ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel 2.2.2011KOM(2011) 34 lõplik

2011/0014 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

mille kohaselt märgib Euroopa Liit tulenevalt otsusest suurendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali panga kapitalis täiendavaid aktsiaid

ET 2 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) asutati 1990. aastal, et pärast kommunistlike režiimide üldist kokkuvarisemist toetada turumajanduse arengut Kesk-Euroopast Kesk-Aasiani. Asutajaliikmed olid Euroopa Liit koos Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja 40 riigiga (kaasa arvatud kõik tolleaegsed liikmesriigid). EBRD osanikud on praegu 61 riiki, EL ja EIP. EBRD toetab 29 riigis peamiselt erasektori projekte, mida ei saa täielikult rahastada turupõhiselt. Pank aitab edendada ettevõtlust ning toetab üleminekut avatud ja demokraatlikule turumajandusele.

Käesoleva otsusega võimaldatakse ELil märkida täiendavaid sissenõutavaid EBRD aktsiaid seoses kapitali suurendamisega, mille kohta tegi EBRD juhatajate nõukogu otsuse 14.–15. mail 2010. Samuti lubatakse otsusega EBRD Euroopa Liitu esindaval juhatajal deponeerida vajalik märkimiskiri.

EList1 sai EBRD liige tulenevalt nõukogu 19. novembri 1990. aasta otsusest 90/674/EMÜ Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu sõlmimise kohta. EBRD algkapitaliks määrati 10 miljardit eküüd, millest EL märkis 3 %.

EBRD juhatajate nõukogu otsustas 1996. aastal EBRD põhikirjajärgset kapitali kahekordistada ning EL märkis täiendavalt 30 000 aktsiat (iga aktsia nimiväärtus 10 000 eurot), mille tulemusena suurenes ELi märgitud aktsiakapital 600 miljoni euroni2. ELi osa EBRD põhikirjajärgses kogukapitalis jäi samaks. EL märkis täiendavad aktsiad vastavalt nõukogu 17. veebruari 1997. aasta otsusele 97/135/EÜ, milles on sätestatud, et „Euroopa Ühendus peaks märkima täiendavaid aktsiaid seoses otsusega kahekordistada EBRD kapitali”.

EBRD juhatajate nõukogu aastakoosolekul 14.–15. mail 2010 võttis nõukogu vastu kaks resolutsiooni, millega nähakse ette suurendada põhikirjajärgset aktsiakapitali 50 % 20 miljardilt eurolt 30 miljardile eurole. Otsus EBRD aktsiakapitali suurendamise kohta on tingitud vajadusest reageerida finantskriisile ning panga aktsionäride soovist laiendada tegevust piirkonna majanduskasvu edendamisel ja toetamisel. Kapitali suurendamine hõlmab 1 miljard eurot sissemakstud kapitali ja 9 miljardit eurot uut sissenõutavat kapitali.

Vastavalt EBRD juhatajate nõukogu resolutsioonile 126 rahastatakse sissemakstud aktsiaid piiramatute reservide kaasamisega vastavalt aktsionäride tegelikele aktsiatele panga märgitud kapitalis. EBRD kapitali esimese suurendamise käigus märgiti lubatud 20 000 miljoni asemel 19 794 miljonit eurot. Seega on ELi osa EBRD märgitud kapitalis 3,031 %. Seepärast suurendatakse ELi sissemakstud kapitali 30,31 miljoni euro võrra. Sissemakstud aktsiate suurendamine jõustus resolutsiooni 126 vastuvõtmise kuupäeval 14. mail 2010. Seega ei pea aktsionärid täiendavate sissemakstud aktsiate emiteerimiseks võtma lisameetmeid.

Sissenõutavate aktsiate märkimine kogusummas 9 miljardit eurot jõustub kohe, kui üksikud aktsionärid viivad lõpule oma sisemenetluse ja deponeerivad märkimiskirjad, nagu kapitali suurendamisel 1996. aastal. EBRD eeldab, et sissenõutava kapitali suurendamine jõustub

1 Vastavalt nõukogu 19. novembri 1990. aasta otsusele 90/674/EMÜ esindab EBRDs ELi komisjon.2 ELi märgitud aktsiakapital EBRDs hõlmas 157,5 miljonit eurot sissemakstud kapitali ja 442,5 miljonit

eurot sissenõutavat kapitali.

ET 3 ET

2011. aasta aprilli lõpus, kuid igal juhul hiljemalt 31. detsembril 2011. Resolutsiooniga 128 (lisatud käesolevale otsusele) nähakse ette, et panga igal liikmel on õigus märkida täiendavaid aktsiaid (ümardatult allapoole) kuni (kuid mitte rohkem) 42,857 % aktsiate arvust, mis liikmel oli enne kapitali suurendamise jõustumise kuupäeva. Võttes arvesse, et ELi osa märgitud kapitalis on 3,031 %, tähendab see, et EL võib märkida kuni 27 013 täiendavat sissenõutavat aktsiat summas 270,13 miljonit eurot.

Järgnevas tabelis on esitatud ELi osa EBRD kapitalis pärast panga kapitali suurendamist. Tabelis on esitatud olemasolev sissemakstud kapital enne kapitali suurendamist 2010. aastal, reservide kapitaliseerimine, olemasolev sissenõutav kapital, kavandatud sissenõutava kapitali suurendamine ja märgitud kogukapital pärast kapitali suurendamist.

Olemasolev ja kavandatud ELi märgitud kapital (miljonit eurot)

Sissemakstud aktsiad Sissenõutav kapital

Olemasolevad

(Enne 2010. aasta maid)

Reservide kapitaliseerimine 2010. aastal

Kokku Olemasolev(Enne 2010. aasta maid)

Kavandatud suurendamin

e

Kokku

Märgitud kapital

kokku pärast suurendamis

t

157,50 30,31 187,81 442,50 270,13 712,63 900,44

Samuti nähakse resolutsiooniga 128 ette läbivaatamismehhanism, mis võimaldab teatavatel tingimustel, mis lepitakse kokku 2015. aastal, osaliselt või täielikult tagasi maksta kapitali suurendamisel kasutamata jäänud sissenõutava kapitali osa ning tagastada see aktsionäridele pärast ajavahemiku 2010–2015 lõppu. Sel juhul ei oleks kasutamata sissenõutav kapital 2016. aastal enam aktsionäride tingimuslik kohustis.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISETULEMUSED

Eelmisel aastal läbiviidud EBRD neljas kapitalivarude läbivaatamine aastateks 2011–2015 osutas vajadusele tõhusalt reageerida kriisile ja kohandada keskpika perioodi strateegiat, võttes arvesse kriisi märkimisväärset mõju EBRD sihtpiirkonnale. EBRD aktsionärid (sealhulgas ELi kõik liikmesriigid, EIP ja ELi esindav komisjon) osalesid selles aktiivselt.

