häire 112 - 1/2014

2

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2014

LOOMING

Päästeameti tänavusele plakatikonkursile „Kodu tuleohutuks“ esitati 122 tööd. Konkursi eesmärk oli koguda materjali, mida saaks kasutada elanikkonnale suunatud ennetustöös ja ohutusteemalistel näitustel.

Peaauhinnad võitsid:I koht – Kris KornII koht – Silver MäharIII koht – Ruudu RemmelgasPubliku lemmiku auhinna võitis Martin Trofimov

1. koht

Publiku lemmik

2. koht

3. koht

Tuleohutuse loomingukonkursi võitjad

SISSEJUHATUS 3

Kaanefoto: Vallo Kruuser, Delfi/Eesti Ajalehed

24.05.2013 kell 10:50 sai häirekeskus teate tu-lekahjust Tallinna kesklinnas Köleri tänaval, kus põles kolmekorruselise maja teise korruse kor-ter. Kolmandal korrusel olnud vanem meesterah-vas ja naisterahvas ei pääsenud enam trepikoja kaudu majast välja. Olukord oli eriti kriitiline, sest tulelõksu jäänud inimesed tulid küll maja aken-dele, kuid korrus allpool asuvast põlevast korte-rist tõusis tihe suitsusammas ning inimesed olid akendel mürgise suitsu sees.

Kohale jõudnud päästjad paigaldasid otsekohe kaks tõmbredelit ning Kesklinna päästekomando rühma-pealik Sergei Menkov ja meeskonnavanem Andrei Zapalov ronisid mööda redelit inimestele appi. Sergei tõi akna kaudu alla vanema meesterahva ning Andrei päästis vanema naisterahva. Andrei sai naise ak-nalt kätte nii, et esialgu oli päästetaval pea allapoole. Selleks, et inimene õiget pidi pöörata tuli Andreil tuletõrjeredelil teha ohtlik manööver ja käed lahti lasta. Mõlemad päästetud saadi majast välja ning kiir-abi viis nad tervise kontrollimiseks haiglasse.• Elupäästjateloodleiadlk38-41.• Päästetööjuhtimisekohtasaadtäpsemaltlugedalk14-16.

KAKS KOrdA AASTAS ilMuv pääSTeTeeniSTuSe AjAKiri | nr 1 - 2014

ToimETus

PEatoimEtaja: Martin eekKEElEtoimEtamiNE,KüljENdusjamaKEtt:

Ajakirjade Kirjastus AStrüKK: uniprinttiraaž: 2100

VäljaaNdja

pääSTeAMeT raua 2, Tallinna 10124

KüsimusEdjatagasisidE:[email protected]

4 Lühidalt

6 Komando: Saarlastel on eliitkomando meeskond juba koos

8 Vabatahtlikud: Tuleristsed Nõmme päästekomandos

10 Päästetöö: Uued liiklussõlmed Eesti Energia päästeüksus

14 Päästetöö juhtimine – kunst või bürokraatia?

17 Visioonist ja eesmärkidest

19 Ennetus: Noortelaager, villased sokid ja veeohutus

25 Inimene: Sportlik kolleeg Fookuses on tervisedendus ja töökeskkond

28 Õppus: Mida õpetasid meile „Lydia“ ja „Septembrikuumus“?

32 Demineerimismissioonil Aafrikas

35 Tuleohutus: Reid, puitehitised ja tuletõrje veevarustus

38 Aumärgid ja elupäästjad

42 Eesti tuletõrjemuuseumi taassünd

45 Tuletõrjespordi edukas aasta

SisukordPeatoimetaja veerg

Hea lugeja!

Nagu elus ikka, tuleb ka päästealal teha keerulisi otsuseid. Otsuseid tuleb langetada nii päästetöö juhtidel, kes esimesena sündmuskohale jõudes teavad vaid seda, mida häirekeskusesse helistaja loetud sekundite jooksul

öelda on suutnud, kui ka päästetöö teenuse arendajatel, kes peavad paika panema raamid, mis aitaks kriitilisel momendil sündmuskohal kiirelt tegutseda.

Otsustama peavad nii need, kes järjekordse ennetuskampaania sõnumit täp-seks lihvivad, kui ka need, kes peavad leidma viisi, kuidas viia sõnum nende ini-mesteni, kes elavad väljaspool igasuguste meediumide mõjuvälja. Ja loomulikult peab ka selle, kuhu me viie või kümne aasta pärast jõuda tahame, keegi oma ot-susega kinnitama.

Seekordne Häire 112 heidabki pilgu meie inimeste igapäevasele tööpraktikale “põllul”, aga püüab vaadata ka laiemat pilti, mis seda praktikat suunab. Räägime päästjate, demineerijate, ennetajate, inspektorite, vabatahtlike ja Pääste-ameti teenuste arendajatega. Käime kahel suurõppusel, arutleme terviseteemadel ning vaatame, kuhu võiks meie ühine pingutus viia meid aastaks 2020.

Häire 112 on läbi aastate püüdnud edasi anda päästeala laia tegevusspektrit, nüüd püüame oma küsimusi senisest täpsemini fokuseerida. Erinevaid teemasid on ühes ajakirjanumbris varasemast vähem, kuid oleme nendega rohkem süvitsi läinud. Ajakirja uuenenud “nägu” on nüüd kooskõlas Päästeameti visuaalse iden-titeediga ning kaante vahel on senisest rohkem pilte ja illustratsioone.

Värskelt valminud Päästeameti töörahulolu ja sisekommunikatsiooni uurin-gus ütlesid meie töötajad, et on Häire 112-ga rahul. Päästeameti ajakiri on kõige populaarsem komandotasandil ja juhtide seas – seda loeb enamasti või alati 70% päästjatest ja 79% juhtidest. Uuringus anti ka konkreetset tagasisidet, mida luge-jad ajakirjalt ootavad ja kuidas seda veelgi sisukamaks muuta. Aitäh Sulle, hea lugeja! Järgmises, suve keskpaigas ilmuvas Häires saame Su mõtteid ja kommen-taare veelgi paremini arvesse võtta.

Tänan ka kõiki kaasautoreid meeldiva koostöö ja konstruktiivsete ettepane-kute eest! Kel on vähegi huvi ajakirja sisusse panustada, on teretulnud Häire toi-metusega ühendust võtma ning välja pakkuma ideid, huvitavaid lugusid ja erilisi inimesi, kellest ja millest kirjutada. Mõnusat lugemist ja kaasamõtlemist!

Martin Eek, Häire 112 peatoimetaja

4


UUDISED

Marek Kiik, Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Novembris täitus 324 aastat esimese kut-selise korstnapühkija tööle asumisest tartu linnas. Seda tähistaval Korstnapüh-

kijate sügisseminaril osales 30 korstnapühkijat üle eesti. nende hulgas oli nii noori, kes alles hil-juti kutse omandasid, kui vanu meistreid, kel juba aastakümneid töökogemust. Kohal viibisid Pääs-teameti ja eesti tuletõrjeliidu esindajad.

Seminaril andis Päästeameti tuleohutuse tali-tuse juhataja ja korstnapühkijate kutsekomisjoni esimees Marko Rüü üle 2013. aasta korstnapüh-kija-meistri kutsetunnistused ja meistrimärgid. „Suur heameel on selle üle, et nüüd on meil ka-heksa meistri tasemega korstnapühkijat,“ ütles

Rüü. Korstnapühkija-meistri kutsetase ennistati alles 2013. aasta alguses, kui hakkas kehtima uus kutsestandard.

Lisaks professionaalsele kutsetööle oskab meister uusi korstnapühkijaid välja õpetada ja omab selleks ka õigust. “Selleks, et meistriks saada ja meistriks jääda, peab olema tõendatud juhendatava olemasolu ja veelgi enam, vähemalt kaks juhendatut peavad viimase viie aasta jooksul olema saanud korstnapühkija kutsetunnistuse,” selgitas Rüü.

Korstnapühkijate ja Päästeameti koostöö üle oli kõigil hea meel ja jäi üle mõelda, kuidas seda veel tulemuslikumaks muuta. Lõuna päästekes-kuse ennetustöö büroo juhataja erki Remmelkoor rääkis oma ettekandes, et Päästeameti ennetus-töö kasvatab inimeste teadlikkust kütteseadmete hoolduse olulisusest. „Kuid korstnapühkijad suht-levad elanikega veelgi lähemalt ja on neile usal-

Eestis on kaheksa korstnapühkija-meistritVasakult: Üks kaheksast korstnapuhkija-meistrist Aigar Kuus (Võru), tema kõrval korstnapuhkijad Aleksander Ljubajev (Tartumaa) ja Urmas Hiielaan (Võrumaa) kuulavad seminaril ettekandeid.

dusväärsed partnerid. Seda ei tohi ükski korstna-pühkija unustada,“ rõhutas Remmelkoor.

Kutselistele korstnapühkijatele teeb endiselt muret “musta turu“ osakaal kütteseadmete hool-damisel ning teenusepakkujad, kelle oskused ja teadmised ei ole tõendatud.

euroopa Korstnapühkijate föderatsiooni (eSH-foe) tehnilisel konverentsil käinud korstnapühki-ja Pepe Sussen tõdes, et ka teistel organisatsiooni liikmetel on samad probleemid, kuigi Lääne-eu-roopas ja Põhjamaades vähem kui mujal. Marko Rüü sõnul tuleks kutsetunnistuseta teenusepak-kujatest teada anda riiklikule tuleohutusjäreleval-vele. „tuleohutuse seaduse järgi saab kutsetun-nistuseta korstnapühkimise teenuse osutajaid karistada ning Päästeamet on seda ka teinud,“ lisas Rüü.

Kuivõrd tänapäeval on eluruumid sageli nii ti-hendatud, et põlemiseks koldes õhku ei jätku, siis tuleb seda klientidele sageli selgitada. Seminaril tutvustas tartumaa korstnapühkija Koit Koppel uut seadet, mis võimaldab mõõta ja dokumentee-rida kolde põlemisõhu vajadust ja õhu puudujääki. „aga korstnapühkijate 2015. aasta suur soov on, et Päästeamet korraldaks kevadel kütteseadmete hooldust propageeriva meediakampaania,“ ütles Koit lõpetuseks. n

Foto

: Si

gri

d E

ste

r Ta

ni

Arne Kailas, Kriisikommunikatsiooni ekspert

26.-27. novembril toimus päästetöö valdkonna igaaastane seminar,

millest võttis osa 156 inimest üle eesti. Seminari ette-kannete põhirõhk oli sellel aastal pigem pilgul tulevik-ku – tutvustati 2014 aasta teenuste plaane ning ees-märke. olulisemad arengud ootavad ees veepääste ning suitsusukeldumise täiendkoolituse valdkonnas.

Seminaril ettekande teinud aivar Kilp’i sõnulalustatakse järgmisel aastal uuendusena regu-laarsete suitsusukeldumise täiendkoolitustega.Kõigepealt muudetakse suitsusukeldumise juhendis ära iga-aastane kohustus läbida kuumakeskkonna harjutusi – selle asemel hakkavad valveteenistujad edaspidi käima iga kolme aasta tagant Väike-Maarjas täiendkoolitusel. Muudatuse eesmärk on tagada üht-lane koolituskvaliteet üle eesti ning elude päästmise oskuste arendamine ja sellest tulenevalt elupäästea-hela lühendamine.

täiendkoolituste jaoks soetas Päästeamet koos-töös SKa Väike-Maarja päästekooliga uued treening-keskkonnad, kus saab läbi viia kompleksharjutusi, mis tagavad ka kvaliteetsema töösoorituse. et tagada jätkusuutlik koolituste korraldamine, valitakse välja 24 päästekeskuse koolitajat, kes saavad täiendkoo-lituse ning hakkavad teisi välja õpetama. edaspidi hakkab SKa koolitajaid täiendama ka kaasaegsete

teadmiste ja oskustega ning koolitajad viivad need teadmised ja oskused ka päästekeskustesse.

Veepäästeteenuseekspertsvenjablonskitut-vustasseminarilveepäästeanalüüsi,mille abil sel-gitati välja veeõnnetuste tase päästekomandode te-gevuspiirkondades. Jablonski sõnul jätkatakse 17-s komandos elupäästvat päästetööd veekeskkonnast baasvarustusega (teleskoopritv, viskeliin ja pääste-vestid). elupäästevõimekus erivõimekusega luuakse neljas komandos (Kiviõli, Vastseliina, Kehra ja Kose).

Jablonski sõnul koostati päästepaatide ümber-paigutamiseks eraldi objektipõhine hinnang, milles vaadeldi kõiki üle 36 hektari suuruseid veekogusid ja suuremaid jõgesid. Hinnangust selgus, et eestis on 39 veekogu, milles päästetöö läbiviimisel on vajalik päästetööde paat. Ümberkorraldamise tulemusena kaovad paadid Iisaku, Paide, Kohila, Loksa, Hääde-meeste ja Põlva päästekomandodest; päästetööde

paadid saavad endale aga Kihelkonna, antsla ja Kose päästekomandod.

analüüsist selgus, et veepääste sündmustele rea-geerimiseks on vajalik nelja vabatahtliku päästeko-mando abi (Misso, nõva, Rõngu ja Võsu VPK). Rõngu VPK juba tagab reageerimise kahes asukohapunktis Võrtsjärve idakaldale ja vajadusel ka mujale sisemaa-le; Võsu VPK hakkab veepääste teenust osutama ap-rillis 2014.

„Ümberkorraldamise tulemusena jääb 44 riiklikku veepäästevõimekusega komandot (22VP1 ja 22VP2) ja 4 vabatahtlikku päästekomandot (4 VP2). Sellega tagame 15-minutilise reageerimise üle 1600-le sise-veekogule,“ rääkis Jablonski seminaril. See tähendab, et siseveekogudest saab võrreldes tänavuse aastaga kaetud 1% rohkem ning 34-st päästetööde paati nõudvast veekogust kaetakse võrreldes tänavuse olukorraga tervelt 36% rohkem. n

2014: veepääste korraldatakse ümber, suitsusukeldujate koolituse kvaliteet ühtlustub

Suitsusukeldumise harjutuskonteiner


UUDISED 5

Jõhvi päästekomandos on Eesti esimesed nööripäästjad14. oktoobril tehti SKA Päästekolledži Päästekoolis algust kauaoodatud nööripääste baaskursusega, mille läbimisel said Jõhvi päästekomando päästjatest Eesti esimesed ametlikud nööripääste teenuse osutajad.

Merit Kaljus, Ida päästekeskuse pressiesindaja

Viiepäevane väljaõpe hõlmas prak-tiliste harjutuste kogumikku, kus päästjad said praktiseerida nii

kõrgusest kui sügavusest päästmist, tor-nist kannatanu alla laskmist ning erinevaid ülesandeid sooritades 40-meetrisel Ontika pankrannikul kõõlumist.

Koolitus kestis ühtekokku 15. novemb-rini ja tänaseks on kõik 46 Jõhvi päästeko-mando päästjat saanud vajaliku väljaõppe ning osutavad nüüd ametlikult nööripääs-te teenust. Selleks on komandol olemas vajalik varustus – talid, vintsid, kolmjalg-statiiv ja muud tarvilikud vahendid ning nööripääste haagis. Vajadusel saab Jõhvi päästjaid kaasata nööripääste töödeks igas Eestimaa punktis.

Nööripääste teenuse arendamiseks alga-tati oktoobris pilootprojekt, mille eesmärk on parandada nööripääste teenust osuta-vate päästjate võimekust ning tõsta seeläbi

teenuse kvaliteeti. „Pilootprojekt käivitati just Jõhvis seetõttu, et viimased kõrgustest päästmise sündmused, mis eeldasid säärast väljaõpet, toimusid just siin pankrannikul,“ põhjendas Ida päästekeskuse valmisoleku-büroo peaspetsialist Pavel Tarassevitš ko-mando valikut. „Igas keskuses koolitatakse üks komando, mis seda teenust pakkuma hakkab ja järgmine on Keila päästekoman-do.“

Päästjate tagaside on koolitusele väga hea just seetõttu, et koolitusel pandi rõhku praktilistele harjutustele ja vähem loengu-tundidele. „Koolitus koosnes 40 tunnist, millest vaid paar tundi oli teooriat,“ selgitas Tarassevitš.

Koolituse teoorialoengud viis läbi Pääs-tekooli päästetööde õppetooli juhataja Heikki Soodla ning praktilise osa koolita-jaks oli Olev Mark Kaitseliidu Alutaguse malevast. Mark on tugev praktik, kes te-geleb professionaalsel tasemel alpinismiga. Koolitusele kaasati ka instruktorid igast keskusest. n

Vaata ka Päästekooli õppevideot:

Lili Lillepea, Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht

tänaseks on narva uues päästemajas end muga-valt tuntud juba pea aasta. Kõik nurgad ja uksetagu-sed on teada ning üllatusi maja enam ei paku. Maja asukate sõnul on see üks õnnestunumaid uusi hoo-neid – avarad ja värvikad ruumid, läbimõeldud ning kaasaegsed tehnilised lahendused.

Päästjad on oma praeguse töökeskkonnaga väga rahul, sest võrreldes eelmiste tööruumidega on siin mõeldud just nende vajadustele. Ka ins-pektoritele ja ennetajale, kelle töökoht on narvas, on nende uued kabinetid meele järgi, sest nagu öeldakse – uus on ikka uus. Vana hoonet ei igatse keegi taga. ainsaks puuduseks peetakse klientide vastuvõtmise keerukust.

Uut hoonet oligi tarvis eelkõige seetõttu, et

vana maja oli amortiseerunud ja ruumide paigutus ei olnud mõistlik. teiseks põhjuseks oli narva linna kahe päästekomando liitmine, mis seadis ruumi-dele uued tingimused. Politsei- ja pääste ühishoo-ne asukohaks valiti endise narva päästekomando aadress. Paiknemine on hästi läbimõeldud ja tänu praktilisele arhitektuurile on päästemeeskonnal mugav ja kiire reageerida.

Päästjate hinnangul on uue maja suurimateks väärtusteks kaasaegne spordisaal ja piisavalt suur ning mugav puhkeruum. Märkimata ei saa jätta ka laoruume, mida on päästetehnika hoidmiseks palju tarvis – neid Vahtra tänava majas ka on!

Maja avamisel märtsikuus pöörasid paljud kü-lalised tähelepanu päästeautode garaažile. Külalis-tele avaldas muljet garaaži suurus, aga ka garaaži majaesine klaasist külg, mis suurt ruumi veelgi ava-ramaks ja valgusküllasemaks teeb. n

Uus pääste ja politsei uhishoone avati pidulikult 19. märtsil. Hoone asukate

kasutuses on kokku ule 5000 ruutmeetri pinda, sealhulgas avar garaaž päästeautodele

ning tasemel jõusaal ja suur puhkeruum.

Narvakad on uue päästehoonega rahul

Ida

pää

ste

kesk

us

http://stud.sisekaitse.ee/Soodla/paastjate_laskumine/ppevideo.html

6


KOMANDO

Evelin Trink, Lääne päästekeskuse pressiesindaja

Kuigi Eliitkomandol osalemine on päästjatele lisatöö, on Kuressaare päästekomando mehed oma pundi

viimastel aastatel kenasti kokku saanud ja järgmisel aastal on nad taas tiitlit kaitsmas. „Kevade poole hakkame vaatama, kes lähe-vad. Aga selleaastane meeskond sai paika pandud mullu jõulupeol,“ ütleb Kuressaare komandopealik Arne Kana.

Komandopealik ei pääse nii ehk naa – tema küll trenni ei tee ja võistlustulle ei astu, aga organiseerimisel aitab ikka. „Me saadame võistkonna välja igal juhul ja veel väga auväärse võistkonna,“ lubab Kana.

Peamiseks konkurendiks nimetavad saarlased Viljandi päästekomandot, kuigi ka Nõmme omadega on tulnud järjepide-valt vägikaigast vedada. „Viljandi omad on muidu head sõbrad,“ muigab Arne, kinni-tades siiski, et sellest hoolimata tahaks neile alati ära teha.

Võistlus kui päästetööKuid kuidas võidetakse Eliitkomando, milliseid harjutusi mehed selleks teevad? Selgub, et erilist treeningperioodi meestel pole, sest enamik Eliitkomandol tehtavatest harjutustest on päästja igapäevatöö. Näiteks riietumine käib iga väljasõidu ajal nagu-nii ajaga võidu, samamoodi peab autojuht olema võimeline päästeautoga iga kell ma-nööverdama. Teadmistekontrolli küsimusi harjutavad mehed ka niisama, sest seda on kvalifikatsiooni säilitamiseks vaja.

Kui enne võistlust saadetakse osalejatele Eliitkomando võistluste juhend, siis arutatak-se see meeskonnas mitu korda läbi. Püütakse

Saarlastel on Eliitkomando meeskond juba koosTänavu teist korda Eliitkomando tiitli võitnud saarlased lubavad kindlasti tiitlit kaitsma tulla ja soovitavad kõikidele komandodele võistlusel vähemalt korra elus ära käia.

Foto

d M

artin

Ee

k

Vahetult pärast liiklusõnnetuse lahendamist.

Liiklusõnnetuse lahendasid Kuressaare päästjad 6 minuti ja 45 sekundiga jäädes Nõmme PK järel teiseks.


KOMANDO 7

asi võimalikult selgeks teha, siis jäävad võist-lusel vaidlused ja arutlused kohtunikega ära.

Komandopealik arvab, et iga korraliku päästekomando plaanidesse võiks mahtuda üks kord elu jooksul sellest võistlusest osa võtmine. Seega vähemalt igast maakonnast peaks olema välja panna komando. Kuid miks ikkagi igast maakonnast pole esindajat?

