arengukava 2014-2016 · 2014. 12. 11. · arvuti kasutamine uurimistöös majandus- ja...
TRANSCRIPT
Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi
ARENGUKAVA
2014-2016
Tallinn 2013
2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 4
2. ÜLDANDMED ........................................................................................................................... 5
2.1. KOOLI AJALUGU ............................................................................................................... 5
2.2. KOOLI STRUKTUUR JA ÕPPESUUNAD 2012/13. ÕPPEAASTAL .............................. 6
Kooli struktuur ......................................................................................................................... 6
Õppesuunad .............................................................................................................................. 6
2.3. KOOLI ASUKOHT .............................................................................................................. 8
2.4. ARENGU RAJAJOONED 2013. aastal ............................................................................... 8
2.4.1. Eestvedamine ja juhtimine ............................................................................................. 8
2.4.2. Personalijuhtimine .......................................................................................................... 9
2.4.3. Materiaalne õpikeskkond ............................................................................................... 9
2.4.4. Õppetegevus ................................................................................................................. 10
2.4.5. Tugisüsteem ................................................................................................................. 11
2.4.6. Huvitegevus .................................................................................................................. 12
2.4.7. Koostöö huvigruppidega .............................................................................................. 12
2.4.8.Avalikkussuhted ............................................................................................................ 12
2.4.9. Ressursside juhtimine ................................................................................................... 13
3. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ................................................... 14
3.1. MISSIOON ......................................................................................................................... 14
3.2. VISIOON ............................................................................................................................ 14
3.3. EESMÄRGID JA PÕHISUUNAD KOOLIARENDUSE VALDKONDADES ................ 15
Eestvedamine ja juhtimine ..................................................................................................... 15
Personalijuhtimine .................................................................................................................. 16
Koostöö huvigruppidega ........................................................................................................ 16
Ressursside juhtimine ............................................................................................................. 17
Õppe- ja kasvatusprotsess ...................................................................................................... 17
3.4. MG PÕHIVÄÄRTUSED ................................................................................................... 18
3.5. KOOLI TUGEVUSED, VÕIMALUSED, NÕRKUSED, OHUD ..................................... 19
4. TEGEVUSKAVA ..................................................................................................................... 21
4.1. EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE .................................................................................. 21
4.2. PERSONALIJUHTIMINE ................................................................................................. 23
3
4.3. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA ..................................................................................... 25
4.3.1.Koostöö sidusrühmadega .............................................................................................. 25
4.3.2.Koolivälised partnersuhted ............................................................................................ 27
4.3.3.Avalikkussuhted ............................................................................................................ 27
4.4. RESSURSSIDE JUHTIMINE ............................................................................................ 28
4.4.1.Eelarveliste ressursside juhtimine ................................................................................. 28
4.4.2.Materiaaltehnilise baasi arendamine ............................................................................. 29
4.4.3.Inforessursside juhtimine .............................................................................................. 31
4.5. ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS .................................................................................. 32
4.5.1.Õpilase areng ................................................................................................................. 33
4.5.2.Õppekava ....................................................................................................................... 35
4.5.3.Õppekorraldus ja -meetodid .......................................................................................... 36
4.5.4.Väärtused ja kõlblus, väärtuskasvatus ........................................................................... 37
5. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD ............................................................................... 40
4
1. SISSEJUHATUS
Kooli arengukava on dokument, mis määrab kindlaks kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad,
tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra.
Kooli arengukava pidi olema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 95 lg 2 kohaselt kooskõlas
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § -ga 67 hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks.
Muudatused kooli tegevuses vastavalt uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, on järgmised.
Kooli kohustus on:
• õpilase arengu toetamiseks õpilasele tagama vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja
sotsiaalpedagoogi teenuse;
• kehtestama haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted;
• vähendama õpilase koormust;
• suunama õpetajaid kasutama aktiivseid õppemeetodeid;
• suurendama ainekavade «elulähedust», suunama õpilased vaatlema ja analüüsima ümbritsevat
ja iseennast.
Põhikooli ja gümnaasiumi eesmärgid:
• Põhikooli rõhuasetus on eelkõige lapse mitmekülgsel arengul ja selleks sobiliku keskkonna
kujundamisel.
• Gümnaasiumi rõhuasetus on eelkõige edasise sobiva haridustee leidmisel ning valmisolekul eri
rollide täitmiseks, mis elus ette tulevad.
Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 2014- 2016 arengukava on koostatud lähtudes sisehindamise
tulemustest, kooli põhimäärusest ning järgib eelmises arengukavas sätestatud trende.
Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi arengukava on valminud koostöös MG Õpilasesinduse ja
hoolekoguga.
Kasutatud lühendid:
MG – Tallinna Mustamäe Gümnaasium, ÕE – õpilasesindus, õa – õppeaasta, EHIS – Eesti
Hariduse Infosüsteem
5
2. ÜLDANDMED
2.1. KOOLI AJALUGU
1. septembril 1965.a avati Tallinna 44. Keskkool, mis 1997/98. õppeaastast kannab nimetust
Tallinna Mustamäe Gümnaasium.
1965/66. õa - tööd alustas keemia süvaõppega klass. Käesolevaks ajaks on sellest välja kasvanud
keskkonna- ja loodussuund.
1968/69. õa alustasid tööd inglise keele süvaõppe klassid.
1992/93. õa - algas õppetöö ühes vahetuses, algklassidele leiti õpperuumid lähedalasuvates
lasteaedades.
1993/94. õppeaastast on kooli teeninduspiirkonnaks Tallinna linn.
1995.a - moodustati kooli hoolekogu, 1996. aastal loodi sihtasutus.
2001/02. õa - lisandus gümnaasiumi kolmas õppesuund - keele-reaalsuund.
2001/02. - 2006/07. õa - 1.-3. klassid töötasid Männi Lasteaias.
Aastatel 2004 - 2005 renoveeriti Keskuse 18 koolimaja, sel ajal töötasid 5.-12. klassid
Akadeemia tee 30 koolihoones.
2007/08. - 2009/10. õa - 1.-4. klassid töötasid Akadeemia tee 30 koolihoones.
2010/11. õa - kõigi 1.-12. klasside õppetöö toimub Keskuse t 18 koolimajas.
2012. õppeaastast on kooli teeninduspiirkonnaks Mustamäe linnaosa.
Suurim õpilaste arv koolis oli aastatel 1976 - 1979. Ligi poolteist tuhat last õppis kolmes
vahetuses.
6
2.2. KOOLI STRUKTUUR JA ÕPPESUUNAD 2012/13. ÕPPEAASTAL
Kooli struktuur
1. – 9. klass – kaks klassikomplekti, erandina 4. klass ühe komplektina.
10. – 12. klass – 3 paralleeli.
Tabel 1
Õpilaste ja klassikomplektide arv
Kooliaste
Õpilaste arv Klassikomplekte
2009/10 2010/11 2011/12 23.08.
2013
2009/10 2010/11 2011/12 2012/13
I kooliaste 115 118 130 114 5 5 5 7
II kooliaste 130 129 125 114 6 6 6 5
III kooliaste 157 147 139 129 6 6 6 6
Gümnaasium 203 202 204 105 9 9 9 8
Kokku 605 596 598 462 26 26 26 26
Allikas: EHIS
Õppesuunad
Gümnaasiumis on:
keelesuund (klassitähis K),
keele-reaalsuund (klassitähis KR),
keskkonna- ja loodussuund (klassitähis L).
10. klasside üldtähis Mustamäe Gümnaasiumis on G1, 11. klasside üldtähis G2 ja 12. klasside
üldtähis G3.
Õppesuundi kujundavad ained:
2.-9. klassis inglise keel (süvaõpe), alates 2011. aastast on põhikoolis valikainena lisandunud
hiina keel.