Selle raames analüüsis EBRD kapitali suurendamise võimalusi, võttes arvesse panga finantsvõimenduse kohustuslikku ülemmäära ja kapitalinõudeid, samuti vajadust säilitada panga AAA reiting ning tõhusalt ja tulemuslikult kasutada aktsionäride kapitali. EBRD praegune otsus kapitali suurendamise kohta tehti panga aktsionäride kompromissi tulemusel.

EBRD meetmed kriisi leevendamiseks sihtriikides kapitali kavandatud suurendamise teel võimaldavad pangal jätkata koostöös EIPga ja teiste rahvusvaheliste finantsasutustega aktiivset tegevust majanduse elavdamiseks sihtpiirkonnas. Prognooside kohaselt võib kapitali suurendamise tulemusel EBRD aastane tegevusmaht olla 2011. ja 2012. aastal ligikaudu 9 miljardit eurot ja kuni 2015. aastani ligikaudu 8,5 miljardit eurot. Seepärast peaks EL märkima kõnealused täiendavad aktsiad, et edendada ELi eesmärke välismajandussuhetes ja säilitada praegune hääleõigus EBRDs.

Sisuliselt ei tule praegusel kapitali märkimisel teha tegelikke väljamakseid ELi eelarvest, välja arvatud juhul, kui väga tõsise ja ettenägematu kahjumi tõttu tuleb panga kapitali sisse nõuda üle sissemakstud osa.

ET 4 ET

Sellega seoses teeb komisjon kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja varasema tavaga ettepaneku mitte koostada ametlikku mõjuhinnangut.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

ELi osalemise kohta EBRD kapitali suurendamises 1996. aastal võttis nõukogu vastu otsuse 97/135/EÜ,3 milles on sätestatud, et Euroopa Ühendus peaks märkima täiendavaid aktsiaid seoses otsusega kahekordistada EBRD kapitali. Nõukogu otsus 97/135/EÜ võeti vastu aluslepingu artikli 235 alusel.

EBRD sihtriigid on Kesk ja Ida-Euroopa4 ning Kesk-Aasia riigid, kusjuures EBRD põhitegevus on keskendunud ELi välistesse riikidesse. Suurem osa EBRD tegevusest ajavahemikul, mida hõlmab neljas kapitalivarude läbivaatamine, peaks keskenduma ELi kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele ning teistele keskmise elatustasemega riikidele, sealhulgas Venemaale. Alates Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisest on artikliga 212 ette nähtud õiguslik alus ELi majandus-, finants- ja tehnilise koostöö meetmete võtmiseks, eelkõige abi andmiseks kolmandatele riikidele. Kõnealune artikkel on ka käesoleva õigusakti ettepaneku aluseks.

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna ELi osalemine EBRD kapitalis on asjakohaselt edendanud ELi eesmärke ning aitab leevendada kriisi mõju EBRD sihtriikides ja tagab EBRD aktiivse tegevuse.

4. MÕJU EELARVELE

Osalemise sätted ei näe ette aktsionäride rahalisi sissemakseid.

Võttes arvesse, et ELi osa EBRD märgitud kapitalis on 3,031 %, suurendaks EL oma märgitud kapitali 300,44 miljoni euro võrra, millest 270,13 miljonit eurot on märgitud sissenõutavad aktsiad ja 30,31 miljonit eurot sissemakstud aktsiad EBRD piiramatute reservide kaasamise teel. Sõltuvalt EBRD juhatajate nõukogu 2015. aastal tehtavast otsusest võidakse osa sissenõutavatest aktsiatest aktsionäridelt tagasi võtta.

Kapitali suurendamise sissenõutava osa mõju eelarvele kajastatakse eelarvereal 01 03 01 02 „Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – Märgitud kapitali sissenõutav osa”, mis kaasati 2011. aasta eelarvesse, et kajastada ELi eelarvelisi kohustisi, mis tulenevad ELi märgitud EBRD kapitali sissenõutavast osast. Eelarvereale tuleks lisada märge „p.m.”, mis väljendab kapitali sissenõutava osa tingimuslikku olemust, ja märkus tingimusliku kohustise suuruse kohta. Kuigi sissenõudmine ei ole tõenäoline, kajastavad eelarverida ja selle märge rahastamisvajadust, mis võib realiseeruda juhul, kui EBRD nõuab sissemakset seoses ELI märgitud kapitali sissenõutava osaga.

3 EÜT L 52, 22.2.1997, lk 15.4 Pärast ELiga ühinemist 2004. ja 2007. aastal kuuluvad sihtriikide hulka ka mõned ELi liikmesriigid:

Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Slovaki Vabariik, Eesti, Sloveenia, Ungari, Läti ja Leedu. EBRD tegutses kõnealustes riikides väga aktiivselt üleminekuperioodil, kuid viimastel aastatel on tema roll vähenenud ja väheneb tulevikus veelgi. Mitmele riigile lõpetatakse 2015. aastaks abi andmine.

ET 5 ET

5. VALIKULISED ÜKSIKASJAD

Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Artikkel 1

Kapitali suurendamist sissenõutava kapitali täiendava märkimise teel käsitleva resolutsiooni 128 tingimuste kohaselt suurendatakse panga põhikirjajärgset aktsiakapitali 900 000 sissenõutava aktsia (igaühe nimiväärtus 10 000 eurot) võrra, mis võidakse kõnealuse resolutsiooni sätete kohaselt tagasi võtta. ELil on õigus märkida kuni 27 013 sissenõutavat aktsiat. Artikli 1 eesmärk on lubada ELil osaleda EBRD kapitali suurendamisel sissenõutavate aktsiate märkimise teel.