„See on esmalt pealiku taga, teiseks pu-has mugavuse asi,“ arvab Saaremaa pääs-tepiirkonna juht Margus Lindmäe. Kana nõustub, sest töövälisel ajal harjutada või võistlustele minemiseks peab ikkagi moti-vatsioon olema. Teisalt võib võistlust võtta ka kui väljakutset, sest iga masin, mis võist-lusel kasutamiseks pakutakse, on erinev: tundmatu hüdraulika ja võõra masinaga võistelda on risk igal juhul – ei tea ju täp-selt, kuidas tehnika käitub.

Õnnetused ja naljadSaarlastel on võistluste ajal ka õnnetusi juh-tunud. Viimasel korral tulid päästjad kan-natanuga trepist alla ja libastusid. „Trepp oli libe, kannatanu raske, esimene mees läks pika sammuga eest ära ja tõmbas mind ka kaasa. Eks trepp oli ka väga väikeste ast-metega,“ meenutab üks võistlejatest, Kures-saare komando päästja Tom Torn.

Kuid nalja on saanud iga kord. Näiteks 2008. aastal võtsid mehed osa tuletõrjes-pordivõistluse mootorpumbast hargne-mise harjutusel ning tulid peaaegu teiseks. „Peaaegu“ seetõttu, et korraga ilmus platsi-le nende enda mees, kes küll ei võistelnud, aga astus puhta entusiasmiga oma kolleegi innustades üle tulejoone. Sellele järgnes kogu meeskonna diskvalifitseerimine.

Arne Kana sai septembris päästeteenis-tuse kuldristi. Ise ta ütleb, et see tunnustus on tegelikult kogu Kuressaare päästeko-mando poolt välja teenitud. „Mina ainult kannan,“ muigab ta.

Lisaks on Kuressaare päästekomando garaažiuksel augustikuust Eliitkomando silt, kuid päästjad siiski väga kõvasti oma tiitlitest ei räägi. Küll aga teevad seda koha-likud inimesed.

„Kana hoiab lati õige kõrguse peal. See-tõttu see komando alati suudab ja tahab osaleda kõigis asjades. Mina ei tea teist sel-list Lääne komandot,“ kiidab Lindmäe. n

Foto

d Iri

na

Mäg

i

Eliitkomando tulemused 2008-2013

aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013

toimumis- Pärnu- Rakvere Jõgeva türi Viljandi Rakvere koht Jaagupi

ikoht Rakvere nõmme nõmme Kuressaare Viljandi Kuressaare

iikoht Saaremaa Kesklinna Kesklinna nõmme Kuressaare nõmme

iiikoht Muuga Rakvere I Lilleküla Rakvere Kesklinna Viljandi

Võistkondi 12 11 13 11 10 12

1 Lääne päästekeskus tunnustas saarlasi augustis tänuuritusega, garaažiuksele jääb järgmiste võistlusteni tiitlit märkiv kiri „Eliitkomando 2013“. Vasakult: Kuressaare komandopealik Arne Kana, võistkonnaliikmed Guido Kask, Heiki Sink, Alar Raamat, Janek Reinaru, Tom Torn ja Reinar Ivanov.

2 Kuressaare endine abilinnapea Kalle Koov kiitis mehi ning andis ule kingitused.

3 Janek Reinaru demonstreeris, kui kiiresti saab päästja täisvarutuse selga. Tema selja taga elab kaasa Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäe. 3

2

1

8


VAbATAHTLIKUD

Margus Thali 27.10.2013Eilne oli minu jaoks oluline päev ja suur samm edasi vabatahtlikus tegevuses. Olime Meelisega esimest korda Nõmme komandos 12-tunnises valves. Vaatamata sellele, et oli vaikne päev ja ühtegi väljakutset meile osaks ei saanud, siis kukla taga teadmine, et iga hetk võib väljakutse tulla on siiski omaette kogemus. See pole võrreldav Aegnal päikese käes lösutamise ja mere vaatamisega, sest ka ootamine on osa päästja igapäevarutiinist.

Esimesest valvest jäi väga positiivne tunne eelkõige seetõttu, et meid võeti tões-ti sõbralikult vastu. Päev algas sellega, et päästja Priidu ja meeskonnavanema toe-tusel, tegime valvevahetuse ja igapäevase varustuse ülevaatuse. Iga väiksem jupp, va-hend või tööriist sai üle vaadatud, taustaks Priidu ja meeskonnavanema poolt täien-davad selgitused. Enne, kui meie valve läbi sai, astus meeskonnavanem veelkord meie juurest läbi, et päeva otsad kokku tõmmata ja innustada meid taaskord tulema. Töökä-si läheb vaja edaspidigi, samuti on võimalik

Vabatahtlikud said Nõmme päästekomandos tuleristsed

Rahvusvahelisel vabatahtlike päeval avati Nõmme päästekomandos ühisvalve, kus kutselistega ühes meeskonnas hakkavad päästetöid tegema ka vabatahtlikud päästjad. Enne veel, kui ühisvalve ametlikult avati, said mõned vabatahtlikud juba kelladega välja sõita. Veebipäevikusse kirja pandud vahetuid kogemusi nõustusid Häirega jagama Margus, Kaija, Mario ja Urve Vabatahtlikust Reservpäästerühmast.

Nõmme 12 on uks suurema väljasõidukoormusega päästeautosid Eestis. Ühisvalve ajal huppab autosse lisaks kolmele kutselisele päästjale ja meeskonnavanemale ka kaks vabatahtlikku päästjat.

Foto

: Ju

ri N

ovi

kov


VAbATAHTLIKUD 9

saada tõsisemat väljaõpet. Võin kinnitada, et minusse jäi kindel soov ja tahtmine taas valvesse minna.

Minu jaoks on eilsega üks märk maha pandud. Edasi samm-sammult, esimene val-ve komandos seljataga, järgmine kord ehk ka esimene väljakutse. Nii need kogemused tulevad. Siis võib ühel ilusal päeval ehk ka täie südamerahu ja uhkusega öelda, et ma olengi vabatahtlik päästja. Igatahes, edasi seltsimehed! Uued kogemused ootavad! Esi-mest valvevahetust julgen soovitada kõigile.

Kaija Salk 04.11.2013Kuna kõik nii usinalt kribavad, panen kah kiirelt paar lauset paberile. Valves sai oldud Merliga pühapäeva öösel ja 12h. Võis arvata, et öö tuleb rahulik. Auto varustus kiirelt üle vaadatud ja roobad stardivalmis pandud, asusime meeskonna ja koogi seltsis rahuli-kult pühapäeva õhtut veetma. Öö möödus-ki rahulikult – 0 väljasõitu. Kuid ära hõiska enne hommikut (Nõmme vanasõna)!!!

Hommikul kohvilauas esimest sõõmu rüübates pidi tuline märjuke kurku kinni jääma. 7.21 (on ikka ajastus!), otsustas HK läbi kellade edastada laopõlengu. Tege-mist oli väljasõiduastmega 3. Ega siis häda ei hüüa tulles, laua tagant püsti ja kummi-kutesse!! Ise tee peal mõtlesin, et nagunii mingi “liba” väljakutse. Võta näpust – põles ja tossaski see pesuladu! Üritasime Merliga niipalju panustada ja meeskonda aidata kui meil lubati. Joosta ikka saime ning nahavahe oli päris märg (uskumatult raske on kogu see kandam seljas!).

Igal juhul esimene kord kohe kümnesse ja käsi valgeks! Siinkohal tänusõnad mees-konnavanemale ja meeskonnale, kes meid talusid!!! Selleks korraks tehtud, ootame järgmisi huvitavaid väljakutseid ja õppusi!!!

Mario Demtšuk 04.11.2013Järgmisel RPR-i liikmel sai läbi vahetus Nõmme komandos. Väljakutseid – 0 Õp-puseid – 1. Õppus oli tutvumine jaanuarist sõitma hakkavate diiselrongidega. Iseenesest osutusid need siiski elektrirongideks, sest diiselmootor käitab antud juhul generaato-rit, mis toodab liikumiseks vajaliku jõu.

Kuna oli vaba aega, sai järele proovitud jõusaal, mis pole küll võrreldav uute spordi-saalide omaga, kuid ajab väga hästi asja ära. Minuga liitus ka komandopealik. 24 tundi möödus väljakutseteta, aga ei saaks öelda, et see komandos veedetud aeg kasutu oli. Igav ei hakanud ja tegevuseta aega palju polnud. Kui meie valvesoleku ajal jätkub sama väike väljakutsete tendents, hakkavad elukutse-lised meile varsti helistama ja valvesse kut-suma.

Kindlasti soovitan vajalikud õppused läbinud inimestel valves käia. Teadmine, et iga hetk võivad kellad käima minna, annab ka pesemas käimisele täiesti uue taseme.

Urve Sinisaar 23.11.2013Jagan ka Nõmme valve muljeid. Valves olin laupäeval (12 tundi). Hommikul tegime koos Marianniga, kes on valves juba „vana kala“, autole tiiru peale. Mulle anti kaasa soovitus alati küsida, kui midagi selguse-tuks jääb. Või nagu üks päästjatest kordu-valt rõhutas: „Küll töö käigus asjad selgeks saavad“. Järgnes 9 tundi täielikku vaikust. Ja siis 4 tundi aktiivset tegevust.

Kahe esimese väljakutse ajal peale meeskonnavanema keegi välja ei saanudki. Kolmanda ajal saime ka meie käe valgeks. Aitasime hüdranti ühendada ja voolikulii-ni moodustada, seejärel jäime ootele. Vett õnneks siiski ei vajatud. Kerisime voolikud kokku ja sõitsime koju.

Tähelepanekuid: kui lähed esimest korda valvesse, siis on väga hea, kui Sinuga koos on valves keegi, kes seal juba enne olnud on – aitäh, Mariann! Huvitav on, et kui kellad löövad, siis igasugune hirm kaob ja riidesse saab ka üllatavalt kiiresti. Roobade juures kastis on ka vaheriided, neid võib kasutada kui endal midagi sobivat ei ole. Ühed töö-kindad peaksid endal olema. Ja tegelikult on seal vahva. Minul oli enne esimest kor-da hirm, aga kohale ajas mind uudishimu. Nüüd enam hirmu ei ole. Ja tõesti – karta ei ole midagi. Kuigi meeskonnaliikmed ei pruugi alati päris hästi aru saada, mis pa-gana pärast me sinna oma vabast ajast ja tasuta ronime. Siiski on nad sõbralikud ja toetavad. n

Ühine Valveteenistus• ÜhisesValveteenistuses(ÜVT-s)osalevad

ainult vabatahtliku päästja tunnistuse omanikud, kes on läbinud 32-tunnise koolituse;

• ÜVTasubNõmmel,kunakomandokuulubväljasõitude arvult eesti esikolmikusse ja nõmme 12 (teine põhiauto) üks suurema väljasõidukoormusega päästeautosid, võimaldades vabatahtlikel piisavalt kogemusi omandada;

• Nõmmepäästekomandosonvabatahtlikele kaks eraldi tuba, et valves saaks olla ka mees ja naine korraga;

• Vabatahtlikukspäästjaksvõibsaadaigaüks, kes seda tõsiselt soovib – nii naine kui mees, nii noor kui vana! täpsem info: www.rescue.ee/vabatahtlikud

Rahvusvahelisel vabatahtlike päeval, 5. detsembril tegi uhisvalve esimese ametliku väljasõidu.

Foto

d:

Ind

rek

Hir

s


10 PääSTETöö

Uued liiklussõlmed toovad päästjatele uusi katsumusi

Pikka aega on päästealal olnud teemaks tänapäevastest tehnoloogiatest ja materjalidest tulenevad muutused põlemisprotsessides, mis mõjutavad pea kõikide päästeala valdkondade tööd. Kõige keerulisem on kindlasti koolitusala spetsialistidel ja reaalseid tulekustutus- ja päästetöid tegevatel päästjatel. Päästealal tegutsetakse olulisemalt laiemas valdkonnas kui ainult põlevad majad – päästjatel tuleb sageli välja sõita ka liiklusõnnetustele.

Gert Teder,Lilleküla päästekomando rühmapealik

Viimaste aastate arengud meie tee-de ehituses on olnud väga kiired: tekkinud on kõrged teetammid,

mitmetasandilised ristmikud, viaduktid ja ka tunnel. Kui sellises kohas toimub liiklusõnnetus, on selge, et olukord eri-neb harjumuspärasest. Kõik eelnimetatud konstruktsioonid võivad mõjutada liik-lusõnnetuse-järgsete päästetööde kulgu ja tekitada probleeme olukorra lahendami-sel. Millised on siis need väljakutsed, mis päästjate tööd mõjutavad?

Kõrged teetammidKõrged teetammid on muutunud viimasel ajal tee-ehituse lahutamatuks osaks. Pikka aega räägiti sellest nähtusest kui Euroopast tulnud tee-ehituse kultuurist, tekkis nimetus „eurokraav“. Üsna hiljuti lükkasid meie tee-deehituse-spetsialistide väite ümber, selgus, et tegemist on ikkagi kohapeal välja töötatud

lahendusega. Kindlasti ei ole päästesüsteemil võimalust kaasa rääkida teedeehitusel, küll aga on meie võimuses valmistada ennast ette võimalikeks sündmusteks uutes olukordades.

Kõrged teetammid muudavad olukorra, kus auto sõidab teelt välja, päästjatele olu-liselt keerukamaks, rääkimata võimalike ohvrite vigastuste raskusastme suurene-misest, mille põhjuseks võib olla näiteks ümber oma pikitelje rulluva auto teekonna pikenemine. Teetammist alla sõitnud auto puhul peavad päästjad kindlaks tegema tema asukoha ja püsivuse stabiilsuse. Sõl-tumata sõiduki tüübist ja mõõtmetest võib see jääda kinni teepiiretesse, peatuda keset kaldpinda või maanduda kraavi põhjas.

Esimese kahe võimaluse korral muutub väga aktuaalseks sõiduki toestamine ja sta-biliseerimine. Seda, kui hästi sellega hak-kama saadakse, ei julge täna prognoosida, aga kindlasti sõltub see kohapeal töötava-te päästjate fantaasiast. Vastavat varustust meie lahingmasinate peal kahjuks ei ole ja kindlasti ei sisalda seda teemat ka meie iga-päevane väljaõpe.

17. juunil põrkas Mercedes kokku ees

liikunud BMW-ga. Mõlemad autod paiskusid

kraavi ja rullusid ule katuse.

Foto

: Lõ

un

a p

refe

ktu

ur


PääSTETöö 11

Sellise libisemisohtlikus asendis oleva auto ankurdamiseks ei ole tegelikult vaja väga palju erivarustust. Esmalt tuleks ära kasutada päästeauto ees olev vints (kui see muidugi olemas on), sellega on võimalik väga edukalt tekitada nö ripp-kinnitus. See lahendus võib nõuda päästeauto suuremat diagonaalasendit sõiduteel, mis omakorda kutsub esile liikluse seiskumise ja tekitab suuri ummikuid. Et olukorda kiiremini la-hendada, peaks väga tõsiselt mõtlema koor-marihmade ja tõstetroppide lisamisele põ-hiauto varustusse. Tulevikuteema võiks ka olla spetsiaalsed toestussüsteemid.

Väga pikka aega on meie päästjaid õpe-tatud viltuse sõiduki puhul toestusena ka-sutama jätkredeli jätke. Iseenesest ei ole see vale, aga arvestama peab asjaoluga, et kui redeli jätk tõesti hakkab tööle toena, siis pärast kasutamist tuleb see redel saata testi. Probleem on selles, et pole võimalik hinnata redelile mõjunud koormuse suurust ja või-malikke tekkinud väändeid. Kindlasti võib tekkida probleeme ka kraavi põhjas stabili-seeritud kannatanu viimisega teel seisvasse kiirabiautosse. Ühe lahendusena võib siin mõelda nööripääste süsteemide kasutami-sele, küsimus on jällegi varustuse olemas-olus meie autodel.

Mitmetasandilised ristmikud ja viaduktidNeed lahendused on mõeldud liikluse su-juvamaks muutmiseks nii, et erinevad liik-lussuunad on viidud eri tasanditele. Eestis on olemas kahetasandilised liiklussõlmed. Juhul, kui mitmetasandilised liiklussõlmed satuvad olema päästekomando väljasõidu-piirkonnas, tuleb endale selgeks teha või-malikud peale- ja mahasõidud ning milline tee kuhu viib.

Väljakutse teate saamisel on väga oluline aru saada, kus liiklusõnnetus toimunud on. Info adekvaatsus sõltub helistaja suutlikku-sest info edastada ja Häirekeskuse oskusest see vastu võtta, sellest korrektselt aru saada ning kogu info päästekomandole edastada.

Ilmselt suurimaks probleemiks viadukti-del toimunud liiklusõnnetuste lahendamisel ongi juurdesõit ja muu liikluse suunamine. Neid teemasid on väga keeruline teooriana päästeala väljaõppesse integreerida. Pigem sõltub nende probleemide lahendamine suuresti objekti tundmisest ja võimalike õn-netuse stsenaariumide läbi mängimisest. Ei tohi unustada ka koostööharjutusi kiirabi ja politseiga.

Halvim, mis juhtuda võib, on kahe sõi-duki kokkupõrge viaduktil, mille lõpptule-

13. septembril harjutati hädaolukorra lahendamist Ülemiste tunnelis, kus õppuse legendi kohaselt põrkasid kokku kaks sõiduautot.

musena jääb üks sõiduk viaduktile ja teine paiskub läbi teepiirete alumisele tasandile. Sündmuskohale saabumisel ootab päästjaid ees piltlikult öeldes liiklusõnnetus kahel korrusel. See esitab väga suure väljakutse meeskonnavanemale – ta peab ressursid jagama kahte töölõiku ja paigutama pääs-teauto võimalikult tulemuslikult, arvesta-des, et sellega tuleb tõkestada otsene liikluse pealevool õnnetuspaigale. Eduka päästetöö võti on sellisel juhul õigeaegne lisajõudude kutsumine. Ilmselge on see, et ühest pääs-teautost ja meeskonnast jääb sellise õnnetu-se juures väheseks. Keeruline ülesanne on ka liikluse ümber suunamine – kui suletud on korraga kaks tasandit, võib see olla isegi võimatu ja arvestada tuleb suurte liiklusum-mikutega.

TunnelTäna on Eestis liikluseks avatud üks tunnel kogupikkusega 655 meetrit, millest suletud osa on 320 meetrit ja see asub Tallinnas. Tegemist on kahesuunalise, teineteisest iso-leeritud sõiduradadega tunneliga. Tunneli avatust liikluseks tähistavad rohelised ja pu-nased foorituled. Kui peaks saabuma teade liiklusõnnetusest tunnelis, on võimalik tun-nel punase märgutulega liikluseks sulgeda. Aga võib karta, et autojuhid ei pane seda tähele või ei hooli sellest, sest meil puudub vastav harjumus.

Ilmne on, et igasugune liiklusseisak tun-nelis tekitab seisvate autode massi tunnelis, nende välja saamine sealt on väga keeruli-ne, sest ümberkeeramiseks on tunnelis liiga vähe ruumi ja tagurpidi väljasõitu takista-vad teised autod. Päästeteenistusele on väga oluline teada saada, kummal sõidusuunal liiklusõnnetus toimunud on. Et vältida päästeautode takerdumist seisvatesse auto-desse, tuleks tunnelisse sisenemiseks kasu-tada kahte võimalust.

Üks ja liiklust säästvam on siseneda blokeerunud tunneli osasse vastassuunast. Enne kiirabi- ja päästeautode tunnelisse si-senemist on vaja teostada luure, on vaja tea-da, kas päästetehnikat saab tunnelis ümber pöörata. Selline lähenemine ei sobi, kui liik-lusõnnetuse-järgselt on mõni autovrakki-dest põlema süttinud. Teine variant on sõita nö „kõrvalraja torusse“ ja siseneda blokee-runud tunnelisse läbi tunneli kaht poolt ühendavate uste. Selliselt sulgub liiklus küll kogu tunnelis, aga päästetöötajate ohu-tu pääs õnnetuspaigale on tagatud. Kõige keerulisem on sündmuskohale lähenemise suuna valimine ja kannatanute transport tunnelist välja.

Uuendused teede-ehituses ei tohiks meid muuta paranoilisteks, aga uue olukorraga tuleb kohaneda. Päästetöötajad peavad ole-ma kursis teede-ehituse uute suundadega ning on vaja tunda oma väljasõidupiirkon-dade teetamme, viadukte ja tunneleid. n

6. juuni õhtupoolikul toimus Kaarepere viaduktil ränk avarii, hukkus uks ja vigastada sai viis inimest.

Kokkupõrke tagajärjel paiskus veoauto Scania läbi teepiirde.

Foto

: Ilm

ar S

aab

as, D

elfi

/Ee

sti A

jale

he

dFo

to:

Rai

vo T

asso

, De

lfi/E

est

i Aja

leh

ed

12


PääSTETöö

Eesti Energias tegutseb miniatuurne päästeamet

Ida-Virumaal, Eesti elektrijaama vahetus läheduses paikneb väike beež torniga ehitis. Siin asub Eesti Energia Kinnisvara tuleohutuse grupi päästeüksus, mis vastutab elektrijaamade ja õlitehaste tuleohutuse eest.

Mäepäästjaks saab vaid see, kes on kaevanduses töötanud „Kõik väljakutsed elektrijaama, õlitehasesse ja kaevandustesse on kõrgendatud riskiast-mega. Tulekahjude kustutustaktika rakenda-misel, suitsusukeldumisel ja teistel päästetöö-del tuleb järgida erinorme, mis seavad meie päästetöötajate erialasele ettevalmistusele ja kasutatavale tehnikale väga kõrged nõuded,“ selgitab Teets. „Lisaks geograafilisele kau-gusele riiklikest päästeüksustest muudavad meie tööstuses töö tavapärasest erinevaks kõrgendatud riskiga suitsusukeldumised, ohtlikud kemikaalid, suured põlevmaterjali ja -vedeliku kogused, pingestatud elektri-seadmed ja mitmed muud asjaolud,“ rääkis Teets töö keerukusest. Eesti Energia päästjad peavad vastama riigi päästjatega samadele nõuetele ning päästeüksuse vahtkonna va-nemad päästetööde juhi kutseoskusnõuetele.