Gümnaasiumis:
Seoses uue õppekava rakendamisega alates 2011. aastast on õppesuundades toimunud mõned
muudatused.
7
Keelesuund: inglise keel, vene keel, geograafia (inglise keeles), eesti keel ja kirjandus,
Suurbritannia ja USA maalugu ja kirjandus (inglise keeles), Tallinna ajalugu (inglise
keeles).
Keele-reaalsuund: inglise keel ja selle valikkursused (Tallinna ajalugu, ärikeel, eurokeel,
Suurbritannia ja USA maalugu), saksa keel, vene keel, eesti keel, matemaatika (lai),
füüsika keemia.
Keskkonna- ja loodussuund: inglise keel, vene keel, geograafia, bioloogia,
keskkonnaõpetus, keemia, füüsika.
Kõikides klassides on võimalik valida ka riigieksamiteks ettevalmistavad kursused inglise
keeles, eesti keeles ja matemaatikas (kitsas, lai).
Lisandunud on hulgaliselt valikaineid:
III võõrkeel (saksa, hiina, hispaania)
Ameerika kirjandus
Tallinna ajalugu
Tallinna ajaloo praktikum
Inglise ärikeel
Sotsiaalpoliitiline ja juriidiline inglise keel
Suurbritannia maalugu
USA maalugu
Müüt ja kirjandus
Teater, film ja kirjandus
Kirjandus ja ühiskond
Kõne ja väitlus
Lai matemaatika
Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond (kööstöös TÜ-ga)
Keskkonnakeemia
Uurimistöö alused
Arvuti kasutamine uurimistöös
Majandus- ja ettevõtlusõpe
Riigikaitse
Usundiõpetus
Joonestamine
Kehaline kasvatus
8
Kunst Euroopas varakristlusest manerismini
Eesti vanema kunsti ajalugu
2.3. KOOLI ASUKOHT
Tallinna Mustamäe Gümnaasium paikneb Mustamäe linnaosa südames.
Kooli arengule mõeldes on asukoht soodne. Lähedal asub Tallinna Tehnikaülikool, kellega
koostööprojektid on seni hästi õnnestunud ja omavad suurt potentsiaali keskkonna- ja
loodussuuna edasiseks arendamiseks.
Kool asub Mustamäe nõlva all olevate spordibaaside lähedal. Selles piirkonnas toimuvad
talvised kehalise kasvatuse tunnid ja spordivõistlused.
Kooli vahetus naabruses asub Männi park, kus kontserdilava pakub võimalusi klassi- ja
kooliväliseks tegevuseks.
Kooli vahetus ümbruses ja lähipiirkonnas leidub õuesõppeks sobivaid loodusobjekte: loomaaed,
mererand, järv, mitmesugused puistud ja pinnavormid.
Linnatransport võimaldab õpilastel koolis käia nii Mustamäelt kui ka kaugemalt: Nõmmelt,
Pääskülast, Kristiine linnaosast, Haabersti, Õismäe ja kesklinna piirkonnast.
2.4. ARENGU RAJAJOONED 2013. aastal
2.4.1. Eestvedamine ja juhtimine
Eestvedamise ja juhtimise viimase kolme õppeaasta sümbiootiline tegevus on aidanud luua
selguse kooli kui organisatsiooni toimimisel (ühtsed eesmärgid, väärtused,
tegutsemispõhimõtted), keskendudes kvaliteedile.
Kooli arengukavast, õppekavast ja sisehindamisest lähtuvalt püstitatakse õppeaastate eesmärgid
ning koostatakse struktuuriüksuste tegevuskavad. Toimub arengukava, õppekava ja
tegevuskavade täitmise analüüs. Toimib sisehindamissüsteem, mille aluseks on EFQM
täiuslikkuse mudel.
Sidusrühmade kaasatus kooliarendusse. Lapsevanemad ja õpilased on kaasatud oma
esindusüksuste vahendusel (hoolekogu, klasside lapsevanemate esindus, õpilasesindus) ning
individuaalselt.
9
Arendusrühmade panus kooliarendusse. Pikaajalised töörühmad on järgmised: initsiatiivgrupp,
enesehindamise juhtmeeskond, metoodikanõukogu, tervisenõukogu, töökeskkonnanõukogu,
avalikkussuhete nõukogu, ainekomisjonid. Projektimeeskonnad moodustatakse lühemaajaliste
arenguülesannete täitmiseks.
2.4.2. Personalijuhtimine
Kooli personal:
Juhtkond: direktor, direktori asetäitja õppealal, direktori asetäitja võõrkeelte alal, huvijuht,
direktori asetäitja majandusalal, arendusjuht.
Pedagoogide üldarv – 53. Ringijuhte 5. Tugiteenistujaid 5: psühholoog, raamatukoguhoidja,
infojuht, arendusjuht, logopeed.
Majanduspersonal: valvur – 2, majahoidja – 2, riidehoidja.
Kvalifikatsioonile vastavate õpetajate arv kooliastmeti:
I kooliaste – 100%
II kooliaste – 94,7%
III kooliaste – 92,1%
Gümnaasium – 96,2%
Eesmärgiks 100%.
Pedagoogide vanuseline jaotuvus: Alla 29 a – 1 (1,9%), 30-39 – 10 (18,9%), 40-49 – 14 (26,4%),
50-59 – 14 (26,4%), üle 60 – 14 (26,4%).
Personalitöös järgitakse kooli personalipoliitikat.
2.4.3. Materiaalne õpikeskkond
Koolimaja, staadion
Kõigi 1.-12. klasside õppetöö on alates 2010/11. õppeaastast organiseeritud koolimajas, mis oli
renoveerimise käigus kohandatud 7.-12. klasside õppetegevuseks ja pole ette nähtud nii suurele
õpilaste arvule. Õpitingimused on ebarahuldavad, sest ei jätku õpperuume, rekreatsiooniala pole
piisav. Olemasolevate õpperuumide kasutuskoormus on maksimaalne.
MG vajab juurdeehitust algklasside õppetegevuseks.
Kooli staadion on kehvas olukorras, kuigi 2012. õppeaastal õnnestus Tallinna linna abiga ehitada
kooli territooriumi ümber piirdeaed ning tasandada jalgpalliväljaku katet.
Õpperuumid
10
IT-keskus koosneb arvutiklassidest (27 töökohta), raamatukogust ja lugemissaal/audio-
videoklassist. 2010. aastast ei olnud võimalik viimast enam kasutada eesmärgikohaselt, kuna see
on ruumipuudusel kasutusel klassiruumina.
Ühe klassi õpilasi tervikuna mahutavaid õpperuume on 15, keeleõppe rühmatööks 12 ruumi.
Poiste tööõpetuse õppeklassis on töökohad puidu- ja metallitööks, tütarlaste tööõpetuseks
puudub käsitööklass – endine käsitööklass on nüüd kasutusel algklasside koduklassina ja
pikapäevarühma tarbeks.
Koolil on aula, kus toimuvad ka kehalise kasvatuse ja muusikatunnid.
Õppevara
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia: õpperuumides on 17 statsionaarset videoprojektorit, 2
interaktiivset tahvlit, igas õpperuumis arvuti ja interneti kasutamise võimalus. Õpetajate
kasutuses on 12 Tiigrihüppe Sihtasutuselt saadud sülearvutit.
Tiigrihüppe Sihtasutuselt on saadud ka hinnalisi katseseadmeid loodussuuna õppetööks.
Järeldused
Õppekava täitmiseks pole piisavalt kaasaegsel tasemel õppevara, IKT vahendeid,
õppekirjandust, aineõpetuse näit- ja katsevahendeid.
2.4.4. Õppetegevus
MG prioriteetne arendusvaldkond on kooli õppesuundade arendamine, millest lähtuvalt toimub
õppekava arendus.
