ezempilo health matters : zulu : august 2012 · 2015-05-19 · esiphathelene nonkimfi, ukungazali,...

10
I-ANEMIYA: IZIMPAWU NENDLELA YOKUYELAPHA ISILUNGULELA: INGABE SIYAKUHLUPHA? SIGXILA NGOKUKHETHEKILE EKUNCELISENI IBELE UMPHATHISWA UDHLOMO UQINISA AMAGXATHU OKULWA NENGCULAZI UKUNCELISA IBELE: KUNGCONO KAKHULU KUMNTWANA OKUQUKETHWE AGASTI 2012 “Omama abanempilo bakhulisa izingane ezinempilo. Izingane ezinempilo zikhula ziqine futhi zifunde kangcono zisize ekwakheni imiphakathi ephumelelayo. Uhlelo lwezempilo olunakekela omama nezingane luzonakekela umphakathi wonke” - KuMphathiswa Wezempilo eKZN, uDkt Sibongiseni Dhlomo EZEMPILO EKZN ZIHALALISELA ABESIFAZANE KULE NYANGA YABESIFAZANE

Upload: others

Post on 19-Mar-2020

7 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Page 1: Ezempilo Health Matters : Zulu : August 2012 · 2015-05-19 · esiphathelene nonkimfi, ukungazali, izinkinga ngesikhathi ekhulelwe, ukukhula kwengozi yomdlavuza wesibeletho ngisho

I-ANEMIYA: IZIMPAWU NENDLELA

YOKUYELAPHA

ISILUNGULELA: INGABE SIYAKUHLUPHA?

sigxila

ngokukhethekile

ekunceliseni

ibele

UMPHATHISWA UDHLOMO UQINISA AMAGXATHU OKULWA NENGCULAZI

UKUNCELISA IBELE: KUNGCONO KAKHULU

KUMNTWANAOKUQ

UKET

HWE

AGASTI 2012

“Omama abanempilo bakhulisa izingane ezinempilo. Izingane ezinempilo zikhula ziqine futhi zifunde kangcono zisize ekwakheni imiphakathi ephumelelayo. Uhlelo lwezempilo olunakekela omama nezingane luzonakekela umphakathi wonke” - KuMphathiswa Wezempilo eKZN, uDkt Sibongiseni Dhlomo

EZEMPILO EKZN ZIHALALISELA ABESIfAZANE

KULE NYANGA YABESIfAZANE

Page 2: Ezempilo Health Matters : Zulu : August 2012 · 2015-05-19 · esiphathelene nonkimfi, ukungazali, izinkinga ngesikhathi ekhulelwe, ukukhula kwengozi yomdlavuza wesibeletho ngisho

EZEMPILO EKZN ZIHALALISELA BONKE ABESIfAZANE IKAKHULUKAZI ABASEBENZI BETHU BEZEMPILO ABANGOMAMA ABAZINIKELE

NGOMSEBENZI WABO WOKUZIKHANDLA NOKUZIBOPHEZELA KWABO EKWENZENI UMAHLUKO EKUNAKEKELWENI KWEMPILO ESIFUNDAZWENI SAKITHI.

Sifisa ukusebenzisa leli thuba ukugcizelela ukuzibophezela kwethu ekuthuthukiseni impilo yabesifazane ngokubanika amakhono, amathuba kanye nokubeseka kuyo yonke imikhakha yentuthuko yabo.

Kusukela emihlanganweni yezebhizinisi kuya

emadladleni, kufanele siqine futhi sibambisane ekulweni nokuphathwa kwabesifazane

ngodlame. Kufanele sibe nesibindi sokuthi ukulinyazwa

kowesifazane oyedwa kuwukulinyazwa kwezwe lilonke, ngoba abesifazane bangomama besizwe sakithi!

Umlayezo Ovela…

‘S isesikhathini esiyingqayizivele emlandweni wobhubhane lwengculazi’, babelokhu besho kanjalo abantu bomhlaba wonke ngenyanga edlule eNgqungqutheleni Yengculazi Yamazwe Ngamazwe eWashington.

Njengesakhamuzi saseNingizimu Afrika, iNgqungquthela Yengculazi yayiyithuba lokujabula nokuziqhenya ngentuthuko esesiyifinyelele ekulweni nalolu bhubhane. Okuphawuleka kakhulu ukuthi umhlaba wayibungaza ngazwilinye intuthuko esiyenzile kule mpi, ikakhulukazi intuthuko ekunciphiseni ukusakazeka kwegciwane lisuka komama liya kubantwana babo.

Njengoba sigubha iNyanga Yabesifazane, ngifisa ukusebenzisa leli thuba ngibonge abesifazane ezweni lakithi ngokusihola ohambweni esibe nalo kuze kube manje kanye nethuthuko esesiyenzile.

Ukusindisa ukuphila kwabantwana abasanda kuzalwa kuyisibopho sethu esikhulu kanye nokubaluleka kokuthuthukisa amathuba okusinda kwabantwana. Ukuqinisekisa ukuthi abesifazane banethuba lokukhetha ukuthi bayabafuna yini abantwana nokuthi bazoba nabo nini, baba nesikhathi sokukhulelwa esiphephile, futhi okubaluleke nakakhulu, ukuthi abantwana babo abanayo i-HIV futhi banethuba lokukhula baze babe badala. Lokhu kusiza izwe lakithi ukuba lifinyelele imigomo yalo yezentuthuko futhi lithuthukise impilo yezigidi zabantu.

