööstuse ettevõtetega koostööd teha, neilt teenuseid / tooteid osta

SUUR Juhul kui sihtturgude kliendid / koostööpartnerid ei ole Eesti elektroonikatööstuse ettevõtete toodetest / teenustest huvitatud, muutub keeruliseks ettevõtte tasandi strateegiliste eesmärkide saavutamine

Läbimõeldud turundusstrateegia, turu uuringud

Lisategevused turunduse mõju suurendamiseks, uute sihtturgude valik

7.2

Konkurents turuosa pärast on tihe ning ESTRONICS klaster ja tema liikmetel ei ole konkureerimiseks piisavalt võimekust ja finantsvahendeid.

KESKMINE Puudub detailne ülevaade konkurentsisituatsioonist sihtturgudel.

KESKMINE Tiheda konkurentsi tingimustes võivad kanna ekspordikäibe eesmärgid.

Läbimõeldud turundusstrateegia, turu uuringud (sh konkurentsianalüüsid sihtturgude kohta); õigete nišide ja kliendisegmentide valikud.

Lisategevused turunduse mõju suurendamiseks, uute sihtturgude valik

8. INSTITUTSIONAALSED RISKID

8.1

EAS otsustab ESTRONICS klastriprojekti rahastamise mingil põhjusel pooleli jätta

VÄIKE EAS lõpetab rahastamise ainult erandjuhtude korral

SUUR EASi rahastamise lõppemisel keset klastriprojekti ei ole kindlust, et partnerid on valmis projektiga lõpuni minema ning klaster ei pruugi veel olla jõudnud töötava ärimudelini

Ennetavate tegevustena võib käsitleda projekti elluviimist vastavalt strateegiale, tegevuskavale ja eelarvele ning vastavust EASi nõuetele.

Puuduvad

ESTRONICS

57

7. EELARVE 2016 - 2018 OMAOSALUS Klastril on kokku 18 partnerit, kellest 17 on maksvad partnerid (T&A asutused ning ettevõtted). Mittemaksvaks partneriks on MTÜ Eesti Elektroonikatööstuse Liit. Maksvad partnerid panustavad aastas 2 785 EUR klastri arenduskulude (sh projektijuhtimise) kulude katmiseks. Ülejäänud kulud kaetakse individuaalsete partnerite poolt ellu viidavate ühistegevuste raames. Detailsem eelarve kujunemine on välja toodud käesoleva taotluse kaasas olevas tegevuskava-eelarve koondfailis. KOONDEELARVE Tabel 17. ESTRONICS klastri eelarve 2016 - 2018

Tegevus 2016 KOKKU 2017 KOKKU 2018 KOKKU 16 - '18 KOKKU

Eelarve kokku 316 665,0 318 205,0 318 205,0 953 075,00

Sh toetus 158 332,5 159 102,5 159 102,5 476 537,50

Sihtturu uuringud ja ekspertiisid ning teadusuuringud lähtuvalt ESTRONICS-i fookusvaldkondadest

61000 61000 61000 183000

Tööjõu koolitamine 81250 81250 81250 243750

Tehnoloogia ja seadmete kaardistamine

22320 22320 22320 66960

Infoallikate ja andmebaaside kasutamine

20500 20500 20500 61500

Messide ja konverentside külastused

37250 37250 37250 111750

Osavõtumaks 12416,67 12416,67 12416,67

Transport ja majutus 23591,67 23591,67 23591,67

Reisikindlustus 1241,67 1241,67 1241,67

Õppereisid / kontaktreisid sihtturgudele (vähemalt 5 partnerit)

38000 38000 38000 114000

Kohapealne turundusüritus

1140 1140 1140

Infomaterjalid 1520 1520 1520

Tõlketeenus 3800 3800 3800

Transport ja majutus 30020 30020 30020

Reisikindlustus 1520 1520 1520

Ürituste korraldamine ja läbiviimine Eestis

9 000 9 000 9 000 27000

Ruumid ja toitlustus 900 900 900

Info- ja reklaammaterjalid 3 150 3 150 3 150

ESTRONICS

58

Eestis korraldatud üritustel esinejate

esinemistasu 2 250 2 250 2 250

Esinejate transpordikulud Eestisse ja tagasi

2 250 2 250 2 250

Eestis osalevate esinejate majutuskulud

450 450 450

Veebilehe loomine ja haldamine

2 040 1 080 1 080 4 200

Klastri rahvusvahelistumine

5 100 7 600 7 600 20300

Klastri juhtimine: Töötasud

40 205 40 205 40 205 120615

Arendusjuht (Ele Pärtel) 19 805 19 805 19 805

Projektijuht (Arno Kolk) 13 500 13 500 13 500

Assistent / Raamatupidaja (allhangitud)

6 900 6 900 6 900

ESTRONICS

59

8. VÄLJUMISSTRATEEGIA

Käesolevas peatükis on toodud nägemus (visioon) klastri väljumisstrateegiast ühes toetava ärimudeli

ning finantsplaaniga, mida tuleb käsitleda kui plaani EASi klastrite arendamise programmi rahastuselt

järk-järgult erarahastamisele üle minekuks.