Kooli metoodilise töö keskmes on kaasaegse õppemetoodika kasutamine, sh e-õppe võimaluste
kasutamine ja juhtmõtte „Õpeta õppima!“ järgimine.
Rakendatakse palju ainealaseid projekte. MG juhtimisel toimub ülelinnaline
keskkonnakeemiaalaste (sh aineüleste) uurimistööde konkurss alates 2002. aastast
Õpitulemused
Õpitulemused püsivad stabiilselt heal tasemel.
Võrdlusandmed
Õppeaasta Lõpetas (%) Kiituskiri, medalid,
„4” ja „5” (%)
Ei lõpeta (%)
2009/10 98,5 46,3 1,5
2010/11 96,1 50,0 3,4
2011/12 96,9 47,2 2,5
Allikas: EHIS
11
Põhikooli eksamite ja riigieksamite ning tasemetööde tulemused ületavad üleriigilisi keskmisi
enamikus õppeainetes. Inglise keele riigieksami tulemused on üleriigiliselt koolide esikümnes.
Riigieksamite tulemused 2010 – 2012
keskmise punktisumma alusel
Selgitus: paksus kirjas näidatud tulemused ületavad võrdlusgruppide tulemusi.
Allikas: EHIS
Õpilaste osalemine aine jm võistlustel linnaosas ja ülelinnaliselt on aktiivne. Vaatamata
suhteliselt väikesele õpilaste üldarvule, on kool edukalt esinenud Tallinna koolinoorte
spordimängudel. Põhikooli lõpetanutest on aastatel 2010 – 2013 jätkanud keskhariduse
omandamist 100%.
2.4.5. Tugisüsteem
Töötavad eelkool ja pikapäevarühmad.
Meditsiiniteenuseid osutab SA Tallinna Koolitervishoid.
Kooli tugitöötajad psühholoog, logopeed, raamatukoguhoidja ja infojuht toetavad õpilasi oma
põhifunktsioonide kohaselt. Õpiabi peamised vormid hariduslike erivajadustega õpilastele on
aineõpetajate konsultatsioonid järeleaitamiseks, individuaalsete õppekavade rakendamine,
andekate suunamine enesearendamisele (õpilaste ettevalmistamine olümpiaadideks, õpilaste
individuaalne juhendamine teadustegevuses). Seoses uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega
peab kool kindlustama ka sotsiaalpedagoogi teenuse, seda hetkel kool ei paku. 2012. aastast on
koolil Tallinna Sotsiaalsete ametikohtade programmi raames ametis õpetaja abi.
Õpilasi toitlustab Koolitoitlustuse OÜ.
Kooli üldraamatukogu õpikute arv 17635.
Üleriigiline
keskmine
Eesti õppekeelega
gümnaasiumid
Mustamäe
Gümnaasium
Õppeaine 2010 2011 2012 2010 2011 2012 2010 2011 2012
Ajalugu 65,6 64,4 63,1 69,5 68,3 66,2 62,4 65,0 55,7
Bioloogia 59,2 60,0 61,5 62,1 63,8 63,8 71,3 63,4 61,7
Eesti keel ja
kirjandus
58,6 59,2 62,8 62,6 63,0 66,1 62,7 65,2 69,6
Füüsika 63,9 63,6 63,4 65,8 67,0 66,2 54,0 67,8 51,8
Geograafia 59,3 59,4 56,1 62,7 62,4 59,5 63,9 61,2 65,8
Inglise keel 69,3 72,0 68,6 72,3 74,6 71,3 82,5 83,5 76,0
Keemia 59,4 65,9 65,1 60,0 67,3 65,6 67,4 69,5 74,4
Matemaatika 58,4 57,1 58,6 64,3 62,3 62,0 60,0 52,0 54,6
Vene keel 79,8 72,6 80,4 75,8 78,2 73,7 - 87,0 88,0
Ühiskonnaõpetus 64,0 67,7 65,8 65,0 71,4 69,1 68,1 75,8 72,7
12
2.4.6. Huvitegevus
2012/13. õppeaastal töötab koolis 14 huviringi: koorid (2 mudilaskoori, poistekoor, lastekoor,
segakoor), lauluansamblid (segaansambel, neidude ansambel, tütarlaste ansambel), 2 solistide
ringi, näitering, 2 hiina keele ringi, TORE ring.
2.4.7. Koostöö huvigruppidega
Õpilasesindusse kuulub 20 õpilast 8.-12. klassist. Tööd juhib ÕE president ja valitud juhatus.
Koostöökava täpsustatakse juhtkonnaga iga õppeaasta algul, õppeaasta lõpul analüüsitakse
tegevuse tulemusi.
Koostöö lapsevanematega
Kooli lapsevanemaid esindavad hoolekogu ja klasside lapsevanemate esindus. Kooli
hoolekogusse kuulub 9 liiget. Hoolekogu tegevus on regulaarne ja aktiivselt kooli toetav.
Klasside lapsevanemate esindajad kogunevad regulaarlselt kord trimestris.
Peamised koostöövormid: lapsevanemate üldkogu, klasside lapsevanemate koosolekud,
lapsevanemate osalemine õpilaste arenguvestlustel, individuaalne kontakt õpetaja või
klassijuhatajaga, kommunikatsioon e-kooli vahendusel.
Koostöö teiste huvigruppidega
Koostöö toimub koolipidaja Tallinna Linnavalitsusega, keda esindab Tallinna Haridusamet ja
kohaliku omavalitsuse struktuuriüksustega – ja Mustamäe Linnaosa Valitsusega.
Koolimaja haldab RKAS Kinnisvara.
Kooli tegevust toetab Mustamäe Gümnaasiumi Sihtasutus.
MG õppetegevuse mitmekesistamiseks toimub koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga, Tallinna
Ülikooli Konfutsiuse Instituudiga ning 2011. õppeaastast ka Tartu Ülikooliga.
Alates 2006. aastast toimib rahvusvaheline koostöövõrgustik noorte konverentsi „Euroweek“
raames.
Koostöö teiste üldhariduskoolidega toimub projektipõhiselt, alates 2012. aastast Tallinna
Nõmme Põhikooliga.
2.4.8.Avalikkussuhted
Koostöö vilistlastega
13
Igal aastal toimub traditsiooniline vilistlaspäev. Kooli vilistlased toetavad kooli pedagoogilise
personali, hoolekogu ja klasside lapsevanemate esinduse liikmena või abistades kooli
individuaalselt.
MGs õpib arvukalt (~20%) vilistlaste lapsi.
Suhtlemine meediaga
Meediakajastused MG tegevusest oli aastatel 2011 – 2013 peamiselt seotud hiina keele õppe
rakendamisega, õpilaste aktiivse osalemisega TV saadetes („Rakett 69“, „Loodustark“, näiteringi
esinemine „Lastehommikul“ kultuurikeskuses „Kaja“). Kooli tegevust kajastati korduvalt ka
raadios, erialakirjanduses ja veebilehtedel.
Kooli kodulehekülg, info ja reklaam
Kooli uus koduleht (kasutusel veebruarist 2012) ja siseinfosüsteem INTRA vahendavad
olulisemat infot.
Valmistatakse info- ja reklaamtrükiseid eelkooli astujate lastevanematele, esimesse klassi
astujatele, gümnaasiumisse astujatele.
Kooli info- ja reklaamialane tegevus vajab parendamist.
2.4.9. Ressursside juhtimine
Eelarveliste ressursside juhtimine
Kooli eelarveressurss on taganud kooli funktsioneerimise. Kooli finantsraskused tulenevad
peamiselt riigi- ja kohaliku eelarve kärbetest. Kool rakendab kokkuhoiurežiimi.