Artikkel 2

Resolutsiooni 128 tingimuste kohaselt deponeerib EBRD iga liige pangas märkimiskirja, milles liige märgib kirjas täpsustatud sissenõutavate aktsiate arvu. Lisaks deponeerib liige avalduse, milles kinnitab, et on nõuetekohaselt võtnud kõik õiguslikud ja muud sisemeetmed aktsiate märkimiseks.

ET 6 ET

2011/0014 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

mille kohaselt märgib Euroopa Liit tulenevalt otsusest suurendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali panga kapitalis täiendavaid aktsiaid

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt EBRD asutamislepingu artikli 4 lõikele 3 võttis EBRD juhatajate nõukogu Zagrebis 14.–15. mail 2010 peetud aastakoosolekul vastu resolutsioonid 126 ja 128, millega on otsustatud suurendada EBRD põhikirjajärgset aktsiakapitali 10 miljardi euro võrra, kindlustamaks keskpikas perspektiivis piisavalt kapitali, et tagada panga mõistlikul tasemel tegevus sihtriikides vastavalt ettenähtud piirangutele.

(2) Enne kõnealuseid resolutsioone oli EBRD kapital 20 miljardit eurot, millest EL oli märkinud 60 000 aktsiat, mille igaühe nimiväärtus on 10 000 eurot.

(3) Vastavalt resolutsioonile 126, mis käsitleb põhikirjajärgse aktsiakapitali suurendamist, sissemakstud aktsiate emiteerimist ja makset puhastulu ümberjaotamise teel, suurendatakse EBRD põhikirjajärgset aktsiakapitali 100 000 sissemakstud aktsia võrra ja panga iga liige saab märkida tervikliku arvu aktsiaid (ümardatult allapoole) vastavalt olemasolevale osalusele. Kapitali suurendamise sissemakstud osa puhul kaasatakse EBRD kapitali teatav osa piiramatutest üldreservidest. Kõik EBRD aktsionärid saavad sissemakstud aktsiaid automaatselt vastavalt oma olemasolevale osalusele, ilma et aktsionärid peaksid ise täiendavaid menetlustoiminguid tegema. Seega saab EL märkida 3031 uut aktsiat, mille igaühe nimiväärtus on 10 000 eurot, ja ELi sissemakstud aktsiate arv suureneb 63 031 aktsiani.

(4) Resolutsiooni 128 (põhikirjajärgse kapitali suurendamine, sissenõutava kapitali emiteerimine ja märkimine ning tagasivõtmine) tingimuste kohaselt suurendatakse panga põhikirjajärgset aktsiakapitali 900 000 sissenõutava aktsia (igaühe nimiväärtus 10 000 eurot) võrra, mis võidakse kõnealuse resolutsiooni sätete kohaselt tagasi võtta. Iga liige võib nimiväärtuses märkida tervikliku arvu sissenõutavaid aktsiaid kuni 42,857 % aktsiatest, mis liikmel on vahetult enne kapitali suurendamise jõustumise kuupäeva. Seega on ELil õigus märkida kuni 27 013 sissenõutavat aktsiat.

ET 7 ET

Jõustumiskuupäev on 30. aprill 2011 või enne seda või kui juhatus nii määrab, mõni hilisem kuupäev, aga mitte hiljem kui 31. detsember 2011.

(5) Resolutsiooni 128 (põhikirjajärgse kapitali suurendamine, sissenõutava kapitali emiteerimine ja märkimine ning tagasivõtmine) tingimuste kohaselt võib EBRD juhatajate nõukogu otsustada 2015. aastal, et osa kasutamata jäänud sissenõutavast kapitalist võidakse teatavatel tingimustel, mis lepitakse kokku 2015. aastal, tagasi võtta. Vastavalt resolutsioonile 128 otsustas EBRD juhatajate nõukogu, et sissenõutavad aktsiad võetakse tagasi automaatselt ja seda kohaldatakse kõigi EBRD liikmete suhtes, kes on märkinud sissenõutavaid aktsiaid kõnealuse resolutsiooni alusel. Sel juhul võtaks komisjon EBRD juhatajate nõukogu resolutsiooni arvesse ja täidaks seda.

(6) EL peaks märkima kõnealused täiendavad aktsiad, et edendada ELi eesmärke välismajandussuhetes ja säilitada vastav hääleõigus EBRDs,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liit märgib 27 013 täiendavat sissenõutavat EBRD aktsiat, mille igaühe nimiväärtus on 10 000 eurot, vastavalt EBRD juhatajate nõukogu resolutsiooni 128 (lisatud käesolevale otsusele) tingimustele.

Artikkel 2

EBRD Euroopa Liitu esindav juhataja deponeerib ELi nimel vastava märkimiskirja.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimeleesistuja eesistuja

ET 8 ET

LISA

RESOLUTSIOON nr 128

PÕHIKIRJAJÄRGSE AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE,SISSENÕUTAVA KAPITALI EMITEERIMINE JA MÄRKIMINE

NING TAGASIVÕTMINE

JUHATAJATE NÕUKOGU,

olles saanud juhatuselt aruande neljanda kapitalivarude läbivaatamise kohta aastateks 2011–2015, mis koostati vastavalt panga asutamislepingu artikli 5 lõikele 3,

olles kõnealust aruannet kaalunud ning täielikult toetades selles esitatud järeldusi ja soovitusi, sealhulgas strateegilisi eesmärke, kavandatud 9 miljardi euro suurust tegevusmahtu 2011. ja 2012. aastaks ja selle vähenemist 8,5 miljardi euroni ülejäänud perioodil, ning kapitali vajaduse analüüsi,

olles järeldanud, et on soovitav ja asjakohane suurendada põhikirjajärgset aktsiakapitali, emiteerides sissenõutavaid aktsiaid 9 miljardi euro vääruses, tingimusel et kõnealused aktsiad võidakse tagasi võtta ja tühistada, kusjuures kõnealuseid sissenõutavaid aktsiaid saavad märkida kõik EBRD liikmed vastavalt olemasolevale osalusele aktsiakapitalis,

olles nõustunud aruandes esitatud märkusega, mille kohaselt tuleb selleks, et pangal oleks piisavalt kapitali kavandatud tehingute tegemiseks järgmisel viiel aastal, iga aasta tulud eraldada ülejäägiks, välja arvatud võimalikud eraldised EBRD aktsionäride erifondi rahastamiseks, ning

rakendades asutamislepingu artikli 24 lõike 1 kohaseid volitusi, tehes seda sealhulgas sel määral, mis on vajalik mis tahes küsimuse otsustamiseks, mis on delegeeritud või määratud juhatusele asutamislepingu artikli 24 lõike 2 alusel,

ON JÄRGMISEL SEISUKOHAL:

Panga põhikirjajärgset aktsiakapitali tuleb suurendada ja selleks võimaldatakse aktsiaid märkida järgmistel tingimustel.

