FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE

2/2015

Eesti Pank

Eesti Panga Finantsstabiilsuse Ülevaade (FSÜ) ilmub kaks korda aastas. Iga FSÜ numbri puhul on viidatud analüüsi valmimise ajale, mitte perioodile, mida selles on käsitletud. Kasutatud on kõige uuemaid andmeid, mis on ülevaate koostamise ajal olnud kättesaadavad.

FSÜ numbreid saab lugeda Eesti suuremates avalikes raamatukogudes ja Eesti Panga veebilehel http://www.eestipank.ee.

Tellimisinfo telefonil 668 0998, tellimused faksil 668 0954 või e-posti aadressil trykis@eestipank.ee.

ISSN 1736-1184Toimetajad Elina Allikalt, Ülle AllsaluKujundus ja küljendus Urmas RaidmaTrükikoda Folger Art

SISUKORD

HINNANG FINANTSSTABIILSUSELE .................................................................................................... 4

1. FINANTSTURUD .............................................................................................................................. 8

1.1. RAHVUSVAHELINE FINANTSKESKKOND ................................................................................. 8

1.2. EESTI FINANTSTURUD ............................................................................................................ 9

Väärtpaberiturud ......................................................................................................................... 9

Investeerimis- ja pensionifondid ................................................................................................. 10

1.3. PANGAGRUPPIDE TURUPÕHINE RAHASTAMINE .................................................................. 10

Emapangagruppide finantstugevus ............................................................................................ 10

Emapangagruppide rahastamine ja likviidsus ............................................................................. 13

2. REAALMAJANDUS ........................................................................................................................ 15

2.1. ETTEVÕTETE LAENUMAKSEVÕIME ....................................................................................... 15

2.2. MAJAPIDAMISTE LAENUMAKSEVÕIME ................................................................................. 16

Taustinfo 1. Eluasemelaenude piirmäärade mõju laenutingimustele ............................................. 18

2.3. KINNISVARATURG ................................................................................................................. 19

3. FINANTSINSTITUTSIOONID ........................................................................................................... 21

3.1. PANGAD ................................................................................................................................ 21

Laenuportfell ja varade kvaliteet ................................................................................................. 21

Rahastamine ja likviidsus ........................................................................................................... 24

Kasumlikkus .............................................................................................................................. 26

Kapitaliseeritus .......................................................................................................................... 26

Taustinfo 2. Pangandussektori viivislaenude prognoos ja tugevusanalüüs ................................... 27

Taustinfo 3. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusest tulenevad muudatused .............. 29

3.2. KINDLUSTUSETTEVÕTTED .................................................................................................... 31

4. SÜSTEEMSELT OLULISED ARVELDUSSÜSTEEMID....................................................................... 33

4.1. RISKID JA JÄRELEVAATAJA HINNANG .................................................................................. 33

LISA 1. MADALATE INTRESSIMÄÄRADE MÕJU FINANTSSEKTORILE ............................................... 35

LISA 2. KODU- JA VÄLISMAISE SKP ŠOKI NING RAHAPOLIITIKA ŠOKI MÕJU

EESTI PANGANDUSSEKTORI LAENUKVALITEEDILE ......................................................................... 42

LISA 3. FINANTSSEKTORI STRUKTUUR ............................................................................................ 46

4

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

HINNANG FINANTSSTABIILSUSELE

Rahvusvahelisi finantsturge on tänavu mõjutanud

ühelt poolt leebe rahapoliitika jätkumine paljudes

maailma piirkondades, aga teiselt poolt riskide

suurenemine arenevatel turgudel ja Ameerika

Ühendriikide rahapoliitiliste intressimäärade

tõstmise ootus. Aasta alguses võlakirjaturgude

tootlus jätkuvalt vähenes ja aktsiaturud tõusid.

Kevadel hakkas aga euroala aktsiaturgusid

mõjutama ebaselgus Kreeka tuleviku suhtes,

sest võlaprogrammi läbirääkimised venisid, ning

Ameerika Ühendriikide rahapoliitika otsuste

ootus. Sellele lisandus suve lõpus Hiina aktsiatu-

rult alguse saanud languse mõju, mille tulemusel

halvenes arenevate riikide majanduskasvu välja-

vaade. Hindade langus levis seetõttu ka teistele

suurematele turgudele ning volatiilsus suurenes.

Rahvusvaheliste aktsiaturgude langus mõjutas

ka Tallinna börsil noteeritud aktsiate hindu, kuid

vähemal määral.

Leebe rahapoliitika jätkumine saatis sel aastal

ka Eestis tegutsevate Põhjamaade pangagrup-

pide tegevust. Rootsis ja Norras jätkus suhteli-

selt tempoka majanduskasvu juures laenumahu

suurenemine ja kinnisvara hindade kiire tõus.

Riikide makrofinantsjärelevalve asutused võtsid

lisameetmeid riskide kuhjumise vähendamiseks

ja pankade riskitaluvuse suurendamiseks. Need

ei ole aga riskide kuhjumise pidurdamiseks olnud

piisavad. Põhjamaade pangagruppide tulusid

mõjutasid nii madalad intressimäärad kui ka

väärtpaberiturgude volatiilsus. Pankade kasum-

likkus püsis siiski tänu väikestele laenukahjumi-

tele hea. Kapitali suhtarvud on rahvusvahelises

võrdluses kõrged, kuid kapitali osakaal kogu-

varades ei ole eriti suurenenud. Finantsturud

hindavad pangagruppidega seotud riske jätkuvalt

väikeseks ja pankade rahastamise tingimused

püsisid soodsad.

Eesti ettevõtete majandustulemused selle

aasta esimesel poolel halvenesid. Müügikäive

vähenes, sest välisnõudlus oli jätkuvalt kesine

ja mõnda tegevusala mõjutasid neile eriomased

probleemid. Palgakulude kasv püsis samal ajal

suhteliselt kiire. Kasum kahanes enamikul tege-

vusaladel. Maksekäitumine on endiselt suhteli-

selt hea, kuid osa tegevusalade ettevõtete seas

see siiski halvenes. Ettevõtete võlakoormus

oli 2015. aasta esimesel poolel sama suur kui

eelmise aasta lõpus. Finantsvõimendus siiski

pisut suurenes, sest kasum vähenes ja maksti

dividende, ja likviidsus veidi vähenes. Ettevõtete

laenumaksevõime seega pisut halvenes, kuid on

tänu kogutud puhvritele endiselt suhteliselt hea.

Laenumaksevõimet toetavad ka madalad baas-

intressimäärad, mille mõjul on laenuteenindus-

kulud väikesed.

Majapidamiste finantsolukorda toetasid soodsad

tööturuolud ja jätkuvalt hoogne palgatõus. Tänu

heale finantsseisule hakkas selle aasta teises

kvartalis võlakohustuste kasv kiirenema. Selle

tulemusel peatus enam kui neli aastat kestnud

majapidamiste võlakoormuse vähenemine,

73% juures majapidamiste kasutatavast tulust.

Majapidamiste võla kaetus säästudega suurenes

veelgi. Hoogsa palgatõusuga on kaasnenud

majapidamiste hoiuste kiire kasv, mis on küün-

dinud viimastel aastatel keskmiselt 8%ni aastas.

Majapidamiste ebakindlus nii majanduse kui ka

tööturu väljavaate suhtes on samal ajal suure-

nenud. Kuna sissetulekud kasvasid ja baasint-

ressimäärad on kiiresti langenud, kahanes veidi

intressikoormus. Majapidamiste laenumakse-

võime on seega pidevalt paranenud. Sissetulekute

kerkimine ja madalal püsivad baasintressimäärad

jäävad laenukasvu toetama ka edaspidi.

Majapidamiste tugev finantsolukord toetas nõud-

lust eluasemete järele. Korterituru aktiivsus

eelmise aasta esimese kolme kvartaliga võrreldes

suurenes ja korterite mediaanhinnad Eesti suurtes

linnades tõusid. Korteritehingute mediaanhind

kerkis maa-ameti andmetel 2015. aasta

kolmandas kvartalis aasta võrdluses Tallinnas

7,6% ja mujal Eestis 5,6%. Keskmist hinda on

mõjutanud muu hulgas tehingute struktuuri

muutus uute, kallimate korterite suunas. Kuna

palgatõus püsis kiire, kerkis kinnisvara hindade

suhe keskmisse palka üksnes veidi. Kinnisvara

kallinemisega pole seni kaasnenud varasemast

rohkemat laenamist kinnisvara finantseerimiseks.

Pangandussektori laenu- ja liisinguportfelli kasv

jäi mõõdukaks, augustis aasta võrdluses 3,8%.

Suurim osa laenudest väljastati kaubandus- ning

kinnisvara- ja ehitusettevõtetele. Laenuportfelli

kvaliteet on alates selle aasta märtsist veidi halve-

nenud, kuid põhiliselt vaid tööstus- ja põllumajan-

dusettevõtete hulgas. Valdava osa laenuportfelli

kvaliteet on endiselt hea. Ettevõtete ja majapida-

5

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

miste hoiuste kasv on olnud jõuline, mille tulemusel

on pankade rahastamise struktuur muutunud

mullusega võrreldes veelgi enam hoiusepõhiseks.

Teiste pankade, peamiselt Põhjamaade suurte

pangagruppide roll rahastamises veidi vähenes,

keskmiselt 16%ni kohustustest. Hoiuste kasvu

tõttu muutus kohustuste keskmine tähtaeg lühe-

maks. Pankade likviidsete varade maht on aga

küllaltki suur ja pisut kasvanud. Kui viimastel

aastatel kerkis emapankade osakaal likviidsetes

varades üsna suureks, siis alates selle aasta algu-

sest on see osatähtsus vähenenud.

Pangandussektori kasumlikkust mõjutab nii

mõõdukas majanduskasv kui ka madalate intressi-

määrade keskkond. Baasintressimäärade langus

on kaasa toonud pankade teenitava intressitulu

vähenemise. Kuna intressikulu on aga samal ajal

suhteliselt väike ja suurema marginaaliga laenude

osatähtsus on suurenenud, ei tohiks puhasintres-

situlu märgatavalt kahaneda. Pankade kasum-

likkus varade suhtes püsis tugev: aasta baasil

arvestatuna 1,4%. Dividendide väljamaksete

ja laenuportfelli kasvu tõttu kapitali suhtarvud

langesid, kuid jäid rahvusvahelises võrdluses

endiselt kõrgeks. Esimese taseme põhiomava-

hendite keskmine suhtarv oli 2015. aasta teise

kvartali lõpus 34,2%. Pangandussektori viivis-

laenude prognoos ja tugevusanalüüs näitavad, et

pangad suudavad tänu teenitavale kasumile tulla

viivislaenude suurenemisega toime isegi suhteli-

selt negatiivsete majandussuundumuste korral.

Kindlustussektori jaoks on üks olulisemaid riske

madalate intressimäärade püsimine, sest siis

oleks keeruline säilitada investeeringutelt teeni-

tavat tulu. Kuigi kindlustusseltside kogutud

preemiate maht aasta esimesel poolel mullu-

sega võrreldes kasvas, siis sektori kogukasum

ei suurenenud. Eriti haavatavad on elukindlus-

tusseltsid, kes on võtnud garanteeritud intressi-

määraga lepingute kaudu pikaajalisi kohustusi.

Kindlustussektori mõju finantssüsteemi stabiilsu-

sele ei ole aga suur, kuna selle varad moodus-

tavad üksnes 5% kogu finantssektori varadest.

Eesti Panga järelevaatamise alla kuuluvatest

makse- ja arveldussüsteemidest toimisid selle

aasta esimesel poolel tõrgeteta TARGET2-Eesti

ja väärtpaberite arveldussüsteem. Pankadel oli

arvelduste sujuvaks toimimiseks piisavalt likviid-

seid varasid ning pankade Eesti Pangas hoitavad

likviidsed varad olid märkimisväärselt suuremad

kui kohustusliku reservi nõue. Balti keskde-

positooriumite ühised arendusprojektid – Balti

riikide keskdepositooriumite ühendamine ja uue

arveldusplatvormi kasutuselevõtmine, samuti

liitumine üleeuroopalise väärtpaberite arveldus-

platvormiga TARGET2 Securities – suurendavad

väärtpaberisüsteemi toimimise riske. Eesti Pank

tegi 2014. aastal pärast süsteemi riskihindamist

soovitused riskide vähendamiseks, kuid Eesti

Väärtpaberikeskus on neid viinud ellu plaanitust

aeglasemalt.

Selle aasta alguses hakkas Eesti Pank järele-

vaatama ka kaardimaksete süsteemi. Kuna seal

süsteemis töödeldavad kaardimaksed moodus-

tavad suure osa kõigist maksetest, avaldab see

mõju raharingluse toimimisele. Kaardimaksete

süsteemis realiseerusid 2015. aasta esimesel

poolel operatsiooniriskid, mille tõttu olid kaardi-

maksed ja seega kogu raharinglus mitmel korral

häiritud. Eesti Pank teeb praegu kaardimaksete

süsteemi riskihindamist.

Finantsstabiilsuse riskid

Riskid Eesti finantsstabiilsusele on 2015. aasta

sügisel väikesed. Riske vähendavad pangandus-

sektori tugev kapitaliseeritus ja majapidamiste

suhteliselt hea finantsolukord.

Eesti Panga hinnangul ohustavad 2015. aasta

sügisel finantssektori toimimist kolm peamist riski.

1. Eesti ettevõtete kasumlikkus väheneb kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu veelgi. See nõrgestab ette-võtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.

Eesti eksport selle aasta esimesel kaheksal kuul

mullusega võrreldes vähenes ning peamiste

ekspordipartnerite majanduskasvu väljavaade on

endiselt ebakindel. Euroala majanduskasv selle

aasta teises kvartalis pisut kiirenes, kuid edasist

kasvu võivad negatiivselt mõjutada arenevate

turgudega seotud riskid. Eesti lähipiirkonna

kasvuvõimet ja Eesti eksporti piiravad endiselt

Venemaa majanduslangus ja rubla odavne-

mine. Soome majanduskasv jääb struktuursete

6

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

probleemide tõttu nulli lähedale tõenäoliselt ka

lähitulevikus. Kuigi Rootsi majanduskasv püsis

suhteliselt hoogne, võib intressimäärade tõus või

kinnisvara hindade langus avaldada sealse kõrge

võlakoormuse tõttu suurt mõju riigi sisenõudlu-

sele. See avaldaks omakorda mõju Eesti ekspor-

tivate ettevõtete tuludele ja laenumaksevõimele.

Eesti ettevõtete tööjõukulude kasv on samal

ajal püsinud suhteliselt kiire ja jätkub ilmselt ka

lähitulevikus. See avaldab üha suuremat mõju

ettevõtete kasumlikkusele. Kesise välisnõudluse

püsimise ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu on

seega suurenenud risk, et vähenenud kasumite

tulemusel hakkab varasemast enam halvenema

ettevõtete laenumaksevõime.

2. Põhjamaade majanduse ja pangagrup-pide riskide ümberhindamine finants-turgudel suurendab Eestis tegutsevate pankade rahastamis- ja likviidsusriski.

Laenumahu kasvu ja kinnisvara hindade kiire

tõusu jätkumine Rootsis ja Norras on suuren-

danud riske finantsstabiilsusele ja kogu majan-

dusele. Pangagruppide finantstugevus on aga

suhteliselt hea ning riikide makrofinantsjärele-

valve asutused on võtnud lisameetmeid pankade

vastupanuvõime suurendamiseks.

Põhjamaade majapidamiste suure võlakoormuse

tõttu on oht, et majapidamised vähendavad tarbi-

mist juhul, kui intressimäärad peaks tõusma ja

laenuteenindamise kulud suurenema või kinnis-

vara hinnad langema. Tarbimise vähenemine

avaldaks mõju ettevõtete tuludele ja laenumak-

sevõimele, mis halvendaks pankade laenukva-

liteeti. Ettevõtete tulude vähenemine mõjutaks

omakorda majapidamiste tulusid, mis võib jällegi

avaldada negatiivset mõju laenukvaliteedile.

Rootsi pangagrupid on lisaks haavatavad finants-

turgude muutuste suhtes, sest pankade rahasta-

mine on suuresti turupõhine. Kui Rootsi majan-

duskasv osutub oodatust väiksemaks ja kinnis-

vara hinnad langevad või kartus nende arengute

tekkimise pärast suureneb, siis võivad turuosa-

lised pankadega seotud riskid ümber hinnata.

Selle tulemusel võivad tõusta pankade võla-

kirjade intressimäärad või muutuda võlakirjade

emiteerimine keerulisemaks.

Kuna üle 90% Eestis tegutsevatest pankadest

kuulub Põhjamaade suurtesse pangagruppi-

desse, mõjutavad emapangagruppide rahas-

tamis- ja likviidsusprobleemid ka siinseid

pankasid. Emapangagruppide roll Eesti pangan-

dussektori finantseerimises on viimastel aastatel

küll vähenenud, kuid mõne panga puhul on see

endiselt suur. Lisaks juhitakse siinsete pankade

likviidsust suurel määral pangagrupi tasandil.

Põhjamaade majanduse ja finantssektori nega-

tiivsed muutused võivad seega tuntavalt mõju-

tada Eestis tegutsevate pankade likviidsust ja

rahastamist ning selle kaudu kogu Eesti majan-

duse rahastamist.

3. Sissetulekute kasvu ja madalate intres-simäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvara hindade tõus ning laenamine koondub kinnisvarasektorisse. See suurendab riske finantssektoris.

Sissetulekud on kasvanud, tööturuolud on

soodsad ning laenuteenindamise kulud baasint-

ressimäärade languse toel väikesed. Selle tule-

musel suurenes selle aasta esimeses kolmes

kvartalis nõudlus eluasemete järele. Statistika

kohaselt tõusis korterite keskmine hind suhteli-

selt kiiresti, kuid osaliselt ka seetõttu, et tehin-

gute struktuur on muutunud. Ohte finantsstabiil-

susele vähendab asjaolu, et eluasemete rahasta-

mine laenude ja liisingute kaudu ei ole viimastel

aastatel suurenenud. Nii eluasemelaenude kui ka

kinnisvaraettevõtetele väljastatud laenude kasv

on siiski kiirenenud.

Nõudluse suurenemine ja kinnisvara hindade

tõus on muutnud kinnisvaraarenduse tulusa-

maks: aastataguse ajaga võrreldes on märgatavalt

suurenenud nii eluasemete kui ka äripindade raja-

miseks välja antud ehituslubade arv. Ettevaates

toetavad kinnisvara hindade tõusu ja laenumahu

kasvu sissetulekute suhteliselt kiire suurenemine ja

madalad baasintressimäärad. Hinnatõusu peaks

samal ajal pidurdama pakkumise suurenemine.

Finantsstabiilsuse seisukohalt peaks nii laenu-

andjad kui ka -võtjad silmas pidama, et laenuot-

suse juures arvesse võetava sissetuleku prae-

gune kasv ei ole kooskõlas majanduse pikaajalise

kasvuga. Laenuvõtjad peaks lisaks arvestama

sellega, et ülimadalad baasintressimäärad võivad

tõusta ja laenuteenindamise kulud suureneda.

7

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Finantsstabiilsuse riske vähendavad

meetmed

Makrofinantsjärelevalve tegijana jälgib ja analüüsib

Eesti Pank finantssüsteemi toimimist mõjutavaid

riske ning võtab vajadusel meetmeid nende kuhju-

mise vähendamiseks ja pankade riskitaluvuse

suurendamiseks.

Eesti Pank kehtestas selle aasta 1. märtsil makro-

finantsjärelevalve instrumendina nõuded kredii-

diasutuste väljastatavatele eluasemelaenudele.

Nendeks nõueteks on piirmäär laenusumma ja

laenu tagatisvara suhtele, laenu- ja intressimak-

sete ning laenuvõtja sissetuleku suhtele ning laenu

tähtajale. Nõuete piirmäärad kehtestati sarnasel

tasemel nagu on praegu pankade eluasemelaenu-

tingimused. Piirmäärad ei ole ootuspäraselt laenu-

tingimusi mõjutanud. Kui aga eluasemelaenudega

seotud riskid peaks kasvama, siis saab Eesti Pank

nõuete karmistamise kaudu riske vähendada.

Laenukasvuga seotud riske saab Eesti Pank

vähendada ka pankadele vastutsüklilise kapi-

talipuhvrinõude kehtestamisega. Selle nõude

eesmärk on suurendada pangandussektori vastu-

panuvõimet võimalike kahjude suhtes, mis võivad

tekkida laenutsüklist tuleneva riski kuhjumise tõttu.

Laenutsükli seisukohalt on praegune ja lähiaasta-

teks prognoositav laenukasv kooskõlas majan-

duse üldise arenguga ega viita liigsele krediidiriski

kuhjumisele. Lähema poole aasta jooksul pole

seega tõenäoliselt vaja kehtestada vastutsüklilise

kapitalipuhvri nõuet määraga üle 0%.

Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid

Eesti ettevõtete kasumlikkus väheneb kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu veelgi. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteetiPõhjamaade majanduse ja pangagruppide riskide ümberhindamine finantsturgudel suurendab Eestis tegutsevate pankade rahastamis- ja likviidsusriskiSissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvara hindade tõus ning laenamine koondub kinnisvarasektorisse. See suurendab riske finantssektorisSkaala: 1 = väike risk ja 6 = suur risk. Noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2015 hinnanguga.

≥1 ≥2 ≥3 ≥4 ≥5 ≥6

Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid

Instrument Määr Kehtivuse algus

Süsteemse riski puhver 2% 1. august 2014

Vastutsükliline kapitalipuhver –* jaanuar 2016

Eluasemelaenunõuded** laenu tagatuse piirmäär laenumaksete piirmäär maksimaalne laenutähtaeg

85%***50%30 aastat

1. märts 2015

* Eesti Pank rakendab vastutsüklilise kapitalipuhvri määra hindamise raamistiku ja teeb otsuse nõude määra kohta 2015. aasta neljandas kvartalis.** Piirmäärasid võib ületada kuni 15% ulatuses kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust.*** KredExi käendusega antud laenude puhul 90%

8

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

1. FINANTSTURUD

1.1. RAHVUSVAHELINE FINANTSKESKKOND

Rahvusvaheliste finantsturgude arengut on sel

aastal kujundanud paljude maailma piirkondade

jätkuvalt leebe rahapoliitika. Finantsturgusid on

samal ajal ärevil hoidnud Hiina majanduskasvu

aeglustumine ja Ameerika Ühendriikide rahapo-

liitiliste intressimäärade võimalik tõstmine. Nende

sündmuste tõttu on suurenenud väärtpaberitur-

gude volatiilsus.

Euroala võlakirjaturgudel on intressimäärad

alates aprilli keskpaigast tõusnud, eriti pikaajalise

tähtajaga võlakirjade oma (vt joonis 1.1.1). Selle

tõusu taga olid osaliselt euroala oodatust posi-

tiivsemad majandusnäitajad ja inflatsiooniootuste

kasv, kuid suurel määral ka turutehnilised tegurid1.

Oma osa võis olla Kreeka võlaprogrammi läbi-

rääkimiste venimisel ja ebaselgusel riigi tuleviku

suhtes. Selle tulemusel suurenesid pisut euroala

ääreriikide võlakirjade intressivahed Saksamaa

võlakirjadega ning euroala aktsiaturud langesid.

Juba varem esile kerkinud kartus Hiina majan-

duskasvu aeglustumise pärast tõi suvekuudel

kaasa närvilisuse arenevate riikide aktsia- ja valuutaturgudel. Augusti teisel poolel kandus

see arenenud riikide aktsiaturgudele, kus hinnad

järsult langesid ja volatiilsus hüppeliselt suurenes

(vt joonis 1.1.2 ja 1.1.3). Valuutaturgude muut-

likkus samuti kasvas. Hiina keskpanga jõulised

tugimeetmed aitasid turgusid mingil määral

rahustada, kuid arenevate riikidega seotud riskid

on viimastel kuudel märgatavalt suurenenud.

Hiina majanduse negatiivsed suundumused

võivad nii otseselt kui ka kaudselt mõjutada kogu

maailma majandust.

Hiina majanduse väljavaate halvenemise tõttu

on toorainete hinnad viimastel kuudel kiiresti

langenud. See raskendab keskpankadel inflat-

sioonieesmärgi saavutamist. Maailmamajanduse

kasvu suhtes valitseva ebakindluse ja madalatest

toormehindadest tingitud aeglase inflatsiooni

tõttu on maailma peamiste keskpankade raha-poliitika jätkuvalt leebe. Paljudelt keskpankadelt

oodatakse järgmise poole aasta jooksul raha-

poliitika edasist leevendamist.

1 Mahukate pikkade positsioonide likvideerimine vähese likviid-suse tõttu ja võlakirjade pakkumise suurenemine

Joonis 1.1.1. Euroala riikide kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade intressimäärad

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

2014 2015

Saksamaa Kreeka Portugal Itaalia Hispaania

Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 30.09.2015

Joonis 1.1.2. Peamised aktsiaindeksid (1. jaanuar 2014 = 100)

80

100

120

140

160

180

200

220

240

260

2014 2015

S&P 500 Euro Stoxx 50 Nikkei Shanghai Composite

Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 30.09.2015

Joonis 1.1.3. Aktsiaturgude volatiilsust kajastavad indeksid

0

10

20

30

40

50

60

2010 2011 2012 2013 2014 2015

VIX (S&P 500) VSTOXX (EURO STOXX 50)

Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 30.09.2015

9

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Rahapoliitiliste intressimäärade tõstmine on

tähelepanu keskmes nii Ameerika Ühendriikides

kui ka Ühendkuningriigis, kuigi inflatsioon on

mõlemas riigis püsivalt aeglane. Septembri

alguses otsustas föderaalreserv baasintressi-

määrade tõstmise edasi lükata, viidates arene-

vate turgude probleemidele. Oktoobri alguses

avaldatud tööturustatistika oli aga oodatust

märgatavalt kehvem ja tekitas turgudel küsi-

musi ka Ameerika Ühendriikide enda majandus-

arengu kestlikkuse kohta. Baasintressimäärade

tõusu ootus lükati seega jälle mõnevõrra edasi.

Baasintressimäärade tõstmine Ameerika

Ühendriikides võib lisaks riigi enda finantstur-

gude stabiilsuse ja majanduskasvu väljavaate

ohustamisele avaldada negatiivset mõju teis-

tele, eelkõige arenevatele riikidele. Ameerika

Ühendriikide ja euroala erinev rahapoliitika võib

aga tekitada maailma finantsturgudel suuremat

volatiilsust.