Intuthuko enkulu esiyibonile ekunciphiseni ukusakazeka kwegciwane lisuka komama liye kubantwana babo ngemishanguzo ilethwe ubuholi obuvela kwabesifazane. Abesifazane yibo abaqhubeka behola emkhankasweni woKwelulekwa Nokuhlolelwa I-HIV (HCT), uhlelo lokwelapha ngemishanguzo (i-ART) kanye nokusetshenziswa kwe-PMTCT.

Abesifazane abangaphezu kuka-55% basemkhankasweni wethu we-HCT kanti abangu-53% basohlelweni lwethu lwe-ART. Sikwazile nokunciphisa ukusakazeka kwegciwane lisuka komama liya kubantwana babo ngo-24% eminyakeni eyisithupha edlule kuya ku-2.3% njengamanje.

Ngifisa nokubonga abesifazane bethu abangabahlengikazi, ababelethisi nabanakekeli bomphakathi ebesingeke sifinyelele intuthuko engaka ngaphandle kwabo. Ngaphandle kwemisebenzi esindayo enishiya ninomuzwa wokuthi anikwazi ukuqeda bonke ubuhlungu futhi niye ekhaya izinyawo zimfimfitha nezinhliziyo zibuhlungu; sifisa ukunibonga futhi sinikhumbuze ukuba niqhubeke nigcine isibani nothando lwenu luvutha.

Ngomoya womfelandawonye owawukhona eNgqungqutheleni Yengculazi Yamazwe Ngamazwe, ngifisa ukukhumbuza abesifazane bakithi nokuthi ‘izinselele ezingaphambili zinkulu’ futhi ‘umphumela wokwehluleka kwethu uyoba mkhulu nakakhulu’. Siyanihalalisela futhi sinxusa zonke izakhamuzi (ikakhulukazi amadoda), ngomoya womfelandawonye nobumbano, ukuba

zivuselele umuzwa wokuphuthuma ukuze sandise imizamo yethu yokuqinisekisa ukuthi sithatha isinyathelo ngalokho esikwaziyo.

Ndawonye; masakhe iNingizimu Afrika engcono nenempilo.

KuMphathiswa Wezempilo eKZN, uDkt

Sibongiseni DhlomoKZN HEALTH HOD, UDKT Sibongile Zungu

KZN HEALTH MEC, UDKT Sibongiseni Dhlomo

Ukulwa Nezifo, Ukulwa Nendlala, Ukunika Ithemba

Page 3: Ezempilo Health Matters : Zulu : August 2012 · 2015-05-19 · esiphathelene nonkimfi, ukungazali, izinkinga ngesikhathi ekhulelwe, ukukhula kwengozi yomdlavuza wesibeletho ngisho

i-aneMiYa: IZIMPAWU NENDLELA YOKUYELAPHA

inYanga YabesiFaZane: INGABE ULINDELE AMAWELE? KONKE OKUFANELE UKWAZI

iZinsuku ZokuQWashisa ngeZeMPilo: U-AGASTI YINYANGA YABESIFAZANE

kZn neWs: UMPHATHISWA UDHLOMO UQINISA AMAGXATHU OKULWA NENGCULAZI

ukuncelisa ibele: KUNGCONO KAKHULU KUMNTWANA

isilungulela: INGABE SIYAKUHLUPHA?

okuPhakathi AGASTI 2012

• Inhlanzi – ikahle kakhulu ekukhuleni

kobuchopho bengane yakho.

Phuza ubisi oluningi ukuze uthole

ikhalisiyamu ethe xaxa ngesikhathi

ukhulelwe – luyasiza nasekunceliseni ibele!

Khumbula, uma unempilo enhle, nengane

yakho izoba nempilo enhle. Bhalisa

kusenesikhathi ukuze umhlengikazi

emtholampilo akwazi ukuqapha kahle

ukukhula kwengane, umfutho wegazi futhi

akwazi ukuthola noma yimiphi imiphumela

yegazi ngokushesha bese eyisukumela

ngokushesha uma kukhona okushaya

amanzi. Abantwana bamunca yonke into

abayidingayo ngenongwana, ngakho

kukuwe ukuba uqinisekise ukuthi uthola

umsoco owanele nengane yakho iwuthole.

Yidla kahle ngesikhathi ukhulelwe, kusiza

ekukhuleni kwengane yakho futhi kukunika amandla owadingayo okunakekela ingane!

KUNGANI SIDINGA I-AYONI? I-ayoni isiza imizimba yethu ukuba yenze

amaseli abomvu egazi athwala umoya-mpilo

egazini lethu kuwo wonke umzimba. Lokhu

kusiza izitho zomzimba ezinjengamaphaphu

ukuba zisebenze kahle. Uma ingekho i-ayoni

eyanele, izitho zethu ngeke zisebenze kahle,

okuyinto eyenza abantu abangenayo i-ayoni

eyanele bazizwe benesiyezi, bekhathele futhi

bephelelwa umoya.