VÄLJUMISSTRATEEGIA BAASEELDUSED JA -PÕHIMÕTTED

Kolmeaastane klastriprojekt on edukas, st. täidab klastriga liitunud ettevõtete ootused protsessi

(juhtimine, rahastamine, ühistegevus, jne) ja tulemuste osas (eesmärgid, tegevused, eelarve,

oodatavad tulemused ning hindamismetoodika kokku lepitud EAS klastrite arendamise programmi

projektitaotluse koostamise protsessi käigus);

Klastri 2-aastane jätkuprojekt on edukas, st. täidab klastriga liitunud ettevõtete ootused

protsessi ja tulemuste osas (eesmärgid, tegevused, eelarve, oodatavad tulemused ja

hindamismetoodika on veel vaja kokku leppida);

Kriitiline mass ettevõtteid ja teadusasutusi (min. 30) soovib klastri kui ühistegevusplatvormiga

jätkata (kriitiline mass on vajalik olulise mõju saavutamiseks välisturgudel ning sünergia

saavutamiseks);

Välja on arendatud, katsetatud ning rakendatud töötav klastri tegevuse rahastamise mudel

(ärimudel), mis toimib erarahastusel;

Klaster peab toetama partnerite ühis– ja üksikvajaduste täitmist, mida partnerid iseseisvalt ei

täida ja/või mille täitmine ühistegevusena on kuluefektiivsem ja tulutoovam;

Klaster kui ühistegevusplatvorm peab partneritele olema finantsiliselt olema võimalikult vähe

koormav. Arvestades, et klastri partnerid panustavad klastri tegevustesse ajaliselt tasuta, peavad

täiendavad väljaminekud, millest klastri liikmed otsest või kaudset tulu ei saa, olema võimalikult

minimaalsed. Muu hulgas tähendab see võimalikult väikest up-front kulu ja administratiivkulusid.

Kulude teke peab olema kooskõlas tulude tekkimisega lähtuvalt tegevuste tulemitest.

VÄÄRTUSPAKKUMINE JA VÕTMETEGEVUSED

Klaster toimib kui edukas elektroonikatööstuse ettevõtteid koondav ühistegevuse platvorm,

eksportimaks kõrge lisandväärtusega tooteid, insenertehnilisi teenuseid ning toetamaks

omatoodete arendust.

Eespool defineeritud väärtuspakkumist luuakse klastri partneritele läbi kolme primaarse

tegevussuuna: (1) Ühised müügi- ja turundustegevused; (2) Elektroonikatoodete ja teenuste arendus,

oskuste ja võimekuste ühisarendamine; ja (3) Klastri kui tugeva ühistegevuse platvormi organisatoorne

arendamine. Tegevuste sisuline ülesehitus ja olemus on defineeritud ülemistes peatükkides.

ESTRONICS

60

TULUSTRUKTUUR KLASTRI OMATULU TEENIMISEKS

Klastri omatulud kujunevad läbi kolme komponendi:

1. Liikmemaks. Klastri partneritel on kohustus tasuda iga jooksva kalendriaasta alguses liikmemaks. Liikmemaksu eesmärk on tagada klastrile positiivne rahavoog ning katta toimimisega seotud üldkulud (kontoriruumide üür, kommunaalkulud, sidekulud, tegevjuhi- ja arendusjuhi koolituskulud ning reisikulud, jm ühekordsed kulud, nt veebilehe ja sisemise infosüsteemi loomine) ning tegev- ja arendusjuhi personalikulud.

a. Liikmemaksu suurus ei sõltu partneri suurusest, sest lähtume eeldusest, et partnerid saavad klastrist võrdselt kasu.

b. Liikemaksu tasuvate klastri partnerite arv: 2016 – 17; 2017 – 21; 2018; 25; 2019 – 40; 2020 – 45.

