haanja valla majandusaasta aruanne · pdf fileraamatupidamise aastaaruanne ... eesti...

HAANJA VALLA

MAJANDUSAASTA ARUANNE

2010

Haanja 2011

Juri Gotmans 2 Vallavanem

Haanja valla 2010. aasta majandusaasta aruanne

Nimetus Haanja Vallavalitsus Aadress Haanja, Võrumaa Telefon 7878839 Faks 7878839 E-posti aadress [email protected] Interneti kodulehekülje aadress www.haanja.ee Majandusaasta algus 01.01.2010 Majandusaasta lõpp 31.12.2010 Audiitor Ulvi Sloog Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, reservfondi kasutamise aruandest ja audiitori järeldusotsusest. Dokument koosneb 47 leheküljest


SISUKORD TEGEVUSARUANNE 2010.........................................................................................4

Vallavanema pöördumine ..........................................................................................4 KOV struktuur ja töötajad......................................................................................5 Ülevaade KOV tähtsamatest finantsnäitajatest ......................................................7 Ülevaade majanduskeskkonnast ............................................................................8 Üldine ülevaade Haanja valla peamistest arengusuundadest.................................8 Ülevaade KOV arengukava täitmisest ...................................................................9 Haanja valla visioon ja eesmärgid .........................................................................9

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE.............................................................14 Tegevjuhtkonna deklaratsioon .................................................................................14 Bilanss......................................................................................................................15 Tulemiaruanne .........................................................................................................16 Rahavoogude aruanne..............................................................................................17 Netovara muutuste aruanne......................................................................................18

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD................................................19 Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ............................19 Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid.............................................................................23 Lisa 3 Maksud, lõivud, trahvid ................................................................................24 Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed .........................................................................25 Lisa 5 Finantsinvesteeringud ...................................................................................26 Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud..............................................................................27 Lisa 7 Materiaalne põhivara.....................................................................................28 Lisa 8 Muud kohustused ja saadud ettemaksed .......................................................29 Lisa 9 Laenukohustused...........................................................................................30 Lisa 10 Tulud kaupade ja teenuste müügist .............................................................31 Lisa 11 Muud tegevustulud......................................................................................32 Lisa 12 Saadud toetused, 2010.a. tulud....................................................................33 Lisa 13 Tööjõukulud ................................................................................................35 Lisa 14 Antud toetused ............................................................................................36 Lisa 15 Muud tegevuskulud.....................................................................................37 Lisa 16 Seotud osapooled .......................................................................................38 Lisa 17 Bilansipäevajärgsed sündmused .................................................................39

EELARVE TÄITMISE ARUANNE ...........................................................................40 RESERVFONDI KASUTAMISE ARUANNE 2010.AASTAL.................................45 AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS ...............................................................................46 ALLKIRJAD 2010.AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDELE...........................47


TEGEVUSARUANNE 2010

Vallavanema pöördumine 2010.a oli Haanja vallale keeruline ning raske majandusaasta. 2010.a vähenesid märkimisväärselt tulud - nii üksikisiku tulumaks kui ka tulud majandustegevusest. Sellest tingituna tuli kasutusele võtta suuremad kärped kulude poolel. Rakendati järgmisi meetmeid: palgata puhkuse kokkulepped töötajatega, majanduskulude vähendamine jne. Samas suutis Haanja vald ellu viia mitmed suuremad projektid: Haanja lasteaia ehitus, Haanja koolimaja küttesüsteemi renoveerimine ning Haanja Lasteaia mänguväljaku ehitus, Ruusmäe küla Mäeserva kinnistu (tulevane sots.maja) katuse renoveerimine ja pööningu soojustamine, Munamäe veetrassi pumplate renoveerimine, Ruusmäe biotiikide tammi ehitus ja Ruusmäe külas asuva lauda (endine vasikalaut) lammutamine saades selleks enamuse raha fondidest. Paralleelselt valmistati ette ning esitati fondidele-programmidele uued taotlused (Haanja küla joogi- ja reoveetrasside rekonstrueerimine, Ruusmäe sepikoja-noortekoja taotlus, Haanja koolimaja akende vahetus, Haanja rahvamaja küttekehade renoveerimine, Ruusmäe Mäeserva kinnistu (sotsiaalmaja) küttesüsteemi remont ja maja välissoojustus jne). Tegevuste elluviimine fondidest saadud rahaliste vahendite arvelt on ainuvõimalus väikestele omavalitsustele majanduskriisi perioodil. Vaatamata raskustele on Haanja vald suutnud majandada mõistlikult ka majandussurutise ajal. Ees on seismas aga uus väljakutse. Inflatsiooni kiire kasv ning hinnatõus toorainetele ja energiaallikatele seab valla keerulisse olukorda kus üheltpoolt on suur surve kulude kasvule ning samas tulude kasv toimub oluliselt aeglasemas tempos. Vajadus infrastruktuuri vee ja heitvee projektide kaasfinantseerimiseks on omakorda lisakoormus eelarvele. Selline olukord nõuab omavalitsuselt suurt pingutust olukorras toimetulemiseks. Kokkuvõtteks võib ütelda, et aastad 2011 ja 2012 võivad osutuda omavalitsusele veel keerulisemateks kui majanduskriisi periood.


KOV struktuur ja töötajad Haanja vallavalitsuse koosseis

2010 2009 2008 Allüksuse nimetus Töötajate

keskmine arv majandus aastal (taandatuna täistööajale)

Töötasude kogusumm majandusaastal (tuhandetes kroonides)

Töötajate keskmine arv majandusaastal (taandatuna täistööajale

Töötasude kogusumma majandus aastal (tuhandetes kroonides)

Töötajate keskmine arv majandusaastal (taandatuna täistööajale

Töötasude kogusumma majandusaastal (tuhandetes kroonides)

1. Vallavalitsus 9,5 1 056 10 1 030 10 1 085 2. Haanja Lasteaed 6 431 6 408 6 455 3.Haanja-Ruusmäe Põhikool

23,2

2 574

27

2 842

29

3 160

4. Haanja rahvamaja 1,9 112 2 117 2 126 5. Ruusmäe rahvamaja

1,4 84 1,5 89 1,5 97

6. Haanja raamatukogu

1 72 1 72 1 80

7. Ruusmäe raamatukogu

1 68 1 69 1 73

8. Luutsniku raamatukogu

0,5 26 0,5 26 0,5 31

9.Suur-Munamäe vaatetorn

3

189

3,2

192

3,5

222

10.Kalmistud 0,33 17 1 52 1 56 11.Soojamajandus 0,07 4 0,07 4 0,14 4 KOKKU HAANJA VALLAVALITSUS

47,9

4 633

55

5 136

57

5 389


Haanja valla töötajate struktuuris on toimunud 2010.a. järgmised muudatused: Vähenenud on Haanja -Ruusmäe Põhikooli töötajate arv õpealajuhataja 0,2 kohta ja ka õpetajate ja abipersonali arvu vähenemine seoses klassikomplektide arvu vähenemisega. Kalmistu töötajate arvu vähenemine on tingitud asjaolust et, töölepinguid asendati tööettevõtulepingutega. Uus kultuurijuhi ametikoht oli 4 kuud täidetud 0,9 koha koormusega ja sellest on tingitud 2010.a ametikohtade vähenemine. 1 veebruarist 2011.a. on kultuuritööjuht tööl 1,0 kohaga. Suure Munamäe vaatetorni töökohtade arvu vähenemise põhjuseks on koristajaga töölepingu sõlmimine hooajaliselt, varasema aastaringse asemel. 2010 2009 2008 Tegev- ja

kõrgema juhtkonna keskmine arv (taandatuna täistööajale

Tasude kogusumma (tuhandetes kroonides)

Tegev-ja kõrgema juhtkonna keskmine arv(taandatuna täis- tööajale)

Tasude kogusumma (tuhandetes kroonides)

Tegev-ja kõrgema juhtkonna keskmine arv(taan-datuna täis- tööajale)

Tasude Kogu- Summa (tuhandetes kroonides)

Volikogu liikmed

0,2

62

0,38

73

0,4

79

Valla-valitsuse liikmed

5

701

5

801

5

858

Haanja lasteaia juhataja

1

86

1

89

1

83

Haanja-Ruusmäe Põhikooli direktor ja õppeala-juhataja

1,8

275

2

307

2

421

KOKKU

8,0

1 124

8,38

1 270

8,4

1 441

Teised valla allasutuse juhid on kvalifitseeritud statistiliselt keskastme spetsialistidena.