Kreeka ja euroala riikide vahel augustis saavu-

tatud võlaprogrammi kokkulepe on Kreekast

lähtuvaid riske mõnevõrra vähendanud. Riigi

võimekust abiprogrammi tingimusi täita hindavad

turuosalised aga kesiseks, mistõttu võivad

Kreekaga seotud probleemid taas kiiresti päeva-

korda tõusta. Peale riigi suure võlakoormuse on

Kreekas probleemiks valitsuse ja pankade suur

omavaheline sõltuvus. Sarnane olukord valitseb

ka mõnes teises euroala riigis, kus võlakoormus

on viimasel ajal pigem kasvanud. Turutingimuste

halvenemine võib riikidele kaasa tuua võla teenin-

damise raskusi, mis võivad omakorda seada ohtu

euroala pangandussektori stabiilsuse.

Euroopa Liidu suurte pangagruppide kasum-

likkus nii möödunud aastal kui ka selle aasta

esimesel poolel paranes, kuid jäi siiski väikeseks.

Kasumlikkust mõjutab jätkuvalt laenuportfelli halb

kvaliteet ja laenuallahindluste tegemise vajadus.

Euroopa Pangandusjärelevalve andmetel2

moodustas Euroopa Liidu suurte pangagruppide

restruktureeritud ja üle 90 päeva maksetähtaega

ületavate laenude maht tänavu esimeses kvar-

talis keskmiselt 6,8% pankade laenuportfellist.

Lisaks pärsib võimet tulu teenida väikese majan-

duskasvu ja madalate intressimäärade keskkond.

Osa pankadele avaldab mõju ka Hiina ja teiste

arenevate turgude negatiivne väljavaade.

2 European Banking Authority, Risk Dashboard Q2 2015, lk 9

Rahvusvaheliste finantsturgude areng mõjutab

Eesti finantsvahendajaid nende väärtpa-

beriinvesteeringute väärtuse muutuse kaudu.

Väärtpaberite hindade suur langus kahandab nii

pankade kui ka kindlustusseltside ja pensionifon-

dide investeeringute väärtust. Lisaks mõjutavad

rahvusvahelistel finantsturgudel kehtivad tingi-

mused siinsete pankade rahastamist emapan-

gagruppide kaudu, kes rahastavad end suures

ulatuses turupõhiselt. Investorite riskihuvi vähe-

nemise ja riskipreemiate suurenemise korral võib

rahastamine muutuda keerukamaks ja kallimaks.

See võib omakorda raskendada siinsete pankade

likviidsusjuhtimist ja rahastamist ning vähendada

laenupakkumist.

1.2. EESTI FINANTSTURUD

Väärtpaberiturud

Eesti väärtpaberituru maht ja aktiivsus on väike

(vt ka finantssektori struktuuri ülevaadet lisas 3).

Eesti väärtpaberiturult ei lähtu seega olulisi riske

siinse finantssüsteemi toimimisele.

Võlakirjade esmasturg ei olnud selle aasta

esimesel kaheksal kuul jätkuvalt kuigi aktiivne.

Uusi võlakirju emiteerisid vaid üksikud ettevõtted,

kokku 29 miljoni euro eest. Emiteeritud võlakir-

jade kogumaht kasvas augusti lõpus aasta võrd-

luses 7%, 579 miljoni euroni ehk 2,9%ni SKPst.

Ebakindluse tõttu Hiina ja teiste arenevate turgude

majanduse ja väljavaate suhtes hakkasid maailma

aktsiaturud augusti lõpus järsult langema. See

Joonis 1.2.1. Tallinna börsi indeksi ja muude atsiaindeksite muutus 2014. aasta algusest

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2014 2015

Eesti (OMXT) euroala (Stoxx 50) USA (S&P 500)

Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused

10

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

mõjutas ka Tallinna börsil kaubeldavate ettevõtete

aktsiate hindu. Teiste, suuremate aktsiaturgudega

võrreldes oli Tallinna börsi langus siiski väiksem

(vt joonis 1.2.1). Hoolimata hindade mõningasest

alanemisest oli indeks OMXT augusti lõpus ligi-

kaudu 16% kõrgem kui aasta alguses.

Nii tehingute arv kui ka maht olid aasta esimesel

kaheksal kuul peaaegu viiendiku võrra suuremad

kui aasta tagasi. Tehinguid on tänavu tehtud

keskmiselt 12,7 miljoni euro eest kuus. Investorite

hulgas on endiselt enim residendist investoreid:

augusti lõpus 62% kogu turu kapitalisatsioonist,

2 protsendipunkti rohkem kui aasta varem.

Investeerimis- ja pensionifondid

Pensionifondide varade maht kasvas tänavu

augusti lõpus aastaga 17%, millest peaaegu

üheksa kümnendikku moodustasid uued sisse-

maksed. Investeerimisfondide varade maht

seevastu kahanes, aasta võrdluses 11%, aga

erinevalt pensionifondidest raha väljavoolu tõttu.

Ebakindluse järsk suurenemine turgudel augusti

lõpus mõjutas investeerimis- ja pensionifon-

dide tootlusi (vt joonis 1.2.2). Teiste fondi-

dega võrreldes kannatasid enim aktsiafondid,

mille osakute hinnad alanesid augustis juuliga

võrreldes peaaegu 6%. Aasta algusega võrreldes

jäi siiski nii aktsia- kui ka pensionifondide osakute

hinna tõus positiivseks, vastavalt 0,8% ja 1,6%.

Intressifondide osakute keskmine hind oli aga

augusti lõpus 1,9% madalam kui aasta alguses.

1.3. PANGAGRUPPIDE TURUPÕHINE RAHASTAMINE

Emapangagruppide finantstugevus

Põhjamaade pankade tegevuskeskkonda on selle

aasta esimesel poolel mõjutanud kõige enam nii

keskpankade meetmed majanduse elavdamiseks

kui ka väärtpaberiturgude heitlikkus. Taani kesk-

panga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär

on püsinud negatiivne juba alates 2013. aastast.

Rootsi keskpank kehtestas negatiivse repomäära3

selle aasta alguses ning langetas seda märtsis

15 ja juulis veel 10 baaspunkti (vt joonis 1.3.1).

Lisaks on jätkatud riigivõlakirjade ostukavaga.

3 Keskpangas hoiustamise intressimäär on olnud negatiivne juba alates 2014. aastast.

Joonis 1.3.2. Stockholmi ja Oslo korterite hinnaindeksid (jaanuar 2005 = 100)

0

50

2005 2007 2009 2011 2013 2015

100

150

200

250

300

StockholmOslo

Allikad: Valueguard, Real Estate Norway, Eesti Panga arvutused

Joonis 1.2.2. Fondiosakute puhasväärtuse ja EPI indeksi muutus 2010. aasta algusest

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

2010 2011 2012 2013 2014 2015

aktsiafondid intressifondid EPI

Allikad: Pensionikeskus, Eesti Pank

Joonis 1.3.1. Rahapoliitilised intressimäärad

-0,5%

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

3,5%

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

EKP põhiliste refinantseerimisoperatsioonide alammäärRootsi keskpanga repomäärTaani keskpanga diskontomäär

Allikas: Reuters Ecowin

11

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Tänu ekspansiivsele rahapoliitikale on laenude

teenindamise kulu väike. Kuigi leebe rahapoliitika

peaeesmärk on soodustada investeeringuid, võib

see samal ajal suurendada majanduse tasakaalus-

tamatust. Üks oluline ohuallikas on Põhjamaades

see, et odav laenuraha suundub kinnisvarasekto-

risse. Pikad tagasimaksetähtajad4 ning praegused

väikesed laenuteenindamiskulud on suurenda-

nud kinnisvara tagatisel laenamise atraktiivsust.

Piiratud pakkumise juures on kinnisvara hinnad

jätkuvalt tõusnud (vt joonis 1.3.2).

Finantsstabiilsust ohustavad nii majapidamiste

suure võlakoormuse kui ka tagatisvarade võima-

liku ülehinnatusega seotud riskid. Põhjamaad on

suure tähelepanu all, kuna Taani, Norra ja Rootsi

majapidamiste võlakoormus on Euroopa suuri-

mate seas. Siin on esmane oht see, et juhul kui

laenuteenindamise kulude kasvu tõttu jääb tarbi-

miseks vähem vahendeid, siis majapidamiste

tarbimiskäitumine tõenäoliselt muutub. See viiks

omakorda sisenõudluse kahanemiseni. Kaasnev

kinnisvara hindade langus tähendaks muu hulgas

ka seda, et pankade tagatisvarade väärtus

väheneb. Kesisem sisenõudlus ja võimalik laenu-

teenindamiskulude kasv suurendaks probleem-

sete laenude osakaalu. Pankade haavatavust

suurendaks ka ressursi hinna tõus.

4 Näiteks Rootsis on levinud võimalus tasuda pikema aja vältel ka ainult intressikulusid.

Pankade toimekindlus sõltub suurel määral

nende kahjumite kandmise võimest. Senine

kasumlikkus ja järelevalveasutuste karmistatud

nõuded on suurendanud Eestis tegutsevate

pangagruppide kapitaliseeritust (vt joonis 1.3.3).

Euroopa Liidu uuendatud arvestusmeetodite

kohaselt on Eestis tegutsevate pangagruppide

kapitaliseerituse tase rahvusvahelises võrdluses

küllaltki kõrge: Swedbanki esimese taseme põhi-

omavahendid on riskiga kaalutud varade suhtes

suuremad kui 22%, SEB omad suuremad kui 17%

ning Nordea ja Danske omad 14–16% juures.

Tagasivaatavad riskihinnangud ei pruugi siiski

anda piisavalt täpset hinnangut tulevase arengu

kohta. Pangagruppide finantsvõimenduse määr

ehk omavahendite suhe koguvaradesse püsib

seega vaid 4–5% juures.

Põhjamaade pangagrupid on praeguses majan-

duskeskkonnas seni hästi toime tulnud (vt

joonis 1.3.4). Tänu väikestele laenuteenindamise

kuludele on probleemsete laenude hulk ja laenu-

kahjumid kahanenud. Pankadel tuleb nii kesk-

pankadele kui ka teistele turuosalistele maksta

vabade vahendite hoiustamise eest tasu. Samal

ajal küsivad nad ka ise tasu suurtelt institutsio-

naalsetelt klientidelt. Pankade intressi- ja teenus-

tasutulud ei ole kokkuvõttes oluliselt vähenenud.

Suurt tähelepanu on pööratud kulude kokkuhoiule

ning see on tulukust toetanud. Kui 2014. aastal

suurenesid kasumid ka tänu bilansimahtude

Joonis 1.3.3. Rootsi suurte pangagruppide esimese taseme põhiomavahendid (CET1) nõutava tasemega võrreldes ja finantsvõimenduse määr II kvartalis 2015

0%

5%

10%

15%

20%

25%

CET1 nõutavtase

nõutavtase

nõutavtase

nõutavtase

CET1 CET1 CET1

Handelsbanken Nordea SEB Swedbank

Allikas: Rootsi finantsinspektsioon

vastutsüklilise kapitalipuhvri määr25% riskikaalu miinimumnõue kinnisvaralaenudele Rootsis ja NorrasII samba järelevalveline lisanõue (1,5%)süsteemse riski puhver (5%)

kapitali säilitamise puhver (2,5%)CET1 miinimumnõue (4,5%)finantsvõimenduse määr

12

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

kasvule, siis 2015. aasta esimesel poolel,

iseäranis teises kvartalis, mõjutas nii bilansi-

mahte kui ka kasumlikkust negatiivselt väärtpa-

beriturgude suurem volatiilsus.

Praeguses majandus- ja õigusnõuete kesk-

konnas on pangagrupid jätkanud ka edasise

tegevusstrateegia ülevaatamist. Nordea grupp on teatanud kavast lihtsustada veelgi

grupi struktuuri ning võimaluse korral – selleks

on vaja ka asjaomaste asutuste nõusolekut –

liita senised tütarpangad Rootsis registreeritud

emapangaga. Samme selles suunas on juba ka

astutud. Möödunud aastal viidi grupi olulisemad

filiaalid tütarpankade alluvusest otse Rootsis

asuva emapanga alla.

Danske Banki grupp on jätkanud väljumist

Iirimaalt ja Baltimaade eraisikulaenude jaeturult.

Eestis on seni vähendatud eraklientide rahas-

tamist ja sulgetud teenindussaale. Teatatud

on kavast müüa Läti ja Leedu jaeportfellid

Swedbankile, tehingu lõpuleviimiseks on vaja

asjaomaste asutuste luba.

Makrofinantsjärelevalve meetmed

Madalate intressimäärade keskkonnas püütakse

pangandussektorile suunatud nõuete ja piiran-

gutega vähendada riskide edasist kuhjumist ning suurendada pankade kapitaliseeritust.

Rootsis on ilma üleminekuajata võetud kasu-

tusele 2,5% kapitali säilitamise puhvri nõue ja

süsteemselt olulistele pangagruppidele kehtib

5% süsteemse riski puhvri nõue. Pankadel tuleb

alates 2016. aasta juunist hoida nii Rootsis kui ka

Norras väljastatud laenude katteks vastutsüklilise

puhvri nõude täitmiseks 1,5% ulatuses esimese

taseme omavahendeid.

Kinnisvaralaenudest tulenevate ohtude vähen-

damiseks on Rootsis seatud pankadele

25%-suurune minimaalne lubatav kinnisvaralae-

nude riskikaal. Lisaks on tähelepanu all ka ette-

võttelaenude riskikaalud. Tagasivaataval arves-

tusel põhinevad riskihinnangud ei pruugi aga olla

piisavalt konservatiivsed tulevaste riskide hinda-

miseks. Rootsi järelevalveasutus on teatanud, et

alates 2015. aasta kolmandast kvartalist haka-

takse suurte pangagruppide kohta avalikustama

kapitali järelevalvelise lisanõude komponente.

Nii majapidamiste võlakoormuse suurenemist

kui ka kinnisvara hindade tõusu on soodustanud

muu hulgas laenutähtaegade pikenemine. See

tähendab, et väljastatakse laene, kus klient peab

pangale püsivalt tagasi maksma vaid intressi-

kulusid. Rootsi järelevalveasutus on seetõttu

teatanud kavast jõustada nõuded, mille koha-

selt laenuvõtjad, kelle laenu põhiosa on suurem

kui 70% tagatise väärtusest, peavad igal aastal

maksma lisaks intressidele tagasi ka vähemalt

Allikas: pangagruppide avalikud aruanded

Joonis 1.3.4. Põhjamaade pangagruppide tegevuskasumi ja laenude allahindluste suhe varadesse

- 0,6%

- 0,3%

0,0%

0,3%

0,6%

0,9%

1,2%20

12

2013

2014

2015

2012

2013

2014

2015

2012

2013

2014

2015

2012

2013

2014

2015

Danske Nordea SEB Swedbank

laenude allahindlused tegevuskasum

13

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

2% laenu põhiosast. Kliendid, kelle laenujääk

moodustab tagatise väärtusest 50–70%, peaks

selle kava kohaselt igal aastal vähendama laenu

põhiosa vähemalt 1% jagu. Tagamaks nende

soovituste õiguskindlust, on tehtud ettepanekud

järelevalveasutuse mandaadi laiendamiseks.

Norras peab pankade esimese taseme põhi-

omavahendite suhtarv olema 2016. aasta kesk-

paigaks vähemalt 11,5%: 4,5% põhinõue, 2,5%

kapitali säilitamise puhvri nõue, 3% süsteemse

riski puhvri nõue ning praegune 1% vastutsükli-

lise puhvri nõue, mis tõuseb 2016. aasta juunis

1,5%ni. Alates 1. juulist 2015 kehtib süsteemselt

olulistele pankadele ka 1% lisanõue, mis kerkib

2016. aasta juulis 2%ni. Lisaks tuleb pankadel

kodumaiste kinnisvaralaenude puhul kapitali-

nõuete arvestamisel kasutada vähemalt 20%

laenu makseviivitusest tingitud kahjumäära (ingl

loss given default, LGD).

Taanis suurendatakse süsteemselt oluliste

pankade kapitali lisapuhvri nõudeid järk-järgult

2019. aastaks 1–3%ni vastavalt iga panga kate-

gooriale. Taanis rakendatakse ka kapitali säilita-

mise ja vastutsüklilise puhvri nõuet ning mõlemad

on kavas tõsta 2019.  aastaks 2,5%ni. Alates

2015. aasta novembrist kehtib kinnisvaralaenude

väljastamisel 5% omafinantseeringu määra nõue.

Taani finantsstabiilsuse nõukogu tõi oma sügi-

seses hinnangus olulise riskina välja kohaliku

kinnisvaraturu hinnatõusu jätkumise. Nõukogu

juhtis ka tähelepanu riskide suurenemisele, mis

võib kaasneda suurema tulu otsingutega, juhul

kui madalad intressimäärad jäävad püsima.

Silmas on peetud peamiselt väärtpaberiposit-

sioonidega seotud riske. Nõukogu soovitas aga

makrofinantsjärelevalve eest vastutaval ministee-

riumil jätta vastutsüklilise puhvri määr 0%le.

Emapangagruppide rahastamine ja

likviidsus

Kuna suur osa Rootsi pankadest rahastab

end jätkuvalt valdavalt finantsturu kaudu, on

nad haavatavad finantsturu šokkide suhtes.

Finantsturgudelt kaasatud rahastamisest moo-

dustavad peaaegu 60% välisvaluutas emiteeritud

väärtpaberid, kusjuures lühiajaliste väärtpaberite

seas on välisvaluuta omade osakaal üle 90%.

Niisugune rahastamise struktuur on seetõttu

haavatav eeskätt välisinvestorite riskihinnangute

muutuste suhtes, eriti just lühiajalise rahastamise

puhul. Lisaks on pangagrupid omavahel tihedalt

seotud, kuna nad on omandanud üksteise väärt-

pabereid. Ühe panga raskused võivad seega

ohustada kogu pangandust.

Pangandussektori haavatavust on aidanud

vähendada Rootsis 2013. aastal kehtima hakanud

lühiajalise likviidsuskattekordaja alammäär5,

mida kõik emapangagrupid ka täidavad. Pangad

on oma aruannetes märkinud, et kui ligipääs

tururahastamisele peaks täielikult katkema,

siis jätkub neil likviidseid vahendeid rohkem kui

12 kuuks. Lisaks on viimasel viiel aastal hoiuste

osakaal laenude rahastamises mõnevõrra suure-

nenud, sest hoiuste maht on kasvanud kiiremini

kui laenuportfelli oma (vt joonis 1.3.5). Tänu sellele

on finantsturupõhise rahastamise roll reaalsektori

laenude finantseerimises mõneti vähenenud.

Rootsi keskpank juhib siiski oma viimases finants-

stabiilsuse ülevaates6 taas tähelepanu Rootsi krooni

likviidsusriskile. Kuna mõne pangagrupi likviidsus-

kattekordaja on Rootsi krooni arvestuses olnud

kohati madal, on keskpank soovitanud finantsjä-

relevalveasutusel seada Rootsi krooni lühiajalise

likviidsuskattekordaja alammääraks 60%.

5 Selle järgi peab Rootsi kaheksal suurel pangagrupil olema piisavalt likviidseid vahendeid, et katta stressiolukorras esimese 30 päeva rahastamisvajadus nii üldises kui ka eraldi euro ja USA dollari arvestuses.

6 Rootsi keskpanga Financial Stability Report 1/2015

Joonis 1.3.5. Residentide laenude-hoiuste suhtarv Rootsis

100%

150%

200%

250%

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

201

0

201

1

201

2

201

3

201

4

201

5*

mld

Ro

otsi

kro

oni

laenud (vasak telg)

hoiused (vasak telg)

laenude-hoiuste suhtarv (parem telg)

Allikad: Rootsi statistikaamet, Eesti Panga arvutused*juuli 2015 seisuga

14

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Rootsi emapankade finantsturupõhist rahas-

tamist on seni toetanud nende tugev kapitali-

seeritus ja küllaltki hea kasumlikkus, lisaks suhte-

liselt tempokas majanduskasv. Finantsturupõhise

rahastamise hinda mõjutavad aga ka üldised

finantsturu suundumused väljaspool panku.

Kui suve hakul ebakindlus turgudel Kreeka

sündmuste tõttu suurenes, siis pikaajaliste,

sh emapankade emiteeritud võlakirjade turu-

intressimäärad tõusid (vt joonis 1.3.6). Pärast

Kreeka probleemide mõningast taandumist

intressimäärad küll alanesid, kuid augusti lõpus

kasvas turgude ebakindlus taas, sest Hiina ja

teiste arenevate turgude majanduse väljavaade

oli halvenenud. Emapankade lühiajaliste võlakir-

jade intressimäärad on seevastu püsinud tänu

leebele rahapoliitikale väga madalal, aasta teisel

poolel isegi negatiivsed.

Turuosaliste riskihinnangud emapankade makse-

võimele on 2015. aasta teisel poolel turgude

suurema ebakindluse tõttu mõnevõrra halve-

nenud. Emapankade krediidiriski vastu kindlus-

tamise lepingute preemiad jäid siiski viimaste

aastatega võrreldes suhteliselt väikeseks

(vt joonis 1.3.7)7.

Emapankade rahastamist ja likviidsust võib ohus-

tada Rootsi kinnisvara hindade järsk langus. Kui

samal ajal halveneb ka kinnisvaratagatisega

laenude portfelli kvaliteet, võib tekkinud olukord

mõjutada negatiivselt investorite riskihinnan-

guid kaetud võlakirjade suhtes. Emapankadel

võib seetõttu olla kallim ja keerulisem võlakirju

emiteerida.

7 Rootsi emapankade krediidiriski vastu kindlustamise lepingu tehingute maht on viimasel kahel aastal olnud tagasihoidlik. Nende instrumentide likviidsus on seetõttu väike.

Joonis 1.3.6. Rootsi emapangagruppide kaetud võlakirjade tulumäär

-1,0%

-0,5%

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

3,5%

2012 2013 2014 2015

5aastased1aastased

Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutusedMärkus. Swedbanki, SEB ja Nordea võlakirjade aritmeetiline keskmine

Joonis 1.3.7. Rootsi emapangagruppide krediidiriski vahetustehingute preemia

0

50

100

150

200

250

2011 2012 2013 2014 2015

baas

pun

kti

Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutusedMärkus. Swedbanki, SEB ja Nordea preemiate aritmeetiline keskmine

15

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

2. REAALMAJANDUS

2.1. ETTEVÕTETE LAENUMAKSEVÕIME

Üldine majanduskeskkond ja ettevõtete

majandustulemused

Väliskeskkonna areng on endiselt ebakindel.

Euroala aastane majanduskasv 2015. aasta

esimesel poolel veidi kiirenes, teises kvartalis

1,9%ni. Arenevate turgude kasvu väljavaade

on aga halvenenud, mistõttu võib euroala välis-

nõudlus ja majanduskasv samuti pidurduda.

Venemaa majanduslangus ja rubla odavnemine

piirab Eesti lähipiirkonna kasvuvõimet ja siin-

sete ettevõtete eksporti ka lähitulevikus. Soome

majanduskasv on püsinud juba paar aastat

nulli lähedal ning struktuursete majandusprob-

leemide tõttu sealne kasv lähiaastatel ilmselt

märgatavalt ei kiirene. Läti ja Rootsi majandus

on viimastel aastatel kosunud suhteliselt jõuliselt

ning nende majanduskasv teises kvartalis isegi

veidi hoogustus, aasta võrdluses vastavalt 2,7%

ja 3,3%ni. Rootsis on aga kasvanud risk, et maja-

pidamiste suure võlakoormuse tõttu võib kinnis-

vara hindade võimalik langus avaldada märkimis-

väärset mõju kogu majandusele. See omakorda

mõjutaks esmalt Eesti eksportiva sektori tulusid

ja laenumaksevõimet ning seejärel kogu siinset

majandust. Lisaks võib kinnisvara hindade ja

majanduse langus kaasa tuua raskusi Eestis

tegutsevatele Põhjamaade pangagruppidele.

Selle mõjul võib halveneda siinsete ettevõtete ligi-

pääs rahastamisele.

Eesti majanduskasv 2015. aasta esimesel

poolel mõnevõrra aeglustus, teises kvartalis aasta

võrdluses 2%ni. Kasv toetus suuresti eratarbimi-

sele, mida on soodustanud majapidamiste sisse-

tulekute hoogne suurenemine. Investeeringud ja

eksport seevastu vähenesid.

Eesti ettevõtete majandustulemused 2015. aasta esimesel poolel halvenesid. Ettevõtete

müügikäive vähenes ja kuna samal ajal kasvasid

palgakulud endiselt suhteliselt kiiresti, süvenes

ettevõtete kasumi kahanemine veelgi. Kasum

vähenes seejuures enamikul tegevusaladel.

Üksikutes valdkondades siiski kasum mõnevõrra

suurenes, näiteks kinnisvaraalases tegevuses ja

jaekaubanduses (vt joonis 2.1.1).

Ettevõtete maksekäitumine

Ettevõtete maksekäitumine oli 2015. aasta

esimesel poolel enamasti jätkuvalt hea.

Maksehäirete ja maksevõlgadega ettevõtete

osakaal ning viivislaenude osatähtsus ettevõ-

tete laenuportfellis oli endiselt suhteliselt väike

(vt joonis 2.1.2). Mõne tegevusala maksevõime

ja maksekäitumine siiski mõnel määral halvenes.

Ehituses ja kinnisvaras, põllumajanduses, töös-

tuses ning veonduses ja laonduses viitas sellele

maksuvõlgade väike kasv ning põllumajanduses,

ehituses ja tööstuses restruktureeritud laenude ja

viivislaenude mõningane suurenemine. Ettevõtete

pankrotte on jätkuvalt väga vähe, ligikaudu sama

palju kui majandusbuumi ajal.

Joonis 2.1.1. Kasumi (tegevuse ülejääk ja segatulu) aastakasv tegevusalade kaupa

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2010 2011 2012 2013 2014

muuveondus ja laondus kaubandus töötlev tööstus ehitus ja kinnisvara tegevusalad kokku

Allikas: statistikaamet

Joonis 2.1.2. Ettevõtete maksekäitumine

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

I II I II I II I II I II I II I II I II I II

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

viivislaenude osakaal laenuportfellis maksuvõlgadega ettevõtete osakaal maksehäiretega ettevõtete osakaal

Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank

16

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Ettevõtete maksevõime ja finantsseis

Ettevõtete võlakoormus oli 2015. aasta esimesel

poolel ligikaudu sama suur kui eelmise aasta

lõpus (vt joonis 2.1.3). Ettevõtete finantsvõi-mendus aga veidi suurenes, sest omakapital on

kasumi kahanemise ja dividendimaksete kasvu

tõttu mõnevõrra vähenenud (vt joonis 2.1.4).