Omatulu allikaks on kooliruumide rent.
Projektikohaseid tegevusi on toetanud peamiselt SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,
NordPlus.
Materiaal-tehnilise baasi arendamine
Materiaal-tehnilise baasi arendamise prioriteedid on järgmised: juurdeehitus 1.-4. klasside
õppetegevuseks, kooli staadioni renoveerimine. Kooli vajadused info-kommunikatsiooni
kaasaegse tehnoloogia ning õppevahendite osas on suuremad finantsvõimalustest.
Inforessursside juhtimine
Toimib elektrooniline siseinfosüsteem INTRA personalile.
Koolile on 2012. aasta veebruaris loodud toimiv uus kodulehekülg.
Operatiivsideks kasutatakse laialdaselt e-posti võimalusi.
Õpetajate täiendkoolituse tulemusena laieneb pidevalt elektrooniliste õpikeskkondade
kasutamine (VIKO jt).
14
Säästlik majandamine ja kokkuhoid
Rakendati järgmisi kokkuhoiumeetmeid: kütte minimeerimine koolivaheaegadel, elektri
säästmine, telefoniside piiramine, jäätmete sorteerimine ja kogumine.
Keskkonnateadlikkuse süvendamisele aitasid kaasa paljud aineprojektid ja kavakohane õppetöö.
MG järgib säästliku majandamise ja kokkuhoiu põhimõtteid.
3. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD
3.1. MISSIOON
Väärtustada õppimist ja kõrget koolikultuuri, mis aitab noorel areneda loovaks isiksuseks, kes:
tunnetab ennast ja oma kohta muutuvas maailmas,
väärtustab kõlbelisust ja mitmekülgset haridust, teadvustab elukestva õppe vajalikkust,
suudab otsustada ja oma tegude eest vastutada.
3.2. VISIOON
MG jätkab tööd vastavalt haridusnõudlusele, arvestades õpilaste ning lapsevanemate huve ja
haridussituatsiooni muutusi.
MG iga üksiku liikme ja kogu organisatsiooni õppimisvõime kindlustab pideva arengu.
MG koolikultuur, soodne psühhokliima ja õppetöö kõrge kvaliteet tagavad kooli hea maine.
MG juhtkond ja õpetajad on kõrge kvalifikatsiooniga, arenemisvõimelised ja meeskonnatöö
oskustega.
MGs on 2016. aastal kaasaegne õpikeskkond infotehnoloogia laialdase kasutamisega. Õppevara
tagab riikliku õppekava täitmise ja kooli õppesuundade tulemuslikkuse.
MG kõik klassid esimesest kaheteistkümnendani töötavad ühes koolimajas, mis vastab
õppetegevuse vajadustele, turvalisuse ja tervisekaitse nõuetele.
15
3.3. EESMÄRGID JA PÕHISUUNAD KOOLIARENDUSE VALDKONDADES
Eestvedamine ja juhtimine
Eesmärk Põhisuunad
Kooli jätkusuutlik areng
Selgus organisatsioonis
Kooli turvalisus
Arengusuundade realistlik kavandamine.
Eesmärkide selge püstitamine.
Mõõdetavatel tulemustel ja faktidel põhineva otsustamis-
ja hindamisprotsessi juhtimine.
Süsteemne lähenemine kooliarenduse valdkondade
tegevuse kavandamisel, hindamisel ja parendamisel.
Info- ja kommunikatsioonisüsteemi täiustamine ja
kaasajastamine.
Koolisiseste regulatsioonide (poliitikad, korrad, juhendid,
süsteemid, eeskirjad, tegevusjuhised) vastavusse viimine
seadusandlusega, nende järgimine ja ajakohastamine.
Füüsilise õpikeskkonna turve, õpilaste ja koolitöötajate
turve, infoturve.
Kõrget koolikultuuri
tagavatest
juhtimisprintsiipidest ja kooli
väärtustest tulenev
koolikultuur.
Pidev õppimine.
Meeskonnatöö.
Õpilaskesksusest ja suhete kultuurist lähtumine õppe-
kasvatustöös.
Kõikide osalemist soodustav
poliitika, kogu organisatsioon
osaleb planeerimises,
tegevustes, analüüsis ja
parenduses.
Kooli sidusrühmade ja struktuuriüksuste tegevuse
kooskõlastamine ja koordineerimine.
16
Personalijuhtimine
Eesmärk Põhisuunad
Keskkonnamuutustele avatud
personalipoliitika, mille tulemusena on
MG personal kompetentne, motiveeritud
ja kooli juhtimisprotsessis osalev.
MG personalipoliitika järgimine osutades
peatähelepanu võtmetegevustele: personali
kaasamine ja toetamine, arendamine,
hindamine ja motiveerimine.
Koostöö huvigruppidega
Eesmärk Põhisuunad
Koostöö olulisimate
sidusrühmadega: õpilastega,
lapsevanematega, kooli
personaliga.
Koostöö kavandamine, koordineeritud tegevus,
tegevuste ja tulemuste analüüs.
Sidusrühmade esindusüksuste tegevuse
kooskõlastamine.
Õppe- ja kasvatustöö kvaliteedile
kaasa aitavad, vastastikku
toetavad ning konstruktiivsed
koostöösuhted kooliväliste
koostööpartneritega.
Kultuuriasutuste, kõrgkoolide, teiste
üldhariduskoolidega ja sihtasutustega (TTÜ, TLÜ,
TÜ jt) koostöö organiseerimine.
Kooli järelevalve- ja abiteenistustega (MUPO,
Päästeamet, RKAS Kinnisvara, SA Tallinna
Koolitervishoid, Koolitoitlustuse OÜ) koostöö
korraldamine.
Koostöö korraldamine partnerorganisatsioonidega
ülekooliliste projektide või aineprojektide
läbiviimiseks (KIK, NordPlus, Finantsinspektsioon,
Paeliit jt).
Kooli jätkusuutlikkusele kaasa
aitavad avalikkussuhted.
Kooli avalikkussuhete arendamine.
Meedia suurem kaasamine kooli tegevuse
tutvustamisele.
Kooli veebilehe ja siseinfosüsteemi pidev täiustamine.
17
Ressursside juhtimine
Eesmärk Põhisuunad
Eelarvelised ressursid tagavad kooli
eesmärgipärase funktsioneerimise.
Realistliku tegevuskava koostamine
arvestades finantsressursse.
Eelarveliste ressursside otstarbekas
kasutamine kooli materiaalse ja
mittemateriaalse õpikeskkonna prioriteetsete
eesmärkide saavutamiseks.
Õpikeskkond, mis loob tingimused õppija
arengu toetamiseks ja õpetaja tööks.
Koolistaadioni täielik renoveerimine.
Juurdeehituse taotlemine 1.-4. klasside
õppetegevuseks.
MG info- ja kommunikatsioonisüsteem
võimaldab teabe kiiret ja täpset
edastamist, infosüsteemi sise- ja
väliskasutajatel on ligipääs vajalikule
infole ning asjakohasele teadmusele.
MG kommunikatsioonisüsteemi arendamine.
Erinevate õpikeskkondade kasutamine
aineõpetuses.
Kooli veebilehe ja INTRA täiustamine.
Elektroonilise dokumendihaldussüsteemi
juurutamine.
Säästlik majandamine ja keskkonnahoid Majanduskulude minimeerimine.
Kooli varade hooliv kasutamine.
Õpilaste keskkonnateadlikkuse süvendamine.
Õppe- ja kasvatusprotsess
Eesmärk Põhisuunad
Õpilase areng kui prioriteet. Õpilase individuaalse arengu toetamine ja jälgimine:
õpiabi ajutiste õpiraskustega ja andekatele õpilastele,
õpilase ja lapsevanema nõustamine, arenguvestlused.