Ülevaade KOV tähtsamatest finantsnäitajatest Tähtsamad finantsnäitajad (tuhandetes kroonides)

2010 2009 2008 2007 Bilansi näitajad Varad aasta lõpus 71 854 72 326 75 629 60 571

Kohustused aasta lõpus 8 218 11 229 15 341 7 179 Netovara aasta lõpus 63 637 61 098 60 289 53 392 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 23 140 23 681 31 263 24 787 Sh tulud, millest on maha

arvatud sihtfinantseerimine

7 000

18 911

18 116

18 426

Tegevuskulud -20 286 -22 468 -24 248 -19 433 Tulem 2 854 809 6 897 5 354 Muud näitajad Põhivarainvesteeringute maht 4 406 3 331 11 704 6 964 Likviidsus* 0,24 0,08 0,59 0,31 Lühiajaline maksevõime** 0,73 0,67 0,74 0,69 Kohustuste osakaal varadest 11% 16% 20% 12% Laenukohustuste osakaal

varadest 10% 11% 18% 10%

Laenukohustuste osakaal eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine***

43%

44%

76%

28%

Tagasimakstud laenukohustuste suhe tuludesse, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine****

10%

4,4%

7,4%

3,5%

*Likviidsus – likviidsed varad/lühiajalised kohustused **Lühiajaline maksevõime – käibevara/lühiajalised kohustused ***Laenukohustuste osakaal tuludest, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine – valla-ja linnaeelarveseadusega kehtestatud näitaja, mille ülempiiriks on 60%; bilansilised laenukohustused aasta lõpuks / (kassapõhised tulud – kassapõhised saadud sihtotstarbelised eraldised (finantseerimine) eelarve täitmise aruande põhjal); ****Tagasimakstud laenukohustuste suhe tuludesse, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine - valla-ja linnaeelarveseadusega kehtestatud näitaja, mille ülempiiriks on 20%; aruandeaastal tagasi makstud laenukohustuste summa / (kassapõhised tulud – kassapõhised saadud sihtotstarbelised eraldised (finantseerimine) eelarve täitmise aruande põhjal).


Ülevaade majanduskeskkonnast Majanduskasv on nii euroalal kui ka Eestis taastunud kiiresti. Eesti majandus on elavnenud ennekõike ekspordi toel, samas on alates 2010.a II poolest kiirenenud ka inflatsioon ning see mõjutab ka omavalitsusi, kellede tulubaas ei kasva võrdses tempos inflatsiooniga. Arvestatavat mõju avaldab Haanja vallale toorainete hinnatõus (kergkütteõli ning 2011.a planeeritud energia hinnatõus). Järk-järgult on vähenenud ka era ja avaliku sektoriga seotud krediidiriskid, mis võimaldavad omavalitsustele saada soodsamaid laene nii projektide kaasfinantseerimiseks kui ka lühiajalisi laene projektide elluviimiseks (sildfinantserimislepingud). Samas peab arvestama aga euribori kasvuga, mis tingib omakorda võetud laenude kallinemist. Eesti üldine majanduskasv 2011-2012 jääb varasemate aastate omale tõenäoliselt mitmekordselt alla, sest kriisiga kaasnes tugev tagasilöök investeeringutes. Majandusaktiivsuse suurenedes on ka kindlustunne ja ootused paranenud, samas on kriisikogemus suurendanud alalhoidlikkust, mis avaldab endiselt pärssivat mõju. Rääkides tööjõu nõudlusest ja pakkumisest siis võib öelda, et 2010.a I poolaasta näitas tööjõu nõudluse jätkuvat langust ning alles 2010.a II poolaastal oli märgata tööjõu nõudluse kasvutendentse , mis on seotud eksporditoodete ja -teenuste kasvuga. Üldiselt võib öelda, et Eestis võeti kasutusele palju õigeid meetmeid, mis võimaldasid kriisi tagajärgedega toime tulla. Majanduskriisist ülesaamisel peab aga hakkama rohkem mõtlema pikaajalisema ja jätkusuutlikuma arengu strateegia peale. Aktiivse tööturupoliitika meetmed peaksid lähtuma erinevatest sihtrühmadest ning meetmete hindamine peaks tuginema nende tulemuslikkusele mitte niivõrd hulgale. Ettevõtete puhul tuleb tagada üleminek osaliselt subsideeritud töökohtadelt jätkusuutlikumatele. Töötute puhul peaks toetuste saamise siduma nende valmidusega ka ise aktiivseid samme astuda. Tööpuudus jääb Eestis lähiaastatel tõsiseks probleemiks, sest majanduses ei suudeta ka kiirema kasvu korral piisavalt palju töökohti luua.

Üldine ülevaade Haanja valla peamistest arengusuundadest Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, Läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigiga. Haanja küla kaugus Tallinnast on 275 km, Võrust 15 km ja Riiast ca 220 km. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas asub Baltimaade kõrgeim tipp Suur-Munamägi (318 m). Looduslik mitmekesisus ja erinevate maastikukomponentide sünergiline mõju võimaldab määratleda Haanja valda ühe Eestimaa kaunima ja huvitavama piirkonnana.


Valla territooriumi suurus on 170.5 km2 ja elanike arv rahvastikuregistris 1. jaanuari 2011 seisuga 1173 (statistikaameti andmetel 1152). Aasta 0-16 17-63 64 ja

vanem Kokku Demograaf.

Tööturusurveindeks* 2007 214 700 269 1 183 0,84 2008 212 691 269 1 172 0,82 2009 204 698 263 1 165 0,69 2010 194 696 256 1 146 0,66 2011 194 705 253 1 152 * Demograafiline töösurveindeks kajastab töötute osakaalu tööealiste (19-64) hulgas. Töötute arv: Töötukassa, elanike arv: statistikaamet.

Analüüsides omavalitsuse demograafilist struktuuri ja demograafilise tööturusurveindeksit (eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5-14a) ja sealt vanuse tõttu välja langenud inimeste (55-64a) suhe) võib ütelda, et indeksi näit alla ühe näitab, et järgmisel kümnendil siseneb tööturule vähem inimesi kui sealt vanuse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Nii absoluutarvud kui ka indeksi arvnäitaja kajastavad selgelt negatiivset tendentsi omavalitsuse jaoks, kus aastast aastasse on vähenemas töötavate isikute arv ning on kasvamas eakate inimeste arv ehk toimub omavalitsuse elanikkonna vananemine. Sellest tulenevalt võib oluliselt aeglustuda tulumaksu kasv, mis on oluline tuluartikkel omavalitsuse kogutulus.

Ülevaade KOV arengukava täitmisest

Haanja valla visioon ja eesmärgid o Visioon 2014

Haanja vald on valdavalt traditsioonilise hajaasustusega, turvaline, heakorrastatud ja arenenud infrastruktuuriga soositud elupaik. Haanjamaal väärtustatakse piirkonna identiteeti, pärandkultuuri, traditsioone, koostööd ja omaalgatust. Haanjamaal hoitakse ja hinnatakse looduskeskkonda. Arenev väikeettevõtlus on loodustsäästev ning tugineb piirkonna eripärale ja ressurssidele. Haanja on aastaringselt edukalt toimiv turismi- ja puhkemajanduspiirkond ning harrastusspordi keskus.