Ettevõtete finantspuhvrid on jätkuvalt suure-

nenud, millele viitab eeskätt hoogne hoiuste

kasv. Kuna ettevõtete lühiajalised võlakohus-

tused on suurenenud mõnevõrra kiiremini, on

nende kaetus likviidsete finantsvaradega vähe-

nenud. Ettevõtete laenumaksevõimele on endi-

selt suureks abiks erakordselt madal baasintres-

simäär, mis hoiab intressikulud väikesed.

Eesti ettevõtete finantsseis ja laenumaksevõime

seega 2015. aasta esimesel poolel veidi halve-

nesid. Tänu varasemale bilansside kiirele para-

nemisele ja puhvrite suurenemisele on olukord

siiski suhteliselt hea. Samas on aga suurenenud

risk, et ettevõtete laenumaksevõime võib veelgi

halveneda, kui kasumi kahanemine jätkub, kas

tööjõukulude ülemäärase kasvu või kiratseva

välisnõudluse tõttu.

2.2. MAJAPIDAMISTE LAENUMAKSEVÕIME

Tööturg ja sissetulek

Majapidamiste laenumaksevõimet toetab tööta-

jate jaoks soodne tööturu olukord ja hoogne

palgatõus. Hõive määr 2015. aasta teises kvar-

talis veidi tõusis, 65%ni. Töötuse määr langes

samal ajal viimaste aastate madalaimale tase-

mele, 6,5%ni (vt joonis 2.2.1). Brutokuupalk tõusis

2015. aasta esimesel poolel 5,8%: palgatõus on

seega jätkuvalt kiirem kui SKP kasv. Sellest hooli-

mata on tarbijate kindlustunne eelmise aastaga

võrreldes veidi halvenenud. Kindlustunnet on

mõjutanud eeskätt mure üldise majandus- ja

finantsolukorra pärast järgmise 12 kuu jooksul.

Ootused tööturu suhtes on samuti halvenenud.

Kindlustunde näitaja püsib siiski paari punkti

võrra kõrgemal kui Eesti pikaajaline keskmine

ning on viimasel ajal liikunud euroala kindlustun-

dega samas suunas.

Joonis 2.1.4. Ettevõtete võlg ja omakapital

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

0

5

10

15

20

25

30

35

2005 2007 2009 2011 2013

mld

eur

ot

omakapital (vasak telg)välismaised võlakohustused (vasak telg)kodumaised võlakohustused (vasak telg)võla suhe omakapitali (parem telg)

Allikas: Eesti Pank

Joonis 2.2.1. Töötuse määr, palgatõus ja hoiuste kasv

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

majapidamiste hoiuste aastakasv töötuse määr keskmise brutokuupalga aastakasv

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Joonis 2.1.3. Ettevõtete laenumaksevõime

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

110%

2006 2008 2010 2012 2014

võlakohustuste suhe omakapitali (vasak telg) võlakohustuste suhe SKPsse (vasak telg) intressikulude suhe kasumisse (parem telg)

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

17

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Tänu tempokale palgatõusule, aeglasele alus-

inflatsioonile ja langenud energiahindadele on

majapidamiste säästud suurenenud. Nii nagu

möödunud aastal, kasvasid majapidamiste

hoiused ka 2015. aasta esimesel poolel aasta

võrdluses veidi enam kui 8%. Peamiselt hoius-

tatakse raha nõudmiseni hoiustel, mis moodus-

tavad 64% hoiuste kogumahust.

Majapidamiste võlakohustused

Majapidamiste võlakohustuste kasv on alates

möödunud aasta teisest poolest veidi kiire-

nenud, 2015. aasta teises kvartalis 4,7%ni.

Majapidamiste võlakoormuse veidi rohkem kui

neli aastat kestnud vähenemine on peatunud:

2015. aasta teises kvartalis püsis see 73% juures

majapidamiste tulust ja moodustas 40% SKP

suhtes (vt joonis 2.2.2). Tänu kasutatava tulu

kasvule ja langenud laenu- ja liisinguintressimää-

radele vähenes aasta esimesel poolel majapida-

miste intressikoormus, teises kvartalis veidi

vähem kui 1,9%ni kasutatavast tulust. Kuna võla-

kohustuste kasv on aeglasem kui majapidamiste

säästude oma, tõusis hoiuste ja sularaha suhe

võlga esimeses kvartalis üle 80% (vt joonis 2.2.3).

Majapidamiste eluasemelaenude mahu kasv on

möödunud aasta algusest saati järjest hoogus-

tunud, 2015. aasta teises kvartalis 3,8%ni (vt

joonis 2.2.4). Autoliisingu turg on samuti jätku-

valt aktiivne: autoliisingute maht suurenes teises

kvartalis 11%.

Kuna majapidamiste finantspositsioon on pide-

valt paranenud ning tööturu hea seis ja hoogne

palgatõus toetavad mõõdukat laenukasvu,

püsivad majapidamiste olukorrast lähtuvad riskid

finantsstabiilsusele väikesed.

Joonis 2.2.2. Majapidamiste võla- ja intressikoormus

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2007 2009 2011 2013 2015

võlg suhtena kasutatavasse tulusse (vasak telg)võlg suhtena SKPsse (vasak telg)intressikoormus (parem telg)

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Joonis 2.2.3. Majapidamiste finantspositsioon

40%

50%

60%

70%

80%

90%

0

5

10

15

20

25

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

mld

eur

ot

võlakohustused (vasak telg) finantsvarad (vasak telg) hoiused ja sularaha suhtena võlga (parem telg)

Allikas: Eesti Pank

Joonis 2.2.4. Majapidamiste laenude aastakasv

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

2007 2009 2011 2013

autoliising eluasemelaenud arveldus- ja krediitkaardilaenud muud tarbimislaenud majapidamiste laenud kokku

Allikas: Eesti Pank

18

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Taustinfo 1. Eluasemelaenude

piirmäärade mõju laenutingimustele

Alates 1. märtsist 2015 peavad kõik Eestis

tegutsevad pangad täitma eluasemelae-

nude väljastamisel kolm nõuet: eluaseme-

laenu tagatuse piirmäär on 85%, laenumak-

sete piirmäär 50% ja eluasemelaenu maksi-

maalne tähtaeg 30 aastat. Nõuete eesmärk

on vältida laenutingimuste leevenemist ning

seeläbi laenubuumi riski tulevikus.

Eluasemelaenude väljastamise piirmäärad

kehtestati pankade laenustandardite lähe-

dasel tasemel ning seega ei avaldanud

need olulist mõju eluasemelaenude tingi-

mustele ega mahule. Kui võrrelda piir-

määrade aluseks olevate näitajate jaotusi

enne ja pärast nõuete kehtestamist, siis

on näha, et need ei ole väga muutunud (vt

joonis T1.1, T1.2 ja T1.3). Nende laenude

osakaal, mille tagatise väärtus oli suurem

kui 85% laenusummast, on jaanuariga

võrreldes mõnevõrra vähenenud. Lisaks on

väljastatud vähem kõrge laenumaksete ja

sissetuleku suhtarvuga laene. Väljastatud

laenude tagatuse, laenuteenindamise võime

ega ka pikkuse jaotused pole aga jaanua-

riga võrreldes statistiliselt olulises ulatuses

muutunud8. Nõuete kehtestamine pole

seega toonud kaasa väljastatavate eluase-

melaenude tingimuste ei karmistumist ega

leevenemist.

8 Kolmogorovi-Smirnovi testi alusel

Joonis T1.2. 2015. aastal väljastatud eluase-melaenude jaotus maksete ja sissetuleku suhtarvude kaupa

0%

5%

10%

15%

20%

25%

kun

i 20% 25

%

30%

35%

40%

45%

50%

üle

50%

jaanuaraprilljuuli

Allikas: Eesti Pank

Joonis T1.3. 2015. aastal väljastatud eluase-melaenude jaotus tähtaegade kaupa aastates

jaanuaraprilljuuli

0%

10%

20%

30%

40%

50%

kun

i 10 15 20 25 30 35

üle

35

Allikas: Eesti Pank

Joonis T1.1. 2015. aastal väljastatud eluaseme-laenude jaotus tagatuse suhtarvude kaupa

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

kun

i 60% 65

%

70%

75%

80%

85%

90%

95%

100%

üle

100

%

jaanuaraprilljuuli

Allikas: Eesti Pank

19

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

2.3. KINNISVARATURG

Eluasemeturg

Eesti kinnisvaraturul kallinesid 2015. aasta

esimesel poolel kõige enam korteritehingud, mis

moodustavad ligikaudu poole kinnisvaratehin-

gute kogumahust (vt joonis 2.3.1). Hoonestatud

elamumaa ja hoonestamata maa tehingute hinnad

2014. aasta lõpuga võrreldes eriti ei muutunud.

Töötajate jaoks soodne tööturu seis ja kiire palga-

tõus toetasid nõudlust eluasemete järele: korteri-turu aktiivsus 2015. aasta alguses suurenes. Aasta

esimeses kolmes kvartalis elavnes korteriturg kõige

enam Tallinnas, kus tehti möödunud aasta sama

ajaga võrreldes 16% rohkem tehinguid. Mujal Eestis

suurenes tehingute arv vähem, 4% (vt joonis 2.3.2).

Tallinna korterite tehingu mediaanhind tõusis maa-

ameti andemetel 2015. aasta kolmandas kvartalis

aasta võrdluses 7,6%, mujal Eestis 5,6%. Korterite

hinnad tõusid ka teistes suurtes linnades, näiteks

Tartus ja Pärnus.

Lisaks nõudluse suurenemisele mõjutas keskmisi

tehinguhindu ka see, et uute korterite osatähtsus

tehingute koguarvus kasvas. Seda kajastab ka

asjaolu, et juriidilised isikud on müünud rohkem

kortereid eraisikutele (vt joonis 2.3.3). Need

tehingud hõlmavad siiski lisaks uusehitistele ka

muid kortereid. Juriidilised isikud müüsid selle

aasta esimesel poolel Harjumaal eraisikutele 35%

rohkem kortereid kui aasta varem.

Koos kinnisvara hindade tõusuga on aktiivse-

maks muutunud ka eluasemete arendus. Uute

eluruumide rajamiseks anti Tallinnas 2014. aasta

teisel poolel ja 2015. aasta alguses välja varase-

mast rohkem ehituslubasid (vt joonis 2.3.4). Lisaks

alustati väljastatud ehituslubade arvuga võrreldes

enamate uute eluruumide ehitust. Seni kasutamata

ehitusload on seega võetud tänu kinnisvara hinna

tõusule nüüd kasutusse. Eluruumide rekonstruee-

rimine on samuti suurenenud.

Kuigi majapidamiste sissetulekud kasvasid hoog-

salt, halvenes 2015. aasta esimesel poolel veidi

korteritehingute mediaanhinna ja keskmise brutokuupalga suhtarv, kuna kinnisvara hin-

dade tõus oli palga omast kiirem (vt joonis 2.3.5).

Ehkki kinnisvaraturg on elavnenud, ei ole laenuga

finantseeritud kinnisvaratehingute osakaal tehingute

koguarvus eriti muutunud (vt joonis 2.3.6). Kinnisvara

Joonis 2.3.1. Kinnisvara hinnaindeksid (II kv 2003 = 1)

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

2007 2009 2011 2013

kinnisvara kokku hoonestatud elamumaa korterid hoonestamata maa

Allikad: maa-amet, statistikaamet

Joonis 2.3.2. Korteritehingute arv ja mediaanhind

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

0

500

1000

1500

2000

2500

2007 2009 2011 2013 2015

euro

t m

²ko

hta

tehingute arv Tallinnas (vasak telg)tehingute arv väljaspool Tallinna (vasak telg)mediaanhind Tallinnas (parem telg)mediaanhind väljaspool Tallinna (parem telg)

Allikas: maa-amet

Joonis 2.3.3. Harjumaa korteritehingud müüja ja ostja järgi

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2011 2012 2013 2014

tehingute arv: eraisikute vaheltehingute arv: juriidilise ja eraisiku vahelkeskmine m² hind eurodes: eraisikute vahelkeskmine m² hind eurodes: juriidilise ja eraisiku vahel

Allikas: maa-amet

20

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

hindade tõusu toetavad ettevaates suhteliselt

tempokas palgatõus ja madalad intressimäärad,

kuid pakkumise suurenemine peaks eluasemete

hinna tõusu mõningal määral pidurdama.

Äripindade turg

Äripindade turul on 2015. aasta jooksul valminud või

valmimisjärgus palju uusi nii büroo- kui ka kauban-

duspindade arendusi (vt joonis 2.3.7). Tallinna büroo-hoonete turul moodustavad kvaliteetseimad ehk

A-klassi hooned 12% turust ja kvaliteedi poolest järg-

mise ehk B1-klassi hooned 54% turust9. Need kaks

kvaliteediklassi on ka kõige nõutavamad: A-klassi

vabade pindade hinnanguline osakaal kahanes

2014. aastal 3–4%ni ja B-klassi oma 5–6%ni. Parima

kvaliteediga pindade rendihinnad on veidi tõusnud.

B1-klassi pindade üürnikud on aga muutunud hinna-

tundlikumaks ja saavad tänu suurenenud pakkumisele

järjest enam rendihinna üle kaubelda.

Tallinna kaubanduspindade turul vakantsus

möödunud aastal eriti ei suurenenud ning hinnan-

gute kohaselt ollakse küllastumise äärel. Maa-ameti

andmetel on uued suured kaubanduspindade

arendused käsil enamasti väljaspool Tallinna.

Eesti ärikinnisvaraturg on üldiselt väga väike, aga see-

eest fondide ja investeerimisettevõtete kaudu rahvus-

vaheliselt rahastatud. Colliersi aruande järgi jagu-

nesid 2014. aastal kommertskinnisvara investee-

ringud võrdselt kolmeks Venemaa, Skandinaavia

maade ja kodumaise kapitali vahel. Välisfinant-

seerimise suur osakaal tähendab, et ärikinnisvaraga

seotud riskid Eesti finantsstabiilsusele on piiratud.

9 Real Estate Market Overview, Annual Report, Colliers International, 2015

Joonis 2.3.4. Uute eluruumide arv Tallinnas

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

2011 2012 2013 2014

ehitusloa saanud ehitamist alustatud

Allikas: maa-amet

Joonis 2.3.6. Eluaseme kinnisvaratehingute maht ja eluasemelaenude käive

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

160%

180%

0

100

200

300

400

500

600

700

800

90020

05

mln

eur

ot

2007

2009

2011

2013

2015

eluasemetehingute maht (vasak telg)eluasemelaenude käive (vasak telg)laenukäibe suhe tehingute väärtusse (parem telg)

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Joonis 2.3.7. Uute äripindade kasuliku pinna suurus ehituslubade põhjal

0

50

100

150

200

250

2011 2012 2013 2014

tuh

at m

²

kaubanduspinnad büroopinnad

Allikas: statistikaamet

Joonis 2.3.5. Korteritehingute mediaanhin-na ja keskmise brutokuupalga suhtarv

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

2007 2009 2011 2013

Eestis Tallinnas

Allikad: maa-amet, statistikaamet

21

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

3. FINANTSINSTITUTSIOONID

3.1. PANGAD

Laenuportfell10 ja varade kvaliteet

Pankadest reaalsektorile väljastatud laenude ja liisingute maht suurenes 2015. aasta augusti

lõpus aastaga 3,8%, 16 miljardi euroni (vt

joonis 3.1.1). Majapidamiste ja ettevõtete laenud

kasvasid seejuures umbes sama palju.

Ettevõtete laenude maht suurenes aastaga

3,6%, augusti lõpus 8,4 miljardi euroni. Laenu-

portfell kasvas enamikus sektorites ning kahanes

vaid üksikutes (vt joonis 3.1.2). Kõige kiiremini

kasvas kaubandusettevõtete laenujääk, aastaga

17%. Kinnisvara- ja ehitussektori laenukasv,

mis oli 2015. aasta esimesel poolel veel küllaltki

hoogne, vaibus augustiks 4%ni. Viimastel kuudel

on märgatavalt suurenenud tööstus- ja taristuet-

tevõtete11 laenuportfellid. Veonduse ja laonduse

laenujääk aasta võrdluses vähenes, ligikaudu

veerandi võrra. Valdava osa sellest kahanemisest

põhjustas aga see, et eelmise aasta detsembris ja

selle aasta jaanuaris muudeti ettevõtete liigitust12.

Veebruariga võrreldes vähenes logistikaettevõ-

tete laenumaht 4,5%. Eelmistel aastatel kiiresti

kasvanud primaarsektori laenuportfell kahanes,

aastaga 3%. Logistikaettevõtete nõudlus laenude

järele oli väike eelkõige viletsa väliskeskkonna

tõttu. Primaarsektoris olid lisaks sellele ka muud

vaid seda tegevusala mõjutavad raskused.

Majapidamiste laenuportfell jätkas mõõdukat

kasvu ja suurenes augusti lõpus aastataguse

ajaga võrreldes 4%, ligikaudu 7,7 miljardi euroni.

Eluasemelaenude nõudlus püsib endiselt küllaltki

tugev, kuid nende kasv on mõnevõrra rahunenud.

Eluasemelaenude maht kerkis aasta võrdluses

3,9%, kuid uute laenude arv pole viimase kuue

kuu jooksul suurenenud. Majapidamiste muude

laenude jääk kasvas aastaga 4,3%, taas peami-

selt autoliisingute portfelli kasvu tõttu, mis ulatus

10 Laenuportfell sisaldab reaalsektori laene, liisingut ja faktooringut.

11 Taristusektori alla kuuluvad elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise, veevarustuse, kanalisat-siooni ja jäätme- ja saastekäitluse, info ja side, hariduse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ettevõtted.

12 Ettevõtete põhitegevusalasid täpsustati eelmise aasta detsembris ja selle aasta jaanuaris. Selle tulemusel muutus nii laenuportfelli kliendi- kui ka majandussektorite jaotus. Osa reaalsektori ettevõtteid liigitati ümber finantssektorisse ning reaalsektori ettevõtete laenujääk seetõttu vähenes.

Joonis 3.1.1. Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute jäägi aastakasv

-10%

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

2012 2013 2014 2015

ettevõtete laenud eluasemelaenud muud majapidamiste laenud reaalsektori laenud

Allikas: Eesti Pank

Joonis 3.1.2. Laenude ja liisingute jäägi aastakasv 2015. aasta augusti lõpus

4%

17%

4%

8% 7% 11%4%

-3%

-22%-250

-200

-150

-100

-50

0

50

100

150

200

250

300

elu

ase

me

lae

nu

d

ka

ub

an

du

s

kin

nis

vara

ja

eh

itu

s

mu

ud

se

kto

rid

töö

stu

s

tari

stu

mu

ud

ma

ja-

pid

am

iste

lae

nu

d

pri

ma

ars

ek

tor

veo

nd

us

ja la

on

du

s

mln

eur

ot

Allikas: Eesti Pank

Joonis 3.1.3. Viivislaenude ja allahindluste osatähtsus laenuportfellis

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

2010 2011 2012 2013 2014 2015

viivislaenud allah indlused

Allikas: Eesti Pank

22

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

ligikaudu 13%ni. Tarbimislaenude maht hakkas

viimase poole aasta jooksul samuti kasvama

ja suurenes aastaga 1,5%. Arveldus- ja krediit-

kaardilaenude jääk jätkas seevastu vähehaaval

kahanemist.

Laenuportfelli kvaliteet viimase poole aasta

jooksul mõnevõrra halvenes. Üle 60 päeva viivises

olevaid laene oli 2015. aasta augusti lõpus 244

miljonit eurot, mis moodustas 1,7% laenuportfellist

(vt joonis 3.1.3). Kuigi aastataguse ajaga võrreldes

on viivislaenude osakaal veidi vähenenud, on

nende maht alates selle aasta märtsist kasvanud,

44 miljoni euro võrra, ning osakaal laenuportfellis

suurenenud, 0,3 protsendipunkti. Viivislaenude

kasvust moodustasid ligikaudu 65% tööstus- ja

25% primaarsektori ettevõtted (vt joonis 3.1.4).

Lisaks tehti selle aasta esimesel poolel tavapära-

sest mõnevõrra vähem mahakandmisi.

Osa primaarsektori ettevõtteid, kes on viimastel

aastatel investeeringuteks aktiivselt laenu võtnud,

on praegu laenude teenindamisega raskustes.

Seda on põhjustanud aga suuresti vaid primaar-

sektorit mõjutavad probleemid, mille tõttu on ette-

võtete rahavood vähenenud. Tööstusettevõtete

laenumaksevõime halvenes osaliselt vähese välis-

nõudluse tõttu, kuid primaarsektoriga võrreldes

on tööstussektori probleemid eripalgelisemad ja

mõjutavad väikest osa ettevõtetest. Sellele viitab

ka viimaste kuude võrdlemisi kiire laenukasv: ajal,

mil osa tööstusettevõtteid on sattunud raskus-

tesse, võtavad teised investeeringuteks ja tege-

vuse laiendamiseks laenu.

Tööstus- ja primaarsektori laenuportfelli kvali-

teedi mõningane halvenemine ei too ilmselt

kaasa finantsstabiilsust ohustavaid probleeme,

kuna nende tegevusalade osakaal pankade

laenuportfellis on võrdlemisi väike: tööstus-

sektori osatähtsus oli augusti lõpus ligikaudu

7% ja primaarsektori oma 3% (vt joonis 3.1.5).

Ülejäänud valdkondades pole viivislaenude maht

märtsiga võrreldes eriti muutunud. Pankade kogu

laenuportfelli kvaliteet on püsinud hea: üle poole

laenujäägist moodustasid augusti lõpus sektorid,

kus viivislaenude osakaal oli väiksem kui 1%.

Pangad olid teinud laenukahjumite katteks

2015. aasta augusti lõpu seisuga provisjone

159 miljoni euro ulatuses: ligikaudu 1,1%

laenuportfellist ja 65% viivislaenude mahust.

Joonis 3.1.4. Viivislaenude mahu muutus ja mahakandmised 2015. aastal

266%

279% 165%8% 26%

-4% -46% -14%

-27%-30

-20

-10

0

10

20

30

40

töö

stu

s

pri

maa

rse

kto

r

mu

ud

se

kto

rid

kau

ban

du

s

tari

stu

elu

ase

me

lae

nud

veo

nd

us

ja

lao

nd

us

mu

ud

maj

a-

pid

am

iste

lae

nu

d

eh

itu

ski

nn

isva

ra ja

mln

eur

ot

viivislaenude mahu muutusmahakandmised

Allikas: Eesti Pank

Märkus. Viivislaenude näitaja augusti lõpu ja mahakandmised juuni lõpu seisuga

Joonis 3.1.5. Viivislaenude struktuur 2015. aasta augusti lõpus

töö

stus

, 17

%

kaub

and

us,

12%

primaar-sektor, 5%

muu

d m

ajap

idam

iste

laen

ud,

14%

kinn

isva

ra ja

eh

itus,

22%

muu

d s

ekto

rid

, 5%

eluaseme-laenud,

23%

veo

ndus

ja la

ond

us,

1%ta

rist

u, 1

%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

viiv

isla

enud

e o

saka

al s

ekto

ri la

enuj

ääg

is

sektori osatähtsus kogu laenujäägis

Allikas: Eesti PankMärkus. Pindala näitab sektori osatähtsust viivislaenudes

Joonis 3.1.6. Pankade väärtpaberiportfellid emitentide kaupa

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

31.1

2.2

012

31.1

2.2

013

31.1

2.2

014

31.0

8.2

015

mln

eur

ot

keskvalitsused ja kohalikud omavalitsusedkindlustusandjad ja pensionifondidkrediidi- ja finantseerimisasutusedäriühingud

Allikas: Eesti Pank

23

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Provisjonid vähenesid aasta algusega võrreldes

12 miljoni euro võrra ja viivislaenud 19 miljoni euro

võrra. Viivislaenude kaetus provisjonidega mõne-

võrra kahanes, kuid eelkõige kõrge provisjonide

tasemega pankades.

Eestis tegutsevate pankade väärtpaberiport-fellid kahanesid 2015. aasta esimese kaheksa

kuuga ligikaudu 49%, 754 miljoni euroni (vt

joonis 3.1.6). Madalate intressimäärade keskkonnas

pole turvalised väärtpaberid olnud pankade jaoks

eriti atraktiivsed. Paigutused keskvalitsuste võla-

kirjadesse on seetõttu aasta algusega võrreldes

vähenenud 51%, kindlustusandjatesse ja pensio-

nifondidesse 31% ning krediidi- ja finantseerimis-

asutustesse 60%. Äriühingute väärtpaberite maht

samal ajal kasvas, ligikaudu 40%. Riikide arves-

tuses suurenesid eelmise aasta lõpuga võrreldes

paigutused Eestisse, peamiselt kohalike omavalit-

suste ning riigi- või kohaliku omavalitsuse äriühin-

gute võlakirjadesse. Enim vähenes Taani krediidi-

asutuste võlakirjade maht, mis moodustas rohkem

kui poole väärtpaberiportfelli kahanemisest.

Hinnang vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtes-tamise vajadusele

Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude eesmärk on

kaitsta pangandussüsteemi võimaliku kahju eest,

mis võib tekkida tsüklilise süsteemse krediidi-

riski kuhjumise tõttu majanduses. Finantstsükli

tõusu ajal kogutud kapitali lisapuhvri abil saavad

pangad katta tsükli languse ajal tekkida võivaid

kahjumeid ning jätkata laenude andmist ettevõte-

tele ja majapidamistele.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr kehtesta-

takse Eesti Panga hinnangu põhjal Eesti tsükli-

lise süsteemse krediidiriski kohta. Hinnangus

on kombineeritud kvantitatiivne indikaatoritel

põhinev lähenemine ja eksperthinnang13. Puhvri

määra hinnangu andmisel on suurem kaal neil

näitajatel, mis iseloomustavad laenutsükli hetke-

olukorda kõige paremini.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja (ingl

buffer guide) leitakse Baseli metoodika järgi

laenude ja SKP suhtarvu lõhe põhjal. Standardne

13 Hindamise metoodikat kirjeldab lähemalt Eesti Panga doku-ment „Vastutsükliline kapitalipuhver. Puhvri määra kehtestamise põhimõtted ja indikaatorid”, oktoober 2015.

võla ja SKP suhtarvu lõhe14 oli 2015. aasta teises

kvartalis –15,8 protsendipunkti (vt joonis 3.1.7).

Võla ja SKP suhtarvu lõhe on olnud negatiivne

alates 2009. aastast ning 2013. aastast kuni

möödunud aasta viimase kvartalini lõhe nega-

tiivsus vähenes. Negatiivse lõhe sulgumine on

aeglustunud eelkõige seetõttu, et ettevõtete võla

maht on vähenenud. Täiendav laenude ja SKP

suhtarvu lõhe, mis on arvutatud kitsama krediidi-

agregaadi15 põhjal, on samuti jätkuvalt negatiivne.

