Madalate intressimäärade mõju ja finantssektori peamised riskid

Mari Tamm

5. november 2015

Madalate intressimäärade keskkond

2

20002000

20002001

20012002

20022002

20032003

20042004

20052005

20052006

20062007

20072007

20082008

20092009

20102010

20102011

20112012

20122012

20132013

20142014

20152015

-0.20.30.81.31.82.32.83.33.84.34.85.35.86.3

Euroopa Keskpanga (ECB) rahapoliitika intressimäärad ja rahaturu intressimäärad, %

ECB baasintressimäär ECB üleöö deposiidimäär ECB üleöö laenumäär EONIA EURIBOR 6M

• Leebe rahapoliitika toetab läbi rahapoliitika eesmärkide poole püüdlemise ka finantssektori sujuvat toimimist

• Samas võib madalate intressimäärade keskkond tuua kaasa finantssektori toimimist ohustavad arengud

• Madalate intressimäärade mõju finantssektorile:– võlakirjade intressimäärade langus ja (finants)varade hindade tõus

• oht liigsete riskide võtmiseks ja järsuks hinnakorrektsiooniks– mõju finantsasutuste võimele tulu teenida

• sõltuvalt nende ärimudelist ning varade ja kohustuste struktuurist– soodustav mõju pangandusvälise laenuvahenduse levikule

Madalad intressimäärad ja finantsstabiilsus

3

Hinnad Tallinna börsil on tõusnud samas suurusjärgus teiste peamiste aktsiaturgudega

4

Eesti väärtpaberiturgude maht on väike ja selle mõju finantsstabiilsusele vähene

2012 2013 2014 2015-20%-10%

0%10%20%30%40%50%60%70%80%

OMX Tallinn S&P 500 OMX Stockholm 30 Stoxx 50

Allikas: Bloomberg

Aktsiaindeksite muutus 2012. aasta algusest

* viimane vaatlus 3.11.2015

Kinnisvarahinnad on kasvanud suhteliselt kiiresti

5

Korteritehingute keskmine hind keskmise brutopalga suhtes on tõusnud pikaajalise keskmise taseme lähedale

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

3.0

3.5

4.0

kinnisvara kokku korterid hoonestatud elamumaa hoonestamata maa

Kinnisvara hinnaindeksid (II kvartal 2003 = 100)

Allikas: Maaamet2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

Tallinn Eesti Tallinn (pikaajaline keskmine) Eesti (pikaajaline keskmine)

Korteritehingute mediaanhinna-brutokuupalga suhtarv ja selle pikaajaline keskmine

Allikad: Maamet, Statistikaamet, Eesti Panga arvutused

Eesti pankasid mõjutavad madalad intressimäärad eeskätt intressitulude ja -kulude kaudu

6

Tänu valdavalt ujuva intressimääraga laenulepingutele kandub baasintressimäärade langus intressituludesse üle küllaltki kiiresti

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

Kohustuste ja nõuete jäägi keskmised intressimäärad ning 6k Euribor

nõuete keskmine intressimäär 6 kuu EURIBOR

Nõuete jäägi keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR

Samas toetab intressitulu suurema intressimarginaaliga laenude osakaalu kasv laenuportfellis

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 20150.0%

0.5%

1.0%

1.5%

2.0%

2.5%

3.0%

3.5%

4.0%

4.5%ettevõtete pikaajaline laen eluasemelaen

Uute laenude keskmised intressimarginaalid 6 kuu EURIBORi suhtes

Pankade kohustused moodustavad valdavalt hoiused ja teistelt pankadelt (emapankadelt) laenatud vahendid

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

0

5,000

10,000

15,000

20,000

25,000

0%

20%

40%

60%

80%

100%

emiteeritud võlakirjad ja muud kohustused (vasak telg) tähtajalised hoiused (vasak telg) nõudmiseni hoiused (vasak telg) pankadelt kaasatud ressursid (vasak telg) hoiuste osakaal kaasatud vahendites (parem telg)

Pankade kohustuste struktuur

Allikas: Eesti Pank

milj

onit

euro

tReaalsektori hoiused on viimastel aastatel kasvanud keskmiselt 8% aastas ning madalate intressimäärade tõttu kasvavad valdavalt just nõudmiseni hoiused

Kohustuste struktuurist tingituna on nende keskmine intress püsinud baasintressimäära lähedal

9

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

Kohustuste ja nõuete jäägi keskmised intressimäärad ning 6k Euribor

6 kuu EURIBOR kohustuste keskmine intressimäärnõuete keskmine intressimäär nõuete ja kohustuste keskmiste intressimäärade vahe

