Euroopa Ülemkogumai 2016 – juuni 2018

2. köide. Juuli 2018

2. köide. Juuli 2018

Euroopa Ülemkogumai 2016 – juuni 2018

Käesoleva väljaande on koostanud nõukogu peasekretariaat.www.consilium.europa.eu

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

© Euroopa Liit, 2018Teabe taasesitamine on lubatud juhul, kui viidatakse selle allikale.

Europa hoone: © Philippe Samyn and Partners architects and engineers – lead and design partner, Studio Valle Progettazioni architects, Buro Happold engineers; värvikompositsioonid: © Georges Meurant, 2016

Fotode autoriõigused on esitatud väljaande lõpus.

ELi autoriõigusega hõlmamata fotode või muu materjali kasutamiseks ja taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse valdaja käest.

Print ISBN 978-92-824-6142-6 ISSN 1977-3161 doi:10.2860/4126 QC-AO-17-001-ET-CPDF ISBN 978-92-824-6113-6 ISSN 2363-2879 doi:10.2860/132106 QC-AO-17-001-ET-N

Sisukord

Püüd ühtsusele: Euroopa Ülemkogu tegevus mai 2016 – juuni 2018Eesistuja Donald Tuski aruanne

Sissejuhatus 5

Kontrolli saavutamine rände üle 6

Brexiti läbirääkimised 11

Majanduse taastumisest majandustegevuse laienemiseni 14

Silmitsi geopoliitilise olukorraga 16

Kokkuvõte 23

Euroopa Ülemkogu kohtumised – mai 2016 – juuni 2018 25

Euroopa Ülemkogu järeldused, riigipeade ja valitsusjuhtide avaldused ning Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski valitud sõnavõtud 26

4

5

Püüd ühtsusele: Euroopa Ülemkogu tegevus mai 2016 – juuni 2018

Sissejuhatus

Käesolevas aruandes antakse üksikasjalik ülevaade Euroopa Liidu juhtidest koosneva Euroopa Ülemkogu tööst alates 2016. aasta maist kuni 2018. aasta juunini. Selles kirjeldatakse, kuidas on suudetud säilitada liidu poliitiline ühtsus ja tugevdada seda olukorras, kus tuli seista silmitsi paljude ohtude ja väljakutsetega, nagu ennenägematu rändesurve, geopoliitilised muutused, püsiv terrorismioht, ebakindel majandusväljavaade ja Briti hääletajate otsus lahkuda.

Alates 2016. aastast kuni praeguseni on Euroopa juhid jäänud ühtseks põhimõttelistes küsimustes alates Ühendkuningriigi väljaastumise üle peetavatest läbirääkimistest kuni ühise tegevuseni võitluses välise ohuga, olgu selleks siis kas Venemaa jätkuv agressioon Ukrainas või fundamentaalsed väljakutsed seoses ülemaailmse kaubandussüsteemiga. Tänu

kindlale usule Euroopa Liitu kui liikmesriikide ühise tuleviku raamistikku on Euroopa jätkuvalt positiivseks eeskujuks maailmale alates juhtrolli võtmisest kliimamuutusi käsitlevas Pariisi kokkuleppes kuni vaba ja ausat kaubandust soosiva reeglitepõhise rahvusvahelise korra edendamiseni.

Liidusiseselt peab EL investeerima rohkem meie inimeste kaitsmisse julgeolekuohtude, ebaseadusliku rände ja kontrollimatu globaliseerumise eest. Jätkuvad rasked läbirääkimised, et kaitsta kodanikke, ettevõtteid ja liikmesriike kahju eest, mida toob kaasa Ühendkuningriigi liidust lahkumine 29. märtsil 2019. Samuti on veel vaja näha palju vaeva meie majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks, kaitsekoostöö edendamiseks ning mõistliku ja kriisidele vastupidava rändepoliitika arendamiseks.

6

Kontrolli saavutamine rände üle

Miljonite inimeste ebaseaduslik ränne on praegu suurim kiiret reageerimist nõudev ülemaailmne probleem. EL on võtnud pagulaste eest hoolitsemisel läänemaailmas juhtrolli. Me ei oota selle eest kiitust. Kuid lähteriigid peavad võtma tagasi ebaseaduslikud majandusmigrandid. Pärast enneolematut rändesurvet Euroopa suunal 2015. aastal ja 2016. aasta alguses, kui umbes 2,2 miljonit inimest ületas ebaseaduslikult liidu välispiiri, on Euroopa Liit ja liikmesriigid saavutamas olukorra üle kontrolli ja hakkavad kriisi kogemustest õppima. Ükski liikmesriik ei suuda selle ühise ja

pikaajalise väljakutsega tulla toime üksi – ebaseaduslike rändevoogude vähendamiseks on vajalik juhtivate liikmesriikide otsustav tegevus, saades täielikku tuge ELilt ja teistelt liikmesriikidelt.

Oktoobris 2015 saabus Türgist Kreekasse iga päev ligikaudu 10 000 inimest, kes soovisid liikuda edasi mõnda teise Schengeni riiki. 2016. aasta oktoobriks oli EL vähendanud seda sissevoolu 98%. Ühiste jõupingutuste tulemusel oleme me samahästi kui sulgenud Lääne-Balkani riikide kaudu kulgeva

Alates 2016. aasta veebruarist on Euroopa Liitu suunduvat ebaseaduslikku rännet vähendatud üle 90%

7

ebaseadusliku rändetee. Meil tuleb hoida see tee kinni. 2016. aastal seadis EL sisse koostöö Türgiga, et hoida ära inimeste massiline lahkumine Türgi rannikult, ning alustas rahalise abi andmist Türgis viibivate pagulaste jaoks eri projektide kaudu, mille kogusumma oli 3 miljardit eurot. 2018. aasta juuniks olid need rahalised vahendid peaaegu ammendunud ning ELi juhid leppisid kokku täiendavas 3 miljardi euro suuruses osamakses.

Saavutanud stabiilsuse Vahemere idaosas, võis liit hakata sulgema ka Liibüast Itaaliasse suunduvat rändeteed, kus ebaseaduslike saabumiste arv ületas 150 000 nii 2015. kui ka 2016. aastal. Euroopa Liit aitab koolitada Liibüa rannikuvalvet ja varustab neid vahenditega, et teha lõpp inimsmugeldamisele, ning pakub Liibüasse lõksu jäänutele humanitaarabi ja turvalist võimalust naasta koju. Itaalia suurepärast koostööd Liibüa rahvusliku kokkuleppe valitsuse ja kohalike kogukondadega toetavad teised liikmesriigid, rahastades ELi usaldusfondi Aafrika jaoks.

Olulisteks sammudeks olid Lääne-Balkani rändetee sulgemine, kolmandate riikide toetamine otsingu- ja päästeoperatsioonide alal ning võitlus inimsmugeldajate vastu

Donald Tusk @eucopresident · 3. märts 2016Ärge tulge Euroopasse. Ärge uskuge smugeldajaid. Ärge riskige oma elu ja rahaga. Kõik see on eimillegi nimel.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet Frontex aitab liikmesriikidel kontrollida ELi välispiire

8

2017. aasta lõpuks oli ebaseaduslike saabumiste arv Vahemere keskosa rändeteel vähenenud 67%.

Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2017. aasta detsembris seadsid juhid ELi eesmärgid tähtsuse järjekorda, kus esimesel kohal on välispiiride kaitse ja ebaseadusliku rände vähendamine. Nende jõupingutustega jätkamiseks vajab Euroopa õigeid finantsressursse, et selle ilmselgelt püsiva väljakutsega toime tulla. 2018. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu

kohtumisel toetati ühehäälselt minu ettepanekut näha ELi eelarves ette sihtotstarbeline rahastamisvahend ebaseadusliku rände vastu võitlemiseks. Juhid leppisid ka kokku Liibüa rannikuvalvele antava ELi toetuse suurendamises ning väljaspool Euroopat asuvate maabumisplatvormide loomises ebaseaduslike rändajate jaoks. Me oleme raskusi rändeküsimuses seljatamas. Inimesed on taas valmis oma juhte usaldama, kui me näitame, et suudame taastada kontrolli meie välispiiridel.

Donald Tusk @eucopresident · 30. juuni 2018Eurooplased ootavad, et me taastaksime nende usu kindlusesse ja korda. Mitte sellepärast, et nad on järsku muutunud ksenofoobseteks, vaid sellepärast, et iga poliitilise jõu ülesanne on kaitsta oma territooriumi ja piire.

ELi juhid lepivad kokku Malta deklaratsioonis, et sulgeda Liibüast Itaaliasse suunduv ebaseaduslik rändetee, 3. veebruar 2017

9

250 000

200 000

150 000

100 000

50 000

0

2015 2016 2017 2018

2015 2016 2017

Rändevood: Vahemere idaosa, keskosa ja lääneosa rändetee

OKTOOBER 2015

216 260

IDAOSA RÄNDETEE

MAI 2018

4 0974 3863 406*

EBASEADUSLIKULT SAABUNUTE ARV KUUDE KAUPA

EBASEADUSLIKULT SAABUNUTE ARV AASTATE KAUPA

Allikas: Frontex* Ühisoperatsioonide andmed (mereületused)

KESKOSA RÄNDETEE

LÄÄNEOSA RÄNDETEE

MAI 2018JAANUAR 2015

–96 %

VAHEMERE IDAOSA RÄNDETEE(lahkumine peamiselt Türgist Kreekasse)

VAHEMERE KESKOSA RÄNDETEE(lahkumine peamiselt Liibüast Itaaliasse)

VAHEMERE LÄÄNEOSA RÄNDETEE(lahkumine peamiselt Marokost Hispaaniasse)

885 386

181 459 42 305

9 990

23 143

182 249

118 91213 372

8 206

19 840

7 004

153 895

OKTOOBER

2015

MAI

2018

2018 (JAANUAR–MAI)

10

Juhid kohtuvad Euroopa Ülemkogu kohtumisel, et anda ELi töö jaoks juhtnööre ja strateegilisi suuniseid

Üleval vasakult paremale: 1. Leedu president Dalia Grybauskaitė, Rumeenia president Klaus Werner Iohannis ja Taani peaminister Lars Løkke Rasmussen; 2. Malta peaminister Joseph Muscat, Iirimaa peaminister (Taoiseach) Leo Varadkar ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel; 3. Itaalia peaminister Giuseppe Conte ja Kreeka peaminister Alexis Tsipras; 4. Madalmaade peaminister Mark Rutte ja Horvaatia peaminister Andrej Plenković; 5. Eesti peaminister Jüri Ratas ja Luksemburgi peaminister Xavier Bettel; 6. Läti peaminister Māris Kučinskis ja Hispaania valitsusjuht Pedro Sánchez; 7. Poola peaminister Mateusz Morawiecki ja Tšehhi Vabariigi peaminister Andrej Babiš; 8. Austria liidukantsler Sebastian Kurz ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker; 9. Portugali peaminister António Costa, Küprose president Nicos Anastasiades ja Kreeka peaminister Alexis Tsipras; 10. Soome peaminister Juha Sipilä ja Rootsi peaminister Stefan Löfven; 11. Ühendkuningriigi peaminister Theresa May ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron; 12. Bulgaaria peaminister Boyko Borissov ja Slovakkia peaminister Peter Pellegrini

1

4

7

10

2

5

8

11

3

6

9

12

11

Brexiti läbirääkimised

On karm tõde, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumine on kaotus kõigi jaoks. Sellest protsessist ei võida midagi kumbki pool. Enamik eurooplasi, sealhulgas pool Briti valijaskonnast, soovivad ELi ja Ühendkuningriigi kokkujäämist, mitte eraldi teed minemist. Kuid paradoksaalselt on juhtunus ka midagi positiivset. 27 riigi ühendus on nüüd kindlameelsem ja ühtsem kui kunagi varem. Meie sõnum kõigile oponentidele nii liidust kui ka väljastpoolt on, et järge Brexitile ei tule.

Brexiti olemus, nagu seda mõisteti Ühendkuningriigi referendumikampaanias, tähendab sidemete olulist

lõdvendamist ELiga, tegelikkuses nn karmi Brexitit. Ainus reaalne alternatiiv karmile Brexitile on „ei mingit Brexitit“, isegi kui praegu keegi vaevalt et sellisesse võimalusse usub. Mis puutub väljaastumiskõnelustesse, siis ei ole EL 27 võtnud ega võta karistavat hoiakut. Brexit ise on juba piisav karistus. Meie tegevus on suunatud kahju kontrolli all hoidmisele. Meie ülesanne on vähendada võimalikult palju ebakindlust ja segadust, mis tuleneb Brexitist meie kodanikele, ettevõtetele ja liikmesriikidele. Kaalul on miljonite inimeste igapäevaelu ja huvid mõlemal pool Inglise kanalit.