Mäepäästesalka kuuluvad vastava ette-valmistuse saanud vähemalt kolmeaastase päästetöö kogemusega mäepäästesalga ko-mandör, komandöri abid, jaokomandörid ja ettevõttes kinnitatud õppekava järgi koo-litatud respiraatortöölised ehk mäepäästjad. Estonia kaevanduse mäepäästesalga koman-dör Andrei Pozdnjakovi sõnul ei suuda mitte keegi teine Eestis peale spetsiaalse etteval-mistuse saanud salga kaevandustes mäepääs-teteenust osutada. „Spetsiaalse väljaõppeta tuleks maa alla minekuks läbida instruktaaž ja allkirjastada dokumendid, ent sellega kao-tataks kriisiolukorras nii väärtuslikku aega,“ sõnas Pozdnjakov. Mäepäästesalga töö on jaamade päästeüksuse omaga üsna sarnane, erinev on vaid keskkond, milles töötatakse. Kaevanduste oluliseks eripäraks on pikad väljapääsuteed – kaevanduskäigud moo-dustavad maa alla justkui omaette linna, kus vahemaad on pikad. Lisaks on Pozdnjakovi sõnul kaevanduspääste eripäraks asjaolu,

Eliis Vennik, Eesti Energia pressiesindaja

Päästjaid kuulub sellesse meeskonda 30, lisaks komandopealik ja kolm tule-ohutuse spetsialisti. 50 kilomeetrit ee-

mal asuva Estonia allmaakaevanduse juures toimetab aga 1947. aastal loodud 28st inime-sest koosnev mäepäästesalk.

Eesti Energia tuleohutuse grupi juhi Taavi Teetsi sõnul on Eesti Energial justkui oma-enda ettevõttesisene miniatuurne pääste-amet. „Kaetud on nii päästetööde-, tuleohu-tusjärelevalve kui ka ennetustöö valdkond,“ loetles Teets. Eesti elektrijaamas asuv kutse-line päästekomando loodi juba 1967. aastal. Päästeüksuse töö käib neljas 24-tunnises vahetuses. Ühele tööpäevale järgneb kolm puhkepäeva.

Eesti Energiale kuulub Ida-Virumaal mitu tööstusobjekti: elutähtsat teenust osutav Eesti elektrijaam, Balti elektrijaam, põlevkivi ühendladu, tehnoloogiatööstus ning kaks Eesti elektrijaama kõrval asuvat õlitehast, Estonia kaevandus ja Narva karjäär. Peatselt lisandub loetellu ka uus Auvere elektrijaam. Kõigi nende paikade puhul on päästetöö ja tuleohutuse tagamine vältimatu osa ettevõtte tööst. Kuna lähima riikliku päästemeeskon-na abi jõuaks ettevõtteni umbes poole tun-niga ning suurema põlevvedelike kustuta-miseks mõeldud vahukoguse saamiseks võib kuluda isegi tunde, on kohapealne päästevõi-mekus ülioluline.

Päästeabi pakutakse ka konkurendile „Asume geograafiliselt riiklike abijõudu-de kaasamise osas väga ebasoodsas kohas. Päästesündmused arenevad aga sekunditega. Oma päästjate ja tehnika omamine võimal-dab meil sündmuskohale jõuda minutitega,“ selgitas Teets. Samas rõhutas ta, et kuigi ot-seseid ohuolukordi ei esine õnneks sageli, on meeskonna töös tähtsal kohal õnnetuste ennetustöö ja tuleohutusjärelevalve, millega tegelevad kolm tuleohutuse spetsialisti. „En-netustöö tähendab muuhulgas ka personali regulaarseid tuleohutusalaseid juhendamisi ja praktilisi käitumisõppusi,“ sõnas Teets. Päästemeeskond on kuueliikmeline ning val-mis reageerima mistahes päästesündmusele minuti jooksul alates õnnetusteate saamise hetkest.

Mäepäästesalga peamiseks ülesandeks on tuleohutuse tagamine maa all, ohutusõppe korraldamine ning hingamisaparaatides töö-tamist nõudvate tehniliste tööde teostamine. Käesoleval aastal on mäepäästesalk saanud pisut üle kümne väljakutse. Kuna salk osu-tab muuhulgas ka meditsiinilist abi, on need valdavalt olnud seotud traumadega. Eesti Energia on oma päästevõimekusega abiks ka konkurentidele. 2013. aasta suvel sõlmis kae-vanduste mäepäästesalk lepingu Viru Kee-mia Grupiga, et osutada kahe aasta jooksul teenust ka VKG Ojamaa kaevandusele. Läbi-tud on ühine päästeõppus, ent õnneks ei ole VKG-l seni partnerite abi vaja läinud.

1


et kõik masinad maa alla lihtsalt ei mahu. „Meie autod on selleks tööks spetsiaalselt ümber ehitatud, maksimaalne kõrgus on maa all 2,5 meetrit,“ lisas ta.

Pozdnjakovi sõnul kehtivad mäepäästja-te värbamisel ranged nõuded. „Esiteks peab päästja olema vähemalt aasta aega töötanud maa-aluses kaevanduses – kaevandustöö ko-gemuseta päästja võiks seal lihtsalt ära eksi-da. Samuti on oluline tunda spetsiifilisi ohu-tusreegleid,” rääkis Pozdnjakov. Teiseks on oluline päästja hea ja tugev tervislik seisund. „Mäepäästjate ettevalmistuseks on koosta-tud täiesti eraldi programm, mis hõlmab nii päästeteooriat, füüsilist ettevalmistust, praktikat kui ka näiteks soojuskambri imi-tatsiooni. Väljaõppealast koostööd tehakse aktiivselt nii Ida päästekeskuse, Sisekaitsea-kadeemia kui ka kiirabiga.

Päästjate ettevalmistuses on olulisel kohal õppused. Teetsi sõnul pühendab päästemees-kond igast päevast vähemalt pool enesetäien-damisele ja praktilistele harjutustele. Kaks korda kuus viiakse läbi ühisõppusi jaamades ja tehastes ning perioodiliselt harjutatakse päästetööde läbiviimist koostöös riikliku päästeametiga. „Viimane suurem ühisõp-pus toimus õlitööstuses mõne kuu eest ning sellest võtsid osa õlitööstuse, Eesti Energia turvateenuse osakonna, päästekomando, USS-i ja päästeameti töötajad. Tegu oli vii-mase kümnendi suurima õlitööstuses kor-raldatud õppusega. Stsenaarium valiti elust enesest – 2011. aastal toimus mahutipargis isesüttimine ning nüüd, kaks aastat hiljem otsustati harjutamise eesmärgil see situat-sioon taasluua,“ kirjeldas ta. „Üldjoontes oli päästeõppuse tulemus hea, üksused töötasid ühise eesmärgi nimel. Samas nagu ikka, on ka õppimiskohti – selles peitubki taoliste si-mulatsioonide suurim väärtus,“ sõnas Teets.

Investeeringud ohutusse Ohutuse tagamisse investeeritakse Eesti Energias palju nii aega kui ka raha. Auveres

PääSTETöö 1313

1 Mõne kuu eest toimus õlitööstuses viimase kumnendi suurim uhisõppus. Koostöös päästeametiga harjutati mahutipargis lavastatud tulekahju kustutamist.

2 Estonia kaevanduse mäepäästesalga asekomandör Aleksandr Perfilov tutvustamas mäepäästeseadmeid ja -tehnikat.3 Oktoobris sai

päästekomando oma kasutusse kaks uut meeskonnaliiget: Heleni ja Viktoria.4 Linnulennult võib Auveres

asuv Eesti elektrijaamast ja Enefit õlitehastest koosnev energiakompleks näida väike, ent tegelikult on see ulisuur.

kaevanduskäike. Tuleohutussüsteem annab operaatoritele lintkonveierite juures toimu-vast reaalajas ülevaate nii kaevanduse eri osade kui ka seadmete temperatuuri kohta. Lisaks mõõdab see vingugaasi sisaldust õhus, tuletõrjevee torustiku rõhku ning tuulutuse õhujoa kiirust ja suunda. Selleks, et mäe-päästjad leiaksid ohukoha ja jõuaksid kohale, piisab vaid vajutusest printeri ikoonil ja juba trükitakse välja häire asukoha kaart, mis või-maldab brigaadil kiiresti kohale jõuda. Hil-juti said mäepäästjad enda kasutusse ka uue motopumba. n

3

2

asuva Eesti elektrijaama ja Enefit õlitehas-te ohutuse tagamiseks on päästekomando kasutuses kaasaegne tehnika – põhiautona on elektrijaama ja õlitööstuse juures valves Renault Midlum (vett 2,5 tonni ja vahuainet 250 l) ning paakauto Scania R400 (vett 3,5 tonni ja vahuainet 5,5 tonni). Uued päästea-utod soetati tänavu oktoobris ning said Eesti Energia töötajate seas korraldatud konkursi tulemusena nimeks Helen ja Viktoria. Tei-seks (varu)põhiautoks on ZIL 130 ning va-huautoks URAL. Uus on ka kogu meeskonna kaitsevarustus, mis on viimaste aastate vältel saabastest kiivrini välja vahetatud. Kaevan-duste kasutusse kuulub kolm autot: ühe auto-ga pääseb maa alla, teine on liikumiseks maa peal ning kolmas on paakauto.

Hiljaaegu paigaldati Enefit õlitehasesse uus tulevalvesüsteem, tänu millele on te-hase võimalikud tuleohud kiirelt ja täpselt arvutiekraanilt tuvastatavad ning koman-do saab operatiivselt reageerida. Ka Esto-nia kaevanduses valmis möödunud aastal kogu kaevandust kattev tuleohutussüsteem, mis kindlustab tuleohu varajase avastami-se. Süsteem katab kokku ligi 15 kilomeetrit

4

14


PääSTETöö

Päästetöö juhtimine –kunst või bürokraatia?Selle artikli temaatikaks on päästetööde juhtimisteenuse kvaliteedi tõstmine ja selle hindamise põhimõtted. Millised on päästetööde korralduslikud aspektid, seos päästetöö juhi (PTJ) optimaalse otsuse vastuvõtmise mehhanismide ja päästetöö tulemuslikkuse vahel?

Aleksandr Smirnov, Kesklinna päästekomando meeskonnavanem

Autor hoidub liigsetest emotsiooni-dest, tugineb teadus- ja erialasele kirjandusele ja maailmapraktikale,

ning arvestades meie päästesüsteemi nõue-tega, analüüsib operatiivjuhtimise eripä-rasid päästetöö korraldamisel. Milline on PTJ-i otsuse vastuvõtmise protsess ning selle protsessi regulaatorid? Fookuses on I juhtimistasandi PTJ, kes reeglina jõuab sündmuskohale esimesena – just tema te-gevusest sõltub tihti sündmuse edasine kul-

gemine. Põgusalt tuleb juttu ka kõrgemate juhtimistasandite eripäradest.

Bürokraatiaks (üldisemas tähendu-ses) nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mida rakendatakse õiguspäraste otsuste elluviimiseks ja keh-testamiseks. Artikli kontekstis mõeldakse päästetöö bürokraatia all mehhanismi, kui-das kehtestatud normid reglementeerivad sündmuskohal PTJ-i tegevust ehk sunnivad teda langetama õiget otsust.

Kunst on üldisemas tähenduses meis-terlik oskus mis tahes loomingulisel tege-vusalal. Sigmund Freud käsitles loome-protsessi kui „instinktide avaldumist“. Kas

päästesündmuse lahendamine on loomin-guline tegevusala? Kas sündmuskohal on PTJ kunstnik, kes peamiselt tugineb oma instinktidele? Või on ta ikkagi bürokraat, kelle tegevused on struktureeritud vastava-te aktidega ehk bürokratiseeritud?

Optimaalne otsus ja selle regulaatoridI tasandi päästesündmuse operatiivjuhti-mise eripärad seisnevad selles, et esimene PTJ peab lähtuvalt sündmuse liigist õiged otsused vastu võtma sekunditega ning tege-ma seda subjektiivse info alusel, arvestades sündmuskohal olemasoleva ning teel oleva

Foto

: V

allo

Kru

use

r, D

elfi

/Ee

sti A

jale

he

d


PääSTETöö 15

kompensatsioonimehhanismiks (et teha optimaalne otsus) teatavasti juhtimisotsus-te regulatsioonid. L. Pahhutši märgib oma magistritöös, et „/.../ Päästeteenistuses ei ole sõnastatud juhtimisotsuste langetami-seks kohustuslikke kriteeriume. Otsused langetatakse igal konkreetsel juhul amet-nike poolt individuaalselt /…/“. Päästesea-dus, Sündmuskoha tasandi päästetöö kor-raldamise juhend (seisuga november 2013 projekt), keemiasukeldumise- ja suitsu-sukeldumise juhend, metoodika OHOKK annab PTJ-le üldised ülesanded, õigused ja kohustused. Regulatsioon „Tüüphargne-mised tulekustutustöödel“ loetakse Põhja päästekeskuse jaoks kehtivaks õigusaktiks. Juhised reguleerivad ühe põhiauto tehnilisi tegevusi ning kahjuks ei arvesta tegevuste sõltuvust tehnika saabumise järjekorrast ja intervallist. Seega saab järeldada, et ole-masolevad normid ei reguleeri detailselt tehnilisi tegevusi ning ei toeta I tasandi PTJ-i alternatiivide valikul sündmuskohal.

Käesoleval ajal otsivad I tasandi PTJ-id sündmuse lahendust pigem instink-tiivselt, intuitiivselt või emotsionaalselt. Järelikult on kaasaegne I juhtimistasandi PTJ tõeline kunstnik, kelle enesekontroll ja analüütilised oskused on nii tõhusad, et ta saab situatsiooni järgi sündmuskoha in-fot ressursile projitseerides ette ennustada tulemuslikke ning ohutuid otsuseid, kasu-tamata selleks ühtegi kindlaks määratud metoodikat. Päästetöö juhtimine on seega isikukeskne. Vastuvõetud otsuse kvaliteet jääb selles olukorras subjektiivseks fakto-riks, kuna seda ei saa täismahus vastami-si asetada kehtestatud normidega. Igaüks võib anda hinnangu aset leidnud sündmu-sele, tuginedes enda või mõne muu huvi-rühma arvamusele.

Päästeressursi ratsionaalse kasutamise teevad keeruliseks ka ideoloogilised erine-vused päästetöö juhtimisel – see vähendab PTJ-i kaasmõtlejate arvu. Kui erinevatele meeskonnavanematele või rühmapeali-kele moduleerida üks ja sama sündmus kahe põhiauto baasil lahendamiseks, siis

esitatakse suhteliselt erinevad lahendused. Pakutavad lahendused hakkavad varieeru-ma juba ühe komando tasemel, rääkimata regionaalsetest keskustest. See osutab, et vaatamata ühisele eesmärgile on meetmed selle saavutamiseks sündmuskohal erine-vad ning mõned neist võivad olla näiteks ajalise või ohutusfaktori osas kaugel opti-maalsetest.

Eelpool kaardistatud väidete kontrol-limiseks võib püstitada hüpoteesi, et ko-hustuslike kriteeriumide puudus kõikidele juhtimistasanditele vastavate juhtimisot-suste langetamiseks takistab päästetööde jätkusuutlikkuse tagamist. See hüpotees ai-tab saavutada artikli eesmärki – välja selgi-tada PTJ-i staatus: kunstnik või bürokraat? Hüpoteesi kontrollimiseks saab abi maail-mapraktikast.

Idealiseeritud otsuse kontseptsioonInglismaa päästeteenistuse lähenemine operatiivjuhtimise kohta on välja toodud metoodilises materjalis Fire Service Opera-tions Incident Command, mille järgi otsuse vastuvõtmine või reguleerituse tase sõltub otseselt juhtimistasandist. Mida kõrgema tasandi PTJ-i sekkumist sündmus nõuab, seda vähem tema otsused on standardi-seeritud ning vastupidi – mida madalamal asub PTJ juhtimishierarhias, seda detailse-malt tuleb tema otsuseid reglementeerida.

Operatiivotsused jagatakse sõltuvalt juhtimistasandist kolmeks tüübiks: krea-tiivsed, analüütilised ning šabloonsed. Šabloonsed otsused jagunevad kaheks – standardiseeritud ja kogemuste-kesksed. Standardiseeritud otsused tuginevad eel-nevalt välja töötatud detailsetele juhiste-le. Kogemuste-kesksed otsused tuginevad eelnevatele positiivsetele praktilistele töö-võtetele. Šabloonse lähenemise eelduseks on kriitilise otsuse vastuvõtmise aeg, mida mõõdetakse sekunditega. Seoses aja ning info defitsiidiga on mitmekülgse analüüsi võimalus praktiliselt puuduv ning tegeldak-se pigem primitiivse analüüsiga. Šabloonse

alternatiiv X

Y

Z

alternatiiv otsus

alternatiiv krite

eriu

mid

eesm

ärk

Joonis 1. Otsuse vastuvõtmise protsess Joonis 2. Idealiseeritud otsuse kontseptsioon

I

II

III

otsuse reguleerituse tase (x)

juht

imis

tasa

nd (

y)

otsu

se v

astu

võtm

ise

aeg(

z)

kreatiiv analüüs šabloon

strateegia

taktika

tehnika

F (x, y, z)

ressursiga. Päästetöö tulemuslikkuse saa-vutamiseks peab PTJ oma otsusega kõige-pealt tagama ohutuse sündmuse epitsentris töötavatele isikutele. Otsused tuleb vastu võtta ebamugavas keskkonnas või sünd-muskoha agressiivse keskkonna surve all. Seega stress, mis avaldub sündmuskohale saabudes esimeste otsuste vastuvõtmisel, on kolossaalne.

Kirjanduses viidatakse, et otsustami-ne on eesmärgipärane alternatiivide valik püstitatud kriteeriumide alusel, kus op-timaalseks loetakse seda alternatiivi, mis maksimaalselt vastab esitatud kriteeriumi-dele (Joonis 1). Päästesündmusel on stressi

16


PääSTETöö

Tauno Suurkivi, Päästeameti peadirektori asetäitja päästetöö alal:„Soovin juhtida tähelepanu sellele, et regu-leeritust (šabloonsust) ja kreatiivsust tuleb näha teineteist täiendavatena ka I juhtimis-tasandil. Reguleerituses tuleb muuhulgas näha ka päästetöö juhti „kaitsvat“ momenti, mis väga tihti ära unustatakse – olles käitu-nud reglemendi järgi, on päästetöö juhil ühelt poolt vähem võimalust eksimiseks (olen tei-nud õiget asja), teiselt poolt tagab regulat-siooni järgmine päästetöö juhile õigusliku kindlustunde (olen teinud asja õigesti). Loo-mulikult ei saa pimesi ainult regulatsiooni järgida ning alati peab alles jääma kreatiivsu-se moment.“

otsustamismudeli peamiseks kasutajaks on need PTJ-d, kes jõuavad sündmusele esimesena (I juhtimistasand) ning kes val-davalt tegelevad tehnilise juhtimisega. Osa-liselt on II juhtimistasandi otsused samuti šabloonsed, kuna nende rutiinsed situat-sioonid mingil määral korduvad ning need lahendatakse kogemuste-keskselt.

Analüütiliseks loetakse otsust siis, kui selle vastuvõtmiseks on olemas analüütilise võimega personal, keskkond ja vahendid ning piisavalt aega ja infot. Sellise otsuse-tüübi kasutajaks on II ja III juhtimistasandi esindajad, kes on orienteeritud taktikalisele ning strateegilisele juhtimisele.

Kreatiivsed otsused võetakse vastu kõi-kides muudes olukordades, kus loogilis-analüütilised ja šabloonsed võtted ei too kasu. Kreatiivne otsustamine on võrreldes šabloonse või analüütilisega juba loomin-guline tegevusala.

Kokkuvõtlikult: idealiseeritud juhtimis-mudel eeldab, et sündmuskohal annab I juhtimistasand šabloonselt tehnilised kä-sud päästjatele, II juhtimistasand määrab analüütiliselt või šabloonselt taktika ning III juhtimistasand genereerib kreatiivselt või analüütiliselt strateegilised otsused.

Eespool kirjeldatud seisukohtade visua-liseerimiseks koostasin joonise (joonis 2, lk 15), kus langev sirge illustreerib sõltuvust otsuse reguleerituse tasemest, juhtimista-sandist ning otsuse vastuvõtmise ajast. Sa-muti on joonisel määratud otsuse tüübid ning nende seosed erinevate juhtimistasan-di suunamisega. Tuleb märkida, et pakutud mudel on idealiseeritud ning praktikas või-vad aset leida sündmused, mis ole sellise kontseptsiooniga kooskõlas. Samas ei saa nende sündmuste arv olla märkimisväärne. Mudel on abiks meie tegevussuuna tõhusa juhtimisteenuse äratundmiseks.

JäreldusedSaab järeldada, et püstitatud hüpotees on leidnud kinnitust osaliselt: juhtimisotsuste langetamiseks kohustuslikke kriteeriumide puudumine ei ole kõigi juhtimistasandite päästetöö jätkusuutlikkuse tagamise takis-tuseks. Esitatud hüpotees leiab täielikult kinnitust üksnes I juhtimistasandi osas.

Seega võib aktuaalseima probleemina välja tuua meie I tasandi PTJ-i otsuse vastuvõt-mise kohustuslike kriteeriumide nõrkuse. Järelikult selleks, et päästetöö juhtimist tulemuslikumaks muuta, peab päästetöö juhtimine I tasandil minema üle hetkel kehtivast isikukesksest juhtimisest normi-keskseks juhtimiseks.