2. Turundus- ja müügitoetustegevuste provisjonitasu. Iga müügi puhul, mis teostatakse klastri

raames ellu viidud tegevuste tulemusena ja/või klastri loodud kliendikontakti tulemusena (sh. müügi- ja turundusmeeskonna toetusel), läheb teatud osakaal ühistuluna klastri eelarvesse. Selle tulu eest saab klaster toetada teenuste arendamist ja pakkumist. Turutingimustes on müügi komisjonitasu ca 3% müügikäibest, sõltuvalt müügikäibe mahust ja müügiprotsessi elluviimisest. Detailsem provisjonimakse loogika töötatakse välja esimesel tegutsemisaastal.

3. Tulu sihtfinantseerimisest. Siinkohal käsitletakse täiendavate sissetulekutena EL’i fonde,

siseriiklikke vahendid, nt EASi klastrite arendamise programmi, jm avaliku sektori rahastust. a. Klastri sihtväärtuseks on 50 000 EUR sihtfinantseeringu põhist toetust aastas, mille

eest kaetakse sõltuvalt toetuse iseloomust klastri teenuste pakkumisega seotud kulusid klastri ja/või partnerite põhiselt.

KULUSTRUKTUUR

Klaster tegutseb Eesti Elektroonikatööstuse Liidu ruumides, mistõttu moodustavad klastri otsekulu

järgmised komponendi:

Tööjõukulu (klastri arendusjuht, tegevjuht. Allates 2019. aastast ka palgalised müügi- ja

turundustiimi ning toote- ja teenusearndustiimi juhid)

Tugiteenuste tasud (raamatupidamine, kontoritarbed, telefon)

Turunduskulud (koduleht ja selle haldus, turundusmaterjalide loomine)

Rahvusvahelistumise kulud (lähetuskulud, sh osalustasud seminaridel, messidel ja

konverentsidel).

Muude kulude osas jätkab klaster printsiipi, et kulud tasuvad ühistegevustes osalevad partnerid

tekkepõhiselt. Seetõttu pole neid tarvis klastri omatulude ega kulude arvestuses arvesse võta.

ESTRONICS

61

KLASTRI TULU-KULU PROGNOOS PERIOODIKS 2016 - 2021

2016 2017 2018 2019 2020 2021

TULU KOKKU 47 345 78 485 104 043 189 396 236 859 326 242

Klastri aasamaks kokku 47345 58485 69625 97475 111400 125325

Maksvate liikmete arv 17 21 25 35 40 45

Aastamaks liikme kohta 2785 2785 2785 2785 2785 2785

Müügiprovisjon klastri partnerite oluliselt muudetud toodetest ja teenustest

0 0 14 418 41 921 75458,57 150917,1

Tulu sihtfinatseerimisest (v.a. EAS-i klastrite arendamise toetus)

0 20000 20000 50000 50000 50000

KULU KOKKU 47345 59805 69305 170000 235000 320000

Tööjõukulu 33305 33305 33305 80000 100000 100000

Tugiteenuste tasud 10000 10000 10000 15000 15000 20000

Turunduskulud 4040 7500 25000 45000 80000 100000

Rahvusvahelistumise ja kLastri arendamise kulud (NB! EAS-i klastrite arendamise projekti raames on need kulud partnerite kanda tekkempõhiselt)

0 9000 1000 30000 40000 100000

JJÄÄKTULU 0 18 680 34 738 19 396 1 859 6 242

Nagu ülemisest tabelist näha, siis kasvab klastri prognoositav omatulu 2021. aastaks tasemele, mis

võimaldab suures plaanis kompenseerida klastrite arendamise toetuse äralangemisega kaasnevat

miinust.

Väljumisstrateegia rakendamise eest vastutab lähtuvalt väljumisstraategia strateegilisest

tegevuskavast klastri arendusjuht ning kontrolli eest vastutab klastri projektijuht/tegevjuht.

ESTRONICS

62

LISA 1. Euroopa IKT valdkonnas tegutsevate klastrite nimekiri

Klaster Asukoht Tegevusala/ valdkond

Smart Technology Cluster

Leedu

mikro- ja nanotehnoloogiad IKT -ja mikrosüsteemide tootmine targad tehnoloogiad (Smart City, Smart Grid, Smart House jne)

Latvia IT Cluster Läti tarkvaraarendus IT-konsultatsioon riistvara

Latvian Electrical Engineering and Electronics Industry Association - LEtERA

Läti elektri -ja elekroonikatööstus

The NCE Micro- and Nanotechnology (MNT)

Norra Klastri eesmärgiks on kokku tuua funktsionaalsed protsessid ning engineering industry IKT valdkonnas

Norwegian Centres of Expertise Micro- and Nanotechnlogy.