Tugisüsteemi arendamine.
Õpilaste huvitegevuse ja eneseteostusvõimaluste
arendamine.
Õpilaste rahulolu-uuringute läbiviimine.
Piirkonna vajadustest lähtuv, kooli Kooli õppesuundade (keelesuuna, keele-reaalsuuna
18
töötajate, vanemate ja õpilaste
soove ning vaimseid ja
materiaalseid ressursse arvestav
kooli õppekava.
ning keskkonna- ja loodussuuna) arendamine.
Riikliku õppekavaga kehtestatud
õppekorraldust järgiv MG
õppekorraldus.
Kaasaegne õpetamise metoodika.
Kooli õppekava täitmine.
Metoodikanõukogu ja ainekomisjonide
meeskonnatöö kaasaegse õppemetoodika
kasutamisel, vastava koolituse organiseerimine
õpetajatele.
Põhiväärtustele tuginev
koolikultuur.
Väärtuskasvatuse kavandamine läbiva tegevusena
ainekavades, juhindumine kavandatust reaalses
õppe- ja kasvatustöös.
3.4. MG PÕHIVÄÄRTUSED
MG lähtub oma tegevuses järgmistest põhimõtetest ja väärtustest:
1. Eesti Vabariigi põhiseaduse, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, lapse õiguste
konventsiooni ja Euroopa Liidu alusdokumentide põhjal nimetatud eetilised põhimõtted:
elu ja inimväärikuse austamine;
südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus;
lugupidamine enda ja teiste rahvaste traditsioonide ja kultuuriväärtuste vastu;
sallivus, võrdõiguslikkus ja demokraatia;
õigusriigi põhimõtete järgimine;
vägivallatus, solidaarsus;
ausus ja õiglus, vastutustunne;
looduskeskkonna säilitamine;
perekonna väärtustamine.
2. MG kui organisatsiooni põhiväärtused:
19
igaühe ja kooli kui organisatsiooni õppimisvõime,
kõrge koolikultuur,
soodne psühhokliima,
õppetöö kõrge kvaliteet,
pedagoogilise personali kõrge kvalifikatsioon,
meeskonnatöö oskused,
materiaalse baasi vastavus õppetegevuse, turvalisuse ja tervisekaitse nõuetele.
3.5. KOOLI TUGEVUSED, VÕIMALUSED, NÕRKUSED, OHUD
kooli sisehindamise tulemuste (sh SWOT-analüüs) alusel
Tugevused
ühiskonna arenguvajadustele vastavad kooli õppesuunad;
kvalifitseeritud ja professionaalne pedagoogiline personal;
koostöövõrgustik, ühisprojektide läbiviimine;
demokraatlik juhtimisstiil, õpetajate ja juhtkonna vastastikune usaldus, meeskonnatöö;
tugev hoolekogu;
koolikohustuse täitmine, õpilaste head õpitulemused;
kooli soodne asukoht;
positiivne sotsiaalpsühholoogiline õhustik, sõbralikud suhted õpilaste, õpetajate ja
lapsevanemate vahel;
laialdane ja tulemuslik muusika- ja sporditegevus;
inglisekeelsena Tallinna ajaloo õpetamine ja giidipraktika võimaldab MG õpilastel
edukalt töötada Tallinna kruiisiturisminduses;
aktiivne muuseumi- ja õuesõppe tundide rakendamine (Tallinna Raekoda, Niguliste
muuseum, RMK, Botaanikaaed, Loomaaed jne).
Võimalused:
kooli õppesuundade järjepidev arendamine, inglise keele süvaõppe jätkamine;
tulemuslike koostööprojektide rakendamine kõrgkoolidega, ühiskondlike
organisatsioonide ja asutustega;
e-õppe laiendamine.
20
Nõrkused:
materiaalne õpikeskkond: koolimaja õpperuumide ja rekreatsiooniala ebapiisavus,
staadioni ebarahuldav seisund;
IT-vahendite, kaasaegse õppevara ebapiisavus;
info- ja kommunikatsioonisüsteemi ebatäiuslikkus, nõrk mainekujundus.
Ohud:
õpilaste arvu vähenemine gümnaasiumis,
koolidevahelises konkurentsis allajäämine materiaalse õpikeskkonna osas,
eelarvevahendite vähesus,
üldise hariduspoliitika ebastabiilsus.
4. TEGEVUSKAVA
4.1. EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE
Eesmärk: Kooli jätkusuutlik areng. Selgus organisatsioonis. Turvalisus.
Koordineeritud tegevus, kogu organisatsioon osaleb planeerimises, tegevustes, analüüsis ja parendustöös.
Tegevus Soovitud tulemus 2014 2015 2016 Teostaja(d) Vastutaja Ressurss
Arengukava rakendusplaanide
(õppeaastate üldtööplaanid, töötajate
tööplaanid) sidus eesmärgistamine,
koostamine ja elluviimine.
Arengukavast tulenevad, sidusad ja
selgelt eesmärgistatud ning täidetud
töökavad.
x x x Kõik
töötajad
Juhtkond Kooli
eelarve
Arengukava ja selle rakenduskava -
õppeaasta üldtööplaani - eesmärkidele
vastav arendusrühmade tegevus.
Kooli arendusrühmade
(initsiatiivgrupp, sisehindamise
juhtmeeskond, arendusmeeskond),
nõukogude ja komisjonide
(metoodikanõukogu, ainekomisjonid,
tervisenõukogu,
töökeskkonnanõukogu) töö
kavandamine ja elluviimine lähtuvalt
Kogu organisatsioon osaleb
planeerimises, tegevustes, analüüsis ja
hindamises
x x x Juhtkond Direktor Kooli
eelarve
22
õppeaasta üldtööplaanist, tegevuse
analüüs ja hindamine.
Avalikkussuhete strateegia
parendamine.
Avalikkussuhete nõukogu tegevuse
tulemusena on
suhtekorraldusstrateegia kaasaegne.
x x x Infojuht
Avalikkus-
suhete
nõukogu
Juhtkond Kooli
eelarve
Kooli põhi- ja tugiprotsesside
juhtimist reguleerivate poliitikate,
süsteemide, juhendite ja eeskirjade
ajakohastamine ja vastavusse viimine
haridust reguleerivate õigusaktidega.
Ajakohastatud regulatsioonid:
- poliitikad: huvigruppidega
koostööpoliitika.
x x x Juhtkond Direktor Kooli
eelarve
- süsteemid: info- ja
kommunikatsioonisüsteem,
tugisüsteem, sisehindamissüsteem.
x x x
- juhendid, korrad ja eeskirjad. x x x
Sisehindamissüsteemi toimivuse
analüüs.
Sisehindamine.
Sisekontroll.
Sisehindamissüsteemi korrigeeritud
alusdokumendid: sisehindamise kord,
-kriteeriumid ja tegevusnäitajad.
Täidetud sisehindamiskava.
x
x
Juhtkond
Enese-
hindamise
juht-
meeskond
Direktor Kooli
eelarve
Enesehindamise juhtmeeskonna tehtud x x x
23
ettepanekud on realiseeritud.
Sisekontrolli ettekirjutused on
täidetud.
x x x
Sisehindamise aruande 2014 – 2016
koostamine.
Aastate 2013 – 2016 sisehindamise
aruanne.
x Juhtkond
Enese-
hindamise
juht-
meeskond
Direktor Kooli
eelarve
Arengukava 2017 – 2019 koostamine
arvestades riiklike ja Tallinna linna
üldharidussüsteemi arengukavasid.
Ühiskonna arengusuundumustele ja
piirkondlikule haridusnõudlusele
vastav kooli arengukava.
x
Juhtkond
Initsiatiiv-
grupp
Arendus-
meeskond
Direktor Kooli
eelarve
4.2. PERSONALIJUHTIMINE
Eesmärk: Keskkonnamuutustele avatud personalipoliitika, mille tulemusena on MG personal kompetentne, motiveeritud ja kooli
juhtimisprotsessis osalev.
