Ettevõtlusõpe kõrgharidusesInnovatsioonipoliitika komisjon28.10.2009

Ettevõtlusõppe töögrupp

Liikmed:Merle Rihma – Rakenduskõrgkoolide Rektorite NõukoguJakob Kübarsepp ja Tiina Tambaum – Rektorite NõukoguHeli Aru – Haridus- ja TeadusministeeriumAnneli Lorenz – SA ArchimedesTiia Randma – Kaubandus- ja TööstuskodaKitty Kubo – Eesti ArengufondPirko Konsa – TehnopolJoonas Pärenson – Eesti ÜliõpilasliitMärt Loite – RiigikantseleiTõnis Mets ja Madis Habakuk – ettevõtlusõppe eksperdid

19.mail saadi IPK-lt heakskiit ettevõtlusõppe töögrupi moodustamiseks.

Töögrupi kohtumised

19. juuni – I kohtumine (kontseptsiooni tutvustamine ja edasised sammud)

9. sept. – II kohtumine (kõrgkoolide õppekavade kaardistus ja esialgne tegevuskava)

30. sept. – III kohtumine (tegevuskava koos ajaraamistiku ja vastutajaga)

Ettevõtlusõppe olukorra kaardistus

Ettevõtlikkus läbi kolme tasandi

Riigi tasand (üldine ettevõtlikkus Eestis)

Kõrgkoolide tasand (ettevõtlusõppe integreeritus kõrgkoolide õppekavades)

Õppetasand (erinevate osapoolte hinnangud ja rahuolu ettevõtlusõppe kättesaadavuse ja kvaliteedi osas)

Ettevõtlikkus Eestis

• Eestlase soov endale tööandjaks olla on aastatega suurenenud (Eestis 40%, EU25 45%)

• Teadmiste ja oskuste puudus ettevõtlusega tegelemiseks (21%, EL kõrgeim)

• Vilistlastest vaid marginaalne osa (5%) töötab ettevõtjana.

Majandus- ja ettevõtlusained kõrgkoolide õppekavades

• Analüüsiti 16 Eesti kõrgkooli 501 õppekava• Vaatluse alt jäeti välja ettevõtlusega väga tihedalt

integreeritud ja majandusõppekavad• Vaadati majandus- ja ettevõtlusainete

kättesaadavust kohustusliku ja valikainetena

Tulemused

45% bakalaureusetaseme ja 44% magistritaseme õppekavadest puuduvad majandus- ja ettevõtlus (M&E) ained üldse.

Kohustuslikud ja valikaineid vaid 14% mitte-majandusõppekavades (bakalaureuse tasemel).

Rakenduskõrgkoolides olukord parem: vaid 1,6% õppekavadest puuduvad M&E aineid.

Ettevõtlusõpe kõrgkooliti

Ettevõtlusõpe rakenduskõrgkooliti

Ettevõtlusõppealased hoiakud ja hinnangud

• QUESS uuringus 74% tudengitest pidas oluliseks erinevate M&E kursuste pakkumist

• Tudengite osalemine M&E kursustel varieerub ning on suhteliselt madal

– 25% osalenud ettevõtte majandusõppe ja äriplaneerimise kursustel, 17% äriplaani koostamise kursustel

• Rahulolematuse määr pakutud ettevõtluskursustega on 20-28% piirides, mis on üle EL keskmise

• Ettevõtlusõppe õpetamisel mitmeid sisulisi puudusi: emakeelse õppe suur osakaal, tagasihoidlik aktiivõppe osakaal, vilistlaste vähene rakendamine loengute andmisel jne)

Kokkuvõte ja peamised järeldusedEesti elanik on keskmiselt ettevõtlik, kuid tunneb puudust konkreetsetest ettevõtlusoskustest

Suured käärid tudengite soovide ja reaalse ettevõtlusainete kättesaadavuse vahel.

Üldine olukord peegeldab rahulolematust, kuna vaid 14-15% õppekavadest on tudengil ligipääs nii kohuslikele kui ka valikainetele M&E valdkonnas.

Lisaks kättesaadavusele tuleb tähelepanu tuleb pöörata ka õppe sisule, metoodikatele ja õpetamise kvaliteedile.

Ettevõtlusõppe tegevuskava aastateks 2010-2013

FookusedI ettevõtlusõppe sisu ja kvaliteedi arendamine

II ettevõtlusõppe kättesaadavus ja integreeritus

• Ettevõtluse aluseks on ettevõtlik inimene

• Areng läbi koostöö

• Teooria ja praktika käsikäes

• Väliskompetentsi kaasamine

• Teaduspotentsiaali integreerimine õppetöösse

• Kõigile õppuritele valikainena bakalaureuse- ja rakenduskõrghariduse tasemel

• LTT erialadel kohustuslikuna

• Ettevõtlusõpe ülekantava teadmise ja oskusena erialaainetesse

• Majandus- ja mitte-majanduserialade tihedam integratsioon

Põhimõtted

I fookuse tegevuskava

2010 2011 2012 2013 2014

1. Õpiväljundid

2. Õppejõudude koolitamine ja välislektorite kaasamine

3. Õppematerjalid

Õpiväljundite töörühm Väljundid

KHSis

Õppekavade uuendamine kõrgkoolides

vaheraport

Õppejõudude täiendkoolitus

Ettevõtluslektorid-mentorid “Ettevõttest Akadeemiasse”

Stažeerimisprogramm “Akadeemiast Ettevõttesse”

Välisõppejõudude kaasamine

Kaasuste arendamine

Didaktiliste õppematerjalide arendamine

II fookuse tegevuskava

2010 2011 2012 2013 2014

1. Ettevõtlusõppe baastase

2. Teadmusmahuka ettevõtluse õpetamise suund

3. Majandus- ja mitte-majanduserialade tihedam integratsioon

LTT kohustusliku ja valikainete mooduli arendamine bakalaureuse tasemele

Õppekavade uuendamine kõrgkoolides: ettevõtlusõpe valikainetena

vaheraport

Tehnoloogia juhtimise ja ettevõtluse ühisõppekava arendamine ja rakendamine

Õppekava väline ühisseminaride programm majandus- ja mittemajandusõppuritele

Üliõpilasfirma programmi arendus ja rakendamine

Tehnoloogia mooduli arendamine majanduserialadele

Tegevuskava juhtimine

Majandus- ja kommunikatsiooniminister

Haridus- ja Teadusminister TAN/Innovatsioonipoliitika komisjon

Koordinatsioon, progressi jälgimineEttevõtlusõppe töögrupp tegevuskava juhtkomisjon

MKM tegevused HTM tegevused Kõrgkoolide tegevused

MAO/T&I talitus

EAS

Kõrghariduse osakond

Õpi-väljundite töörühm

Archimedes

Rektorite nõukogu

RKRN

KõrgkoolidEttevõtjad

Ettevõtluse tugistruktuurid

Õppurid

Vilistlased

Otsustamiseks IPK-le• Soovitab MKM-l ja HTM-l arvestada oma

haldusala poliitika rakendamisel ettevõtlusõppe tegevuskava elluviimisega.

• Soovitab tegevuskava elluviimist koordineerida ja järgida MKM-i poolt moodustatud komisjonil.

• MKM-i poolt moodustatud komisjon annab IPK-le 2 korda aastas aru tegevuskava elluviimisest.

Aitäh!Aitäh!