Norra

tootearendus ja tootmine: -IKT süsteemid -mikrosüsteemid -nanosüsteemid

NCE Instrumentation Norra

elektrooniliste -ja sensorlahenduste leidmine järgnevates valdkonadades: naftatööstus, gaas, meditsiin, taastuvenergia, navigatsioon ja positsioneerimine ning meretööstus.

Digin Norra

IT-alane konsultatsioon IT lahendused IT süsteemide juhtimine IT toodete pakkumine: embedded software, mille ülesandeks on salvestada, töötleda ja saata või vastu võtta digitaliseeritud informatsiooni. Telekommunikatsioon: Andmete ülekandmine, kasutades kommunikatsioonisüsteemides elektromagneetilisi signaale.

Optoklaster Poola

Tootmine: -Optilised ja optoelektroonilised elemendid -semiconduct laserid - laseid meditsiinivaldkonna jaoks - tööstuslikud laserid Kompetentsid: - photonics including optics - pooljuhtimistehnoloogia - infrapunatehnoloogia - optiline -ja lasermetroloogia - julgeolekusüsteemid -ja elektroonika

Human Cloud Poola IKT valdkonna arendus läbi tehnoloogiliste ja organisatsiooniliste lahenduste

ESTRONICS

63

Klaster Asukoht Tegevusala/ valdkond

Eastern Poland IT Companies Cluster

Poola

Tarkvaraarendus: - ERP (k.a WRP) süsteemid iseseisvad või kolmanda osapoolena - b2b süsteemid - BI: Andmete hoiustamine - IT- süsteemide juhtimine Internetisüsteemid: -Intranet - e-õppe platvormid - mobiiliturundus - veebilehed Riistvara javõrgustik: - telekommunikatsioon - julgeolekusüsteemid - biomeetria süsteemid - riistvarasüsteemide integratsioon

Mazovia Cluster ICT Poola

Telekommunikatsioon Tööstusautomaatika Ärisüsteemide lahendused Power engineering Loominguline tööstus Creative Industry Smart City Smart Grid eTervis

Avio Aero Rootsi

Tootmine ja arendamine: - kõrgetasemelise eletroonilise automaatika süsteemide ja simulaatorid merendus-e, militaar-, kosmose- ja energiavaldkondades. Avio Aero's tooted: - GAUDI (Guidance Automation Unit Distributed Intelligence) - TCS (turbiini kontrollsüsteem) - MASTER 3+ (integreeritud laevaplatvormi kontrollsüsteem)

ProcessIT Innovations Rootsi

mõõtmissüsteemid- mudelite loomine kontrollsüsteemid- mudelite loomine kommunikatsioonisüsteemid- juhtmevaba kommunikatsioon rasketes tingimustes ja ekstreemsetes keskkondades vastastikuse mõjuga süsteemid- keeruka informatsiooni parem esitlemine

Kista Rootsi Kista Science City on suurim IKT sektori arenduskeskus Stockholmis

Mobile Heights Rootsi

Riistvara -ja tarkvaralahenduste arendus ja teenused: - System Design on Silicon (SoS) - Embedded Applications Software Engineering (EASE) - Network for Mobile Services & Applications (NMSA.

ESTRONICS

64

Klaster Asukoht Tegevusala/ valdkond

the Bavarian Information and Communication Technology Cluster (BICCnet)

Saksamaa

embedded systems energia (smart grid , visualiseerimine) „Mobile Society“ multi-modal mobility Open & Big Data IKT teenused

IVAM Saksamaa

mikrotehnoloogia nanotehnoloogia advanced materials optics&photonics

Cluster Mechatronik & Automation e.V.

Saksamaa automatiseerimine robootika tootmissüsteemid

Das InnovationsZentrum für Internettechnologie und Multimediakompetenz

Saksamaa mikrosüsteemid süsteemide integratsioon

Kompetenznetz Verfahrenstechnik Pro3

Saksamaa insenertehniliste toodete tootearendus insenertehnliste protsesside kujundamine ja kontrollimine

MicroTEC Südwest Saksamaa

mikrosüsteemide tehnoloogiad tark tootmine tark mobiilsus (smart mobility) tark tervis tark energia

Silicon Saxony e. V Saksamaa

mikro- ja nanoelektroonika targad süsteemid rakendused energiasüsteemid

Intelligent Technical Systems OstWestfalenLippe (it’s OWL)

Suurbritannia (partnerid üle maailma)

intelligentsed tehnilised süsteemid: - sensortehnoloogiad - käivitustehnoloogiad (actuator technologies) - informatsiooni töötlemise tehnoloogiad

Cambridge Wireless (CW)

Suurbritannia

juhtmevabad tehnoloogiad mobiilside tehnoloogiad internetitehnoloogiad tarkvaraarendus