ISIDINGO SE-AYONI KOMAMA ABAKHULELWE

Kuvame kakhulu ukuthi omama abakhulelwe

bangabi nayo i-ayoni eyanele kodwa

kudingeka ihlolwe ukuze ingehleli ngezansi

kwezinga elifanele. Yingakho kubalulekile

ukuhlolwa njalo ukuze isisebenzi sezempilo

sikwazi ukuhlola amazinga akho e-ayoni

futhi sikweluleke ukuthi udle ini uma sibona

ukuthi udinga ukukhuphula izinga le-ayoni.

Singase sikukhuthaze nokuthi uphuze

amaphilisi e-ayoni ukuze akusize.

YIDLA UKUDLA OKUNEMPILO

Ungaqinisekisa ukuthi uthola i-ayoni eyanele

ngokudla ukudla okufanele – ikakhulu lokho

okuqukethe i-ayoni eningi! Lokhu kudla

kuhlanganisa imifino eluhlaza kakhulu

enjengesipinashi. Okunye ukudla okuhle

ekukhuphuleni amazinga e-ayoni yilokhu:

• Amaqanda

• Inkukhu noma isibindi esingaxutshwe

nalutho.

Ingabe uhlale

ukhathele?

Uphefumula kanzima?

Unesiyezi?

I-ANEMIA Kungenzeka ukuthi unesifo se-

anemia, okusho ukuthi awunayo ivithamini eyanele ebizwa ngokuyi

yi-ayoni emzimbeni wakho.

INYANGA YABESIfAZANE

Siyababonga laba abalandelayo ababe neqhaza: U-ZOHRA MOHAMED TEKE (UMHLELI)COLIWE ZULUTHANDI ZULUDERICK MATSENGARWODZITHEMBA MNGOMEZULUDUDLEY VIALLTANYA CAMPHER

Sinike uvo lwakho, noma usitshele ukuthi ucabangani ngalo magazini!P O Box 25439, Gateway, 4321, UCINGO-031 825 6790. I-EMAIL: [email protected] ILUNGELO LOBUNIKAZI

Konke okushicilelwe kulo magazini kuyilungelo le-Ezempilo… Health Matters futhi kungase kuphinde kukhiqizwe futhi kusakazwe mahhala ngezinjongo zokufundisa kuphela.

Zonke izikhangiso ezikulo magazini akukona ukuthi zisekelwa ngokusemthethweni uMnyango Wezempilo Wase-KZN, uMasipala WasEthekwini noma Ezempilo Health Matters

Page 4: Ezempilo Health Matters : Zulu : August 2012 · 2015-05-19 · esiphathelene nonkimfi, ukungazali, izinkinga ngesikhathi ekhulelwe, ukukhula kwengozi yomdlavuza wesibeletho ngisho

WATHINT’ ABAfAZI, WATHINT’

IMBOKODO, YOU STRIKE A WOMAN,

YOU STRIKE A ROCK!

U-AGASTI

Masivumeni; omama bathwele kanzima emizini eminingi namuhla, yize

sesizohlanganisa iminyaka engu-20 singaphansi kokubusa kwentando yeningi. Njengabantu besifazane, sisasebenza kanzima, futhi sisebenza kanzima nakakhulu uma sisebenza ngaphandle. UMphathiswa Wezempilo e-KZN uDkt Sibongiseni Dhlomo uyigcizelela kakhulu indima nesimo somama futhi uyaqhubeka ecela omama ukuba babambe iqhaza ekwakheni ikusasa labo – njengomama nabondli. Njengoba sigubha u-Agasti Inyanga Yabesifazane, uDkt Dhlomo uyaqhubeka enza leso sicelo – ikakhulu ngokukhuthaza amantombazane asafunda ukuthi angasiyeki isikole. Inani lamantombazane akhulelwa emancane lithusa wonke umuntu – lisho ukuthi kuzoba nesizukulwane somama abasha abangafundile abazoba nobunzima bokuzinakekela bona futhi bondle izingane zabo njengoba bengenayo imfundo eyisisekelo. Njengomphakathi, kufanele sikhuthaze abafundi ukuba baqhubeke nesikole baze basiqede – bakhohlwe abafana, bangakhulelwa futhi bayeke o-sugar daddy ngoba abekho ekusaseni lamantombazane amancane!

UKUNGONDLEKI KAHLE

Ukungondleki kahle kuyinkinga evamile

futhi ethikameza impilo kubantu besifazane.

Njengomphakathi, kaningi sibeka izaba

zokuthi ‘abesilisa badla kakhulu’ bese

abesifazane banikela ngokwabo ngenxa

yabesilisa endlini. Ukungadli kahle kumuntu

wesifazane kusho ukuthi lapho esemusha

ukhula kancane kakhulu, abe amathambo

angakhuli kahle futhi aqale ukuhlushwa

impilo ebuthakathaka, kuhlanganise

nokukhathala, ubuthakathaka kanye

ne-anemiya (iphrotheni esegazini). Uma

owesifazane onenkinga yokungondleki

kahle ekhulelwa, kungenzeka abenezimo

ezibucayi zenkinga yokubeletha,

njengokopha kakhulu okungaholela ekufeni,

ukutheleleka ngegciwane, noma usana

oluzalwa luluncane kakhulu.

