OPS13 /2 01013 /2 010Ilmub 4 x aastasIlmub 4 x aastas

Hind 20.-Hind 20.-

Siin ta siis nd on - suures osas uues kuues OmaPoolsaare kevadnumber!Nagu suured ja thtsad ajalehed, ritame ka meie pide-valt oma lehte paremaks teha ning seda aeg-ajaltuuendada. Seekord siis Jelhtme Vallavalitsuse abigaja konsulteerides spetsialistidega. ppida on veel kllja uuendusi tuleb ka edaspidi, aga samas ei tohi raunustada, et tegemist on siiski amatrvljaandega,mida pannakse kokku oma vabast ajast ja tiesti tasuta!Ajalehe mgist saadav tulu lheb philiselt jrgmisenumbri trkkimisele. Kui varasemalt oli Oma Poolsaarenamasti 12-lehekljeline, siis viimasel ajal on mahtsuurenenud ja edaspidi saabki iga leht olema 16-lehekljeline. Siit ka vike hinnamuutus - 15 krooniasemel maksab nd ajaleht 20 krooni, sest leheklgede

juurde tulemisel on ka trkkimine kal lim.Loodetavasti see meie lugejaid vga ei pahanda, ilmubju leht ainult 4 korda aastas, ja kord kvartalis kohalikkukultuurielu ning ajalugu kajastavat lehte ostetakse kaedaspidi sama innukalt!Siinkohal tahaks kutsuda meie lugejaid julgelt kaasalma ka lehe sisukamaks muutmisel. Saame vga harvalugejatelt tagasisidet ja artiklite kirjutajaid napib alati!Kuigi videtavalt on ajalehe juures olulisemad pildid,pealkirjad ja alles seejrel artiklid ise, ei saa meie ajalehtevrrelda tavaliste pevalehtedega, mis tihedaskonkurentsis peavad silma hakkama!Mnusat lugemist ja tagasisidet ootama jdes,

Terje Lindau-Kuumpeatoimetaja

Foto: Urmas Kamdron

Oma Poolsaar 13/2010

- 30ndate aastate m aakonna-vistlustel saavutas Neeme tuletrje-vistkond esikoha 5 x 100 m-s. Tule-trjeseltsi juht oli toona Oskar Vilbaste.- 1949. aastal ppis Neeme 7-klassilises koolis Virve Roolaid-Pltsam, kes oli hiljem ks Euroopaparimaid odaviskajaid.- 1950ndate aastate teisel poolel oliNeemes vga populaarne jalgpall. Mn-giti philiselt Kadakaranna klje all asu-nud jalgpallivljakul. Seal korraldatimned korrad isegi poiste omavahelisijalgpallivistlusi. Praeguse laulja, JoelSteinfeldi isa, kes oli Neeme kauplusejuhataja, pidas seal kskord isegi puh-vetit.- Kord mngiti ka Jgala-Joal jalgpallining me vitsime tulemusega 3:1. Jalg-palliplats oli Jgala kose lhedal, kuspraegu on juba aastaid mnnimets ol-nud.Vistkonnas Nool m ngisid:kapten E. Prants, P. Muugame, V.Jarusov, L. Kasihhin, J. Mevere.Vist konnas Leek m ngisid:kapten P. Toom, E. Prants, R. Jarusov,G. Hantsom, V. Kasihhin.- 1951, 1952. a saavutas Neeme (V.Kingissepa nim Kolhoos) Prnus Kalu-rite Spartakiaadil sudmises I koha ningldkokkuvttes II koha.- 1958. a saavutas Neeme Prnus Kalu-rite Spartakiaadil:vrkpallis II koha; kieveos II koha; R.Hell- 5000 mII koha; sudmisesIIIkoha.- 1955. 1960. a saavutati Pirital rah-vapaatidel sudmises korduvalt I ko-had. Meeste vistkonda kuulusid: B.Hantsom, E. Prtmaa, R. Marten, E.Paemurd, J. Hell, M. Saem, L. Kahu,H. Linstrm, E. Prants, A. Laigar.Naiste vistkonda kuulusid: L. Hant-som, S. Kasihhin, L. Vaher, A. Laigar,E. Vaher, V. Toom.- 1960ndatel aastatel korraldati mit-mel korral Spruse nim. Kalurikolhoosimeistrivistlusi suusatamises. Suusara-da lks esialgu piki olemasolevatsidutee rt Neeme koolimaja juurestNeeme metsavahini. Kord aga alal, kuspraegu asub Palgikla.- 1963. a kuulus Peedu Toom ENSVvistkonda jpurjetamises ning vttisosa NSV Liidu meistrivistlustest

jpurjetamises (soodimees), kus saa-vutas 7. koha.- 5. novembril 1963. a toimusid Ihasa-lu poolsaare murdmaajooksuvist-lused.- 1964. a augustis toimusid Neeme klaspordipevad.- 1964. a Harju Elu karikavistlustelsaavutati meeste vrkpallis III koht.- 1964. a kuulutati Jelhtme Kla-nukogu spartakiaadi ldvitjaksNeeme (Spruse nim. Kalurikolhoos).Saavutused:kergejustikus I koht, kieveos I koht;vrkpallis III koht (mehed), II koht(naised); sangpommi tstmisesIIkoht; vgikaikaveos II koht.- 1964. a saavutas Neeme Prnus Kalu-rite Spartakiaadil ldkokkuvttes II ko-ha: kieveosI koht (E. Prants, M.Saem, E. Knuut, E. Paemurd, L. Kahu);sudmisesmehed (E. Prants, H. Pae-murd) III koht; naised (M. Vutt, H.Marten)II koht; kergejustikusIIIkoht; naiste vrkpallisII koht; 4 x 100m teatejooksus III koht (L. Kasihhin,P. Toom, J. Liivrand, E. Lns).- 1965. a saavutas Neeme Prnus Kalu-rite Spartakiaadil ldkokkuvttes II ko-ha: sudmisesmehed (V. Pall, R. Jarus-ov)II koht; naised (M. Vutt, H.Jrgenson) I koht, kergejustikusIIkoht; 4 x 100 m teatejooksus III koht(L. Kasihhin, P. Toom, T. Koppel, E.Lns); naiste vrkapallis II koht(E. Toom, O. Marten, H. Jrgenson,M. Vutt, M. Prants, L. Klaamas); jalg-pallisIII koht (J. Liivrand, L. Kasihhin,P. Toom, J. Jrgenson, J. Kekorainen,T. Koppel, T. Prm, E. Komissarov,E. Lns).- 1966. a kuulutati Maardu spordipe-va ldvitjaks Neeme: meestevrkpallis I koht; kieveosI koht;kergejustikusI koht.- 1967. a saavutas Neeme kla NabalasRahva Vidu kolhoosi keskuses toimu-nud Harju rajooni majandite vaheliselspartakiaadil ldkokkuvttes II koha:kergejustikusI koht; vrkpallis Ikoht.

Korduvalt kuulusid endise S. M. Kirovinim . Kol hoo si vist konda: L.Kasihhinvrkpallis, Elmar Prants sud-mises, vrkpallis, Eevald Prants

sudmises, H. Jrgenson sudmises,P. Toom orienteerumisjooksus,kergejustikus (1 x vitja ja 1 x II kohtHarju Maakonna MM-l veteranide 100m jooksus), E. Kuldkepp vrkpallis, koroonas.- Harju koondvistkonda kuulusid:L. Kasihhinvrkpallis, E. Prantssudmises, V. Kuusemets vrkpallis.

- Ihasalu klas elab jpurjetaja HugoNigul, kes on tulnud NSVL meistriks.- Kanadas elab Neemest, Mnniku ta-lust prit Edgar Marten (1944. a lahkusNeemest). Ta on tulnud Kanadameistriks veteranide orienteerumises.

- Korduvalt on lbi viidud:iga-aastane jaanipeva vrkpalliturniir,kaluritepeva sudmisvistlused,kaluritepeva ujumisvistlused.