Formaalses juhtimismudelid eeldatakse, et I juhtimistasandi otsustaja peab muu-tuma sündmuskoha bürokraadiks, kes ei ennusta ette tulemuslikumaid ega ohutu-maid otsuseid intuitiivselt, vaid valib neid šabloonselt, eeldades, et kõik operatsioonis osalejad – kaasa arvatud politsei ja kiirabi – on tema kaasmõtlejad. Ühtlasi eeldatakse, et ta teab, milliseid tegevusi temalt ooda-takse ja mille alusel teda hinnatakse.

Lähtuvalt autoriteetse Ameerika Ühendriikide organisatsiooni FEMA ma-terjalist Developing Effective Standard Ope-rating Procedures For Fire and EMS Depart-ments on üheks tegevuste formaliseerimise meetodiks Standard Operating Procedures (edaspidi SOP) – taktikaliste ja tehniliste tegevuste kogum. Samuti on teenusekva-liteedi hindamise osa SOP-i täitmine või tehtud töö vastavuse võrdlemine SOP-iga. Seega SOP-iga saab määrata tulemuslikku-se hindamise kriteeriumeid. Sündmuskoha tasandi päästetöö korraldamise juhendi projekti järgi kasutatakse päästetöö korral-damise tõhusamaks rakendamiseks stan-dardtegevuste juhiseid, mille koostamise metoodika kehtestab Päästeameti peadi-rektor.

Tuleb märkida, et viimase kahe aasta jooksul on SKA Päästekolledžis edukalt kaitstud mõned lõputööd, mille tulemusi saab kasutada tulevaste SOP-ide proto-tüübiks – päästetöödel ühe- ja kahepe-reelamutes, päästetöödel viiekorruselistes sektsioontüüpi korrushoonetes ning kustu-tusvee tagamisel. n

Kommenteerib päästetöö juhtimise teenuse ekspert Toomas Kääparin:„Probleemi tõstatus on täiesti asjakohane ja põhjendatud. Vähemalt 90% meie pääs-tesündmustest juhitakse I juhtimistasandi päästetöö juhtide poolt ning peaaegu alati on nad sündmuskohal esimestena, seega on ääretult oluline pöörata suuremat tähelepanu just selle juhtimistasandi kvaliteedi tõstmise-le. artikli autor on toonud välja vajaduse tööta-da välja standardtegevuste juhised (nn SoP), mis aitaks I juhtimistasandi päästetöö juhtidel otsuseid kiiresti ja tõhusalt teha. Päästetöö juhtimise töögrupp on juhiste vajalikkuses ühisel meelel ning see kajastub ka „Sündmus-koha tasandi päästetöö korraldamise juhendi“ eelnõus.“

Foto

: Si

rle

Mat

t


JUHTIMINE 17

Visioon 2020: oleme jõudnud Põhjamaade tasemele

2013. aasta suvel alustati Päästeametis strateegia koostamist aastateks 2015-2020. Vajadus selleks tekkis peamiselt sellest, et senistes planeerimisdokumentides ei olnud piisavalt valdkondade sidusust ja ühendavat eesmärki ning senine pikim siht – 4 aastat – ei olnud väliskeskkonna muutusi arvestades piisav.

Tänaseks on valminud kõikide vald-kondade hetkeolukordade ana-lüüsid, mille ühisosa baasilt on

läbiviidud esmased arutelud Päästeameti missiooni ja väärtuste uuendamiseks. Mis-siooni sõnastus peab olema lihtne ja meel-dejääv ning andma kõigile selge ettekujutu-se organisatsiooni ülesannetest. Väärtused näitavad, millised inimesed meil töötavad ja kellega missiooni täidetakse ning need on abiks valikute tegemisel keerukates olu-kordades. Nii missiooni kui väärtuste sõ-nastused on veel lihvimisel ning kõigil on võimalus nendes aruteludes kaasa lüüa.

Koostatud on ka Päästeameti visioon (kuhu me tahame jõuda) aastaks 2020 – Päästeamet on igaühe kaasabil vähen-danud Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid Põhjamaade tasemele. Vastukajana sel-lele lausele on peamiselt küsitud – miks

Põhjamaad ja mitte Euroopa? Lühidalt, vastust tuleb otsida meie ja Põhjamaade sarnasest kultuurilisest ja klimaatilisest taustast.

Visiooni lahtimõtestamiseks on koos-tatud esialgsed strateegilised eesmärgid. Üldises plaanis tähendab visiooni saavu-tamine, et meil on vähem päästesündmusi ja vähem kahjusid, meie teenuste tarbijad on meiega rahul, ohutusalane teadlikkus on tõusnud, igaüks teab ja täidab oma rolli turvalisuse tagamises, rohkem part-nereid on kaasatud turvalisuse tagamisse ja tehakse rohkem koostööd. Selle eel-dusteks on pühendumus ning ressursside kasutamise efektiivsus. Muuhulgas tähen-dab visiooni saavutamine näiteks, et hoo-netulekahjude arv on aastal 2020 väiksem kui 1300 ning tulekahjudes ei hukku aas-tas rohkem kui 12 inimest.

Töö eesmärkidega läheb edasi vähe-malt veebruarini ning selle käigus tu-leb leida nii Põhjamaadega võrdluseks kasutatavad mõõdikud kui ka sisesed arengueesmärgid. Igas valdkonnas tuleb defineerida oma osa ja panus suuremate eesmärkide saavutamisse. Näiteks, mida tähendab kahjude vähendamine, st mida täpsemalt jälgida ja milliseid tegevusi planeerida tuleohutusjärelevalve, enne-tustöö, päästetöö, kriisireguleerimise ja demineerimistöö valdkondades. Lisaks valdkonnapõhisele tegevusele tahame, et iga Päästeameti töötaja saaks võimalu-se edastada oma head mõtted strateegia juhtgrupile ja rääkida kaasa strateegia koostamises. Strateegia dokument on plaanis saada kaante vahele juunis ning sellele järgnevad tegevused strateegia el-luviimiseks. n

Tarvi Ojala,Arendusosakonna juhataja

18


JUHTIMINE

Tänaseks on Päästeametis kokku lepitud, et tahame Eestis igaühe kaasabil aastaks 2020 jõuda õn-

netuste arvult ja kahjudelt põhjamaade tasemele. Mida see täna iga päästeameti töötaja jaoks tähendab?

Kuno Tammearu (KT): See, et me vaata-me kuhugi kaugemasse tulevikku – näiteks aastat 2020 – tähendab tegelikult seda, et te-gutseda tuleb kohe. Täna on paigas järgmise aasta sihid ja juba järgmisel aastal peame paika panema tänasest veelgi ambitsiooni-kamad eesmärgid, mille poole pürgida. Latt peab olema mõistlikul kõrgusel – et eesmärk oleks piisavalt motiveeriv ja innustav, aga ka mitte liiga kõrgel, et mitte lati alt läbi joosta. See ei ole tegelikult üldse nii pikk aeg, kui täna tunduda võib ja juba praegu peame mitu sammu ette mõtlema. Inimene kipub sageli ülehindama seda, kui palju ta suudab aastaga ära teha, kuid alahindama, kui palju suudetakse teha viie aastaga.

Oluline on siin aru saada, millised on need kõige mõjusamad tegevused, kuhu oma energiat suunata ja mõista, kuidas neid tegevusi ellu viia. Pole mõtet teha valesid asju vale eesmärgi saavutamiseks ja sama-moodi on tulutu õigete asjade tegemine va-lede eesmärkide saavutamiseks. Tuleb teha õigeid asju mõjusalt. Et me ei töötaks erine-vates suundades ja erinevate eesmärkide ni-mel. Asutus on üks ja laiemad sihid on meil kõigil samad. Selle nimel peame pingutama me ise, aga pingutama peavad ka meie part-nerid, ettevõtjad ja ka iga tavakodanik.

Millised need õiged asjad on?KT: Iga valdkond on paika pannud üks-

kaks fookuseesmärki ja oluline ongi eelkõige neile keskenduda. Tegevused on valdkonniti erinevad ja nende kõigi ette lugemiseks lä-heks sul ilmselt vaja eraldi ajakirjanumbrit, aga toon välja kõige olulisemad.

Kui vaatame ennetavat ja reageerivat poolt, siis oleme aru saanud, et pikema vi-siooni realiseerimiseks on kõige õigem te-gelda kahe asjaga – peame oma elupääste-

võimekust tänaselt tasemelt veelgi kõrgemale tõstma ja eluhoonete tulekahjusid vähenda-ma. Tulekahjude ennetamises on väga olu-lisel kohal vabatahtlike kaasamine ja koo-litamine, sest nemad on oma kogukonnas inimestele väga lähedal, nad on autoriteedid ja neid kuulatakse. Kui vabatahtlik komando teeb aastas ka vaid mõned väljasõidud, on temast kodukohast kasu olnud – inimesed teavad riske ja oskavad neist hoiduda.

Sama mündi teisel küljel on kutselised päästjad, kes saavad muutuvas keskkonnas samuti üha rohkem panustada sellele, et õn-netusi juba eos ära hoida. Üks mõjusamaid asju on see, kui sulle astub tuppa päästja ja aitab sul vahetult aru saada, miks ikkagi on see suitsuanduri õigesse kohta paigutamine eluliselt oluline ja miks ei ole mõistlik sup-pi keetes duši alla minna. See jääb lihtsalt meelde ja avaldab mõju. Kuigi meie en-netuskampaaniad lähevad järjest mõjusa-maks, jääb alati teatud grupp inimesi, kel-leni nendega ei jõua või kelle mõttemaailma mõjutamiseks on vaja veidi vahetumat kok-kupuudet. Samuti peame vaatame ohutust laiemalt, kui ainult kodukeskselt. Tähtis on ka see, et inimesed teaksid, millised riskid nende kodu ümbruses on ja kuidas nendeks valmis olla.

Et neid eesmärke saavutada, peame oma töötajaid väärtustama. Personalivaldkonnas tahame järgmise aasta esimeses kvartalis oma struktuuri niimoodi paika rihtida, et see aitaks ka kõigil teistel valdkondadel oma ülesandeid paremini täita. Teine sel-ge suund, mis samuti puudutab kõiki meie inimesi, on tervise-edendus. Tahame järg-misel aastal luua suitsuvaba töökeskkonna. Sellega loodame töötajaid motiveerida suit-setamisest loobuma ja vähendada seeläbi suitsetajate osakaalu Päästeametis. Ja lisaks füüsilisele tervisele väärtustame rohkem ka vaimset tervist – kui inimesed ei ole nega-tiivses stressis, siis on nad oluliselt loomin-gulisemad ja produktiivsemad. Selle kõige katuseks saab olema meie uus personalist-rateegia.

Kuidas neid eesmärke saavutada?Ühiste eesmärkide saavutamiseks pea-

vad kõik teadma oma osa ja samas olema hästi kursis ka sellega, milline on teiste osa nende eesmärkide täitmisel. Selle eel-duseks on, et info liigub. Et teada saada, milline seis meil sisekommunikatsioonis on, tegime uuringu. Iga juht saab sealt kindlasti omale väga selgeid vihjeid, mida ta ise peaks teistmoodi tegema ja kuidas ta saaks kaasata kommunikatsiooniosakon-da oma eesmärkide saavutamiseks. Kui sa oma tegemistest ei räägi, siis on teistel ras-ke aru saada, mida sa teed. Kindlasti ei ole juhtkond siin mingi erand – töötame selle mahuka materjali läbi ja peame aru, kuidas info paremini liiguks ja töötajad oleks ra-hulolevamad.

Kas töötajad praegu ei ole rahul?Mitte seda. Uuring näitab, et Pääste-

ameti töötaja on oma „teise perekonnaga“ üle keskmise rahul. Aga alati saab paremi-ni. Kui töötajal on parem olla ja ta on mo-tiveeritum, siis panustab ta oluliselt enam ja organisatsioonil läheb paremini. Seega on organisatsiooni vaatest väga oluline, et töötaja end hästi tunneks.

Mis on üks mõte, mida töötajad 2014. aastal endaga kaasas võiksid kanda, mis neid motiveeriks?

Igaüks võiks oma isiklikesse uue aasta lubadustesse kirja panna ka ühe tööalase verstaposti – mida tema tahab järgmisel aastal tööl ära teha? Teades, mis on Pääs-teameti eesmärgid ja hoides endal kuklas, mida see organisatsioonile ja igale eesti-maalasele annab, võiks iga Päästeameti töötaja ka isiklikud töösihid paika panna. Kindlasti on kriitiliselt oluline see, mida see inimesele isiklikult annab. Enda ees-märkide nimel on palju lihtsam pinguta-da, kui kellegi teise omade. Kui ma tean, mida mina personaalselt saan ära teha, et inimestel oleks Eestis turvalisem elada, siis muutub mõtestatumaks ka see, miks ja kuidas ma midagi igapäevaselt teen.

Kuno Tammearu: homsete eesmärkide nimel tuleb tööd teha täna

Kuno TammearuKüsis Martin Eek,Sisekommunikatsiooni ekspert


ENNETUS 19

Viktor Saaremets, Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Fotod: Moonika Ein

Päästeala noortelaagerlaeb akud täis

Minu esimene laager oli Remnikul, abikasvatajana. Üsna lahe laager oli, kui välja jätta mõrvarlikud sitikaparved, läbi kelle ei näinud isegi oma varbaid ja kes suutsid hammustada suurema tüki kui kaasas kanda. Või siis söök, mis iga päev oli küll erinev, aga maitse sama. Õigemini maitset ei olnudki.

Pärlseljal paistab laagri ajal alati päike.

Agaramad kasvatajad teevad laagri tegevused kaasa.

20


ENNETUS

Üldmulje jäi ikkagi positiivne. Aga Remnikult koju sõites mäletan sel-gelt, et ma lubasin endale järgmi-

sel aastal mitte osaleda. Kas väsimusest või tüdimusest, seda osa ei mäleta. Järgmisel aastal olin Pärlseljal jälle platsis. Ja ülejärg-misel aastal. Ja kindlasti olen ka edaspidi. Enam ei mõtle sellele, kas minna või mitte – tänu suurepärasele meeskonnale ja lastele on laagrist on saanud suve kindel osa.

Nuttes laagrisse, nuttes kojuIgal aastal on laagris nii korduvaid kui ka uusi tulijaid. Nii laste kui kasvatajate seas. Läbi aegade on korduvalt nähtud torssis nägusid, mille taga on varjus „tulin siia sunniviisiliselt, ma ei taha siin tegelikult olla“. Ajapikku on selliste nägude arv mär-gatavalt kahanenud. Tõsi, ka viimastel aas-tatel on alati keegi, kellel esmaspäeval silm märg ja kes ei taha üldse laagris olla. Kodus on rohi rohelisem ja päike kollasem ning loomad ja inimesed on ka sõbralikumad.

Üldjuhul on siiski nii, et need, kes es-maspäeval nuttes laagrisse tulevad, lähe-vad reedel ka nuttes minema. Põhjus on ainult teine – nad ei taha ära minna. Ja järgmisel aastal lubatakse kindlasti taga-si tulla, sest paremat laagrit ju ei ole. See seltskond, kes juba aastaid laagris käinud, alustab aga juba detsembris, et millal ja kuhu tulema peaks. Laagris kohtutakse vanade sõpradega ja leitakse uusi, kellega koos veedetakse üks teguderohke ja põnev nädal. Kuna laagrid on suunatud rohkem praktilisele tegutsemisele ja noorteringides õpitud teooria rakendamisele ning lõbusa-tele tegemistele, ei jõua ka igavus tekkida. Et laagrikohtade nõudlus on suurem, kui lapsi vastu võetakse, siis võib väita, et laag-risse saavad täna ikkagi need, kes väga sin-na tahavad tulla.

Seltskond on olulineKa kasvatajate seas on alati uusi tulijaid, kes võib-olla esialgu ei adu, kuhu nad sat-tunud on. Õnneks on aastast aastasse kohal käinud raudvara sõbralik ja abivalmis ning sisseelamine ei võta üldjuhul kauem kui loetud minutid laagrile eelneval kasvatajate kogunemise päeval. Aktiivse ja tubli kasva-taja nädal on tavaliselt üks korralik füüsiline töönädal. Laagri ajal tuleb teha lastega kaasa erinevate teemapäevade tegevusi, marssida päevas pikki kilomeetreid, mängida, tant-sida, laulda, joosta, hüpata, mõelda ja selle kõige taustal vähe magada. Agaramad on valmis näiteks veeohutuse teemapunktis terve päeva mängima elutut nukku, keda 200 kätepaari iga paarikümne minuti tagant juukseid-, käsi- või jalgupidi külmast merest välja tirib. Ja vaid selleks, et ta saaks paari si-nika võrra rikkamana taas vette tagasi roni-da, eesmärgiga ennast uuesti solgutada lasta. Ja siis muidugi laagri nö „saurused“, mõni

1 Laagri traditsiooniline hommikutants saab selgeks esimesel õhtul.

2 Tegevusi jagub nii vette...

3 ...kui maale.

neist on kohal käinud kõik laagrid. Nad on nii harjumuspäraseks saanud, et ilma nen-deta ei kujuta laagrit ettegi. Kui üks konk-reetne mees näiteks ühel aastal jääks laag-risse tulemata, siis saaks nädal aega vastata küsimusele: „Aga kus Eimar on?”

Reedel laagrist koju sõites on nähtud ka pilti tee ääres seisvatest autodes, mil-les magavad laagrist lahkunud kasvatajad. Kinniste silmadega ju ei sõida. Kuigi laag-rinädal on inimesed üsna kuivaks imenud, on nad aasta hiljem taas platsis. Vähemalt valdav enamik, sest kõigile ei pruugigi see sobida ning väike verevahetus tuleb ka alati kasuks. Siia võiks kirjutada pika rea mõt-

teid, miks inimesed ikka ja jälle tagasi tule-vad, aga üks põhjus on kindel – rõõmsad ja rahulolevad näod. Seni, kuni laager suudab nii erineva vanuse ja maitsega seltskonnale pakkuda midagi sellist, mis neid kõiki rõõ-mustab, tasub see ennast kuhjaga ära. Nii enese harimise kui laadimise mõttes. Nii lastele kui kasvatajatele. Sest kuigi laagri lõpus on aku tühi, on enesetunne täpselt vastupidine ning positiivne emotsioon kes-tab veel nädalaid.

2014. aastal toimub laager juba 13ndat korda, taas tuttavas kohas Pärlseljal 13-18. juulini. Mina igatahes olen kohal. Aga sina? n

2

3

1


ENNETUS 21

Seetõttu hakkas kuju võtma projekt, milles soovisime, et eakad prouad (ja miks mitte ka härrad) kooksid ohu-

tussõnumiga villaseid sokke. Kudumiseks ei pea koduseinte vahelt välja tulema.

Lootsime, et kes haarab päästjatele mõeldes vardad, mõtleb kasvõi viivuks ka oma koduse tuleohutuse peale. Suitsuan-durit sokimustrisse kududes testitakse ehk ka päris suitsuandurit ning palutakse taadil tuhaämber õue tühjaks viia.

Loominguvõistluse kuulutasime välja septembri algul. Võistluse lendlehti jaota-des saime väga positiivse tagasiside, võis eeldada, et sokke on päästjatele tulemas üsna palju. Üks eakas naisterahvas helis-tas büroosse ning palus saata lõnga, muidu tema kududa ei saa. Teistel nobenäppudel lõngaprobleemi ei olnud ning loomingu-võistlusele laekus 130 kaunist kootud soki-paari. Neist kuusteist pääses lõppvõistluse-le, kus žürii valis välja oma lemmiku.

Lubasime valmis kootud sokkidele ise järele minna. Kodudes kontrollisime, et suitsuandur oleks olemas ning ka töökor-ras. Kahjuks paljudes külastatud kodudes suitsuandurit ei olnud ja mõnigi andur oli valesti paigaldatud. Sellised kodud varusta-sime nõuetekohaselt paigaldatud andurite-

ga ning andsime inimestele hooldamise ja testimise juhised.

Nii mõnigi sokikuduja teadis täpselt, kellele tema kootud sokid peavad mine-ma. Palju oli nimelisi sokipaare, sageli lisati juurde päästekomando nimi, kuhu sokid kindlasti jõudma peavad. Vahvad ohutus-sokid reisivad Noarootsi vabatahtlike jalga ning Saaremaalt pärit Adu kudus mitu paa-ri sokke just Kuressaare komando päästja-tele.

Koeru komando päästjatel on mõnusad soojad ohutussokid juba jalas, novembri-kuu jooksul jõudsid kõik ilma otsese ni-meta sokid päästekomandodesse päästjate jalgu soojendama. Ühe proua sooviks oli, et tema kootud tuletukiga sokid peavad jalga minema ühele Pärnu päästekomando päästjale, kes on sündinud Pärnus aastatel 1975-1977. Nimelt töötas daam nendel aas-tatel Pärnu sünnitusmajas.

Oma sokipaaridele peab ise järele tule-ma Lääne-Eesti pommigrupi demineerija ja multimees Eimar Täht, kuna nii mõnigi proua teadis teda nimepidi. Vändra proua Eva kudus kaks paari Vastseliina koman-dosse, sest see on tema kodukant. Vastse-liina mehed peavad aga sokke veel ootama, kuna sokid said niivõrd uhked, et lähevad

Eakate ohutusmõtted said kirja villasele sokile

Katrin Zagorski,Lääne päästekeskuse Pärnumaa ennetaja

Oleme aastaid püüdnud oma infoga jõuda eakateni – näiteks korraldanud koolitus- ja infopäevi küpsiste ja teega. Aktiivseid daame ja härrasid on, kuid mitte nii palju, kui me sooviksime. Vähese osavõtu põhjuseks öeldakse enamasti, et koduseid toimetusi jagub igasse päeva, lihtsalt pole aega.

koos teiste lõppvõistlusele jõudnud soki-paaridega näitusele ja jõuavad päästjate jal-ga alles märtsi lõpuks.