1. Põhikirjajärgse aktsiakapitali suurendamine

a) panga põhikirjajärgset aktsiakapitali suurendatakse jõustumiskuupäeval, mis on määratud käesoleva resolutsiooni punkti 4 alapunktis a, 900 000 sissenõutava aktsia võrra, mille igaühe nimiväärtus on 10 000 eurot ja mis võetakse tagasi vastavalt punktile 3;

b) käesoleva resolutsiooni kohaselt välja antavatest aktsiatest lubatakse liikmetel vastavalt käesoleva resolutsiooni punktile 2 märkida terviklik arv sissenõutavaid aktsiaid (ümardatult allapoole) mitte üle 42,857 protsendi5

aktsiatest, mis liikmel on vahetult enne jõustumiskuupäeva;

5 Pärast sissemakstud kapitali suurendamist on panga põhikirjajärgne aktsiakapital 21 miljardit eurot.

Kuna 9 miljardit on põhikirjajärgsest aktsiakapitalist 42,857 %, on igal aktsionäril õigus märkida

ET 9 ET

c) käesoleva resolutsiooni kohaselt välja antavad sissenõutavad aktsiad, mida ei märgita vastavalt käesoleva resolutsiooni punktile 2, reserveeritakse uutele liikmetele esmaseks märkimiseks ja teatavate liikmete märgitud mahu erakorraliseks suurendamiseks, nagu võib juhatajate nõukogu määrata vastavalt panga asutamislepingu artikli 5 lõigetele 2 ja 4.

2. Märkimine

a) iga liige võib nimiväärtuses märkida tervikliku arvu sissenõutavaid aktsiaid kuni 42,857 % aktsiatest, mis liikmel on vahetult enne jõustumiskuupäeva. Märkimine peab vastama käesolevas resolutsioonis sätestatud tingimustele;

b) iga liige, kes soovib vastavalt käesolevale resolutsioonile aktsiaid märkida, deponeerib pangas 30. aprillil 2011 või enne seda või nagu juhatajate nõukogu võib kindlaks määrata 30. aprillil 2011 või enne seda, mõnel hilisemal kuupäeval, kuid hiljemalt 31. detsembril 2011, järgmised pangale vastuvõetavas vormis dokumendid:

i) märkimiskiri, milles liige märgib kirjas täpsustatud sissenõutavate aktsiate arvu;

ii) avalduse, milles kinnitatakse, et liige on nõuetekohaselt võtnud kõik õiguslikud ja muud sisemeetmed aktsiate märkimiseks; ning

iii) kinnitus, et liige on valmis sellise teabe esitama, kui pank peaks seda seoses aktsiate märkimisega taotlema.

c) iga märkimiskiri jõustub ja selle kohane märkimine loetakse toimunuks jõustumiskuupäeval või kuupäeval, mil pank teatab aktsiad märkinud liikmele, et liikme poolt vastavalt käesoleva resolutsiooni punkti 2 alapunkti b kohaselt deponeeritud dokumendid rahuldavad panka, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem;

d) kui jõustumispäevaks ei ole deponeeritud panka rahuldavaid dokumente, millega nähakse ette käesoleva resolutsiooni punkti 4 alapunkti a kohase aktsiate koguarvu märkimine, võib juhatus omal valikul otsustada, et liikmete deponeeritud märkimiskirjad ja nende kohased märkimised jõustuvad viivitamata, olenemata mis tahes muudest käesoleva resolutsiooni sätetest, tingimusel et juhatus peab sellist otsust panga tegevuse seisukohast parimaks ja et juba deponeeritud ja lähemas tulevikus tõenäoliselt deponeeritavate märkimiskirjade koguarv on juhatuse arvates piisavalt lähedal punkti 4 alapunktis a kindalaks määratud aktsiate koguarvule.

3. Tagasivõtmine

a) Käesoleva resolutsiooni kohaselt välja antavad sissenõutavad aktsiad võtab pank tasuta tagasi neljanda kapitalivarude läbivaatamise perioodi lõpus vastavalt käesoleva punkti sätetele;

aktsiaid kuni 42,857 % aktsiatest, mis tal oli aktsiakapitali suurendamise ajal, et säilitada praegune aktsionäride struktuur.

ET 10 ET

b) võttes arvesse käesoleva punkti 3 ülejäänud sätteid võetakse kõik või mõned sissenõutavad aktsiad tagasi vahetult 2016. aasta üldkoosolekule järgneval päeval, kusjuures tagasivõetavate aktsiate arv arvutatakse kokkulepitud valemi põhjal, võttes aluseks kasutamata jäänud sissenõutava kapitali (kui seda on) neljanda kapitalivarude läbivaatamise perioodi lõpu seisuga, võrrelduna põhikirjajärgse kapitali kasutamise piirmääraga 87 % neljanda kapitalivarude läbivaatamise perioodi lõpus. Sellise kasutamata jäänud sissenõutava kapitali arvutamisel on kõnealune kapital alla 9 miljardi euro ja ((87 % Ast) – B), kus

i) A on panga vähendamata märgitud kapitali, reservide ja ülejäägi kogusumma neljanda kapitalivarude läbivaatamise perioodi lõpu seisuga; ning

ii) B on panga põhitegevusega seotud varad neljanda kapitalivarude läbivaatamise perioodi lõpu seisuga.