- 1960.-1970. aastatel mngiti ndala-vahetustel ja ka tavahtutel vrkpalli.Algul Neeme koolimaja spordiplatsil,seejrel kahes kohas, kus peeti jaanitulepidustusi (praegusel Talbakute elamu-krundil ja Tavarus). Vistkonnas olidnii mehed kui naised, noored ja vanad.Kaotaja-vistkond langes prast esi-mest geimi vlja. Vistlused kestsidhilishtuni.Praegu selliseid vistlusi kahjuks enamei toimu. Neil aastatel mngisimevrkpalli ka Neeme Vene piirivalvevistkonnaga. Esialgu mngisimeLaigari ues, hiljem praeguse Neemelasteaia juures, kus asus piirivalve vii-mane kordon. 1960ndatel kisime isegimootorpaadiga Kaberneemes, kusmngisime vrkpalli Kaberneeme klavrkpalli vistkonna ning Kaberneemesolnud Vene piirivalve vistkonnaga.

- L h i m i n e v i k u s o n N e e m etuletrjevistkond korduvalt saavuta-nud esikohti Harjumaa vistlustel(esimees Urmas Mrtsoo).- Neeme pevadel ja kaluritepevadelon lbi vi idud sudevistlusi .- 2000. ja 2001. a tuli Neeme vistkondJelhtme valla meistriks vrkpallis.- Viimasel viieteistkmnel aastal onedukalt esinenud Neemest ja Ihasalustprit orienteerujad (T. Lauteri juhen-damisel).

Minu soov on, et ka tulevikus korral-dataks suviti poolsaare spordipevi.Lbiviidavad al ad viks id o llakergejustik (4-6 ala), vrkpall,sudmine ja kievedu, kusjuureskergejustikus ja sudmises peaksidvistlused olema eraldi ka veteranidele.

13/2010 Oma Poolsaar

Tnavune talv on andnud tunnistust sellest, et kliima-soojenemine pole kll aktuaalne teema, vaid hoopisjaeg on Taevaisa hurjutamise tulemusel suhteliselttenoline tulema.Nagu laulavad meie tuntud rpipoisid Genka jt, etkuradi klm on, kuradi, kuradi klm on, oleme kik isesel aastal tundnud. Ei tea, kas sna kinni on olnudeelnevalt ka nii populaarne, aga viimastel kuudel kll!Mis on kinni? Mitte kht muidugi, vaid ikka auto kusagillumevallis! Isegi meie kla koristav traktor oli sadamateeotsas kinni! Nii ta on. Arvan, et ka traktorijuht eiosanud halvimaski unenos ette nha, et ei suuda niisuure lumekoormaga toime tulla! Kinni on olnud klakeskel ka Harjumaa Liinide buss, millele tagasiprdelpole olnud piisavalt koristatud teeruumi!Vga tnuvrset td on teinud aga ATV omanikud,kes oma vabast tahtest ja ilma mingisuguse tasuta onmitmedki korrad kla vahel lund lkanud, enne kuitraktor tuleb. Ka tulevad nad appi erateedel, kuhu vallapoolt tellitud traktor ei jua.Abi on tunda ka suure kollase traktori nol, mis mnedkorrad Neeme sattunud ja jaksab ka suuremates ko-gustes lund laiali pilduda.

Eks see lumekoristus kaldub ikka sinna kilplaste t-maile, sest lumi, mida hest kohast teise hoopis tee-aukude lappimiseks planeeritud rahade arvelt peablkkama, sulab olematuks he kevadise hetkega!Jrgnevad aastad tuleb kindlasti lumekoristusele roh-kem rhku prata ja eriti klades, kus kitsad teed, mismere olemasolu tttu kiiresti tis tuiskavad. Teid oleksvaja laiemalt ja sgavamalt puhastada! Siinkohal tahaksmanitseda inimesi mtlema teekoristusele juba sgisel.Suured kivid, mis on turistide peletamiseks suveks liigatee rde veeretatud, segavad talvel traktorite td jahtlasi ka lhuvad neid. Kes see ikka paksu lume allneid kivimrakaid mrkab! Samuti on ndseks vistkigile selgeks saanud, et erateid valla kulul lahti eilkata ja see on ikkagi maaomaniku mure, kuidas takodust vlja saab vi kas kiirabi- ja prgiauto temanijuab!Mtlemisainet jagub siinkohal mlemale poolele. Loo-dame, et nii, nagu viltu linud kontrolltle tuleb tehavigade parandus, on seda aega teha ka meil kuni uuetalve tulekuni!

Klavanem,Sirje Pllu

J e l h t m e V a l l a v a l i t s u s t e a -tabelanikele,etAS Merko EhitusonalustanudLoo-Maarduteeliguvljaehitamiseks vajalikkeetteval-mistustid.

Looristmikulhisteltoimub pinnasekoorimine,mis on vajalik ajutisele ehi-tuslinnakule platsi rajamiseks.18. vee-bruaril kirjutas Maanteeamet Eesti ehi-tusfirmadega AS Merko Ehitus jaTallinna Teede AS ning Lti ehitusfir-maga SIA Merks alla Loo-Maarduteeligu ehituslepingule, mille kohaseltv a l m ib u u s 6 , 8 k m p ik k u nemaanteelik jrgmise aasta lpuks.

Neljapeval, 25. mrtsil algusegakell 18.00 toimub Loo kooli saalisteavituskoosolek elanikkonnale,kus Maanteeamet ja ehitajad anna-vad levaate tehtavatest tdest,ajagraafikutest ja vastavadksimus-tele.Mrtsi lpusalgavate tde kigusehitatakse Tallinna-Narva maantee 6,8km pikkune teelik (km 10,6-17,4)Loost Maarduni 6-rajaliseks (3,7 kmulatuses) ja lejnud 3,1 km ulatuses4-rajaliseks I klassi nuetele vastavaksm a a n t e e k s . R e n o v e e r i t a v a l emaanteeligule ehitatakse ka kakseritasandilist ristmikku (Loo ja Maar-

du) ning osaliselt ehitatakse mberJelhtme eritasandiline ristmik. Sa-muti ehitatakse uuele teeligule 5,8km jagu kogujateid, 8 km kergliiklus-teid, kaks tunnelit ja sild jalakijatelening jalgratturitele ja 564 m pikkunemratkkesein. Lisaks sellele ehi-tatakse le Pirita je kulgev vana raud-t e e si l d m b e r k e rg l i i k l u ss i l -laks. Ehitusjrelevalvet teostabRamboll Eesti AS koos Teede Tehno-keskuse AS-ga.Tee-ehitustd kulgevad liiklejales b r a l i k u l t , m b e r s i t e j ambersuunamisi ei ole kavandatud.

Jgala-Juga 13. mrtsil 2010.Foto: Terje Lindau-Kuum

Oma Poolsaar 13/2010

1. Minu ema on Neemest prit ja lapsena sai alati vanavanematel klas kidud. Aastaid tagasi kolisin Neeme elama ja elasinsiin poolteist aastat ja siis olin Otepl ra 3-4 aastat ning viimased neli aastat olen taas Neemes elanud.2. Ttan Jelhtme Vallavalitsuses. Suurimaks hobiks on lumelauaga sitmine, meeldib ujuda. heks suureks ja aeganudvaimakshobiks on koerte aretamine ja kasvatamine. Hobi korras olen ka vesiaeroobika treener. 3. Mul on 8-aastane ttar Anna-Maria ja 2 koera. 4. Neeme on lihtsalt nii eriline koht, kus on alati hea olla.