Lääne regiooni kõige kaunimad sokid kudus Aime Edasi Läänemaalt. Tema tu-leleekidega sokid hakkavad soojendama ühe Haapsalu päästekomando päästja jal-gu. Proua Aime saab suure vaeva nägemise eest veeta mõnusalt aega Fra Mare Thalasso Spas. Lisaks regiooni parimale sai iga maa-konna parim premeeritud ohutus-auhin-dadega, mille hulgas oli korstnapühkimise teenus, tulekustuti, tulekustutustekid ja palju muud huvitavat.

Loominguvõistlus eakatele jätkub ka tuleval aastal. Võib-olla laiendame seda ja pakume väljakutset ka meestele. Käsitsi valmistatud ja ohutute mõtetega pannilabi-dad ja pudrulusikad on komandodest veel puudu. n

Konkursil osalenud sokid.

Foto

d E

velin

Tri

nk

Katrin Zagorski

22


ENNETUS

Ilmselt on üheks põhjuseks teema uud-sus (võrreldes näiteks suitsuanduriga) ja sihtgrupi iseärasused (noored me-

hed). Mõnevõrra erineb ka riigihangetel osalevate agentuuride ring. Hankel osa-lejate keskmist vanust ei ole küll kokku

arvutanud, kuid tundub, et nii nagu veeo-hutuskampaania sihtgrupp, on ka hankel osalevate loovagentuuride keskmine vanus noorem kui tuleohutuskampaaniatel osale-jate oma. Sellest tulenevalt on ka ideed len-nukamad ja riskantsemad.

Purjusujumise kampaania täitis eesmärgi

Janek Innos,Ennetustöö osakonna ekspert

Kädli Rooste,Ennetustöö osakonna peaspetsialist

Tänavuse veeohutuskampaania ülesan-depüstitus võttis taas fookusesse suvise ris-kigrupi ehk 20-30-aastased noored mehed – seltskonna, kelle riskikäitumine on klass omaette ning alkoholi ja õnnetuste seos sihtgrupi hulgas pole mingi uudis. Selleks, et manitsuste suhtes immuunse seltskon-na mõttemaailma värskendada, valisime tähelepanu tõmbamiseks mõnevõrra ebat-raditsioonilise viisi. Nimelt kutsusime ellu Purjusujumise Liidu, mis ühtlasi teatas mai lõpus oma tegevuse lõpetamisest. Tegemist oli eelreklaamiga tegelikule reklaammater-jalile, see paiskus meediasse mõned päevad hiljem ja oli sel moel juba ajakirjanduses piisavalt huvi äratanud. Raadio 2 hom-mikuprogrammis loodi lausa kampaaniat toetav klipp, milles mängiti läbi telefo-niintervjuu Purjusujumise liidu „juhiga“. Tagasi vaadates võib öelda, et seekordne kampaania oli senistest kõige rohkem ava-likkuse huviorbiidis: kommentaare, uudis-lõike ning arvamuslugusid ilmus terve suve jooksul mitmeid kordi nädalas.

Sel suvel toimus neljandat korda Päästeameti veeohutuskampaania. Hoolimata sellest, et tuleohutuskampaaniaid on korraldatud ligi poole rohkem, on just veeohutuse kampaaniad toonud kaasa täiesti uusi lähenemisnurki ja enneolematuid loovlahendusi. Olgu nendeks siis 3D-asfaldimaalid, „rannarääkijad“, nipiraamatud või viiruslikult levivad internetivideod.


ENNETUS 23

Tegemist oli seni Päästeameti populaar-seima ja enim märgatud kampaaniaga (üld-märgatavus 97%) nii eesti- kui venekeelse elanikkonna seas. Veidi teenimatult jäi tele- ja internetiklippide kõrval tagaplaanile vä-lireklaam, kuigi välireklaamide eksponee-rimisega tegeleva suurettevõtte JCDecaux hinnangul oli kujundus kompositsioonilt ja sõnumi selguselt väga hästi õnnestunud. Samas, kindlasti toetas välireklaam kam-paaniat natuke tõsisema noodiga. Kampaa-niale järgnenud uuringus ei leidnud kinni-tust mõnede inimeste varasem kartus, nagu oleks huumor sõnumi selgust kuidagi var-jutanud. Kampaania järeluuringust selgus, et märgatavus oli kõrge ja sõnumist saadi aru. Kuid veelgi enam rõõmustas, et hoo-limata suurepärasest suvest ei uppunud sel suvel ühtegi sihtgrupi esindajat.

Kui rääkida veel kampaania tähelepanu äratamisest, siis enim pakkusid kõneainet

valmis huumorit kasutava kampaania ajal kommenteerima traagilisi õnnetusi ja eris-tama päriselu fiktsioonist. Päriselu pakub aga sündmusi, mille kõrval kahvatub kõi-ge paremgi ettekujutusvõime. Kes oleks võinud arvata, et just kampaania ajal satub jääknähtude tõttu autoroolist ajakirjandu-se esilehtedele palavalt armastatud Märt Avandi. Loomulikult tõstis see kampaania märgatavust veelgi, kuid tuletas ka meelde, et inimesed teevad vigu. Isegi väga head inimesed, ja seepärast peame oma sõpradel silma peal hoidma ja vahel peeglisse vaa-tama ning küsima – kas ma ise tegin kõik õigesti või kas ma olen sel nädalal juba suit-suanduri testnuppu vajutanud?

Päästeameti töötajad on nii tule- kui veeohutuse kampaaniate ajal meedia hu-viorbiidis ning oma eeskuju- ja käitumi-sega saame oma sõpruskonda mõjutada. Positiivne mõjutamine on õnneks nakkav ja levib ühiskonnas aina edukamalt. n

kaks videoklippi, milles tegid kaasa Ott Sepp ja Märt Avandi. Klipid said sotsiaal-meedias väga populaarseks ja kasvatasid Päästeameti Facebooki fännibaasi ligi kümnekordseks (lisandus umbes 20 000 inimest). Sotsiaalkampaaniad on muutu-nud interaktiivsemaks ja pakuvad seeläbi üha rohkem võimalusi aktiivseks dialoo-giks sihtgrupiga. Ükski Facebooki fänn ei ole iseenesestmõistetav nähtus ja dialoogi elushoidmiseks peab sihtgrupiga päevast päeva tegelema.

Uudseid kampaanialahendusi kasutades tuleb valmis olla ka igapäevatöös uudse-teks olukordadeks. Näiteks peame olema

24


ENNETUS

Reservpäästerühm ja SEB aitasid turva- ja asenduskodude laste suve ohutumaks muuta

Kahjuks puutume igal aastal kokku paari traagilise uudisega, kus laps või noor on ujuma läinud ja ei tule enam kunagi tagasi. Igal aastal on neid uudiseid aina vähem, aga ka üks on liiga palju. Selleks, et lapsed ja noored oskaks veeohte hinnata ja ohtu sattudes õigesti käituda, on MTÜ Vabatahtliku Reservpäästerühma (RPR) veegrupp ja SEB Heategevusfond võtnud oma südameasjaks nendega veeohtudest rääkimise.

Liis Truubon, MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm liige,turva- ja asenduskodude projektis osalenu

Arne Kailas, kriisikommunikatsiooni ekspert

SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi on veendunud, et selleks, et meie lapsed oskaksid ohte hinnata ning

õnnetuste olukorras adekvaatselt käituda, tuleb täiskasvanutel teha ennetustööd. „Sü-dasuvel ja kuumade ilmade saabumisel, kui on ujumisperioodi kõrghetk, on õige aeg üle korrata veeohutuse alased teadmised ja rääkida sellest, millele kõik lapsevanemad lastega vee ääres olles tähelepanu peaksid pöörama,“ räägib Lumi. „Selleks peaksid ka täiskasvanud teadma, mida teha siis, kui laps on oma ujumisoskust üle hinnanud ja ei jõua kaldale ujuda või kuidas aidata sõp-ra nii, et päästja ei muutuks abivajajaks.“

Et mõte ei jääks ainult jutu tasandile, kut-sus SEB Heategevusfond kevadel RPR-i vee-grupi Tallink SPA & Conference Hotelli sün-nipäevale asenduskodude lastega mängima ja neile mängu abil veeohutusalaseid esmaste päästevahendite tarkusi jagama. Sünnipäe-vast võtsid osa üheksa turvakodu lapsed üle Eesti – kokku 170 külalist. Tähtsaim päevast kaasa võetud mõte oli, et uppuva sõbra pääst-misel tuleb anda abikäena kindlasti mõni ese

(kepp, riideese, rätik vmt), et hättasattunu ei tõmbaks päästjat vette kaasa.

Tallink SPA veeohutuse päeva jätkuna viis SEB Heategevusfond suve hakul läbi annetuste kogumise „Kingi asendus- ja turvakodu lastele ohutu ja rõõmus suvi!“. Oma panuse veeohutusega seotud projek-tidele andis 7162 suure südamega eesti-maalast! Kogutud rahaga viidi läbi kooli-tused asendus- ja turvakodude personalile, et nad oskaksid ohte vältida ja vajadusel abivajajaid aidata ning saaksid koolituse käigus saadud teadmisi hiljem ka lastele edasi anda. Koolitused viis läbi RPRi vee-grupp.

Suve hakul toimunud koolituste teoree-tilises osas räägiti veekogudest, nende oh-tudest, õnnetuste ennetamisest, valvega ja valveta ujumiskohtadest, rannavalve heast tavast ning koostööst. Basseinis toimunud praktilistes harjutustes said kõik osalejad ise erinevaid päästevahendeid ja -võtteid proovida ning uppuja päästmist harjutada (mis ei olegi nii lihtne, kui eelnevalt arva-ti). Kokku toimus üle Eesti kümme kooli-tust ning veeohutuse alaseid teadmisi jaga-ti ligikaudu 150-le asendus- ja turvakodu töötajale. Tagasisidest selgus, et kasvatajad peavad teemat väga oluliseks ning hinda-vad saadud teadmisi kõrgelt. Koolitustel osalenud asutustele kingiti ka esmaabipa-kist, viskeliinist ja päästerõngast koosne-vad päästevahendite komplektid

Kogumiskampaania etapi kokkuvõttena toimus 28. juulil Tallinna loomaaia Rebase-mäe piknikuplatsil suur ennetuspäev „Oska ennast ohtu seadmata abiks olla“, millest võttis osa ligi 300 asendus- ja turvakodude last ning neid saatvat täiskasvanut üle Eesti. G4S Rannavalve vetelpäästjad näitasid las-tele päästevõtteid ja tuletasid meelde ohu-tu rannapuhkuse reegleid. Esmaabitarkust jagasid Tallinna kiirabi meedikud, kes sel-gitasid, mida teha siis, kui sõber on rannas

minestanud, kuidas pulssi katsuda ja hin-gamist kuulata ning haava siduda. RPRi liikmed selgitasid kaasavõetud süsta ning sinna juurde kuuluva varustusega ohutu paadisõidu põhitõdesid. Lapsed said selga proovida päästeveste ning arutleda selle üle, miks neid vaja on. Üheskoos harjutati ka päästerõngaga tegutsemist ja viskeliini kasutamist.

Laste suureks rõõmuks olid kohal ka vetelpäästekoerad ja Nublu, kes tekitasid suurt elevust ja kellest said paljude las-te lemmikud. Neljajalgsetest sõpradest ja päästevestidest vaimustunult hakkas nii mõnigi laps unistama vetelpäästja elukut-sest. Ennetuspäevast võttis osa ka regio-naalminister Siim-Valmar Kiisler, kelle sõ-nul ei saa riik paigaldada vetelpääste pukki iga metsajärve äärde ja kodutiigist vett võt-va memme kõrvale. „Veeohutus algab hoo-limisest oma lähikondsete vastu – minul viie lapse isana on oluliselt turvalisem tun-ne, kui ma tean, et kodanikualgatuse korras koolitatakse noori, kes teavad, kuidas häda korral käituda ja abiks olla,“ rääkis Kiisler. Ja kuna oldi loomaaias, käisid lapsed ka loomi uudistamas.

Mis saab edasi? Edasi jätkuvad sügis-tal-vised ujumiskursused, et erinevas vanuses lapsed saaksid läbida ujumise algkursuse, tõsta oma ujumisoskust ja järgmisele suve-le juba ohutumalt vastu minna. Samuti on kavas praktilised tegevused, mille käigus lapsed tutvuvad talviste veekogude ohtude-ga. Ohutut talve!

Aitäh, SEB Heategevusfond ja kõik osa-lenud organisatsioonid!

Aitäh projektis osalenud RPRi liikme-tele: Arne Kailas, Denis Zovutin, Harry Mäkker, Ilmar Oit, Ilmar Pajumägi, Jan Anderson, Krista Jaamul, Liis Aadla, Liis Truubon, Mario Demtšuk, Reinika Tatter, Renno Veelma, Tiina Kiil, Tiina Sutt ja Urve Sinisaar. n


INIMENE 25

Mida rohkem sporti teed, seda lihtsamaks lähebUrmas Paejärv on üks esimesi, kes kolleegidele meelde tuleb, kui küsida mõne sportliku kaastöötaja kohta. Kaheksast viieni on Urmas päästetöö osakonna planeerimise talituse ekspert, enne ja pärast seda aga mitmekülgne sportlane. Häire 112 toimetus uuris Urmaselt, kuidas ta tee spordini leidis.

Küsis Martin Eek, kommunikatsiooniosakond

Kaua sa sporti oled teinud?Erinevat sporti võib hakata tõesti tei-

sest-kolmandast klassist lugema. Sporditee sisaldab maadlust, lauatennist, jalgratast, orienteerumist (natuke), mudelismi, lask-mist, 3 aastat võitluskunste, lennukeid olen ehitanud, veemotos käisin lühikest aega, hiljem tuli tuletõrjesport. 1987 oli esime-ne koolivõistlus, 1988 hakkasin trennis ka käima. Olin siis 15-aastane.

Klassivenna isa töötas Tartu tuletõrje-ühingus, läksin kaasa, vaatama, mis imeasja seal tehakse. Klassivend oli tüki tugevam või kiirem minust. Ja sealt edasi olid maa-kondlikud võistlused, Eesti võistlused ja Eesti võistluste põhjal valiti koondist. Sekka sattusin ka laagritesse mõnel aastal ja sain Liidu ja Balti võistlustel käia. (See oli umbes kaks aastat pärast trenni minekut – M.E.)

Kas tegeled praegu ka veel tuletõrjespor-diga?

2001 oli viimane hooaeg. Seejärel lam-mutati Hiiu staadionil torn ning algas aeg SKA-s.

Jäi siis mingi koht tühjaks ja tuli asendus leida?

Vahepealsed aastad käisin Sisekaitse-akadeemias, kõik tühjad augud kalendris olid sellega täidetud. SKA-s oli pinginaa-ber Kert, kes endast eriti palju ei rääkinud. Sõbralik poiss, aitas ja toimetas, tegi head nalja, aga keegi temast midagi eriti ei tead-nud. Hiljem tuli välja, et ta on tegelenud küllaltki kõrgel tasemel triatloniga. Sealt tekkis idee seda proovida. Esimene kord Pühajärve triatlonirajal olümpiadistant-sile (1,5-40-10) minnes olid ootused kül-laltki kõrged. Rattaga olin sõitnud ja sekka jooksnud ka. Kui „pritsukatsed“ olid kolm kilti, jaksasin joosta 11-poolega – ütleme keskmiselt hea ajaga. Tundsin ennast väga tugevalt ja mõtlesin, et mis see väike triat-lon teha on. Esimene katse lõppes eelvii-mase kohaga. Üks paks poiss oli minust veel tagapool (naerab).

Aga hammas läks verele ja kestvusala on igal juhul eufooriat, heaolutunnet teki-tav. Tekkis kiusatus – tunne, et seda saab raudselt palju paremini teha. Ja siis hakka-sin treeningute peale teistmoodi mõtlema. Vaatasin internetist järele, kuidas meie suuremad klubid trenni teevad. Näitasin

oma ujumisoskust – mis oli olematu – ja mõtlesin, et võtan sealt treeneri kava. Ja mäletan hästi oma emotsiooni, kui tegin esimese kava lahti ja vaatasin imestunult, natuke löödud tundega: „Iga päev!?“ See tundus üllatav ja vastuvõetamatu. Et mis-moodi nüüd siis iga päev. Kui seni olin heal juhul üle päeva mingit trenni teinud, mis peaks juba küllalt hea olema. Aga ei, kui keegi tahab kuskile jõuda, tehakse iga päev trenni. Kas või natuke – kergelt, ras-kelt, aga iga päev midagi. Just see lävepaku murdmine oli kõige raskem – sundida en-nast iga päev midagi tegema.

Kuidas sellest üle said?See oligi nii, et kuna ise küsisin kava

ja treener andis, siis sellega oli justkui kokkulepe sõlmitud – järelikult tahtsin seda teha ju. Raske oli lubadust murda. Kuidas ma nüüd ütlen, et ma ei tee või ei viitsi. Teed nagu jaksad ja hiljem hakkab enesetunne paranema, kui areng märgata-vaks on muutunud. Erki Nool on öelnud kuldsed sõnad, et kõige raskem distants on ikka tugitoolist välisukseni. Kui oled juba tossud jalga saanud ja õue kõndinud, mõne kilomeetri jaksad joosta ka.

Foto

: U

rmas

Pae

järv

e e

rako

gu


Terved tööta jad ja hea töökeskkondon võtme tähtsusegaTervisedendus võeti Päästeametis tõsisemalt ette käesoleva aasta alguses. Esimene samm oli tervist edendavate töökohtade võrgustikuga liitumine, kust koguti häid praktikaid

Kui sa treeningud käima said, on see järjest tulnud?

See on järjest tulnud. Kestvusala on võimalik harrastaja tasemel alati pare-mini teha. Tipp on nii kaugel, et väga vähesed jõuavad sinna üldse lähedale. Tipp nõuab muidugi igal alal täielikku pühendumist. Marko Albert ja Kirill Kotšegarov, kes meil tipus on, nemad teevad 30-40 tundi nädalas trenni. Mina oma kümne tunniga ei suuda neile mitte kunagi mitte midagi vastu pakkuda.

Kus sina selles tippude tabelis paikned?Eesti võistlusel, kui kõik tuleks koha-

le, oleks umbes 100 võistlejat rivis… no 25.-30. äkki. Mida pikem distants, seda parem koht tõenäoliselt. (Vaatame ühe Viljandi triatloni sprindidistantsi (0,75-20-5) tulemuste järgi, et maailma tippu-de hulgas paiknevale Kirillile jääb Urmas 12 minutit alla. – M.E.)

Milline su treeningnädal välja näeb?Nädalad on erinevad. Kahe nädala

tagant annan päeva või paar puhkust endale. Sekka on ka võistlused, mis peaksid paiknema parimal juhul raske nädala lõpus. Kuna keskendun täispi-kale triatlonile ja seal on ratta osakaal kõige suurem – pool – siis teoreetiliselt peaks pool trennist olema rattatree-ningud. Tegelikult nii palju pole, talvel viibin suure osa ajast siseareenil. Talvel kulub suur osa mahust eelkõige jooksu-le, suusatamisele ning vähem basseinile. Kuigi ujumises ei ole kulutatud treenin-gu aeg ja võidetud minutite suhe üldse proportsionaalne, siis ei saa seda ala ka unarusse jätta, sest kaotust ei tohi liiga suureks ka lasta. Eelmise hooaja algu-seks oli ujumise kilometraaž sisuliselt olematu, kuid tulin veest välja Valgas poolpikal distantsil võrdselt nendega, kes tegid talvel kõvasti ujumistrenni. Siit tuleb vist välja see fenomen, et vahet pole,l mida sa teed, peaasi, et sa teed.

Ütlesid enne, et ujumisoskus oli sul alguses olematu.

Põhimõtteliselt jah. See oli 2003, kui mõtlesin, et kas on üldse võimalik terve kilomeeter ujuda. Esimesel korral ei ol-nud võimalik, lihtsalt ei jaksanud. Käsi rippus ainult, kui kaldale astusin. Kulus 50 minutit, lihtsalt solberdasin vees. Tei-nekord suutsin ära teha, läks 43 minutit. Praegu kulub kilomeetri läbimiseks um-bes 18 minutit ning areng jätkub.

Mis ala sulle neist kolmest kõige roh-kem meeldib?

Rattasõit on vaimselt ikka kõige mõ-nusam. Seal isegi kui väga ei pinguta, siis kuidagi ikka liigud. Jooksus, kui ei pin-guta, jääd lihtsalt seisma. Ujumine on

oma olemuselt kõige raskem, sest bassei-nis on sõber ainult see jutt seal põhjas ja mitte midagi muud.

See on siis omamoodi sportlase lais-kus – et väga ei viitsi, siis sõidan 60 kilomeetrit rattaga?

Üldiselt püüan plaani järgida, aga teen jooksvalt ka muutusi, kui ilm või enesetunne nõuab. Jah, rattaga saad va-lida ükskõik mis suuna, saad tutvuda ümbrusega, ja alati saad endale vahel-dust pakkuda. Rattasõidu ajal on võima-lik ka kaaslastega juttu rääkida, jooksu ajal on koormus suurem, väga ei taha lo-biseda. Rattasõit on suures osas aeroob-ne, ka jooksumehed teevad rattatrenni, et lihastele vaheldust pakkuda ja mitte liiga intensiivselt treenida. Rattasõidul on pulsisagedus umbes kümme lööki väiksem.

Kui keegi, kes pole mitte midagi varem teinud, tahaks triatloniga alustada, mida sa talle soovitaksid?

Kui mitte midagi pole teinud... siin oleneb vanusest ja tema üldistest võime-kuse näitajatest. Tavaliselt on inimestel mingi sportlik minevik olemas. Nendel on lihtsam. Kes üldse ei ole kunagi mi-dagi teinud, need ilmselt ei hakka ka – igal juhul saab see igakülgselt raske ole-ma, kuid mitte võimatu. Alustada saab näiteks kepikõnnist ja esimene treening võiks küündida 20 minuti juurde mat-kates. Edasi võiks vähehaaval lisada jooksuosa, näiteks 6 minutit sörkimist ja 4 kõndimist ja nii kaks tsüklit. Kind-lasti soovitan spordiarsti külastust ning pidevalt jälgida enesetunnet ja kõiki muutusi kehas. Hea indikaator on hom-mikune pulss. Kõigepealt peab välisuk-seni saama!