AMAGCIWANE ATHATHELWANA NGOCANSI NENGCULAZA NEGCIWANE LAYO

Owesifazane usengozini enkulu yokuthola

amagciwane athathelwana ngocansi

noma ingculaza negciwane layo ngoba

kaningi abanazwi empilweni yocansi

nempilo kanti abaningi abenqabi ukuya

ocansini ngaphandle kwekhondomu

besaba ukuphatha kabi owesilisa. Uma

isidoda sihlala emzimbeni wowesifazane

amagciwane okungenzeka siwathwele

angangena egazini lakhe, futhi njengoba

kaningi owesifazane engabi nazo

MASIBAMBISANENI SIGxILISE LE MFUNDISO FUTHI SIqINISEKISE UKUTHI ABAFUNDI BAMANTOMBAZANE EMIPHAKATHINI YETHU BAKHUTHAZWA UKUBA BAqEDE ISIKOLE – LOKHO KUYISIHLUTHULELO SEKUSASA LABO.

izimpawu zokutheleleka, uzohlale engazi

ukuthi usethelelekile futhi angakutholi

ukwelashwa. Ngaphandle kokwelashwa,

izifo ezithathelwana ngocansi zingabangela

ubuhlungu obungakhubaza, nesifo esinzima

esiphathelene nonkimfi, ukungazali,

izinkinga ngesikhathi ekhulelwe, ukukhula

kwengozi yomdlavuza wesibeletho ngisho

nokufa.

UDLAME

Udlame olubhekiswe kubantu besifazane

inkinga yezempilo, hhayi nje inkinga

yomphakathi. Udlame olubhekiswe kubantu

besifazane lukhinyabeza indlela acabanga

ngayo, imizwa nempilo yakhe. Abesifazane

abaningi basaphoqelelwa ukuba baye

ocansini noma bahlukunyezwe ophathini

babo uma benqaba. Ukudlwengulwa kaningi

akubikwa. Khuluma futhi ulawule impilo

yakho, ungathuli!

“Omama abanempilo bakhulisa

izingane ezinempilo. Izingane

ezinempilo zikhula ziqine futhi zifunde

kangcono zisize ekwakheni imiphakathi

ephumelelayo. Uhlelo lwezempilo

olunakekela omama nezingane

luzonakekela umphakathi wonke”

- uMphathiswa Wezempilo

uDhlomo

LAPHO UNGATHOLA KHONA USIZO UMA USHAYWA

abantu besifazane akufanele bafele

ngaphakathi, kodwa kufanele bakhulume

uma beshaywa. Yize kungelula, bakhona

abantu abangakusiza ukuba wenze lokhu.

nalu usizo uma ungumuntu oshaywayo:

• I-Commission on Gender Equality

031 305 2105

• I-Open Door Crisis Care Centre

031 709 2679

Yinyanga YABESIfAZANE

njengomama: Singafundisa amadodana ethu ukuba abe nomusa ukuze akhule abe

obaba nabayeni abalungile.

Singafundisa amadodakazi ethu ukuba azihloniphe ukuze alindele inhlonipho nakwabanye.

Singawafundisa amadodana ethu ukuthi nawo enze imisebenzi yasendlini, ukuze odadewabo, amakhosikazi namadodakazi angabulawa ukwenza lo msebenzi wodwa.

Singafundisa amadodakazi ethu ukuthi afunde ukuzimela ngokuqeda isikole bese efundela ikhono elithile.

Singafundisa amadodana ethu ukuba ahloniphe bonke abantu besifazane futhi uma indodana yakho inentombi elala nayo kufanele ibonise ukuvuthwa emqondweni.

Konke kuqala ekhaya

Page 5: Ezempilo Health Matters : Zulu : August 2012 · 2015-05-19 · esiphathelene nonkimfi, ukungazali, izinkinga ngesikhathi ekhulelwe, ukukhula kwengozi yomdlavuza wesibeletho ngisho

AGASTI 1-7: IVIKI LOMHLABA WONKE LOKUNCELISA IBELE

OGOGO, abahlengikazi nodokotela bonke bavumelana ngento eyodwa – ukuncelisa ibele yinto enikeza ingane yakho isiqalo esihle kakhulu empilweni. Lokho kungenxa yokuthi wubisi lwebele kuphela oluqukethe izithako zokudla ezisiza ingane yakho ukuba ikhule kahle, futhi lunezinye izithako ezikhethekile ezivikela

ISIZATHU SOKUYEKA UBISI LWEBHODLELA OLUTHENGWAYO

Kodwa i-HIV ne-AIDS yenza abantu bakhathazeka

lapho bezwa ukuthi leli gciwane lingadlulela

enganeni ngokuyincelisa ibele. Abanye banquma

ukuthi mhlawumbe ukuncelisa ingane ibhodlela

kuphephe kakhudlwana futhi bazama lokho. Kodwa,

imiphumela iye yabonisa ukuthi ukuncelisa ingane ubisi

lwebhodlela oluthengwayo kunengozi enkulu. Izingane

ezine-HIV zisemathubeni aphindwe kabili okushona uma

zincela ubisi lwebhodlela oluthengwayo, okungesinye

isizathu esenza abeZempilo e-KZN banqume ukuyeka

ukunikeza omama ubisi lwebhodlela kuzo zonke izibhedlela

nemitholampilo njengendlela yokuqala yokudla kwengane.