Mis seal salata, snnipev on ju alati ks tore pev olnud. Meil, ehk siispika ja ilusa nimega Neeme Naiste Rannavalve Seltsil, sai 30 novembril2009 tis 3. tegutsemisaasta. 3-aastane pngerjas on ks igati energilineja tegutsemishimuline, oma MINA-ga sell. Sellised oleme ka meie ise ikka positiivsed tegutsejad ja klaelus kaasaljad. Seda kike ikka selleks,et meil kigil ja meie lastel oleks siin lbus, tore ja huvitav elada, ka meietunneme oma asja ajades niimoodi, nagu laulusalm tleb: kuni Su klaveel elab, elad Sina ka... Meie eelnevad snnipevad on olnud toredadja eriilmelised, seekord otsustasime korraldada midagi ainult endile. Enne pidu tuleb ju ikka psepuna palgele panna. htu algas Make UpStore koolituse ja nitliku htumeigi tegemisega. Igaks sai vastavalt omaoskusele ja vilumusele , mida rohkem, seda uhkem, Make Up Storekosmeetikat peale kanda. Et kik see kaunis ilu kaotsi ei lheks, suundusimeedasi lilbusale fotosessioonile Fotofani stuudiosse, kus fotograaf UrmasKamdron ka kige ujedamatelt lbusad pildid vlja vlus. Pilte saab vaadataka meie kodulehelt www.nnrs.ee. htu jtkus pliinide ja kalamarjaga vga stiilses vene restoranis Rjumka,ning need, kes hilistel htutundidel veel energiast pakatasid, panid i-lepunkti klubis BonBon tantsu vehkides - oli testi superlahesnnipevapidu! Rgin ja kirjutan siin meist, aga kes need meie siis oleme?! Et kiklehelugejad meiega lhemalt tuttavaks saaksid, esitasime endile iseksimused ja ise ka vastasime.1.Kuidas Neeme/Ihasallu sattusid ja kaua oled siin elanud?2.Sinu t ja hobid3.Mne snaga perekonnast4.Mis vi kes on see X-faktor Neemes/Ihasalus Sinu jaoks?Ksimustele vastasid meie 18 liikmest 17 naist.

Katrin Metsoja

13/2010 Oma Poolsaar

1. Aastaid tagasi sitsime mehe ja pojaga esmakordselt Ihasalu klastlbi ning kohe olime ka selle koha lummuses. Toona olime veel linnainimesed ning igatsesime oma majakest mere res. tlesin siis, etvot siia tuleks kll elama. Ja saatuse tahtel kolisimegi oma unistustekohta 2002. a juludeks.2.Kuigi kunagi tahtsin saada nitlejaks vi lauljaks, sai minusthoopis pshholoog. Mind on alati kitnud inimesed ja nende kitu-mine erinevates olukordades. Olen palju juurelnud inimhinge sgavustele ning see teema on ammendamatu. Usun headusesse ja positiivsetemtete ja tegude tervendavasse jusse.Pan inimesienda mberthele panna ja neid innustada. Minu hobideks on teater, muusika,sport, head raamatud ning toredate inimeste seltskond.Olen NNRS-i asutajaliige ning uhke naisteseltsi kuulumise le.3. Mul on kaks poega. Ndseks on meie vanem poeg lpetanudNeeme kooli ning noorem poeg hakkab mne aasta prastkohalikuslasteaias kima. Praegu olen pisipojaga kodus.Peale toredate poegadeon mul vedanud ka mehega, kellega nii heast kui halvast lbi kidud.Pere tugi on mulle alati vga thtis olnud.4. Kige enam meeldib siinne privaatsus ja vimalus nautida kaunistloodust - ka kohalikud inimesed on toredad.

1. Neeme sattusin 2002. aasta paiku, esialgu sai seal kidudsuvitamas. Priselt Neeme elanikuks sain 2005. aaastal, kui saiennast Tallinnast Neeme mber registreeritud. Hetkel elanenamjaolt kll Tallinnas, aga oma ametlikuks koduks peansiiski Neemet. Kuhu tuleb post, seal ka kodu!2. Hobideks on kalastamine, kokkamine, lemmikloomad jaautod ning nendega seonduv. Kalastamise pisiku sain elukaasla-selt ja nd ln teda oma saakidega pika puuga:)3. Elan elukaaslasega Tallinnas ja linnas kasvab ks koertest-ameerika staffordshire terjer nimega Ruby, kes on alles 1,5 aastatvana.Teine koer, taks Toni, elab Neemes. Toni on juba vanamees,tervelt 11-aastane.4. Neemes on kodu, meri, vaikus ja rahu.

1. Neemega tutvusin ma juba 2000. aastal, kui kisin Andrusega Wana Kala krtsis. Siis ei osanud ma ette kujutadagi, et siialausa elama tulen. Algul suvitasime Kaldal. Kui kuulsime vimalusest osta maja, siis seda ka tegime. Kisin 2003-2005 TallinnastNeeme lasteaias tl. Eks see juba oli nagu ettevalmistus priseks Neeme asumiseks. 2005. aastast olengi siis Neeme elanik jasissekirjutusega.2. Olen ks neid nnelikke, kellel hobi ja t kib koos. Tegelen muusikaga ja laulan ansamblis Laine. Ttan Neeme lasteaiasja Neeme Algkoolis muusikapetajana ning sama teen ka Kostivere lasteaias. Olen erinevate ringide juhendajaning aastast 2008Neeme klavanem,samuti NNRS asutajaliige, millest on vlja kasvanud vga tore seltskond.3. Kige noorem laps on edukalt lbinud Neeme lasteaia ja pib ka Neeme Algkoolis. Kaks suuremat ttart aga on Neeme NaisteRannavalve Seltsi liikmed.4. Neemes on vga tore kogukond tkaid seltsielu edendajaid, kohaliku ajaloo silitajaid ning traditsioonide edasikandjaid.Neeme klalonka ajaleht Oma Poolsaar. See kik teeb kohaliku elu huvitavaks ja sisutihedaks.

1. Tutvusin Tallinnas oma tulevase mehega, kes elas Neemes. Praeguseks olen siin pidevalt elanud juba le 22 aasta. 2. Ttan aednik-majapidajana, enne seda olin palju aastaid lasteaia ja kooli kokk. Hobisid on vga palju: tants ja vimlemine,aiandus, mitmesugune ksit, kunst, lugemine, arvuti, kokkamine jne. Kui vaid kigeks aega jaguks!3. Mul on abikaasa Koit, ttred Kadi (21), Keit (16) ja Triinu (10), poeg Kustav (7) ja kass Kiisu. 4. Imeline looduslhedus, rahu, mnus kogukond.

Oma Poolsaar 13/2010

..

13/2010 Oma Poolsaar

Seekord ei kirjuta ma kevadetkuulutavast tsikliprinast egalinnulaulust, vaid hoopis rs-tikust, kes vanarahva tarkuse jr-gi tuleb paastumaarjapeval (so25.mrtsil, kohe peale ametlikkukevadeaja algust) mttast vlja,e t o m a t a l v i t u s p a i g a s t s u v e k o r t e r i s s e k o l i d a .Kui ldiselt on rstik paikneloom ning toitu ja vett otsidesreeglina kaugemale kui paarsadameetrit ei liigu, siis kevadistel (jaka sgisestel) rndeaegadelvetakse ette lausa kuni paari ki-lomeetriseid distantse. Ja hoidkusiis selle eest, kui su uus, kaunilooduse keskele kerkinud majanende rndeteekonnale ettepeaks jma. Ei l nemad ristiette. Panevad le vi lbi, kustaga pseb. Sest see tee on neilajast aega kasutusel olnud ja ne-mad teisiti ei oska.

Ma tean, millest ma rgin, sesteelmisel kevadel avastasin end justsellisest olukorrast. Tundsin ennastkui valge mees, kes on isetkkinud indiaanlaste maale ningnd neid juga vlja ritabtrjuda. Sest mida sa ei tunne, sedasa kardad. Ja kuna parem on kartakui kahetseda, siis haarasin ka minaesimese ktteulatuva terariista ningvibutasin. Ja nii kuni maikuukeskpaigani, kui rstikud oma pul-mad peetud said ja metsa kadusidoma igasuvist elu elama. Hirm ji.Kes teab, vahest mni nooruke rs-tik eksib ka kesksuvel mu terrassirde peesitama? Vtsin ktte jaasusin maoelu interneti avarustestuurima.

Selgus, et prast paaritumist otsivadrstikud endale sobiva pesitsus-paigana mne vikese looma uru,tiheda psa vi knnualuse ningsuurem osa nende suvest kulub toi-tumisele ja enda soojendamisele.Peamiseks toiduks on linnupojad,konnad ja hiired, kuid ra ei plgaka mutte, sisalikke, vaskusse ningliigikaaslasi. Ta ise vib saagiks

langeda metsseale,mgrale, rebasele,tuhkrule, kurelevi kakule. Nen-de asustustihedus on kikuv mnes kohasvib leida vaid3-8 liigi esindajat,samas aga sobivaskeskkonnas (ni-teks mnusal v-sasse kasvanudniiskel raiesmikul)vib elada koospalju madusid,lausa kuni 90!Aednikud peakssilmas pidama,et rstikutele meel-dib ka kasvuhoone.Seal on soe ja niiske.