Eesistuja Donald Tusk lahkub peaministri residentsist pärast peaminister Mayga toimunud Brexiti kõnelusi, 26. september 2017

12

Kohe pärast Ühendkuningriigi referendumit oli esmaseks prioriteediks kinnitada inimestele nii Ühendkuningriigis kui ka mujal, et mingit õiguslikku vaakumit ei teki. Kuni Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ametlikult lahkumiseni kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes ja tema pinnal jätkuvalt ELi õigust koos kõikide sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. 29. märtsil 2017 saatis Ühendkuningriigi suursaadik liidule Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase kirja, millega sai alguse Ühendkuningriigi EList ametlikult väljaastumise protsess. Sellest hetkest istub Ühendkuningriik teisel pool läbirääkimistelauda ning meil on aega kaks aastat

väljaastumislepingu ning ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku sõlmimiseks. 27 liikmesriigi ja ELi institutsioonide vankumatu ühtsus andis tugeva mandaadi Ühendkuningriigi korrakohase väljaastumise tagamiseks, rõhuasetusega sellel, et leida lahendus peamistele õiguslike tagajärgedega seotud küsimustele, enne kui saab hakata arutama meie tulevasi suhteid. Suurim prioriteet oli käsitleda nende rohkem kui nelja miljoni inimese olukorda, kelle elu Brexit otseselt mõjutab.

Läbirääkimiste esimene etapp algas 2017. aasta juunis. Peaminister May poolt Briti seisukohtade selgitamise

„Me kõik teame, et lahkuminek on raske. Kuid lahkuminek ja uue suhte ülesehitamine on veel palju raskem.“ Eesistuja Tusk, 15. detsember 2017

Donald Tusk @eucopresident · 16. jaanuar 2018Kui meie Briti sõbrad ei peaks just meelt muutma, muutub #Brexit järgmise aasta märtsis reaalsuseks – koos kõigi oma negatiivsete tagajärgedega. Meie Mandri-Euroopas ei ole oma meelt muutnud. Meie südamed on endiselt teile avatud.

13

järel saavutati esialgne kokkulepe kodanike õiguste küsimuses ja finantsarvelduses kuni aastani 2020. 15. detsembril nõustusid EL 27 juhid komisjoni hinnanguga, et on tehtud piisavalt edusamme liikumaks edasi läbirääkimiste etappi, kus käsitletakse Brexitile järgnevat üleminekuperioodi, mil Ühendkuningriik jääb mõneks ajaks ühtse turu osaks. Oodati täiendavaid lubadusi seoses nende kodanike õigustega, kes võivad asuda elama Ühendkuningriiki üleminekuperioodi jooksul. Briti valitsusel lasub samuti vastutus võtta kindel ja usutav kohustus vältida range piirkontrolli sisseseadmist Iirimaa saarel, toetada Põhja-Lõuna koostööd, kogu saart hõlmavat majandust ja suure reede kokkuleppe kaitsmist. Lubage mul selgelt välja öelda: kui Ühendkuningriigi pakkumine ei ole vastuvõetav Iirimaa jaoks, ei ole see vastuvõetav ka ELi jaoks.

Ma teen kõik endast oleneva, et tagada Ühendkuningriigi ja ELi sõpradeks jäämine pärast Brexitit, ning rõhutan, et ELi uks jääb alati avatuks. EL 27 soovib näha Ühendkuningriiki kui lähedast sõpra ja partnerit ning alustab kõnelusi tulevaste suhete üle avatud ja positiivses vaimus. Kuid pidades silmas Ühendkuningriigi kategoorilisi seisukohti, on võimalik vaid vabakaubandusleping. Sellest saab esimene vabakaubandusleping ajaloos, mis lõdvendab majandussuhteid, mitte ei tihenda neid.

Teineteisest kaugenemine on Brexiti olemus. Kui meie Briti sõbrad ei peaks just meelt muutma, saab Brexitist järgmise aasta märtsis reaalsus – koos kõikide oma negatiivsete tagajärgedega. Meie Mandri-Euroopas ei ole oma meelt muutnud. Meie süda on endiselt Ühendkuningriigile valla. Mida mul veel lisada on? Ühendkuningriik – me juba tunneme sinust puudust.

„Siin see on, kuus lehekülge. Pole mõtet teha nägu, et täna on õnnelik päev, ei Brüsselis ega Londonis.“ Eesistuja Tusk vastab ametlikule kinnitusele Ühendkuningriigi väljaastumise kohta, 30. märts 2017

Eesistuja Tusk kohtub Iirimaa peaministri (Taoiseach) Leo Varadkariga valitsuse hoonetes Dublinis, 8. märts 2018

Donald Tusk @eucopresident · 29. märts 2017Mida mul veel lisada on? Me juba tunneme teist puudust.

14

Majanduse taastumisest majandustegevuse laienemiseni

2017. aasta alguses oli ELi majanduskasv kiirem USA omast ning esimest korda alates 2008. aastast kasvas majandus kõigis 28 liikmesriigis. See tegi Euroopa majandusest 2017. aasta ülemaailmse eduloo, kui me liikusime majanduse taastumiselt edasi majandustegevuse laienemisele, ületades kõiki ootusi. Töökohtade koguarv on purustanud rekordeid ning töötuse määr on kaheksa aasta madalaim. Valitsemissektori eelarvepuudujääk on vähenenud ja usaldus Euroopa majanduse vastu on tagasi. Miski ei väljenda seda selgemalt kui Kreeka edukas väljumine 2018. aastal ELi finantsabiprogrammist, mis algatati 2015. aastal euroala tippkohtumisel pärast terve öö kestnud läbirääkimisi.

See suunamuutus sai teoks tänu paljudele meetmetele, mis me oleme nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil viimase kümne aasta jooksul võtnud Euroopa majanduse konkurentsivõime parandamiseks ja euroala kriisidele vastupanuvõime suurendamiseks. Nüüd, mil Euroopa majandus on kasvuteel, on meie ülesanne tagada, et majanduskasvust saaksid kasu

võimalikult paljud, kasutades samal ajal seda positiivset suunamuutust ära meie majanduste tugevdamiseks. Ühtse turu integratsiooni suurendamine ja jõuline kaubanduspoliitika on kaks tegevussuunda nende eesmärkide saavutamiseks.

Integreeritum ühtne turg on hädavajalik uute töökohtade loomiseks, tootlikkuse suurendamiseks ning atraktiivse investeerimis- ja innovatsioonikeskkonna tagamiseks. 2018. aasta märtsis seadis Euroopa Ülemkogu ühtse turu moderniseerimise liidu tegevuses tähtsale kohale, määrates põhielementideks digitaalse ühtse turu, kapitaliturgude liidu ja toimiva energialiidu, ning kutsus üles juba kokkulepitud meetmed tulemuslikult ellu viima. 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses pööras Euroopa Ülemkogu eriti tähelepanu digitaalsele ühtsele turule ja juhid kinnitasid, et nad on valmis „tegema kõike, mida on vaja Euroopa digitaalseks muutmiseks“, sealhulgas murrangulise innovatsiooni ja suurandmete valdkonnas. Pidades silmas Euroopa turu suurust ja mitmekesisust, on see paras väljakutse. Kuid Euroopa Ülemkogu säilitab poliitilise surve selles valdkonnas, ületades ummikseisud ja andes vajaduse korral uusi suuniseid.

Tulenevalt protektsionistlikest ilmingutest peab EL intensiivistama kaubanduskõnelusi kogu maailmas. Kaubandus on ELi majandusedu jaoks endiselt võtmetähtsusega ning EL toetab kindlalt vaba ja ausat kaubandust ning avatud ja reeglitel põhinevat kaubandussüsteemi. 2017. aastal liikus EL edasi ambitsioonika turu avamise programmiga, mis hõlmab Kanadaga sõlmitud laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) rakendamist, poliitilist

Eurorühma esimees Mário Centeno ja Euroopa Keskpanga president Mario Draghi

15

kokkulepet Jaapaniga sõlmitavas uues kaubandusleppes ning suuri edusamme Mehhiko ja Mercosuri riikidega peetavates läbirääkimistes.

Võitlus CETA pärast oli üliemotsionaalne. Populism on tänapäeva viirus ning faktidejärgne reaalsus ja tõejärgne poliitika on suureks väljakutseks Atlandi mõlemal kaldal. Kuid CETA näitab, et lääne kogukonnal on siiski küllalt jõudu ja kindlameelsust seista vastu meie fatalistliku taandarengu narratiivile.

EL on tugevdanud oma dumpinguvastaseid vahendeid, et kaitsta kodanikke ebaausa kaubanduse eest, nagu lepiti kokku Bratislava tippkohtumisel 2016. aastal. Kodanikud peavad nägema, et kaubanduslepinguid sõlmitakse üldiseks hüvanguks ning et kuritarvitamiste vastu on olemas tõhusad kaitsemeetmed. Sellegipoolest andsid ELi juhid 2018. aasta märtsi Euroopa Ülemkogu kohtumisel üha suurenevat ülemaailmset kaubanduskonflikti silmas pidades selgelt märku, et liit kaitseb tuliselt avatud, reeglitel põhinevat mitmepoolset rahvusvahelist kaubandussüsteemi, mille keskmes asub WTO. President Trump on öelnud, et „kaubandussõjad on head ja neid on kerge võita“. Aga tegelikult on kaubandussõjad halvad ja neid on kerge kaotada. ELi eesmärk on

hoida maailma kaubandust elavana ja vajaduse korral eurooplaste kaitseks proportsionaalselt reageerida. EL peaks muutust USA strateegias kasutama selleks, et intensiivistada kõnelusi huvitatud partneritega, ning mitte hülgama oma rolli kaubanduse superjõuna. Kaubelge, mitte ärge sõdige, härra president.

Majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine on Euroopa Liidu jaoks väga oluline. See on eluliselt tähtis 19 euroala riigi jaoks, kuid samuti kõigi ülejäänud liikmesriikide ja liidu kui terviku jaoks. Praegu on õige aeg tugevdada olemasolevaid vahendeid, nagu pangandusliit, ja arendada Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM), aga samuti sobiv hetk analüüsida ideid, mille suhtes valitseb väiksem konsensus, nagu euroala fiskaalvõimekus. Juhid tegid esimesed sellega seotud otsused 2018. aasta juunis toimunud euroala tippkohtumisel. Eelkõige leppisime kokku, et ESM hakkab toimima ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsemeetmena. Selle tulemusena muutub meie pangandusliit palju tugevamaks. Mõned võivad öelda, et seda on liiga vähe ja on juba liiga hilja. Kuid fakt on see, et pärast mõnda seisakuaastat oleme tõhusalt alustanud uuesti majandus- ja rahaliidu süvendamise protsessi.

Donald Tusk @eucopresident · 30. oktoober 2016Võitlus CETA pärast oli üliemotsionaalne. Faktidejärgne reaalsus ja tõejärgne poliitika on suureks väljakutseks Atlandi mõlemal kaldal. Tänased otsused näitavad, et lääne kogukonnal on siiski küllalt jõudu ja kindlameelsust seista vastu meie taandarengu fatalistlikule narratiivile. #EUCanada

16

Silmitsi geopoliitilise olukorraga

Praegu ELi ees seisvad välised väljakutsed on ohtlikumad kui eales varem ja muutuv geopoliitiline olukord teeb meie tuleviku prognoosimatuks. Seda uut olukorda iseloomustab üha enesekindlam ja haaret laiendav Hiina, Venemaa agressiivne poliitika Ukraina ja oma teiste naabrite suhtes, sõjad, terrorism ja anarhia Lähis-Idas ja Aafrikas, kus radikaalne islam tõstab üha rohkem pead, ning muret tekitavad avaldused praeguselt Ameerika administratsioonilt.

Vaid üheskoos saavad ELi riigid olla täiesti sõltumatud. Desintegratsiooni tulemuseks saab olla ainult sõltuvus USAst, Venemaast ja Hiinast. Ratsionaalsete ja vastutustundlike patriootide jaoks, kes tahavad säilitada oma riigi suveräänsuse, ei ole paremat alternatiivi kui ühinenud Euroopa.

USA kapriisne enesekindlus kaubanduse, Iraani, kliimamuutuste ja muudes küsimustes on pannud Euroopa Liidu eriti keerulisse olukorda – näib nagu

Eesistuja Tusk ja USA president Trump kohtuvad esimest korda Brüsselis, 25. mai 2017

17

püüaks uus administratsioon seada sageli kahtluse alla Ameerika viimase 70 aasta välispoliitika. Brexiti kõrval on see meie aja suurim kriis: üha vähenev – kui mitte kaduv – usk lääne poliitilise korralduse kestvusesse ja eesmärki, mida ei piiritle mitte geograafia, vaid väärtused, põhimõtted ja usk pluralistlikesse institutsioonidesse. Sellegipoolest ei saa alistuda neile, kes tahavad nõrgestada Atlandi-ülest sidet või selle kaotada, kuna ilma selleta ei saa eksisteerida ka ülemaailmset korda ja rahu. Minu sõnum president Trumpile on, et väärtused ja põhimõtted peavad tulema esimesena! Meie suurim ülesanne praegu on koondada vaba maailm Lääne väärtuste ja mitte vaid huvide ümber.