Kokkulepitud valemi kohaselt tagasi võetavate aktsiate arvu (kui aktsiaid üldse tagasi võetakse) saamiseks jagatakse kõnealune summa aktsiate nimiväärtusega (10 000 eurot)6.

c) käesoleva resolutsiooni kohaselt võetakse aktsiad tagasi tingimusel, et aktsiate mis tahes tagasivõtmise järel on kõik asutamislepingu asjakohased sätted jätkuvalt täidetud (nt kõik artikliga 12 ette nähtud suhtarvud on täidetud, sissenõutavaid aktsiaid ei ole panga kohustuste täitmiseks sisse nõutud (asutamislepingu artikli 6 lõige 4 ja artikkel 17), panga tegevuse lõpetamistkäsitlevat otsust ei ole tehtud (asutamislepingu artikkel 41 ja artikli 42 lõige 2));

d) kohe pärast 2015. aasta üldkoosolekut tehakse järgmist:

i) panga juhtkond koostab aastate 2011–2014 andmete ja 2015. aasta asjakohaste prognooside alusel hinnangu panga finantsseisundi ja neljanda kapitalivarude läbivaatamise perioodi lõpuni prognoositavate majandustingimuste, sealhulgas eelkõige SKP, investeeringute, riikide pangasüsteemide ja rahvusvaheliste kapitaliturgude kohta, ning konsulteerib seejärel juhatusega;

ii) panga president esitab juhatusele juhatajate nõukogule esitatava aruande projekti koos kahe allpool kirjeldatud resolutsiooni projektiga;

iii) esimeses resolutsioonis määratakse kindlaks tagasivõetavate sissenõutavate aktsiate arv järgmiselt: x) kui kokkulepitud valemi kohaselt ei ole kasutamata jäänud sissenõutavat kapitali, märgitakse resolutsioonis, et kokkulepitud valemi kohaldamise tulemusel ei võeta aktsiaid tagasi; y) kui kokkulepitud valemi kohaselt on kasutamata jäänud sissenõutavat kapitali ning panga finantsseisund ja olemasolevad majandustingimused võimaldavad kokkulepitud valemit kohaldada ilma seda kohandamata, märgitakse resolutsioonis, et võetakse tagasi teatav

6 Vastavalt kokkulepitud valemile on kasutamata jäänud sissenõutava kapitali maht null, kui panga

põhitegevusega seotud varad on 87 % (või rohkem) vähendamata märgitud kapitali, reservide ja ülejäägi kogusummast.

ET 11 ET

selline arv aktsiaid, mis on maksimaalne selliste aktsiate arv, mida võib võtta tagasi kokkulepitud valemi kohaldamisel; või z) kui kokkulepitud valemi kohaselt on kasutamata jäänud sissenõutavat kapitali ning panga finantsseisund ja olemasolevad majandustingimused ei võimalda kokkulepitud valemit kohaldada, märgitakse resolutsioonis, et võetakse tagasi teatav selline arv aktsiaid, mis on alla maksimaalse selliste aktsiate arvu, mida võib võtta tagasi kokkulepitud valemi kohaldamisel, ning kõnealune arv võib olla null;

iv) teise resolutsiooniga nähakse ette selliste sissenõutavate aktsiate tagasi võtmise menetlus, mida ei ole pärast neljanda kapitalivarude läbivaatamise perioodi lõppu tagasi võetud vastavalt punkti 3 alapunktidele e või f;

v) olenemata juhatajate nõukogu kodukorra mis tahes sätetest ja ilma, et see piiraks asutamislepingu artikli 24 kohaseid nõukogu volitusi, lisatakse sissenõutavate aktsiate tagasivõtmist käsitlev punkt nõukogu 2015. aasta üldkoosoleku päevakorda, samuti esitatakse juhatajate nõukogule läbivaatamiseks aruanne ja heakskiitmiseks resolutsioonid;

e) juhatajate nõukogu teeb 2015. aasta üldkoosolekul otsuse esimese resolutsiooni kohta hääletavate liikmete häälteenamuse alusel; kui esimest resolutsiooni häälteenamusega heaks ei kiideta, on tagasivõetavate sissenõutavate aktsiate arv (kui selliseid aktsiaid üldse on) maksimaalne selliste aktsiate arv, mida võib võtta tagasi kokkulepitud valemi kohaldamisel, kohaldades alati allpool esitatud punkti 3 alapunkti f sätteid;

f) kui panga tegelik finantsseisund ja olemasolevad majandustingimused neljanda kapitalivarude läbivaatamise perioodi lõpus erinevad oluliselt vastavatest prognoosidest, mille panga juhtkond esitas juhatusele 2015. aastal, esitatakse nõukogule sama menetluse kohaselt viivitamata uus resolutsioon, mille juhatajate nõukogu peaks häälteenamusega heaks kiitma 2016. aasta üldkoosolekul või enne seda;

g) kui otsus teatava arvu sissenõutavate aktsiate tagasivõtmise kohta jõustub vastavalt eespool esitatud punkti 3 alapunktidele e või f, loovutavad kõik liikmed, kes on märkinud käesoleva resolutsiooni kohaselt välja antud sissenõutavad aktsiad, pangale kõik oma aktsiad või osa nendest vastavalt omatavate aktsiate arvule; sellised tagasivõetud aktsiad tühistatakse automaatselt tagasivõtmise kuupäeva seisuga ja panga põhikirjajärgset kapitali vähendatakse vastavalt, ilma et selleks oleks vaja uut juhatajate nõukogu reolutsiooni;

h) juhatajate nõukogu teeb 2015. aasta üldkoosolekul otsuse teise resolutsiooni kohta hääletavate liikmete häälteenamuse alusel.

4. Jõustumine ja muud sätted

a) käesoleva resolutsiooni kohaldamisel on jõustumiskuupäev 30. aprill 2011 või enne seda või nagu juhatus võib määrata, mõni hilisem kuupäev, kuid hiljemalt 31. detsember 2011; selleks kuupäevaks on vastavalt käesoleva resolutsiooni

ET 12 ET

punkti 2 alapunktile b deponeeritud panka rahuldavad dokumendid, millega nähakse ette kokku vähemalt 450 000 sissenõutava aktsia7 märkimine;

b) vastavalt käesoleva resolutsiooni sätetele kohaldatakse asutamislepingu sätteid mutatis mutandis käesoleva resolutsiooni alusel lubatud sissenõutavate aktsiate ja tehtud märkimiste suhtes, nagu oleksid sellised aktsiad osa panga algkapitalist ning nagu sellised märkimised ja maksed oleksid sellise algkapitali esmased märkimised ja maksed.