Augustis rstikud poegivad. Selleksronib emane rstik mnele madala-male puuoksale vi knnu otsa, so-bib ka heinakuhi, jtab saba al-lapoole rippu ja kukutab sedasikmmekond 15-20 cm pikkustpoega rohule, kes maapinnalejudes roomavad eri suundadesselaial i, kestuvad paari tunnimdudes ning asuvad jahile, seseelkige putukaid, vihmausse ja til-lukesi konni. Hoolimata omapis ike se st kas vus t on jubav as ts n d i n ud r s t i kup o j admrgised ja ka nende hammustusohtlik.

Sugukpseks saavad rstikud allesviie aasta vanuselt, kui kehapikkuson vhemalt 50 cm. ldse vibnende eluiga ulatuda 14-15 aastanining nad kasvavad ligi 80 cm pikaks.ldjuhul rstiku hammustus elu-ohtlik ei ole. Surmav vib ta ollavikelaste puhul vi kui hammustuson rindkerel. Rstik rndab inimestvaid rmisel juhul kas provot-seerimise vi pealeastumise korral.Rnnaku eel tmbab rstik endakeha S-kujuliseks ning rnde ulatuson ca 1 meeter.

Rstiku hammustuse smptomi-teks on terav valu, hammustusekoht paistetab les ja kipitab. Vibtekkida allergiline reaktsioon, mil-lega kaasneb iiveldus, hingeldaminejne. Kannatanu tuleks pannalamavasse asendisse (sest liikuminesoodustaks mrgi laialikandumistkehas) ning kiiremas korras haig-lasse toimetada. Hammustatudjset ei tohi kvasti kinni sidudaning samuti ei tasu ise hakata mrkivlja imema. Rstiku hammustusesttingitud tervisekahjustusest parane-mine vib vtta kuni aasta.

Nd seda kike teades vibksida, kas mu hirm lks vikse-maks? Vin elda, et pisut kll. Kui-gi vikese, 2-aastase lapse emana,muretsen ma kevade saabudes ikka,sest nii pisike veel ei jlgi, kuhu vimille peale ta astub. Kuid ma tun-nen kaasa ka rstikutele, kes kuulu-vad looduskaitse alla, kuna kultuur-maastiku pealetung vhendab neilesobivate elupaikade pindala pide-valt.

Allikas: Internet Terje Eichelman

Oma Poolsaar 13/2010

Olime tublid! aith kigileNeeme kooli lastele, kellega koosme ka sellel aastal otsustasime,et harjutame ja neme vaeva, etvtta osa koolitants 2010 Harju-maa voorust. See on selline toreja lbus ritus, kus tantsuhuvi-lised lapsed saavad enda tantsu-oskusi nidata ja vaadata ningnautida ka teiste rhmade tant-sukavasid. ritusega kivad kaa-sas igal aastal omad rituaalid: oo-tusrevus, bussiga kohale,registreerimine, majutus, kooli-tantsu nnni uudistamine ja ost-mine, pildistamine jne.

Koolitantsu Harjumaa voor toimubjuba mitmendat aastat ViimsiKeskkoolis. Kige suuremaks prob-leemiks lbi aastate on kujunenudlerahvastatud klassiruumid, kusme mitme-mitme erineva trupigapeame hte ruumi jagama.Mnikord pole isegi ruutmeetri-kest, kuhu oma asjad paigutada.Sellel aastal olime aga fortuuna lem-mikud. Meie riietusruum asus otselava krval, koos peeglite ja prd-toolidega.

Festivalil astusime les tantsugaKung Fu klubi. Lapsed olid tublidja tegid vapralt kaasa kogu proovi-perioodi. Kui selgus, et Harjumaatantsupev on juba veebruari algu-ses, tegime tihedaid proove, lausa4 korda ndalas.

Tnu lapsevanematele ja alatiabivalmis ning vastutulelikele abi-listele (siinkohal erilised tnudHelle Hantsomile ja Liis Leo-nidovile) valmisid kostmid jameie tants oligi esinemiskps.Viimsisse judes oli meil kohe la-vaproov, vral laval ei suju kikkohe hsti, on vaja kohaneda janatuke harjuda. Esinemine lks agalihsti ja loodan, et ka lapsed isenautisid laval olekut. Saalis oli kapalju lapsevanemaid, usun, et kanemad said toreda positiivse ela-muse, mida veel koduski ehk mee-nutati ja arutati.

Peale esinemist jalutas minu juurdeajaleht Harjumaa ajakirjanik ReginaLilleorg ja ksis, et mitmendataastat me Neeme kooliga koolitant-su festivalil osaleme. Hakkasin siismeenutama, et vist oli 2001, kuiesimest korda osa vtsime, et kkion meil juubeliaasta. Lubasin kodusrahulikult melda, mtlesin ja testi

2001-2010 so 10 aastat. Es-maspeval helistaski ajakirjanikuuesti, hiskasin telefonitorru meilon thtpev 10 aastat kohalikkukoolitantsu!

Jrgmisel hommikul, 06. veebruaril,prast Harjumaa koolitantsul osa-lemist, vasardasid rgates peasluuleread. Haarasin ruttu pliiatsi japanin paberile riimid, mis vibollasobivadki siia selle loo juurde:

Aega ei saa ajada,teda taga ajada,

aega tuleb arvestada,aegamisi arutada.Ajata ei ole aega,

igal ajal mitu aega,praegu kes on meie aeg,homme jlle teistel aeg.

Aeg leb mda aegamisi,mnikord ka vaevamisi,

aja lugu ajab lugu,igal ajal mitu lugu,

sellest saabki ajalugu.Aeg ei ole ajataega jrelkajata,

ajal pole ajas piire,aeg teeb ajas palju tiireja kui ajal kiire hakkab,

ajab aeg meid muudkui takka,aega peatada ei saa...

Oled suur vi vike, leia alati aegatantsu jaoks!

Merike KahuVeebruar 2010

13/2010 Oma Poolsaar

Alates selle aasta jaanuaristsaavad titemammad omamaimukestega osa vttaNeeme kla beebikoolist.See on vga hea uudis, sestnd saab lausa oma kodu-klas lastega lustida ja eipea selleks kaugemale sitma.Pealegi tundub, et lapsi sn-nib ju jrjest juurde ning beebi-kool on lausa hdavajalik.

Igal esmapeval kella 16.00 paikukogunetakse Neeme lasteaeda,kus Sirje Pllu juhtimisel algabtants-laul. Kohale vib minnaveidi varemgi ning prast 30-minu-tilist koostegutsemist saavad lapsed veel omavahelmngida ja tutvuda.Lausa mrgatavalt mjutab seelaste rtmi- kui ka muusikataju arengut ning on ka heakoht sotsiaalseks suhtlemiseks nii lastele kui vanematele.Sirje on laste jaoks valmis pannud toredad rtmipillidning laulud-tantsud on vga meeleolukad ja vahvad.Vahepeal kuulatakse muusikat ka maki pealt ning siismngib Sirje jlle klaverit ja laulab. Emadele on seelausa heaks jutreeninguks, sest juba le 1-aasta vanustlast on pris raske hpitada ja pidevalt tsta ning ked

saavad kvasti trenni. Samuti mjutavad laulud jatantsud meeleolu ning koos on lbus olla. Kige pisemlaps meie beebikoolis on praegu 3-kuune ning ka temasaab juba omal moel asjast sotti. Soovitan ka nendelemadel, kes oma maimukestega veel beebikooli polejudnud, asja le tsiselt melda ning oma sammudesmaspeviti lasteaia poole seada. Lhemalt saabsellekohast infot Neeme lasteaia kodulehelt -www.neememudila.ee.

Triin Tomingas

Spordist on selles lehenumbris juba juttu tehtud.Sporditegemisest on huvitatud ka Neeme ja sellelhimbruse naised. Nimelt, armas lugeja, oled sa tead-lik, et juba kolmandat aastat tehakse meie aktiivseklavanema Sirje eestvedamisel Neeme Rahjvamajasshapingut!