une-HIV?Ngemva kweminyaka eminingi yokukhuthaza ubisi lwebhodlela oluthengwayo, manje odokotela bavumelana ngokuthi ukuncelisa ingane yakho ubisi lwebhodlela kubeka impilo yayo engozini. Ubisi lwebele luqinisa umzimba wengane kanti ubisi lwebhodlela alusondeli nokusondela. Yingakho izifo ezithathelwanayo (njengesifo sohudo nezifo zesifuba) zibulala izikhathi ezingu-10 izingane ezincela ubisi lwebhodlela oluthengwayo kunalezo ezincela ibele – okuyisizathu esenza odokotela bathi ukuncelisa ingane yakho ibele yinto ennhle kakhulu ongayenzela usana lwakho.

nazi izizathu ezine ezinkulu zokuba ucabangele ukuvikela ingane yakho ngokuyincelisa ibele:

1 ENingizimu Afrika, isifo sohudo sibulala cishe izingane ezingu-10 000 ezingaphansi kweminyaka emihlanu

ngonyaka – okusho ukuthi kufa ezingu-25 ngosuku. Eziningi zazo yilezo ezazincela ibhodlela elalingenziwanga ngendlela ephephile noma elingabekwanga laphepha.

2 Kuyinhlolovo eyenziwa emitholampilo yaseNingizimu Afrika enakekela omama abakhulelwe nabantwana,

amabhodlela amabili kwamathathu alethwa atholakala enamagciwane abangela isifo sohudo – nangabulala ingane.

3 Amafriji, ngisho nawasezibhedlela, awahlali ebanda ngokwanele. Ngakho, kwakheka amagciwane ayingozi

obisini lwebhodlela oluthengwayo ngaphambi kokuba luncelwe yingane.

4 Ukuncelisa ibele kuyimvelo, kumahhala futhi kunempilo kakhulu. Ubisi lwebhodlela luyabiza,

okuyisizathu esenza umama oyedwa kwabathathu asebenzise isikali esiphansana sobisi lwebhodlela oluthengwayo – kodwa lokho kuyikhinyabeza kakhulu impilo yengane nokukhula kwayo. Izingane ezincela ubisi lwebele olwanele zikhula zibe zinde, ziqine, zibe yimiqemane futhi zikhaliphe kakhudlwana, zize zihole kangcono uma sezingabantu abadala.

Ungancelisa yini Uma Ekugcineni, manje wonke umuntu useyazi ukuthi ukuncelisa ibele yiyona ndlela engcono kakhulu, kungakhathaliseki ukuthi une-HIV noma cha – kodwa kufanele uqikelele ukuthi uncelisa kanjani uma une-HIV, futhi ukuze sikusize wazi, nazi iziqondiso ezimbalwa ezivela kodokotela:

Qiniseka ukuthi udla imishanguzo ye-ARV noma ingane

yakho ithola i-nevirapine (khuluma nesisebenzi sezempilo

ngalokhu).

Ezinyangeni zokuqala eziyisithupha, ingane yakho kumelwe

incele ubisi lwebele – ubisi lwebele kuphela.

Ungalokothi uyinike ijusi ngisho namanzi imbala uma

yomile – yinike ubisi lwebele kuphela kuze kuphele

izinyanga eziyisithupha. Ubisi lwebele lunamanzi anele

angaqeda ukoma enganeni yakho.

Qala ukuyinika ukudla okuqinaqinile ngemva kwezinyanga

eziyisithupha.

Uma ushiya ingane nomuntu oyigadayo, khiphela ubisi

lwebele ebhodleleni ukuze oyigadayo ayinike lona uma

sekuyisikhathi sokuncela. Luhlala luphephile ngaphandle

kwefriji amahora afika kwayisithupha.

Uma kukhona ongabaza into oyenzayo, mchazele ukuthi

kungani ukuncelisa ibele kuhamba phambili, nokuthi bonke

odokotela nemitholampilo sebekhuthaza ubisi lwebele

kuphela!

Page 6: Ezempilo Health Matters : Zulu : August 2012 · 2015-05-19 · esiphathelene nonkimfi, ukungazali, izinkinga ngesikhathi ekhulelwe, ukukhula kwengozi yomdlavuza wesibeletho ngisho

IZINSUKU ZANGO-AGASTI

INYANGA YOKUNIKELA NGESITHO SOMZIMBA Badingeka kakhulu abantu abanganikela ngezitho zomzimba ukuze kusindiswe

abantu abaningi abanezifo ezibulalayo. Kodwa uhulumeni uye waxwayisa abantu

ukuthi bangagetshengwa ngokuthengisa izitho zabo zomzimba ukuze bathole imali

– lokho kuwukwephula umthetho. Ukusindisa impilo yomunye umuntu akudingeki

kwenziwe ngobugebengu, ungenza umahluko ezimpilweni zalabo abadinga

usizo, khuluma nesisebenzi sezempilo ngokunikela ngesitho somzimba, kodwa

ungakhohliswa yizigebengu ezifuna ukwenza imali ngokuthi uthengise ezakho

izitho zomzimba!