• Valdkondade eesmärgid o Üldeesmärk

Haanja vallas on loodud tingimused elanike heaoluks ja arenguks, ettevõtluse edenemiseks ning looduskeskkonna säilimiseks.


� Looduskeskkond

Jäätmemajandus on korrastatud. Põllumajanduslikus kasutuses maa ei ole vähenenud, kuid põllumajanduslik tegevus ei ületa loodustaluvust . Metsad on hooldatud. Väärtuslike maastike kasutus on reguleeritud, vaated on avatud. Veekogud on puhtad ja liigirikkad, rajatud ja korras on avalikud supluskohad. Matkarajad ja puhkekohad on korras, võrgustatud ja tähistatud. Elanikel on kõrge keskkonnateadlikkus.

� Sotsiaalvaldkond Tagatud kvaliteetne hoolekandeteenus. Avahooldusteenus on tagatud kõigile abivajajatele. Ruusmäel on välja ehitamisel sotsiaalmaja, Haanjas remonditud sotsiaalkorterid. Vaimse puudega inimestele võimaldatud toetatud elamine. Sotsiaaltöö teostamiseks olemas transpordivõimalused. Vald maksab täiendavaid sotsiaaltoetusi. Haanjas ja Ruusmäel tagatud esmatasandi arstiabi ja esmatasandi uuringute võimalus. Vallas on aktiivne noorsootöö, toimib preventiivtöö.

� Haridus, kultuur ja sport Haanja vallas on võimalik omandada konkurentsivõimeline põhiharidus, algharidust saab omandada nii Haanjas kui Ruusmäel. Väikelastel on võimalus käia kodulähedases lapsesõbralikus lasteaias. Ellu on kutsutud nn elulaadi keskus, mis kannab edasi rahvamuusika-, käsitöö- ning keelepärandit. Välja on arendatud jalgratta(suusarolleri)-, suusa- ja matkaradade võrk. Korrastatud ja avalikus kasutuses on Rogosi mõisakompleks, Haanja Rahvamaja-Turistide Kodu ja Suure Munamäe vaatetorn. Haanja-Ruusmäe põhikoolis jätkub suusaklassi tegevus. Haanja on baasiks koolispordi, harrastusspordi ja noorte tasemevõistlustele ja rahvusvahelistele võistlustele. Tiheasustusaladel on heas korras infrastruktuur, tagatud vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumisvõimalus soovijatele. Tagatud kvaliteetne elektrivarustus. Haanja on tuntud ja väärtustatud loodus- ja pärandturismi sihtkoht, aktiivse puhkuse tuumala Võrumaal ja Eestis. Välja on arendatud aktiivse puhkuse ja sportimise võimalused, osaliselt aastaringseks kasutamiseks (suusakeskus, jalgratta-, matka- ja suusarajad, lumesaanirajad, mäesuusatrassid jne.). Välja arendatud ühtne visuaalne infosüsteem (viidad, infotahvlid, külade sildid jne.). Toimib piirkondlik turismi- ja puhkemajanduse koostöövõrgustik ja ühine kohaturundus (majutus, toitlustus, käsitöö, aktiivne puhkus, harrastused jne.). Kohaliku võimu, ettevõtjate ja MTÜ-de koostöö on sihipärane ja järjepidev. Haanja soosib teadmistepõhist ning looduslähedast ja keskkonnasõbralikku ettevõtlust ja arendustööd.


2009.a. Haanja valla tegevuskavas tulenevate tegevuste elluviimine:

• Haanja lasteaia ehitamine. 2010.a kevad-suvel teostati Haanja lasteaia ehitus. 2010.a renoveeriti Haanja koolimaja küttesüsteem.

• Piirkonna eripäraste ja vajadustest lähtuvate fakultatiivainete õpetamine. 2010.a. toimus Haanja -Ruusmäe Põhikoolis võru keele õpe, suusaklass, rahvamuusikaõpe ning mitmed teised huvialaringid, sügisest töötas 0,9 kohaga huvijuht.

• Andekate Haanja valla noorte ja nende juhendajate toetamine. 2010.a. tunnustas Haanja vald parimaid õppureid, noorsportlasi ja nende juhendajaid.

• Valla elanike, sealhulgas noorte, huvitegevuste võimaluste arendamine. Aastal 2010 ei ole uusi ringe toimivatele ringidele lisandunud, omaalgatuslikult toimivad jooga ning aeroobika rühmad.

• Haanja ja Ruusmäe noorteühenduse tegevuste toetamine. Haanja vallavalitsus abistas 2010 a Ruusmäe Noorteklubi Ruusmäe sepikoja/ noortekoja taotlusprojektide koostamisel). 2010.a alates kasutavad noored aktiivselt sportimiseks Haanja koolimaja saali. 2010.a ehitati välja Haanja lasteaia mänguväljak ja Ruusmäe lasteaia mänguväljak. 2010 a alustas tööd noortevolikogu.

• Külaliikumise toetamine s.h. külavanemate koolitamine ja külade arengukavade koostamise toetamine.

2010.a. said külaseltsid vallapoolset toetust 57 973,00 krooni. Abistatud on ka projektide koostamisel.

• Traditsioone loovate ja väärtustavate ürituste väljatöötamine ning läbiviimine. Piirkondlike spordi ja kultuuriürituste jätkamine ja arendamine.

2010.a. toimusid teatrietendused Suurel Munamäe vabaõhulaval, Unustatud Mõisate päevad, mitmed spordiüritused käsitsi heinaniitmise võistlus jne. Eraldi äramärkimist väärib uue võistlusena pikamaa ratsutamise rahvusvaheline võistlus Haanjas ning Haanja suusamaratoni suur osavõtjate arv. 2010.a toimus Haanjas Kaika Suveülikool, korraldajaks Haanimiihhi nõvvokoda, Rogosi mõisas sepiste näitus-müük, korraldajaks OÜ Lilywithe. 2010 a. algatati ka mitmeid uusi üritusi isadepäev, peretsõõr, jõlulaat.

• Ettevõtlus ja infrastruktuur 2010.a toimus Kurgjärve-Rõuge teelõigu mustkatte ehitus. Koostatud on interneti lairiba ehitusprojekt , mis läbib Uue-Saaluse, Haanja, Plaani ja Ruusmäe küla.

• Suusa-, matka-, kelgu-, saani- ja jalgratta/rolleriradade ning puhkekohtade võrgu arendamine

2010.a. kasutas Haanja vald 61 755,00 krooni Haanja suusaradade hooldamiseks ning 31 430,00 krooni valla avalike puhkekohtade hooldamiseks.


• Kohaturundus valla atraktiivsuse tõstmiseks soovitavate ettevõtete asukoha ja turistide ligitõmbamiseks.

2010.a. kasutati erinevate fondide rahalisi vahendeid raadioreklaami edastamiseks, suusaradade, spordi- ja kultuuriürituste kohta ning reklaami ajalehtedes kultuuri- ja spordiüritusteks.

• Vee ja kanalisatsiooni infrastruktuuri arendamine 2010.a koostati Haanja küla vee ja kanalisatsiooni projekttaotlused, mis said rahastuse. Haanja vald osales tööstusalade ja multifunktsionaalsete keskuste projektis.

• Ettevõtluskeskkonna arendamine Koostati Haanja rahvamaja ja Rogosi mõisa multifunktsionaalsete keskuste (kaugtöökohad) projekti. Samuti osaleti projektis investorteeninduse võimekuse tõstmine regionaalsel tasandil. 2010.a nõustas ettevõtjaid kord kuus Võrumaa arenduskeskuse konsultant Haanja Vallavalitsuse ruumes.