Kes veel ei tea, siis shaping on teaduslikult testatudfsiliste harjutuste ja tervisliku toitumise ssteem,mis annab koormust kikidele philistele lihasgrup-pidele. Klassikalised harjutused ei ole keerulised ja onjukohased igale naisele olenemata vanusest jafsilisest ettevalmistusest. Samuti on shaping kigesstlikum metoodika neile, kellel on probleeme selgrooja liigestega.

Minu enda esmane kokkupuude shapinguga aastaidtagasi polnud just kige meeldivam. No mida sa vibutadseda hte jalga jrjest oma kaks minutit, teisega samalugu ja niimoodi tunnist tundi. Aga kui trenn ikka niikodu lhedale ktte tuuakse ja selle eest ka vga vikeraha ksitakse, siis tuli ju ikka minna.Juba esimene tund mtlesin, et kas testi saab naerugaja ilma hing paelaga kaelas tundeta kilosid kaotada?!

Tuleb vlja, et saab ikka kll, kui on toredad trenni-kaaslased ja lbus treener, rkimata retrohngulistesttreeningvideotest. Olulisem on siiski see hea tunne, etoli mnus koos midagi teha ja et vsitav tpev sailgastava lpu.Siinkohal pean veel lisama, et kolmapeviti saab NeemeRahvamajas joogat teha olen nende treeningute kohtavga palju kiitvaid jutte kuulnud! Nii et, ega suvi polegienam nende ratute lumehangede taga - kik trenni!

Katrin Metsoja

Oma Poolsaar 13/2010

Tnavusest lumestSel aastal olen ikka lumega vgakimpus. Sellist lund ei ole siin 50aasta jooksul, mis siin olen elanud,kordagi olnud. Eriti kui meri rajtus ja tuiskama hakkas, ajas terveue lund tis. Vljakik ei paistnudues enam lume alt vljagi.

LapseplvestSndisin Rammu saarel 1933. aastalOlmi talus. Praegu on vennapojadsinna koha peale suvemaja ehita-nud. Vanast talust pole midagi jrgi,ainult kaev on uuesti lahti kaevatudja korda tehtud. Emal ja isal oli kokku kmme last - 6 poissi ja 4 tdrukut. Kaks last surinoorelt. Kerge ei olnud. Aga noh,elada vis, ra ei surnud. Vanemadkisid merel. Isal oli mootorpaat jasellega viidi kala Tallinnasse kokku-ostjale, kes selle ra ostis. Paljudtd jid ema kanda, kuna isal oliastma ja tihti oli tal raske hingata.Ei saa aru, kuidas ta sellega hakkamasai. Perel oli lehm, lambad, sead jakanad. Lapsed kisid karjas. Kari olikla peale hine. Kik tid omaloomad hte kohta kokku ja sellepere lapsed, kelle kord oli, karjatasidloomi terve peva. Meie pere heina-maa oli Rammu taga asuval Allusaarel. Hein toodi sealt ra paadigamber saare. Lapsed tassisid heinapaadi juurest les.Toiduks oli philiselt ikka kala.Philiselt silk, mis on soolatud rimvi kilu. Vanaisa ei istunud laudagi,kui silku laual polnud. Mletan ka,et silgust tehti piimaga suppi ja kalestapeadest tehti piimaga maitsvatsuppi. Liha anti ikka jao kaupa.Kttepuud ja enamus muid toidu-aineid nagu kartulid, kapsad, kaa-likad vahetati kala vastu Ihasalus jaNeemes.Rammus oli pldu vga vhe. Vane-mate laste riided kisid ikka noore-matele ja laiutada ei saanud. Vana-vanemad olid kllaltki usklikud jamletan, et julu ajal istusime kikkoos ja loeti piiblist lugusid.Rammu oli lbus saar. Ndalavahe-

tustel olid ikka tantsuhtud. Suvetiuel ja muul ajal mnes talus.Mletan, et 8-aastaselt petas mulleonu vildikat tantsima. (Lisettenitab kerge vaevaga tundmatu tant-su samme). Jaanipevadel tehti tuldja oli suurem pidu. Rohkem vrastrahvast kis saarel surnuaiaphadel.Siis kis inimesi Koipselt, Pranglilt,Ihasalust, Neemest ja mujaltki. Kaminu vanaema on prit Pranglisaarelt. Isapoolne vanaisa jllegiJelhtmest. Surnuaiaphal kohta-sin esmakordselt ka oma tulevastmeest, kes oli oma perega Ihasalustsaarel. Mletan, et isa oli suitseta-nud lesta ja pakkusime neile lesta.Olime siis muidugi alles lapsed.Meie kisime jlle omakorda suvitimustikal Npista sool ja jtsimeoma paadi Ihasalu randa ningkisime ikka Uustalu uelt lbi, kusEdgar elas ja nd ongi minu kodu.

Keerulistest aegadestIsa peeti millegiprast kommunis-tiks ja meidki hti kommunistilasteks. Tegelikult mingit poliitikatisa ei teinud. Hiljem sain aru, etmingi tli oli tekkinud hoopis piiri-tuse salaveol. Sja ajal kaebas onu,kes oli saksameelne, oma venna jaisa peale, mille tagajrjel nad viidivangi otse merelt, j pealt. Mle-tan, et ema tuli nuttes koju, vttiskelgu ja tles lastele, et lhmetoome j pealt vrgud ra, kuna

isa viidi minema. Prast sakslasteminekut said isa ja vanaisa vangistvlja. Olid kangesti tia tis. Hiljemonu palus vabandust ja lepiti ka ra.Isa poolt mingeid kaebamisi kll eijrgnenud ja sinna see asi ji.1944. aastal oli saarel tunda in-imeste plemise haisu. Kalevi Liivalpletati sakslaste poolt seal tapetudvange ja tuul oli otse sealt suunast.Mletan, et oli kole lhn.Paljud inimesed pgenesid saareltvenelaste eest. Meie pere ei linud.1952. aastal aeti ikkagi saarelt mine-ma. Piirivalve lhkus maja. Minaelasin siis kll juba Neemes.Nd hiljem, kui hakati Rammussurnuaiaphi pidama, olen seal ikkakinud. Saarel on mul vga hea ko-dune tunne. Nen ka tihti unes, etolen seal.

KooliplvestEsimesed kolm aastat kisin koolisRammu saarel. Kool oli hes talus.petajad olid palgatud mandrilt.Olid toredad ja haritud inimesed.Lapsi oli muidugi vhe. Mina olinKlamase Haraldiga kahekesi hesklassis.Hiljem lksin Neeme kooli. Isa jaema elasid ikka saarel, aga mina olinerinevates taludes korteris. Prkma-nil, Nmmel ja Liival. Kui oli nda-lavahetusel vimalik koju saarelesaada, lksin ikka.

13/2010 Oma Poolsaar

tsehhis. Seal pan-di kilu ja rimekarpidesse.Kirovi kalurikol-hoosi ajal olidpalgad juba paljuparemad ja puu-dust ei tundnud.Kik, kes tahtsid,said ka td. Va-hepeal ttasinsadamas ranna-valves.

Lapseplv Rammusaarel - Lisetteesireas heledaskleidis

Talvel, kui meri oli js, oli lihtsamgi.Kisin Neemes neli aastat ja sainm i t t e t i e l i k u k e s k k o o l ilputunnistuse. Selline oli tolleaegsekooli ametlik nimi.