ZOKUQWASHISWA

INYANGA YABESIfAZANE KAZWELONKEWathint’ abafazi wathint’imbokodo

Ngomhla ka-9 Agasti 1956,

omama abangu-20,000 bamasha

belwa nomthetho wobandlululo

owawuphoqa abesifazane ukuba

baphathe “amapasi”. Ngemva

kokubeka isikhalazo sabo, baqala

ukucula ingoma ethi ‘wathint’ abafazi,

wathint’ imbokodo’ ewuphawu

lwesibindi namandla omama

baseNingizimu Afrika njengabenzi

bezinguquko. Ngenxa yalokho,

unyaka nonyaka uSuku Lwabesifazane

lugujwa njalo ngomhla ka-9 Agasti

ukuze kukhunjulwe indima yomama

ekulweni nobunzima bobandlululo.

USUKU LWENTSHA Usuku Lwentsha Lwamazwe Ngamazwe lwasungulwa yi-United Nations ngomhla ka-12 Agasti 2000. Injongo yalolu suku wukuqwashisa intsha yamazwe ngamazwe, ukuqwashisa ngendima yabo nangezidingo zabo emphakathini. Iyisizukulwane sakusasa, ngakho kumelwe siyisize ukuthi iphile ngendlela efanele!

12

IVIKI LOMHLABA WONKE LOKUNCELISA IBELE Ngemva kweminyaka eminingi ogogo bemi kwelokuthi ubisi lwebele luhamba phambili, odokotela nabo sebevumelana nalokhu! Kuleli viki, abezempilo emhlabeni bazogxila ekukhuthazeni omama ukuba bancelise izinsana zabo ubisi lwebele, ngoba ubisi lwebele luhamba phambili. Luqukethe yonke into edingwa yingane ukuze ivikeleke ezifweni, pho kungani sishintsha into esebenza kahle?

1-7

IVIKI LEMITHI YESINTU Ngenxa nje yokuthi sifunda okuthile ngemithi yesimanje akusho ukuthi akusafanele

sibonge futhi sihloniphe izindlela zesintu zokwelapha. Kuleli viki kuzogxilwa

ekuqwashiseni abantu ngokubaluleka kwendima yabelaphi besintu. Kubalulekile

ukukhumbula futhi ukuthi abelaphi besintu bavunyelwe wuMnyango Wezempilo.

28-31

IVIKI LE-RHEUMATIC fEVER I-Rheumatic fever yisifo esibi kakhulu

esivame ukuhlasela izingane

nentsha. Sihlasela izingxenye

ezihlukahlukene zomzimba,

njengamathambo, isikhumba, isimiso

sezinzwa nobuchopho. Singaqala

ngemva kwe-infekshini embi

njengomphimbo obuhlungu. Alikho

ngempela ikhambi lalesi sifo kodwa

imithi ingadambisa ubuhlungu.

Ukuze uthole ukwelulekwa okuhle

kakhulu, khuluma nesisebenzi

sezempilo noma thinta aBezempilo

e-KZN ku-0800 00 5133.

6-12

KWA- BANTU

Ukulwa Nezifo, Ukulwa Nendlala, Ukunika Ithemba Ukulwa Nezifo, Ukulwa Nendlala, Ukunika Ithemba

Page 7: Ezempilo Health Matters : Zulu : August 2012 · 2015-05-19 · esiphathelene nonkimfi, ukungazali, izinkinga ngesikhathi ekhulelwe, ukukhula kwengozi yomdlavuza wesibeletho ngisho

KZN HEALTH

uMphathiswa wezeMpilo uDkt sibongiseni Dhlomo uthi kumjabulisile ukuthola abaholi bamazwe omhlaba

kanye nezigagayi ezizabalazela ukuphela kwengculazi emhlabeni zikhuluma kahle nge Ningizimu Africa.

Lelizwe okwaziwayo ukuthi linesibalo esikhulu sabantu abaphila

negciwane ukuwadlula onke amazwe emhlabeni linconyiwe

ngezinhlelo elinazo kusukela ngenkathi uMongameli Jacob

Zuma ememezela ngo 2009 ukuthi sekuzosetshezwa ngendlela

ephuthumayo uma kubhekwana nengculazi.

INingizimu Afrika kumanje isithathwa njengezwe eliyisibonelo

nakwamanye amazwe kulomkhankaso wokuqikelela ukuthi

isizukulwane esizayo kufanele kube yileso esingenalo igciwane

lengculazi. Okunye okuqhakambisiwe kuleyangqungquthela

ukuphumelela kwalelizwe kulezinhlelo:

• Ukufaka inani labantu abangu 1.7 million ohlelweni lwemishanguzo

(Antiretroviral treatment);

• Ukugqugquzelela inani labantu abavile ku 20 million ukuthi

beze phambili bazohlolelwa igciwane lengculazi esikhathini

esingangonyaka nje owodwa;

• Ukuhlonipha ikhwelo leSilo Samabandla onke ukuthi kubuyiswe

usiko lokusoka kanye nokuphumelela kwalomkhankaso, kanye

• Nokuphumelela kwezinhlelo zokunciphisa ukusuleleka kwezingane

ezizalwayo ngegciwane lengculazi komama abaphila nalo. Lapha

kuveziwe ukuthi kulelizwe ngonyaka ka 2008 zazingu 8% izingane

ezithintekayo kwathi ngo 2010 kwehlela ku 3.5% kanti ke ngonyaka

ka 2011 sekwehlele ku 2.7%.