Tegevus Soovitud tulemus 2014 2015 2016 Teostaja(d) Vastutaja Ressurss
Personalijuhtimist reguleeriva MG Toimiv personalipoliitika. x x x Juhtkond Direktor Kooli
24
personalipoliitika (personalivajaduse
hindamine ja värbamine, personali
kaasamine ja toetamine, personali
arendamine, personali hindamine ja
tunnustamine) järgimine.
Personalipoliitika toimivuse analüüs ja
korrigeerimine vastavalt
arengumuutustele.
Tegevusnäitajad:
nõutava kvalifikatsiooniga
pedagoogide suhtarv – arengusiht
100%, pedagoogide osalemine
täiendkoolituses – arengusiht 100%,
personali osalemine arendustöös –
arengusiht – 100%.
eelarve
Personali sisekoolituskava koostamine
ja rakendamine lähtudes õppeaasta
peaeesmärkidest.
Personali sihipärane arendamine
koolivälises täiendõppes.
Koolitusvajaduse määratlemisel
lähtumine riikliku õppekava täitmise
nõudest, Tallinna Haridusameti
õpetajakoolituse kavast, kooli
sisehindamise tulemustest, töötajate
eneseanalüüsi ja arenguvestluse
tulemustest.
Täidetud sisekoolituskava, personali
100%-line osalemine.
Koolitusvajaduse kohaselt kasutatud
koolivälise täiendõppe võimalused.
x x x Arendus-
juht
Õppeala-
juhatajad
Juhtkond Kooli
eelarve
25
Kooli töötajate omavaheliste
ratsionaalsete suhete kui koolikultuuri
väljendusvormi korrastamine. Töötajate
ametijuhendite ülevaatamine,
korrigeerimine ja avaldamine intranetis.
Olemasolevate tegevusjuhiste
korrigeerimine ja vajadusel uute
väljatöötamine allprotsesside ja
üksiktegevuste juhtimiseks.
Õpetajate tugisüsteemi arendamine.
Täpsustatud ametijuhendid.
Õpetaja eneseanalüüsiskeem.
Klassijuhataja meelespea.
Tegevusjuhised allprotsesside ja
üksiktegevuste juhtimiseks.
Kolleeginõustamine, mentorlus,
koovisioon.
x x x Juhtkond
Metoodika-
nõukogu
Psühholoog
Direktor Kooli
eelarve
4.3. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA
Tegevus Soovitud tulemus 2014 2015 2016 Teostaja(d) Vastutaja Ressurss
4.3.1.Koostöö sidusrühmadega
Eesmärk: Sidusrühmad on kaasatud õppija ja kooli arengu toetamisse
Sidusrühmade (õpilased, lapsevanemad,
kooli personal, kooli pidaja, kooli
haldaja) kaasamine kooli
Sidusrühmad osalevad kooli
arengutegevuses ja otsustusprotsessis
vastavalt väljatöötatud
x x x Sidus-
rühmade
esindajad
Juhtkond
Hoolekog
u
Kooli
eelarve
26
arengutegevusse ja otsustusprotsessi.
Koostööpoliitika kaasajastamine.
koostööpoliitikale. Õpilas-
esindus
Koostöö kavandamine lähtuvalt
arengukavast ja õppeaasta
peaeesmärkidest, kavandatu täitmine ja
koostöö hindamine.
Hoolekogu, õppenõukogu, juhtkonna
ja õpilasesinduse kooskõlastatud
tegevuskavad.
Regulaarne koostöö.
x x x Sidus-
rühmade
esindajad
Juhtkond
Hoolekog
u
Õpilas-
esindus
Kooli
eelarve
MG õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate
rahulolu- ning arvamusküsitluste
süsteemi uuendamine.
Arvamusuuringute läbiviimine.
MG täiustatud rahulolu-uuringute
süsteem.
Läbiviidud arvamusuuringud.
x
x
x
Juhtkond
Hoolekogu
Õpilas-
esindus
Psühholoog
Juhtkond Kooli
eelarve
Lapsevanemate esitatud
parendusettepanekute registreerimine,
analüüsimine ja parendusmeetmete
kavandamine ning rakendamine.
Realiseeritud parendusettepanekud x x x Juhtkond
Hoolekogu
Direktor Kooli
eelarve
Organisatsioonijuhtimisalase
lühikoolituse korraldamine
õpilasesindusele.
Läbiviidud koolitused. x x x Huvijuht
Õpilas-
esindus
Juhtkond Kooli
eelarve
27
4.3.2.Koolivälised partnersuhted
Eesmärk: Partnersuhted kooliväliste organisatsioonide ja asutustega on vastastikku toetavad, konstruktiivsed, usalduslikud ning aitavad
kaasa õppe- ja kasvatustöö kvaliteedile.
Ühisprojektide kavandamine ja
projektide elluviimine kooliväliste
koostööpartneritega
(kultuuriasutused, kõrgkoolid,
ühiskondlikud organisatsioonid, teised
üldhariduskoolid jt).
Koostöölepingud.
Elluviidud projektid.
x x x Projekti-
juhid
Juhtkond Kooli
eelarve
(partner-
org.-de
toetus)
4.3.3.Avalikkussuhted
Eesmärk:. Avalikkussuhted aitavad kaasa kooli jätkusuutlikkusele.
Trüki- ja audio-visuaalse meedia
kaasamine MG tegevuse positiivseks
kajastamiseks.
Meediakajastuste monitooring.
MG tegevuse objektiivne kajastatus
meedias.
Meediakajastuste statistika.
x x x Huvijuht
Avalikkus-
suhete
nõukogu
Direktor Kooli
eelarve
Kooli tegevuse kajastamine ja kooli
tutvustamine veebilehe vahendusel.
Informatiivne veebileht x x x Infojuht
Avalikkus-
suhete
nõukogu
Juhtkond Kooli
eelarve
28
Vilistlaste kaasamine kooli
arendustegevusse.
Vilistlaste osalemine kooliprojektides.
Vilistlaspäeva korraldamine.
Vilistlased lapsevanematena.
Vilistlased kooli pedagoogidena,
hoolekogus, lapsevanemate
esinduses, kooliprojektide
toetajatena.
x x x Direktor
12. kl
õpilased
Arendus-
juht
Juhtkond Kooli
eelarve
4.4. RESSURSSIDE JUHTIMINE
Tegevus Soovitud tulemus 2014 2015 2016 Teostaja(d) Vastutaja Ressurss
4.4.1.Eelarveliste ressursside juhtimine
Eesmärk: Eelarvelised ressursid tagavad kooli eesmärgipärase funktsioneerimise.
Arengukavast lähtuv, eelarvelisi
ressursse eeldavate prioriteetide
seadmine ja sõnastamine.
Sõnastatud prioriteedid kolme aasta
perspektiivis ja ühe aasta lõikes.
x x x Juhtkond Direktor Kooli eelarve
Aasta eelarve analüüs kooli
juhtkonnas ja hoolekogus.
Kooli personali ja lapsevanemate
teavitamine finantsolukorrast.
Eelarve võimalustest lähtuv
Eelarvest tulenev realistlik
tegevuskava on täidetud.
Lapsevanemad ja personal on
teadlikud kooli finantsolukorrast.
x x x Juhtkond
Hoolekogu
Direktor Kooli eelarve
29
tegevuskavade korrigeerimine.
Arendusprojektide koostamine ja
esitamine.
Eestis väljakuulutatud Euroopa Liidu
arengufondide taotlusvoorude seire ja
sobival juhul taotluste esitamine
õppekasvatustöö läbiviimiseks
vajalike lisavahendite saamiseks.