Kas sa nendele kolleegidele, kes välis-ukseni jõuavad, trenni-nõu ka annad?

Alustajaid saan kindlasti aidata. Näi-teks pakun esimese kava, mille vastuvõt-misega ta ongi andnud esimese lubaduse hakata rohkem pingutama. Otsustami-seks võiks proovida kahe nädala kava, mille järel saab öelda, et kas on hull lugu ja rohkem enam kunagi sporti ei tee või vastupidi. Tavaliselt on ikka pigem vastu-pidi. Inimene tunneb end peale mingitki pingutust tugevamini.

Mind motiveeribki spordi juures eneseületus – ikka suudan paremini ja kiiremini. Ja seltskond on kestvusala-de juures hästi positiivne, tehakse väga head nalja ja koos on täiesti erinevate valdkondade inimesed. Hambaarstid ja õpetajad, kunstnikud ja luuletajad ja ärimehed jne – neil kõigil on omad maailmavaated ja seosed, mida ise iialgi ei aimaks. n

Küsis Ulla Kaur, Kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist

Millised neist praktikatest reaalselt kasutusele võetakse ning kuidas tervisedendus arenema hakkab,

räägib Päästeameti tervisedenduse spetsialist Kaidy Aljama. Lisaks tervisedendusele seisa-vad meie töökoha heaolu eest töökeskkonna spetsialistid, kes on olemas igas päästekesku-ses ja -ametis. Töökeskkonda puudutavatele küsimustele vastab töökeskkonna spetsialist Marit Tisler.

Mis on tervisedendaja ülesanne? Tervisedendus võimaldab inimestel suuren-dada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. Oluline on jõuda inimes-teni ja seejärel tervist ja heaolu üheskoos pa-rendada. Ma ei saa seda kunagi üksi teha – ka inimene ise peab selleks avatud olema. Soovi-me eelkõige kaasata erinevaid gruppe, mitte niivõrd keskenduda üksikisikule. Selleks, et saavutada võimestunud ehk aktiviseeritud seisund, on vaja arendada inimeste oskusi ja teadmisi oma tervisemõjureid parendada ja juhtida. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et kui inimene teab, kuidas tervislikult käitu-da ja kui keskkond tema ümber seda soosib, siis ta on ka ise sellel suunal aktiivsem – teeb puhkepause, tuleb jala tööle ja teeb füüsilised katsed hästi ära. Tervisedendus on tegutse-mine koos inimesteGA, mitte inimesteLE. Et saavutada häid tulemusi ja neid ka hoida, on oluline mitte anda inimesele kala, vaid õng, ja õpetada teda ise kala püüdma.

Mille poole Päästeamet tervisedenduses püüdleb ja mis on olulisemad tegevused järgmisel aastal?Oluline on, et töötaja tunneb, et temast ja tema tervisest Päästeametis hoolitakse ja teda väärtustatakse.

Soovime keskenduda vaimsele tervisele, kuna paljud inimesed ei teadvusta endale, et pikaajaliselt vaimselt pinges olles tekivad ka füüsilised probleemid. Samas ei tohi ära

26 INIMENE


Seitse lihtsat harjutust, mis aitavad väsinud silmadel lõdvestuda1.Pumpamine–suurendabsilmafokuseerimisvõimet- vaata vaheldumisi kord 15 cm kaugusel

asuvale esemele ja kord sinust rohkem kui 4,5 m kaugusel olevale objektile;

- tegele edasi-tagasi fookuse muutmisega: pliiats-puu-pliiats-maja-pliiats-auto;

- muuda fookust iga minuti järel ja vaata iga kord erinevat objekti;

- lähedal olev objekt jäta muutumatuks;- õige kauguse määramiseks kasuta joonlau-

da.

2.tromboonimängimine–parandabtoitainetetransportisilmasisemusse- hoia mingit eset (pliiats, sõrm, joonlaud)

väljasirutatud käega silme ees ning hinga samal ajal aeglaselt ja sügavalt sisse; too ese enda poole nii, et puudutad sellega ninaotsa;

- väljahingamisel siruta käsi uuesti välja;- edasi-tagasi liigutusi tehes jälgi silmadega

pidevalt oma käes olevat eset.

3.Kellakeeramine–stimuleeribtoitainetejuurdevoolusilmiümbritsevatessekudedesse- püüa kella vaadata 9 suunas

püüa vaadata keskele püüa vaadata kella 10 suunas püüa vaadata keskele püüa vaadata kella 11 suunas jne;

- tee harjutusi kiirustamata;- jätka liigutusi kuni kellaring saab täis.

4.silmaringid- soorita aeglaselt silmadega ringe, alguses

ühes ja seejärel teises suunas;- tee harjutusi aeglaselt;- ära pinguta silmi.

5.aeglanepingutamine–vähendabsilmadestressi- hinga aeglaselt ja sügavalt – sissehingami-

sel hoia silmad lahti; väljahingamisel lõd-vestu, sule silmad (hoia lihtsalt suletult, ära tee silmadega mingeid liigutusi, lõdvestu).

6.silmadekinnipigistamine–stimuleeribpisarvedelikujuurdevoolu- pigista silmad kõvasti kinni ja loe kolmeni;- seejärel tee silmad lahti ja pilguta paar

korda;- püüa silmade kinnipigistamist sooritada

ainult laugude abil;- ära kortsuta otsaesist;- ära pinguta silmade ümbruses olevad

lihaseid.

7.ähmanetsoon–parandabnägemistväikestedetailideabil- lase pilgul aeglaselt kulgeda üle sinu jaoks

hägusena paistvate objektide;- pärast mõneminutilist vaatlust püüa rahuli-

kult leida järjest värskemaid detaile.

Soovitusi jagas esmed töötervishoid

Terved tööta jad ja hea töökeskkondon võtme tähtsusega

unustada, et lühiajaline stress on pigem po-sitiivne ja paneb tegutsema.

Teiseks prioriteediks on suitsetamisest loobumine. Siin on vähe kasu üksnes tead-likkuse tõstmisest, sest tegelikult kõik ini-mesed teavad, et suitsetamine on kahjulik ja kulukas, aga neil puudub sageli see miski, mis neid loobumisele tõukaks.

Kuidas on tervisedendus ja töötervishoid omavahel seotud?Tervisedendus on kindlasti üks osa töötervis-hoiu ja tööohutuse teemast, seda ei saaks lüüa lahku ning käsitleda kui iseseisvalt liikuvat valdkonda. Töötajal on oluliselt lihtsam terve olla, kui ka tema füüsiline töökeskkond selleks eeldused loob. Hea töö-keskkond ei teki aga iseenesest. Selleks on vaja, et töökesk-konna spetsialistid ja -voli-nikud tööl valitsevad ohud ja probleemid ära tunneks ja välja mõtleks, kuidas need kõrvaldada.

Töötajad, kes teavad riske ja ohte ja kellele neid vahel ka meelde tuletatakse, on üldjuhul tervemad ja tunnevad end paremini. Terved ja ärksad töötajad satuvad vähem töö-õnnetustesse – võidab nii töötaja kui tööandja. Peamiselt juhtuvadki õnnetused just töötajate teadmatusest või ettevaatamatusest – näiteks vigastatakse ennast füüsilistel katsetel.

Mis on töökeskkonna spetsialisti ülesanne?Tegutseme igapäevaselt selle nimel, et iga töökoha planeerimisel arvestataks töötaja elukvaliteedi aspektidega, mis tähendab füü-silist, psüühilist ja sotsiaalset heaolu töökesk-konnas.

Mida tuleks teha, et töökeskkond muutuks paremaks?Töökeskkonna parendamiseks komandodes teeme koostööd Riigi Kinnisvara Aktsiaselt-siga ja haldusoakonnaga, et oleks tagatud es-mane vajalik. Meie töö on näiteks tagada, et valvevahetus toimuks keskkonnas, kus oleks olemas korralikud pesemisvõimalused, et seinad ei kooruks, et puhas joogivesi oleks kõigile kättesaadav, et inimesed saaks valves olles süüa teha ja mahuks ühiselt ümber laua

istuma. Kindlasti peavad olema tagatud ka võimalused üldfüüsiliseks ettevalmistuseks – näiteks spordiinventar peaks olema selline, et kang pähe ei kuku ja koormusi tõstes jalg vaiba taha ei takerdu.

Töökeskkonnaspetsialisti ülesanne taga-maks töökeskkonnas füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset heaolu on viia läbi riskianalüüsid, seejuures tuleb meil mõõdistada töökeskkon-da – see tähendab valguse hulka, mürataset, temperatuuri. Teisalt saame meie suunata töötajaid tervisekontrolli ja juhtida nende tähelepanu sellele, et ka vajalikud vaktsineeri-mised oleks tehtud. Kindlasti juhime vahetute juhtide tähelepanu sellele, et nad töötajaid ju-

hendaks uute töövõtete ja töökorral-duste osas. Samuti tagame esma-

abivahendite olemasolu ning uurime tööõnnetusi ja püüa-me koostöös töökeskkonna-volinikega leida lahendusi õnnetuste vähendamiseks.

Teeme töökeskkonna-volinikega koostööd, sel-

leks korraldame seminare ja täiendkoolitusi. Meile on oluline,

et nad toovad meieni kõikide töö-tajate mõtted ja mured. Tänu sellele saame

paremini planeerida ka oma tööd. Kindlasti üks oluline asi, mida välja tuua,

on kriisipsühholoogia kättesaadavus kõigile töötajatele – et Päästeametisse jõuaks psüh-holoogiline esmaabi vahetult pärast rasket sündmust.

Kas on lihtsaid näpunäiteid, mida inimene saab ise oma tervise nimel ära teha?Inimene võiks mõelda üleüldse rohkem iseenda tervisele. Lõunapausi ja tervislikku lõunasööki ei tohiks kindlasti täiesti ära jät-ta. Võimaluse korral minna kas või kümneks minutiks jalutama. Inimesed võiksid oma-vahel rohkem asju lahti rääkida, et ennetada hilisemat rahulolematust ja konflikte.

Kuvariga töötades tuleks teha pause. Siin-kohal ei pea silmas suitsupause – arvutiga töötajad võiks ennast sirutada, painutada, teha silmadele harjutusi. Õnnetuste ja vigas-tuste vältimiseks saab sageli olla tähelepa-nelikum ja kinni pidada ohutusreeglitest ja nõuetest. n

„Kui inimene

jälgib oma tervist, siis on raske leida

arsti, kes teaks temast paremini, mis on ta tervisele kasulik.“

Sokrates

Päästeamet on alates 2013. aastast Tervist Edendavate Töökohtade (TET) võrgustiku liige. TET võrgustik toetab organisatsioone töökeskkonna arendamisel ja töötajate terviseteadlikkuse tõstmisel.

INIMENE 27

28


ÕPPUS

Arvi Uustalu,Lõuna päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhatajaÕppuse üldjuht

Enne õppust koostati Koidula raudtee-piirijaama riskianalüüs ning operatiiv-plaan, mida võeti arvesse õppuse stse-

naariumi koostamisel. Ettevalmistus kestis ligi 8 kuud.

Kaheosaline õppusÕppus koosnes kahest osast – staabiõppusest ja väliõppusest. Staabiõppus toimus Lõuna päästekeskuse Tartus asuvates ruumides ja parklasse toodud staabi- ja olmekonteineri-tes. Stsenaariumi märksõnadeks pääste jaoks olid kütuseleke raudteetsisternist, keskkon-nareostus, vedelkütuse süttimine, lõhkeke-hade leidmine ning demineerimistööd, lõh-kekeha plahvatus ja selle tagajärjel tsisternist lekkiva ammoniaagipilve levik. Kiirabijõud abistasid kannatanuid, politsei ülesandeks oli piirijaama ja ohualal viibivate inimeste eva-kuatsioon, ohuala piiramine ja illegaalselt rii-

ki sisenenud isikute tabamiseks operatsiooni korraldamine. Koostöös kaitsepolitseiga tuli elimineerida ka äärmuslik rühmitus.

Ka väliõppusel harjutati reageerimist raudteel ohtlike kemikaalidega juhtuvale õnnetusele, mis lööb sassi mitme elutähtsa teenuse toimimise, nagu raudteeveod ja pii-riturvalisus, ning ohustab paljude inimeste elu ja tervist.

Harjutamine on õppimise emaÕppus tervikuna lisas kindlust, et seni-sed koostöökoolitused on olnud vajalikud. Asutuste esindajad on tänu koolitustele et-tevalmistatud, koostöötahtelised, aktiivsed ja leidlikud probleemidele lahenduste ot-simisel. Teoreetilised juhtimisstruktuurid ning töökeskkonnad töötavad üldjoontes ka praktikas. Koostöökoolitusi tuleb jätkata, et aeg ajalt üle korrata staabitöö põhimõtteid. See aitab veelgi parandada eri asutuste ja ametkondade esindajate valmisolekut osale-miseks staabitöös. Lisaks peavad staapidesse määratud inimesed julgema rohkem sõna võtta, et otsustusprotsessides kaasa lüüa.

Staabiõppuse korraldamine enne vä-

liõppust on asjakohane, kuna aitab vältida suuremaid vigu väliõppusel ja kinnistab pa-remini osalejate teadmisi. Eriti kasulik oli see, et staabiõppusel sai harjutada juhtimise üleandmist demineerijatele ja kaitsepolitsei-le ning välja selgitada täpsustamist vajavaid standardprotseduure.

Infoliikumine – alatine komistuskiviKinnitust leidis juba varasemalt teadaolev probleem – ühtse elektroonilise staabilogi puudumine päästealal. Seetõttu ei saanud erinevate tasandite juhtimisstruktuurid pii-savalt kiiresti ja piisaval hulgal infot pääs-tetööde ning sündmuskohal vastuvõetud otsuste kohta. Staabiõppusel oli sündmus-koha staap ilmselgelt ülekoormatud nii alumise kui ülemise juhtimistasandi poolt. Tagasisides leiti, et läbi mängitud ajakriiti-list sündmust on neljatasandilise juhtimise ja -staabistruktuuriga keeruline lahendada, kuna infot ei jõuta omavahel operatiivselt liigutada. Staabis oleks parema töökorraldu-sega võimalik efektiivsemalt suunata staabi tegevusvaldkondi, esitada illustreerivat ja koond infot tahvlitel ning kaartidel. Tõde-

„Lydia“ Koidulas ehk mida õpetas kriisiõppus raudteepiirijaamasLõuna-Eesti regionaalne kriisiõppus korraldati seekord erilises kohas, Põlvamaal Värska vallas Koidula raudteepiirijaamas. Tulenevalt asukohast pandi õppuse nimeks „Lydia“. Koidula piirijaama teeb päästjate jaoks keeruliseks ennekõike selle suurus, seal seisvate ohtlike veoste võimalik suur kogus ning riigipiiri vahetu lähedus. Piirijaama territooriumil on päästetehnikaga liikumine ja manööverdamine väga piiratud, mis koos raudtee protseduuride eripäradega raskendab päästetööde edukat läbiviimist.

Foto

d:

Mar

ek

Kiik

, Lõ

PK

ko

mm

un

ikat

sio

on

ijuh

t

3

2

1


ÕPPUS 29

sime, et põhiprobleem ongi infovahetuses ja peamiseks küsimuseks, kuidas liigutada info sündmuskohalt kõigisse käivitatud juh-timisstruktuuridesse. Tagasisides toodi veel välja, et õppuse stsenaariumis oli liiga palju erinevaid sündmusi ja episoode, mis tõi kaa-sa tegevuste takerdumise ja staabi ülekoor-muse, mille tagajärjel juhtimisstruktuurid ei saanud staabiõppuse käigus kõiki tööprotse-duure täies mahus harjutada.

Kuna staabis läks raadiosidemüra väga valjuks, siis staabi liikmed lahkusid staa-bist ja ei töötanud pidevalt ühes füüsilises töökeskkonnas. Väliõppusel ilmes sama probleem sündmuskohal moodustatud juh-timisgrupis, kus kohati viidi juhtimist läbi „sektsioonides“ ja ametkondade esindajad ei püsinud koos.

Tehnilised viperused ja inimlikud eksimusedKütuselekke katmisel vahuainega purunes päästeauto vahuainepaak. Selle osaliseks põhjuseks oli piirijaama hüdrandi tavapära-sest kõrgem veesurve. Voolikuliinide veda-misel sai viga ka üks veevõtuhüdrant.

Õnneks olid need väikesed viperused, mille edaspidiseks vältimiseks täiendatakse koolituspõhimõtteid.

Tõsisem probleem oli, et reageerijate hin-gamisteede kaitsmise peale ei mõeldud piisa-valt ja lekkinud kütuse aurud oleks põhjusta-nud päästjatele eluohtliku mürgituse. Samuti jäid ühe kaubavaguni platvormil asetsevad ohtlikud kemikaalid (hape) reageerijate tä-helepanuta.

Koostöö, koostöö, koostööDemineerijatel tuli õppusel lahendada üles-andeid, millega nad igapäevaselt kokku ei puutu. Pommiülikonnas demineerijad pidid enne pommi kahjutuks tegemist kõrvaldama kütusetsisterni lekkest tuleneva ohu. Selleks kattis üks täies kaitsevarustuses demineeri-ja tsisternist välja lekkinud kütuse vahuga. Sündmuse käigus sai kaitsevarustuses demi-neerija „vigastada“ ning tema vabastamine pommiülikonnast oli kiirabitöötajatele kõva pähkel ning ilma teiste demineerijate juhen-damiseta lausa võimatuna näiv ülesanne.

Õppuse järgselt saime selgeks, et suure-mate keskkonnareostuste likvideerimisele tasub alati kaasata ka keskkonnaameti esin-daja. Seekord oli esindatud ainult keskkon-nainspektsioon.

Raadiokanalid olid ülekoormatud erine-vate, paralleelselt toimuvate sündmuste side-ga. Informatsiooni üleküllus takistas olulise ja operatiivse info edastamist, puudulik oli „raadioside kultuur“. ESTER võrgu ooteaeg õppuse käigus oli ca 3000 sekundit, mis te-kib tavaliselt terve Eesti peale kõigi kasuta-jate kohta kahe kuu jooksul. Päästekeskus on SMIT-iga kokku leppinud, et suurõppuste korraldamisse kaasatakse edaspidi kindlas-ti ka nemad. Ühtlasi jagasid IT-spetsialistid näpunäiteid sidelahenduste efektiivsemaks kasutamiseks.

Muud õppetunnidKoidula piirijaamas toimuda võiva õnnetuse paremaks lahendamiseks tuleb kaaluda ob-jektile statsionaarse tuulelipu paigaldamist, parandada päästetehnika mööda- ja ümber-sõidu võimalusi kohtades, kus päästeauto-de ja kiirabiautode üheaegne liikumine on praegu võimatu. Raudteele peaks olema või-malik kiirelt paigaldada kergsillad rööbaste ületamiseks sõidukitega. Täpsustada tuleb raudteel mootordresiini või Auto Hy-Raili (raudteel sõitmise võimekust omava sõidu-auto) kasutamisvõimalusi. Kannatanute eva-kueerimine jalgsi on jaama piires äärmiselt aeglane. Lisaks tuleb kaaluda statsionaarsete kustutussüsteemide arendamist.

Kuna objekt asub piirialal, siis kutsusime väliõppust ja Eesti ametkondade reageeri-mist vaatlema ka Pihkva oblasti päästjate esindaja. See on loonud eeldused paremaks infovahetuseks ja rahvusvaheliseks koos-tööks naaberriigi esindajatega võimaliku reaalse piiriülese mõjuga õnnetusel. Õp-pusele lisas rahvusvahelist mõõdet ka see, et Koidula piirijaama külastas väliõppuse päeval esinduslik tolliametnike delegatsioon Jaapanist, keda õppuse käigus loodud kont-rollpunktis ka põhjalikult üle kontrolliti. Loodame, et nad said vaatamata sellele sei-gale hea ülevaate nii piirijaamast kui ka Eesti reageerijate tegevusest.

Tänud!Korraldajad edastavad suure tänu Eesti Raudteele, kes võimaldas päästekeskustel lühikese aja jooksul korraldada kaks mas-taapset raudteeõnnetuste likvideerimise õp-pust. Koos päästekeskustega korraldati enne õppusi mahukad raudteeõnnetuste-alased koolitused. Ühtlasi täname kõiki korralda-jaid, reageerijaid ja hindajaid!

2014. aastal jätkame veelgi keerulisemate olukordade lahendamise harjutamist. Juba on eelkokkulepped kaitseväega, et Lõuna-Eestis maikuus toimuva kaitseväe õppuse Kevadtorm raames harjutada elanikkonna kaitsmist ja tsiviilametkondade tegevust sõ-jaolukorras. Nagu öeldakse – kerge õppusel, raske lahingus! Loodame, et reaalelus Koidu-la õppuse mastaabis ja raskusastmes „lahin-guid“ pidada ei tule. n

„Lydial“ mängiti läbi laialdane kriisiteavitus„Lydia“ suurõppuse üks oluline osa oli teavituse läbimängimine. Teavituse osaõppust ette valmistades sooviti võimaldada koostööharjutust Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni avalikkuse teavitamise töörühmale, millest moodustub suuremate sündmuste korral regionaalne teavitusgrupp.