uMphathiswa uDkt Dhlomo uthi konke lokhu kuyakhuthaza

kakhulu futhi kuzoba yimbangela yokuthi kuqiniswe imikhankaso

yokuthi abantu beze phambili bezohlola, abantu besifazane

baye emitholampilo uma bekhulelwe ukuze izingane zabo

zingezukusuleleka, ngokunjalo nabantu besilisa beze bazosoka ukuze

bazivikele kulombulalazwe.

uMphathiswa uDkt Dhlomo uthi inkulumo kaNobhala weZizwe

kwelase America u Madam Hillary Rodham Clinton imgeze igilo

njengoba ememezele kuyo lengqungquthela ukuthi izwe lakhe

lizoqhubeka nokweseka izinhlelo zokulwisana naleligciwane

kusetshenziswa inhlangano eyaziwa ngele PEPFAR ezonikezwa

isimba sika 40 million US dollars wokusetshenziswa yilelizwe ukuthi

lisoke amadoda anguhafu wesigidi esikhathini kulonyaka ozayo.

NEWSZimjabulisile ezikhulunywe kwi-International AIDS Conference

2012 ekade ibanjwe eWashington DC kwelase America uMphathiswa wezeMpilo uDkt Sibongiseni Dhlomo.

Ukulwa Nezifo, Ukulwa Nendlala, Ukunika Ithemba

Ngemva kokudla inkukhu emnandi ethengiwe ayithanda

kakhulu, uBusi, umama ophakathi ngeminyaka nonezingane

ezine kuba sengathi uyasha esifubeni nasemphinjeni, kube

khona nobumuncu. “Ngivamise ukuzizwa ngale ndlela uma

ngidle ukudla okunamafutha futhi angilali kahle kuze kube

yilapho lokhu kushisa sekudambile, futhi kuvame ukudamba

ngemva kwamahora,” uyachaza.

ISILUNGULELA

YINI EBANGELA ISILUNGULELA?

•Izinhlobo ezithile zokudla

njengoshokoledi, ukudla okuthosiwe,

okunamafutha nokunezipayisi, ikhofi,

ijusi notshwala.

•Ukudla ukudla okuningi ngesikhathi

esisodwa noma ngaphambi kokulala.

•Ukucindezeleka esiswini okudalwa

yizingubo eziqine kakhulu, ukugoba,

ukukhuluphala kakhulu nokukhulelwa.

•Izinhlobo ezithile zemithi.

•Ukubhema.

•Ukukhathazeka kakhulu okwenyusa

i-asidi yesisu futhi kwenze ukudla kwehle

kancane.

IZIMPAWU

Ukuzwa ukushisa kwesifuba okwenyuka

nomphimbo nentamo futhi kuthathe

imizuzu embalwa kuya emahoreni

ambalwa. Ngemva kwalokhu kulandela

ubumumcu emlonyeni kube nzima

nokugwinya; futhi kuba nzima

ukuphefumula.

Ukuze welaphe isilungulela kufanele ushintshe indlela yokuphila nokudla okudlayo asikho isidingo sokuhlushwa

yisilungulela, nguwena ongashintsha lesi simo!

Kwenzeka okufanayo yini nakuwe?Indlela uBusi azizwa ngayo ivamile. Into emphathayo ibizwa ngokuthi

“yisilungulela” (heartburn), kodwa odokotela bathi lokhu akuhlangene

nhlobo nenhliziyo. Kunalokho, yinkinga yesisu eyenzeka uma i-asidi

esesiswini sakho ikhuphuka iye ngasemphinjeni ibangele lokho

kungaphatheki kahle – ikakhulu ngemva kokudla.

NGINGASILAWULA KANjANI ISILUNGULELA?

Yidla ukudla okuncane izikhathi eziningana kunokuba udle intaba yepuleti ngesikhathi esisodwa.

Ungaphangi.

Ungalali usuthi kakhulu.

Funda ukuthi yikuphi ukudla okukubangela isilungulela bese ukugwema – njengekhofi, utshwala, ushokoledi, ukudla okunesipayisi nokungenampilo.

Yeka ukubhema.

Vivinya umzimba ukuze wehlise isisindo futhi unciphise ukucindezeleka esiswini sakho futhi unciphise izikhathi zokuphathwa yisilungulela.

Phuza izinto ezifudumele njengamanzi ukuze wehlise ukudla ngemva kokudla.

Page 8: Ezempilo Health Matters : Zulu : August 2012 · 2015-05-19 · esiphathelene nonkimfi, ukungazali, izinkinga ngesikhathi ekhulelwe, ukukhula kwengozi yomdlavuza wesibeletho ngisho
Page 9: Ezempilo Health Matters : Zulu : August 2012 · 2015-05-19 · esiphathelene nonkimfi, ukungazali, izinkinga ngesikhathi ekhulelwe, ukukhula kwengozi yomdlavuza wesibeletho ngisho

Omama abakahle ne-Huggies® Dry comfort kugcina ingane yomile futhi ijabule!® Registered trademark/*trademark of Kimberly-Clark Worldwide Inc. © 2011 KCWW

Omama abakahle nabo badinga ukulala kamnandi!

…. Ingane ayibe isahlushwa inabukeni elimanzi, ngakho wonk’ umuntu ulala

kamnandi!

Yingakho bethemba izinhlobo ze-Huggies® eziyingqayizivele ze-Dry Comfort ezisiza ingane ilale zwi ubusuku bonke. La

manabukeni abamba ukoma enza ingane ihlale yomile amahora afika ku-9.