Kuna pangandussektori laenumaht on kasvanud, on

täiendava lõhe negatiivsus vähenenud: 2015. aasta

esimeses kvartalis –30,2 protsendipunktini ja teises

kvartalis –28,9  protsendipunktini. Negatiivse lõhe

korral on kapitalipuhvri alusnäitaja 0%.

Negatiivne laenude ja SKP suhtarvu lõhe ei

välista, et laenu- ja laenukoormuse kasv võivad

lähiaastatel põhjustada süsteemsete riskide

kuhjumist. Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude

hindamisel on seetõttu olulisem kasutada muid

laenutsüklit iseloomustavaid näitajaid, eelkõige

laenukasvu eeldatavat arengut ja selle erinevust

majanduskasvust (vt joonis 3.1.8). Eesti Panga

2015. aasta juuni prognoosi kohaselt kasvab

laenu- ja liisinguportfell järgmisel kahel aastal

5–6% aastas, ligikaudu samas tempos kui prog-

noositud nominaalne SKP.

14 Standardse võla ja SKP suhtarvu puhul kasutab Eesti Pank võlataseme leidmisel rahvamajanduse arvepidamise süsteemi finantskontode kvartalistatistikat. Võla näitaja sisaldab nii Eestist kui ka välismaalt kaasatud Eesti erasektori laenuvahendeid ja emiteeritud võlakirju.

15 Täiendava laenude ja SKP suhtarvu arvutamiseks kasutatav kitsas krediidiagregaat sisaldab Eestis tegutsevate pankade kodumaiseid laene ja liisinguid.

Joonis 3.1.7. Standardne võla ja SKP suhtarvu lõhe

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

160%

180%

-35

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

2005 2007 2009 2011 2013 2015

pro

tsen

dipu

nkti

võla ja SKP suhtarvu lõhe (vasak telg)võla ja SKP suhtarv (parem telg)suhtarvu pikaajaline trend (parem telg)

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

24

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Laenutsükli hindamise mõttes on praegune ja

lähiaastateks prognoositav laenukasv kooskõlas

üldise majandusarenguga ega peegelda kredii-

diriski liigset kuhjumist. Eesti laenukeskkonna

arengu praeguse hinnangu põhjal ei ole lähema

poole aasta jooksul tõenäoliselt vaja kehtestada

0% kõrgemat vastutsüklilise kapitalipuhvri määra.

Eesti Pank teeb määra kohta otsuse selle aasta

lõpus ning rakendab vastutsüklilise kapitalipuhvri

nõude instrumendi 2016. aasta alguses.

Rahastamine ja likviidsus

Eesti pangandussektori kõige olulisem rahas-

tamisallikas on hoiused, mille aastakasv on

püsinud tugev ja stabiilne, augusti lõpus ligi-

kaudu 11%. Hoiused moodustasid augusti lõpus

peaaegu 84% kohustusest, 3 protsendipunkti

rohkem kui aasta tagasi. Teistelt pankadelt

laenatud vahendite, millest lõviosa moodustavad

emapankadelt kaasatud ressursid, osatähtsus on

seevastu pisut vähenenud, 16%ni kohustustest.

Jõudsat hoiuste kasvu on vedanud nõudmiseni

hoiuste suurenemine. Pankade kohustuste kesk-

mine tähtaeg on seetõttu lühenenud (vt joonis

3.1.9). Mitteresidentide hoiused kasvasid

eelmise aasta detsembris hüppeliselt, ent alates

selle aasta algusest ei ole nende maht enam väga

muutunud. Mitteresidentide hoiuste aastakasv oli

augustis küll 14%, ent suuresti euro nõrgenemise

tõttu USA dollari suhtes (vt joonis 3.1.10): umbes

pool nende hoiuste mahust on dollarites. Kuna

dollari kurss on euro suhtes eelmise aasta lõpust

aasta võrdluses tugevnenud, on dollarihoiuste

väärtus eurodes suurenenud. Kui korrigee-

rida mitteresidentide hoiuste maht euro-dollari

kursiga, siis kasvas see augustis 5%.

Mitteresidentide hoiuste osakaal pankade

bilansis on erinev. Suure mitteresidentide hoiuste

osatähtsusega pangad hoiavad üldjuhul keskmi-

sest rohkem likviidseid varasid. See leevendab

mõnevõrra väljavooluriski, mis on mitteresiden-

tide hoiuste puhul suurem. Mitteresidentide

hoiuste hulgas on ülekaalus maksuvabad või

madala maksumääraga piirkonnad, mis moodus-

tasid augusti lõpus 47% kõigist mitteresidentide

hoiustest (vt joonis 3.1.11).

Joonis 3.1.10. Mitteresidentide hoiuste aastakasv

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

-400

-200

0

200

400

600

800

2012 2013 2014 2015

hoiused kokku (vasak telg)dollarihoiused (vasak telg)hoiused kokku (parem telg)euro kursiga dollari suhtes korrigeeritud hoiused (parem telg)

Allikas: Eesti Pank

mln

eur

ot

Joonis 3.1.9. Rahastamise struktuur tähtaaegade kaupa

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

0

5

10

15

20

25

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

mld

eur

ot

üle 5aastane (vasak telg)1–5aastane (vasak telg)kuni 1aastane (vasak telg)nõudmiseni (vasak telg)üle 1aastase rahastamise osakaal koguressursis (parem telg)

Allikas: Eesti Pank

Joonis 3.1.8. Laenu- ja liisinguportfelli ning nominaalse SKP aastakasv

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2005 2007 2009 2011 2013

pangalaenud ja liising nominaalne SKP

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

25

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Üks olulisim ohuallikas Eestis tegutsevate

suurte pankade rahastamisele ja likviidsusele

on Põhjamaade kinnisvara hindade kiire tõus

ja sealne suur võlakoormus. Nendest tulene-

vate riskide tõttu võib väheneda rahvusvaheliste

turgude usaldus emapankade või nende kodutur-

gude vastu. Emapankade roll Eestis tegutsevate

pankade rahastamises on aja jooksul kahanenud.

Laenude-hoiuste suhtarv on langenud 100%

juurde, mis tähendab, et laene rahastatakse kogu

pangandussektoris täielikult kaasatud hoiustega

(vt joonis 3.1.12). Emapankadega seotud nõuetel

on aga nelja suure panga likviidsetes varades

oluline roll. Nõuded emapankadele on tänavu

moodustanud keskmiselt 57% likviidsetest vara-

dest. Valdav osa nendest nõuetest, keskmiselt

82%, olid nõudmiseni.

Eesti pangandussektori likviidsed varad moodustasid augusti lõpus 5,8 miljardit eurot, 26%

koguvaradest (vt joonis 3.1.13). Möödunud aasta

teise poole ja selle aasta algusega võrreldes on

likviidsete varade struktuur muutunud: väärtpa-

berite osatähtsus oli augusti lõpus 12 protsendi-

punkti väiksem ja pankade vastu olevate nõuete

oma 18 protsendipunkti väiksem kui aasta varem.

Kahanemise taga on eelkõige Rootsi keskpanga

tänavused otsused langetada keskpangas hoius-

tamise püsivõimaluse intressimäärasid veelgi nega-

tiivsemaks. Selle mõjul hoiustasid suured pangad

osa varem emapankade juures hoitud likviidsetest

vahenditest Eesti Panka. Kui eelmise aasta juunist

kuni selle aasta märtsini püsis keskpangas hoius-

tatud varade osatähtsus likviidsetes varades 5–10%

juures, siis augusti lõpus kerkis see 36%ni.

Likviidsete varade osatähtsus on pankade kogu-

varades väga erinev: suurima osatähtsusega

pangas oli see augusti lõpus peaaegu 20 korda

suurem kui vähima osatähtsusega pangas. Eestis

tegutsevad pangad täitsid likviidsuskattekordaja

nõuet ehk nende likviidsed varad olid suuremad

kui prognoosi kohaselt 30 päeva võimalik raha

netoväljavool. Sellest järeldub, et pankade lühi-

ajaline likviidsuspositsioon püsib soodne ning

nende vastupanuvõime lühiajalistele likviid-

susšokkidele on hea. Likviidsuskattekordaja

puhul ei ole likviidsete varadena arvesse võetud

nõudeid emapankadele. Põhjamaadega seotud

riskide valguses on seega selle näitaja abil lühi-

ajalist likviidsuspositsiooni hea hinnata.

Joonis 3.1.11. Mitteresidentide hoiused

0%

5%

10%

15%

20%

25%

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

mld

eur

ot

Saksamaa (vasak telg)Ühendkuningriik (vasak telg)Venemaa (vasak telg)maksuvabad ja madala maksumääraga piirkonnad (vasak telg)muud riigid (vasak telg)mitteresidentide hoiuste osakaal kõigis pangahoiustes (parem telg)

Allikas: Eesti Pank

Joonis 3.1.12. Laenude-hoiuste suhtarv

0%

50%

100%

150%

200%

250%

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

laenude-hoiuste suhtarv-

residentide laenude-hoiuste suhtarv

Allikas: Eesti Pank

Joonis 3.1.13. Pankade likviidsed varad ja nende osakaal koguvarades

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

0

1

2

3

4

5

6

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

mld

eur

ot

väärtpaberid (vasak telg)nõuded pankadele (vasak telg)nõuded keskpangale (vasak telg)likviidsete varade osakaal koguvarades (parem telg)vähim osakaal (parem telg)suurim osakaal (parem telg)

Allikas: Eesti Pank

26

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Kasumlikkus

Hoolimata madalatest ja kohati negatiivse-

test intressimääradest on pankade kasum-

likkus püsinud tugev. Kasumlikkust on toetanud

ressursi hinna langus, laenumarginaalide püsi-

mine ja stabiilne laenukvaliteet (vt joonis 3.1.14).

Pangad teenisid 2015. aasta esimesel poolel Eesti

tegevustelt dividenditulu arvestamata 156 miljonit

eurot maksude-eelset kasumit16. Dividenditulu

tulenes peamiselt ühe pangagrupi tütarettevõte-

test. Pangandussektori keskmine varade tootlus

oli seega rahvusvahelises võrdluses jätkuvalt

tugev, 1,4% juures.

Pankade puhas intressitulu oli esimesel pool-

aastal 3,6% väiksem kui 2014. aasta teisel poolel.

Pankade tegevuskulud kahanesid aga veelgi

rohkem, eeskätt üldiste halduskulude, mitte

personalikulude arvelt (vt joonis 3.1.15). Pankade

teenustasutulud esimesel poolaastal eriti ei

muutunud (–2%). Kogukasumlikkust on enim

mõjutanud muud tulud, põhiliselt kauplemiste-

gevusest ja valuutakursside erinevuselt teenitud

tulud. Varade kvaliteet on püsinud hea. Madalad

baasintressimäärad on soodustanud klientide

võimet laene teenindada.

Ettevaates mõjutab pankade kasumlikkust nii

üldine majandusolukord kui ka nende edasine

äristrateegia.

Madalate baasintressimäärade mõjul vähenevad

pankade intressitulud peamiselt seetõttu, et

hoiuste ja turult kaasatava ressursi hinna erinevus

kahaneb17. Tulude kogunemist toetab aga nii

fikseeritud intressimarginaalidelt teenitav tulu kui

ka klientide parem võime laene teenindada, sest

nende laenuteenindamiskulud on väiksemad18.

Pangad saavad toetada kasumlikkust nii üldku-

lude vähendamise kui ka teenustasutulude

16 Koos dividendituluga oli poolaasta maksude-eelne kasum 499 miljonit eurot.

17 Negatiivseid intressimäärasid on Eestis seni seatud peamiselt keskpankades hoitavatele likviidsetele varadele, aga üksikul juhul ka grupisiseste positsioonide suhtes. Grupisiseste positsioonide puhul on hoiustamise eest nii tasutud kui ka tasu saadud. Negatiivse intressimääraga vahendid moodustasid juuni lõpus ligikaudu 7% suhtena pankade koguvaradesse.

18 Aastatel 2008–2010 vähenesid pankade intressitulud ka nende laenude tõttu, mille tagasimaksmisega oli klientidel prob-leeme ja mille intressiarvestus seega peatati.

suurendamise kaudu. Nende muudatuste pika-

ajaline tulemuslikkus oleneb siiski ka konkurentsi-

olukorrast. Pangad võivad soovida tulude suuren-

damiseks pakkuda laene senisest kõrgema riski-

tasemega klientidele või kasvatada suurema riski

ja tulususega väärtpaberite osakaalu kauplemi-

sportfellis. Finantsstabiilsuse jaoks on seejuures

oluline, et suurem risk oleks õigesti hinnastatud.

Lisaks ei tohiks riskantsemate varade osakaal

portfellis kujuneks selliseks, mis võiks ohustada

pankade tegevuse kestlikkust juhul, kui majan-

dusolukord peaks muutuma.

Kapitaliseeritus19

Euroopa Liidu pankadele kehtivad alates

2014. aastast kapitalinõuded, mille järgi peab

19 Selles alapeatükis käsitletakse pankasid konsolideeritud arvestuses, kuhu kuuluvad Swedbank, SEB, DNB, Bigbank, Eesti Krediidipank, LHV, Tallinna Äripank ja Versobank.

Joonis 3.1.14. Pankade puhaskasum ja laenukahjumid

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

400

500

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

mln

eur

ot

puhaskasum enne tulumaksu (vasak telg)netolaenukahjumid (vasak telg)puhaskasum ilma erakorralise finantstuluta (vasak telg)varade tulukus (parem telg)

Allikas: Eesti Pank

Joonis 3.1.15. Pankade intressikulud ja -tulud varade suhtes

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%2

00

0

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

201

0

201

1

201

2

201

3

201

4

201

5

intressitulud intressikuludvahe

Allikas: Eesti Pank

27

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

nende hoitav kapital moodustama vähemalt 8%

ja kõrgema kvaliteediga kapital (esimese taseme

põhiomavahendid) vähemalt 4,5% riskiga kaalutud

varade suhtes. Peale selle kehtivad Eestis veel

täiendavad puhvrinõuded: 2,5% kapitali säilita-

mise puhvri nõue (alates 19. maist 2014) ja 2%

süsteemse riski puhvri nõue (alates 1. augustist

2014). Kõikidel Eestis litsentseeritud pankadel

peab seega olema praegu koguomavahendeid

12,5% ja esimese taseme põhiomavahendeid 9%

ulatuses riskiga kaalutud varade suhtes.

Pangandussektori koguomavahendite suhtarv

langes 2015.  aasta teise kvartali lõpus 34,2%ni

(vt joonis 3.1.16). Kogukapitalist moodustasid

ligikaudu 99% esimese taseme põhioma-vahendid, mille suhe riskivaradesse langes

33,8%ni. 2014. aasta lõpus saavutatud kõrg-

tasemega võrreldes alanes koguomavahendite

suhtarv ligikaudu 8 protsendipunkti. See suhtarv

langes ühelt poolt krediidiriskinõuete suurene-

mise tõttu, sest laenumaht kasvab, ning teisalt

omavahendite vähenemise tõttu, sest maksti

välja dividende.

Pangagruppide finantsvõimenduse määr langes 2015. aasta esimesel poolel ligikaudu

2 protsendipunkti, 15%ni (vt joonis 3.1.17).

Finantsvõimenduse määr langes samadel

põhjustel kui kapitaliseerituse suhtarvudki. Nii

finantsvõimenduse suhtarvu kui ka kapitalinäi-

tajate põhjal on Eesti pangandussektor väga

hästi kapitaliseeritud. Kuigi suured pangagrupid

on hakanud maksma Eestis teenitavast tulust

emapankadele dividende, jääb kapitaliseeritus ka

edaspidi kõrgeks, sest siinsete pankade kasum-

likkus on hea ja laenuportfell kasvab mõõdukalt.

Joonis 3.1.16. Kapitali adekvaatsuse määra kvartalimuutus komponentide kaupa

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

-15

-10

-5

0

5

10

15

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015p

rots

end

ipun

kti

muud nõuded (vasak telg)omavahendid (vasak telg)krediidiriski nõuded (vasak telg)koguomavahendite suhtarv (parem telg)

Allikas: Eesti Pank

Joonis 3.1.17. Kapitaliseerituse ja finantsvõimenduse suhtarvud

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

2009 2010 2011 2012 2013 2014

finantsvõimenduse määr kapitali adekvaatsuse määr esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

Allikas: Eesti Pank

Taustinfo 2. Pangandussektori viivislaenude prognoos ja tugevusanalüüs

Makromajandusest lähtuvad eeldused

Viivislaenude20 prognoos ja tugevusanalüüs tugineb Eesti Panga 2015. aasta juuni prognoo-

sile, mille kohaselt kasvab Eesti majandus 2015. aastal 2,2%. Detsembriprognoosiga võrreldes

pole majanduskasvu väljavaade eriti muutunud: kasv jääb järgmisel kahel aastal Eesti pika-

ajalise kasvuvõimekuse, 3–4% juurde. Majanduskasvu panustavad nii hoogne sisetarbimine

kui ka taastuv välisnõudlus. Põhistsenaariumi kohaselt kasvab laenuportfell 2015. aastal 2,3%.

2016. ja 2017. aastal suureneb laenujääk nii majapidamiste kui ka ettevõtete laenamise toel

5–6%, sama palju kui nominaalne SKP.

Lisaks põhistsenaariumile on modelleeritud viis negatiivset riskistsenaariumit. Nende puhul on

eeldatud, et majanduskasv aeglustub põhistsenaariumiga võrreldes järsult, ühe kvartali jooksul

20 Üle 60 päeva maksetähtaega ületavad laenud

28

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

20, 15, 10 või 5 protsendipunkti. Täiendavas

makromudelis on arvesse võetud majan-

dusnäitajate omavaheline mõju ning loodud

neli terviklikku, erineva tõsidusega riskistse-

naariumit (vt joonis T2.1). Seejärel on kredii-

diriskimudeli abil hinnatud põhistsenaa-

riumi ja riskistsenaariumite võimalikku mõju

Eesti pangandussektorile. Tänu madalatele

baasintressimääradele on laenuteeninda-

mise kulud püsinud viimastel aastatel suhte-

liselt väikesed. See on parandanud ettevõ-

tete ja majapidamiste laenumaksevõimet.

Intressimäärad ei pruugi aga püsivalt nii

madalale jääda, mistõttu on kahe kõige

karmima riskistsenaariumi puhul eeldatud,

et baasintressimäär tõuseb, 4%ni.

Viivislaenude prognoos

Põhistsenaariumi kohaselt jätkub viivis-

laenude osakaalu aeglane vähenemine

laenuportfellis: 2015. aasta lõpuks vähem

kui 1,6%ni ning 2016.–2017. aastal veel

0,3 protsendipunkti, 1,3%ni (vt joonis T2.2).

Laenuportfelli kvaliteet paraneb eelkõige

tänu viivises olevate ettevõtete ja majapi-

damiste tarbimislaenude vähenemisele.

Maksetähtaega ületavate eluasemelaenude

osakaal jääb aga ligikaudu sama suureks

kui praegu. Laenumaksevõimet toetavad

madalad intressimäärad ja majandus-

kasvu kiirenemine, majapidamiste puhul

ka väike tööpuudus ja mõõdukas palga-

tõus. Viivislaenude osakaal laenuportfellis

on lähedal nii-öelda loomulikule tasemele,

mida võib pidada tavapärase laenutege-

vuse puhul paratamatuks. Tegelik viivislae-

nude osakaal võib prognoositust erineda,

kuna lootusetute nõuete mahakandmine

võib kujuneda eeldatust teistsuguseks või

majandusareng võtta teise suuna. Et arves-

tada majandusolukorra võimalikku halvene-

mist, on lisaks põhistsenaariumile analüü-

situd ka riskistsenaariumite mõju Eesti

pangandussektorile.

Reaalmajanduse väga ebasoodsaid

muutusi kajastavate riskistsenaariumite

korral halveneb märgatavalt laenuklientide

majanduslik olukord ja maksevõime. See

mõjutab omakorda negatiivselt pangan-

Joonis T2.1. Reaalse SKP eeldused põhi- ja riskistsenaariumite korral

12

13

14

15

16

17

18

19

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

mld

eur

ot

5 pp 10 pp 15 pp 20 pp

tegelik põhistsenaarium

Allikas: Eesti Pank

Joonis T2.2. Viivislaenude osakaal põhi- ja riskistsenaariumite korral

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

20

07

20

08

20

09

201

0

201

1

201

2

201

3

201

4

201

5

201

6

201

7

5 pp 10 pp 15 pp 15 pp + intressitõus20 pp + intressitõus

tegelik põhistsenaarium

Allikas: Eesti Pank

Joonis T2.3. Viivislaenude osakaalu suurim erinevus põhistsenaariumiga võrreldes

0

2

4

6

8

10

12

5 p

p

10 p

p

15 p

p

15 p

p

+ in

tre

ssi-

tõu

s

+ in

tre

ssi-

tõu

s

20

pp

pro

tsen

dipu

nkti

ettevõtete laenudmajapidamiste muud laenudeluasemelaenud

Allikas: Eesti Pank

29

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

dussektorit. Reaalsektori viivislaenude

osakaal kasvab eri riskistsenaariumite

korral 2–8%ni. Ettevõtete ja majapidamiste

muude laenude portfelli kvaliteet halveneb

kõige rohkem. Negatiivseima stsenaariumi

puhul on ettevõtete viivislaenude osakaal

10 protsendipunkti suurem kui põhistse-

naariumis ja majapidamiste muude laenude

oma 7 protsendipunkti suurem (vt joonis

T2.3). Riskistsenaariumite suhtes on kõige

vastupidavam eluasemelaenude port-

fell, mille viivislaenude osakaal on kõige

rängema stsenaariumi korral 2 protsen-

dipunkti suurem kui põhistsenaariumis.

Suured pangad on riskistsenaariumite

suhtes vähem haavatavad: viivislaenude

osakaal kasvab olenevalt šoki tugevusest

1,7–5,7%ni. Väikesed pangad on seevastu märgatavalt tundlikumad: maksetähtaega ületa-

vate laenude osakaal kasvab 5–29%ni. Väikesed pangad on osaliselt tundlikumad seetõttu, et

ettevõtete ja majapidamiste muude laenude osakaal on nende laenuportfellis suurem. Eelmise

Finantsstabiilsuse Ülevaatega võrreldes on viivislaenude tundlikkus sarnaste riskistsenaariu-

mite puhul mõnevõrra kasvanud. Šokkide suhtes on enim muutunud tundlikumaks viivislaenude

paranemise määr. Seekordsete riskistsenaariumite puhul on seega vähenenud tõenäosus, et

kord viivisesse sattunud laenud muutuvad taas toimivaks. Sellest hoolimata kasvab viivislae-

nude osakaal 2008. aasta majandussurutisega sarnase riskistsenaariumi korral vähem, kui see

tegelikult tol ajal suurenes.

Eestis tegutsevate pankade kasumi teenimise võime on hea. Riskistsenaariumite korral on

pankade laenukahjumieelne kasum vaid veidi väiksem kui põhistsenaariumis. Baasintressimäära

tõusu eeldavate stsenaariumite korral pankade kasum aga kasvab, sest intressimäära tõus kandub

küllaltki kiiresti üle laenuvõtjale ning pankade intressitulu suureneb. Intressimäära tõus mõjub küll

negatiivselt ettevõtete ja majapidamiste võimele laene teenindada, kuid selle tõttu lisandub viivis-

laene vähe. Pankade laenuallahindluste-eelne kasum on kõigi riskistsenaariumite korral suurem

kui viivislaenude mahu kasv (vt joonis T2.4). Sel ajal teenitud kasumist seega piisab laenukahjumite

katmiseks isegi siis, kui uued viivislaenud tuleks täielikult maha kanda.

Joonis T2.4. Kasumid ja viivislaenude muutus (III kv 2015 – IV kv 2017)

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

põ

hi-

stse

na

ari

um

5 p

p

10 p

p

15 p

p

mln

eur

ot

allahindluste-eelne kasumviivislaenude muutus ilma mahakandmisteta

Allikas: Eesti Pank

15 p

p

+ in

tre

ssi-

tõu

s

+ in

tre

ssi-

tõu

s

20

pp

Taustinfo 3. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusest tulenevad

muudatused

Pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiv21 oli üks 2014.  aasta olulisemaid

Euroopa Liidu finantssektorit puudutavaid õigusakte. Direktiiv on aluseks alates 2015. aasta

märtsi lõpust Eestis kehtivale finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusele.22 See kehtestab

ühtse raamistiku makseraskustes pankade probleemide lahendamiseks, et säilitada finantssta-

biilsus ja vältida või vähendada võimalikult palju vajadust kasutada kriisilahendamisel riigieel-

arve vahendeid. Lisaks on seaduse eesmärk tagada hoiustajate, investorite ja muude klientide

vahendite piisav kaitse ning krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide jätkuvus.

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014

22 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015003

30

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Seadusest tulenevad peamised muudatusedSeadus sätestab krediidiasutustele kriisilahendusmeetmed, reguleerib nende koostööd teiste ametiasutuste ja Euroopa Liidu institutsioonidega ning kohustab panku tegema regulaarseid sissemakseid kriisilahendusfondi. Seadus kohaldub Eestis asutatud krediidiasutustele ja inves-teerimisühingutele, nende Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtetele ja kolmandas riigis asutatud filiaalidele. Seadus jõustub ka valdusettevõtjatele, kes kuuluvad kas krediidiasu-tuse või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi. Kriisilahendusmeetmed saab jagada kolmeks:• kriisi ennetamise ja ärahoidmise meetmed,• varajase sekkumise meetmed,• kriisilahendusmeetmed ja -õigused.

Kriisilahendusasutus ehk vajalike meetmete võtja on Eestis seaduse kohaselt finantsinspekt-

sioon. Oluliste otsuste langetamisel, näiteks konkreetse kriisilahendusmeetme valikul, peab

finantsinspektsioon ära kuulama Eesti Panga arvamuse. Alates 2016. aastast võtab kriisilahen-

dusotsuseid23 vastu ühtne kriisilahendusnõukogu24, kuhu hakkavad kuuluma ühtse järelevalve-

mehhanismi liikmesriikide kriisilahendusasutused. Ühtne kriisilahendusnõukogu muu hulgas

kasutab ja haldab ka ühtset kriisilahendusfondi.

Kriisi ennetamise ja ärahoidmise meetmed

Pangad hakkavad koostama regulaarseid finantsseisundi taastamise kavasid, mida hindab

finantsinspektsioon. Finantsinspektsioon koostab samal ajal kriisilahenduskava iga panga või

pangagrupi kohta. Selles kavas sätestatakse kriisilahendusmeetmete või -õiguste valikud, mida

saab rakendada siis, kui krediidiasutus täidab seaduses sätestatud kriisilahendusmenetluse

algatamise tingimused (vt kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi). Seaduses on täpsemalt regulee-

ritud see, kuidas pangagrupi üksused, näiteks ema- ja tütarettevõtted, võivad teineteist grupi

sees rahaliselt toetada.