• Sõltuvuse preventiivtöö tõhustamine kaasates haridustöötajate ametkondi. 2010.a. teostati tõhusat koostööd haridustöötajate ja sotsiaaltöötajate vahel. Kooli töötaja kuulub sotsiaalkomisjoni koosseisu. Esitati taotlus Haanja perearsti ruumide renoveerimiseks CO2 programmile.

• Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmine sihtgruppidele. 2010.a. maksis Haanja vald täiendavaid sotsiaaltoetusi summas 239 252,00 krooni.

• Ruusmäe sotsiaalmaja arendamine pansionaadiks. Haanja vald renoveeris 2010.a Mäeserva kinnistu (tulevane sotsiaalmaja) katuse ja soojustas pööningu kokku 481 263,00 krooni. Haanja vallavalitsus esitas Mäeserva kinnistu fassaadi soojustamise küttesüsteemi renoveerimise taotluse CO2 programmile.

• Järvede ja kallasradade korrastamine ja puhastamine. Haanja vald koostöös RMk rahastas 2010.a. järgnevate puhke- ja supluskohtade hooldust: Palojüri, Kavadi, Vaskna, Ruusmäe , Jaanimäe supluskoha ning Mustahamba tamme puhkekoha ja Haanja küla telkimisplatsi hooldust.

• Ohtlike jäätmete kogumiseks transpordi korraldamine. 2010.a esitati projekttaotlus ohtlike jäätmete kogumiseringi korraldamiseks 2011.a.

• Väliskoostöö ja KOV koostöö arendamine sealhulgas koostöö arendamine naabervaldadega.

2010a. koostas Haanja vald koostöös Võrumaa teiste omavalitsustega ühise jäätmekava. Ühiselt rahastati Võru õppenõustamise keskust. Koostöös naaberomavalitsustega rahastati Haanja suusaradade hooldust. Koos Läti omavalitsustega esitati Est-Lat-Rus programmi turismialane projektitaotlus. Koostöös teiste Võrumaa omavalitsustega on alustatud maakonna haridusasutuste arengukava koostamist.


• Valla uue üldplaneeringu koostamine. Korraldati üldplaneeringu eskiislahenduse teistkordne ja planeeringule koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik väljapanek. Ruusmäel ja Haanjas korraldati planeeringu ja KSH aruande avalikud arutelud. KSH aruanne sai Keskkonnaametilt heakskiidu. Aasta lõpus saadeti üldplaneering kooskõlastamiseks seaduses ja maavanema poolt määratud ametiasutustele. Planeeringuprojekti tutvustati Rõuge ja Võru valla volikogude ees ning 2010. aasta lõpuks oli enamus kooskõlastajaid Haanja valla üldplaneeringu kooskõlastanud.


RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Tegevjuhtkonna deklaratsioon Haanja Vallavalitsuse tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 1 kuni 46 toodud Haanja Vallavalitsuse 2010. aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ning kinnitab oma parimas teadmises, et: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses

Eesti hea raamatupidamistavaga; 2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Haanja Vallavalitsuse

finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; 3) Haanja Vallavalitsus on jätkuvalt tegutsev kohalik omavalitsus. Juri Gotmans – vallavanem Uno Kangro – abivallavanem Anu Nirk – pearaamatupidaja Tiia Zuppur – vanemmaakorraldaja Marve Kõiv – sotsiaaltöö spetsialist


Bilanss Tuhandetes kroonides

Lisa

31.12.2010

31.12.2009 Varad 71 854 72 326 Käibevara 1 342 2 896 Raha 2 437 265 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 639 775 Muud nõuded ja ettemaksed 4 266 1 856 Põhivara 70 512 69 430 Finantsinvesteeringud 5 62 62 Maksu-,lõivu- ja trahvinõuded 4 9 8 Kinnisvarainvesteeringud 6 5 636 5 783 Materiaalne põhivara 7 64 805 63 577 Kohustused ja netovara 71 854 72 326 Lühiajalised kohustused 1 830 4 353 Võlad tarnijatele 464 1 227 Võlad töötajatele 285 348 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 3,8 554 1 828 Laenukohustused 9 527 950 Pikaajalised kohustused 6 387 6 875 Laenukohustused 9 6 387 6 875 Netovara 63 637 61 098 Kassareserv 10 10 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 61 088 60 279 Aruandeaasta tulem 2 539 809


Tulemiaruanne

Tuhandetes kroonides

Lisa 2010 2009

Tegevustulud 23 140 23 681 Maksutulud 3 6 204 6 531 Tulud kaupade ja teenuste müügist 10 2 775 3 033 Saadud toetused 12 13 411 12 597 Muud tegevustulud 3,11 750 1 520 Tegevuskulud -20 286 -22 468 Antud toetused 14 -2 910 -4 052 Tööjõukulud 13 -6 736 -7 423 Muud tegevuskulud 15 -7 314 -8 424 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6,7 -3 325 -2 569 Tegevustulem 2 854 1 213 Finantstulud ja –kulud -315 -404 Intressikulu 9 -321 -480 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 5,2 6 76 Aruandeaasta tulem 2 539 809


Rahavoogude aruanne Tuhandetes kroonides

Lisa 2010 2009

Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem 2 853 1 213 Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6,7 3 325 2 569 Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist 6 0 -13 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 12 -4 473 -2 984 Korrigeeritud tegevustulem 1 705 785 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 1 754 -1 160 Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus -2 101 1 957 Kokku rahavood põhitegevusest 1 358 1 582 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse põhivara eest 7 -4 406 -3 331 Laekunud materiaalse põhivara müügist 7 0 35 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 5 0 1 Laekunud dividende 5 0 9 Laekunud intresse ja muid finantstulusid 2 6 70 Kokku rahavood investeerimistegevusest -4 400 -3 216 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud saadud laene 900 1 749 Tagasi makstud saadud laene -1 810 -7 819 Tasutud intresse ja muid finantskulusid -321 -480 Laekunud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks 12 4 445 2 984 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 3 214 3 566 Puhas rahavoog 172 5 200 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 265 5 465 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 437 265 Raha ja selle ekvivalentide muutus 172 5 200


Netovara muutuste aruanne Tuhandetes kroonides Lisa Kassareserv Akumuleeritud

tulem Kokku

Korrigeeritud saldo 31.12.2005 10 42 740 42 750 Aruandeaasta tulem 1 675 1 675 Põhivara ümberhindlus 51 51 Muutused arvestuspõhimõtetes 3 484 3 484 Saldo 31.12.2006 10 47 950 47 960 Aruandeaasta tulem 5 432 5 432 Saldo 31.12.2007 10 53 382 53 392 Aruandeaasta tulem 6 897 6 897 Saldo 31.12.2008 10 60 279 60 289 Aruandeaasta tulem 809 809 Saldo 31.12.2009 10 61 088 61 098 Aruandeaasta tulem 2 539 2 539 Saldo 31.12.2010 10 63 627 63 637


RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskiri. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a. olulised enne 1995. a soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem bilansikuupäevast arvestatuna.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentidena lisaks rahale paigutusi rahaturu- ja intressifondide aktsiatesse ja osakutesse, mis bilansis on kajastatud kirjel Finantsinvesteeringud.

Finantsinvesteeringud

Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest aruandekohustuslane omab alla 20%. Nimetatud pikaajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende õiglast väärtust pole olnud võimalik usaldusväärselt hinnata. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval.

Nõuded

Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused) analoogiliselt materiaalse põhivara kajastamisele.


Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 30 000 kroonist (kuni 31.12.2004 soetatud varade korral alates 10 000 kroonist). Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: • Hooned ja rajatised 3-10% • Masinad ja seadmed 20% • Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

seadmed 20%

• Inventar, tööriistad 20% Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Ümberhindlus

Aastatel 2003 kuni 2005 viidi läbi kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara ühekordne ümberhindlus, mis tulenes vajadusest võtta arvesse enne 1996. a toimunud hüperinflatsiooni ja korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises. Maa arvelevõtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhind pole teada. Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. (a) Aruandekohustuslane on rentnik Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. (b) Aruandekohustuslane on rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Eraldised ja tingimuslikud kohustused

Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast ning mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust ja kogemustest.


Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, kuid mille kohustusena realiseerumise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.

Finantskohustused

Finantskohustused kajastatakse soetusmaksumuses. Olulised lepingutasud kajastatakse laenude võtmisel laenukohustuste hulgas (miinusega) laenuperioodi jooksul, ülejäänud lepingutasud kajastatakse laenude saamisel koheselt intressikuludes.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, saadud sihtfinantseerimine aga kajastatakse samal ajal tuluna.

Kassareserv Kassareserv on moodustatud volikogu otsusega akumuleeritud tulemist eesmärgiga tagada vallavalitsuse likviidsus. See väljendab ühtlasi likviidse rahana hoidmisele kuuluvat summat, mida võib kasutada aruandeaasta kestel laekumiste viibimisel eelarveliste kulude katmiseks, kuid see tuleb vähemalt aruandeaasta lõpuks rahana taastada. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on võetud aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Tulude arvestus Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele teatistele. Kohalike maksude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele. Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval ning trahve trahvide määramise päeval. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividenditulu kajastatakse dividendide väljakuulutamisel. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud.


Seotud osapooled

Seotud osapoolteks loetakse Haanja valla volikogu ja valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, kõigi eelpool loetletud tegev-ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed,samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud. Eelarve täitmise aruanne Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted:

1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata;

2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna(tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real Muu tegevuskulu)


Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid Tuhandetes kroonides 31.12.2010 31.12.2009 Raha 437 265 Arvelduskontod pankades 437 265 Raha ja selle ekvivalendid kokku 437 265 Rahalt ja rahaturufondi osakutelt teenitud intressitulu 6 70


Lisa 3 Maksud, lõivud, trahvid Tuhandetes kroonides A. Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded ning maksukohustused

Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustused 31.12.2010 31.12.2009 31.12.2010 31.12.2009 Maksud brutosummas Tulumaks 612 729 56 65 Maamaks 23 42 Sotsiaalmaks 135 163 Töötuskindlustusmaksed 15 17 Kogumispensionimaksed 3 0 Kokku maksud 635 771 209 245 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud

4

4

4

6

Toetuseks saadud ettemaksed 221 275 Toetuste ja siirete kohustused 0 1 152 Muud kohustused 120 150 Kokku maksud, lõivud ja trahvid

639

775

554

1 828

B. Maksu-, lõivu- ja trahvitulud Tulud 2010 2009 Maksud 6 204 6 531 Tulumaks 5 561 5 889 Maamaks 643 642 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud (vt lisa 11)

14

15

Tasud vee erikasutusest 7 6 Saastetasud 7 9 Kasum vara müügist 0 13 Muud tegevustulud 736 1 492 Muud tegevustulud kokku 750 1 520 Kokku maksud, lõivud, trahvid 6 954 8 051


Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed Tuhandetes kroonides 31.12.2010 31.12.2009 31.12.2010 31.12.2009 Lühiajaline

osa Lühiajaline osa

Pikaajaline osa

Pikaajaline osa

Nõuded ostjate vastu Brutosummas 196 182 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded

34 62 9 8

Saamata sihtfinantseerimine 36 1 612 0 0 Muud nõuded ja ettemaksed kokku

266 1 856 9 8


Lisa 5 Finantsinvesteeringud Tuhandetes kroonides 31.12.2010 31.12.2009 OÜ Fataal aktsiad 62 62 Kokku 62 62

Kuna ettevõtjate aktsiaid ei ole börsil noteeritud, siis ei ole neid õiglasesse väärtusesse ümber hinnatud. 2010.a. ei saadud aktsiate dividende Laekunud panga intresse hoiustelt – 6,0 tuh.krooni


Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud Tuhandetes kroonides Jääk seisuga 31.12.2009 Soetusmaksumus 6 568 Vara müük -13 Ületoomine kinnisvara alla 374 Mahakandmine -454 Kulumi mahakandmine 60 Akumuleeritud kulum -785 Põhivara jääkväärtus 5 783 Amortisatsioon ja allahindlused -107 Jääk seisuga 31.12.2010 Soetusmaksumus 6 537 Mahakandmine -31 Kulumi mahakandmine 4 Akumuleeritud kulum -901 Põhivara jääkväärtus 5 636 Amortisatsioon ja allahindlused -120 Põhivara mahakandmine jääkmaksumuses -27 2010 2009 Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt 148 154 Kinnisvarainvesteeringute halduskulud 35 38


Lisa 7 Materiaalne põhivara Tuhandetes kroonides Maa Hooned

ja rajatised

Masinad ja seadmed

Muu põhi-vara

Lõpeta-mata tööd ja ette-maksed

Kokku

Jääk 31.12.2009 Soetusmaksumus 98 65 184 4 070 1 514 2 783 73 649 Akumuleeritud

kulum -7 635 -1 325 -1 112 - 10 072

Põhivara jääkväärtus 98 57 549 2 745 402 2 783 63 577 Soetused 792 64 299 3 251 4 406 Amortisatsioon ja alla-hindlused

-1 844

-854

-261

-2 959

Põhivara mahakandmine jääkmaksumuses

-113

-106

-219

Mahakandmine/müük -173 -603 -162 -106 -1 044 Kulumi mahakandmine 60 603 162 825 Ümberklassifitseerimine 3 431 521 -3 952 Jääk 31.12.2010 Soetusmaksumus 98 69 234 4 052 1 651 1 976 77 011 Akumuleeritud

kulum

-9 419

-1 576

-1 211

-12 206 Põhivara jääkväärtus 98 59 815 2 476 440 1 976 64 805

Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summa – 4 406 tuhat krooni, mis tuleneb järgmisest summast:

1) aruandeaasta soetuste summa – 4 406 tuhat krooni


Lisa 8 Muud kohustused ja saadud ettemaksed Tuhandetes kroonides 31.12.2010 31.12.2009

Lühiajaline

osa Lühiajaline

osa Maksukohustused 213 251 Muud kohustused 120 150 Sihtfinantseerimise kohustused 0 1 152 Saadud ettemaksed 221 275 Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku (lisa3)

554

1 828


Lisa 9 Laenukohustused Tuhandetes kroonides Järelejäänud tähtajaga Kokku

Kuni 1 a

1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a Üle 5 a

Jääk seisuga 31.12.2009

950 2 364 804 674 1 925 1 108 7 825

Ühispanga laen 171 178 187 130 666 Ühispanga laen 182 190 198 207 1 584 2 361 Ühispanga laen 103 108 84 295 Ühispanga laen 180 180 180 180 181 540 1 441 Ühispanga laen 149 152 155 157 160 568 1 341 Hansapanga laen 165 1 556 1 721 Jääk seisuga 31.12.2010

527

996

988

2 317

736

1 350

6 914

Ühiapanga laen 14 186 145 163 508 Ühispanga laen 15 197 206 1 602 174 2 194 Ühispanga laen 9 93 99 201 Ühispanga laen 180 180 180 180 180 362 1 262 Ühispanga laen 153 155 158 160 163 419 1 208 Hansapanga laen 156 185 200 212 219 569 1 541

Informatsioon laenulepingute kaupa

Jääk Intressikulu Laenu andja Lõpp-tähtaeg

Intressi-määr

Alus-valuuta 31.12.2010 31.12.2009 2010 2009

Ühispanga laen 2012 4,27 EEK 201 295 12 19 Ühispanga laen 2013 4,51 EEK 508 666 37 59 Ühispanga laen 2014 4,27 EUR 2 194 2 361 99 119 Ühispanga laen 2017 4,965 EUR 1 262 1 441 68 114 Ühispanga laen 2018 5,634 EUR 1 208 1 341 77 109 Hansapanga laen 2011 4,025 EUR 1 541 1 721 28 60 KOKKU 6 914 7 825 321 480