BABYCORNER thula thula Mama...

Ukwenzela ingane yakho okungcono kakhulu kusho nokuzenzela wena okungcono kakhu-lu! Ukuvuka njalo ebusuku akukuhle kuwe noma enganeni yakho. Kusho ukuthi uzohlala ukhathele, ukhungathekile usuku lonke – futhi ungabi mnandi enganeni yakho! Okubi na-kakhulu ukuthi uma ungumama osebenzayo nomsebenzi wakho ungaphazamiseka.

Yingakho-ke omama abahlakaniphile bese-benzisa i-Huggies® Dry comfort Nappies. La manabukeni e-Lock Dry enzelwe ukugcina in-gane yakho yomile isikhathi eside. Ubungcweti obusetshenzisiwe obubamba umchamo buqinisekisa ukuthi ingane yakho ngeke ivuke ebusuku ngenxa yenabukeni elimanzi. Lokho kusho ukuthi ingane izolala isikhathi eside, ingavuki njalo, futhi uma ilala isikhathi eside, nomama ulala isikhathi eside!

Ukuba wumama okahle wum-sebenzi wosuku lonke – kusho ukunakekela ingane emini kodwa ikakhulu ubusuku bonke, ngoba izingane eziningi zivuka njalo ebusuku zincele zishintshwe nenabukeni. Omama abaningi bacabanga ukuthi ukungalali kah-le nokuvuka ukhathele ungenam-dlandla ezinye zezinto omama okumelwe bazenze…Akulona iqiniso lelo!

Umama okahle

ngumama okhathele…

Ingabe kunjalo?lutho neze!

Page 10: Ezempilo Health Matters : Zulu : August 2012 · 2015-05-19 · esiphathelene nonkimfi, ukungazali, izinkinga ngesikhathi ekhulelwe, ukukhula kwengozi yomdlavuza wesibeletho ngisho

UKUGxILA EKUKHULELWENI

Abesifazane abaningi abakhulelwe bayesaba uma bezwa ukuthi bakhulelwe amawele. Ukukhulelwa amawele kusho ukuthwala isisindo esikhulu ngakho nenhliziyo yakho izosebenza kanzinyana, ikakhulukazi ngezinyanga zokugcina lapho izinsana ziqala ukukhula. Uyokuzwa futhi nesisindo esikhudlwana emhlane, namathambo akho angase aqhele endaweni yawo – njengamathambo okhalo ngenxa yesisindo. Isisindo esikhulu esinyeni sakho singase sikubangele izinkinga zesinye, okwenza kubaluleke ukuba udamane uyohlolwa zikhathi zonke.

IZINKINGA EZIVAME KAKHULU OKUDINGEKA UZIQAPHE NGESIKHATHI UKHULELWE

• Isifo somchamo – Izinkinga endleleni ochama ngayo ezibangelwa amaprotheni amaningi ngokweqile emchamweni wakho.

• Isifo senhliziyo - Izifo ezibangela ukuba inhliziyo nezinso kusebenze kanzima

• Ushukela ngesikhathi sokukhulelwa – Izinga eliphansi/elikhulu likashukela ngesikhathi usakhulelwe kuphela

• Ushukela ngaphambi kwesikhathi sokukhulelwa – Izinga eliphansi likashukela ngemva kokukhulelwa

• Isifo sokuwa – Ukuphazamiseka kobuchopho okubangela ukuba umuntu ahlaselwe kanzima ukugula. Abesifazane abakhulelwe abahlushwa Isifo Sokuwa basemathubeni amakhulu okubeletha ingane enokukhubazeka.

• Izinga eliphansi legazi – lapho umzimba ungenawo amangqamuzana egazi abomvu anele ukuthwala umoya ezithweni zakho zomzimba.

• Izifo ezithathelwana ngocansi – Lezi zifo zingalimaza ingane yakho futhi kufanelwe zelashwe ngokushesha lapho ubona inkinga ngoketshezi oluphumayo.

• Isifo Sofuba Samaphaphu (PTB) – Isifo esibangelwa amagciwane akhula emaphashini, abangela kube nzima ukuphefumula.

• Inkinga yokuphakama komfutho – Umfutho ophakeme wegazi ngesikhathi ukhulelwe obangela ukuba uhlaselwe kanzima ukugula ngesikhathi ukhulelwe.

Ngenxa yokuba semathubeni amakhulu engozi,

kuyodingeka ukuba uyinakekele ngendlela

ekhethekile impilo yakho. Qaphela okunye kwalezi

zinto ezilandelayo bese uzibika esisebenzini

sezempilo ngokushesha ngakunokwenzeka:

Ikhanda elibuhlungu kakhulu

Ukopha kwesitho sangasese

Ukunyakaza kancane kosana

Izinhlungu ezinkulu esiswini.

NAKISISA KAKHULU UMA ULINDELE

amawele

Khumbula, ukukhulelwa okunempilo kuxhomeke kuwe. Kubalulekile ukuhamba uyohlolwa njalo ukuze uqiniseke ukuthi wena nosana niphila kahle. Uma isheshe itholakala inkinga, aba maningi namathuba okuyixazulula, ngakho ungasindwa zinyawo. Yana emtholampilo

oseduze nawe ngokushesha nje lapho uthola ukuthi ukhulelwe!