Silicon Gorge Soome

militaarriistvara tarkvaraarendus robootika pooljuhitavad süsteemid (semiconducts)

Otaniemi Hub Soome Otaniemi on suur tehnoloogia-, innovatsiooni- ja ärikeskus Soomes

ESTRONICS

65

Klaster Asukoht Tegevusala/ valdkond

Ubiquitous Computing Competence Cluster in Finland

Soome

3G evolutsioon; 4G/SDR/LTE sensorvõrgustikud/ ubicomputing Terminal products/ mobiilirakendused IKT vertikaallahendused embedded systems

MemsCat Taani Arendamine, disanimine, tootmine: -sensorid -mikrosüsteemid

RoboCluster Taani robootika automatiseerimine targad mehhanilised süsteemid

Brains Business ICT North Denmark

Taani

IKT klaster: -transport ja logistika -telekommunikatsioon -smart grid -business intelligence/big data -inimese ja arvuti vaheline suhtlus -tervishoid -elektroonika/embedded software systems -IT teenused

InfinIT Taani

embedded systems mobiilitehnoloogiad julgeolek big data kantavad (wearable) tehnoloogiad

IT Cluster Tšehhi

IT süsteemide implementeerimine ja arendamine Internetitehnoloogiate arendamine mobiilsidetehnoloogiate arendamine telekommunikatsioonivahendite arendamine arvutikomponentide tootmine ja müümine sõidukite valvesüsteemid

IERC-European Research Cluster on the Internet of Things

Üle-Euroopaline

Klaster toob kokku EL-i poolt rahastatud projekte, mille eesmärgiks on IoT ühise visiooni määratlemine ning uurimisküsimuste tõstatamine.

ArtistDesign European Network of Excellence on Embedded Systems Design

Üle-Euroopaline

Klaster on embedded system disaini uurimiskeskus. Klaster koosneb 4 peamisest osast: - modelleerimine ja valideerimine - tarkvara süntees, koodide loomine ning ajastuse analüüs (timing analysis) - operatsionaliseerimissüsteemid -ja võrgustikud - platvormid ja MPSo - ristipidine integratsioon (Transversal Integration)

ESTRONICS

66

Lisa 2. Klastri assotsieerunud partnerid

Nr Partner Staatus

1 ENICS Eesti AS Ühiste kavatsuste protokoll allkirjastatud

2 Tradex AS Ühiste kavatsuste protokoll allkirjastatud

3 Harju Elekter Teletehnika AS Ühiste kavatsuste protokoll allkirjastatud

4 ELIKO TAK OÜ Ühiste kavatsuste protokoll allkirjastatud

5 Dstarter Ühiste kavatsuste protokoll allkirjastatud

6 SmartStuff OÜ Ühiste kavatsuste protokoll allkirjastatud

7 Jeko Disain OÜ Ühiste kavatsuste protokoll allkirjastatud

8 Skeleton Technologies OÜ Ühiste kavatsuste protokoll allkirjastatud

Ülemises tabelis välja toodud assotsieerunud partnerid on allkirjastanud järgmise ühiste kavatsuste

protokolli

Oleme kursis MTÜ Eesti Elektroonikatööstuse Liidu poolse algatusega targa elektroonika

ekspordiklastri ’ESTRONICS’ ellukutsumiseks. Toetame antud algatust kui olulist ettevõtmist Eesti

elektroonikatööstuse konkurentsivõime edasiarendamiseks ja kinnitame, et [ETTEVÕTTE NIMI] on

huvi osaleda klastri tegevuses assotsieerunud partnerina.

Teame, et assotsieerunud partneri staatusega ei laiene meile klastri täisliikmete õigusi (sh õigust

Ettevõtlus Arendamise Sihtasutuselt taotletavale Klastrite arendamise toetusele). Samas ei laiene

meile ka klastri partnerite lepingus sätestatud kohustusi planeeritud eelarveliste tegevuste

elluviimiseks. Pigem on meie kui assotsieerunud partneri roll toetada ESTRONICS-i arengut

omapoolse oskusteabe ning valdkondlike kontaktidega. Vastutasuks omame pidevat ülevaadet

klastri edusammudest ja assotsieerunud partneritele kaasnenud võimalustest.

Ühtlasi, eeldusel, et klastri tegevused on edukad, kaalume tulevikus võimalust astuda ametlikuks

klastri partneriks. Sellekohast otsust me täna siiski vastu võtnud ei ole.

Lugupidamisega

Eesnimi.Perenimi

Roll ettevõttes

Ettevõtte nimi