Beata Vessart,Riigikantselei kriisikommunikatsiooni valdkonna koordinaator

Kuna õppuse põhilegend nägi ette sünd-muse seotust kaitsepolitsei juhitavate tegevustega, kujunes oluliseks eesmär-

giks aasta tagasi teavitusvaldkonnas kokku lepitud koostöökorra proovimine ning teavituse üldjuhtimise üleandmine päästelt Kaitsepolit-seiametile. Üks alaeesmärkidest võinuks olla ka koostöö aktiivsem harjutamine pääste re-gionaalse ja riikliku teavitustasandi vahel vas-tavalt teavituskavale.

etteruttavalt olgu öeldud, et lähtuvalt püs-titatud eesmärkidest võib õppust lugeda igati kordaläinuks – tegutseti kiiresti ja tulemusli-kult ning nelja tunni jooksul suudeti läbi män-gida suhteliselt intensiivne ja suure mahuga teavitustegevus

TugevusedGrupi töö ebaõnnestub sageli lihtsate juhtimis-vigade tõttu. lydia õppusel suutis pääste teavi-tusjuht Marek Kiik end tehnilistest tegevustest distantseerida ning keskenduda protsessi üldi-sele juhtimisele. Selgete ülesandepüstituste ja arusaadava delegeerimise tulemusena käivitus seitsmeliikmeline teavitusgrupp kiiresti ning grupi liikmed täitsid edukalt mitmeid teavitus-funktsioone: pressiesindaja sündmuskohal, sündmuse logi, meediamonitooring, päringute-le vastamine, pressiteadete kirjutamine, esin-daja regionaalses staabis. Samuti sujus juhti-mise üleandmine pääste teavitusjuhilt (Tartus) kaitsepolitsei vastavale ametnikule (Tallinnas) üle ootuste edukalt. protseduuri toetas opera-tiivraadioside kriisiteavituse kanali kasutamine ning uus elektrooniline töökeskkond rAKiS (rii-giasutuste kriisiinfo sisekeskkond). Kriisikom-munikatsiooni ühtse inforuumina võimaldas internetipõhine keskkond teavitust hõlpsasti

1 Ohualast evakueeriti viga saanud raudteelased.

2 Silver Konksi (LõPK reageerimisburoo ju-hataja) osales õppusel staabijuhi rollis, Heiki Pokbinder (LõPK Võrumaa vanemoperatiivkor-rapidaja) oli õppusel sundmuskoha juht. 3 Pildil on tegelikult osalejad, kes hakkavad

tulekahju lahvatamise tõttu viga saanud päästjaid mängima.

30


ÕPPUS

Raudteeõnnetust lahendati ka Narvas11. septembril simuleerisime kriisiõppusel „Septembrikuumus“ suurõnnetust Narva raudteejaamas, kus õppuse legendi järgi põrkasid kokku Moskva-Tallinn reisirong ja ohtliku veosega rong, mille bensiinitsistern sai viga ja hakkas lekkima. Kuna vedelik oli süttimis- ja plahvatusohtlik, määrati 350-meetrine ohuala, evakueeriti sealt inimesed, päästeti reisirongist reisijad ning korraldati kannatanute transport haiglatesse. Legendi järgi viibis reisirongis 151 inimest, kellest 26 hukkusid.

dokumenteerida ning ülesandeid, sõnumeid, pressiteateid jms erinevate üksuste vahel jaga-da ja kooskõlastada.

NõrkusedTeavitustöö alustamise kriitiliseks momendiks oli asjaolu, et päästetöö juht ei teadvustanud avalikkuse teavitamise tähtsust, mis rasken-das pressiesindaja tööd sündmuskohal. Kom-munikatsioonitöötaja jäi infosulgu ja nõnda kaotati väärtuslikku aega. Sellises olukorras kaasneb oht väärinfo levikuks, sest selgete sõnumite ja juhisteta jääv teavitaja hakkab in-folünka täitma sündmuskohal kuuldut-nähtut oma kogemuse ja teadmiste kohaselt interpre-teerides.

Hästi ei suudetud õppusel läbi mängida ka sündmuse kommunikatsiooni analüüsi ja pla-neerimist. Seda takistas legendi väga kiire ja ootamatu areng, õppuse lühike aeg ning sellest tingitud vajaliku alusinfo puudumine teistes kriisi lahendamise üksustes.

Silma torkas ka segadus ülesannete jaotu-ses pääste kommunikatsiooni regionaalse ja riikliku tasandi vahel, mistõttu ei planeeritud täiendavat ressurssi teavitusgrupi jätkusuut-likkuse tagamiseks.

Õppus kinnitas asjaolu, et vähese kogemu-se ja ebapiisavate teadmistega teavitustööta-jaid ei ole ajaliselt võimalik kriisi ajal õpetada ja juhendada ning nad saavad täita ainult kõige lihtsamaid tehnilisi ülesandeid.

Kuidas edasi?Kord aastas on kasulik mängida kriisiõppus läbi veelgi suurema grupiga ning hõlmata suu-remahulisena kõiki teavitustasandeid: sünd-muskoht, regionaalne ja riiklik teavitustasand. lisaks tuleks kasutada kõiki võimalusi harjuta-da tehnilisi rolle (pressiteadete kirjutamine krii-siolukorras, meediamonitooring jne) ning luua ja täiendada infohalduse protseduure.

Kuigi rAKiS-e kasulikkus leidis õppusel kinnitust, on keskkond alles uus, kasutamis-kogemus väike ning kasutusloogika väljaaren-damata. Seega on järgnevate koolituste raames vaja välja töötada ja kokku leppida reeglid, mis võimaldaksid rAKiS-t efektiivsemalt kasutada.

ent kuidas jaotada sündmuse infohaldus mitme inimese, mitme andmekandja ja/või infokeskkonna vahel? Kes on sündmuskohal päästetöö juhi partner info kogujana ning edas-tajana teavitusgrupile ning kõrgema tasandi staabile? Kas selleks peaks olema eraldi info-töötaja või suudab/suudavad seda sündmus-koha pressiesindaja(d)? Kas sündmust puu-dutav strateegiline info liigub sündmuskohalt otse teavitusgrupile või hoopis läbi kõrgema tasandi staabi? Kas regionaalne teavitusgrupp peab tagama kriisi puudutava info edastamise kaasatud asutuste juhtkondade ning ministee-riumide avalike suhete korraldamiseks või on see pääste üleriikliku tasandi ülesanne? need ja mitmed teised küsimused vajavad vastuseid ja lahendusi juba lähitulevikus.

Kokkuvõttes võib öelda, et Tartus läbimän-gitu oli viimaste aastate üks õnnestunumaid sooritusi kriisikommunikatsiooni õppuste val-las ning teavitusgrupile võib vabalt anda koond-hindeks „tublid“. n

Maido Nõlvak,Ida päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja,õppuse üldjuht

Õppuse põhieesmärk oli harjuta-da reageerivate jõudude tegevusi sündmuskohal, tõsta reageerimise

võimekust ja parandada asutustevahelist koostööd suurõnnetustel. Õppusel toimus sellel aastal koostatud kolme regionaalse hädaolukorra lahendamise plaani testi-mine – rongiõnnetuse-, evakuatsiooni- ja katastroofimeditsiiniplaan. Esmakord-selt regionaalsel õppusel oli eesmärk täies mahus läbi mängida evakuatsiooni kor-raldamine ja tervishoiukorraldus paljude kannatanutega hädaolukorras. Narva linna kriisikomisjoni evakuatsioonimeeskonna peamine ülesanne oli ohualast evakuee-ritud inimestele transpordi korraldamine ja nende paigutamine majutuskohtadesse. Koostöös Narva linnavalitsusega kutsu-

sime õppusel evakueeritavatena osalema ka linnaelanikke. Samuti osalesid õppusel evakueeritavatena päästekeskuse sõprus-kooli Narva vanalinna riigikooli ning Sise-kaitseakadeemia õpilased.

Üldjoones võib lugeda õppust kordaläi-nuks ning ettevalmistava ressursi ja saavu-tatud tulemuse suhet heaks. Ehkki õppu-sest lõplike järelduste tegemine veel kestab ja kokkuvõte on valmimisjärgus, võib selle tulemuste kohta välja tuua mõned olulise-mad momendid.

Planeerimine laob õppuse vundamendiEnne õppust korraldatavatel koolituspäe-vadel võiks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata mängureeglite selgitamisele ja rõ-hutamisele. Samuti tekitas probleeme see, et reageerijad lähtusid läbimängus paljuski juba korraldajate ettevalmistatud tege-vustest ja saadud eelinfost, mitte õppusel simuleeritud olukorrast ning ei pidanud

Foto

d:

Ida

pää

ste

kesk

us

1


ÕPPUS 31

teatud protseduuride läbiviimist enam vaja-likuks – näiteks ei lepitud kriisiinfo telefoni-dega eelnevalt kokku nende avamist. Seetõt-tu tuleks edaspidi mõelda, kas, kui palju ja millise õppust puudutava infoga reageerijad peaksid enne õppust kursis olema.

Nii mahuka õppuse korraldamisel on oluline ka reageeriva inimressursi suurusega arvestamine. Korraldajad lisaressursi kaasa-mist ei planeerinud ning reageerijad õppuse käigus seda ka lisaks ei kutsunud. Kuigi mit-mes töölõigus, nagu näiteks käsuahela üles-ehitamisel ja sündmuskoha planeerimisel, oli inimesi puudu. Ka võinuks õppuse läbimän-gu ulatus olla vastavuses õppuse legendiga. Sellise ulatusliku mastaabi ja raskete tagajär-gedega suurõnnetuse stsenaarium eeldanuks sündmuse lahendamise läbimängu kõigil tasanditel. Antud õppusel pääste riiklik ta-sand ei osalenud, kuigi olime sellega õppuse planeerimisel arvestatud.

Info liiguks paremini koordinaatori abilÕppusel tuli tõdeda, et teavitusgrupis ei tea-vitatud avalikkust efektiivselt, kuigi ressurssi selleks oli seekord piisavalt. Eelkõige takis-tasid seda sündmuse infoliikumise ahelad ja sisekommunikatsiooni skeem üldjuhtimise tasandil ehk siis halvasti toimiv sisekommu-nikatsioon. Valitsuse kommunikatsioonibü-roo nõuniku Beata Vessarti sõnul oli õppus järjekordne hea näide sellest, kuidas teavitu-se tegevuspraktikaid on aastate jooksul ku-jundanud infovaakum juhtimise üldtasandil ning asendusena on tekkinud dubleerivad ja avalikkuse kiire teavitamise seisukohalt kasutud infoahelad. Teavitusgrupp määras oma liikmeid erinevatesse staabiüksustesse, saamaks kiiresti infot sündmuse arengu ja juhtimisotsuste kohta. Kuna aga sündmuse üldjuhtimise tasandil ei liikunud info sama-võrd kiiresti, ei olnud päästetöö juhil võima-

lik avalikkusele jagatavat infot sageli koos-kõlastada, sest temani ei olnud seesama info veel tema infoahelaid pidi jõudnud.

Probleemi lahendamise võti seisneb Vessarti hinnangul päästetöö juhtide info-halduse- ja otsustusahelate kaardistamises ja analüüsis, mille järel selgub, mil määral on vajalik täiendava kommunikatsiooni-ressursi aktiveerimine päästetöö juhi (PTJ) ülekoormusriski maandamiseks. Üks või-malus oleks luua sündmuse kommunikat-siooni üldkoordinaatori roll, mis asub PTJ kõrval (infojuht?) ning tegeleb nii sise- kui väliskommunikatsiooni koordineerimisega, sh kooskõlastab ka avalikkusele antavad sõ-numid. Sellisel moel ei tekiks teavitusgrupi jaoks sündmuse info osas vaakumit ning ka teavitusgrupi tegevuse tagasisidestamine staabi suunas oleks lihtsam.

Evakuatsiooni jaoks eraldi töögrupp?Paljude kannatanutega sündmuse lahenda-misel on kindlasti vajalik moodustada eraldi töölõik kannatanutega tegelemiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks. Vajalik on riiklikul tasandil välja töötada ja juurutada metoodi-ka sündmusest mõjutatud inimeste andmete halduseks ning skeem, kuidas ja kelle kaudu liigub info kuni selle jõudmiseni kriisi-info-telefonini. Antud õppusel see infoahel puu-dus, mistõttu jäi puudulikuks ka läbimäng kriisi-infotelefonide testimise osas.

Õppus näitas, et reaalse kaitseevakueeri-mise korral ei suuda me tagada ohuala täie-likku tühjendamist elanikkonnast, kuna sel-leks puudub regioonis ressurss. Samuti oleks vaja rohkem aega pühendada otseteavitust läbi viivatele inimestele ülesannete selgita-miseks. Sellest tulenevalt võiks analoogselt kriisikommunikatsiooni töögrupiga alaliselt tegutseda ka regionaalne evakuatsiooni töö-grupp. See tagaks, et erinevate ametkondade inimesed, kes vajadusel reaalselt evakuat-

siooni hakkavad läbi viima, oleksid juba eel-nevalt tegevustega kursis ja koolitatud.

Õppus tõestas järjekordselt kohaliku omavalitsuse väga head valmisolekut ja hakkamasaamist kriisisituatsiooni lahenda-misel. Nagu meil varasemast ajast on tuua väga häid koostöönäiteid Sillamäe linna, Viru-Nigula valla ja teiste omavalitsuste-ga, veendusime selles, et ka Narva linn on arvestatav partner hädaolukorra lahenda-misel. Kriisikomisjoni evakuatsioonimees-kond kogunes kiiresti, tagati töökeskkond, jagati ülesanded ja suunati vastutajad tege-vuskohtadele, edastati pressiteateid, kasu-tati linna veebilehekülge, avati infotelefon, määrati kogunemis- ja evakuatsioonikohad, tagati evakuatsiooniks vajalik transport ja evakueeritute toitlustamine ning pöörati tähelepanu erivajadustega inimestele. Nar-va linna evakuatsioonimeeskond reageeris kiirelt ja õigesti ka ootamatule infole, kui sündmuskohalt bussitäis kannatanuid eks-likult haigla asemel evakuatsioonikohta saadeti.

Lõpetuseks on mul väga hea meel tõde-da, et õppusel osalejate, sh meie koostöö-partnerite arv oli aukartustäratav. Kokku oli õppuse korraldamise, hindamise ja reagee-rimisega koos evakueeritutega seotud 860 inimest. Tänusõnad kõigile – teiega läheks „luurele” ka edaspidi! n

1 Õppusel osalenud Narva päästekomando päästjad sulgesid tsisterni bensiinilekke

2 Päästjad tõid kokkupõrkes osalenud reisirongist välja kannatanud

3 „Septembrikuumus“ oli suures osas koostööõppus, kus pääste, kiirabi, politsei ja kohalik omavalitsus pidid tegema aktiivselt koostööd.

32


Kelli Talving,Kommunikatsiooniosakonna praktikant

Fotod: Jonas Herzog

Meeskonna ülesanneteks kujune-sid Konna linnas ja selle ümbru-ses valitsusvägede ja mässuliste

konfliktidest maha jäänud lõhkekehade ot-simine ja hävitamine. Lisaks kohalike tur-valisusesse panustamisele parandas Vahur oma tegevusega ka Eesti demineerimisalast oskusteavet. Kõik missiooniga seotud ku-lud kandis MSB.

Demineerijad peavad relvatööstuse ning lahingmoona arenguga pidevalt kursis ole-

ma. Selleks on osalemine erinevatel kur-sustel ning missioonidel ülioluline. Ühtlasi on demineerija ameti valinule elutähtsaks omaduseks võime õppida teiste kogemu-sest – demineerija saab tõepoolest eksida vaid ühe korra. Mali missioonilt saadud in-formatsioon ja kogemus on demineerimis-valdkonna arendamiseks väga väärtuslik.

Koostöö rootslaste ja MSBgaMõned aastad tagasi hakkasid rootslased koostööd otsima – neil pole sõda olnud ning lahingmoon, millel uusi demineeri-jaid koolitada, puudub. Sellealaseks part-neriks sobib Eesti ideaalselt. Esialgu tuldi

mitme grupiga koguni kolmeks nädalaks. Mida aeg edasi, seda vähem. Koolituste mahtu piirati peamiselt eelarve tõttu. Tä-navu peeti laagrit Karujärve ääres, kus vii-maste aastate jooksul on välja toodud ligi 30 lennukipommi.

Aastatepikkusest koostööst rootslastega on välja kujunenud hea kontakt. Nii tut-vustasidki välismaised kolleegid Pääste-ameti demineerijatele rahvusvahelist and-mebaasi, kus on võimalik end missiooni kandidaadiks lisada. MSB lehele pole re-gistreerima oodatud ainult demineerijad, vaid inimesed erinevatelt elualadelt. And-mebaasi lisasid end demineerijad erineva-test pommigruppidest ning seejärel tulid MSBst intervjueerijad kandidaatide sobi-vust hindama.

Varsti pärast intervjuud ja andmebaasi lisamist hakkas Vahurile pakkumisi tule-ma. Esialgu jäi sõelale missioon Süürias. MSB aga tühistas selle, kuna olukord Süü-

Demineerimismissioonil

AafrikasPäästeameti Demineerimiskeskuse Põhja-Eesti Pommigrupi vanemdemineerija Vahur Allas käis Rootsi Hädaolukordade lahendamise agentuuri (MSB) demineerimismeeskonna koosseisus Malis missioonil.

32 MISSIOON


rias läks liiga pingeliseks, et sinna lisaabi saata. Ei läinud kaua, kui Vahurile tuli uus pakkumine. Seekord anti võimalus osaleda Mali missioonil, mis sai nii kodustelt kui ka otsestelt ülemustelt rohelise tule.

Paraku nii kergelt missioonile minek ei läinud. Teatamisest kuni lennukile astumi-seni oli aega kaks päeva, kuid asjaajami-ne, sealjuures viisa saamine, võttis kokku koguni kümme päeva. Seda pingelist aega saaks edaspidi lühendada missioonile mi-neku juhend. See võiks hõlmata isikuid, kelle poole pöörduda, lepinguid, mis on vaja sõlmida ning samme, mis on vaja enne lahkumist astuda.

Müstiline MaliPärast mitut ümberistumist, kaootilist und ja neljakümnekraadist temperatuurivahet, jõudis Vahur lõpuks müstilisse Malisse. Aega viivitamata pani ta kokku varustuse, millega kuu aega kõrbes hakkama saada.

Edasi ootasid teda juba turvakontrollid ja väike lennureis kohalikku linna – Konna, kus pidi algama kohalike demineerijate koolituse praktiline osa.

2012. aasta alguses alustasid tuareegi relvastatud vastupanurühmitused üles-tõusu Mali valitsuse vastu. Riigipöördest tekkinud segadusi ära kasutades haarasid islamistidest mässulised kolm Põhja-Mali suuremat linna enda kontrolli alla. Sügisel palus Mali valitsus välisriikidelt sõjalist abi ülestõusu mahasurumiseks. Aafrika Liidule appi tulnud Prantsusmaa alustas käesoleva aasta 11. jaanuaril operatsiooni Serval, mil-le tulemusena ülestõusnud kaotasid ühe kuu jooksul kontrolli kogu Mali põhjaosas, sealhulgas Konna linnas, kuhu Vahurgi teel oli.

Mali demineerijad on teoreetikudVahur kutsuti Malisse kohalikke deminee-rijaid koolitama. Tema saabumise ajaks

oli neil teooria juba läbitud ning alustada tuli praktilise poolega. Hiljem selgus, et see olukord sai Vahuri esimeseks kokku-puuteks Mali müstilisuse faktoriga. Nimelt pealinnas teoreetilisi teadmisi omanda-nud kursandid mingil põhjusel praktilise-le osale Konna linna ei jõudnud. See aga ei tähendanud Vahuri missiooni lõppu. UNMAS (United Nations Mine Action Ser-vice) tegi ümberkorraldused, millest tu-lenevalt hakkas demineerimismeeskond Konna linnas ja selle läheduses hoopis mässuliste ning prantsuse sõjaväe kokku-põrgetest maha jäänud lõhkekehi otsima ja kahjutuks tegema.

Hotell, kus ööbiti, asus Konnast 60 ki-lomeetri kaugusel väikelinnas. Keskmiseks õhutemperatuuriks varjus oli pidevalt 42-44⁰C. Vähemalt sama palju kraade oli ka õhukeste saviseintega hotellis. Pärastlõuna-ti saabus kõrbetuul, mis jahutamise asemel etendas pigem kuumapuhuri rolli. Hotellis

33

34


MISSIOON

sai voolu olemasolul isegi pesta. Elektrit oli majas kahe tunni jagu päevas. Öösiti sai puhata ohutult, kuna hotelli ees oli mehita-tud valve. Turvalisuse kaalutlustel kandsid meeskonnad päeval erariietust ning sõitsid vanade Toyota Land Cruiseritega. Selleks, et viimased mässuliste jaoks liiga atraktiiv-sed välja ei näeks, valiti autod eri värvides ning keskmisest kriibitumad.

SorryDemineerima asumine polnud lihtne, kuna kõigepealt tuli ühendus luua sõja-väe ja linnavalitsusega, et ohtlikumad alad teada saada. Ühtlasi tuli määrata lõhkeke-hade hävituskoht ning see ette valmistada. Asjaajamine venis meeletult – näiteks lõh-keaine organiseerimine võttis aega kolm nädalat. Ükski asi ei läinud plaanipäraselt ning kellegi peale ei saanud kindel olla. Ligi poolteist kuud võttis harjumine, et töötada ei saa nii, kuidas tahad, vaid nii, kuidas on võimalik. Konna elanikud olid põhiliselt bambarad, kes kõnelesid bam-bara keelt. Nii suhtles Vahur autojuhiga, kellega koos 12 tundi pealinna sõideti, käte ja jalgade abil.

Keset kõrbe tuli mängu jällegi Mali müs-tilisuse faktor. Tühermaal seistes polnud mingi ime näha meest, kes tuli eikusagilt ja kadus eikuskile. Võõrale mittemidagi-ütlevaid liivavalle teadsid ja tundsid koha-likud nagu oma viit sõrme. Nii oskasidki nad kehvalt seletada, kuid hästi kätte näi-data lahingmoona leiukohti. Leitud trans-porditavad lõhkekehad viidi hävituskohta. Mõnikord juhtus, et lõhkekeha tuli halva seisukorra tõttu õhata keset linna. Sellisel juhul evakueeriti piirkond. Ohtlikust ümb-ruskonnast lahkusid kohalikud kiiresti ja probleemideta, kuna sõjakoledused olid kõigil meeles.