Varajase sekkumise meetmed

Nende meetmete abil saab ennetada kriisiolukorda ja neid võetakse juhul, kui krediidiasutus ei ole

veel maksejõuetuks muutunud, kuid tema finantsolukord on halvenenud. Finantsinspektsioonil

on näiteks õigus nõuda, et pank võtab finantsseisundi taastamise kavas esitatud meetmeid või

vahetab välja pangajuhi, või keelustada kasumi väljamaksmise. Kui meedet soovitakse kohal-

dada ühtse järelevalvemehhanismi alla kuuluva panga suhtes, siis kaasatakse otsustusprotsessi

ka Euroopa Keskpank.

Kriisilahendusmeetmed ja -õigused

Kriisilahendusmeetmeid saab võtta ainult siis, kui pank on makseraskustes või satub nendesse

tõenäoliselt, kui see on vajalik avaliku huvi tõttu ning kui ei ole teist lahendust, mis taastaks

panga maksevõime piisava aja jooksul. Meetmete võtmine peab arvestama ka finantsstabiil-

suse tagamise vajadust. Kinni tuleb pidada põhimõttest, mille kohaselt katavad kahjumi esmalt

aktsionärid ja seejärel võlausaldajad vastavalt nende nõuete rahuldamisjärgule. Ühe ja sama

rahuldamisjärgu võlausaldajaid tuleb alati kohelda võrdselt. Nii kriiside ennetamisel kui ka lahen-

damisel tuleb lähtuda põhimõttest, et ühelgi võlausaldajal ei tule katta krediidiasutuse kahjumit

suuremas ulatuses kui krediidiasutuse pankrotimenetluse korral.

23 Konkreetset liikmesriiki puudutava otsuse korral osaleb otsustusprotsessis ka asjasse puutuva liikmesriigi kriisilahendus-asutus. Otsused võetakse vastu konsensuslikult ning kui kokku lepitud tähtajaks kokkulepet saavutatud ei ole, siis langetakse otsus lihthäälteenamusega.

24 Kriisilahendusnõukogu on loodud ühtse kriisilahenduskorra määruse alusel: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014.

31

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Seaduse järgi saab pankade kriisilahendamiseks kasutada nelja meedet:• panga aktsiate ja vara võõrandamine, mida saab võtta üksnes koos mõne teise meetmega;• sildasutuse asutamine;• varade eraldamine;• kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine (ingl bail-in).

Kuigi esimesena tuleb alati kaaluda maksejõuetu krediidiasutuse lõpetamist ja likvideerimist,

lähtudes tavalisest maksejõuetusmenetlusest, võib avaliku huvi tõttu osutuda kasulikumaks

võtta kriisilahendusmeetmeid, et taastada krediidiasutuse toimevõime või jätkata vähemalt selle

kriitiliste funktsioonide täitmist.

Kriisilahendusfond

Pankade kriisilahendamise finantseerimiseks luuakse kriisilahendusfond, mille tarbeks

moodustatakse tagatisfondi juurde eraldi kriisilahenduse osafond. Selle osafondi vahendeid

saab vajaduse korral kasutada kriisiolukorra rahastamiseks juhul, kui krediidiasutuse aktsio-

närid või omanikud on kandnud juba kahjusid vähemalt 8% ulatuses kõikidest kohustustest ja

omavahenditest.

3.2. KINDLUSTUSETTEVÕTTED

Eesti kindlusturg jätkas 2015. aasta esimesel

poolel kasvamist: makseid koguti 5% rohkem kui

samal ajal aasta tagasi. Eelmise aasta esimese

poolega võrreldes on aga kindlustussektoris

kogutud preemiate kasv veidi aeglustunud,

elukindlustuses 16%lt 2%ni ning kahjukindlus-

tuses 7%lt 5%ni (vt joonis 3.2.1). Kindlustussektori

kogukasum oli 2015. aasta esimesel poolel

umbes sama suur kui aasta varem, 30 miljonit

eurot. Senise kasumlikkuse säilitamist ja suuren-

damist survestavad aga edaspidi nii mada-

late intressimäärade keskkond kui ka üpris tihe

konkurents.

Kuna kindlustusnõuete väljamaksed suurenesid,

vähenes Eestis tegutsevate kahjukindlustus-seltside tehniline tulem esimesel poolaastal

aasta võrdluses 9%, ligikaudu 2 miljoni euro

võrra. Neto kombineeritud suhe25 pisut halvenes,

juuni lõpus 89%ni. Mitme Eestis tegutseva kahju-

kindlustusseltsi neto kombineeritud suhe oli

seejuures kõrgem kui 100%. See viitab üpris

tugevale konkurentsile, mistõttu on hindu keeru-

line tõsta. Investeeringutelt teenitud netotulu,

mis toetas möödunud aastal märkimisväärselt

tegevuskasumi kujunemist, vähenes selle aasta

esimesel poolel ligikaudu 60%, 4 miljoni euro

25 Neto kombineeritud suhe = (esinenud kahjunõuded netona edasikindlustusest + neto tegevuskulud) / teenitud preemiad netona edasikindlustusest

võrra. Kuna kevadel hakkasid erakordselt madalal

tasemel olnud pikaajalised intressimäärad veidi

tõusma, ei saanud seltsid enam suurendada

kasumit varade väärtuse ümberhindluse arvelt.

Kahjukindlustusseltside kasum kahanes seetõttu

aasta võrdluses umbes 20%, 19 miljoni euroni.

Elukindlustuse tulemused aga paranesid.

Elukindlustusseltsid teenisid 2015. aasta esimesel

poolel 11 miljonit eurot kasumit, ligikaudu 5 miljoni

euro võrra rohkem kui aasta varem. Kasum kasvas

aga suuresti ühe seltsi tõttu, kes vähendas tehni-

lisi reserve. Nagu ka kahjukindlustuses, vähenes

elukindlustuse investeeringute netotulem tunta-

valt, sest varade väärtuse ümberhindluse mõju

Joonis 3.2.1. Eestis kogutud kindlustus-maksed ja kindlustusseltside kasum

-40

-20

0

20

40

60

80

0

10

20

30

40

50

60

70

80

2008 2010 2012 2014

mln

eur

ot

mln

eur

ot

elukindlustusmaksed (vasak telg)kahjukindlustusmaksed (vasak telg)elukindlustuse nelja kvartali kasum (parem telg)kahjukindlustuse nelja kvartali kasum (parem telg)

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

32

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

oli negatiivne. Investeeringute netotulem kahanes

aasta võrdluses 19 korda, 9,4 miljoni euro võrra.

Eesti kindlustussektori kapitaliseeritus püsib

Solventsus I raamistikus tugev, ent selles

ei kajastu riskidest tulenev kapitalivajadus.

2016. aastal rakenduv Solventsus II võtab kind-

lustusettevõtteid ohustavaid riske paremini

arvesse, kuna varasid ja kohustusi hinnatakse

turuväärtuses ja riskitundlikul viisil. See annab

ühelt poolt parema ülevaate kindlustusettevõtete

kapitalivajadusest, ent teisalt kasvab selle tõttu

suure tõenäosusega seltside kapitalipositsioo-

nide volatiilsus.

33

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

4. SÜSTEEMSELT OLULISED ARVELDUSSÜSTEEMID

4.1. RISKID JA JÄRELEVAATAJA HINNANG

Eesti Panga järelevaatamise alla kuuluvad kaks

süsteemselt olulist süsteemi: Eesti Panga hallatav

reaalajaline brutoarveldussüsteem TARGET2-

Eesti ja Eesti Väärtpaberikeskuse hallatav väärt-

paberiarveldussüsteem. Selle aasta alguses

võttis Eesti Pank järelevaatamisele ka kaardimak-

sete süsteemi. Kuna seal süsteemis töödeldavad

kaardimaksed moodustavad suure osa kõikidest

maksetest, avaldab kaardimaksete süsteem mõju

raharingluse toimimisele.

TARGET2-Eesti toimis 2015. aasta esimesel

poolel oluliste tõrgeteta ning süsteemi käidel-

davus oli 100%. Süsteemi haldurina tegi Eesti

Pank kaks talitluspidevuse testi, et tagada võima-

liku sidekatkestuse ja TARGET2 maksemooduli

tõrke korral valmisolek kriitiliste maksete arvel-

damiseks. Lisaks testiti süsteemihalduri toime-

võimet asenduspinnal, juhul kui põhitöökohta ei

saa kasutada. Mõlemad testid läksid edukalt.

Pankade likviidsuspuhvrid olid arvelduste sujuvaks toimimiseks piisavad ning pankade

vajadus Eesti Pangalt päevasisest laenu võtta

oli minimaalne. Päevasisest laenuvõimalust ehk

koondtagatise vastu avatud krediidiliini kasutasid

kuuest selle võimaluse loonud pangast kolm ja

sedagi vaid üksikul korral. Üleöölaenu pangad

ei vajanud. Keskpangas hoitava kohustusliku

reservi nõude suurus oli 148 miljonit eurot. Mitu

kommertspanka hoiab keskpangas vahendeid

nõutust märksa rohkem. Keskpangas hoitav

kontojääk kasvas 2015. aasta aprillis kaheksa

korda, ligikaudu 2 miljardi euroni, peamiselt

seetõttu, et üks suur pangagrupp muutis likviid-

susjuhtimist (vt joonis 4.1.1).

Eurosüsteemi süsteemselt olulised makse-

süsteemid, mida kasutavad Eestis tegutsevad

pangad arveldusteks – EBA Clearingu hallatav

jaemaksete arveldussüsteem STEP2 ja tähtaja-

line suurmaksete netoarveldussüsteem EURO1

– toimisid samuti tõrgeteta.

Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) hallatavas väärtpaberite arveldussüsteemis ei olnud

2015. aasta esimesel poolel ühtegi intsidenti ning

süsteem toimis 100%. Igal kuul arveldati keskmi-

selt 4400 tehingut koguväärtusega 9,5 miljonit

eurot. Arvelduste ebaõnnestumise määr, mis

näitab nende tehingute osatähtsust, mis arveldati

plaanitud arvelduspäevast hiljem, oli 0,03%. See

tähendab, et igal kuul hilines kas raha või väärt-

paberite puudumise tõttu 13 väärtpaberite ostu-

müügiülekannet. EVK eesmärk on hoida käidel-

davuse tase vähemalt 99,5% aastas ning arvel-

duste ebaõnnestumise määr alla 1% tehingutest.

Süsteemi teenustase vastas eesmärgiks võetud

määrale (vt joonis 4.1.2).

Pärast väärtpaberiarveldussüsteemi hindamist

2014. aastal andis järelevaataja EVK-le soovi-

tused riskide minimeerimiseks. EVK on viinud

neid soovitusi ellu plaanitust aeglasemalt, prae-

guseks on neist täidetud kolmandik. Eesti Pank

on samal ajal nõustunud lükkama osa soovituste

Joonis 4.1.1. Pankadevaheliste maksete käive, kohustusliku reservi nõue ja keskpangas hoitav kontojääk

0

500

mln

eur

ot

1000

1500

2000

2500

2012 2013 2014 2015

koondtagatis kuu keskmine kontojääk ESTA ja TARGET2 -Eesti maksete käive kohustusliku reservi nõue

Allikas: Eesti Pank

Joonis 4.1.2. Pankadevaheliste arveldussüs-teemide käideldavus

99,4%

99,5%

99,6%

99,7%

99,8%

99,9%

100,0%

2009 2011 2013 2015

väärtpaberite süsteem

TARGET2 -Eesti TARGET2 -Eesti aktsepteeritav käideldavus

väärtpaberite süsteemi aktsepteeritav käideldavus

Allikas: Eesti Pank

34

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

täitmist edasi, kuniks on selgunud Balti keskde-

positooriumite ühendamise üksikasjad ja mõju

Eesti Väärtpaberikeskusele.

Nets Estonia hallatavas Eesti kaardimak-sete süsteemis oli 2015. aasta esimesel poolel kuus intsidenti, mis tõid kaasa teenustaseme languse. Ööpäev läbi ja seitse

päeva nädalas toimivas kaardimaksete süsteemis

oli poole aasta jooksul kaardimaksete autorisee-

rimine häiritud 13 tundi ja 8 minutit. Kahel korral

ei toiminud mobiilmaksete ja e-kaubanduse

teenus, ülejäänud neljal korral jäi tegemata osa

pangaautomaadis ja makseterminalis algatatud

kaarditehingutest.

Raharinglus oli esimesel poolaastal enim häiritud

19.–20. mail poolteist päeva väldanud kaardisüs-

teemi tõrke tõttu. Selle tulemusel langes süsteemi

käideldavus allapoole eesmärgiks võetud taset

ehk 99,6%: süsteemi päevase aja käideldavus

oli mais 97,83% (vt joonis 4.1.3). See tõrge oli

viimaste aastate suurim: teise panga automaa-

dist ei saanud võtta sularaha ning keskeltläbi

kaks kolmandikku kaarditehingutest jäi tege-

mata. Intsident tekkis andmebaasi tõrke tõttu,

mis halvas kaarditehingute töötlemise. Nets

Estonia analüüsis probleemi põhjuseid ja võima-

likke lahendusi ning muutis süsteemi tarkvara ja

parandas andmebaasi ülesehitust, et vähendada

andmebaasi koormust ja vältida sarnase olukorra

kordumist. Süsteemihalduri sisse seatud protse-

duur turuosaliste – pankade ja kaupmeeste ning

tõsisemate tõrgete puhul ka avalikkuse – teavita-

miseks toimis selle intsidendi ajal korrektselt.

Joonis 4.1.3. Kaardimaksete süsteemi käideldavus 2015. aastal

97,5%

98,0%

98,5%

99,0%

99,5%

100,0%

jaan. veeb. märts apr. mai juuni juuli

tipptund (12 –19) tipptunni eesmärk (99,75%) päev (8 –12, 19–22) päevane eesmärk (99,6%) öine (22 –8) öine eesmärk (99,3%)

Allikas: Eesti Pank

35

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

LISA 1. MADALATE INTRESSIMÄÄRADE MÕJU FINANTSSEKTORILE

Väikese majanduskasvu ja aeglase inflatsiooni tõttu on keskpangad üle kogu maailma viinud

viimastel aastatel ellu leebet rahapoliitikat, mis on kaasa toonud erakordselt madalad intres-

simäärad. Sellise rahapoliitika eesmärk on võidelda deflatsiooniga ja aidata kaasa majandus-

kasvule, kuid sellega võivad samal ajal kaasneda finantssektori toimimist ohustavad muutused.

Kuna madalate intressimäärade keskkond jääb tõenäoliselt püsima ka keskpikas väljavaates, on

oluline hinnata, milline võib olla selle mõju Eesti finantssektorile.

Madalate baasintressimäärade tõttu valitseb turgudel suur rahapakkumine ja keskpangad

ostavad riigivõlakirju, mis kahandab võlakirjade tootlust. Investorid otsivad seetõttu muid varasid,

kuhu raha paigutada, ning võtavad tootluse säilitamise nimel suuremaid riske. See toob kaasa

varade hindade tõusu. Juhul kui riskihinnangute aluseks olevad tingimused peaks muutuma, võib

suurele varahindade tõusule järgneda nende järsk ja tugev korrektsioon. Sõltuvalt finantsasu-

tuste varade ja kohustuste struktuurist mõjutab intressimäärade tase nende tuluteenimisvõimet

ja pikas vaates ka maksevõimet. Lisaks võib suure rahapakkumise ja madalate intressimäärade

keskkond koos pangandust puudutavate

õigusnormide karmistumisega soodustada

pangandusvälise laenuvahenduse levikut.

Mõju varahindadele

Kuna Eesti väärtpaberiturgude maht on

väike ning kohaliku finantsturu osalistel ei

ole seal suuri positsioone, ei mõjuta siin-

sete väärtpaberiturgude sündmused märki-

misväärselt Eesti finantssektori stabiilsust.

Varahindade kallinemisega üleilmsetel

väärtpaberiturgudel on siiski kaasnenud

aktsiahindade tõus ka Tallinna börsil. Tallinna börsi arengut on mõjutanud nii

Eesti majanduse suhteliselt kiire kasv kui

ka riigi asukoha ja peamiste kaubandus-

partneritega seotud riskid. Kokkuvõttes on

siinse börsi aktsiaindeks alates 2012. aasta

algusest tõusnud üsna sarnases tempos

euroala ja Põhjamaade noteeritud aktsiate

hindadega (vt joonis L1.1).

Lisaks finantsvarade hindadele võivad

madalate intressimäärade mõjul tõusta

ka kinnisvara hinnad. Kuna finantsva-

rade tootlus on väike, muutub kinnisva-

rasse investeerimine atraktiivsemaks. See

mõjutab aga kinnisvaraturu aktiivsust ja

hinnataset. Lisaks on tänu madalatele intres-

simääradele rahastamiskulud väiksemad,

mistõttu saab teha laenude abil suuremaid

investeeringuid. Kinnisvara hinnad on Eestis

Joonis L1.1. Aktsiaindeksite muutus 2012. aasta algusest

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

2012 2013 2014 2015

OMX Tallinn S&P 500 OMX Stockholm 30 Euro Stoxx 50

Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 30.09.2015

Joonis L1.2. Kinnisvara hinnaindeksid (III kvartal 2003 = 1)

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

2004 2006 2008 2010 2012 2014

korterid hoonestatud elamumaa hoonestamata maa kinnisvara kokku

Allikas: maa-amet

36

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

viimastel aastatel tõusnud küllaltki tempo-

kalt, kiiremini kui on kasvanud majandus (vt

joonis L1.2). Kinnisvara hinnad on kerkinud

siiski madalalt tasemelt, sest nende korrekt-

sioon pärast kriisi oli üsna ulatuslik.

Kinnisvara hindade kõrvalekallet majanduse

põhinäitajate pikaajalisest suundumusest

saab hinnata kinnisvara hinna ja sissetu-

leku suhtarvu erinevusega selle pikaajali-

sest keskmisest. Tallinna ja Eesti korterite

mediaanhinna ja brutokuupalga suhtarvud

kerkisid 2015. aasta teises kvartalis pikaaja-

lise keskmise lähedale, kuid jäid siiski mada-

lamaks (vt joonis L1.3). Sissetulekute kiire

kasv ei pruugi siiski olla kooskõlas majan-

duse pikaajalise kasvusuundumusega.

Mõju pankadele

Sõltuvalt pankade varade ja kohustuste struktuurist mõjutab intressimäärade langus ja madal

tase intressitulude ja -kulude kaudu pankade võimet teenida tulu. Kasumlikkuse säilitamiseks

võivad pangad keskenduda tulusamatele teenustele, suurendada efektiivsust, võtta suuremaid

riske või muuta ärimudelit.

Eestis tegutsevad pangad on valdavalt n-ö universaalpangad: nende kasumlikkuses on oluline

roll kliendihoiuste kaasamisel ja reaalsektorile laenude andmisel. Varahaldus ja makseteenused

toetavad kasumlikkust, kuid kasumlikuna püsimiseks nendest ei piisa. Kui mitte arvestada tütar-

ettevõtetest teenitud dividenditulu, millel on ühekordne suur mõju, pärineb valdav osa Eestis

tegutsevate pankade ja välispankade filiaalide tuludest intressitulust (vt joonis L1.4).

Joonis L1.3. Korteritehingute mediaanhinna ja brutokuupalga suhtarv

Allikad: maa-amet, statistikaamet, Eesti Panga arvutused

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

Tallinn Eesti Tallinna pikaajaline keskmine Eesti pikaajaline keskmine

Joonis L1.4. Euroopa Liidu pankade tegevustulud liikide kaupa

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

7

Ru

me

en

ia

Un

ga

ri

Bu

lga

ari

a

Ho

rva

ati

a

Po

ola

Tše

hh

i

Kü

pro

s

Slo

vak

kia

Slo

vee

nia

Lä

ti

Ee

sti

Kre

ek

a

Ita

alia

His

pa

an

ia

Le

ed

u

Au

stri

a

Po

rtu

ga

l

eu

roa

la

Be

lgia

Eu

roo

pa

Liit

Ro

ots

i

Iiri

ma

a

Pra

nts

usm

aa

Üh

en

dk

un

ing

riik

Sa

ksa

ma

a

Ma

lta

Ho

llan

d

Taa

ni

Lu

kse

mb

urg

So

om

e

suht

ena

vara

des

se

muud tegevustulud netona tulud kauplemistegevuselt

puhasteenustasutulu puhasintressitulu

Allikad: Euroopa Keskpank, riikide keskpangad

37

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Eestis tegutsevad pangad rahastavad end

peamiselt kliendihoiuste ja emapankade

vahenditega. Siinsete pankade kohustus-telt makstav intressikulu on seetõttu

olnud üldiselt madalam kui rahaturu intres-

simäärad, välja arvatud siis, kui intres-

simäärad on kiiresti alanenud. Viimastel

aastatel on pankade intressikulusid aidanud

väiksena hoida hoiuste kiire kasv ja mada-

latest intressimääradest tingitud vähene

huvi tähtajalise hoiustamise vastu (vt joonis

L1.5). Viimase nelja kvartali jooksul maksid

pangad intressikulusid 16% ulatuses samal

ajal teenitud intressituludest.

Pankade laenuportfellid koosnevad val-

davalt ujuva intressimääraga väljastatud

laenudest. Intressimäär moodustub baas-

intressimäärast, milleks on kõige sageda-

mini 6 kuu EURIBOR, ning sellele lisatavast

riskimarginaalist, mis laenulepingu kehtivuse

ajal ei muutu. Baasintressimäära muude-

takse enamasti kaks korda aastas, iga kuue

kuu möödumisel. Pankadevahelise rahaturu

intressimäärade muutused kanduvad seega

küllaltki kiiresti edasi pankade teenitavasse

intressitulusse (vt joonis L1.6). Kui pank

suudab kaasata ressurssi vähemalt laenude

baasintressimäära hinnaga, siis teenib ta

selle muutumisest hoolimata vähemalt

laenulepingus fikseeritud riskimarginaali

osa.

Laene antakse tavaliselt pikema tähtajaga

kui ressursse kaasatakse. Pankade tule-

vane intressitulu oleneb seega rohkem

olemasolevate laenude intressimarginaalist

ja aegumistähtajast kui ressursi hinnast.

Keerulise majanduskeskkonna tõttu pärast

kriisi asusid pangad intressimarginaale taas

suurendama (vt joonis L1.7). Uute laenude

suurem marginaal on toetanud pankade

intressitulukust.

Baasintressimäärade alanemisega kaasneb

kohati üldise tulukuse vähenemine. Siin

on ühelt poolt ohuks krediidiasutuste

võimalik soov kasvatada riskantse-mate ja suurema marginaaliga laenude

Joonis L1.5. Nõuete ja kohustuste keskmised intressimäärad

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

2006 2008 2010 2012 2014

nõuete keskmine intressimäärkohustuste keskmine intressimäärnõuete ja kohustuste intressimäärade vahe6 kuu EURIBOR

Allikas: Eesti Pank

Joonis L1.6. Pankade nõuded intressimäära-vahemike kaupa

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

-0,3

–0%

0–

1%

1–

2%

2–

3%

3–

4%

4–

5%

5–

6%

6–

7%

7–

8%

8–

9%

30.06.201030.06.2015

Allikas: Eesti Pank

Märkus. Arvesse ei ole võetud nõudeid kesk- ja kommertspankade vastu.

Joonis L1.7. Uute laenude keskmised intressimarginaalid 6 kuu EURIBORi suhtes

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

3,5%

4,0%

4,5%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

ettevõtete pikaajalised laenudeluasemelaenud

Allikas: Eesti Pank

38

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

osakaalu. Teiselt poolt võivad pangad laenukäibe suurendamiseks leevendada laenutingimusi

või vähendada marginaale. Uute väljastatud laenude intressimarginaalid ei ole viimasel ajal

väga muutunud ning pangad ei ole viidanud kavatsusele neid lähiajal märkimisväärselt vähen-

dada. Riskantsemad laenud peavad olema igal juhul õigesti hinnastatud ning nende osakaal

laenuportfellis ei tohi üldise majandusolukorra halvenemise korral ohustada panga tegevuse

jätkusuutlikkust.

Negatiivsed intressimäärad Eesti pankades

Ressursi ülepakkumise ajal küsitakse hoiustamiselt intressi maksmise asemel kohati selle eest

tasu. Siinsed pangad juba küsivad tasu ressursi vastuvõtmise eest ja ka maksavad tasu ressursi

hoidmise eest keskpangale ja emapankadele. Negatiivse intressimääraga hoiustatud vahendid

moodustasid augusti lõpus ligikaudu 7% pankade kohustustest. Jaeklientidele ei ole hoiusta-

mise eest negatiivseid intressimäärasid kehtestatud.

Laenude hinna kujundamisel kasutavad pangad tavaliselt ühekordset teenustasu ja laenupe-

rioodi vältel tasutavat intressimäära. Intressimäär koosneb baasintressimäärast ja konkreet-

sele kliendile määratud lisaintressimäärast. Baasintressimäärana kasutatakse enamasti 6 kuu

EURIBORi, mõnes pangas vahel ka mitmest komponendist koosnevaid indekseid. Lepingutes

ei ole tavaliselt eraldi välja toodud seda, mis juhtub siis, kui baasintressimäär ja ka kogu intres-

simäär muutuvad negatiivseks.

Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei tohiks eeldada, et juhul kui baasintressimäära nega-

tiivseks muutumist ei ole lepingus käsitletud, siis on baasintressimäär 0%26. Kui aga intressi-

määra kujunemises ei ole täpselt kokku lepitud, vaid on viidatud tüüptingimustele, siis võib kredii-

diasutus baasintressimäära negatiivseks muutumise korral tüüptingimusi muuta. Krediidiasutus

peab sellest aga klienti enne teavitama ja jätma talle võimaluse lepingust taganeda.

Mõju kindlustusseltsidele

Madalate intressimäärade keskkond on üks peamisi kindlustusseltse ohustavaid riske. See

mõjutab kõige enam elukindlustust, kuna sealsed kohustused on kindlustusvõtjate ees sageli

pikaajalised. Kui intressimäärad langevad, siis kohustuste nüüdisväärtus suureneb. Suure osa

elukindlustusseltside investeeringutest moodustavad aga võlakirjad, mille tähtaeg on tihti lühem

kui kohustuste oma. Intressimäärade languse korral suureneb seetõttu investeeringute väärtus

kohustuste omaga võrreldes vähem, mis toob kindlustusettevõtetele kahju. Lisaks muudavad

erinevad tähtajad kindlustusandjad avatuks refinantseerimise riskile: tähtaja saabudes tuleb

varad investeerida väiksema tulususega, mis teeb kasumlikkuse säilitamise keeruliseks. See

puudutab eriti neid ettevõtteid, kes on väljastanud kõrge tagatud intressimääraga lepinguid.