Esitatud projektid.
Rahuldatud taotlused.
x x x Arendus-
juht
Juhtkond EL arengu-
fondist
eraldatav
toetus
Kõigi võimaluste kasutamine omatulu
hankimiseks.
Omatulu . x x x Majandus-
juhataja
Juhtkond ca 12000 eurot
aastas
4.4.2.Materiaaltehnilise baasi arendamine
Eesmärk: Õpikeskkond, mis loob tingimused õppija arengu toetamiseks ja õpetaja tööks.
Taotluste esitamine Tallinna
Linnavalitsusele kooli eesmärkidest ja
vajadustest lähtuva infrastruktuuri
loomiseks.
Esitatud ja rahuldatud taotlused
koolimaja juurdeehituseks, staadioni
renoveerimiseks.
x x
Juhtkond
Hoolekogu
Direktor Tallinna Linna
investeeringute
eelarve
võimaluse
kohaselt.
Taotletud infrastruktuuri objektide
rajamine.
Koolimaja juurdeehitus 1.-4. klasside
õppetegevuseks.
x x
Renoveeritud staadion. x
30
Kooli töökeskkonna sisekontroll.
Kooliruumide riski- ja ohutegurite
ning remondivajaduse
väljaselgitamine, kaardistamine ning
esitamine kooli haldajale.
Kaardistatud riski- ja ohutegurid ning
remondivajadused.
Elimineeritud riski- ja ohutegurid.
Remonditud ruumid.
x x x Töökesk-
konna
nõukogu
Kooli
haldaja
Kooli haldaja
eelarve
IKT vahendite hankimine ja
õpperuumide varustamine vajaliku
tehnikaga vastavalt
eelarvevõimalustele.
Piisav arvutipark: 36 töökohta
arvutiklassis + arvuti igas
ainekabinetis (ca 15 arvutit)
x x x Juhtkond
Infojuht
Direktor Kooli eelarve
võimaluste
kohaselt
(3-l aastal ca
6000 eurot)
Statsionaarsed projektorid + ekraanid
ainekabinettides (15 tk)
x x x Juhtkond
Infojuht
Direktor Kooli eelarve
võimaluste
kohaselt
Interaktiivsed tahvlid audio-
videoklassis ja ühes algõpetuse klassis
(2 tk)
x x Juhtkond
Infojuht
Direktor Kooli eelarve
võimaluste
kohaselt
Sülearvutite komplektid mobiilsete
arvutiklassi loomiseks (2 komplekti,
72 arvutit).
x x Juhtkond
Infojuht
Direktor Kooli eelarve
võimaluste
kohaselt
31
(2 aastal ca
25000 eurot)
IKT varade digitaalse andmekogu
loomine.
IKT varade digitaalne andmekogu. x Infojuht
Majandus-
juhataja
Direktor Kooli eelarve
Õppekava täitmiseks vajaliku
õppevara täiendamine vastavalt
eelarvevõimalustele.
Kooli õppekava täitmiseks vajaliku
õppevara olemasolu, sh näit- ja
õppevahendid, spordivahendid,
õppekirjandus, paljundusmasinad jm.
x x x Aine-
komisjonid
Majandus-
juhataja
Juhtkond Kooli eelarve
Õpperuumide mööbli uuendamine
vajaduse ja eelarvevõimaluste alusel.
Vastavalt vajadusele uuendatud
mööbel.
x x x Majandus-
juhataja
Juhtkond Kooli eelarve
4.4.3.Inforessursside juhtimine
Eesmärk: info avatud liikumine ja kommunikatsioon oma huvigruppidega ning ümbritseva keskkonnaga rahuldab kooli arenguvajadusi.
Info- ja kommunikatsioonisüsteemi
järgimine ja selle täiustamine
suhtlemiseks sidusrühmadega.
Kahesuunalise kommunikatsiooni
võimaluste laiendamine
elektroonilises sidesüsteemis.
Täiustatud MG info- ja
kommunikatsioonisüsteem.
Sidusrühmade üld- ja
struktuuriüksuste täpsustatud e-listid.
x x x Arendus-
juht
Juhtkond Kooli eelarve
Avalduste blanketid veebilehel. x x Juhtkond Direktor
Täiustatud struktuuriga intraneti
dokumendikaust.
x Infojuht Direktor
32
Tagasisideuuringud veebilehe
informatiivsusest kooli töötajate,
õpilaste ja lapsevanemate jaoks.
Parendusmeetmete rakendamine.
Informatiivne veebileht.
x x x Avalikkus-
suhete
nõukogu
Infojuht
Juhtkond Kooli eelarve
Statistilise andmebaasi korrastamine
ja avaldamine intranetis.
Sisehindamise vajadusi rahuldav
elektrooniline statistika andmebaas.
x x x Juhtkond
Infojuht
Direktor Kooli eelarve
Elektroonilise
dokumendihaldussüsteemi
rakendamine ja kasutamine.
Rakendatud elektrooniline
dokumendihaldus.
x x x Infojuht
Sekretär
Juhtkond Kooli eelarve
Meetmete rakendamine arvutivõrgu
infoturbeks, juhtkonna ja töötajate
vastutuse reglementeerimine.
Turvatud info- ja riistvara kooli
arvutivõrgus.
x x x Infojuht
Juhtkond
Direktor Kooli eelarve
4.5. ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS
Üldeesmärk: Õppija areng kui prioriteet
Tegevus Soovitud tulemus 2014 2015 2016 Teostaja(d) Vastutaja Ressurss
33
4.5.1.Õpilase areng
Eesmärk: õpilase võimetekohane areng, arengusiht - toimetulev isiksus
Õpilase individuaalse arengu toetamine ja
jälgimine aineõpetaja ning klassijuhataja
töös: õpiabi, lisatöö andekate ja
õpiraskustega õpilastega,
arenguvestlused, lapsevanemate
nõustamine.
MG õpilaste pedagoogilis-
psühholoogilise nõustamissüsteemi
rakendamine.
Kõigi õpilastega toimunud
arenguvestlused.
Individuaalne õpi- ja
psühholoogiline
abi 100%-le abivajavatest õpilastest.
Klassikursuse kordajate osakaal
põhikoolis 0%.
Koolikohustuse täitmine põhikoolis
- arengusiht 100%.
x x x Pedagoogid
Psühholoog
Direktor Kooli eelarve
Tugisüsteemi rakendamine õpilase
arengu toetamiseks: pikapäevarühm(ad),
eelkool, tugitöötajad (psühholoog,
logopeed, kooli õde, raamatukoguhoidja,
IT tugiisik).
Lõpetanute arv alustanute arvust (9.
ja 12. klassi arvestuses) - arengusiht
100%.
Tugisüsteemide kaudu toetatud
õpilaste % toetust vajavate õpilaste
arvust - arengusiht 100%.
x x x Tugi-
teenistus
Direktor Kooli eelarve
Õpijõudluse tulemuste hindamine, Õppeedukuse % koolis – arengusiht x x x Õppeala- Direktor Kooli eelarve
34
analüüs ja võrdlusanalüüs ajalises
dimensioonis.
100%.
Õppeedukuse kvaliteedi (hinded 4-
5) % aineti, arengusiht – kasvav
trend.
Põhikooli lõpueksamite ja
riigieksamite tulemused, arengusiht
– kõrgem üleriigilisest keskmisest.
Tasemetööde tulemused, arengusiht
–kõrgem üleriigilisest keskmisest.
Järgmisel haridustasemel
edasiõppijate osakaal lõpetanute
arvust, arengusiht põhikoolis 100%.
juhataja(d)
Õpilaste väljalangevuse ennetamine
gümnaasiumiastmes.