Venemaa puhul on kaks viimast aastat toonud ilmsiks mitme Euroopa riigi konkreetsed kogemused alates desinformatsioonikampaaniatest, küberrünnakutest, sekkumisest poliitilistesse protsessidesse ELis ja mujal kuni õhuruumi rikkumiste ning Ukrainas, Balkani piirkonnas ja mujalgi kogukondlike konfliktide õhutamiseni. 2018. aasta märtsis aset leidnud katse mõrvata Ühendkuningriigi pinnal närvigaasiga Sergei Skripal ja tema tütar, samuti püsivad märgid Venemaa rolli kohta Brexitis, tekitasid tõsiseid ja kiireloomulisi küsimusi.

ELi juhid on üksmeelel, et Euroopa ühtsus Venemaa küsimusele lähenemisel on meie suurim tugevus. Euroopa juhid mõistsid Salisbury rünnaku ühehäälselt kõige karmimalt hukka ning mitmed riigid, sealhulgas USA, saatsid riigist välja Venemaa diplomaadid, kes usuti olevat seotud luuretegevusega. EL on olnud solidaarne Ukraina rahvaga, kes on pidanud viimasel neljal aastal seisma vastu Venemaa

agressioonile, ning jätkab sanktsioonide rakendamist seni, kuni Venemaa hakkab täitma 2015. aasta veebruaris Minskis sõlmitud rahukokkuleppeid. ELi-Ukraina assotsieerimisleping jõustus täielikult 2017. aasta lõpus ning see hoogustab märkimisväärselt kaubandust ja inimestevahelisi kontakte.

Meie eesmärk ei ole pingestada suhteid Venemaaga. Kuid vajalik on kaine ja illusioonideta hinnang reaalsusele, et arendada suhteid riigiga, kes pühendab märkimisväärselt energiat ja tähelepanu ELi nõrgestamisele ja lõhestamisele. Meie pikaajaline eesmärk on endiselt leida modus vivendi. See tähendab truuks jäämist ELi väärtustele ja huvidele, kuid samas dialoogivõimaluse säilitamist.

Eesistuja Tusk kõneleb ELi nimel ÜRO Peaassambleel, 20. september 2017

Donald Tusk @eucopresident · 20. september 2017Paljud usuvad, et ÜRO toob kokku need, kes ei loobu eetilisest poliitikast oma egoistlike huvide nimel. Näitame neile, et nende usaldus on põhjendatud.

18

Rahvusvahelised tippkohtumised ja kohtumised

Üleval vasakult paremale: 1. Côte d’Ivoire’i president Alassane Outtara, eeistuja Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker; 2. eesistuja Tusk ja Mongoolia president Tsakhiagiin Elbegdorj; 3. Kanada peaminister Justin Trudeau, Ühendkuningriigi peaminister Theresa May ja eesistuja Tusk; 4. Gröönimaa peaminister Kim Kielsen ja eesistuja Tusk; 5. Malaisia peaminister Razak Mohammad, Myanmari/Birma riiginõunik Aung San Suu Kyi, Tai peaminister Prayuth Chan-O-Cha, Vietnami valitsuskantselei minister-juhataja Mai Tien Dung , eesistuja Tusk, Filipiinide president Rodrigo Duterte, Singapuri välisminister Vivian Balakrishnan, Brunei teine rahandusminister Rahman Ibrahim, Kambodža peaminister Hun Sen, Indoneesia president Joko Widodo ja Laose peaministri kabineti minister Alounkeo Kittikhoun; 6. eesistuja Tusk ja Jaapani peaminister Shinzō Abe; 7. eesistuja Tusk ja paavst Franciscus; 8. eesistuja Tusk ÜRO Peaassambleel; 9. eesistuja Tusk külastab Belgradi; 10. eesistuja Tusk ja Hiina peaminister Li Keqiang ; 11. USA president Donald Trump ja eesistuja Tusk; 12. Libeeria president George Weah ja eesistuja Tusk

1

4

7

10

2

5

8

11

3

6

9

12

19

Lääne-Balkani riigid on Euroopa lahutamatu osa ja nad kuuluvad meie kogukonda. 2018. aasta mais korraldas EL väga viljaka ELi – Lääne-Balkani riikide tippkohtumise, mis oli esimene 15 aasta jooksul. Tippkohtumisel kinnitasime taas meie ühist pühendumist kogu piirkonna Euroopa-perspektiivile ning seadsime esmatähtsaks tegevuseks inimeste, majandus- ja digivaldkonna ning taristute vaheliste ühenduste edendamise piirkonnaga ja piirkonna sees. Euroopa Liit on ja jääb kõikide Lääne-Balkani riikide kõige usaldusväärsemaks partneriks.

ELi prioriteet G7 kohtumistel Ise-Shimas, Taorminas ja Charlevoix’s ning ÜRO Peaassambleel oli kaitsta reeglitepõhist rahvusvahelist korda, mis on ohus, sealhulgas globaalset kaubandussüsteemi. Reegliteta maailmas võidavad kõige tugevamad ja julmemad. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on meie parim vahend, millega ülemaailmsel tasandil tegeleda tänaste konfliktide, näljahäda, sundrände, terrorismi ja tuumapingete naasmisega. Nii EL kui ka ÜRO loodi vastusena teise maailmasõja koledustele ning EL jääb alati jõuliselt reageerima kurjusele, vägivallale ja seadusetusele. Seepärast annavad EL ja selle liikmesriigid

ELi ja Lääne-Balkani juhid kohtuvad 16. mail 2018 Sofias, et arutada integratsiooni piirkonnaga ja piirkonna sees, sealhulgas sellistes võtmetähtsusega valdkondades nagu taristualane ja digitaalne ühenduvus

Donald Tusk @eucopresident · 17. mai 2018Ma ei näe Lääne-Balkani riikide ees muud tulevikku peale ELi. Puudub alternatiiv, plaan B. Lääne-Balkani riigid on Euroopa lahutamatu osa ja nad kuuluvad meie kogukonda.

20

Eesistuja Tusk ja Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kohtuvad Euroopa sõjalise personaliga PESCO loomise puhul

korraldatud üritusel, 14. detsember 2017

G7 juhid Sitsiilias Taorminas, mai 2017

kokku umbes kolmandiku ÜRO rahastamisest, panustavad kolmandikuga ÜRO rahuvalvevahenditest ja teevad poole kõikidest vabatahtlikest sissemaksetest ÜRO fondidesse ja programmidesse. Paljud usuvad, et ÜRO toob kokku need, kes ei loobu eetilisest poliitikast oma egoistlike huvide nimel. Näitame neile, et nende usaldus on põhjendatud.

ÜRO Julgeolekunõukogu 11. septembri 2017. aasta otsus kehtestada sanktsioonid Põhja-Koreale uute tuumakatsetuste läbiviimise eest oli õige otsus. Ühelgi režiimil ei tuleks lubada õõnestada ülemaailmset tuumarelva leviku tõkestamise korda või ohustada rahumeelseid riike. Samal kuul toimunud ÜRO Peaassamblee kogunemisel kutsus Euroopa Liit koos meie lähedaste sõprade ja strateegiliste partnerite Jaapani ja Lõuna-Koreaga üles muutma Korea poolsaare rahumeelsel viisil tuumarelvavabaks piirkonnaks. Samuti on selge ELi seisukoht Iraaniga sõlmitud ühise laiaulatusliku tegevuskava küsimuses: EL peab leppest kinni seni, kuni Iraan sellest täielikult kinni peab.

Euroopa Liit on Aafrika suurim investor, kaubanduspartner, arengu- ja humanitaarabi andja ning suurim panustaja mandri rahusse ja julgeolekusse. Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu 5. tippkohtumisel 2017. aasta novembris Côte d’Ivoire’is Abidjanis kinnitasid nii Aafrika kui ka Euroopa juhid oma ühist kindlameelsust töötada koos partnerluses mitmesuguste väljakutsete käsitlemisel, alates julgeolekust ja terrorismivastasest võitlusest kuni majanduskasvu ja töökohtade loomiseni, eriti noorte jaoks. Kõik juhid, nii Aafrikast kui ka Euroopast, tunnistasid põhimõtet, et ränne on ühine vastutus ja on kõikide huvides, kui ränne toimub seaduslikult, nii et see oleks rohkem kontrollitud, humaanne ja kestlik.

Donald Tusk @eucopresident · 14. detsember 2017Täna saab unistus tõeks. #PESCO väljendab meie tahet ehitada üles Euroopa kaitse. See on hea uudis ELile ja liitlastele. Ja halb uudis meie vaenlastele.

21

2017. aastal nägime nn Islamiriigi alistamist territoriaalse üksusena. Korduvad terrorirünnakud Euroopas ja mujal näitavad siiski seda, et oht vägivaldse islamismi poolt püsib. Võitluses terrorismi ja vägivaldse äärmuslusega peavad Lääs ja selle liitlased olema kindlameelsemad kui terroristid ja äärmuslased. Seoses välisvõitlejatega on Euroopa riigid näinud alates 2017. aasta algusest ette süstemaatilised andmebaasikontrollid, et paremini tuvastada liitu sisenejaid, ning tegelevad liidu piiriinfrastruktuuri põhjaliku täiustamisega. Pärast G7 arutelusid Taorminas väljendasid ELi juhid selgelt oma ootusi, et sotsiaalmeediaettevõtetel ja internetisektoril peab olema täielik roll internetis terroristliku radikaliseerumise ennetamisel. Facebook, Twitter ja Google teevad selle eesmärgi saavutamiseks Euroopa ametnikega tõsiselt koostööd ELi internetifoorumi egiidi all.

Olgu selleks terrorism, hübriidsõda või konfliktid Euroopa naabruses – maailm on muutunud järjest ohtlikumaks.

Euroopa juhtidel on vastutus näidata kodanikele, et valitsused suudavad seista vastu välistele arengutele, mis võivad näida ülesaamatud ja mõnikord hirmutavad. Detsembris 2017 täitus unistus, kui 25 liikmesriiki alustasid kaitsevaldkonnas alalist struktureeritud koostööd (PESCO), millega sai teoks meie soov ehitada üles Euroopa kaitse. PESCO on hea uudis ELi ja selle liitlaste ning halb uudis meie vaenlaste jaoks.

Tugev Euroopa kaitse otse loomulikult tugevdab ka NATOt. Pärast ELi ja NATO ühisdeklaratsiooni allkirjastamist 2016. aasta juulis olen koos peasekretär

Jens Stoltenbergiga teinud tööd Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni vahelise strateegilise partnerluse tugevdamiseks. Meie koostöö on strateegiline prioriteet. Meie suurim tugevus on väärtuste ja eesmärgi ühtsus.

Eesistuja Tusk arutab Brüsselis peasekretär Jens Stoltenbergiga ELi ja NATO sidemeid, 8. mai 2018

Donald Tusk @eucopresident · 16. mai 2018Donald Trumpi (@realDonaldTrump) viimase aja otsuseid vaadates võib isegi mõelda, et kui meil on sellised sõbrad, siis pole vaenlasi vajagi. Aga ausalt öeldes peaks EL tänulik olema. Tänu talle oleme minetanud kõik illusioonid. Me mõistame, et häda korral tuleb loota vaid iseendale. Euroopa peab tegema kõik endast oleneva, et kaitsta Atlandi-ülest sidet praegusest meeleolust hoolimata. Samal ajal peame olema valmis stsenaariumiteks, kus meil on vaja tegutseda üksi.

22

Ettevalmistused nõukogu hoonetes ja telgitagused

23

Kokkuvõte

Ainult ühendatud Euroopa saab olla suveräänne Euroopa. Selle ühtsuse tõeline alus ei ole bürokraatlik mudel. Selleks on ühised väärtused ja demokraatlikud standardid, mida tuleb järgida – inimõigused ja kodanikuvabadused, sõnavabadus ja kogunemisvabadus, kontrolli- ja tasakaalustussüsteem ja õigusriigi põhimõte. Selleks on tunnistamine, et Euroopa on territoriaalne, kultuuriline ja poliitiline ühendus, mis ei ole ei parem ega halvem kui muu maailm, küll aga sellest erinev.

Täna on meil tarvis tuletada meelde ununenud tõdesid: Euroopa ühines selleks, et vältida veel ühte katastroofi, ja Euroopa ühtsuse ajad on olnud maailmajaole alati parimad ajad. Kui Euroopa on tugev, on ka meie riigid tugevad. Euroopa poliitilise üksusena on kas ühendatud või ei ole teda üldse. Rooma lepingutega algas protsess, mis tõi Euroopa riigid tagasi vabaduse ja jõukuse juurde, nii idas kui ka läänes.