Madalad intressimäärad ohustavad seega elukindlustusandjate kasumlikkust ja keskpikas ette-

vaates ka nende maksevõimet.

Euroopa kindlustus- ja tööandjapensionide järelevalve EIOPA 2014. aastal tehtud tugevus-analüüsi tulemuste kohaselt ei avaldu madalate intressimäärade keskkonnast tingitud prob-

leemid kindlustusseltside jaoks kohe. Kui intressimäärad püsivad aga madalal pikka aega, siis

26 Finantsinspektsiooni kiri nr 4.12-3/3149-1 pangaliidule, 09.12.2014.

39

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

on nende mõju suur27. Tugevusanalüüsis

osalenud Eestis tegutsevate kindlustusand-

jate tulemused näitasid, et madala intres-

simäära keskkonna püsimine on suur risk

pikaajaliste tagatud intressimääraga kohus-

tustega kindlustusandjatele. Praeguseks on

tugevusanalüüsi madalate intressimäärade

stsenaarium28 juba täitunud ja hetke tulu-

kõver on madalamal kui tugevusanalüüsis

kasutatu. Juhul kui seltsid ei võta asjako-

haseid meetmeid ega kohanda tegevust ja

strateegiat, siis võivad neil tekkida kohus-

tuste täitmise raskused kindlustusvõtjate

ees arvatust varem29.

Madalate intressimäärade tõttu ei ole seni

veel Eesti elukindlustuse kasumlikkus

märgatavalt vähenenud. Varade tootlus

on püsinud viimasel paaril aastal 1,3–2%

juures, ent seltside kasumlikkus on üpris

erinev. See, kuivõrd avatud on kindlustus-

andja madalatest intressimääradest tulene-

vatele riskidele, oleneb suuresti väljastatud

tagatud tulumääraga toodete mahust. Mida

rohkem on sõlmitud pikaajalisi garanteeritud

intressimääraga lepinguid, seda haavata-

vamad on seltsid madalate intressimäärade

keskkonna suhtes.

Tagatud intressimääraga kindlustusle-pingute portfell moodustas 2015. aasta

esimese poole lõpus 40% kogu sektori

kliendivarade mahust. 3,5% ja kõrgema

tagatud intressimääraga kindlustuslepin-

gute kohustused on aja jooksul pidevalt vähenenud. Sellest hoolimata on nende osakaal veel

endiselt suhteliselt suur: 2015. aasta esimesel poolel ligikaudu 60% (vt joonis L1.8). Lühiajaliselt

võivad elukindlustusseltsid intressimäärade languse korral oma investeerimistulemusi paran-

dada, kui lõikavad kasu vara väärtuse kasvust. Madalate intressimäärade püsima jäädes ei saa

sellisel viisil investeerimistulemusi kestlikult suurendada. Eestis tegutsevate elukindlustusselt-

side keskmine tagatud tulumäär oli 2015. aasta esimese poole lõpus 3%, üksnes pisut madalam

kui seltside investeerimisportfelli keskmine tootlikkus (vt joonis L.1.9).

27 Tugevusanalüüsis hinnati Euroopa kindlustussektori vastupidavust oletuslike tulevikustsenaariumite täitumise suhtes. Analüüs põhines 2016. aastal jõustuva Solventsus II raamistiku põhimõtetele. Solventsus II raames hinnatakse kindlustusselt-side varasid ja kohustusi turuväärtuses, mis võimaldab kohe määrata varade ja kohustuste väärtuse muutuse mõju omava-henditele ja seega ka solventsuskapitalinõude suhtarvule.

28 Kasutati 2011. aasta detsembri Jaapani tulukõverat.

29 Tugevusanalüüsi tulemused näitasid, et Euroopas tegutsevad kindlustusandjad võivad kogeda negatiivseid rahavooge keskmiselt 8–11 aasta pärast.

Joonis L1.8. Elukindlustusandja kindlustus-lepingute kohustuste jaotus garanteeritud intressimäära järgi

2,0%

2,5%

3,0%

3,5%

4,0%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

06.2

009

12.2

009

06.2

010

12.2

010

06.2

011

12.2

011

06.2

012

12.2

012

06.2

013

12.2

013

06.2

014

12.2

014

06.2

015

3,5 – 4,0% (vasak telg)3,0 – 3,5% (vasak telg)2,5 – 3,0% (vasak telg)alla 2,5% (vasak telg)turu keskmine garanteeritud intressimäär (parem telg)

Allikas: Eesti Pank

Joonis L1.9. Investeeringute jooksva aasta tulumäära ja turu keskmise garanteeritud intressimäära erinevus

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

06.2

009

12.2

009

06.2

010

12.2

010

06.2

011

12.2

011

06.2

012

12.2

012

06.2

013

12.2

013

06.2

014

12.2

014

06.2

015

Allikas: Eesti Pank

40

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Kõrge kvaliteediga varade väike tootlus

ning vajadus teenida piisavalt kasumit, et

katta pikaajalisi garanteeritud tulumääraga

kohustusi, võivad viia seltsid tulususe otsin-

guil suuremate riskide võtmiseni. Seltsid ei

ole seni eriti palju lisariske võtnud. Eestis

tegutsevate elukindlustusandjate investeeri-

misstrateegia on endiselt suhteliselt konser-

vatiivne. Portfelli krediidi- ja likviidsusrisk

on siiski pisut suurenenud: tähtajalisi hoiu-

seid on vähendatud ja investeeringuid on

suunatud ettevõtete võlakirjadesse.

Võlakirjade osatähtsus investeerimisport-

fellis on suurenenud, 76%ni, ning tähtaja-

liste hoiuste ja aktsiainvesteeringute oma

samal ajal vähenenud (vt joonis L1.10).

Võlakirjaportfelli riskitase ei ole siiski reitingute põhjal viimaste aastate jooksul tõusnud. Kõrge

kvaliteediga ehk kuni AA-reitinguga võlakirjad moodustasid 2015. aasta esimese poole lõpus

34% võlakirjaportfellist ning investeerimisjärgu võlakirjade osakaal ulatus 92%ni. Ettevaates

vähendab seltside stiimulit investeerimisriske märkimisväärselt suurendada Solventsus II

rakendumine 2016. aastal. Erinevalt praegu kehtivast raamistikust, mis ei ole riskitundlik, tuleb

Solventsus II raames katta riskid piisavas ulatuses omavahenditega.

Mõju investeerimis- ja pensionifondidele

Baasintressimäärade langusega kaasnev võlakirjade tootluse kahanemine mõjutab võlakirja-

desse investeerivate fondide tootlusi. Muude finantsvarade hinnad samal ajal tõusevad, sest

nõudlus tulusamate varade järele on suurem. Fondid võivad seetõttu võtta parema tootluse

nimel suuremaid riske ja investeerida varasemast mahukama osa varadest näiteks aktsiatesse.

Investeerimisfondide puhul on madalate intressimäärade võimalik mõju kandunud fondivalit-

sejalt otse fondiinvestorile. Madalad intressimäärad finantsstabiilsust otse fondivalitsejate kaudu

seega ei mõjuta.

Madalate intressimäärade mõju pensionifondidele sõltub kogumispensionisüsteemist. Need

võib jagada suures plaanis kaheks: määratud väljamaksetega ja määratud sissemaksetega

süsteemid. Esimese puhul on kindlaks määratud tulevase pensioni suurus ning teise puhul regu-

laarselt pensioniks kogutava summa suurus, kuid mitte tulevikus saadav pension. Madalate

intressimäärade keskkond mõjutab just määratud väljamaksetega kogumispensionisüsteemi,

kuna pensionivara investeerivatel fondidel ei ole võimalik piisavalt teenida. Need fondid ei pruugi

seetõttu suuta tulevikus oma kohustusi täita. Nii Eestis kui ka kogu Euroopas on aga kogu-

mispensionide hulgas levinud määratud sissemaksetega süsteemid. Nii nagu investeerimisfon-

dide puhul, on ka siin madalatest intressimääradest tulenev võimalik negatiivne mõju kandunud

fondivalitsejalt investorile. Madalad intressimäärad finantssektori stabiilsust otse pensionifon-

dide valitsejate kaudu seega ei mõjuta.

Kuna Eesti pensionifondide investeeringud on seadusega piiratud, on nende investeeringute

struktuur teiste investeerimisfondide omaga võrreldes märksa konservatiivsem. See kajastub

Joonis L1.10. Investeerimisportfelli jaotus juuni kuu seisuga

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2011 2012 2013 2014 2015

tähtajalised hoiused võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid aktsiad ja muud osalused

Allikas: Eesti Pank

41

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

suhteliselt väiksemas aktsia- ja aktsiariskiga investeeringute osakaalus. Pensionifondide toot-

likkus on seetõttu madalate intressimäärade keskkonnas suhteliselt väiksem kui investeerimis-

fondide oma keskmiselt. Pensionifondide varade väärtuse kahanemise risk on seevastu intres-

simäärade võimaliku tõusu korral keskmiselt väiksem kui investeerimisfondidel.

Hoolimata madalatest intressimääradest ei ole viimasel kolmel aastal investeerimis- ja pensioni-

fondide varade struktuur märkimisväärselt muutunud. See annab alust arvata, et Eesti fonditurul

ei ole laiaulatuslikult lisariske võetud.

Kokkuvõte

Madalate intressimäärade keskkond mõjutab Eestis eelkõige pankade ja kindlustusseltside

teenitavat tulu. Kuna ujuva intressimääraga väljastatud laenude osakaal on suur, kandub mada-

late rahaturuintressimäärade mõju Eestis tegutsevate pankade netointressituludesse küllaltki

lühikese viitajaga. Puhasintressitulu ei tohiks siiski märgatavalt väheneda, sest pankade

intressikulud on väikesed. Lisaks on laenuportfellis kasvanud suurema marginaaliga laenude

osatähtsus ja see toetab intressitulu kogunemist. Madalate intressimäärade kestva mõju suhtes

on kõige haavatavamad kindlustusseltsid, kelle varadelt teenitav tulu jääb väikeseks. Iseäranis

tundlikud on seltsid, kelle kohustustest moodustavad suure osa pikaajalised tagatud intressi-

määraga kindlustuslepingud.

42

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

LISA 2. KODU- JA VÄLISMAISE SKP ŠOKI NING RAHAPOLIITIKA ŠOKI MÕJU EESTI PANGANDUSSEKTORI LAENUKVALITEEDILE

Sissejuhatus

Hindamaks kodu- ja välismaise SKP ning rahapoliitika šoki mõju Eesti pankade laenukvaliteedile

on siin lisateemas koostatud struktuurne vektorautoregressiivne mudel (ingl structural vector

autoregressive model, SVAR). SVAR-mudeli eelis tavalise VAR-mudeli ees on see, et puhtalt

andmepõhisele VAR-mudelile saab lisada teoreetilise struktuuri. SVAR-mudeliga tehtud analüüs

on täienduseks Eesti Panga struktuursele krediidiriski mudelile. Krediidiriski mudeli abil saab

analüüsida detailsemalt kliendigruppe ja turusegmente. SVAR-mudel võimaldab aga tuvastada

eri kanalite rolli laenukvaliteedi kujunemises ja testida, kas finantssektoril on reaalmajandusele

ka tagasimõju (ingl feedback effect).

Andmed ja metoodika

Hinnatakse seitsmemõõtmeline SVAR-mudel, mis koosneb kodumaisest ja välismaisest osast.

Kodumaine osa hõlmab nelja reaal- ja finantssektori tunnust: SKP reaalkasv elaniku kohta,

viivislaenude määr, SKP deflaatori põhine inflatsioon ja laenuintressimäär. Mudeli välismaine osa

koosneb kolmest euroala tunnusest: SKP reaalkasv elaniku kohta, SKP deflaatori põhine inflat-

sioon ja kolme kuu EURIBOR. Laenukvaliteedi lähendina on kasutatud viivislaenude määra, mis

on leitud üle 60 päeva viivises olevate laenude osakaaluna laenuportfellis. Tabelis L2.1 on toodud

mudelis kasutatavate tunnuste kirjeldav statistika.

Mudelis on kasutatud kvartaliandmeid 1997. aasta teisest kvartalist kuni 2015. aasta teise kvar-

talini. Mudelisse on kaasatud kõik tunnused kuni kahe kvartali viitajaga: ühelt poolt on soov

kaasata parema dünaamika hõlmamiseks võimalikult palju viitaegu ning teiselt poolt on Eesti

aegread suhteliselt lühikesed. Et kõrvaldada Eesti SKP aegrealt üks ebaharilik vaatlus, on Eesti

SKP võrrandisse lisatud veel 2004. aasta teise kvartali fiktiivne muutuja. Rohkem fiktiivseid

muutujaid mudelisse lisatud ei ole. Errit ja Uusküla (2013)30 on näidanud, et 2009. aasta kriisi

fiktiivsete muutujate lisamine mudelisse vähendas Eesti reaal- ja finantssektori tunnuste tundlik-

kust rahapoliitika šokkidele suhtes.

Mudeli vealiikmetele on seatud majandusteooriast tulenevad lühiajalised piirangud: ette on

määratud, kas šokk mingile tunnusele saab samal perioodil mõjutada teisi tunnuseid või mitte.

Mudeli majandusteoreetilised eeldused on järgmised: 1) finantstunnused reageerivad šokkidele

30 Errit, G.; Uusküla, L. (2013) Euro area monetary policy transmission in Estonia. Baltic Journal of Economics, 14(1–2), 55–77

Tabel L2.1. Mudelis kasutatavate tunnuste kirjeldav statistika perioodil II kv 1997 – II kv 2015 (n=73)

Keskmine Standardhälve

Eesti SKP elaniku kohta kvartal-kvartalisse kasv (tähistus edaspidi GDP) 1,061 2,127

Eesti viivislaenude määr (NPLR) 2,340 1,882

Eesti SKP deflaatori põhine inflatsioon (INF) 1,275 1,233

Eesti laenuintressimäär (LIR) 6,892 3,305

Euroala SKP elaniku kohta kvartal-kvartalisse kasv (tähistus edaspidi GDPEA) 0,256 0,663

Euroala SKP deflaatori põhine inflatsioon (INFEA) 0,394 0,226

Kolme kuu EURIBOR (EUB) 2,479 1,584

Allikad: Eesti Pank, Eurostat, statistikaamet, Eesti Panga arvutused

43

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

kiiremini kui reaalmajanduse tunnused (sama moodi nagu Hoggarth et al. (2005)31 lähenemine),

nii et kodumaine SKP reageerib viitajaga finantstunnuste šokkidele ja finantstunnused reagee-

rivad samal perioodil SKP šokile; 2) rahapoliitika šokk on ortogonaalne euroala majanduskasvu

ja inflatsiooniga (Christiano et al. (1999))32. Mudeli struktuur eeldab, et kodumaine SKP mõjutab

kõiki kodumaiseid tunnuseid samaaegselt, kuid ülejäänud kodumaised tunnused ei mõjuta

kodumaist SKPd samaaegselt. Sama kehtib euroala tunnuste kohta: euroala SKP mõjutab kõiki

tunnuseid, sh Eesti omasid samaaegselt, kuid ülejäänud euroala tunnused ei mõjuta euroala

SKPd samaaegselt, välja arvatud EURIBOR, millel on samaaegne mõju Eesti intressimäärale.

Lisaks eeldatakse, et Eesti tunnused ei saa mõjutada euroala tunnuseid nii nagu Erriti ja Uusküla

(2013) lähenemise puhul. Hinnatava mudeli lihtsustatud kuju on toodud võrrandis (1) ja seatud

piirangud on kirjeldatud võrranditega (2) ja (3).

Punktiga tähistatud maatriksi element tähistab mudeliga hinnatavat koefitsienti ning AA2yt-2 on

modelleeritud sama moodi nagu AA1yt-1.

Tulemused

Tulemused ei ole tundlikud mudeli eri spetsifikatsioonide suhtes, kus eeldatakse erinevat šokki-

dele reageerimise kiirust või lisatakse mudelisse kriisi fiktiivne muutuja. Joonistel L2.1–L2.3 on

toodud viivislaenude määra (NPLR) reaktsioon kodumaise SKP, välismaise SKP ja rahapoliitika

šokile, lähtudes ülaltoodud põhispetsifikatsioonist. Joonis kajastab reaktsiooni kodumaise ja

euroala SKP negatiivsetele muutustele ning EURIBORi tõusule, šoki suuruseks on üks stan-

dardhälve. Teiste tunnuste reaktsioon nendele šokkidele ning kõigi tunnuste reaktsioon muudele

šokkidele ei ole siin välja toodud, kuid on soovi korral autoritelt kättesaadav.

Kodumaise SKP kahanemine ühe standardhälbe võrra, st 2,1 protsendipuntki, omab kõige

tugevamat mõju viivislaenude määrale poolteist aastat pärast šokki, kui viivislaenude määr on

31 Hoggarth, G.; Sorensen, S.; Zicchino, L. (2005) Stress tests of UK banks using a VAR approach. Bank of England Working Paper no. 282

32 Christiano, L. J., Eichenbaum, M., & Evans, C. L. (1999). Monetary policy shocks: What we have learned and to what end? Handbook of Macroeconomics, 1A, 65–148

kiiremini kui reaalmajanduse tunnused (sarnaselt Hoggarth et al.2 lähenemisele), nii et kodumaine SKP reageerib viitajaga finantstunnuste šokkidele ja finantstunnused reageerivad samal perioodil SKP šokile; teiseks, et rahapoliitika šokk on ortogonaalne euroala majanduskasvu ja inflatsiooniga3. Mudeli struktuur eeldab, et kodumaine SKP mõjutab kõiki kodumaiseid tunnuseid samaaegselt, samas kui ülejäänud kodumaised tunnused ei mõjuta kodumaist SKPd samaaegselt. Sama kehtib euroala tunnuste jaoks; euroala SKP mõjutab kõiki tunnuseid, sh Eesti omasid, samaaegselt; samas kui ülejäänud eruoala tunnused ei mõjuta euroala SKPd samaaegselt, välja arvatud euribor, millel on samaaegne mõju Eesti intressimäärale. Lisaks eeldatakse, et Eesti tunnused ei saa mõjutada euroala tunnuseid sarnaselt Errit ja Uusküla (2013) lähenemisele. Hinnatava mudeli lihtsustatud kuju on toodud võrrandis (1) ja seatud piirangud on kirjeldatud võrranditega (2) ja (3).

𝐴𝐴𝐴𝐴𝑡𝑡 = 𝐴𝐴𝐴𝐴1𝐴𝐴𝑡𝑡𝑡1 + 𝐴𝐴𝐴𝐴2𝐴𝐴𝑡𝑡𝑡2 + 𝐵𝐵𝐵𝐵𝑡𝑡 (1)

𝐴𝐴 =

⎣⎢⎢⎢⎢⎢⎡1 0 0 0 . 0 0. 1 0 0 . 0 0. . 1 0 . 0 0. . . 1 . . 00 0 0 0 1 0 00 0 0 0 . 1 00 0 0 0 . . 1⎦

⎥⎥⎥⎥⎥⎤

; 𝐴𝐴𝑡𝑡 =

⎣⎢⎢⎢⎢⎢⎡𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝑡𝑡𝑁𝑁𝐺𝐺𝑁𝑁𝑁𝑁𝑡𝑡𝐼𝐼𝑁𝑁𝐹𝐹𝑡𝑡𝑁𝑁𝐼𝐼𝑁𝑁𝑡𝑡

𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐸𝐸𝐸𝐸𝑡𝑡𝐼𝐼𝑁𝑁𝐹𝐹𝐸𝐸𝐸𝐸𝑡𝑡𝐸𝐸𝐸𝐸𝐵𝐵𝑡𝑡 ⎦

⎥⎥⎥⎥⎥⎤

; 𝐵𝐵𝑡𝑡 =

⎣⎢⎢⎢⎢⎢⎢⎡ 𝐵𝐵𝑡𝑡

𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺

𝐵𝐵𝑡𝑡2

𝐵𝐵𝑡𝑡3

𝐵𝐵𝑡𝑡4

𝐵𝐵𝑡𝑡𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐸𝐸𝐸𝐸

𝐵𝐵𝑡𝑡6

𝐵𝐵𝑡𝑡𝑀𝑀𝐺𝐺 ⎦⎥⎥⎥⎥⎥⎥⎤

(2)

𝐴𝐴𝐴𝐴1𝐴𝐴𝑡𝑡𝑡1 =

⎣⎢⎢⎢⎢⎡

. . . . . . .

. . . . . . .

. . . . . . .

. . . . . . .0 0 0 0 . . .0 0 0 0 . . .0 0 0 0 . . .⎦

⎥⎥⎥⎥⎤

⎣⎢⎢⎢⎢⎢⎡𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝑡𝑡𝑡1𝑁𝑁𝐺𝐺𝑁𝑁𝑁𝑁𝑡𝑡𝑡1𝐼𝐼𝑁𝑁𝐹𝐹𝑡𝑡𝑡1𝑁𝑁𝐼𝐼𝑁𝑁𝑡𝑡𝑡1𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐺𝐸𝐸𝐸𝐸𝑡𝑡𝑡𝑡𝐼𝐼𝑁𝑁𝐹𝐹𝐸𝐸𝐸𝐸𝑡𝑡𝑡𝑡𝐸𝐸𝐸𝐸𝐵𝐵𝑡𝑡𝑡1 ⎦

⎥⎥⎥⎥⎥⎤

;𝐵𝐵 =

⎣⎢⎢⎢⎢⎢⎡

. 0 0 0 0 0 00 . 0 0 0 0 00 0 . 0 0 0 00 0 0 . 0 0 00 0 0 0 . 0 00 0 0 0 0 . 00 0 0 0 0 0 . ⎦

⎥⎥⎥⎥⎥⎤

(3)

Punktiga tähistatud maatriksi element tähistab mudeliga hinnatavat koefitsienti ning 𝐴𝐴𝐴𝐴2𝐴𝐴𝑡𝑡𝑡2on modelleeritud sama moodi nagu 𝐴𝐴𝐴𝐴1𝐴𝐴𝑡𝑡𝑡1.

TulemusedTulemused ei ole tundlikud erinevate mudeli spetsifikatsioonide suhtes, kus eeldatakse erinevat šokkidele reageerimise kiirust või lisatakse mudelisse kriisi fiktiivne muutuja. Joonisel 1 on toodud viivislaenude määra (NPLR) reaktsoon kodumaise SKP, välismaise SKP ja rahapoliitika šokile lähtudes ülaltoodud baasspetsifikatsioonist. Joonis kajastab reaktsiooni negatiivsetele arengutele kodumaises ja euroala SKPs ning euribori tõusule, šoki suuruseks on üks standardhälve. Teiste tunnuste reaktsioon nendele šokkidele ning kõigi tunnuste reaktsioon muudele šokkidele ei ole ruumi puudusel siin välja toodud, kuid on soovi korral autoritelt kättesaadav.

2 Hoggarth, G.; Sorensen, S.; Zicchino, L. (2005) Stress tests of UK banks using a VAR approach. Bank of England Working Paper no 282 3 Christiano, L. J., Eichenbaum, M., & Evans, C. L. (1999). Monetary policy shocks: What we have learned and to what end? Handbook of Macroeconomics, 1A, 65–148

44

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

0,28 protsendipunkti kõrgem. Reaktsioon

viivislaenude määras on pikaaegne ning

statistiliselt oluline kuni kümme kvartalit.

Sellist reaktsiooni põhjustab põhiliselt kodu-

maine SKP ise, samal ajal kui kodumaised

intressimäärad ei reageeri kodumaise SKP

šokile statistiliselt oluliselt.

Euroala SKP kahanemine ühe standard-

hälbe võrra, st 0,7 protsendipunkti, tõstab

Eesti viivislaenude määra pisut vähem kui

kodumaine šokk, viivislaenude määr tõuseb

kuni 0,24 protsendipunkti. Reaktsioon on

lühiajalisem, muutub statistiliselt mitte-

oluliseks viie kvartali pärast ning muutub

edaspidi negatiivseks ja statistiliselt mitte-

oluliseks. Selle reaktsiooni taga on taas

kord peamiselt kodumaine SKP, samal

ajal kui inflatsioonitase, EURIBOR ja kodu-

maine intressimäär alanevad. Negatiivset

reaktsiooni intressimäärades võib seletada

vastutsüklilise majanduspoliitikaga.

EURIBORi tõusul ühe standardhälbe võrra,

st 1,6 protsendipuntki, on tugevaim mõju

kaks aastat pärast šokki, kui viivislae-

nude määr tõuseb 0,30 protsendipunkti.

Eesti tunnused reageerivad rahapoliitika

šokile tundlikumalt kui euroala tunnused,

mis ühtib Erriti ja Uusküla (2013) tulemus-

tega. Kodumaised intressimäärad ja SKP

reageerivad sellele šokile tugevalt, mis viib

pikaajalise ja statistiliselt olulise mõjuni

viivislaenude määras. See tulemus on

sarnane varasemates uuringutes leituga,

et intressimäära šokil on laenukvaliteedile

püsivam mõju kui nõudluse šokil (Marcucci

ja Quagliariello (2008))33.

Üks võimalus testida tagasimõju, mis näitab

laenukvaliteedi mõju reaalmajandusele, on

analüüsida SKP reaktsiooni šokile viivislae-

nude määras. Käesolev mudel ei näita, et

laenukvaliteet mõjutaks omakorda SKPd,

tulemusi pole jällegi esitatud, kuid need

on soovi korral kättesaadavad autoritelt.

Viivislaenude määra šoki mõju SKP-le on

33 Marcucci, J.; Quagliariello, M. (2008) Is bank portfolio riskiness procyclical? Evidence from Italy using a vector autoreg-ression. Journal of International Financial Markets, Institutions and Money, 18, 46–63.

Joonis L2.1. Viivislaenude reaktsioon kodumaise SKP šokile

0 5 10 15 20

impulsireaktsioon95% usaldusvahemik

kvartal

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

pro

tsen

dip

unkt

iJoonis L2.2. Viivislaenude reaktsioon euroala SKP šokile

kvartal0 5 10 15 20

-0,2

-0,4

-0,6

0,0

0,2

0,4

0,6

impulsireaktsioon95% usaldusvahemik

pro

tsen

dip

unkt

i

Joonis L2.3. Viivislaenude reaktsioon EURIBORi šokile

kvartal

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

0 5 10 15 20

impulsireaktsioon95% usaldusvahemik

pro

tsen

dip

unkt

i

45

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

statistiliselt oluline ainult ühes kvartalis ning mõju suurus on suhteliselt väike. Ka rahvusvahe-

lised uuringud on leidnud, et tagasimõju on suhteliselt nõrk (Marcucci ja Quagliariello (2008)) või

statistiliselt ebaoluline (Hoggarth et al. (2005)).