(Vastu võetud 14. mail 2010)

7 50 % hiljuti välja antud sissenõutavatest aktsiatest.

ET 13 ET

FINANTSSELGITUS ETTEPANEKUTE KOHTA

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE NIMETUS

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mille kohaselt märgib Euroopa Liit tulenevalt otsusest suurendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali panga kapitalis täiendavaid aktsiaid

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile (ABM/ABB)8

Jaotis 01 – Majandus- ja rahandusvaldkond

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast tegevusest9

Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Eesmärk „suurendada heaolu ka väljaspool ELi”.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr

2. Eesmärk „parandada ELi profiili, välisesindatust ja sidemeid EIP ja EBRD ning muude rahvusvaheliste finantsasutuste ja asjakohaste majandusfoorumite raames, et ühtlustada strateegiat ja tegevust ning edendada ELi välistegevuse prioriteete”

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Jaotis 01.03 – Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

8 ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.9 Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

ET 14 ET

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

EL märgib täiendavalt aktsiaid EBRD kapitalis järgmistel eesmärkidel: tõhusalt esindada ELi huvisid EBRD juhtorganites, tagada kooskõla ELi välisprioriteetide ning EBRD strateegia ja tegevuse vahel ning asjakohane koordineerimine teiste ELi direktorite ja asjaomaste ELi asutustega oluliste või poliitiliselt tundlike projektide või poliitiliste arutelude puhul. Lisaks tagab osalemine kõnealuses kapitali suurendamises, et ELi osa EBRD kapitalis jääb vähemalt samaks ja ei vähene.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Eesmärkide saavutamist mõõdetakse peamiselt EBRD finantstehingute mahu järgi piirkondades ja sektorites, rahvusvaheliste finantsasutuste ja/või komisjoni programmidega kaasrahastatavate EBRD finantstehingute mahu järgi ning EBRD finantstehingute eel- ja järelhindamisega seotud muude näitajate järgi.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

EBRD asutamislepingu artikli 5 lõikes 3 on sätestatud, et juhatajate nõukogu vaatab EBRD aktsiakapitali läbi vähemalt iga viie aasta järel. Neljas kapitalivarude läbivaatamine aastateks 2011–2015 osutas vajadusele tõhusalt reageerida kriisile vastavalt ettenähtud piirangutele ja kohandada keskpika perioodi strateegiat, võttes arvesse kriisi märkimisväärset mõju EBRD sihtpiirkonnale. Selleks et kindlustada keskpikas perspektiivis piisavalt kapitali, et tagada panga tegevus mõistlikul tasemel, otsustasid EBRD juhatajad 2010. aasta üldkoosolekul suurendada EBRD põhikirjajärgset aktsiakapitali 10 miljardi euro võrra.

ELi EBRD kapitali suurendamises osalemise sätted ei näe ette rahalisi väljamakseid.

Tulenevalt juhatajate resolutsioonist 126 on kapitali suurendamise sissemakstud osa (üks miljard eurot) saadud EBRD piiramatute reservide kaasamise teel. Kõik EBRD aktsionärid saavad sissemakstud aktsiaid automaatselt vastavalt oma olemasolevale osalusele (ELi puhul on see 30,31 miljonit eurot), ilma et aktsionärid peaksid ise täiendavaid menetlustoiminguid tegema.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on suurendada ELi märgitud kapitali sissenõutavat osa. Tulenevalt juhatajate resolutsioonist 128, suureneb ELi märgitud kapitali sissenõutav osa 270,13 miljoni euro võrra (27 013 aktsiat, mille igaühe nimiväärtus on 10 000 eurot).

EL märgib kõnealused täiendavad aktsiad, et säilitada ELi hääleõigus EBRDs.

Liikmed deponeerivad märkimiskirjad 30. aprillil 2011 või enne seda või mõnel hilisemal kuupäeval, nagu juhatus võib määrata, kuid igal juhul hiljemalt 31. detsembril 2011.

ET 15 ET

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

EBRD-l on võrreldes teiste rahvusvaheliste finantsasutustega eriline mandaat, kuna pank annab toetust pigem süsteemseteks muudatusteks kui konkreetsetel arengueesmärkidel. Valik põhines veendumusel, et demokraatlik ja pluralistlik turumajandus on sotsiaalse organiseerituse vorm, mille raames kõige paremini suudetakse saavutada inimeste jaoks olulisi tulemusi: head töökohad, vaesuse vähendamine, suuremad sissetulekud, kõrgekvaliteedilised teenused, jätkusuutlik keskkond ja sooline võrdõiguslikkus. Kahekümne aasta pikkuse majandusliku ja poliitilise üleminekuperioodi jooksul on saavutatud märkimisväärseid tulemusi paljudes EBRD sihtriikides, kui üleminekuprotsess ei ole kaugeltki veel lõppenud ja on muutunud haavatavamaks. Kogemused on näidanud, et üleminek hästitoimivale turule ei ole sujuv protsess, ja kriisi tulemusel tuleb ümber hinnata seniste üleminekusaavutuste püsivus ja jätkusuutlikkus.

2008. aasta neljandast kvartalist 2009. aasta teise kvartalini tabas EBRD sihtriike majandussurutis, mis on alates ülemineku algusest oma ulatuselt suurim. Majanduslangus 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta esimesel poolel oli tingitud vapustustest, mis mõjutasid üheaegselt eksporti, tooraine hindasid ja kapitali sissevoolu piirkonda. Kõnealuseid vapustusi võimendasid piirkonna riikide teadaolevad nõrgad kohad, sealhulgas erasektori kõrge välisvõlg, liigne toetumine välisrahastamisel põhinevale krediidimahu kasvule ning mõnel juhul eraisikute ja ettevõtete laenude denomineerimine välisvaluutas.