Täidetud programm „Õpi õppima!“,
väljalangevuse vähenemine.
x x x Juhtkond Direktor Kooli eelarve
Õpilase eneseteostuse võimaluste
laiendamine koolielus: osalemine
huviringides, ÕE tegevus, loovuslaagrite,
temaatiliste ürituste ja ainealaste
klassiväliste ürituste korraldamine.
Õpilaste tasuta huviringid (~20)
Läbiviidud õpilasüritused.
ÕE osaleb aktiivselt kooliarenduses.
x x x Pedagoogid
Huvijuht
Juhtkond Kooli eelarve
35
Koostöö ÕEga, ÕE juhendamine. Laste-
ja noorteorganisatsioonide tegevuses
osalemine, TORE tegevuse jätkamine..
Koostatud metoodiline materjal -
ÕE- liikme meelespea.
TORE kooliorganisatsioon.
x x x Huvijuht
Psühholoog
Juhtkond Kooli eelarve
Terviseedendus, tervisenõukogu tegevus.
Terviseriskide ennetamine.
Tervisenõukogu realiseeritud
tegevuskava.
Suitsetavate õpilaste arvu
kahanemine.
x x
x Tervise-
nõukogu
Kooli õde
Juhtkond Kooli eelarve
MG kriisikäitumise juhendi kohase
käitumise harjutamine.
Läbiviidud kriisikäitumise õppused.
Õpilaste ja personali teadlikkus
käitumisest hädaolukordades.
x x x Juhtkond Direktor Kooli eelarve
Õpilaste rahulolu- ja arvamuste
regulaarne, rahulolu-uuringute süsteemi
kohane uurimine: temaatilised,
perioodiliselt läbiviidavad ulatuslikumad
küsitlused, operatiivküsitlused
aktuaalsetes probleemides.
Läbiviidud arvamus- ja rahulolu-
uuringud.
Tagasiside kooli arendustegevuseks.
x x x Õpilas-
esindus
Psühholoog
Juhtkond Kooli eelarve
4.5.2.Õppekava
Eesmärk: Piirkonna vajadustest lähtuv, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse arvestav kooli
õppekava. Õppekava toetab kooli õppesuundade arengut.
MG õppekava kaasajastamine (lõimingu MG õppekava rakendamine, x Õppeala- Direktor Kooli
36
võimalused ainekavades). lõiminguvõimalused ainekavades on
täpsustatud.
juhatajad eelarve
Kooli õppesuundade arendamine
vastavuses riiklike ja Tallinna
arengukavadega ning haridusnõudlusega.
Täiustatud ainekavad õppesuundi
kujundavates ainetes ja vastav
õppetöö.
x x x Õppeala-
juhatajad
Aine-
komisjonid
Direktor Kooli
eelarve
Tehnoloogiaalaste valikkursuste
sisseviimine või vastavate
koostööprojektide rakendamine
keskkonna ja looduse õppesuunal.
Tehnoloogiaalased valikkursused ja
koostööprojektid.
x x x Õppeala-
juhataja
Aine-
komisjon
Direktor Kooli
eelarve
4.5.3.Õppekorraldus ja -meetodid
Eesmärk: Riiklikus õppekavas kehtestatut järgiv õppekorraldus. Kaasaegne õpetamise metoodika.
Kooli õppekorralduse vastavusse viimine
riikliku õppekavaga.
Riiklikku õppekava täitmist tagav
kooliõppekava.
x x x Õppeala-
juhatajad
Direktor Kooli
eelarve
Õppemetoodiliste prioriteetide
määratlemine kogu kooli ulatuses ja
ainekomisjonides lähtuvalt kooli
õppekavast ja õpetajate metoodilise
enesetäiendamise vajadustest.
Tegevuskava koostamine ja täitmine.
Täidetud tegevuskava.
x x x Metoodika-
nõukogu
Direktor Kooli
eelarve
37
Õpetajate osalemine koolisiseses ja -
välises metoodikaalases täiendkoolituses.
Õpetajate 100%-line osalus
koolisiseses õppemetoodilises
täiendõppes.
x x x Metoodika-
nõukogu
Õppeala-
juhatajad
Kooli
eelarve
Kaasaegse õppemetoodika, - viiside ja -
vahendite kasutamine õppetöös.
Kasutatakse nüüdisaegset ja
mitmekesist õppemetoodikat, -viise
ja -vahendeid.
x x x Õpetajad Õppeala-
juhatajad
Kooli
eelarve
4.5.4.Väärtused ja kõlblus, väärtuskasvatus
Eesmärk: Üldtunnustatud väärtuste ja kõlbluspõhimõtete tundmine ja nende järgimine.
Koolikultuuri arendamine ja tegevuse
kavandamine lähtuvalt üldinimlikest ja
kooli püsiväärtustest (riiklikus õppekavas
loetletud eetilised printsiibid ja kooli kui
organisatsiooni põhiväärtused).
Põhiväärtustele tuginev, eetiline
koolikultuur.
x x x Pedagoogid
Juhtkond
Direktor Kooli
eelarve
Kõrget organisatsioonikultuuri tagavatest
juhtimisprintsiipidest lähtumine:
Vastavate koolivaldkondade tegevuse
analüüs ja parendamine.
Kõrge organisatsioonikultuur, mida
iseloomustab õpilaskesksus, pidev
õppimine, pidev parendamine,
faktidel põhinev otsustamine ja
tulemustele orienteeritus, süsteemne
lähenemine, personali ja
huvigruppide kaasamine.
x x x Juhtkond Direktor Kooli
eelarve
38
Ühtsete nõuete kehtestamine ja
kokkulepete järgimine
kasvatustegevuses, tegevuse ja tulemuste
analüüs. Vajadusel vastavate
regulatsioonide ülevaatamine ja
korrigeerimine.
Meeskonnatöö
Toimivad kooli kodukord ja
töösisekorraeeskirjad.
x x x Juhtkond Direktor Kooli
eelarve
Käitumiskultuuri ning inimeste
omavaheliste suhete kultuuri
parendamine.
Vahetu reageerimine ebakohtadele ja
konfliktsituatsiooni lahendamine.
Suhetekultuur – hea käitumine ja
koostööd soodustavad
omavahelised suhted.
x x x Personal
Juhtkond
Direktor Kooli
eelarve
Õpilaste vägivalla ennetamise süsteemi
rakendamine.
Korduvuuringu „Vägivald MG
inimestevahelistes suhetes“ läbiviimine,
võrdlusanalüüs varasemate
uuringutulemustega.
Vaimse ja füüsilise vägivalla
puudumine omavahelistes suhetes.
x x x Personal
Psühholoog
Juhtkond Kooli
eelarve
Kooli traditsioonide jätkamine.
Koolisümboolika kasutamine: kooli logo,
Traditsioone jätkavad ja kujundavad
üritused koolis.
x x x Juhtkond Direktor Kooli
eelarve
39
müts, lipp, hümn.
Meie- tunde süvendamine.
Kooli sümboolikaga tunnustuskirjad,
meened ja reklaammaterjal.
5. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD
Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta lõpus.
Vajadusel korrigeeritakse kooli arengusuundi ja täpsustatakse valdkondade arendamise eesmärke
ning tegevust eesmärkide saavutamiseks.
Arengukava uuendatakse seoses:
haridusalase seadusandluse muudatustega,
muudatustega riiklikus õppekavas,
muudatustega haridusnõudluses,
muudatustega kooli finantseerimises,
muutustega kooli tegevuskeskkonnas,
muutustega kooli arenguprotsessis,
kooli õppenõukogu või hoolekogu ettepanekutega,
arengukavas määratud tähtaja möödumisega.
Arengukava tegevuskava muudatused kooskõlastab direktor kooli õppenõukogu ja hoolekoguga
ning seejärel kinnitab.