Maksimaalne mõju 1% negatiivsele šokile kodumaise SKP kasvus on seotud 0,06% kõrgema

viivislaenude määraga, 1% negatiivne šokk euroala SKP kasvus on seotud 0,04% kõrgema

viivislaenude määraga ja 1% EURIBORi kasvu šokk 0,20% kõrgema viivislaenude määraga.

Viivislaenude reaktsioon šokkidele on reaktsiooni suuruse ja dünaamika poolest sarnane Eesti

Panga krediidiriski mudeli omaga. Eesti Panga krediidiriski mudel on samas mittelineaarne

ning suurematel šokkidel on selles mudelis suhteliselt tugevam mõju. Nii on reaktsiooni suurus

sarnane krediidiriski mudelis ja käesolevas SVAR-mudelis, kui šoki suuruseks on kodumaise

SKP kahanemine 10%. Väiksemate šokkide korral on krediidiriski mudeli reaktsioon väiksem

ja SVAR-mudeli reaktsioon suurem. Kodumaise SKP vähenemine 10% on mõlemas mudelis

seotud viivislaenude määra tõusuga 1,3–1,4 protsendipunkti.

46

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

LISA 3. FINANTSSEKTORI STRUKTUUR

Lühiülevaade

Eesti finantssektor on väga pangan-

duskeskne. Kuigi pärast 2008. aas-

ta majanduslangust on pankade

osatähtsus ja ka arv (vt tabel L3.1)

mõnevõrra vähenenud, moodustava

pangad endiselt ligikaudu 70% finants-

sektori varadest. Lisaks moodustavad

liisinguühingud, kes on valdavalt suurte

pangagruppide omanduses, umbes

6% sektorist. Pärast kohustusliku

kogumispensioni süsteemi sissesead-

mist on üheks oluliseks finantssek-

tori osaks kerkinud investeerimis- ja

pensionifondid, mis moodustavad

kogu sektorist ligikaudu kümnendiku.

Kapitaliturud on jäänud finantseerimis-

allikana tagaplaanile, nende osakaal finantssektoris on vaid 8%. Teiste Euroopa Liidu riikidega

võrreldes on Eesti kapitaliturud suhtena SKPsse ühed väiksemad. Lisaks on Euroopa vähimate

seas Eesti kindlustussektori osatähtsus, vaid 5% finantssektorist. Kuigi viimastel aastatel on

küllaltki kiiresti kasvanud hoiu-laenuühistud, era- ja riskikapitalifondid ning pangandussekto-

rivälised tarbijakrediidi ettevõtted (nn kiirlaenufirmad), on nende osakaal Eesti finantssektoris

endiselt võrdlemisi väike (vt joonis L3.1).

Lisaks sellele, et Eesti finantssektor on panganduskeskne, on selle olulisemad valdkonnad osali-

selt turu väiksuse tõttu kontsentreerunud. Viis suurimat krediidiasutust moodustavad pangandus-

sektori koguvaradest ligikaudu 90%: selle näitaja alusel on Eesti pangandus Euroopa Liidu riikide

Tabel L3.1. Finantsinspektsiooni järelevalve all olevate finantsasutuste arv

31.12.2010 31.12.2014

Krediidiasutused 18 15

sh filiaalid 11 7

Elukindlustusseltsid 5 5

sh filiaalid 0 1

Kahjukindlustusseltsid 14 13

sh filiaalid 5 4

Fondivalitsejad 16 17

Investeerimisühingud 8 4

Makseasutused 0 10

Kindlustusvahendajad 35 46

sh filiaalid 2 6

Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja 1 1

Reguleeritud turu korraldaja 1 1

Allikas: finantsinspektsioon

Joonis L3.1. Eesti finantssektori varade maht ja selle suhe SKPsse 2015. aasta märtsi lõpus

109%

17%

5% 3% 0.4%10%

3%10%

0.2% 2% 1%

0

5

10

15

20

25

mld

eur

ot

Allikas: finantsinspektsioon*2014. aasta lõpus

kre

diid

iasu

tuse

d

inve

ste

eri

mis

- ja

p

en

sio

nif

on

did

elu

kin

dlu

stu

s

ka

hju

kin

dlu

stu

s

inve

ste

eri

mis

üh

ing

ud

ak

tsia

turg

võla

kir

jatu

rg

liisi

ng

uü

hin

gu

d

ho

iula

en

uü

his

tud

era

- ja

ris

kik

ap

ita

li-fo

nd

id*

kiir

lae

nu

d*

47

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

seas üks kontsentreerunumaid. Umbes

kolmveerandit investeerimis- ja pensio-

nifondide varadest haldab kolm suurimat

fondivalitsejat. Kindlustussektor on samuti

väga koondunud: 2014. aastal laekus 83%

elukindlustusmaksetest kolmele suuri-

male seltsile. Kahjukindlustuse turuosa on

jaotunud seltside vahel natuke ühtlasemalt.

Muud finantssektori valdkonnad on samuti

küllaltki kontsentreerunud.

Eesti finantssektor on omandisuhete kaudu

tihedalt seotud Põhjamaadega (vt joonis

L3.2). Valdav osa Eesti finantssektorist –

eelkõige krediidiasutused, kindlustusseltsid

ja fondivalitsejad – kuulub Põhjamaade

finantsgruppide omandusse. Eestis suuri

panku omavatele finantsgruppidele kuuluvad tihtipeale pankade kaudu ka suurimate turu-

osadega kindlustusseltsid, fondivalitsejad ja liisinguühinguid. Eesti residentide omanduses on

suhteliselt väike osa finantssektorist, kuid kõik makseasutused ning oluline osa fondivalitsejatest

ja investeerimisühingutest kuuluvad Eesti omanikele.

Pangandussektor

Suurima osa Eesti finantssektorist moodustavad pangad. Eestis tegutses 2015. aasta juuni lõpu

seisuga 16 krediidiasutust, nende hulgas seitse välismaiste krediidiasutuste filiaali. 2015. aasta

esimesel poolel lisandus üks uus, peamiselt kodumaisel kapitalil põhinev pank. Pankade varad

moodustasid 2015. aasta juuni lõpus 22,2 miljardit eurot ehk 112% SKPst, mis on Euroopa Liidu

riikide seas üks väikseimaid (vt joonis L3.3). Lisaks võivad Eestis pakkuda pangateenuseid piiri-

üleselt rohkem kui 300 Euroopa Liidu finantsasutust.

Joonis L3.2. Finantssektori omandus residentsuse järgi 2014. aasta lõpus

0%

20%

40%

60%

80%

100%

kre

diid

i-as

utu

sed

kah

ju-

kin

dlu

stu

s

elu

kin

dlu

stu

s

fon

div

alits

eja

d

inve

ste

eri

mis

-ü

hin

gu

d

mak

seas

utu

sed

teised Saksamaa Venemaa Taani Soome Rootsi Eesti

Allikas: finantsinspektsioon

Joonis L3.3. Euroopa Liidu riikide pangandussektori varade maht 2015. aasta juuni lõpus

1550

%

667%

0%

100%

200%

300%

400%

500%

600%

Lu

kse

mb

urg

Ma

lta

Üh

en

dk

un

ing

riik

Iiri

ma

a

Kü

pro

s

Ro

ots

i

Ho

llan

d

Taa

ni

Au

stri

a

His

pa

an

ia

Pra

nts

usm

aa

Po

rtu

ga

l

So

om

e

Be

lgia

Sa

ksa

ma

a

Kre

ek

a

Ita

alia

Ho

rva

ati

a

Lä

ti

Slo

vee

nia

Tše

hh

i

EE

ST

I

Bu

lga

ari

a

Un

ga

ri

Po

ola

Slo

vak

kia

Le

ed

u

Ru

me

en

ia

suht

ena

SK

Pss

e

kodumaised pangadvälismaiste pankade tütarettevõtted ja filiaalid

Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat

48

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Eesti pangandussektori praegune struk-

tuur kujunes välja 1990. aastate lõpus ja

2000. aastate alguses: pärast Aasia-

Vene kriisi vähenes pankade arv märga-

tavalt ja Eesti pangandusturule sisenesid

Põhjamaade suured pangagrupid. Sellest

saadik on pangandussektor täies ulatuses

eraomanduses ja kuulub valdavalt välis-

maistele pangagruppidele, kes tegutsevad

siin nii tütarettevõtete kui ka filiaalide kaudu.

Pangandusturul on kõige enam Rootsi

pangagruppe, kelle varade maht moodustab

78% pangandussektori koguvaradest.

Rootsis asuva peakontoriga pangagruppide

osakaal kasvas 2014. aastal märgatavalt,

sest Nordea Panga filiaal tõsteti Soome

tütarfirma alt Rootsi emafirma alla. Teistest välisomanikest on turul ka Taani, Norra, Soome, Ukraina

ja Venemaa residente. Kodumaise enamusosalusega pankade turuosa oli 2015. aasta juuni lõpus

5%. Nende osatähtsus on tänu agressiivsemale müügi- ja turundusstrateegiale pärast üleilmset

finantskriisi kasvanud (vt joonis L3.4).

Pärast pangandusturu konsolideerumist 1990. aastate lõpus on Eesti pangandussektor suurel

määral kontsentreerunud. Koondumust on soodustanud ka asjaolu, et osa panku on pääsenud

välismaiste emapankade kaudu kapitalile paremini ligi. See on võimaldanud neil kasvatada

turuosa teistest kiiremini. Turul tegutseb neli suurt panka, kellest kaks suurimat on välismaiste

pankade tütarettevõtted ja ülejäänud kaks filiaalid. Nelja suure panga varad moodustasid

2015. aasta juuni lõpus 87% pangandussektori koguvaradest. Ülejäänud on väikepangad, põhi-

liselt välismaiste pankade filiaalid ja kohalikud pangad. Vahetult pärast kriisi kasvasid väikepan-

kade varad kiiremini kui suurte pankade oma ja pangandussektori kontsentratsioon vähenes.

Joonis L3.4. Pangandussektori varade jaotus enamusaktsionäride residentsuse järgi

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

Ro

ots

i

Taa

ni

Ee

sti

No

rra

Uk

rain

a

So

om

e

Ve

ne

ma

a

Lä

ti

31.12.200830.06.2015

Allikad: finantsinspektsioon, Eesti Pank

Joonis L3.5. Viie suurima panga koguvarade osatähtus Euroopa Liidu riikides 2015. aasta juuni lõpus

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Kre

eka

Ee

sti

Le

ed

u

Ho

llan

d

Mal

ta

So

om

e

Ho

rvaa

tia

Slo

vakk

ia

Po

rtu

gal

Taan

i

Be

lgia

Lät

i

Kü

pro

s

Tše

hh

i

Ro

ots

i

His

paa

nia

Slo

vee

nia

Bu

lgaa

ria

Ru

me

en

ia

Un

gar

i

Po

ola

Iiri

maa

Pra

nts

usm

aa

Itaa

lia

Üh

en

dku

nin

gri

ik

Au

stri

a

Sak

sam

aa

Lu

kse

mb

urg

Allikas: Euroopa Keskpank

49

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Alates 2014. aasta teisest poolest on aga koondumus pisut suurenenud, sest suurpangad on

muutunud aktiivsemaks. Eesti pangandussektori kontsentratsioon on Euroopa Liidu riikide seas

üks suurimaid (vt joonis L3.5).

Varad ja kohustused

Eesti pangandussektori varade ja kohus-

tuste struktuuri on märgatavalt mõjutanud

välispankade suur osalus ja kohaliku kapi-

talituru vähene areng. Kuna välisoman-

duses olevate pankade likviidsust juhitakse

suuresti emapanga tasandil, moodustavad

suure osa Eesti pankade likviidsetest vara-

dest nõuded välismaistele pankadele.

Väärtpaberite osakaal pankade varades

on väike: 2015. aasta juuni lõpus 4% (vt

joonis L3.6). Väärtpaberiportfell koosneb

enim välismaiste pankade ja valitsuste

võlakirjadest, vastavalt 38% ja 26%, ning

viiendiku ulatuses tütar- ja sidusette-

võtete aktsiatest. Euroopa Keskpanga

2014. aasta pangandusstruktuuri aruande34

kohaselt on võlakirjade osakaal Eesti

pangandussektori koguvarades euroala

riikide hulgas väikseim.

Laenutegevus Eestis asuvate pankade

vahel, mida võib pärast eurole üleminekut

ja kroonirahaturu kadumist tinglikult nime-

tada kohalikuks rahaturuks, on suure välis-

osaluse tõttu väga vähene. Pankadevahelisi

laene oli 2015. aasta juuni lõpus 67 miljonit

eurot, üksnes 0,3% koguvaradest.

Eesti pankade laenuportfelli jaotust mõjutab

siinsete ettevõtete rahastamise struktuur

ja eluasemeturu ülesehitus. Laenuportfelli

moodustavad peamiselt ettevõtete ja maja-

pidamiste laenud, vastavalt 45% ja 46%.

Valitsemissektorile ja finantseerimisasu-

tustele antud laenude osakaal on väike, vastavalt 2% ja 7% portfelli mahust. Euroala kesk-

misega võrreldes on valitsemissektorile väljastatud laenude osatähtsus tunduvalt väiksem,

sest Eesti riigivõlg on väike. Ettevõtete ja eluasemelaenude osatähtsus on aga suurem, kuna

ettevõtted rahastavad end suuresti pankade kaudu ning eluasemeid eelistatakse omada, mitte

üürida (vt joonis L3.7). Valdav osa, pisut üle 90% Eesti pankade väljastatud laenudest on ujuva

intressimääraga.

Pangandussektori kohustustes on olulisim roll kliendihoiustel, mis moodustasid

2015. aasta juuni lõpus 84% kõigist kohustustest (vt joonis L3.8). See näitaja on tunduvalt suurem

34 https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/bankingstructuresreport201410.en.pdf

Joonis L3.6. Pangandussektori koondvarade struktuur

0

5

10

15

20

25

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

mld

eur

ot

muud varadväärtpaberidnõuded klientidelenõuded pankadeleraha ja nõuded keskpangale

Allikas: Eesti Pank

Joonis L3.7. Pangandussektori laenuportfelli struktuur 2015. aasta juuni lõpus

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Eesti euroala

eluasemelaenudettevõttedmajapidamiste muud laenudfinantseerimisasutusedvalitsemissektor

Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank

50

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

kui euroala keskmine, 59%. Teine oluline

rahastusallikas on teistelt pankadelt saadud

vahendid, mis moodustasid 2015. aasta

juuni lõpus ligikaudu 16% kohustustest.

Need on valdavalt laenud ja hoiused välis-

pankadelt, enamjaolt emapankadelt, samas

kui kodumaistelt pankadelt kaasatud rahas-

tamine katab vaid 2%. Pankade vaates on

aga välisrahastuse osatähtsus väga erinev.

Seitse aastat tagasi, enne üleilmset finants-

kriisi, oli hoiuseid kohustuste hulgas märki-

misväärselt vähem. Hoiuste osatähtsus on

aga pärast kriisi märgatavalt kasvanud, sest

emapankadelt saadud vahendid on vähe-

nenud ja hoiused jõudsalt suurenenud.

Võlakirjade roll rahastamises on väga taga-

sihoidlik, 0,3% kohustustest, kuna suured

pangad finantseerivad end lisaks hoiustele

emapankade kaudu ning väikepankade

jaoks on soodsaim rahastamisviis hoiused

ja laenud.

Hoiused koosnevad suuresti nõudmiseni

hoiustest, kuna madalad hoiuseintressi-

määrad ei ole viimastel aastatel motiveerinud

hoiustajaid paigutama raha tähtajaliselt.

Euroala keskmisega võrreldes on ettevõtete

ja valitsuse hoiuste osakaal Eestis tundu-

valt suurem (vt joonis L3.9). See on tingitud

sellest, et ettevõtte tulumaksu süsteem

soodustab vabade vahendite hoidmist ette-

võttes ja Eesti valitsemissektori reservid on

suhteliselt suured. Majapidamiste hoiuste

osakaal on euroala keskmisega võrreldes

väiksem, mida kajastab ka Eesti madalam tulu- ja säästutase. Mitteresidentide hoiused moodus-

tavad Eesti pankade kliendihoiustest viiendiku, mõnevõrra rohkem kui euroalal keskmiselt (vt

joonis L3.10).

Laenude-hoiuste suhtarv oli 2015. aasta juunis pisut madalam kui 100%: Eesti pangandus-

sektor tervikuna rahastas seega laenuportfelli täies ulatuses kliendihoiustega. See suhtarv on

Eestis madalam kui Euroopa Liidu mediaankeskmine, 2014. aasta juuni lõpus 114%. Residentide

laenude-hoiuste suhtarv on aga peaaegu viiendiku võrra kõrgem kui laenude-hoiuste suhtarv koos

mitteresidentide laenude ja hoiustega.

Eesti pangandussektori eripäraks on omakapitali suur osakaal bilansis. See oli 2015. aasta

juuni lõpus 15%, millest ligikaudu 60% moodustas jaotamata kasum.35 Suurt osa jaotamata

35 Siin on arvesse võetud vaid Eestis tegevusloa saanud krediidiasutused ehk välja on jäetud välismaiste krediidiasutuste filiaalid.

Joonis L3.8. Pangandussektori kohustuste struktuur

0

5

10

15

20

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

mld

eur

ot

emiteeritud väärtpaberidlaenud ja hoiused teistelt pankadeltklientide hoiused

Allikas: Eesti Pank

Joonis L3.9. Pangandussektori kliendi-hoiuste struktuur 2015. aasta juuni lõpus

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Eesti euroala

majapidamisedettevõttedfinantseerimisasutusedvalitsemissektor

Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank

51

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

kasumist hoitakse bilansis ettevõtete tulu-

maksu süsteemi eripära tõttu, mille kohaselt

tasutakse tulumaksu kasumi väljamaks-

mise korral, mitte kasumi tekkimisel. Eesti

pangagruppide kapitaliseerituse näitajad

on seetõttu Euroopa Liidu keskmisega

võrreldes palju kõrgemad (vt joonis L3.11).

Eesti pankade bilansivälised kohustused,

mis koosnevad peamiselt klientide kasu-

tamata laenulimiitidest, moodustasid

2015. aasta juuni lõpus 3,6 miljardit eurot

ehk 18% kõikidest kohustustest. Neist ligi-

kaudu 60% olid klientidele antud valmis-

olekulaenud ja krediitkaardilimiidid ning

viiendik garantiid jm kohustused.

Eesti pankade sõlmitud tuletistehingute maht moodustas 2015. aasta juuni lõpus 3,5 miljardit eurot

ehk 16% koguvaradest. Siinsed pangad kasutavad tuletistehinguid tavapärase äritegevuse raames

peamiselt intressi- ja valuutariski juhtimiseks, mis katavad vastavalt 52% ja 35% tehingute mahust.

Pensioni- ja investeerimisfondid

Pensionifondid

Pensioni- ja investeerimisfondide kogumaht oli 2015. aasta juuni lõpus 3,3 miljardit eurot, ligikaudu

17% SKPst (vt joonis L3.12). Sellest peamise osa – 81% varadest suurusega 2,6 miljardit eurot –

moodustavad pensionifondid. Teise samba fondide turul tegutseb viis fondivalitsejat, kes haldavad

20 fondi. Pensionifondide haldajate struktuur on viimase kolme aasta jooksul mõnevõrra

muutunud. 2012. aastal oli 72% kohustuslike pensionifondide turust jagatud kahe suure fondi-

valitseja vahel. Vahepeal on aga turgu hõivanud ka teised fondivalitsejad. Kaks suuremat fondi-

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Lät

i

Mal

ta

Lu

kse

mb

urg

Kü

pro

s

Ho

llan

d

So

om

e

Iiri

maa

Be

lgia

EE

STI

Kre

eka

Pra

nts

usm

aa

Au

stri

a

eu

roal

a

Ro

ots

i

Sak

sam

aa

Bu

lgaa

ria

Po

ola

Po

rtu

gal

Ru

me

en

ia

Tše

hh

i

His

paa

nia

Slo

vakk

ia

Itaa

lia

Un

gar

i

Slo

vee

nia

Le

ed

u

residendidmitteresidendid

Allikas: Euroopa Keskpank

Joonis L3.10. Euroopa Liidu riikide pangandussektori hoiuste struktuur residentsuse järgi 2015. aasta juuni lõpus

Joonis L3.11. Pangandussektori kapitaliseeri-tuse suhtarvud 2015. aasta juuni lõpus

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

omavahendite suhe koguvaradesse

esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

EestiEuroopa Liit (mediaan)

Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank

52

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

valitsejat haldasid 2015. aasta juuni lõpu

seisuga 62% ja kolm suuremat 82% kohus-

tuslike pensionifondide koguvaradest.

Pensionifondide turg on seega endiselt

üsna kontsentreerunud.

Pensionifondid on jaotatud 0%, 25%, 50% ja

75% aktsiate osakaaluga fondideks. Nende

seas on kõige populaarsemad kuni 50%

aktsiaosalusega fondid, mis moodustavad

teise samba fondide kogumahust ligikaudu

70%. Pensionikogujate eelistused pole aja

jooksul eriti muutunud (vt joonis L3.13).

Teise pensionisambaga on viimase viie

aasta jooksul liitunud keskmiselt 14 000 ini-

mest aastas ning 2015. aasta juuni lõpuks

oli liitunuid kokku 670  000. Õigus saada

teisest sambast väljamakseid oli 2014. aas-

ta lõpus 25 000 inimesel: nendest 65% sai

ühekordse väljamakse või fondipensioni ja

12% sõlmis kindlustusseltsiga annuiteetle-

pingu. 2014. aastal maksti teisest sambast

välja 4,6 miljonit eurot. Tänu nii pidevale

sissemaksete kogunemisele kui ka uutele

liitujatele on teise samba fondide kogumaht

investeerimis- ja pensionifondide varades

kasvanud 2012. aasta 67%lt praeguseks

77%ni. Kuigi vabatahtliku kolmanda samba

fondide maht on samal ajal suurenenud

poolteist korda, 129 miljoni euroni, on

nende osakaal fondide kogumahus kaha-

nenud 1 protsendipunkt, 41%ni. Suurimad

kolmanda samba fondide valitsejad on

Swedbank ja SEB, kes haldavad kokku 84% kolmanda samba varadest. Peale selle on osa

kolmanda samba lepingutest sõlmitud elukindlustusseltsidega, kes haldasid 2015. aasta juuni

lõpus kolmanda samba reserve 232 miljoni euro ulatuses. Sellest 65% haldasid Swedbanki ja

SEB kindlustusseltsid.

Investeerimisfondid

Investeerimisfondid moodustavad pensioni- ja investeerimisfondide kogumahust 19%. Nende

hulgas on jätkuvalt enim aktsiafonde, 54% investeerimisfondide varadest. Kinnisvara- ja riski-

fondide (ingl hedge funds) osatähtsus on viimastel aastatel kasvanud: 2012. aastal moodustasid

need 19%, 2005. aasta juuni lõpus aga 35% fondide kogumahust. Rahaturufondid on turult

täiesti kadunud.

Eestis tegutses 2015. aasta keskpaigas 61  investeerimis- ja pensionifondi. Nende hulgas on

kõige rohkem kohustuslikke pensionifonde ja aktsiafonde, mõlemaid 20. Vabatahtlikke pensio-

nifonde oli kümme. 2012. aastaga võrreldes on kahanenud enim aktsiafondide arv, 26-lt 20ni.

Joonis L3.12. Investeerimis- ja pensioni-fondide varade maht

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

2012 2013 2014

mln

eur

ot

III samba pensionifondid II samba pensionifondid kinnisvara ja riskikapitali fondid aktsiafondid intressifondid

Allikas: Eesti Pank

Joonis L3.13. Pensionifondide osatähtsus fondi tüübi järgi

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

akts

iaid

po

le

25%

akt

siad

50%

akt

siad

75%

akt

siad

I kv 2012II kv 2015

Allikas: Eesti Pank

53

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Fondide investeeringute geograafiline

põhirõhk on viimase kolme aasta jooksul

nihkunud Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse,

samuti Lätti ja Leetu. Lääne-Euroopasse

tehti 2014. aastal 19% kõigist investeerin-

gutest. Ida-Euroopas on väljutud Venemaa

turgudelt: 2012. aastal oli Venemaa osakaal

koguinvesteeringutes 4%, kuid 2014. aasta

lõpus vähem kui 1%. Investeeringute tegelik

geograafiline jaotus võib siiski olla teistsu-

gune, kuna varad võivad olla paigutatud

fondidesse, mille residentsus ja sihtturg ei

ole sama (vt joonis L3.14).

Kindlustus

Kindlustuse osatähtsus on nii Eesti finants-

sektoris kui ka kogu majanduses suhte-

liselt väike. Kogutud kindlustuspreemiad

moodustavad peaaegu 2% SKPst, üle nelja

korra vähem kui Euroopas36. Kui Euroopas

ulatuvad kindlustussektori varad ligikaudu

kahe kolmandikuni SKPst, siis Eestis

küündis see 2014. aasta lõpus vaid veidi

vähem kui 8%ni.

Eesti kindlustusturg muutus kõige enam

1990. aastate lõpus ja 2000. aastate

alguses: turg konsolideerus ja sinna sise-

nesid aktiivselt rahvusvahelised kindlus-

tusseltsid, kes omandasid osalusi Eesti

kindlustusseltsides ja laienesid jõuliselt ka

teistesse Balti riikidesse. Sajandivahetusest

kuni 2007. aastani kasvas Eesti kind-

lustusturg umbes 20% aastas.

Majanduskriisi ajal aga nõudlus kindlustustoodete järele vähenes ja kindlustusseltside

müügitulu kahanes. 2012. aastal hakkas kindlustussektor taas kasvama, kuid tagasi-

hoidlikumalt kui enne kriisi. Eestis kogutud kindlustusmaksed suurenesid nii 2013. kui ka

2014. aastal 7–8% (vt joonis L3.15).

Samal ajal kui Euroopas on elukindlustusturg suurem kui kahjukindlustusturg, on Eesti kindlus-

tussektoris ülekaalus kahjukindlustus, mis moodustas 2014. aasta lõpus 77% kogu turust. Enim

makseid kogutakse kindlustuste eest, mida soetatakse tihti sellepärast, et seda nõuab seadus või vara

ostmist rahastanud krediidiandja. Maismaasõidukite, liiklus- ja varakindlustuse osakaal kogutud

kindlustusmaksetes oli 2014. aasta lõpus vastavalt 27%, 20% ja 20%, kokku 67% kogu turust (vt

joonis L3.16).