EBRD võttis kriisi ajal kiirelt ja otsustavalt meetmeid sihtriikide ja klientide vajaduste rahuldamiseks. Väga rasketes oludes suutis EBRD tegutseda antitsükliliselt ning koostöös teiste rahvusvaheliste finantsasutustega paindlikult ja kindlalt reageerida kriisile nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Eelkõige aitas EBRD kaasa piirkonna majanduse elavdamisele, rahastades peamiselt erasektorit ning võimendades rahastamist omakapitali ja muude uuenduslike riskijagamisvahendite abil. Samuti mängis EBRD olulist rolli finantssektori ja VKEde toetamisel, samuti toetati energiatõhusust ja varustuskindlust, tuumaohutust ning keskkonna- ja kohalikku infrastruktuuri. Kapitali suurendamine kindlustab pangale piisavalt kapitali, et tagada keskpikas perspektiivis mõistlikul tasemel tegevus.

1.5.3. Varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid

EBRD aktsionärid (sealhulgas ELi kõik liikmesriigid, EIP ja ELi esindav komisjon) osalesid neljandas kapitalivarude läbivaatamises aktiivselt. Tuginedes kapitalivajaduse analüüsile ja aktsionäridega peetud konsultatsioonidele võeti kapitali suurendamist käsitleva otsuse tegemisel arvesse järgmist:

– EBRD-l peaks olema tegevussuutlikkus toetada pärast ülemaailmset finantskriisi sihtpiirkonda vastavalt ettenähtud iga-aastasele tegevusmahule;

– mis tahes kavandatav kapitali kaasamise meetod peaks võimalikult vähe mõjutama aktsionäride eelarvet;

– kapitali suurendamise viis peaks kajastama kriisi ajutist olemust ja kriisijärgseid nõudmisi EBRD-le, nii et mis tahes kasutamata jäänud sissenõutav kapital võetaks tagasi ja „tagastataks” aktsionäridele pärast neljanda kapitalivarude läbivaatamise perioodi lõppu. Tagasivõetava kapitali suurus arvutatakse kokkulepitud valemi alusel (põhikirjajärgse kapitali

ET 16 ET

kasutamise test), kuid arvesse võetakse ka panga finantsseisundit ja üldist majanduskeskkonda neljanda kapitalivarude läbivaatamise perioodi lõpus;

– EBRD peab säilitama oma AAA reitingu, et tõhusalt täita oma ülesandeid; ning

– märgitud kapitali suurendamist osa üldreservi kapitaliseerimise teel käsitlevad võlausaldajad aktsionäride toetuse kinnitusena.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Komisjon edendab pidevalt tihedat koostööd ja ühisalgatusi EBRD, EIP ja muude rahvusvaheliste finantsasutustega, kuna majanduse elavdamiseks majandusvapustustele vastuvõtlikus ja eelarve piirangutega majanduskeskkonnas tuleb järjest enam võtta tõhusaid rahastajate ja rahvusvaheliste finantsasutuste kooskõlastatud meetmeid. Tihe koostöö EBRDga aitab kaasa ka ELi eesmärkide saavutamisele välismajandussuhetes.

Koostöö edendamine rahvusvaheliste finantsasutustega on üks komisjoni prioriteete, nagu on muu hulgas sätestatud 2005. aastal vastu võetud dokumendiga Euroopa konsensus arengu küsimuses ette nähtud üldises poliitikaraamistikus, milles rõhutatakse vajadust parandada abi koordineerimist. Lisaks peab EL vastama uutele ja olemasolevatele järjest teravamatele väljakutsetele seoses kliimamuutustega ja arendustegevuse rahastamisega. Need väljakutsed tulenevad vastavalt 2009. aastal Kopenhaagenis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsi järeldustest, mille kohaselt tuleb leida lahendusi kliimamuutuste vastase võitluse rahastamiseks arengumaades, ning 2009. aasta Lissaboni lepingust, milles seatakse ELi arengukoostööpoliitika peamiseks eesmärgiks vaesuse vähendamine ja kaotamine.

Sellega seoses toetab komisjon eelkõige koostööd EIP ja EBRDga kolmepoolse (EL-EIP-EBRD) vastastikuse mõistmise memorandumi raames, samuti selliste toetus- ja laenumehhanismide raames, nagu Lääne-Balkani investeerimisraamistik ja naabruspoliitika investeerimisrahastu.

ET 17 ET

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– Finantsmõju suureneb seoses meetme rakendamisega järk-järgult ajavahemikul 2011. aprillist 2011. aasta detsembrini,

1.7. Ettenähtud haldusviisid10

Otsene tsentraliseeritud haldamine komisjoni poolt

Kaudne tsentraliseeritud haldamine, mille puhul on ülesanded delegeeritud:

– täitevasutustele

– ühenduste asutatud asutustele11

– riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

Haldamine koostöös liikmesriikidega

Detsentraliseeritud haldamine koostöös kolmandate riikidega

Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme haldusviisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

Ei kohaldata

10 Eelarve haldamise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb:

http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html11 Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

ET 18 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

EBRD finantstehinguid tehakse EBRD eeskirjade ja sisekorra kohaselt, mis hõlmavad asjakohaseid auditeerimis-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid. Vastavalt EBRD asutamislepingule abistab EBRD auditikomitee välisaudiitorite toetusel EBRD juhatust ning vastutab EBRD tehingute ja aruannete nõuetekohasuse kontrollimise eest. Juhatusel, kus ELi esindab komisjon, on esimees ning juhatus esitab iga eelarveaasta auditeeritud aruanded juhatajate nõukogule heakskiitmiseks igal aastakoosolekul ja kiidab heaks EBRD eelarve. Juhatajate nõukogu kinnitab pärast audiitori järeldusotsuse läbivaatamist EBRD üldbilansi ja kasumiaruande.

Lisaks määrab juhatajate nõukogu kooskõlas juhatajate nõukogu üldsuunistega poliitika ja teeb otsuseid seoses laenude, garantiide, omakapitali investeeringute, EBRD laenuvõtmise, tehnilise abi andmise ja muude EBRD tehingutega.

Juhatajate nõukogu on oma töö hõlbustamiseks loonud kolm komiteed: eespool osutatud auditikomitee, eelarve- ja halduskomitee ning finants- ja tegevuspoliitika komitee. ELi esindav juhatuse liige (või tema asendaja) osaleb kõigi kõnealustes komiteede töös.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1. Tuvastatud ohud

Neljanda kapitalivarude läbivaatamise raames võeti kapitali kaasamise võimaluste analüüsi teostamisel arvesse panga finantsvõimenduse kohustuslikku ülemmäära ja „majanduskapitalipoliitika” kohaldamisest tulenevaid kapitalinõudeid, samuti vajadust säilitada panga AAA reiting ning tõhusalt ja tulemuslikult kasutada aktsionäride kapitali.