Prast kooliKooli lpetades hakkasin kolhoosikarjas kima ja olin vasikatalitaja.Palk oli vga niru, aga raha oli vaja.Kolhoos oli alles rajatud. Kellel olikaks lehma, pidid he kolhoosi raandma. Kolhoosi laut oli Ihasalus.Nd on see tee res raudkividestkatuseta vare. Ega inimesed tol ajalhea pilguga ei vaadanud, kui nendeloomad kolhoosi karjas mda viidi.Ihasalu mbrus oli tollal kik lage.Karjatasin loomi kuni Jundi ojani.Seal, kus nd on kikjal mets kas-vasid tollal ksikud puud ja kadakad.Mets on siia ise kasvanud ja ka istu-tatud.1951. aastal hakkasin tle kolhoosipostiljoniks. Postkontor asus prae-guse vallamaja hes otsas. Iga pevvtsin sealt kirjad, ajalehed ja muudsaadetised ja viisin need taludesselaiali. Samuti viisin kohale rahakaar-diga tulnud raha. Alguses ei olnudmul jalgratast ega raha selle ost-miseks. Kolhoosil ka ei olnud. Kol-hoos oli alguses ikka vga vaene.Kisin iga pev jala Jelhtmesse jatagasi. Kui vedas, sain mne autopeale. Hiljem ostis kolhoos jalgratta.Talvel kisin hobusega. Hobuse sainkas Neeme tallist, vi lksin vtsin

Ihasalust. Rakendasin ree taha jasit lks lahti. Hiljem andis kolhoosiesimees sadula ja petas mind rat-sutama. Nii sai ka ratsutatud. Ho-buse nimi oli Juku ja see oli endineToomantsu hobune. Koerad olidpostiljonidele nuhtluseks. Kui pos-tiljon tuli, hakkasid kik haukuma.Aga mni ei hakanud ja tuli salajaselja tagant ning kis naksti jalastkinni. Karjaotsa Kustal aga oli sellinekirju koer, kes vttis ajalehe ham-busse ja viis ise tuppa. Tol ajaltundsin siin kandis kiki inimesi.Nd nagu ei tunne enam kedagi.

IhasalusAbiellusime Edgariga 1957. aastalja tulingi elama Ihasallu. Elasimemere res, aga randa minna ei tohti-nud. Piirivalvurid kndsid randa ri-ba, millest ei tohtinud le minna.Kisime ikka vahel salaja, aga siistuli jljed ra riisuda. Nd on kikvaba, mine kuhu tahad. Aga ndon uus hda, igal pool eramaa sildid.Vene ajal viidi ka kik paadid Ihasalurannast Neeme, kus nad tohtisid ollaaiaga piiratud sadamas. Ka klla eisaanud inimesed tulla, kui neil pol-nud piiritsooni luba.1961.aastal lksin Neeme tle kala-suitsetajaks. Alguses oli kolhoosisuitsumaja Tohtse saunas. Hiljemehitati uus suitsutsehh. Ttasinseal varrastajana. Tol ajal ttas sealpalju kohalikke naisi. Kui suitsu-tsehh ra kaotati ttasin preserv-

Hiljem lksin tle Neeme nbit-sehhi ja olin jlle vardasse ajaja.Plastmassist vi metallist nbidaeti vardasse ja need lksid trumlitesgalvaniseerimisele. Hiljem nbidveel lakiti le. See oligi viimanetkoht enne pensionile minekut.Paljud pidasid kolhoosi ajal isiklikkelambaid. ldiselt enda tarbeks, agaka mgiks. Lambad koguti kevadelkokku ja viidi Rammu saarele.Sgisel toodi tagasi. kskord olimesgisel lambaid Rammust ra too-mas ja tusis suur torm. Laine tusisnii suureks, et oleks peaaegu uppu-nud. Randuda tohtis ainult Neemesadamas, kuhu nneks ka judsime.Hiljem tuli veel oma lambad raeraldada ja Ihasallu ajada. htuksolin kogu sellest elamusest nii vsi-nud, et otsustasin, et enam lambaidei pea.Abikaasa Edgar ttas motoristinatraali peal. 1958. aasta detsembrisji ta koos teiste kaluritega tormiktte, mis viimaks traali Soome ran-da viis. Edgar rkis, et Soomes vetineid hsti vastu, tehti sauna ja kos-titati. Kahjuks kik eluga randa eisaanud. Meie naabrimees, Edgarionu Iisak koos pojaga uppusid.Meil oli kaks poega, kellest esimenesuri vga noorelt. Noorem poeg Jriji kadunuks 1994. aastal. Tulidminu epojaga Rammu saare lhe-dalt vrku laskmast ja rkisid ko-dus, et Rammu saarel on peibutis jahomme peab saarele minema. Maei taibanud ksida, mis peibutiseston jutt. Jrgmisel peval lksidkimerele ja tagasi ei tulnud. Otsitilausa helikopteriga, aga ei leitud.Hiljem leiti paat ilma mootorita javrkudeta Prispealt. Jri oli 35-aastane.Mned aastad tagasi kisin leeris.Omal ajal, kui oleks pidanud kima,oli selline aeg, et ei julgenud minna-gi. Vidi teha trahvi ja kust selle rahaoleks vtnud. Jumalat olen uskunudlapsest saadik ja kirikus kinud, ninghtuti palvet lugenud kogu elu.Elu ei ole mul kerge olnud. Aga kur-ta ka ei saa, siiani olen ikkagi hakka-ma saanud.

Lisettega vestlesJanek Safranovski

Oma Poolsaar 13/2010

13. mrtsil, keset kena pikeselist talvepeva,kogunesime taas Wana Kala Krtsi. Kes olijrjekordne kuulsusega kokkamise ritus.Seekord kutsusime meile oma kokaoskusidemonstreerima dirigendi, tele- ja eurotheTarmo Leinatamme.Sissejuhatuseks tles Tarmo kohe, et ta onelus kll kiksuguste asjadega kokku puutunud, agapubliku ees kokkamine on tema jaoks kll tiestiesmakordne kogemus. Etteruttavalt vib elda, et tasai selle lesandega suurepraselt hakkama.lles hautatud loomaliha, kartuli-brokkolipree japunase kapsa hautise valmimise kigus kuulsime menii mndagi pnevat Tarmo elust ja tst. Teemasidjagus seinast seina, teatrist poliitikani, tervislikesteluviisidest televisioonini.Mned huvitavamad faktid neile, kes ei viitsinud endkodust vlja vedada.Kokandusest hakkas ta huvituma rkamisajal, milpoodides oli juba ht-teist ikka saada (siinkohal imetlesTarmo nukogudeaja perenaisi, kes suutsid peaolematust kaubavalikust mitmekesise sgilaua katta).Tnaseks pidi olema nii, et ajal, mil ta kodus on,toimetab kgis philiselt ikka just Tarmo. Kokakooliskinud ta pole, aga kolmedel kursustel kll, neist ks

hiina toidu teemadel. Enim huvitub ta just idamaade,eriti india kgist. Tema unistuseks on minna niteksSingapuri ja ttada seal mnes kohalikus kgis, etomandada sealse kokakunsti saladusi.Muusikamaailma sukeldus ta sellest hetkest, kuivanaema 5-aastasele poisile akordioni kinkis. Seda,kuivrd tegus on ta koorijuhi, saatejuhi vi naljamehena,teab iga lapski. Aga vhem teada on ilmselt fakt, etTarmo on ainus eestlane, kes on Eurovisioonilauluvistluse laval kinud 3 korda: 1996 Oslos ja 1997Dublinis dirigendina ja 2008 Belgradis isegi lauljana.Tarmo peres on 2 ttart (31- ja 14-aastane) ja 2lapselast. Abikaasa Siiri peab Psklas oma ilusalongi.Mnusat juttu kuulates ja meie ajalehe eelmises numbriskajastatud rummikakaod limpsides kadus aegmrkamatult ja peagi saimegi maitsta vrratut rooga,mis tehtud peamiselt kodumaistest, Nmme turultostetud toorainetest.

13/2010 Oma Poolsaar

Punase kapsa hautis

Punane peakapsasvi ja li segusuhkursooldikas

Kuumuta hakitud kapsas vi ja li segus lbi, lisa vett,maitsesta dika, soola ja suhkruga ning hauta kunikapsa pehmenemiseni. Kuna dikas on punase vrvisilitamiseks lisatud keetmise alguses, vtabpehmenemine kaua aega!Maitselt nagu tavaline magus-hapu kapsas, aga imeilusatumepunase vrviga.