36 Insurance Europe. Statistics no 50 – European Insurance in Figures dataset (2013)

Joonis L3.14. Fondide investeeringute geograafiline jaotus

0%

10%

20%

30%

40%

50%

Ee

sti

Ida

-Eu

roo

pa

Lä

än

e-

Eu

roo

pa

Sk

an

din

aa

via

Lä

ti ja

Le

ed

u

Am

ee

rik

a Ü

he

nd

riig

id

mu

u

201220132014

Allikas: Eesti Pank

Joonis L3.15. Eesti kindlustussektoris kogutud kindlustusmaksed

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

mln

eur

ot

kahjukindlustuse preemiad (vasak telg)elukindlustuse preemiad (vasak telg)kindlustusturu aastakasv (parem telg)

Allikas: finantsinspektsioon

54

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Elukindlustuses on kõige suurem osatähtsus

investeerimisriskiga kindlustusel, mis moo-

dustas 2014. aasta lõpus 42% elukindlus-

tusturust (vt joonis L3.17). Selle kindlustus-

liigi osakaal hakkas suurenema 2004. aas-

tal, mil investeerimisriskiga toodete müük

muutus peamiseks elukindlustusturu kasvu-

allikaks. Need tooted olid populaarsed nii

kehtinud tulumaksusoodustuse37 kui ka

soodsa olukorra tõttu väärtpaberiturgudel.

Investeerimisriskiga elukindlustuse müük

kukkus aga kriisi ajal kõige enam: turgude

languse ja ebamäärasuse tõttu vähenes

kindlustunne ja seeläbi ka nende toodete

atraktiivsus, mille puhul kannab investee-

rimisriski klient. Lisaks mõjutas selle toote

müüki negatiivselt 2010. aastal jõustunud

uus tulumaksuseadus, milles kaotati inves-

teerimisriskiga kindlustuse tulumaksusoo-

dustus. Olgugi et viimasel paaril aastal on

investeerimisriskiga kindlustuslepingutelt

kogutud maksed taas kasvanud, ei ole selle

kindlustuse preemiamaht olnud nii suur kui

oli enne kriisi: 2014. aastal vaid veidi üle

40% 2007. aasta mahust.

Kindlustusmaksete mahu poolest oli

2000. aastate alguses populaarseim

elukindlustusliik kapitalikogumiskindlustus.

Alates 2008. aastast on aga selle osatähtsus

kahanenud, 2014. aastaks 37%lt 20%ni.

Surmajuhtumi-, lisa- ja pensionikindlustuse

populaarsus on seevastu kasvanud: 2014.

aastal sõlmiti nende elukindlustusliikide

lepinguid vastavalt 17%, 16% ja 4% rohkem kui 2013. aastal. Sellest hoolimata ei ole need

tooted elukindlustusturul kogutud preemiate mahu põhjal nii olulised kui investeerimisriskiga

tooted.

Eesti kindlustussektori struktuur ja iseärasused

Eestis oli 2015. aasta juuni lõpus viis elukindlustuse ja 12 kahjukindlustusega tegelevat ettevõtet.

Elukindlustusandjate hulgas oli seejuures üks ja kahjukindlustusandjate hulgas kolm välismaise

kindlustusettevõtte filiaali, kellele kuulus 10% elukindlustuse ja 22% kahjukindlustuse turust.

Kuna Eesti kindlustusturg on väike, ent üldjoontes samasugune nagu Läti ja Leedu oma, soovivad

Eesti kindlustusseltsid tegutseda kõigil Baltikumi turgudel. See võimaldab muuta ettevõtte tõhu-

samaks, saavutada piiriülest sünergiat ja mastaabiefekti. Kõigis kolmes Balti riigis tegutsevad

kolm neljast Eestis tegevusloa saanud elukindlustusseltsist ja neli kahjukindlustusseltsi.

37 Tollal kehtinud soodustuse kohaselt ei pidanud enam pikema kui 12aastase investeeringu pealt maksma tulumaksu.

Joonis L3.16. Kindlustusmaksed kahju-kindlustusliikide järgi

0

50

100

150

200

250

300

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

mln

eur

ot

varakindlustus õnnetuskindlustus muudmaismaasõidukite kindlustus (vabatahtlik) liikluskindlustus (kohustuslik)

Allikas: finantsinspektsioon

Joonis L3.17. Kindlustusmaksed elukindlus-tusliikide järgi

0

20

40

60

80

100

120

140

mln

eur

ot

l isakindlustussurmajuhtumikindlustus annuiteet sünni- ja abiellumiskindlustus kapitalikogumiskindlustus investeerimisriskiga elukindlustus

Allikas: finantsinspektsioon

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

55

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Eesti kindlustussektor on kontsentreerunud, sest majandus on väike. Kuna elukindlustusturul

tegutseb vähem ettevõtteid kui kahjukindlustuses, on elukindlustus ka kontsentreerunum. Kolm

suurimat turuosalist moodustasid 2015. aasta juuni lõpus 83% elukindlustuses ja 59% kahju-

kindlustuses kogutud preemiatest. Elukindlustusturu Herfindahli näitaja38 koos filiaalide turu-

osaga oli seejuures veidi üle 27% ja kahjukindlustusturu oma 16% juures.

Finantsturud

Võlakirjaturg

Eesti võlakirjaturg on juba taasiseseisvumise

ajast alates olnud väga väike ning viimasel

viiel aastal on turu passiivsus märgatavalt

süvenenud39 (vt joonis L3.18). Uusi võlakirju

on emiteerinud vaid üksikud ettevõtted ja

kohalikud omavalitsused. Emiteeritud võla-

kirjade kogumaht moodustas 2015. aas-

ta juuni lõpus 588  miljonit eurot ehk 3%

SKPst, Euroopa Liidu riikide seas kõige

vähem (vt joonis L3.19). Eesti võlakirjaturul

ei ole riigivõlakirju: Eesti keskvalitsus ei ole

viimase 15 aasta jooksul emiteerinud ühtegi

võlakirja.

Kui enne euro kasutuselevõttu oli kohaliku võlakirjaturu üks eesmärk pakkuda võimalust maan-

dada krooniriski, siis pärast eurole üleminekut on see vajadus kadunud. Uute võlakirjade emis-

sioonimahud on seetõttu märgatavalt kahanenud. Lisaks ei toeta kohalikku võlakirjaturgu ka

38 Herfindhali näitaja hindab turu kontsentreeritust. Kõrgem näitaja viitab suuremale kontsentreeritusele.

39 Emiteeritud uute võlakirjade maht kasvas hüppeliselt 2014. aasta kolmandas kvartalis. Seda põhjustas aga üksik mitte-residendist emitent, kes registreeris Eestis mitteresidentidele suunatud emissiooni võlakirjad. Võlakirjaturg seega tegelikult ei elavnenud.

Joonis L3.18. Uued emiteeritud võlakirjad

200

400

600

800

1000

1200

0

50

100

150

200

250

2007 2009 2011 2013

mln

eur

ot

mln

eur

ot

mitteresidendid valitsemissektor muud finantseerimisasutused reaalsektori ettevõtted krediidiasutused emiteeritud võlakirjade kogumaht (parem telg)

Allikas: Eesti Väärtpaberikeskus

Joonis L3.19. Emiteeritud võlakirjade kogumaht detsembris 2014

1422%

0%

50%

100%

150%

200%

250%

300%

350%

400%

450%

500%

Lu

kse

mb

urg

*

Iiri

ma

a

Ho

llan

d

Taa

ni

Üh

en

dk

un

ing

riik

Ita

alia

Ro

ots

i

Pra

nts

usm

aa

His

pa

an

ia

Po

rtu

ga

l

Au

stri

a

Be

lgia

So

om

e

Sa

ksa

ma

a

Ma

lta

Kü

pro

s

Slo

vee

nia

Kre

ek

a

Un

ga

ri

Tše

hh

i

Ho

rva

ati

a

Slo

vak

kia

Po

ola

Le

ed

u

Lä

ti

Ru

me

en

ia

Bu

lga

ari

a

Ee

sti

suh

ten

a S

KP

sse

Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat; Eesti Panga arvutused*detsember 2013

56

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

suuremate taristuettevõtete emissioonid, sest nende jaoks on kohalik turg väike ja nad eelis-

tavad emiteerida võlakirju välisturgudel.

Võlakirjade esmasturul on Eestis valdavalt suunatud emissioonid. Laiemal avalikkusel pole

seega võimalust kohalikesse võlakirjadesse investeerida.

Residendist investorite osakaal residentide emiteeritud võlakirjade mahus on peaaegu 68%.

Sellest omakorda ligi kaks kolmandikku moodustavad krediidi- ja teised finantseerimisasutused.

Reguleeritud järelturul ei ole 2010. aasta keskpaigast saati noteeritud ühtegi võlakirja. Võlakirjade

järelturg on seetõttu Eestis äärmiselt ebalikviidne. Kuna võlakirjatehinguid tehakse börsiväliselt,

on üldjuhul sobivat ostjat või müüjat küllaltki keerukas ja kulukas leida. Võlakirju hoitakse seega

tavaliselt nende lunastamistähtajani.

Kuna reguleeritud turul ei ole noteeritud ühtegi võlakirja, ei ole tegelikult järelturul võimalik stan-

dardselt ja kuluefektiivselt kaubelda. See aga pärsib uute avalikkusele suunatud võlakirjade

emiteerimist. Peale selle on hästi välja arenenud pangandussektor ettevõtete jaoks piisavalt

hea rahastamisallikas. Võlakirju emiteerida on seega suhteliselt kulukam ja ettevõtted eelistavad

pangapõhist rahastamist.

Aktsiaturg

Eesti aktsiaturu maht ja aktiivsus on teiste Euroopa Liidu riikide omaga võrreldes üks väikse-

maid (vt joonis L3.20). Börsi kapitalisatsioon moodustas 2015. aasta juuni lõpus 1,8 miljardit

eurot ehk 9% SKPst. Börsi põhi- ja lisanimekirjas olid noteeritud 15 ettevõtte aktsiad. Aktisaturu

tehinguaktiivsus on viimase viie aasta jooksul püsinud tagasihoidlik. Börsil oli 2015. aasta juuli

lõpus registreeritud 23 liiget, neist enamik pangad. Mitteresidentide omanduses oli 2015. aasta

juuli lõpus 38% turukapitalisatsioonist (vt joonis L3.21). Välisinvestoritest moodustasid enamiku

Luksemburgi ja Kaimanisaarte residendid, kes olid juuli lõpu seisuga omandanud vastavalt 9%

ja 7% Tallinna börsil noteeritud ettevõtete aktsiatest.

Joonis L3.20. Börsi kapitalisatsioon detsembris 2014

0%

50%

100%

150%

200%

250%

300%

Lu

kse

mb

urg

*

Iiri

ma

a

Ro

ots

i

Üh

en

dk

un

ing

riik

Taa

ni

Ho

llan

d

So

om

e

Ma

lta

Pra

nts

usm

aa

Be

lgia

His

pa

an

ia

Sa

ksa

ma

a

Ho

rva

ati

a

Po

ola

Ita

alia

Kü

pro

s

Po

rtu

ga

l

Au

stri

a

Kre

ek

a

Slo

vee

nia

Tše

hh

i

Bu

lga

ari

a

Un

ga

ri

Ru

me

en

ia

Le

ed

u

Ee

sti

Slo

vak

kia

Lä

ti

suh

ten

a S

KP

sse

*detsember 2013Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat; Eesti Panga arvutused

57

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

Aktsiaturu osatähtsus finantssektoris on

küllaltki väike nii ajaloolistel põhjustel kui ka

praeguse keskkonna tõttu. Kui aktsiaturu

algusaastatel kasvas börsi kapitalisatsioon

peaaegu sama tempokalt kui pankade

varad, siis pärast Hansapanga (praegune

Swedbank) börsilt lahkumist 2005. aastal

hakkas aktsiaturu olulisus kahanema (vt

joonis L3.22). Sellele lisas hoogu ka 2007.–

2008. aasta kriis, mis vähendas investorite

usaldust börsi vastu veelgi.

Praegust börsi arengut pärsivad muu hulgas

turu väiksus, piisavalt suurte ja börsile

sobilike ettevõtete vähesus ning hästi

arenenud pangandussektor. Lisaks hoiab

börsi arengut tagasi turu võrdlemisi väike

likviidsus, mis kajastub nii loius tehinguak-

tiivsuses kui ka suhteliselt suurtes ostu-

müügihinna vahedes. Enamik Tallinna börsi

tehinguid tehakse kuue ettevõtte aktsiatega,

mille tehingute arv ja maht moodustasid

2014. aastal vastavalt 75% ja 85% kõigist

börsitehingutest. Enamikul neist ettevõ-

tetest on seejuures vähemalt üks turute-

gija programmis osalev börsiliige40: nende

aktsiatega on seega suhteliselt likviidsem

kaubelda. Ülejäänud noteeritud ettevõtete

aktsiatega kaubeldakse märksa vähem

ning enamikul neist ei ole ka börsi turutegija

programmis osalevat liiget. Kuna Tallinna

börsil kaubeldavate aktsiate, sealhulgas ka

kõige likviidsemate aktsiate ostu-müügi-

hinna vahe on väga likviidsete turgude

omaga võrreldes suhteliselt suur, ei ole Tallinna börs lühikese ajaplaaniga investorite ja kauple-

jate jaoks atraktiivne.

Tallinna börsil (praegune NASDAQ OMX Tallinn) alustati tegevust elektroonsel kauplemisplat-

vormil 1996. aasta juunis kokku 11 väärtpaberiga. Börsi populaarsus kasvas jõudsalt ning

1998. aastal oli börsil noteeritud üle 20 ettevõtte. Investorite optimism ja võimendusega tehingud

tõid kaasa aktsiahindade väga kiire tõusu. Pärast Aasia-Vene kriisi alanesid aga aktsiahinnad

märkimisväärselt, mille tulemusel sai investorite usaldus aktsiaturu vastu tõsiselt kannatada.

Suhteliselt madal aktsiate hinnatase pärast kriisi meelitas peamiselt Soome ja Rootsi välisinves-

toreid omandama ettevõtetes suurosalusi. Pärast omandamist hakkasid need ettevõtted järk-

järgult Tallinna börsilt lahkuma. Atraktiivsete ettevõtete (Hansapank ja Eesti Telekom) lahkumise

tõttu vähenes ka börsi populaarsus mitteresidendist investorite seas. Selle tulemusel kaup-

40 Turutegija programmis osalev börsiliige peab kindlustama, et tema valitud aktsial oleks avamis- ja sulgemisoksjonitel ning vähemalt 85% kauplemisajast olemas vähemalt 3000 euro ulatuses ostu- ja müügikorraldusi.

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

0

1

2

3

4

5

6

20

06

20

07

20

08

20

09

201

0

201

1

201

2

201

3

201

4

201

5

mld

eur

ot

muud noteeritud aktsiad Tallinna Kaubamaja aktsiad Tallinna Vee aktsiad Tallink Gruppi aktsiad Olympic Entertainmenti aktsiad Eesti Telekomi aktsiad mitteresidendist investorite osakaal (parem telg)

Allikad: Eesti Väärtpaberikeskus, NASDAQ OMX Tallinn

Joonis L3.21. Börsi kapitalisatsioon ja mitteresidendist investorite osakaal

Joonis L3.22. Aktsia- ja võlakirjaturu ning pankade varade maht

0

5

10

15

20

25

1998 2001 2004 2007 2010 2013

mld

eur

ot

pankade varad Tallinna börsi kapitalisatsioon emiteeritud võlakirjad

Allikad: Eesti Pank, Eesti Väärtpaberikeskus, NASDAQ OMX Tallinn

58

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

lemismaht kahanes. Alates 2010. aastast

on börsitehingute käive olnud märgata-

valt väiksem kui varasematel aastatel.

Näiteks 2005.–2009. aastal tehti tehinguid

keskmiselt 85 miljoni euro eest kuus, aga

2010.–2014. aastal vaid 15 miljoni euro eest

(vt joonis L3.23). Tehingute arv samal ajal

nii palju ei kahanenud: neid tehti viiendiku

võrra vähem.

Alternatiivturg First North

Lisaks reguleeritud väärtpaberiturule on

Eestis ettevõtetel võimalik oma väärtpa-

berid noteerida ka alternatiivturul First North. First North ei vasta Euroopa Liidu

õiguse raames reguleeritud turu mõistele.

Ettevõtted, kes emiteerivad sel turul notee-

ritud väärtpabereid, ei pea seega täitma mitte reguleeritud turu nõudeid, vaid First Northi regle-

mendi leebemaid nõudeid. Reguleeritud turuga võrreldes on ettevõtete kulud alternatiivturul

märksa väiksemad. Kuna aga nõuded ei ole nii ranged, on riskid investorite jaoks suuremad.

First North loodi Balti riikides 2007. aastal. Kui Põhjamaades on alternatiivturg ettevõtete seas

küllaltki populaarne, siis nii Eestis kui ka teistes Balti riikides on huvi olnud väga leige. First

Northi turul olid 2015. aasta juuni lõpus noteeritud vaid ühe Eesti ettevõtte aktsiad ja ühe Eesti

ettevõtte võlakirjad. Põhjamaades olid aga samal ajal noteeritud üle 180 ettevõtte aktsiad ja

19 emitendi võlakirjad. Eesti ettevõtete väärtpaberite kauplemisaktiivsus on olnud väga väike:

tehtud on vaid üksikud tehingud ning likviidsus on seetõttu äärmiselt väike.

Hoolimata sellest, et First North pakub ettevõtetele võimalust noteerida väärtpabereid ja seeläbi

kaasata kapitali soodsamalt ja leebemate nõuetega, on see väiksemate ettevõtete jaoks siiski

suhteliselt kallis. Peale selle ei ole väga väikese likviidsuse tõttu investoritel praegu võimalik oma

positsioone hõlpsalt suurendada ega vähendada. Eesti emitentide jaoks ei ole seetõttu First

Northil teiste rahastamisvõimaluste ees olulisi eeliseid.

Pangandusväline laenuvahendus

Liisinguühingud

Eesti liisinguturg on rahvusvahelises võrdluses suhteliselt aktiivne. Maailma liisinguturu suun-

dumusi kajastava World Leasing Yearbooki 2015.  aasta väljaande andmetel on liisingu

uusmüük suhtena SKPsse olnud Eestis juba viimased kümme aastat 54 vaadeldava riigi

hulgas suurim. Eestis tegutsevad liisinguettevõtted41 olid 2015. aasta juuni lõpu seisuga

väljastanud liisingut ja faktooringut kokku ligikaudu 2,1 miljardit euro ulatuses ehk 10%

SKPst (vt joonis L3.24). Sellest ligikaudu 1,5 miljardit eurot on väljastatud ettevõtetele ja

450 miljonit eurot majapidamistele.

Kolm Eesti suurimat liisinguettevõtet, kes moodustavad ligikaudu 92% kõigist liisinguettevõ-

tete varadest, on Eestis tegutsevate pangagruppide omanduses. Lisaks on mõni pank pärast

viimast majanduskriisi loobunud eraldi liisinguettevõtte pidamisest ja toonud liisingutooted

41 Siin alapeatükis peetakse silmas Eesti Liisingühingute Liitu kuuluvaid ühinguid. Arvesse ei ole võetud neid liidu pankadest liikmeid, kes ei paku liisingutooteid eraldi tütarettevõtte alt. Liidu liikmed katavad hinnanguliselt ligikaudu 95% liisinguturust.

Joonis L3.23. Tallinna börsi indeks OMXT ja keskmine päevakäive

0

200

400

600

800

1000

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

2006 2008 2010 2012 2014

mln

eur

ot

kuu keskmine päevakäive (vasak telg)indeks OMXT (parem telg)

Allikas: NASDAQ OMX Tallinn; Eesti Panga arvutused

59

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

panga bilanssi42. Üks pangagrupp pole

aga liisinguühingut pangaga liitnud, kuid on

hakanud varem tavaliselt liisinguga rahas-

tatud kaupu (nt kasutatud sõidukid) finant-

seerima väikelaenuga.

Hoiu-laenuühistud

Hoiu-laenuühistud on ühistulised finant-

seerimisasutused, kes pakuvad oma liik-

metele hoiustamise ja laenamise võima-

lust. Kuigi majanduskriisist alates on

hoiu-laenuühistute liikmeskond ja tegevus-

maht Eestis hoogsalt kasvanud, olid nad

2015. aasta juuni lõpuks kaasanud hoiuseid

ja väljastanud laene vaid veidi rohkem kui

0,1% ulatuses SKPst. See vastas 0,26%le

pankade hoiuste ja väljastatud laenude

mahust. Hoiu-laenuühistute hoiused

kasvasid 2015. aasta juuni lõpus aastaga

93%, 31 miljoni euroni, ja väljastatud laenud

77%, 34 miljoni euroni. Kolmandik laenu-

dest on seejuures antud majapidamistele ja

ülejäänud kaks kolmandikku äriühingutele

(vt joonis L3.25). Hoiu-laenuühistute kiiret

kasvu on viimastel aastatel soosinud eelkõige

väga madalad intressimäärad, mistõttu on

paljud hoiustajad otsinud kommertspan-

kade kõrval muud hoiustamisvõimalust.

Eestis tegutses 2015. aasta juuni lõpus

22 hoiu-laenuühistut, kellel oli 6245 liiget.

Kolme suurima ühistu kaasatud hoiused

moodustasid ligikaudu 73% kõigist hoiu-

laenuühistute hoiustest ning väljastatud

laenud 62% kõigist ühistute laenudest.

Era- ja riskikapitalifondid

Erakapitalifondid investeerivad omakapitali

vormis börsil noteerimata ettevõtetesse.

Ettevõtte arengustaadiumi ja investeeringu

eesmärgi põhjal jagunevad erakapitaliinves-

teeringud (ingl private equity) riskikapitali-,

kasvukapitali-, restruktureerimis- ja asen-

dusinvesteeringuteks ning väljaostudeks.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni

(EstVCA) andmetel haldasid 2014. aastal

Eesti erakapitaliinvestorid varasid ligikaudu

42 Pankade esitatud andmetel oli laenuliigi „kapitalirent” kogujääk 2015. aasta juuni lõpus ligikaudu 370 miljonit eurot.

Joonis L3.24. Eesti liisinguettevõtete väljastatud liisingu ja faktooringu maht

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

mld

eur

ot

Allikas: Eesti Pank

Joonis L3.25. Hoiu-laenuühistute ja pankade väljastatud laenude jääk

0

5

10

15

20

25

30

35

0

5

10

15

20

25

30

35

201

0

201

1

201

2

201

3

201

4

201

5

mld

eur

ot

mln

eur

ot

hoiu- laenuühistute laenud äriühingutele (vasak telg)hoiu- laenuühistute laenud majapidamistele (vasak telg)pankade reaalsektori laenujääk (parem telg)

Allikad: Eesti Pank, Eurostat

Joonis L3.26. Erakapitalifondide investeeringud

0,0%

0,1%

0,2%

0,3%

0,4%

0,5%

0,6%

0,7%

0,8%

0,9%

1,0%

2007 2009 2011 2013

suh

ten

a S

KP

sse

Soome Eesti Balti riigid Rootsi Euroopa riigid

Allikas: European Venture Capital Association

60

FIN

AN

TS

STA

BIIL

SU

SE

ÜL

EV

AA

DE

2/2

015

367 miljoni euro väärtuses43. Sellest veidi

üle poole ehk 1% SKPst oli paigutatud 95

ettevõttesse ning ülejäänud osa ootas veel

investeerimist. Eesti erakapitali- ja riski-

fondid investeerisid eelmisel aastal 22,7

miljonit eurot, millest 11,2 miljonit ehk ligi-

kaudu 0,05% SKPst investeeriti Eestisse44

(vt joonis L3.26 ja L3.27).

Kuna era- ja riskikapitaliturg on noor ja

väike, on fonde suhteliselt vähe. Pikka

aega oli Eestis vaid kaks professionaalset

fondihaldurit. Eelmisel aastal lisandusid

veel kaks ning 2015. aasta lõpuks peaks

juurde tulema veel vähemalt üks fondi-

haldur. Uute fondihaldurite turule tulek on

tihedalt seotud kolme Balti riigi ja Euroopa

Investeerimisfondi ühise fondifondi – Balti Investeerimisfondi – loomisega, mis on Eesti eraka-

pitaliturgu märgatavalt elavdanud. See on julgustanud erakapitalifondidesse investeerima ka

pensionifonde ja teisi erainvestoreid. Lähiaastatel lisandub neile riikliku osalusega varase faasi

ettevõtetele suunatud fondifond EESI (Estonian Early-Stage and Seed Investments).

Pangandusvälised tarbijakrediidi pakkujad ja ühisrahastus

NN kiirlaenufirmad, kes pakuvad tarbimislaenu või järelmaksu vormis lühiajalist, kiiresti taot-

letavat ja suhteliselt kõrge krediidikulukuse määraga tarbijakrediiti, on viimase kolme aasta

jooksul suurendanud oma tegevust ja laenujääki ligikaudu kaks korda. Ettevõtete aastaaruan-

nete järgi kasvas pangandussektorivälise tarbijakrediidi pakkujate laenujääk 2014. aasta lõpuks

hinnanguliselt ligikaudu 190 miljoni euroni ehk 1%ni SKPst (vt joonis L3.28). Tarbijakrediiti pakub

enam kui sada ettevõtet, neist kuus suuremat katavad ligikaudu poole turust.

Ühisrahastus on investeerimisviis, mille

puhul kaasatakse üldjuhul väikeseid inves-

teeringuid paljudelt investoritelt. Tehingu

osapooled viiakse enamasti kokku interneti

vahendusel ühisrahastamiseks loodud plat-

vormide abil. Neid haldavate ettevõtete üles-

anne on leida projektid ja projektidele inves-

torid ning pakkuda selleks tehnilist lahendust.

Nagu mujal Euroopas ja maailmas, on ühisra-

hastus kasvanud ka Eestis. Ühisrahastuse maht

on siiski palju väiksem kui pankade väljastatud

laenude oma. Kuigi ühisrahastuse summade

kohta ei ole täpseid andmeid, on turuosalisi

veel suhteliselt vähe ja nende esitatud andmete

järgi vastab vahendatud laenude jääk hinnan-

guliselt ligikaudu 0,2%le SKPst.

43 2013. aastal oli hallatavate varade maht 186 miljonit eurot.

44 Samal ajal olid era- ja riskikapitali koguinvesteeringud Eesti ettevõtetesse hinnanguliselt ligikaudu 48 miljonit eurot. Välismaised fondid investeerisid seega Eestisse ligikaudu 37 miljonit eurot.

Joonis L3.27. Erakapitaliinvesteeringud Eestisse ja Eestist 2014. aastal

0

10

20

30

40

50

Eestisse välismaale

mln

eur

ot

välismaa investorid Eesti investorid

Allikas: Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon

Joonis L3.28. Kiirlaenuettevõtete bilansilised nõuded

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

2010 2011 2012 2013 2014

mln

eur

ot

Allikad: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, äriregister