Aruandega hõlmatud ajavahemiku saavutused – Brexiti juhtimine, rändevoogude vähendamine, ülemaailmne turgude avamine ja töö tugevama Euroopa kaitse nimel – on tõendid sellest, kuidas ELi juhid on viimasel kahel aastal edukalt ühitanud Euroopa teotahte ja ühtsuse, olles ühtaegu ambitsioonikad ja ühtehoidvad. Või nagu ütleb vanasõna: „Kui tahad minna kiiresti, mine üksi. Kui tahad minna kaugele, minge mitmekesi koos.“

Ma usun liberaalsesse demokraatiasse, mis on küll ebatäiuslik ja haavatav, alahinnatud ja rikutud, aeg-ajalt kaitsetu – kuid millele ei ole alternatiivi. Meie

liberaalsete demokraatiate kaitsmine on meie esimene, teine ja kolmas kohustus. Liberaalne demokraatia ei ole nõrkuse sünonüüm. Kuid meil tuleb pidada meeles, et õigusel ilma jõuta pole võimu ja jõud ilma õiguseta on türanlik.

Otsekoheselt väljendudes – meile tuttavat Euroopat ei saa olema, kui pole piire ega õiguskaitset, ning meie soovitavat Euroopat ei saa olema, kui selle võtavad üle meie enda poliitilised barbarid. Arusaam sellest, et meil on ühine piir ja territoorium, peab meid taas kokku tooma, mitte meid jäädavalt lahutama. Peame püüdma ühitada julgeolekuvajaduse vabadusega ning kontrollivajaduse avatusega. Me võidame ainult siis, kui me need arukalt ühendame.

Donald TuskEuroopa Ülemkogu eesistuja

25

Euroopa Ülemkogu kohtumised – mai 2016 – juuni 2018

Euroopa Ülemkogu – 28. juuni 2016

27 riigipea ja valitsusjuhi mitteametlik kohtumine – 29. juuni 2016

27 riigipea ja valitsusjuhi mitteametlik kohtumine, Bratislava – 16. september 2016

Euroopa Ülemkogu – 20.–21. oktoober 2016

Euroopa Ülemkogu – 15. detsember 2016

27 riigipea ja valitsusjuhi mitteametlik kohtumine – 15. detsember 2016

Riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine, Malta – 3. veebruar 2017

Euroopa Ülemkogu – 9. märts 2017

27 riigipea ja valitsusjuhi mitteametlik kohtumine – 10. märts 2017

Rooma lepingute 60. aastapäev – 25. märts 2017

Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) erakorraline kohtumine – 29. aprill 2017

Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) kohtumine – 22. juuni 2017

Euroopa Ülemkogu – 22.–23. juuni 2017

Riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine, Tallinn – 28. september 2017

Euroopa Ülemkogu – 19. oktoober 2017

Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) kohtumine – 20. oktoober 2017

Riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine, Göteborg – 17. november 2017

Euroopa Ülemkogu – 14. detsember 2017

Euroala tippkohtumine – 15. detsember 2017

Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) kohtumine – 15. detsember 2017

27 riigipea ja valitsusjuhi mitteametlik kohtumine – 23. veebruar 2018

Euroopa Ülemkogu – 22. märts 2018

Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) kohtumine – 23. märts 2018

Euroala tippkohtumine – 23. märts 2018

28 riigipea ja valitsusjuhi mitteametlik kohtumine, Sofia – 16. mai 2018

Euroopa Ülemkogu – 28. juuni 2018

Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) kohtumine – 29. juuni 2018

Euroala tippkohtumine – 29. juuni 2018

26

Euroopa Ülemkogu järeldused, riigipeade ja valitsusjuhtide avaldused ning Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski valitud sõnavõtud

Eesistuja Donaldi Tuski sõnavõtt enne G7 tippkohtumist Jaapanis Ise-Shimas – 26. mai 2016 28

ELi juhtide ja eesistujariik Madalmaade ühisavaldus Ühendkuningriigi referendumi tulemuse kohta – 24. juuni 2016 29

Euroopa Ülemkogu järeldused – 28. juuni 2016 30

Avaldus – 27 riigipea ja valitsusjuhi mitteametlik kohtumine – 29. juuni 2016 33

Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni peasekretäri ühisavaldus – 8. juuli 2016 34

Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi ja ELi kõrge esindaja poolt ASEMi tippkohtumisel osalenud ELi liikmesriikide nimel tehtud avaldus olukorra kohta Türgis – 16. juuli 2016 35

Eesistuja Donald Tuski sõnavõtt enne Hiinas Hangzhous toimuvat G20 tippkohtumist – 4. september 2016 36

Eesistuja Donald Tuski kiri enne 27 riigipea ja valitsusjuhi mitteametlikku kohtumist Bratislavas – 13. september 2016 37

Bratislava deklaratsioon – 27 riigipea ja valitsusjuhi mitteametlik kohtumine – 16. september 2016 39

Euroopa Ülemkogu järeldused – 20.–21. oktoober 2016 41

Euroopa Ülemkogu järeldused – 15. detsember 2016 44

Avaldus – 27 riigipea ja valitsusjuhi mitteametlik kohtumine – 15. detsember 2016 48

Eesistuja Donald Tuski kiri 27-le ELi riigipeale ja valitsusjuhile enne riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikku kohtumist Maltal – 31. jaanuar 2017 49

Malta deklaratsioon – riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine – 3. veebruar 2017 51

Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldused – 9. märts 2017 53

Rooma deklaratsioon – 27 liikmesriigi ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni juhtide deklaratsioon – 25. märts 2017 55

Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) avaldus Ühendkuningriigi teate kohta – 29. märts 2017 57

27

Eesistuja Donald Tuski sõnavõtt järgmiste sammude kohta pärast Ühendkuningriigi teate saamist – 31. märts 2017 58

Suunised – Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) erakorraline kohtumine – 29. aprill 2017 59

Eesistuja Donald Tuski sõnavõtt enne G7 tippkohtumist Itaalias Taorminas – 26. mai 2017 62

Euroopa Ülemkogu järeldused – 22.–23. juuni 2017 63

Eesistuja Donald Tuski sõnavõtt enne Saksamaal Hamburgis toimunud G20 tippkohtumist – 7. juuli 2017 67

Euroopa Ülemkogu järeldused – 19. oktoober 2017 68

Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) järeldused – 20. oktoober 2017 71

Euroopa Ülemkogu järeldused – 14. detsember 2017 72

Suunised – Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) – 15. detsember 2017 74

Euroopa Ülemkogu järeldused – 22. märts 2018 76

Suunised – Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) – 23. märts 2018 78

Eesistuja Donald Tuski sõnavõtt enne ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumist, Sofia – 16. mai 2018 81

Euroopa Ülemkogu järeldused – 28. juuni 2018 82

Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) järeldused – 29. juuni 2018 86

Euroala tippkohtumise avaldus – 29. juuni 2018 87

28

EESISTUJA DONALDI TUSKI SÕNAVÕTT ENNE G7 TIPPKOHTUMIST JAAPANIS

ISE-SHIMAS – 26. MAI 2016

Tere hommikust!Lubage alustuseks üks lühike pilguheit minevikku. Tänasel tippkohtumisel siin Jaapanis, kus osalevad G7 riigid, kes jagavad ühiseid väärtusi nagu demokraatia, vabadus ja õigusriik, ei tohiks unustada, et meie koostöö on välja kasvanud ränkade minevikusündmuste käigus saadud õppetundidest. 71 aastat tagasi olime veel üksteisega vaenujalal – sõjas, mis nõudis kogu maailmas kümneid miljoneid inimelusid. Täna püüame üheskoos luua turvalisemat maailma kõigi jaoks.G7 on reeglitepõhise rahvusvahelise korra suurim toetaja mitte seetõttu, et me soovime kaitsta rikkaid, vaid seetõttu, et reegleid on vaja eelkõige nõrkade kaitseks, samas kui reegliteta maailmas võidavad kõige tugevamad ja julmemad. Seda lihtsat tõde tuleb meeles pidada, eriti praegu, mil üleilmse reeglitepõhise korra järgimine on kahtluse alla seatud. G7 riikide eeskuju, meie suutlikkus olla konkurentsivõimelised, kuid samuti koostööd teha ning arvestada mitte üksnes oma huvidega, peaks teisi inspireerima.Nüüd aga rände ja pagulaskriisi teema juurde. Me teame, et geograafilise asukoha tõttu on suurim vastutus praegu ja ka tulevikus Euroopal. Ent me sooviksime, et ka üleilmne kogukond näitaks üles solidaarust ja tunnistaks tõsiasja, et tegu on globaalse kriisiga. Seetõttu ootame oma G7 partneritelt toetust kolmes küsimuses.Esitek s, pühenduda tu lek s ü lemaai lmselt antava abi suurendamisele, et pagulaste ja vastuvõtvate kogukondade vajadused oleks täidetud. Rahvusvaheline kogukond peaks tunnistama, et Türgi, Liibanoni ja Jordaania abi pagulastele kujutab endast tegelikult globaalset avalikku hüve. Ning seda avalikku hüve peab rahastama üleilmne kogukond.Teiseks on vaja, et G7 kutsuks rahvusvahelisi finantsasutusi ja teisi doonoreid antavat abi suurendama. Selles on kõigile eeskujuks ELi rahaline abi Süüriale, Aafrikale ja Türgile, mida antakse koostöös Euroopa Investeerimispangaga.Kolmandaks tuleks G7-l toetada ümberasustamiskavade kehtestamist ja muud seaduslikku rännet kogu maailmas. Nagu te teate, Euroopa teeb palju ning meil on hea meel oma kogemusi jagada, ent maailm seisab silmitsi suurima pagulaste, varjupaigataotlejate ja riigisiseste põgenike hulgaga pärast teist maailmasõda. Seetõttu on vaja teha rohkem seadusliku rände võimaluste loomiseks. Meie kritiseerijad peaksid mõtlema pigem sellele, kuidas oma abi suurendada, sest Euroopa antav abi on juba erakordselt ulatuslik.Kõigis eelnimetatud kolmes küsimuses peaks G7 olema eestvedaja rollis. Ja kui olla aus – kui meie selle kriisi haldamisel juhtohjasid enda kätte ei võta, siis ei tee seda ka keegi teine. Ma kutsun G7 riikide juhte seda väljakutset vastu võtma.

Kaks aastat tagasi näitas G7 üles ühtsust Euroopaga siis, kui vallandus konf likt Ukrainas, ning me oleme selle konf likti jooksul ühtsuse säilitanud. Euroopa Liit usub sarnaselt kogu G7ga jätkuvalt, et seda kriisi saab lahendada üksnes täiel määral rahvusvahelist õigust järgides ning järgides eelkõige õigusest tulenevat kohustust austada Ukraina suveräänsust, territoriaalset ter vik lik kust ja sõltumatust. Ma soovin rõhutada, et meie seisukoht Venemaa suhtes, sealhulgas majandussanktsioonide osas, jääb muutumatuks kuni Minski kokkulepete täieliku rakendamiseni. Kahjuks on nende lepete rakendamise osas tehtud oluliselt vähem edusamme, kui me aasta tagasi Elmaus lootsime.Reeglitepõhisest rahvusvahelisest korrast rääkides sooviksin ma rõhutada, et seda tuleb järgida mitte ainult Ukrainas, vaid kõikjal maailmas, ning mitte ainult maismaal, vaid ka merel. G7 poliitika on selge – mis tahes merealadega seonduvad või territoriaalsed nõudmised peaks põhinema rahvusvahelisel õigusel ning mis tahes võimalikud vaidlused tuleks lahendada rahumeelselt. Ühepoolne tegevus ning jõu või sunniabinõude kasutamine ei ole aktsepteeritav.Lõpetuseks lubage mul rääkida olukorrast Euroopas. Mul on heameel nentida, et eurorühma kokkulepe tõotab stabiilsust nii Kreeka, euroala kui ka maailma majanduse jaoks. Siinjuures soovin ma tänada Kreeka rahvast ja eelkõige peaminister Alexis Tsiprast selle eest, et nad on kindlalt otsustanud lõpetada kriisi oma riigi reformimise teel. Kreeka tragöödial ei lasta korduda.G7 tippkohtumisel arutame me Ühendkuningriigi referendumit ELi liikmesuse üle ja selle tagajärgi. Te teate, et ma ootan positiivset tulemust ning võin teile kinnitada, et kõik siia kokku tulnud G7 juhid on samal seisukohal.Enne lõpetamist veel viimane mõttekäik. Meie usaldusväärsust näitab see, kas G7 on võimeline kaitsma meie ühiseid väärtusi. Me säilitame usaldusväärsuse üksnes juhul, kui me võtame siin Ise-Shimas toimuvate arutelude käigus igas küsimuses selge ja vankumatu seisukoha. Ma pean silmas eelkõige merejulgeolekut Lõuna- ja Ida-Hiina merel, Venemaa ja Ukraina küsimust ning vaba ja ausa kaubanduse teemat. Kui tahame oma ühiste väärtuste eest seista, siis tänapäeval ei piisa nendesse uskumisest, me peame olema samuti valmis neid kaitsma. Tegelik väljakutse on veelgi suurem, sest meie väärtusi ei ole kahtluse alla seadnud üksnes riigid, kes õõnestavad reeglitepõhist rahvusvahelist korda, vaid ka oponendid meie endi riikides. Meie siseoponendid jälgivad samuti seda, kas me suudame oma väärtuste eest seista. Seetõttu peame olema vankumatud.Tänan!