Nõuete ja kohustuste jäägi keskmised intressimäärad ja 6 kuu EURIBOR

Madalad intressimäärad ei ole kaasa toonud puhasintressitulu olulist vähenemist

2008

2008

2008

2008

2009

2009

2009

2009

2010

2010

2010

2010

2011

2011

2011

2011

2012

2012

2012

2012

2013

2013

2013

2013

2014

2014

2014

2014

2015

2015

2015

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%intressitulud intressikulud vahe

Pankade intressikulud ja -tulud varade suhtes

Allikas: Eesti Pank2012

2013

2014

2015

-2%-1%0%1%2%3%4%5%6%

laenuallahindlused tegevuskulud

muud tulud puhasteenustasutulu

puhasintressitulu puhaskasum

puhaskasum ilma erakorraliste tuludeta

suht

ena

vara

dess

e

Pankade kasumi komponendid

Allikas: Eesti Pank

Panga otsivad ettevaates võimalusi kasumlikkuse hoidmiseks senisel tasemel

Madalate intressimäärade keskkond mõjutab elukindlustussektori kasumlikkust

• kohustused kindlustusvõtjate ees on pikaajalised ja nende hetkeväärtus muutub intressimäärade langedes kallimaks

• investeeringute tähtajad on kohustuste omast valdavalt lühemad ja nende väärtus suureneb intressimäära langedes vähem kui kohustuste hind

• tähtaja saabudes tuleb varad investeerida madalama tootlusega – refinantseerimise risk

Kindlustussektori kasumlikkus jäi mullusega võrreldes samale tasemele

12

Madalad intressimäärad mõjutavad rohkem nende seltside kasumlikkust, kellel on olulisel määral garanteeritud intressimääraga lepinguid

2009

2011

2013

2015

01020304050607080

-30-20-10010203040506070

elukindlustusmaksed (vasak telg) kahjukindlustusmaksed (vasak telg) elukindlustuse nelja kvartali kumulatiivne kasum (parem telg) kahjukindlustuse nelja kvaratali kumulatiivne kasum (parem telg)

Eestis kogutud kindlustusmaksed ja kindlustusseltside ka-sum

Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank

Eestis kogutud kindlustusmaksed ja kindlustusseltside ka-sumEestis kogutud kindlustusmaksed ja kindlustusseltside ka-sumEestis kogutud kindlustusmaksed ja kindlustusseltside ka-sumEestis kogutud kindlustusmaksed ja kindlustusseltside ka-sumEestis kogutud kindlustusmaksed ja kindlustusseltside ka-sum

mln eurotm

ln e

urot

06.2

009

12.2

009

06.2

010

12.2

010

06.2

011

12.2

011

06.2

012

12.2

012

06.2

013

12.2

013

06.2

014

12.2

014

06.2

015

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

2.0%

2.5%

3.0%

3.5%

4.0%

3,5%-4,0% (vasak telg)3,0%-3,5% (vasak telg)2,5%-3,0% (vasak telg)<2,5% (vasak telg)turu keskmine garanteeritud intress (parem telg)

Elukindlustusseltside garanteeritud intressimääraga kind-lustuslepingutest tulenevate kohustuste jaotus ja turu keskmine garanteeritud intressimäär

Allikas: Eesti Pank

Kindlustusseltside investeerimisstrateegiat võib endiselt konservatiivseks pidada

06.2011 06.2012 06.2013 06.2014 06.20150%

10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

tähtajalised hoiused võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid aktsiad ja muud osalused

Elukindlustusseltside investeerimisportfelli jaotus

06.2011 06.2012 06.2013 06.2014 06.20150%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

äriühingud keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused krediidi- ja muud finantseerimisasutused

Elukindlustusandjate võlakirjainvesteeringud

Varaemast pisut rohkem on võetud krediidi- ja likviidsusriski

• Investeerimisfondide puhul on madalate intressimäärade võimalik mõju kantud üle investorile– mõju finantsstabiilsusele läbi fondivalitsejate ei avaldu

• Mõju pensionifondidele sõltub kasutuselolevast kogumispensionisüsteemist– määratud sissemaksega süsteemi puhul on mõju sarnaselt investeerimisfondidele

üle kantud investorile• Fondid võivad tootluse vähenedes võtta suuremaid riske:

– pensionifondidele kehtivad seadusest tulenevad investeerimispiirangud• Fondide investeeringute struktuur ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud ega

peegelda seega oluliselt suuremat riskide võtmist

Mõju investeerimis- ja pensionifondidele

14

Kokkuvõtteks

• Madalate intressimäärade keskkond mõjutab eelkõige pankasid ja kindlustusseltse

• Madalad rahaturu intressimäärad kanduvad laenulepingute ujuvate intressimäärade tõttu pankade tuludesse üle küllaltki kiiresti