Oht ELi eelarvele tuleneb asjaolust, et teatav osa kapitalist võidakse sisse nõuda. Vastavalt EBRD asutamislepingule võib EBRD oma kohustuste katteks nõuda ELilt makset seoses ELi märgitud kapitali kogu sissenõutava osaga või teatava määraga sellest. Sellise võimaluse tõenäosus on siiski väga väike.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

EBRD asutamislepingu artikli 5 lõikes 3 on sätestatud, et juhatajate nõukogu vaatab EBRD aktsiakapitali läbi vähemalt iga viie aasta järel. Viies kapitalivarude läbivaatamine aastateks 2016–2020 teostatakse pärast neljanda kapitalivarude läbivaatamise perioodi lõppu.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

EBRD struktuuri kuulub sõltumatu vastavuskontrolli üksus, mida juhib vastavuskontrolli valdkonnajuht, kes annab otseselt aru panga presidendile ja igal aastal või vajaduse korral

ET 19 ET

sagedamini ka auditikomiteele. Vastavuskontrolli üksuse ülesanne on edendada head valitsemistava ja tagada, et terviklikkuse kõrgemaid standardeid kohaldatakse EBRD kogu tegevuse puhul vastavalt rahvusvahelistele parimatele tavadele. Vastavuskontrolli üksuse ülesanded hõlmavad tegelemist küsimustega, mis on seotud tervikliku hoolsuskohustusega, konfidentsiaalsusega, huvide konfliktidega, äriühingu üldjuhtimisega, vastutusega, eetikaga, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega ning pettuste ja korruptsiooni vältimisega. Vastavuskontrolli üksus vastutab pettus-, korruptsiooni- ja rikkumisjuhtude uurimise eest. Samuti koolitab ja nõustab üksus vajaduse korral EBRD töötajaid, kes on nimetatud selliste äriühingute nõukogu liikmeteks, milles EBRD-l on osalus. Rahaline ja terviklik hoolsuskohustus on panga uute projektide ja olemasolevate tehingute jälgimise korra integreeritud osa. EBRD avaldab vastavuskontrolli üksuse korruptsioonivastase aruande oma veebilehel.

Vastavuskontrolli üksus vastutab konkreetselt EBRD vastutusmehhanismi (praegu nn Independent Recourse Mechanism, mis varsti asendatakse Project Complaint Mechanism'iga) haldamise eest. Kõnealuste mehhanismide raames hinnatakse ja analüüsitakse EBRD rahastatavate projektidega seotud kaebusi ning vajaduse korral tehakse kindlaks, kas EBRD on teatava projekti heakskiitmisel tegutsenud asjakohase poliitika kohaselt.

ET 20 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Mitmeaastase

finantsraamistiku rubriik

Number [Kirjeldus…...….]

Liigendatud/

liigendamata

(12)

EFTA riigid13

Kandidaatriigid14

Kolmandad riigid

Rahaline osalus finantsmääruse

artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

4

01.03.01.02

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – Märgitud kapitali sissenõutav osa

Liigendatud EI EI EI EI

12 Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.13 EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.14 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

ET 21 ET

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

ELi EBRD kapitali suurendamises osalemise sätted ei näe ette tegevuskulusid.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 5 „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta2010

Aasta2011

Aasta2012

Aasta2013

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju

kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

Peadirektoraat: ECFIN Personalikulud 0,090 0,045 0,000 0,000 0,135

Muud halduskulud

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat KOKKU Assigneeringud 0,090 0,045 0,000 0,000 0,135

Mitmeaastase finantsraamistikuRUBRIIGI 5

assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,090 0,045 0,000 0,000 0,135

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta2010

Aasta2011

Aasta2012

Aasta2013

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju

kestust (vt punkt 1.6)KOKKU

Kulukohustused 0,090 0,045 0,000 0,000 0,135Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5

assigneeringud KOKKU Maksed 0,090 0,045 0,000 0,000 0,135

ET 22 ET

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

ET 23 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1. Ülevaade

– Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta2010

Aasta2011

Aasta2012

Aasta2013

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust

(vt punkt 1.6)KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIK 5

Personalikulud 0,090 0,045 0,000 0,000 0,135

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistikuRUBRIIK 5 kokku

0,090 0,045 0,000 0,000 0,135

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGIST 515 välja jäävad kulud

Personalikulud

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5

väljajäävad kulud kokku

KOKKU 0,090 0,045 0,000 0,000

15 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega

seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

ET 24 ET

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

– Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

Aasta2010

Aasta2011

Aasta 2012

Aasta 2013

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 1,0 0,5 0 0

XX 01 01 02 (delegatsioonides)

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)

10 01 05 01 (otsene teadustegevus)

Koosseisuvälised töötajad (täistööaja ekvivalendis )16

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid)

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

peakorteris18

XX 01 04 yy17

delegatsioonides

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

Muud eelarveread (täpsustage)

KOKKU 1,0 0,5 0 0

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt.

Ülesannete kirjeldus:

16 Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad; riikide

lähetatud eksperdid. 17 Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A

read).18 Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

ET 25 ET

Ametnikud ja ajutised töötajad EBRD kapitali suurendamisest tulenevad peamised ülesanded on järgmised:

- õigusakti ettepaneku ettevalmistamine;

- õigusloomega seotud menetluse järelmeetmed;

- iga-aastase eelarvemenetluse korraldamine;

- iga-aastane aruandlus;

- suhted Euroopa Parlamendi ja nõukoguga;

- suhted ja suhtlemine EBRD juhtkonnaga.

Koosseisuvälised töötajad

ET 26 ET

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule Vastavalt EBRD asutamislepingule võib EBRD oma kohustuste katteks sellest hoolimata nõuda ELilt makset seoses ELi märgitud kapitali kogu sissenõutava osaga või teatava määraga sellest. Sellise võimaluse tõenäosus on siiski väga väike.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.