Lisa 10 Tulud kaupade ja teenuste müügist Tuhandetes kroonides 2010 2009 Tulud kultuuri-ja kunstialasest tegevusvaldkonnast 1 063 1 401 Tulud elamumajanduse tegevusvaldkonnast 797 880 Tulud hariduse tegevusvaldkonnast 263 245 Tulud spordi-ja puhkealasest tegevusvaldkonnast 8 81 Tulud sotsiaalabialasest tegevusvaldkonnast 12 20 Üür ja rent kinnisvarainvesteeringutelt 148 154 Riigilõivud 65 52 Muud tulud kaupade ja teenuste müügist 419 200 Kokku tulud kaupade ja teenuste müügist 2 775 3 033


Lisa 11 Muud tegevustulud Tuhandetes kroonides 2010 2009 Tulud loodusressursside kasutamisest (vt lisa 3) 7 6 Saastetasud (vt lisa 3) 7 9 Kasum vara müügist 0 13 Muud tegevustulud(lisa 3) 736 1 492 Kokku muud tegevustulud 750 1 520


Lisa 12 Saadud toetused, 2010.a. tulud Tuhandetes kroonides Saadud

tegevus-kulude siht-finant-seerimine

Välismai-ne siht-finantsee-rimine/ vahendamine tegevuskuludeks

Välismaine siht- finantse-erimise kaasfinantseeri mine tegevus kuludek

Saadud siht-finant- seeri-mine Põhi-vara Soetu-seks

Välis-maine siht- Finant-seerimi-ne põhi-vara soetu-seks

Muud toetu sed

KOKKU

Rahalised sihtfinantseerimised

Riigieelarvest tasandusfondi

6 404

6 404

Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumist teede-ehituseks

42

478

520 Siseministeerium

31

31

Läti LV 1 343 1 343 Rahandusministeerium 30 30 Eesti Kultuurkapital 10 10 Võru Maavalitsus 102 102 PRIA 8 48 11 67 EAS 111 576 766 2 906 4 359 KIK 323 323 Võru Instituut 4 4 Võru keskraamatukogu

31

31

Eesti Töötukassa 7 7 Mitteresidendid 156 156 Muud laekumised 16 1 7 24 Kokku saadud toetused

392 2 124 11 1 567 2 906 6 411 13 411


Riigieelarvest saadud maksed tasndusfondi eraldati järgmisteks tegevusteks:

- hariduskuludeks - 2 474 tuh.kr. (2009.a. – 2 436 tuh.kr.) - toimetulekutoetuseks - 548 tuh.kr (2009.a. – 537 tuh.kr.) - hooldajatoetuseks - 627 tuh.kr. (2009.a. – 852 tuh.kr.)

ning üldisesse fondi kohalike omavalitsuste maksulaekumiste erinevuste tasandamisest tulenevalt 2 563 tuh.kr.(2009.a. 2 822 tuh.kr.)

2009.a tulud Saadud tegevus-kulude siht-

finant-seeri-mine

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

Muud toetused

KOKKU

Rahalised sihtfinantseerimised

Riigieelarvest tasandusfondi

6 647

6 647

Majandus-ja Kommunikatsiooni- ministeeriumist teede ehituseks

477

477 Siseministeerium 1 509 2 507 4 016 Põllumajandusministeerium

19

19

Läti LV 1 220 1 220 Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskus

23

23

Rahandusministeerium 16 16 Võru Maavalitsus 27 75 102 Eesti Kultuurkapital 7 7 Muud laekumised 67 3 70 Kokku saadud toetused

2 888 3 059 6 650 12 597


Lisa 13 Tööjõukulud Tuhandetes kroonides

2010 2009 Tegevusvaldkond Töötajate

arv Töötasukulud Töötajate

arv Töötasukulud

Haridus 29 2 966 33 3 250 Vallavalitsus 7 810 7 862 Vaba aeg, kultuur 9 554 10 571 Sotsiaalne kaitse 1,6 191 2 242 Maakorraldus 1 130 1 161 Elamu-ja kommunaalmajandus 1 88 1 98 Soojamajandus 0,07 4 0,1 4 Heakord 0,3 23 1 54 Volikogu 0,3 56 0,38 82 Kokku töötajate arv ja töötasukulud

49

4 822

55

5 324

Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Ajutiste töölepingute korral ei ole töötajate arvu leitud. Ajutiste töölepingute alusel arvestatud töötasukulud moodustasid aruandeperioodil 171,0 tuh kr. ja võrreldaval perioodil 191,0 tuh kr. 2010 2009 Töötasukulud 4 993 5 515 Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed 1 726 1 897 Töötajate õppelaenude kustutamine 17 11 Kokku tööjõukulud 6 736 7 423


Lisa 14 Antud toetused Tuhandetes kroonides 2010 2009 Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele -1 352 -1 265 Peretoetused (sünnitoetused, lapse

koolitoetused)

-236

-188 Toimetulekutoetused -583 -444 Toetused vanuritele -194 -229 Õppetoetused -193 -183 Muud sotsiaaltoetused -21 -54 Erijuhtudel riigi poolt makstav sots.toetus -125 -167 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -1 367 -2 500 Välismaise sihtfinantseerimise vahendamine -1 152 -1 152 Projekti kuludeks -215 -1 348 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -84 -178 Hajaasustuse veeprogramm -84 -178 Mittesihtotstarbeline finantseerimine -107 -109 Liikmemaksud -107 -109 Kohalikele omavalitsusliitudele -90 -86 Muud liikmemaksud -17 -23 Kokku antud toetused -2 910 -4 052


Lisa 15 Muud tegevuskulud Tuhandetes kroonides 2010 2009 Kinnistute,hoonete ja ruumide majandamiskulud -1 640 -1 724 Muud majandamiskulud -873 -1 471 Käibemaksukulu -1 488 -1 359 Rajatiste majandamiskulu -678 -870 Õppevahendite kulu -1 061 -1 119 Inventari majandamiskulu -123 -209 Sotsiaalteenused -323 -272 Administreerimiskulud -248 -472 Toiduained ja toitlustusteenused -201 -325 Transpordivahendite majandamiskulud -317 -263 Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -183 -128 Teavikute ja kunstiesemete kulud -58 -73 Muud tegevuskulud -80 -93 Meditsiinikulud -6 -8 Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud(vt.lisa -35 -38 Kokku majandamiskulud -7 314 -8 424

Haanja vallavalitsusel on sõlmitud kolme sõiduauto kasutusrendilepingud, millest kaks on Ühisliisingu ja üks Sampoliisingu kasutusrendi lepingud. Sampo kasutusrendi lepingut pikendati kahe aasta võrra ja üks Ühisliisingu kasutusrendi leping lõpeb 2011.a. veebruaris ja mille lepingut pikendatakse samuti kahe aasta võrra.

2010 2009 Transpordivahendid Transpordivahendid Rendikulu kasutusrendilepingutelt -26 -97 Rendikulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel

Järgmisel majandusaastal -62 -26 1.kuni 2.aastal -29 -14 2.kuni 3.aastal -3 -15 3.kuni 4.aastal 0 -14 4.kuni 5.aastal 0 -4


Lisa 16 Seotud osapooled Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete ja nende lähedaste pereliikmetega seotud üksused Üksus,aasta Fie Erki Sok Seotud isikutega ei ole toimunud turuhinnast erinevaid tehinguid ei aruandeaastal ega ka sellele eelnenud aastal. Volikogu liikmega seotud firmalt on ostetud teenust 100 000 krooni eest. Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud ja soodustused

Tegev- ja kõrgema juhtkonna keskmine arv

(taandatuna täistööajale)

Tasude kogusumma (tuhandetes kroonides)

2010 2009 2010 2009 Volikogu liikmed 0,2 0,38 62 73 Vallavalitsuse liikmed 5 5 701 801 Asutuste juhid 2,8 3 361 396 KOKKU 8,0 8,38 1 124 1 270 Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende hulka on arvatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid olulisi soodustusi pole tegevjuhtkonna ega kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud. (üksuse nimetus, või üksuste nimetused) juhatuse liikmetele makstakse teenistuslepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitist, mis võrdub kuni kolme kuu teenistustasu suurusega. Soodustused tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetega seotud lähedastele pereliikmetele Haanja Vallavalitsus ei ole teinud soodustusi tegev –ja kõrgema juhtkonna liikmetega seotud lähedaste pereliikmetega.