29

ELI JUHTIDE JA EESISTUJARIIK MADALMAADE ÜHISAVALDUS

ÜHENDKUNINGRIIGI REFERENDUMI TULEMUSE KOHTA –

24. JUUNI 2016

Euroopa Komisjoni presidendi Junckeri kutsel kohtusid täna hommikul Brüsselis eesistuja Tusk, president Schulz ja peaminister Rutte. Koos arutati Ühendkuningriigi referendumi tulemust ja tehti järgmine ühisavaldus:„Britid on vabalt ja demokraatlikult väljendanud oma soovi Euroopa Liidust lahkuda. Meil on sellest kahju, kuid me austame seda otsust.Olukord on pretsedenditu, ent me reageerime sellele ühtselt. Me jääme püsima ja hoiame aus ELi põhiväärtusi rahu ja rahvaste heaolu edendamisel. Euroopa Liit oma 27 liikmesriigiga kestab edasi. See on meie ühise poliitilise tuleviku tugiraamistik. Meid liidavad ühte ajalugu, geograafia ja ühised huvid ning sellel pinnal areneb ka meie koostöö. Üheskoos saame üle ühistest raskustest, et kasvatada majandust, suurendada heaolu ning tagada meie kodanikele kindel ja turvaline elukeskkond. Institutsioonid on neis püüdlustes oma ülesannete kõrgusel.Ootame nüüd, et Ühendkuningriigi valitsus brittide otsuse esimesel võimalusel täide viiks, olgu see kuitahes valulik. Igasugune viivitus pikendaks tarbetult ebakindlat olukorda.

Meil on reeglid, kuidas sel puhul korrakohaselt toimida. Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 on sätestatud kord, mida liikmesriik peab Euroopa Liidust välja astudes järgima. Oleme valmis alustama kiirelt läbirääkimisi Ühendkuningriigiga tema Euroopa Liidust väljaastumise tingimuste üle. Kuniks läbirääkimised kestavad, jääb Ühendkuningriik Euroopa Liidu liikmeks koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Vastavalt Ühendkuningriigi poolt ratifitseeritud aluslepingutele kehtib ELi õigus Ühendkuningriigi suhtes ja -siseselt täiel määral kuni liikmestaatuse lõppemiseni.On otsustatud, et „Uus kokkulepe Ühendkuningriigi jaoks Euroopa Liidus“, milleni jõuti 18.–19. veebruari 2016. aasta Euroopa Ülemkogul, ei jõustu enam ja kaotab kehtivuse. Uusi läbirääkimisi ei tule.Ü hend k u n i ng r i ig i pu hu l aga lood a me , et t a jä äb tulevikus Euroopa Liidu lähedaseks partneriks. Ootame Ühendkuningriigilt sellekohaste ettepanekute esitamist. Iga edasine kokkulepe Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga peab vastama mõlema poole huvidele, nii et kummagi õigused ja kohustused oleksid tasakaalus.“

30

EUROOPA ÜLEMKOGU JÄRELDUSED –

28. JUUNI 2016

I. R ÄNNE1. Pärast otsust kohaldada täielikult Schengeni piirieeskirju

ja ELi-Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduse rakendamist on Türgist üle piiri Kreeka saartele saabumine järsult vähenenud ja on nüüd peaaegu lõppenud. Tähtis on jätkata aktiivset tööd olukorra edasiseks stabiliseerimiseks ja püsiva lahenduse tagamiseks. Türgi poolt hiljuti vastu võetud õigusakt, mis käsitleb nii süürlaste kui ka muude riikide kodanike kohtlemist, võimaldab sisserändajad Türki tagasi saata, järgides täielikult varjupaigamenetluste direktiivi sätteid vastuvõetamatuse kohta. Mõlemad pooled on teinud märkimisväärseid edusamme kõigi ELi-Türgi avalduses sisalduvate tegevuspunktide täitmiseks ning Euroopa Ülemkogu jääb ootama edasist otsustavat tegevust. Euroopa Ülemkogu tuletab meelde vajadust anda jätkuvalt toetust Lääne-Balkani riikidele, sealhulgas smugeldajatevastases võitluses, ja jääda valvsaks muude rändeteedega seotud võimalike arengute suhtes, et olla suuteline võtma kiireid ja kooskõlastatud meetmeid. Tuleb võtta täiendavaid meetmeid, et kiirendada olemasolevate ümberpaigutamis- ja ümberasustamiskavade rakendamist.

2. Vahemere keskosas püsivad peamiselt majandusmigrantidest koosnevad rändevood eelmise aastaga võrreldes samal tasemel. Voogusid tuleb vähendada, säästes seeläbi elusid ja lõhkudes smugeldajate ärimudeli. Selleks et tagada täielik kontroll välispiiride üle, tuleb täielikult rakendada asjakohaseid julgeolekumenetlusi. Selleks et saavutada ebaseadusliku rände ärahoidmisel ja ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmisel kiiresti tulemusi, on vaja kehtestada tulemuslik partnerlusraamistik koostöö tegemiseks konkreetsete päritolu- ja transiidiriikidega. See aitab kaasa Valletta tegevuskava rakendamisele, mida tuleks kiirendada. Tuginedes komisjoni teatisele, kehtestab EL selle tõhusatel stiimulitel ja piisavatel tingimustel põhineva raamistiku ning asub seda kiiresti rakendama, alustades piiratud arvul prioriteetsetest päritolu- ja transiidiriikidest, ning sellel on järgmised eesmärgid:• taotleda konkreetseid ja mõõdetavaid tulemusi

ebaseaduslike sisserändajate kiire ja operatiivse tagasisaatmise osas, sealhulgas kohaldades kuni täieulatuslike tagasivõtulepingute sõlmimiseni ajutisi kokkuleppeid;

• luua vajalikke mõjutusvahendeid ja neid kohaldada, kasutades kõiki asjakohaseid ELi poliitikameetmeid, instrumente ja vahendeid, sealhulgas arengu ja kaubanduse valdkonnas;

• kasutada ka liikmesriikide pädevusse kuuluvaid elemente ning püüda saavutada sünergiat liikmesriikidega suhetes konkreetsete riikidega.

Koostöö tagasivõtmise ja tagasisaatmise valdkonnas on ELi ja kõnealuste partnerite vahelise partnerluse peamine proovikivi.

3. Kõrge esindaja, sh täites oma rolli komisjoni asepresidendina, juhib selle uue lähenemisviisi rakendamist ning tagab tiheda ja tõhusa koordineerimise ELi institutsioonide ja talituste ning liikmesriikide vahel, eesmärgiga sõlmida esimesed kokkulepped enne aasta lõppu. Nõukogu ja komisjon jälgivad seda protsessi korrapäraselt, hindavad selle tulemusi ja annavad aru Euroopa Ülemkogule.

4. Eespool esitatud lähenemisviisi toetuseks tuleks sidusalt kasutusele võtta kõik asjakohased rahastamisvahendid ja -allikad. Nõukogul palutakse komisjoni sellekohased ettepanekud kiiresti läbi vaadata. Lisaks sellele:• aitab Euroopa Investeerimispanga algatus

lõunanaabruses ja Lääne-Balkani riikides kui esimene samm uues koostööraamistikus soodustada investeeringute tegemist partnerriikides ning me toetame seda täielikult. Kõnealuse algatuse kiireks rakendamiseks palutakse nõukogul kiiresti uurida seda, kuidas tagada vajalikud vahendid;

• palutakse komisjonil esitada 2016. aasta septembriks ettepanek ambitsioonika välisinvesteeringute kava kohta, mille Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid esmatähtsana läbi vaatama.

Tuleb tagada kõigi eespool toodud algatuste vastastikune täiendavus.

5. Eespool esitatud lähenemisviis on dünaamiline ning seda laiendatakse vajaduse korral teistele riikidele ja piirkondadele sõltuvalt rändevoogudest.

6. EL ja selle liikmesriigid jätkavad ebaseadusliku rände algpõhjuste käsitlemist, tehes seda päritoluriikidega tihedas koostöös ja vastastikuse vastutuse vaimus.

7. Enne eelseisvat G20 tippkohtumist ja ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelist kohtumist pagulaste ja rändajate suurte voogude teemal tuletab Euroopa Ülemkogu meelde, et ränne on ülemaailmne väljakutse, mis nõuab jõulist reageerimist rahvusvahelisel tasandil.

8. Euroopa Ülemkogu jätkab oma 2015. aasta oktoobri järeldustes esitatud ELi rändevaldkonna tervikliku lähenemisviisi kõigi aspektide käsitlemist ja jälgimist ning üldiste poliitiliste sihtide ja prioriteetide kindlaksmääramist. Tuletades meelde vajadust tugevdada kontrolli ELi välispiiridel, et täita nii rände kui ka julgeolekuga seotud eesmärgid, tervitab ülemkogu Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel poliitilise kokkuleppe saavutamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve ettepaneku suhtes ning soovib selle kiiret vastuvõtmist ja rakendamist.

31

II. TÖÖKOHAD, MAJANDUSKASV JA INVESTEERINGUD

Euroopa poolaasta9. Euroopa Ülemkogu kinnitas üldiselt riigipõhised

soovitused, mida nõukogu oli arutanud, võimaldades sellega viia lõpule 2016. aasta Euroopa poolaasta.

Ühtne turg10. Süvendatuma ja õiglasema ühtse turu saavutamine on

hädavajalik uute töökohtade loomiseks, tootlikkuse suurendamiseks ning atraktiivse investeerimis- ja innovatsioonikeskkonna tagamiseks. See tuleb seada taas tähelepanu keskmesse kogu Euroopas. Euroopa Ülemkogu kutsub üles lõpetama töö erinevate komisjoni poolt ette pandud ühtse turu strateegiate (sealhulgas energeetika valdkonnas) ja tegevuskavadega ning need ellu viima 2018. aastaks.

11. Euroopa Ülemkogu võttis täna vastu tegevuskava, milles kutsutakse üles tegema kiireid ja otsustavaid edusamme järgmises:• tegema kõigile sidusrühmadele kättesaadavaks kõik

digitaalse ühtse turu hüved järgmiste meetmete kaudu: – piiriülene kaasaskantavus, mis võimaldaks ELi

elanikel reisida koos kodus ostetud või tellitud digitaalse sisuga;

– e-kaubanduse tõkete, sealhulgas põhjendamatute asukohapõhiste piirangute kõrvaldamine, mis takistavad veebi kasutavate klientide juurdepääsu tootele või teenusele teises liikmesriigis asuval veebilehel ning sealt selle toote või teenuse ostmist. Postipakkide kättetoimetamise kulude vähendamine ja käibemaksusüsteemide ajakohastamine hõlbustab veelgi kaupade ja teenuste piiriülest müüki;

– rändlusteenuste hulgituru läbivaatamine eesmärgiga kaotada rändlusteenuste lisatasud 2017. aasta juuniks;

– üleskutse valitsustele ja ELi institutsioonidele saavutada e-valitsuse tegevuskava eesmärgid;

– autoriõiguse ja audiovisuaalvaldkonna raamistike reformid;

• looma õiged tingimused uute ärivõimaluste stimuleerimiseks järgmiste meetmete abil:

– väga suure võimsusega püsivõrgu lairibaühenduse ja traadita lairibaühenduse tagamine kogu Euroopas, mis on tulevase konkurentsivõime eeltingimus. Telekommunikatsiooni valdkonna õigusraamistiku läbivaatamise eesmärk peaks olema võrku tehtavate suurte investeeringute stimuleerimine, edendades samal ajal tõhusat konkurentsi ja tarbijate õigusi;

– spektri eraldamise viiside parem koordineerimine koos 700 MHz sagedusala õigeaegse vabastamisega, et aidata tagada Euroopa juhtpositsioon 5G-võrkude kasutuselevõtmises;

– ELi tegevuse koordineerimine kõrgjõudlusega andmetöötluses. Sellega seoses jääb Euroopa

Ülemkogu ootama selles vallas üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti käivitamist;

• toetama teenusepakkujaid, kes soovivad laiendada oma tegevust üle riigipiiride. Teenuste osutamise luba, mis on kookõlas nõukogu 29. veebruari 2016. aasta järeldustega, võimaldab ettevõtjatel pakkuda võtmetähtsusega valdkondades oma teenuseid teistes liikmesriikides ilma asjatute menetlusteta ning aitab edendada innovatsiooni;

• tagama ettevõtjatele lihtsama juurdepääsu rahastamisele ja toetama investeerimist reaalmajandusse, jätkates tööd kapitaliturgude liiduga. Eelkõige tuleks teha kiireid edusamme prospektinõuete lihtsustamist käsitleva ettepanekuga ning lihtsat, standarditud ja läbipaistvat väärtpaberistamist käsitlevate ettepanekutega, milles tuleb kokku leppida 2016. aasta lõpuks;

• jätkama jõuliselt jõupingutusi õigusloome parandamiseks.