• Kuna intressikulud on madalad ja intressitulusid mõjutab kõrgema marginaaliga laenude osakaalu suurenemine, siis ei ole puhasintressitulu olulist langust oodata

• Madalate intressimäärade püsimine mõjutab elukindlustusseltside kasumlikkust

• Suurem mõju avaldub nende elukindlustusseltside puhul, kelle kohustustes moodustavad suure osa garanteeritud intressimääraga lepingud

Finantsstabiilsuse peamised riskid

16

1. Eesti ettevõtete laenumaksevõime nõrgenemise risk

Ettevõtete kasumi kahanemine süvenes peamiselt nõrga väliskeskkonna ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu

18

Kasvanud on risk, et kasumlikkus väheneb kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu veelgi

2010 2011 2012 2013 2014 2015-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

palgakulu (hüvitised töötajatele) kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu)

Ettevõtete kasumi ja palgakulude aastakasv

Allikas: statistikaamet

Laenumaksevõime püsib tänu varasemale finantsseisu paranemisele ja väikestele laenuteenindamise kuludele hea

19

Kasumi kahanemise jätkumise korral võib laenumaksevõime nõrgeneda ja halvendada pankade laenukvaliteeti

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

20%30%40%50%60%70%80%90%

100%110%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

võlakohustuste ja omakapitali suhtarv (vasak telg) võlakohustuste ja SKP suhtarv (vasak telg) intressikulude ja kasumi suhtarv (parem telg)

Ettevõtete laenumaksevõime

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Pankade laenuportfelli kvaliteet püsis hea

20

2010 2011 2012 2013 2014 2015-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

viivislaenud allahindlused

Viivislaenude ja allahindluste osatähtsus laenuportfellis

Allikas: Eesti Pank

Mõnede tegevusalade puhul viivislaenude maht pisut suurenes (põllumajandus ja tööstus)

Riske pankadele vähendavad pankade suur kahjude kandmise võime kõrgete kapitalinäitajate näol

21

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

finantsvõimenduse määr kapitali adekvaatsuse määr esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

Kapitaliseerituse ja finantsvõimenduse suhtarvud

Allikas: Eesti Pank

Kapitaliseerituse suhtarvud alanesid dividendimaksete ja laenuportfelli kasvu tõttu

esimese taseme põhiomava-hendite suhtarv

finantsvõimenduse määr0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

Eesti Euroopa Liit (mediaan)

Allikas: Euroopa Keskpank, Eesti Pank

Pangandussektori kapitaliseerituse suhtarvud Eestis ja Euroopa Liidus (2014)

Eesti Panga majandusprognoosi põhistsenaariumi kohaselt viivislaenude osakaal laenuportfellis veidi väheneb

22

Riskistsenaariumites on eeldatud põhistsenaariumiga võrreldes 5, 10 ja 15 protsendipunkti suurust majanduslangust

põhi-stsenaarium

5 pp 10 pp 15 pp0

100

200

300

400

500

600

700

allahindluste-eelne kasum viivislaenude muutus ilma mahakandmisteta

milj

onit

euro

t

Kasumid ja viivislaenude muutus, III kvartal 2015 – IV kvartal 2017

Allikas: Eesti Pank

Pangandussektori teenitavast kasumist piisab riskistsenaariumitega prognoositavate laenukahjumite katmiseks

2. Põhjamaadest lähtuv risk Eesti pankade rahastamisele ja likviidsusele

Rootsis ja Norras jätkus laenumahu kasv ja kinnisvara hindade kiire tõus

24

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 201575

100

125

150

175

200

225

250

275

300

Stockholm Oslo

Oslo ja Stockholmi korterite hinnaindeksid (jaanuar 2005 = 100)

Allikad: Valueguard, Real Estate Norway

Majapidamiste suure võlakoormuse puhul on ohuks eelkõige tarbimise vähenemise mõju majandusele

Taan

iHo

lland

Küpr

os*

Root

siPo

rtug

alSo

ome

Hisp

aani

aBe

lgia

Kree

kaPr

ants

usm

aaSa

ksam

aaAu

stria

Eesti

Itaal

iaTš

ehhi

Läti*

Slov

akki

aSl

ovee

nia

Leed

u*

0%

50%

100%

150%

200%

250%

300%

Majapidamiste võla ja kasutatava brutotulu suhtarv 2015. aasta I kvartali seisuga

Allikas: Euroopa Keskpank* 2013. aasta lõpu seisuga

Pangagruppide rahastamine on finantsturgude hinnangute muutuste suhtes haavatav

25

Põhjamaad on võtnud pankade vastupanuvõime tugevdamiseks meetmeid, kuid see ei ole olnud piisav riskide kuhjumise vähendamiseks