Lisa 17 Bilansipäevajärgsed sündmused 1. jaanuaril 2011 ühines Eesti eurotsooniga ja Eesti kroon (EEK) asendus euroga (EUR). Seetõttu konverteeris vallavalitsus sellest kuupäevast alates oma raamatupidamisarvestuse eurodesse ning 2011. aasta ja järgnevaid finantsaruandeid hakatakse koostama eurodes. Võrdlusandmed konverteeritakse ametliku üleminekukursiga 15,6466 EEK/EUR.


EELARVE TÄITMISE ARUANNE 2010.a.eelarve täitmise arunne on koostatud kassapõhisel printsiibil ja sisaldab teatud muid erinevaid arvestuspõhimõtteid ning ei ole tekkepõhiste raamatupidamise aastaaruande osadega võrreldav(vt.ka lisa 1).

Eelarve-klassifi-kaatori tunnus

Eelarveklassifikaatori nimetus Esialgne eelarve

Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

TULUD 17 420 23 960 23 702 30 Maksud 5 975 6 352 6 339

3000 Füüsilise isiku tulumaks 5 300 5 677 5 677 3030 Maamaks 675 675 662

32 Kaupade ja teenuste müük 2 756 2 828 2 831 320 Riigilõivud 40 78 79

322,323 Kaupade ja teenuste müük 2 716 2 750 2 752 3220 Laekumised haridusasutuste

majandustegevusest

254

261

3221 Laekumised kultuuri-ja kunstiasutuste majandustegevusest

1 191

1 189

3222 Laekumised spordi-ja puhkeasutuste majandustegevusest

9

3224 Laekumised sotsiaalasutuste majandusteg. 22 13 3225 Laekumised elamu-ja kommunaalasutuste

majandustegevusest

899

899

3233 Üüri ja renditulud 112 110 3238 Muu kaupade ja teenuste müük 272 271

35 Toetused 7 309 13 336 13 336 3500 Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 927 927

3500.00 Toetused riigilt ja riigiasutustelt 170 170 3500.00.06 Kultuuriministeerium 7 7 3500.00.07 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 42 42 3500.00.08 Põllumajandusministeerium 67 67 3500.00.09 Rahandusministeerium 30 30 3500.00.11 Sotsiaalministeerium 9 9 3500.00.14 Maavalitsused 15 15

3500.02 Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt av.-õiguslikelt jur.-telt isikutelt

1

1

3500.03 Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt sihtasutustelt

743

743

3500.08 Toetused muudelt residentidelt 13 13 3502 Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks 478 5 999 5 999

3502.03 Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt sihtasutustelt

3 944

3 944

3502.9 Toetused mitteresidentidelt 156 156 3502.00 Toetused riigilt ja riigiasutustelt 1 899 1 899

3502.00.07 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 478 478 478 3502.00.10 Siseministeerium 1 421 1 421




Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

352 Mittesihtotstarbelised toetused 6 831 6 410 6 410 352.00 Toetused riigilt ja riigiasutustelt 6 296 6 404 6 404

352.00.17 Vabariigi Valitsus,s.h. 6 296 6 404 6 404 Tasandusfond § 4 lg.1 3 190 3 190 3 190

Tasandusfond § 4 lg.2 3 106 3 214 3 214

352.8 Toetused muudelt residentidelt 6 6 352.03 Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt

sihtasutustelt 535

38 Muud tulud 1 380 1 444 1 196 381 Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük 50 50 382 Tulud varadelt 13 14 13

3820 Intressi-ja viivisetulud hoiustelt 13 6 6 3824 Omanikutulud 8 8 7 3825 Rendi- ja üüritulud mittetoodetud põhivaradelt 8 8 7

382540 Laekumine vee erikasutusest 8 8 7 388 Muud tulud 1 317 1 380 1 183

3882

Saastetasud ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitus

0

7

7

3888 Eespool nimetamata muud tulud 1 317 1 373 1 176 4,5,6,1 KULUD MAJANDUSLIKU SISU JÄRGI 16 470 23 011 22 581

4 Eraldised 1 560 3 199 2 920 413 Sotsiaalabitoetused ja muud eraldised

füüsilistele isikutele

1 263

1 521

1 357 4130 Peretoetused 237 238 238 4131 Toimetulekutoetus 530 617 583 4133 Toetused puuetega inimestele ja nende

hooldajatele

496

326

194 4134 Õppetoetused 194 196 4138 Muud sotsiaalabitoetused ja eraldised

füüsilistele isikutele

21

21

4137 Erijuhtudel toetustelt makstav sotsiaalmaks 125 125 4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 182 1 562 1 456

4500.8 Eraldised muudele residentidele 182 410 304 4500.9 Eraldised mitteresidentidele 1 152 1 152

452 Mittesihtotstarbelised eraldised 115 116 107 5 Tegevuskulud 12 837 13 607 13 535

50 Personalikulud 6 706 6 684 6 683 500 Töötasud 4 963 4 903 4 901

5000 Valitavate ja ametisse nimetatavate ametnike töötasu

38

57

232

5001 Avaliku teenistuse ametnike töötasu 1 053 1 079 842 5002 Töötajate töötasu 3 722 3 612 3 644 5005 Töövõtulepingu alusel töötajatele makstav tasu 143 147 170 5008 Muud tasud 7 8 13

505 Erisoodustused 0 29 27 506 Personalikuludega kaasnevad maksud 1 743 1 752 1 755

55 Majandamiskulud 6 131 6 923 6 852 5500 Administreerimiskulud 207 235 282




Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

5502 Uurimis-ja arendustööde ostukulud 123 127 102 5503 Lähetuskulud 1 4 3 5504 Koolituskulud 15 21 31 5511 Kinnistute ja ruumide majandamiskulud 1 953 2 180 1 908 5512 Rajatiste majandamiskulud 681 751 784 5513 Sõidukite ülalpidamise kulud,v.a.kaitseotstarbel. 232 324 363 5514 Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 131 153 179 5515 Inventari kulud,v.a. IT-ja kaitseotstarbel.kulud 42 56 119 5516 Masinate ja seadmete ülalpidamise kulud,

v.a.IT-ja kaitseotstarbelised kulud

18

27

26 5521 Toiduained ja toitlustusteenused 288 278 236 5522 Meditsiinikulud ja hügieenitarbed 8 8 7 5523 Teavikud ja kunstiesemed 31 32 32 5524 Õppeavhendite ja koolituse kulud 1 208 1 453 1 443 5525 Kommunikatsiooni-,kultuuri-ja vaba aja kulud 121 242 217 5526 Sotsiaalteenused 268 268 316 5539 Muu erivarustus ja erimaterjalid 40 40 83 5540 Muud mitmesugused majanduskulud 764 724 721