12. Nõukogu annab igal aastal Euroopa Ülemkogu juuni kohtumisel aru edusammudest, mida on tehtud ühtse turu süvendamisel selle kõigis aspektides. Olemasolevate õigusaktide parem rakendamine ja jõustamine aitab Euroopa ühtse turu ambitsioonikatest sihtidest veelgi rohkem kasu saada.

Kaubandus13. Euroopa Komisjoni president tegi Euroopa

Ülemkogule ajakohastatud ülevaate käimasolevatest kaubandusläbirääkimistest. Euroopa Ülemkogu tuletab meelde oma varasemaid järeldusi kaubanduse ja terasesektori kohta ning arutab seda küsimust põhjalikult oma kohtumisel oktoobris. Sellega seoses kutsub Euroopa Ülemkogu üles viima kiiresti lõpule töö kaubanduse kaitsevahenditega.

Investeerimiskava (sh EFSI)14. Euroopa investeerimiskava, eelkõige Euroopa

Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on juba andnud konkreetseid tulemusi ning on oluline samm, mis aitab kaasata erasektori investeeringuid, samal ajal arukalt kasutades nappe eelarvevahendeid.

15. Komisjon kavatseb peatselt esitada ettepanekud EFSI tuleviku kohta, mille Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid esmatähtsana läbi vaatama.

Majandus- ja rahaliit16. Euroopa Ülemkogu tegi kokkuvõtte majandus- ja

rahaliidu loomise lõpuleviimisel tehtud edusammudest, sealhulgas seoses pangandusliidu väljakujundamist käsitleva tegevuskavaga, ning kutsub üles selle tööga edasi liikuma. Ülemkogu kinnitab soovituse riiklike tootlikkuse komiteede kohta.

Maksustamine17. Võitlus maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise

ning maksustamise vältimise ja rahapesu vastu on jätkuvalt prioriteet nii ELis kui ka rahvusvaheliselt. Seda

32

tõendab selle probleemi käsitlemiseks hiljuti asjakohaste ELi õigusaktide vastuvõtmine, eeskätt maksuotsuseid ja riikide lõikes esitatavaid aruandeid käsitleva teabevahetuse valdkonnas, samuti maksustamise vältimise vastase direktiivi suhtes saavutatud kokkulepe. Samuti on üldise lähenemisviisi oluline element komisjoni avaldatud tegevuskava, mille eesmärk on luua ajakohastatud ja pettusekindel ühtne käibemaksuala.

Põllumajandus18. Tuletades meelde oma 2016.  aasta märtsi järeldusi,

tegi Euroopa Ülemkogu kokkuvõtte arengutest põllumajandussektoris, eelkõige piima- ja sealihasektoris. Ülemkogu kutsub komisjoni üles rakendama kiiresti kõik vajalikud toetusmeetmed, sealhulgas, kui see on asjakohane, rahalise toetuse põllumajandustootjate aitamiseks, ning kutsub kõiki tarneahelas osalejaid üles aitama parandada turuolukorda.

III. VÄLISSUHTED19. Euroopa Ülemkogu kinnitab taas oma valmisolekut

toetada rahvusliku kokkuleppe valitsust ja kutsub kõiki rühmitusi Liibüas üles tegema koostööd rahvusliku kokkuleppe valitsuse kui Liibüa ainsa seadusliku valitsusega, et taastada stabiilsus, võidelda terrorismiga ja tõkestada üle Vahemere keskosa kulgevat rännet. Sellega seoses tervitab Euroopa Ülemkogu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni  2292 vastuvõtmist ning operatsiooni Sophia suuremat rolli Liibüa suhtes kehtestatud relvaembargo jõustamisel ja Liibüa rannikuvalve väljaõppes.

20. Euroopa Ülemkogu tervitab Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia esitamist kõrge esindaja poolt ning kutsub kõrget esindajat, komisjoni ja nõukogu üles tööd jätkama.

21. Ülemkogu arutas ELi ja NATO koostööd NATO peasekretäri juuresolekul. Euroopa Ülemkogu kutsus üles suhteid veelgi tõhustama, pidades silmas meie ühiseid eesmärke ja väärtusi ning võttes arvesse pretsedendituid väljakutseid lõunast ja idast. See uus ambitsioon peaks väljenduma kiirendatud praktilises koostöös valitud valdkondades. ELi ja NATO koostööle uue hoo andmine toimub täieliku avatuse vaimus ning austades täielikult mõlema organisatsiooni sõltumatust otsuste tegemisel ja nende menetlusi, selle aluseks peaks olema kaasamise põhimõte ning see ei tohiks piirata ühegi liikmesriigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika eriomaseid jooni. Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president esitavad koos NATO peasekretäriga käesoleva aasta juulis Varssavis deklaratsiooni.

22. Madalmaade peaminister tutvustas Ukraina assotsieerimislepingu üle Madalmaades peetud referendumi tulemust, samuti enne referendumit toimunud aruteludes väljendatud mureküsimusi. Euroopa Ülemkogu kutsub nõukogu üles leidma nendele mureküsimustele võimalikult kiiresti lahendust.

IV. ÜHENDKUNINGRIIGI REFERENDUMI TULEMUS

23. Ühendkuningriigi peaminister teavitas Euroopa Ülemkogu Ühendkuningriigi referendumi tulemusest.

33

AVALDUS – 27 RIIGIPEA JA VALITSUSJUHI MITTEAMETLIK KOHTUMINE –

29. JUUNI 2016

1. Meie, 27  liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid, samuti Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president, väljendame sügavat kahetsust Ühendkuningriigi referendumi tulemuse üle, kuid austame brittide enamuse avaldatud tahet. Kuni Ühendkuningriigi EList lahkumiseni kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes ja tema territooriumil jätkuvalt ELi õigust, seda nii õiguste kui ka kohustuste osas.

2. Ühendkuningriigi väljaastumine EList tuleb korraldada nõuetekohaselt. Selle protsessi õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis  50. Ühendkuningriigi valitsus peab teatama Euroopa Ülemkogule Ühendkuningriigi kavatsusest astuda liidust välja. Seda tuleks teha võimalikult kiiresti. Enne seda teatamist ei saa toimuda mingisuguseid läbirääkimisi.

3. Pärast selle teate kättesaamist võtab Euroopa Ülemkogu vastu juhised Ühendkuningriigiga kokkuleppe saavutamiseks peetavate läbirääkimiste kohta. Edasises protsessis täidavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament täielikult oma rolli vastavalt aluslepingutele.

4. Loodame, et Ühendkuningriik on tulevikus ELi lähedane partner, ja jääme ootama Ühendkuningriigi poolt sellega seoses väljendatavaid kavatsusi. Iga edasine kokkulepe Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga peab põhinema

õiguste ja kohustuste tasakaalul. Juurdepääs ühtsele turule nõuab kõigi nelja vabaduse tunnustamist.

5. Ühendkuningriigi referendumi tulemus loob Euroopa Liidu jaoks uue olukorra. Me oleme kindlalt otsustanud jääda ühtseks ja töötada ELi raamistikus, et tulla toime 21. sajandi väljakutsetega ning leida lahendusi meie riikide ja rahvaste huvides. Me oleme valmis tegelema kõigi raskustega, mis võivad tuleneda praegusest olukorrast.

6. Euroopa Liit on rahu, jõukuse ja julgeoleku ajalooline saavutus Euroopas ning jääb meie ühiseks raamistikuks. Samal ajal väljendavad paljud inimesed rahulolematust asjade praeguse seisu üle, seda nii Euroopa kui ka siseriiklikul tasandil. Eurooplased ootavad meilt paremat tegutsemist julgeoleku, töökohtade ja majanduskasvu ning parema tuleviku lootuse tagamisel. Meie tegevus peab meid ühendaval viisil tulemusi andma, muu hulgas noorte huvides.

7. Seetõttu alustame täna poliitilist arutelu, et anda hoogu tulevastele reformidele kooskõlas strateegilise tegevuskavaga ning 27  liikmesriigist koosneva ELi arengule. Selleks on vaja riigipeade ja valitsusjuhtide juhtimist. Tuleme selle küsimuse juurde tagasi septembris Bratislavas toimuval mitteametlikul kohtumisel.

34

EUROOPA ÜLEMKOGU EESISTUJA, EUROOPA KOMISJONI PRESIDENDI

JA PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOONI PEASEKRETÄRI

ÜHISAVALDUS – 8. JUULI 20161

1 Ühisdeklaratsioon avaldati algselt ainult inglise ja prantsuse keeles.

Me usume, et on aeg anda NATO ja ELi strateegilisele partnerlusele uus hoog ja uus sisu.See partnerlus, mida v i iakse el lu konsulteerides ELi liikmesriikide ja NATO liitlastega ning tehes igaühega koostööd ja tegutsedes kõigi hüvanguks, toimub täieliku vastastikuse avatuse vaimus ja kooskõlas meie vastavate organisatsioonide otsustusprotsessi sõltumatusega ja menetlustega, piiramata ühegi meie liikme julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära.Täna seisab Euroopa-Atlandi kogukond silmitsi enneolematute, lõunast ja idast tulenevate väljakutsetega. Meie kodanikud nõuavad, et me kasutaksime nende väljakutsetega tegelemiseks kõiki kättesaadavaid viise ja vahendeid, et tugevdada nende julgeolekut.Kõik liitlased ja liikmesriigid, samuti EL ja NATO ise annavad juba olulise panuse Euroopa-Atlandi julgeolekusse. Selle eesmärgi saavutamisele aitab kaasa ka NATO ja ELi kui ainulaadsete ja oluliste partnerite vaheline sisuline koostöö, mis seati sisse üle 15 aasta tagasi.Meie ees seisvaid ühiseid väljakutseid arvestades peame oma jõupingutusi suurendama: me vajame uusi viise koostöö tegemiseks ja uut ambitsioonitaset, kuna meie julgeolek on omavahel seotud, kuna koos saame kasutusele võtta väga erinevaid vahendeid meie ees seisvatele väljakutsetele reageerimiseks ning kuna peame oma ressursse võimalikult tõhusalt kasutama. Tugevam NATO ja tugevam EL tugevdavad üksteist vastastikku. Koos suudavad nad paremini tagada julgeolekut Euroopas ja mujal.Oleme veendunud, et meie naabrite ja partnerite stabiilsuse tugevdamine kooskõlas meie väärtusega, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, aitab suurendada meie julgeolekut ning tagada kestvat rahu ja jõukust. Selleks et meie naabrid ja partnerid suudaksid paremini toime tulla arvukate väljakutsetega, millega nad praegu silmitsi seisavad, jätkame nende suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja sõltumatuse, samuti nende reformipingutuste toetamist.Meie arvates on eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks kiiresti vaja teha järgmist.• Suurendada meie suutlikkust võidelda hübriidohtude

vastu, sealhulgas suurendades kerksust ning tehes koostööd analüüsi, ennetamise ja varase tuvastamise alal õigeaegse teabevahetuse ja võimaluste piires asjaomaste teenistuste vahel toimuva luureteabe vahetamise kaudu, samuti tehes koostööd strateegilise kommunikatsiooni ja reageerimise alal. Kooskõlastatud menetluste väljatöötamine meie vastavate käsiraamatute abil aitab oluliselt kaasa meie jõupingutuste elluviimisele.

• Laiendada ja kohandada meie operatiivkoostööd, sealhulgas merel ning rände alal, suurendades ühist teadlikkust olukorrast merel ning koordineerides paremini ja tugevdades vastastikku meie tegevust Vahemerel ja mujal.

• Laiendada kooskõlastatud tegevust küberturvalisuse ja -kaitse vallas, sealhulgas meie missioonide ja operatsioonide ning õppuste kontekstis ning hariduse ja koolituse alal.

• Töötada välja ELi liikmesriikide ja NATO liitlaste sidusad, vastastikku täiendavad ja koostoimimisvõimelised kaitsevõimed ning mitmepoolsed projektid.

• Soodustada tugevamat kaitsetööstust ning enamaid kaitseuuringuid ja tihedamat kaitsetööstusealast koostööd Euroopas ja Atlandi-üleselt.