CET 1 nõutav tase CET 1 nõutav tase CET 1 nõutav tase CET 1 nõutav tase Handelsbanken Nordea SEB Swedbank

0%

5%

10%

15%

20%

25%

25% riskikaalu miinimumnõue kinnisvaralaenudele Rootsis ja Norras II samba järelevalveline lisanõuesüsteemse riski puhver (5%) kapitali säilitamise puhver (2,5%)esimese taseme põhiomavahendite miinimumnõue (4,5%) CET 1 tase II kvfinantsvõimenduse määr

Allikas: Rootsi finantsinspektsioon

Rootsi suurte pangagruppide esimese taseme põhiomavahendid (CET1) nõutava tasemega võrreldes ja finantsvõimenduse määr 2015. aasta teises kvartalis

Põhjamaade pangagruppide probleemid likviidsuse või rahastamisega võivad mõjutada ka Eesti panku

26

Likviidsusjuhtimine toimub emapanga tasemel ja emapankade roll rahastamises on jätkuvalt oluline mõne panga puhul

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

-50%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%nõuded kohustused netopositsioon

milj

ard

euro

t

Nelja suurema panga nõuded ja kohustused ema-pankade suhtes

Allikas: Eesti Pank 2008

2009

2010

2011

0

1,000

2,000

3,000

4,000

5,000

6,000

7,000

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

väärtpaberid (vasak telg)nõuded pankadele (vasak telg)nõuded keskpangale (vasak telg)likviidsete varade osakaal koguvarades

Pankade likviidsed varad ja nende osakaal koguvarades

Allikas: Eesti Pank

mln

eur

ot

3. Eesti kinnisvara hindade liigkiire tõusu risk

Tehinguaktiivsus Tallinna eluasemeturul suurenes

28

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 20150

500

1000

1500

2000

2500

0

400

800

1200

1600

2000

tehingute arv Tallinnas (vasak telg) tehingute arv väljaspool Tallinna (vasak telg) mediaanhind Tallinnas (parem telg)

mediaanhind väljaspool Tallinna (parem telg)

euro

t m² k

ohta

Korteritehingute arv ja mediaanhind

Allikas: maa-amet

Korterite keskmise hinna kasv on suhteliselt kiire, kuid seda mõjutab uute korterite suurem osa tehingutes

Korteritehingute keskmine hind kasvas kooskõlas palgakasvuga

29

Samuti ei ole eluasemetega tehtud tehingute finantseerimine laenudega suurenenud

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

0.00.20.40.60.81.01.21.41.61.82.0

Eesti Tallinn

Korteritehingute mediaanhinna ja keskmise brutopalga suhtarv

Allikad: Maa-amet, Statistikaamet 2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

0

100

200

300

400

500600

700

800

900

0%

20%

40%

60%

80%

100%120%

140%

160%

180%

tehingud eluasemetega eluasemelaenude käive laenukäibe ja tehingute väärtuse suhe

milj

on e

urot

Eluasemetega tehtud kinnisvaratehingute maht ja elu-asemelaenude käive

Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank

Kinnisvara hindade tõusu taustal hoogustus kinnisvaraarendus ja ehitus

30

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 20150

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

Allikas: statistikaamet

Ehitusloa saanud Tallinna eluruumide arv

Pakkumise suurenemine peaks eluaseme hindade tõusu tasakaalustama

Majapidamiste sissetulekute suurenemine ja madalad intressimäärad jäävad laenukasvu toetama ka edaspidi

31

Laenuandjad ja võtjad peaksid arvestama intressimäärade tõusu ja sissetulekute kasvu aeglustumise võimalusega tulevikus

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

majapidamiste hoiuste aastakasv töötuse määr

keskmise brutokuupalga aastakasv

Töötuse määr ning palga- ja hoiuste kasv

Allikad: Statistikaaemet, Eesti Pank

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

0.0%

1.0%

2.0%

3.0%

4.0%

5.0%

6.0%

7.0%

võlg suhtena kasutatavasse tulusse võlg suhtena SKPsse

intressikoormus (parem telg)

Majapidamiste võla- ja intressikoormus

Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank

Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on väikesed

Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid

Eesti ettevõtete kasumlikkus väheneb kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu veelgi. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti

Põhjamaade majanduse ja pangagruppide riskide ümberhindamine finantsturgudel suurendab Eestis tegutsevate pankade rahastamis- ja likviidsusriski

Sissetulekute suurenemise ja madalate intressimäärade mõjul Eesti kinnisvara hindade tõus kiireneb ning laenamine koondub kinnisvarasektorisse. See suurendab riske finantssektoris

väike risk suur risk

noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2015 hinnanguga

           

32

Tänan kuulamast!