6 Muud kulud 665 577 529

6010 Käibamaks 200 214 198 6010 Riigilõiv 21 6010 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 29 6080 Reservfond 185 82 6501 Intressi-,viivise-ja kohustistasukulud võetud

laenudelt

280

281

281

15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade

soetamine ja renoveerimine

1 408

5 628

5 597 1551 Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 778 4 885 4 855 1554 Masinate ja seadmete,s.h.trp.vahendite

soetamine

630

390

389 1556 Inventari soetamine ja renoveerimine 353 353

ÜLEJÄÄK(+)/PUUDUJÄÄK(-) 950 950 1 121 FINANTSEERIMISTEHINGUD -950 -950 -1 121

20.5 Kohustuste suurenemine(+) 900 900 2081.5.8 Laenude võtmine muudelt residentidelt(+) 900 900

20.6 Kohustuste vähenemine(-) -950 -1 850 -1 849 2081.6.8 Võetud laenude tagasimaksmine muudele

residentidele(-)

-950

-1 850

-1 849 1001 Muutused kassas ja hoiustes(suurenemine“-„

vähenemine“+“

-172

KULUD TEGEVUSALADE JÄRGI 16 470 23 010 22 581 01 Üldised valitsussektori teenused 2 008 2 032 1 950

01111 Valla-ja linnavolikogu 65 91 91 01112 Valla-ja linnavalitsus 1 322 1 411 1 411 01114 Reservfond 185 82 01600 Muud üldised valitsussektori teenused 156 166 166 01700 Valitsussektori võla teenindamine 280 282 282




Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

03 Avalik kord ja julgeolek 10 10 10 03200 Päästeteenused 10 10 10

04 Majandus 1 182 1 160 1 172 04210 Maakorraldus 290 273 271 04360 Muu energia ja soojamajandus 369 317 336 04510 Maanteetransport(vallateede-ja tänavate

korrashoid

480

527

522 04740 Üldmajanduslikud arendusprojektid

-territoriaalne planeerimine

29

29

29 04900 Muu majandus (ülalnimetamata majanduse

kulud)

14

14

14 05 Keskkonnakaitse 31 36 33

05100 Jäätmekäitlus(prügivedu) 9 9 7 05400 Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse,

haljastus

22

27

26

06 Elamu-ja kommunaalmajandus 835 2 075 1 914 06100 Elamumajanduse arendamine 583 1 319 1 274 06300 Veevarustus 116 599 484 Tänavavalgustus 70 65 64 06602 Kalmistud 66 91 91 06603 Hulkuvate loomadega seotud tegevus 1 1 07 Tervishoid 43 43 43 07200 Ambulatoorsed teenused(kiirabi) 42 42 42 07600 Muu tervishoid,s.h.tervishoiu haldamine 1 1 1 08 Vabaaeg,kultuur,religioon 2 612 4 026 4 005 08102 Sporditegevus(v.a.spordikoolid) 43 74 74 08103 Puhkepargid 1 525 1 306 1 298 08104 Puhkebaasid 20 1 275 1 275 08105 Laste muusika-ja kunstikoolid 170 141 139 08107 Noorsootöö ja noortekeskused 5 5 08201 Raamatukogud 344 352 352 08202 Rahva-ja kultuurimajad 418 510 507 08203 Muuseumid 23 26 26 08208 Kultuuriüritused 4 4 4 08209 Seltsitegevus 32 291 285 08300 Ringhäälingu-ja kirjastamisteenused 33 38 36 08600 Muu vaba aeg,kultuur,religioon,s.h.haldus 4 4 09 Haridus 7 891 11 598 11 552 09110 Eelharidus(lasteaiad) 1 782 5 164 5 164 09212 Põhikoolid 5 411 5 685 5 640 09600 Õpilasveo eriliinid 600 648 649 09800 Muu haridus, s.h.hariduse haldus 77 80 80 Ülalnimetamata hariduse kulud kokku 21 21 19 10 Sotsiaalne kaitse 1 858 2 030 1 902 10121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 821 821 739 10201 Muu eakate sotsiaalne kaitse 4 4 3 10402 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 237 239 239 10600 Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 40 40 34




Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

10701 Riiklik toimetulekutoetus 555 645 611 Ülalnimetamata sotsiaalkaitse kulud 24 24 10900 Muu sotsiaalne kaitse,s.h.sotsiaaalse kaitse

haldus 201

257

252

8 MUUD NÄITAJAD Aasta alguse seisuga

Perioodi lõpu seisuga

81 Võlakohustused 7 824 7 824 6 915 816 Muudelt residentidelt võetud laenud 7 824 7 824 6 915 s.h.sildfinantseerimiseks võetud laen 900 900 82 Finantsvarad 265 265 437 821 Kodumaised hoiused,s.h. 265 265 437 821.1. Kassatagavara 10 10 10 821.2 Vaba jääk 255 255 427 S.h.eelmistel aastatel kasutamata jäänud

toimetulekutoetuste vahendid 69

69

Selgitused eelarve täitmise aruande juurde Haanja valla 2010.a. eelarve koostamisel oli seatud eesmärgiks tagada olemasoleva tulubaasi piires kõigi allasutuste normaalne töökeskkond ja tasakaalustatud areng ning samal ajal võimalikult palju investeerida. 2010.a.tulude osas esialgse ja lõpliku eelarve vahe oli 6 540 tuh. kr, kuna laekus vahendeid investeeringuteks ja ka projektidega tegevuskuludeks. Eelarveaastale eelnenud majandusaastal olid kinnitatud eelarves tulud 16 915 tuh.kr, kulud 21 591 tuh.kr ja finantseerimistehingud - 4 676 tuh.kr. Tegelik täitmine tulude osas oli 22 910 tuh.kr, kulude osas 22 040 tuh.kr ja finantseerimistehingute osas – 869 tuh.kr. Eelarve mahu suurenemine oli tingitud suuremahulise investeeringu projektiga. 2010.a. oli kinnitatud eelarve tulude osas võrreldes 2009.a.eelarvega suurem 505 tuh.krooni, mis oli tingitud füüsilise isiku tulumaksu suurenemisest.


RESERVFONDI KASUTAMISE ARUANNE 2010.AASTAL Tuhandetes kroonides Eelarveklassifi-kaatori tunnus

Selgitus Reservfondist kulutamiseks

eraldatud

Kulutatud Jääk

Reservfond aasta alguses 185 06100 Ruusmäe elamumajanduse kuludeks 115 06300 Hajaasustuse veeprogrammi kuludeks 30 06300 Veetrassi projekteerimiseks 12 06306 Reoveekanalisatsiooni projekti kuludeks 4 06603 Hulkuvate loomadega seotud kuludeks 1 08209 Seltsitegevuseks 39 Suunata reservfondi 280 264 01111 Vallavolikogu kuludeks 20 01112 Vallavalitsuse kuludeks 79 01600 Väikeprojektide kaasfinantseerimiseks 10 05400 Heakorra kuludeks 12 06300 Suure Munamäe projekti kuludeks 15 06602 Kalmistuvahtide töötasuks 24 08202 Rahvamajade kuludeks 30 08209 Seltsitegevuseks 13 10800 Terviseprofiili tegevuskava koostamiseks 9 10900 Halduse (sots.töötaja) kuludeks 51 1 Suunata reservfondi 473 474 01111 Vallavolikogu kuludeks 3 01112 Vallavalitsuse kuludeks 10 04210 Maakorralduse kuludeks 3 08209 Seltsitele projekti kuludeks 178 09600 Õpilasveo eriliinide kuludeks 49 09212 Teistele valdadele õpilaskoha eest 149 Reservfondi jääk aasta lõpuks 82


AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS


ALLKIRJAD 2010.AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDELE Haanja Vallavalitsuse 31.12.2010. lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja audiitori järeldusotsusest. Haanja Vallavalitsu on koostanud majandusaasta aruande Haanja vallavolikogu esimees on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja vallavolikogule kinnitamiseks heaks kiitnud. Juri Gotmans – vallavanem Silver Näkk – volikogu esimees

haanja valla majandusaasta aruanne · pdf fileraamatupidamise aastaaruanne ... eesti...

Documents