• Tõhustada õppuste koordineerimist, sealhulgas hübriidvaldkonnas, töötades esimese sammuna 2017. ja 2018. aastaks välja paralleelsed ja koordineeritud õppused.

• Suurendada meie ida- ja lõunapoolsete partnerite kaitse- ja julgeolekualast suutlikkust ning kerksust vastastikku täiendaval viisil iga toetust saava riigi jaoks mõeldud konkreetsete, mitmesuguseid valdkondi hõlmavate projektide kaudu, sealhulgas tugevdades merendusalaseid võimeid.

Koostöö nendes valdkondades on strateegiline prioriteet. Kiire rakendamine on väga tähtis. Euroopa välisteenistus ja NATO rahvusvaheline personal, vastavalt vajadusele koos komisjoni talitustega, töötavad välja konkreetsed rakendamisvõimalused, sealhulgas asjakohased teenistuste töö koordineerimise mehhanismid, mis esitatakse meile ja meie vastavatele nõukogudele 2016. aasta detsembriks. ELi poolel juhib ja koordineerib seda ettevõtmist kõrge esindaja / komisjoni asepresident.Me vaatame tehtud edusammud regulaarselt üle.Kutsume mõlemat organisatsiooni üles investeerima vajalikku poliitilist kapitali ja vahendeid, et see tugevdatud partnerlus oleks edukas.

A llk ir jastatud 8. juul i l 2016 Varssav is kolmes eksemplaris.

Donald TuskEuroopa Ülemkogu eesistuja

Jean-Claude JunckerEuroopa Komisjoni president

Jens StoltenbergPõhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni peasekretär

35

EUROOPA ÜLEMKOGU EESISTUJA, EUROOPA KOMISJONI PRESIDENDI

JA ELi KÕRGE ESINDAJA POOLT ASEMi TIPPKOHTUMISEL OSALENUD

ELi LIIKMESRIIKIDE NIMEL TEHTUD AVALDUS OLUKORRA KOHTA TÜRGIS –

16. JUULI 2016

Türgi on Euroopa Liidu oluline partner. EL toetab täielikult demok raatl ikult val itud val itsust , r i ig i institutsioone ja õigusriiki. Me kutsume üles taastama Türgis kiiresti põhiseadusliku korra. Me jätkame arengute hoolikat jälgimist ja koordineerime 28 ELi liikmesriigi tegevust.

36

EESISTUJA DONALD TUSKI SÕNAVÕTT ENNE HIINAS HANGZHOUS TOIMUVAT

G20 TIPPKOHTUMIST – 4. SEPTEMBER 2016

Tere hommikust!Toetan täielikult komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri märkusi ja hinnanguid ning soovin põgusalt puudutada veel kolme täiendavat teemat, mida Euroopa Liit käesoleval G20 tippkohtumisel käsitleb.Esiteks, rände- ja pagulaskriis, mis on ülemaailmne probleem, mis nõuab ülemaailmseid lahendusi, mis põhinevad korral, vastutusel ja solidaarsusel. Pidades silmas üle maailma ennenägemata suurt põgenike arvu – 65 miljonit – on vaja, et G20 riigid suurendaksid oma vastutust. Üksnes ülemaailmsed jõupingutused pagulaste ja neid vastu võtvate kogukondade toetamiseks saavad anda tulemusi. Seepärast soovime kutsuda meie partnereid üles suurendama humanitaarabi ja arenguabi, samuti pagulaste ümberasustamist. Me peame tegelema algpõhjustega, mis sunnivad miljoneid inimesi kodust lahkuma ja otsima peavarju mujal. G20-l on praktiliste panuste andmise kogemus, kasutades selleks kaubandust, arengukoostööd ning pagulaste juurdepääsu haridusele ja tööturule, ning ta peab seda kasutama. Me kutsume G20 tungivalt üles kasutama eelseisvaid tippkohtumisi pagulaste ja rändajate küsimuses, mille korraldavad ÜRO ja USA president Barack Obama, et väljaspool Euroopat asuvad riigid suurendaksid abi ja ümberasustamist. See on veelgi olulisem, võttes arvesse asjaolu, et Euroopa suutlikkus uute pagulaste majutamiseks, rääkimata ebaseaduslike majandusmigrantide majutamisest, on ammendumas.Teiseks, terrorism. Terrorirünnakud ohustavad kõiki meie riike. Terrorismivastase võitluse terviklik lähenemisviis peab hõlmama meetmeid, et võidelda äärmusluse ja radikaliseerumise

vastu. See hõlmab ka rahalist mõõdet. G20 on juba teinud olulisi samme, et võidelda terrorismi rahastamise võrgustike vastu ning parandada koostööd teabevahetuse, varade külmutamise ja terrorismi rahastamise kriminaliseerimise küsimustes. Peame täiendavalt edendama meie tööd G20 raames, et käsitleda kõnealust probleemi, mida ükski riik ei suuda üksinda lahendada.Kol ma nda k s , k l i i ma muut used . G20 etendab sel les ülemaailmses võitluses olulist rolli. Ühe laua taha kokku tulnud peamiste heitetekitajariikidena tuleb meil tagada, et meie ühine prioriteet oleks Pariisi kokkuleppe varane ja jõuline rakendamine. EL on täiel määral pühendunud selle eesmärgi saavutamisele ja me tahame innustada kõiki G20 liikmeid tegema sedasama. Meil on hea meel ka selle üle, et maailma kaks suurimat heite tekitajat – Ameerika Ühendriigid ja Hiina – on lepingu ratifitseerinud. Enne Pariisi oli Euroopa oma kliimamuutuste poliitikaga üsnagi üksi. Lepingu ratifitseerimine USA ja Hiina poolt annab meile lootust, et me ei ole enam üksi. Euroopal on juba aastaid olnud kõikehõlmav kliimamuutuste poliitika. Praegu töötame välja õigusakte, mis võimaldavad meil saavutada meie ambitsioonikat eesmärki aastaks 2030. Me loodame, et G20 partnerid käsitlevad kliimamuutuste probleemi täie tõsidusega. ELis toimub ratifitseerimisprotsess ning see viiakse lõpule niipea kui võimalik.Lõpetuseks lubage mul öelda, et Hangzhou on kogu Hiinas kõige dünaamilisem koht, mis innustab meie arutelu selle üle, kuidas tugevdada üleilmset koostööd. Euroopa Liit tervitab Hiina G20 eesistumisperioodi käesoleval aastal ning jääme ootama edukat tippkohtumist Hangzhous. Aitäh!

37

EESISTUJA DONALD TUSKI KIRI ENNE 27 RIIGIPEA JA VALITSUSJUHI

MITTEAMETLIKKU KOHTUMIST BRATISLAVAS –

13. SEPTEMBER 2016

Head kolleegid!Olles enamikuga teist konsulteerinud ja selleks, et meie tippkohtumist Bratislavas paremini ette valmistada, lubage mul jagada mõningaid isiklikke mõtteid. Minu arvates on oluline praegust olukorda ausalt hinnata, et panna parim võimalik alus meie tuleviku ühisele ülesehitamisele.ITuleme Bratislavas kokku ajalooliselt olulisel hetkel. 27 Euroopa juhti peavad arutama meie liidu tulevikku pärast seda, kui üks riik on esmakordselt ajaloos otsustanud EList lahkuda. Me kõik tunneme, et praegusel kriisidest ja konf liktidest küllasel heitlikul ajal vajame rohkem kui kunagi varem kinnitust meie liidusisese ühtsustunde kohta, mis paari kuu pärast tähistab oma 60. sünnipäeva.Brexit ei sea meile ülesandeks mitte üksnes läbirääkimiste pidamist uute suhete üle Ühendkuningriigiga. Selles osas peaks meie seisukoht jääma selgeks ja üheselt mõistetavaks (läbirääkimisi ei alustata enne, kui Ühendkuningriik on esitanud vastava teate). Aluslepingu sätted, mis käsitlevad EList lahkumist, kaitsevad liidu huve. Meie eesmärk tulevastel läbirääkimistel peaks olema ühest küljest Ühendkuningriigiga parimate võimalike suhete loomine; teisest küljest peaksime siiski tuginema aluslepingule ning olema rahulikud, järjekindlad ja täielikult ühtsed, nõudes kindlalt tasakaalu õiguste ja kohustuste vahel. Kui me seda teeme, ei jää ruumi kahtlusteks selles osas, et liidu liige olla on hea.IISamal ajal, kui me ootame Ühendkuningriigi valitsuselt teadet läbirääkimiste alustamiseks, peaksime hindama Brexiti-järgse ELi seisu ja väljavaateid. Oleks saatuslik viga arvata, et Ühendkuningriigi referendumi negatiivse tulemuse puhul on tegu konkreetselt Briti küsimusega, et Briti euroskeptilisus on poliitilise meeltesegaduse sümptom või pelgalt sotsiaalset frustratsiooni ärakasutavate populistide küüniline mäng. On tõsi, et liidust lahkumise kampaania oli täis valeargumente ja vastuvõetamatut üldistamist. Kuid samuti on tõsi, et Brexiti hääletustulemus on meeleheitlik katse vastata küsimustele, mida miljonid eurooplased endalt iga päev küsivad ning mis puudutavad poliitika põhiolemust. Küsimused kodanike ja nende territooriumi julgeoleku tagamise kohta, küsimused nende huvide, kultuuripärandi ja eluviisi kaitsmise kohta. Need on küsimused, millega me peaksime tegelema, isegi kui Ühendkuningriik oleks hääletanud liitu jäämise poolt.Inimesed Euroopas tahavad teada, kas poliitiline eliit on suuteline taastama kontrolli sündmuste ja protsesside üle, mille keskelt nad end leiavad ning mis neid segadusse ajavad ja mõnikord hirmutavad. Tänapäeval arvavad paljud inimesed, ja mitte üksnes Ühendkuningriigis, et Euroopa Liidu liikmeks olemine on takistuseks stabiilsusele ja julgeolekule.

Inimesed ootavad üpris õigustatult, et nende juhid kaitseksid ruumi, kus nad elavad, ja tagaksid nende julgeoleku. Kui uskumus sellest, et me oleme selle kohustuse hüljanud, veelgi tugevneb, hakkavad inimesed otsima alternatiive. Ja nad leiavad neid. Ajalugu on meile õpetanud, et see võib viia massilisele lahtiütlemisele vabadusest ja muudest põhiväärtustest, millele Euroopa Liit on rajatud. Seetõttu on äärmiselt oluline taastada tasakaal vabaduse ja julgeoleku ning avatuse ja kaitse vahel. Sellega seoses on esmatähtis meie välispiiride tõhus kontroll, millel on nii praktiline kui ka sümboolne mõõde.

IIIRändekriis oli murdepunkt. Eelmisel aastal meie piiridel valitsenud kaos, igapäevased uued pildid sadadest tuhandetest inimestest, liikumas ilma mingi kontrollita läbi meie maailmajao, tekitas paljudes eurooplastes ohutunde. Nad pidid liiga kaua ootama olukorra kontrolli alla saamiseks, näiteks Lääne-Balkani rändetee sulgemist ja ELi-Türgi kokkulepet. Selle asemel kuulsid nad liiga sageli poliitiliselt korrektseid avaldusi selle kohta, et Euroopa ei saa muutuda kindluseks ja peab jääma avatuks. Kiire tegutsemise ja ühtse Euroopa strateegia puudumine on nõrgendanud kodanike usaldust oma valitsuste, institutsioonide ja süsteemi vastu laiemalt, mis oli alates finantskriisist juba niigi vähenenud. Selle usalduse taastamine on saanud kiireloomuliseks vajaduseks, mida Brexit väga selgesti näitas.Meil ei ole enam kuigi palju aega. Bratislavast peab sama pöördepunkt liidu välispiiride kaitsmisel. Me peame oma kodanikele näitama, et oleme valmis ja suutelised kaitsma neid 2015. aasta kaose kordumise eest. Selleks on vaja kõigi valitsuste ja Euroopa institutsioonide täielikku koostööd.

IVSamavõrd oluline on võidelda tulemuslikult terrorismi vastu. Põhimõtteliselt oleme kõik ühel meelel, kuid praktilisi ja juriidilisi takistusi on endiselt veel liiga palju. Keegi peab eurooplastele nende turvatunde tagasi andma. Küsimus on, kes ja mil viisil. Põhivahendid selles valdkonnas on ka edaspidi siseriiklikud, kuid me saame teha ja peame rohkem tegema ühiselt. Peaksime tegema teabevahetuse ja operatsioonide osas tihedamat koostööd meie politseijõudude ja muude teenistuste vahel. Samuti saame teha rohkem selleks, et hõlbustada internetiteenuse osutajate koostööd vihkamist õhutava ja terrorismi propageeriva internetisisu eemaldamisel. Välispiiridel peame tagama, et kõiki isikuid kontrollitakse meie andmebaasidest, et potentsiaalsed terroristid ei saaks ELi takistamatult siseneda. Ning igas meie riigis peame tegema rohkem võitluses radikaliseerumise vastu. Kui me ei ole võitluses terrorismiohtude vastu tõeliselt otsustavad, ei suuda me vastu seista radikaalsele ja aina agressiivsemale käitumisele ja hoiakutele. Kuni viimase ajani on see moodustanud vaid marginaalse osa poliitilisest ja avalikust arutelust Euroopas, kuid on nüüd aina julgemalt muutumas valdavaks.