Tumedas lles hautatud loomaliha

Vaja lheb:1kg looma vlisfileed0,5l tumedat lut0,25l puljongit2 sibulat1/2 mugulat kslauku2 loorberilehte1 viksem kaalikasjupike suitsuribikontisoola, pipartvid ja li pruunistamiseks

Pruunista haudepoti phjas vi- ja lisegus lihatkid, vala peale lu ja puljong. Lisa veidike puruks muljutudkslaugukned, suurte tkkidena sibul ja kaalikas (kaalikas mahendab lle maitset ja annab kastmele struktuuri),suitsukont ning loorber. Lase vaiksel tulel haududa umbes 1 tund ja 15 minutit (see oleneb ka looma vanusest).Maitsesta soola ja pipraga. Vajadusel eemalda enne hautamise lppu paja kaas, et liigne vedelik aurustuks vilisa keevat vett, kui hautis kipub kuivale jma.Vta liha leemest vlja, mssi fooliumisse ja siis ajalehte ning jta vhemasti pooleks tunniks seisma, et liha saaksrahuneda. Vta leemest loorber vlja ja preeri (niteks saumiksriga) leem ja kgiviljad sametiseks kastmeks.

Kartuli-brokkolipree

1 kg kartuleid1 brokkoli e. spargelkapsasvidpiimasoola

Keeda kartulid pehmeks, lisa potti brokkoliisikud jalase neil aurus pehmeneda (umbes 10-15 minutit).Kurna keeduvesi ra ja lase hetk kuumal pliidil auruda.Tambi pudruks, lisa vi ja kuum piim, maitsestasoolaga.Ilus ja maitsev kevadiselt roheline puder. Brokkoli onvga kasulik sdamele.

Oli imeliselt mnus laupeva prastluna. Aithh Tarmo Leinatammele!Kadri Prants

Loomalihakartulipree ja

punase kapsaga

Kik said oma silmaga nha,et kaste tuleb paks ka ilma

paksendajateta

Oma Poolsaar 13/2010

Sbrapeva thistamine on igainimese enda otsustada ning paljuon neid, kes seda peva thtsaksei pea. Tegelikult viks ju sprulbi aasta meeles pidada ning seeon spruses ks oluline nitaja.Sbrapev tundub kuidagi pa-teetiline ja enamus arvab, et seeo n l i i ga ma t e r ia l is t l i k jaa m e e r i k a l i k . E e s t i s o nsbrapeva thistamisekomme veel noor ning sai algusealles 1980-ndatel Soome eesku-jul. See on rohkem levinud noore-mate seas ja tekitab palju elevustning rmu. Tegelikult on sedapeva, meile tsistele eestlastele,vib olla vaja, sest mida rohkemrmsaid thtpevi seda lbusamon ka argipev.

Siiski ulatuvad legendi jrgi Valen-tini- ehk sbrapeva juured kaugesseVana Rooma aega. Seal peeti14.veebruari Juno austamise pe-vaks. Juno oli Rooma jumalannadekuninganna, kes kaitses naisi jaabielusid. Tema phale jrgnevalpeval algasid suured pidustused,mis oli ks keiserliku Rooma tht-samaid sndmusi.

800 aastat enne valentinipevathistamist jrgisid roomlased pa-ganlikku tradistsiooni, mille keskseks sndmuseks oli loterii. Lo-terii seisnes selles, et vallalised

noormehed tmbased endale loosi-ga he teismelise ttarlapse nime,kellest sai siis lejnud aastaks sellenoormehe seksuaalpartner. Sagelijuhtus nii, et see paar ka hiljem abiel-lus. Paavst Gelasiusele see paganlikri- tuaal aga ei meeldinud ning takskis seda muuta. Edaspiditmbasid noormehed loteriilphakute nimesid, kes olid neile selaastal teenitajateks. Loomulikultei pakkunud see nii palju huvi japinget, kui tdrukute nimedetmbamine.

ks legend rgib aga, et Roomaimperaator Claudius keelas meestelabiellusmise, et nad oleksid pare-mad sdurid. Kik abielud jakihlused ksti thistada. ksheasdamlik preester, kelle nimi oliValentin, ei allunud aga keisri kor-raldustele ning laulatas paare salaja.Selle eest heideti ta vangi ning sealta ka suri. 270. a 14. veebruaril maetita St Praxedese kirikusse ning hakatith is t ama V ale nt in i pev a .

Teise legendi jrgi oli Valentinkristlane Roomas, kus uut religiooniei sallitud. Kristlastest mrtrite abis-tamise eest ta vangistati. Vangis ollesarmus Valentin aga vangivahi pime-dasse ttresse Juliasse ning andistdrukule silmangemise tagasi.Uudis imeteost levis ning Roomavimudele oli see vastukarva. Valen-

tin hukati.

Keskaegse legendi jrgi on 14.veebruar pev, mil linnud valivadendale sobiva partneri pesapunu-miseks.

Esimene moodne valentinipevakaart saadeti XV saj alguses, kui noorOrleansi hertsog lahingus vangiveti ning heideti Londoni Towe-risse. Sealt saatis ta oma naisele hul-ganisti romantilisi luuletusi, millest60 on seni silinud ning vaatamiseksvlja pandud Briti Muuseumis.Keskajal tekkis taas traditsioon, kusloteriikasti pandi vallaliste meesteja naiste nimed ning tmmati sealtpaarikaupa vlja. Paarid vahetasidkingitusi ja naisest sai jrgnevaksaastaks mehe Valentina.

XVII saj hakkasid armastajad sellelpeval mlestusesemeid vahetama.Meie aja sbrapev tuli moodiprast Teist maailmasda ja oli po-pulaarne eriti Inglismaal. Vttis vei-di aega, enne kui selle peva thista-mine ka meie maal populaarseks sai.

Legende selle peva kohta on paljuning vta sa nd npust, millineneist kige igem on. Igatahes omaspru viks hoida ja neid thele pan-na ka siis, kui ei ole sbrapeva!

Triin Tomingas

Ksimus klaelanikele, kui ma oleksin nhtamatu, ei toonudki nii palju elevust, kui ma lootsin. Kigeekstreemsemaks osutus vastus pangarvist, kuid ega tnases majanduslikus olukorras pole ka imestada! ksunistus oli minna kaugele reisile, kas Austraaliasse vi Indiasse. Osad sooviks vaadata meie kla varaste tegemisi.Mni tahaks aga jlgida lemmiklooma kitumist ksi kodus olles!Arvati, et Neeme kla viks olla Eesti Vabariigi pealinn ja et Eesti viks maailmakaardil tsta hetkeks kusagilenaftapumpajate piirkonda, seal siis kosuda rahaliselt kvasti ja tagasi tsta!Mni naine arvas, et kasutaks ra nhtamatuks olemise privaatsust ja kiks palja nkina meres ujumas ningjlgiks huvitavate inimeste tegemisi. See oleks ka sobiv vimalus kuulata lemuse juttu ja klatsi pealt. Polevlistatud ka mni tobe nali oma spradele, aga see peaks olema heatahtlik!Lapsed on vhe helgemate unistustega - kes sooviks perele poest vtta uue auto, kes tooksid vlismaal tdtegevad ema vi isa tagasi koju!Mni mees teeks mne dringi tihedamini, kui naine seda lubaks, ning piiluks ka naisteseltsi naiste magamis-tuppa!?Mina arvan, et pangarviga vib vahele jda, aga elu muinasjutus Lumivalguke ja seitse pialpoissiklastaksin kll!

Sirje Pllu

13/2010 Oma Poolsaar

Enne kokkamise-koosolekut on tihtipeale tkk tegemist,et ra otsustada, mida kokkame. Valikus on nii naisteendi meldud retsepte kui ka kokaraamatutest avastatudprleid ja enamasti valmistame nii soolast kui magusat.Mrksnadeks on aga alati kiirus ja lihtsus, kuna kesviitsiks t ja pere krvalt veel koosolekul pikalt kokka-misega jnnata.Kuigi lugejatelt pole me tagasisidet saanud, on seni kikjrele proovitud retseptid meile endile kll vga meeldi-nud ja nii mnigi meist on proovinud asju, mida muidupoleks vibolla elusees suhu pannud. Ja kindlasti olememe kik enda jaoks avastanud uusi lemmikuid, midakodus kiirelt perele vi klalistele valmistada.