38

Lubadus terrorism halastamatult häv itada on saanud paremäärmuslaste üheks peamiseks loosungiks. Lisaks muudab asjaolu, et meie parimatele jõupingutustele vaatamata ei olnud võimalik ära hoida mitmeid rünnakuid, nende Euroopa ja demokraatia vastase retoorika veelgi atraktiivsemaks.VMeie kodanikud soovivad samuti, et Euroopa Liit kaitseks paremini nende majanduslikke ja sotsiaalseid huve. Eriti praegusel üleilmastumise ajajärgul on rohkem kui kunagi varem nähtav vajadus saada juurdepääs asjakohasele teabele, jõustada õiglasi eeskirju, kehtestada selgeid standardeid ning kinnitada, et nende juhid (s.t nende valitsused ja Euroopa institutsioonid) toetavad neid vastasseisus väliskonkurentidega. On selge, et vabakaubandus ja ülemaailmne konkurents on ELi kodanike huvides, kuid samuti on ilmne, et need kujutavad endast märkimisväärseid ja sageli enneolematuid väljakutseid.Kuigi me jätkame tööd tulevaste kaubanduslepingute sõlmimiseks, peame me seetõttu veenma meie kodanikke ja Euroopa ettevõtteid ning kinnitama neile, et selle protsessi käigus esindame ja kaitseme eelkõige nende huve. Euroopal on piisavalt argumente, et olla ülemaailmses konkurentsis liider, kuid selle vältimatuks eeltingimuseks on peamiste osalejate (s.t töötajate, tarbijate ja ettevõtjate) usalduse taastamine nende vastu, kes neid esindavad. Antud juhul etendab võtmetähtsusega rolli aeg. Kui meil ei õnnestu kaubanduslepinguid sõlmida (ning küsimus on kuudes, mitte aastates), tekib paratamatult mulje, et Brexit on käivitanud protsessi, mille tulemusel jääme välja ülemaailmsest kõrgliigast. Selle suurimad osalejad (nagu kinnitas G20 tippkohtumine) austavad ja tunnustavad täna Euroopat kaubandus- ja majandusjõu ja ligitõmbava partnerina.VIOlen teadlik, et Euroopa tulevik ei sõltu üksnes sellest, kuidas me tuleme toime rändekriisi, terrorismi ja üleilmastumisega seotud kartustega. Turvatunde ja korra taastamine, ELi kodanike usaldus oma poliitiliste juhtide vastu ning liidu kui kaitse ja stabiilsuse sünonüümi maine taastamine on oluline ja hädavajalik, kuid sellest ei piisa. Seetõttu tuleks Bratislavas tulla välja ka tegevuskavaga muude sama oluliste jõupingutuste jaoks (nt majanduslik ja sotsiaalne areng, noorte tööhõive ja võimalused, ühtne turg, digitaalarengu tegevuskava ja investeeringud). Me peaksime võtma vastu ametlikud otsused eespool nimetatud küsimustes ja ka teistes valdkondades oktoobris ja detsembris toimuvatel Euroopa Ülemkogu korralistel kohtumistel. Me jätkame 27 liikmesriigi vahelist mitteametlikku tööd ka 2017. aasta talvel. Nagu ma olen juba välja kuulutanud, vaadatakse meie suhted Venemaaga läbi oktoobris toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise eraldi istungjärgu ajal. Detsembris käsitleme taas küsimust, kuidas tugevdada praktilist koostööd kaitsevaldkonnas ja muuta seda sisukamaks, dubleerimata samas NATO tegevust. Hiljem peame tulema tagasi ka muude oluliste küsimuste juurde, nagu pangandusliit ning majandus- ja rahaliidu edasine arendamine.

VIITavapärase tegevuse jätkamine ei ole pärast Ühendkuningriigi EList lahkumist enam võimalik. Me võime väljuda kriisist kas nõrgema ja konf liktidest räsituna või tugevamana ja ühtsemana.

Meie tulevik ei ole ette määratud, kõik on endiselt meie kätes, südametes ja peades. Meie kahekümne seitsme liikmesriigi majanduslik ja kultuuriline potentsiaal ning meie kodanike anded ja haridus on enam kui piisavad selleks, et uskuda Euroopasse ja tema suutlikkusse konkureerida ülejäänud maailmaga tõhusalt ja turvaliselt.Teiste ülemaailmsete suurjõududega võrreldes ilmnevad meie puudujäägid „jõupoliitika“ valdkonnas (näiteks kaitsevaldkond ja täitev võim). Me ei muuda aga Euroopa Liitu ühtseks riigiks. Seetõttu on väga oluline, et liikmesriigid parandaksid omavahelist koostööd, et koondada meie jõud liidu raames. Teiega toimunud kohtumised tõendavad selgelt, et Euroopa institutsioonidele uute volituste andmine ei ole oodatud lahendus. Valijad liikmesriikides soovivad suuremat mõjuvõimu liidu otsuste üle. Sellise lähenemisviisi kasutuselevõtmine eeldab siiski muudatust riikide valitsuste suhtumises Euroopa Liitu.Praegu peetakse ELi sageli vajalikuks paheks, mitte aga ühiseks hüveks. Poliitilistes kampaaniates atraktiivselt kõlavat loosungit „vähendame Brüsseli võimu“ tuleks mõista kui suuremat vastutust liidu suhtes liikmesriikide pealinnades. Selline vastutus liidu suhtes tähendab valmisolekut ohverdada osa oma huvidest ühenduse huvide nimel. See tähendab ka hoidumist liidu pidevast süüdistamisest, mis on mõnikord õigustatud, kuid sageli on tegemist vaid lihtsa ettekäändega enda tegemata töö eest. See oli ka üks Brexiti hääletustulemuse põhjustest.Võti liikmesriikide prioriteetide ja liidu prioriteetide vahel toimiva tasakaalu saavutamiseks on liikmesriikide pealinnade käes. Institutsioonid peaksid toetama liikmesriikide vahel kokku lepitud prioriteete ning mitte suruma peale enda omasid. See on teine järeldus, mille olen teinud teiega peetud konsultatsioonide põhjal.

VIIIPessimistide skeptitsismi ja euroentusiasmi vahel on piisavalt ruumi „realistl ikuks optimismiks“. K riiti l ine diagnoos tuleb panna kriisi tekkekohas. Peame tegema kõik selleks, et ei toimuks degenereerumine ja vastastikuste süüdistuste esitamine, mis on mõttetu ja viimastel aastatel nii tüüpiline tegevus, või enampakkumisvõistlus kõlavaimate loosungite tiitlile, nagu näiteks „parem Euroopa“, „vähem Euroopat“ või „rohkem Euroopat“. Sest keegi võib ju selle võistluse raames esile tulla loosungiga „lõpp Euroopale“.

IXTäna ei ole me olukorras, kus olid Giuseppe Tomasi di Lampedusa romaani „Gepard“ kangelased. Me ei pea muutma kõike, kui soovime, et asjad jääksid samaks. Me peame parandama mõningaid asjaolusid, et säilitada see, mis on parim. Selle õnnestumiseks peame olema valmis võtma vastu mitmeid raskeid, kuid tegelikult lihtsaid otsuseid. Tegemist ei ole uute aluslepingute või menetluslike muudatustega. Meil on vaja tugevat poliitilist tahet ja kujutlusvõimet. Saabunud on aeg, et väljakutse vastu võtta. Tegelikult ei olegi teist võimalust.

Austusega

Donald Tusk

39

BRATISLAVA DEKLARATSIOON – 27 RIIGIPEA JA VALITSUSJUHI MITTEAMETLIK

KOHTUMINE – 16. SEPTEMBER 2016

Kohtume täna Bratislavas meie Euroopa projekti jaoks kriitilisel ajal. 27 liikmesriigi Bratislava tippkohtumine on pühendatud Euroopa Liidu praeguse seisu üheskoos määratlemisele ning meie ühise tuleviku arutamisele. Leppisime kõik kokku järgmistes üldpõhimõtetes.Ehkki üks riik on otsustanud liidust lahkuda, jääb EL meie ülejäänute jaoks hädavajalikuks. Meie maailmajaos toimunud sõdade ja sügavate lõhestumiste järel kindlustas EL rahu ja demokraatia ning võimaldas meie riikidel õitseda. Paljud muud riigid ja piirkonnad üksnes püüavad jõuda selliste saavutusteni. Tuginedes sellele ühisele ajaloole, oleme kindlalt otsustanud saavutada 27 liikmesriigist koosneva ELi edukuse.EL ei ole täiuslik, ent see on parim vahend, mis meil on meie ees seisvate uute väljakutsetega tegelemiseks. Me vajame ELi mitte üksnes rahu ja demokraatia tagamiseks, vaid ka meie rahvaste julgeoleku jaoks. Me vajame ELi, et rahuldada paremini nende vajadusi ja soove elada, õppida, töötada, liikuda ja edeneda vabalt kogu meie maailmajaos ning saada kasu Euroopa rikkast kultuuripärandist.Me peame parandama oma suhtlust üksteisega – liikmesriikide vahel, ELi institutsioonidega, ent eelkõige meie kodanikega. Meie otsused peavad olema selgemad. Kõnelema selgelt ja ausalt. Keskenduma kodanike ootustele ja julgema vaidlustada äärmuslike või populistlike jõudude lihtsustatud lahendusi.Võtsime Bratislavas kohustuse pakkuda meie kodanikele tulevastel kuudel visiooni atraktiivsest EList, mida nad saavad usaldada ja toetada. Oleme kindlad, et meil on olemas tahe ja võime, et seda saavutada.Tervitasime komisjoni presidendi kõnet liidu olukorrast.Pidasime laiapõhjalise arutelu tulevaste kuude prioriteetide teemal. Selle põhjal esitasid Euroopa Ülemkogu eesistuja, nõukogu eesistuja ja komisjon järgmise tööprogrammi („Bratislava tegevuskava“):

BR ATISLAVA TEGEVUSKAVA

I. ÜLDINE MÄÄR ANG JA EESMÄRK• Kindel otsus saavutada 27 liikmesriigist koosneva ELi

edukus• Meie ees seisab palju ühiseid väljakutseid: kontrolli

tajutava puudumise pärast muret tundvad inimesed ning rände, terrorismi ning majandusliku ja sotsiaalse ebakindlusega seotud hirmud. Vajadus lahendada need küsimused prioriteedina tulevastel kuudel

• Üheskoos töötaval EL 27-l on olemas vahendid nende väljakutsete lahendamiseks. Oleme kindlalt otsustanud leida ühised lahendused ka küsimustele, milles oleme

eri arvamusel; siin ja praegu on prioriteediks näidata üles ühtsust ning tagada poliitiline kontroll arengute üle, et ehitada üles meie ühist tulevikku.

• Vajadus väljendada selgelt, mida EL saab teha ning mida liikmesriigid peavad tegema selle kindlustamiseks, et me saame oma lubadused täita

II. R ÄNNE JA VÄLISPIIRID

Eesmärk• Mitte iialgi enam lubada eelmisel aastal kogetud

kontrollimatute rändevoogude taastekkimist ning vähendada veelgi ebaseaduslike migrantide arvu

• Tagada meie välispiiride täielik kontroll ning pöörduda tagasi Schengeni juurde

• Laiendada ELi konsensust pikaajalise rändepoliitika küsimuses ning kohaldada vastutuse ja solidaarsuse põhimõtteid

Konkreetsed meetmeda) Täielik pühendumine ELi-Türgi avalduse

rakendamisele ning Lääne-Balkani riikide toetamise jätkamine

b) Mitme liikmesriigi täna võetud kohustus pakkuda viivitamata abi Bulgaaria ja Türgi vahelise piiri kaitse tugevdamiseks ning kõige suurema surve all olevate riikide toetamise jätkamine

c) Luua enne aasta lõppu Euroopa piiri- ja rannikuvalve täielik kiirreageerimisvõime, mis kajastub nüüd ka allkirjastatud õigusaktis

d) Euroopa Ülemkogu detsembri kohtumisel tuleb hinnata rändekokkuleppeid, mis on sõlmitud koostööks ja dialoogiks kolmandate riikidega selleks, et vähendada ebaseadusliku rände voogusid ja suurendada tagasisaatmiste määra

e) Töö jätkamine, et laiendada ELi konsensust pikaajalise rändepoliitika osas, sealhulgas selles, kuidas k