Seekord pakkusin ma kokkamise soolaseks toiduks vljaoma hiljutise avastuse sinihallitusjuustuga suitsukanakastme, mis sobib suurepraselt niteks pasta juurde,kuid mida vib proovida ka riisi vi kartulitega.Retsepti mul ees ei olnud ja esimesel korral, kodustehes, nnestus see suurepraselt, lisades komponentetunde jrgi. Koosolekul aga ritasin natuke rohkem,vahetades komponendid paremate vastu, aga nii hea,kui esimesel korral, see kaste ei tulnud. Omavahel aru-tades ei olnudki asi komponentides, vaid pigem saisinihallitusjuustu ja vibolla ka sidrunipipart liiga palju,sest maitse ji kergelt hapukas. Sdav oli see siiski jaldiselt maitses kigile.Enne selle artikli lehte kirjutamist katsetasin seda kodus

veelkord ja nnestus jllegi suurepraselt, seega vinseda teile ka julgelt soovitada. Tuleb lihtsalt algul sini-hallitusjuustu pigem vhem panna ja kindlasti kastetvahepeal maitsta.

Magusa valikul mtlesime lhenevate lihavttephadepeale ja kui traditsiooniselt valmistatakse nende phadepuhul kohupiimamagustoite, siis meie tahtsime tehamidagi pnevamat ja samas lihtsamat.Lihavtetel ehk munadephadel on traditsiooniks kamunade vrvimine ja sealt tuli ka idee teha magus-toiduks vrvitud martsipanimune. Vrvilised vutimunasuurused maiustused tundusid vga ahvatlevad, agakahjuks ei nnestunud meil ideed pris hsti teostada.Nimelt selgus prast mitmete toidupoodide klastusi,et toiduvrve, millega martsipani vrvida, poodides eimda! Seega ritasime olla loomingulised ja vrvidaneid naturaalse punasesstra mahlaga ja kaunistadavrviliste nonparellidega. Tulemus polnud muidugipris see, mida lootsime.Siiski arvasid kik, et mte on hea ja kui kuskilt peakstoiduvrve saama, siis tuleks kindlasti uuesti proovida.

Kokkuvteks vib elda, et seekordne kokkamine olikll veidi ebannestunud, aga juhtub kigiga ja mul-jetame ikka, sest vigadest ju pitakse. Julget katsetamist!

Terje Lindau-Kuum

(kogused on umbes 2-le)

1 pk Alma vahukoort 35% vi Valio kgi-koort 15% (vahukoorega jb kaste vedelam,aga ka palju rammusam, kgikoor on lahjem,aga konsistentsilt jllegi paksem)1 suitsetatud kanakints ( ca 190 gr) , niteksKvikkeri omad on vga head1/ 2 pk e 50 gr sinihallitusjuustu, nt PaladinFromage Bleu (odavam ja ei ole liiga soolane)natuke sidrunipipart

Lase vikeses potis koor keema, lisa tkeldatudsinihallitusjuust ja kui see on sulanud, siistkeldatud suitsukana. Keeda veel natuke, etkaste paksem oleks ja kana kastmes soojakssaaks. Maitsesta sidrunipipraga ja vajadusel lisaveidi soola, kuigi sinihallitusjuust annab minu-meelest piisavalt soolasust. Serveeri pastaga.

Martsipanimunad

Suitsukanakastesinihallitus-juustuga

Ihasalu ja Neeme kla ajaleht

Oma PoolsaarLasteleht OPS

Peatoimetaja ja kujundaja:Terje Lindau-Kuummob. 56 676 698Korrektuur: Kadri PrantsLastelehe OPS peatoimetaja:Tiina Klamas

Vljaandja:Neeme Naiste Rannavalve Selts MTKontakt:omapoolsaar@hot.eeTrkkimine:Snasepp O

Oma Poolsaar 13/2010

Suurest lumest on kigil ilmseltjuba tdimus peale tulnud jamtted suvesooja ktte uitamaviinud. Suvi on Neemes alatipnevaid sndmusi tis jamdub kui linnulennul. Tnavuaga totab suvesda eriti elamus-terohke tulla. Vaatame igenatuke lhemalt, mis meid eesootamas on.

Suve stardipauguna on juba mituaastat toimunud suur emadepevaperepidu NNRS eestvedamisel. Seemitmeklgne vabahuritus toimubka tnavu 9. mail. Tpsemalt poleeeskava veel paigas, jlgige reklaamiteadetetahvlil ja NNRS kodulehel .Igatahes vib kindel olla, et mnusattegevust jagub nii suurtele kuivikestele. Kindlasti toome jlle kalilli mgile. 22. mail on Neeme Rahvamaja 40.juubel. Kuuldavasti tuleb siis kapidu, eks tpsem info ilmub hiljem.Jlgige ikka teadetetahvleid jakoduleheklgi. Ka jaanituli on meil taas elluratatud. 23. juunil saame jlle kik

lkke res kokku. Muide, see ritusootab avasli vabatahtl ikkeeestvedajaid ja abiksi. Tegu pole jukellegi tuluhtuga, vaid kogu klamnusa histegemisega. Kindlastitoimub samal htul ka eelmiselaastal suurt elevust tekitanudNeeme Superstaari konkurss. Seegavite juba aegsalt oma lustakaideeskavasid ppima hakata. Usun, etselle vistlusega vidavad kik, kuimitte muud, siis lihea tuju igatahes. Selle suve suurim, lausa mega-suureks paisunud ritus toimub aga10. juulil. Traditsiooniliselt on see,juuli teisele phapevale eelnevlaupev, ju kaluritepev, mille kor-raldamise on juba ige mitmeidaastaid oma lule vtnud NMKS.Tnavu aga langeb samale pevaleveel 3 ritust. Nii toimub samalpeval Harjumaa XVI Memme-taadi lustipidu "Aeg kaob, rmudjvad" koos V Ksitpevaga,samuti toimub FolkloorifestivaliBaltica* Ida-Harjumaa kollektiividekontsert. Ja lisaks ks meie kla tht-samaid ritusi, VI Neeme Pevad,kla saab rikute jrgi 450-aastaseks.

Seega on kla hommikust htunisiginat-saginat tis. Kui ndksitakse, et miks siis kik koos, siisvastuseks tuleb ttt vaadata hetke-olukorraga riigis majanduslikulton niimoodi lihtsam ots-otsagakokku tulla, sest mitmed loodetudriigi vi omavalitsuse poolsed toe-tused nende rituste korraldamisekson kahjuks kokku kuivanud.

Kui kik hsti lheb, on 21. au-gustil iga-aastane Likuskuu laatehk Neeme kultuuri- ja mgipev,kust kindlasti ei puudu ka tubli an-nus erinevaid eeskavasid. Samuti on 28. augustil taasphjust Uitrosse koguneda ja suurlke sdata, et thistada Muinas-tulede l meie kuulumist mererah-vaste hulka. Kindlasti on lisaks eelmainituteleveel mitmeid ritusi, mille toi-mumine nii pikalt ette teada ei ole.Seega suvi tuleb tihe ja tegus, oleainult ise hakkamist tis kigest sel-lest osa saama!

Kadri Prants

omapoosaar@hot.ee

(*) BALTICA on CIOFFi folkloorifestivalide maailmakalendris olev festival, rahvusliku ja rahvusvahelise folklooriliikumise erevljendusvorm, mille aluseks on helt poolt rahvuslikud ideaalid ja kultuuriprandi silitamise pd ning teiselt poolt maailma kultuurilisemitmekesisuse phimtte austamine.Rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA Eestis, Ltis ja Leedus on osa lemaailmsest folklooriliikumisest.BALTICA on Balti riikide suurim hisprojekt, mis sai alguse 1987. aastal Leedusning toimub kordamda kkides Balti riikides.Festivali ideoloogia lhtub UNESCO folkloorikaitse prioriteetidest ja htib riigi phisuundadega rahvakultuuri arendamisel.BALTICA on riigifestival nii oma rahvuskultuurilise thtsuse kui ka regionaalse aspekti poolest. Festivalist vtavad osa kikidemaakondade folklooriharrastajad, vhemusrahvuste folkloorirhmad ja klalisrhmad paljudest vlisriikidest.