Lõhkekehade hävituspaika viimisel ka-sutati mõnikord julgestuseks ka kohalikku sõjaväge. Paraku oli turve mitmeti üsna kaheldav, kuna Mali sõjaväevormis mehed tõmbasid varasemate sündmuste tõttu ne-gatiivset tähelepanu. Korra oli demineeri-mismeeskond tunnistajaks ka olukorrale, kus sõjaväelane oma automaadist kogema-ta valangu lasi ning selle peale pelgalt sorry ütles. Need olid peamised põhjused, miks meeskond otsustas sageli omade jõududega toimetada.

Kuna sõjakoledustest oli möödas vaid paar kuud, olid halvad mälestused Konna elanikel veel hästi meeles. Selle tõttu oskasid kohalikud suuri lõhkekehasid, nagu lennuki-pommid või raketid, karta, ning lapsi nende eest hoiatada. Paraku väiksemaid ja ohutuma väljanägemisega lõhkekehasid noored karta ei osanud. Nii hukkuski Vahuri Malis oldud aja jooksul kaks last, kellele sai saatuslikuks 23-millimeetrise mürsuga mängimine.

Kuigi vaatepildid Konnas ja selle lähi-ümbruses olid drastilised, ilmastiku- ja elamistingimused rasked ning kolm kuud tuli eemal olla oma naisest ja pisitütrest, jäi Vahur missiooniga rahule. Lisaks Malis saadud hindamatule kogemusele, mida kol-leegidega jagada, tõstis demineerimismees-konna töö Konna elanike turvalisust.

Koostöö MSBga, kelle koosseisus on mis-sioonidel käinud mitmeid Päästeameti de-mineerijaid, oli väga tänuväärne ja meeldiv. Vahuri sõnul on demineerimisvaldkonna puhul vähe erialaseid kursuseid, mille kaudu ennast arendada ning seepärast on eriti olu-line kasutada ära iga võimalust oma teenistu-jate teadmiste ja oskuste tõstmiseks. n


TULEOHUTUS 35

Viljar Schmidt,Lõuna Päästekeskuse juhi asetäitja järelevalve alal

Meil ei ole õnneks ette näidata ühtegi hukkunuga klubitulekahju ning viimane märkimisväärne tuleintsident meelelahu-

tusasutustes jääb kümne aasta tagusesse aega, kui ühes tuntud klubis toimunud tuleneelaja etendusel süttis ventilatsioonišahtis tolm.

Selleks, et see nii ka jääks, kontrollivad tuleo-hutusjärelevalve inspektorid meelelahutusasutu-si regulaarselt. eestis kontrollitakse suurema kui 1500-ruutmeetrise põrandapinnaga ööklubisid vä-hemalt korra aastas ning tehakse ka reide, millest personali ette ei teavitata. Väiksemaid meelelahu-tusasutusi kontrollitakse kaebuste või tähelepane-kute põhjal.

Samas ei saa öelda, et asjad päris korras oleks. Viimasel Lõuna päästekeskuse inspektorite korral-datud reidil, kus kontrolliti tuleohutusnõuete täitmist tartu ja Võru ööklubides ning suuremates pubides, esines kontrollitud üheksateistkümnest erineva ras-kusega rikkumisi neljateistkümnel asutusel.

Kui tavapäraselt kontrollitakse meelelahutus-asutuste tuleohutusnõuete täitmist päevasel ajal ja ülevaatuse aeg on eelnevalt kokku lepitud, siis reidi puhul ette ei teatatud. Inspektorite eemärk oli enne-kõike klubikülastajate ohutuse tagamiseks veendu-da, et klubiomanikud ka asutuse aktiivse kasutamise ajal tuleohutusnõudeid täidavad.

Kõrgendatud tähelepanu pöörati evakuatsiooni-teedel asuvate uste lihtsale avatavusele, evakuat-siooniteede takistusteta läbitavusele, evakuatsioo-niteede tähistatusele, tulekahju kiiret avastamist tagavate süsteemide korrasolekule ning esmaste tulekustutusvahendite olemasolule ja korrasolekule.

Ilmselt mõistab igaüks, kes kunagi klubis sadade inimeste vahel tantsinud on või püüdnud peo hari-punktis välistrepile värsket õhku hingama minna, kui oluline on, et meelelahutusasutuste omanikud ja

valdajad suhtuksid tuleohutusnõuete täitmisse vas-tutustundlikult. Vastasel juhul seatakse võimaliku õnnetuse korral ohtu sadade inimeste elud.

Reidtuleohutusülevaatused tartus ja Võrus viidi läbi kol-me kolmeliikmelise grupiga Lõuna päästekeskuse juhi poolt kinnitatud objektidel. eelnevalt määrati gruppide juhid ja jaotati objektid. Lisaks selgitasid grupid välja kontrollitavate objektide eripärad ja oma-nikud-valdajad. olukorda selitati tuleohutuskontrolli büroo menetlustoimikute alusel. Muidugi oli oluline veenduda ka selles, et kontrollitavas meelelahutus-asutuses kontrolli ööl ikka üritus toimuks.

erakorralise kontrolli kohta võis eeldada mee-diahuvi. Koostöös Lõuna päästekeskuse kommu-nikatsioonitöötajatega mõeldi läbi sõnumid avalik-kusele, et meediakajastusi sihtgrupi mõjutamiseks maksimaalselt ära kasutada – kui seekord kontrollist kõrvale jäänud klubide-pubide omanikud reidi kohta ajalehest loevad, võib neilegi meenuda, et ka nende asutuse varuväljapääsu ees on juba mitmendat nä-dalat tühjad õllekastid.

erakorraline kontroll kestis järgmise päeva va-rajaste hommikutundideni. tänu iseseisvale tegut-semisele oli inspektorite töö väga tulemuslik: väär-teomenetlust tuleohutusnõuete rikkumiste kohta alustati üheksas kohas ja viies kohas likvideeriti rikkumine ametniku suulise korralduse alusel viivi-tamatult.

Levinumateks ja tõsisemateks tuleohutusnõue-te rikkumisteks olid väljapääsuteedele ladustatud esemed, mis takistaksid evakuatsiooni, või evakuat-siooniteel oleva ukse lukustamine viisil, mis ei või-maldanud selle avamist ilma võtmeta. See tähendab, et kui puhkeb tulekahju ja paanika, peab keegi väri-sevate kätega baaridaam leidma kassaaparaadi alt võtme, trügima kümnetest tunglevatest inimestest mööda ning nendesamade värisevate kätega selle varuväljapääsu lukust lahti keerama.

esmased tulekustutusvahendid olid korrast ära

kuuel, tuletõkkeuksi kasutati valesti viiel ning auto-maatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi tuleo-hutusnõudeid rikuti kolmel objektil. Ühes kohas olid köögis andurid kaetud, teises kohas olid ürituse ajal isoleeritud tsoonid, mis tähendab sisuliselt hoiatus-süsteemi väljalülitamist. Ühes asutuses edastas signalisatsiooni keskseade veateadet, millest keegi välja ei teinud ning teisal juhatas evakuatsioonival-gusti tupikusse. ei pea ilmselt lisama, mis need rik-kumised õnnetuse korral kaasa võivad tuua.

Kuidas edasi?Reidi tulemused näitavad kahjuks seda, et meelela-hutusasutustes, kus tavapärase tuleohutusülevaa-tuse ajal on tuleohutusnõuded täidetud, neid õhtusel kibedal tööajal nii tõsiselt ei võeta.

ennetustöös saadavat tagasisidet ja tulekahjude tekkepõhjusi vaadeldes hakkab silma, et tuleohu-tusjärelevalve on teinud suure töö „betooni ehitatud“ tuleohutusnõuete täitmiseks – ehituslik tuleohutus on tunduvalt paranenud ja tuleohutuspaigaldised on suures osas olemas. See tähendab, et ehitised on ohutud, kuid inimesed, kes nendes toimetavad, ei ole tuleohutusnõudeid endale selgeks teinud ning seavad seeläbi ohtu nii külastajate kui enda elu.

eelnevalt toodud näited avatud tuletõkkeustest, kolaga takistatud evakuatsiooniteedest, kaetud an-duritest ja tulekahjusignalisatsiooni häire eiramisest viitavad ilmekalt, et kui tegemist ei ole tuleohutus-nõuetega, mis väldivad otsest tuleohtu – nagu näi-teks nõuded lahtise tule kasutamisel – ei osata ohte hinnata.

Suur osa tuleohutusnõuetest aga ei hoia õnne-tust ära, vaid aitavad õnnetuse korral ohtu varakult avastada ja õnnetuskohast kiiresti ja ohutult lahku-da. Just seeläbi säästetakse elusid ja varalisi väär-tusi. Seetõttu on erakorralised tuleohutuskontrollid vajalikud ka edaspidi, sest olenemata sellest, et ob-jektidel on tuleohutuspaigaldised olemas, ei tagata nende eesmärgipärast kasutamist.

Plaanilised tuleohutusülevaatused on samuti kasulikud, kuid inimeste valest käitumisest tingi-tud tuleohutusnõuete rikkumised tulevad välja just erakorraliste tuleohutusülevaatustega. erakorraliste reidide korraldamiseks inspektorite töövälisel ajal tuleks aga edaspidi leida rohkem võimalusi tööaja tasustamiseks. Vabade tundide andmine tööajast ei ole tuleohutusjärelevalve parim lahendus, sest see raskendab korralise tööplaani ülesannete täitmist. n

Reid meelelahutusasutustesse: tuleohutusnõuded ei ole pelk formaalsus

Tai ööklubi põlengus hukkus 60 inimest. Permi klubipõlengu ohvrite arv tõusis 124-ni. Tulekahju Brasiilia ööklubis nõudis vähemalt 245 inimese elu. Need on vaid mõned pealkirjad maailmas viimaste aastate jooksul aset leidnud traagilistest klubipõlengutest.

36


TULEOHUTUS

Ka puidust saab tuleohutult ehitada

Ehitiste puhul on alati olulisel kohal turvalisus, mille osaks on kindlasti ka tuleohutus. Seetõttu on ka puidu kasutamisel ehitamiseks oluline eeldus selle materjali piisav tuleohutus. Eestis on palju eelarvamusi puitmajade tuleohtlikkuse osas – levinud on arvamus, et puitmaja on kindlasti tuleohtlikum kui kivimaja.

Puitkonstruktsioonide tulepüsivus ei ole teistest kehvemVaatamata sellele, et puit on põlevmater-jal, on puitkonstruktsioonide tulepüsivus sama hea kui kivist, betoonist või metallist konstruktsioonidel. Puidu tulepüsivusvõi-met aitab tõsta tulekahju ajal puidu pinnale tekkiv söekiht, mis kaitseb selle all olevaid puidukihte. Loomulikult on seejuures olu-lised puidu mõõtmed – mida suurem on puitkonstruktsiooni ristlõige, seda paremi-ni ja kauem ta tulele vastu peab (pilt). Puit-konstruktsioonide tulepüsivust tõendatakse kas katsetuste või arvutuste abil.

Ehituslike nõuete poolelt jagatakse hoo-ned kolme tuleohutuse klassi. Tüüpiline ühe-pereelamu kuulub kõige nõrgemasse klassi ning võib olla ehitatud nii puidust, kivist kui ka betoonist. Lähtuvalt sellest, missugust tu-leohutuse klassi nähakse ette õigusaktidega või soovitakse saavutada, tuleb läbi mõelda ka võimalikud ehituslahendused.

Ehituslike tuleohutusnõuete üheks eesmärgiks on suunata ehitajaid rajama hooneid nii, et tule levik hoones oleks ta-kistatud. Tule levikut saab takistada, kattes puidu ehitusplaatide või muu sarnase ma-terjaliga. Teine võimalus on moodustada tuletõkkesektsioonid, mille olemasolul on hoones tekkinud tulekahju oluliselt lihtsam kustutada. Tuletõkkesektsioonide juures mängivad olulist rolli kolm peamist tegurit: konstruktsiooni kandevõime (R), terviklik-kuse ehk tiheduse (E) ja soojusisolatsiooni (I) nõue.

Puithoone tuleohutuse tagamisel osutu-vad oluliseks detailid – näiteks kui seinte ja lagede konstruktsioonid on rajatud nii, et neisse moodustuvad tühimikud, siis tuleks tühimikesse paigaldada tuletõkked. Tule-ohutuse seisukohast oleks parem selliseid tühimikega konstruktsioone üldse mitte ra-jada, kuid kui seda siiski tehakse, siis tuleks tühimikud täita mittepõlevast materjalist soojustusega.

Torude, juhtmete ja muude kommuni-katsioonide läbiminekul seintest ja lagedest tuleb need tihendada nii, et see ei vähendaks konstruktsiooni tulepüsivust. Kuigi enamik tihendusvahendeid on sertifitseeritud ka-sutamiseks mittepõlevates konstruktsioo-nides, on neid teatud tingimustel võimalik kasutada ka puitkonstruktsioonides.

Kandvate konstruktsioonide tulepüsivus sõltub konstruktsiooni tugevusest ja jäiku-sest. Oluliseks osaks on siin konstruktsioo-nide omavahelised liited, mille tulepüsivus

on tulekahju korral kriitilise tähtsusega. Erilist tähelepanu tuleb pöörata metallist kinnitusvahendite kasutamisel. Metall juhib soojust puidust tunduvalt paremini ning tulekahju korral võivad metallist kinnitus-vahendid juhtida soojuse puitkonstrukt-siooni sisse. Selle tagajärjel väheneb puidu kandevõime nendes kohtades, kus ta metal-liga kokku puutub. Selleks, et vältida konst-ruktsiooni kokkukukkumist liidete juures, nähakse liidetel võrreldes ülejäänud konst-ruktsiooniga ette kõrgem tulepüsivus.

Kandevõime 15 minutit (R 15) on taga-tud liidete puhul, mis on tehtud puit-puidu-ga ning teras-puiduga, milles on kaitsmata kruvid, naelad, poldid vms. Kõrgema tule-püsivuse saavutamiseks tuleks suurenda-da konstruktsiooni paksust ning sidemete otsa- ja servakaugust, kuid seda võib saavu-tada ka katteplaate kasutades.

Süttimatu materjal ei ole alati kõige ohutumViimasel paarikümnel aastal on maailmas puitmaterjali kasutamise kohta tehtud mit-meid uurimustöid ja läbi viidud katsetusi ning mitmetes riikides on puit leidnud palju laialdasemat kasutamist kui meil.

Eesti on puidu kasutamisele ehituses seatud piirangud ning puitu on kandva konstruktsioonina lubatud kasutada vaid kuni neljakorruselistes büroo- ja eluhoone-tes. Heites pilgu Skandinaavia või Kesk-Eu-roopa poole, võime leida sealt ka kõrgemaid puithooneid. Samuti on seal peale elu- ja kontorihoonete lubatud puidust ehitada ka muid hooneid.

Peame endalt küsima, mida me ehitus-materjalidelt tulekahju korral ootame. Kas oluline on see, et materjalid peaksid ette-nähtud aja jooksul tulele vastu, võimaldak-sid meil hoonest ohutult väljuda ja päästja-tel põlengu kustutada, või tundub sobiv, et kasutatavad materjalid ei sütti kunagi, kuid kaotavad oma tulepüsivusomadused ilma igasuguste väliste tunnusteta ja ettearvama-tult?

Mina eelistaksin kindlalt esimest varianti ja sellistele ootustele vastab oskuslikult pla-neeritud ja ehitatud puithoone igati hästi.

Lõpetuseks võib öelda, et puidu kasuta-mine ei ole hoonete ehitamisel takistuseks – ka puidust on võimalik ehitada tuleohutuid maju. Peame lihtsalt puitu oskuslikumalt kasutama õppima ning muutma oma aas-tate jooksul tekkinud arusaama puidust kui halava tulepüsivusega ehitusmaterjalist. n

Käs

iraa

mat

„Fi

re S

afe

ty

in T

imb

er

Bu

ildin

gs“

Margus Piik, Tuleohutusjärelevalve osakonna ekspert

Peamine põhjus, miks meil puitu ehi-tuses nii vähe kasutatakse, on seotud tema süttivusega tulekahju korral.

Seetõttu on ka meie seadustesse ja normi-desse kirja pandud mitmed piirangud pui-du kasutamisele. Vastupidiselt levinud ar-vamustele on aga ka puidust maja võimalik ehitada tulekindlalt ja ohutult.

Ohutuse tagamisel tuleb meile appi Kesk-Euroopa ja Põhjamaade kogemus, kus puitu kasutatakse laialdasemalt kui meil, ja seda mitte ainult ühepereelamu-tes. Euroopast puhuvad värsked tuuled, tuues endaga nii uuenduslikke ehitustren-de kui ka kaasajastatud norme. Aina enam mõeldakse keskkonnasäästlikkusele ning taastuvenergia ja taastuvate materjalide kasutamisele ehituses ning seetõttu muu-tub puit ka meil järjest populaarsemaks materjaliks.

Näiteks kulub puidust välisseina tootmi-sele neli korda vähem energiat kui kergk-ruusaplokkidest laotud seina puhul. Pui-dutööstuse arenedes on edasi arenenud ka puidu kasutusvõimalused ning meile harju-muspärase puitmaterjali kõrval kasutatakse üha enam liimpuitu ja moodultooteid.


TULEOHUTUS 37

Raido Jalas, Tuleohutusjärelevalve osakonna peaspetsialist

Möödunud aastal uuendati tuletõrje vee-varustuse standardit, mis nüüd on kaas-ajastatud ja arusaadavam. Selle standar-

di osas laekus projekteerijatelt ja päästetöötajatelt hulgaliselt praktikas esilekerkinud probleeme ja märkusi, mis tingisidki muudatused. Lisaks on tule-ohutusalal arenenud ja muutunud tehnoloogilised lahendused, nii et vana veevarustuse standard jäi ajale jalgu.

tuletõrjeveevõ-tukohalepeabolematagatudaastaringnejuurdepääsningkasutusvalmidus.

Veevõtukohtpeabolematähistatudvalgustpeegel-davainfoviidaga(kõrgusmaapinnast1,5mkuni2mningkaugusveevõtukohast1mkuni1,5m).

Täpsemalt käsitleb tuletõrje veevarustuse nõudeid standard evS 812-6 „ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tule-tõrje veevarustus“, millest 2012. aasta aprillis ilmus uustöötlus. uues standardis toodud nõuded ei laiene olemasolevatele tuletõrje veevõtukohtadele, vaid kehtivad uute ja rekonstrueeritavate veevõtukohta-de projekteerimisel, ehitamisel ja katse-tamisel. varasemate nõuetega võrreldes on uues standardis tehtud kolm põhi-mõttelist muutust: muutusid tuletõrje-hüdrantide vahekaugused; muutusid loo-duslikest ja tehislikest veevõtukohtadest kustutusvee kättesaamise nõuded ning sisevesiku “märg tõusutoru” muudeti kohustuslikuks alates 4-korruselistest hoonetest.

Tuletõrjehüdrantide vahekauguseduue standardiga muudeti väiksemaks tuletõrjehüd-rantide lubatavad vahekaugused – ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi need ületada 200 meetrit arvestusega, et hooned ning rajatised ei tohi asuda rohkem kui 100 meetri kaugusel kasutatavast hüd-randist. Koht ehitises, kust mõõdetakse tuletõrje-hüdrandi kaugust, valitakse põhimõttel, et pääs-temeeskonna taktikaliselt loogiline sisenemistee hoonesse ei jää tuletõrjehüdrandist kaugemale kui 100 meetrit.

Tuletõrje veevarustuse standardis on kolm olulisemat muudatustEt tulekahjule piir panna ja tuli lõplikult kustutada, on oluline kustutamiseks vajaliku veevarustuse olemasolu. Väikestel põlengutel piisab enamasti päästeautode kaasaveetavast varust, kuid suurematel põlengutel peab päästeauto vett ammutama välistest allikatest. Seetõttu nõutakse, et ehitise kustutamiseks peab olema rajatud ka tuletõrje veevõtukoht.

Sisevesikuuendusena on sisse toodud A-klassi ehitisesisene veevärk, mis võimaldab asendada mööda sisetrep-pe hargnevaid ja päästemeeskonna paigaldatavaid voolikuliine. See on mõeldud kasutamiseks ainult

päästemeeskonnale, on survestatav tuletõrjeauto pumbaga ning sellega kasutatakse päästeauto varustuses olevaid lamevoolikuid.

laias laastus tuleb A-klassi ehi-tisesisene veevärk paigaldada hoo-netesse, millel on neli või rohkem korrust.

Ühe uue tuletõrje veevarustuse lahendusena on võimalik ehitada päästeauto pumbaga survesta-tavaid tuletõrjehüdrantidega veetorustikke. Sellise lahenduse puhul ei tohi hüdrantide vahekaugused ületada 100 meetrit arvestusega, et hooned ning ra-jatised ei tohi asuda kaugemal kui 50 meetrit kasuta-tavast hüdrandist. erandiks on kuni kahekorruseline elamupiirkond – seal võib veevõtukoha maksimaal-ne kaugus eluhooneni olla kuni 150 meetrit.

Standardis kajastatud tuletõrje veevõtukohtade kauguste määramisel on arvestatud päästemees-konna võimekuse ja päästeauto peal oleva varus-tusega, võimalikult kiire inimelude ja vara päästmi-sega, kasutades ära võimalikult palju päästeauto varustust.

„Kuiv hüdrant“ (dry hydrant)looduslikest ja tehislikest veevõtukohtadest kus-tutusvee kättesaamiseks on nõutud kuiva hüd-randi paigaldamine. välja on jäetud seni kasutusel olnud 3 m3 vastuvõtukaevud.

Tegemist on survestamata sambakujulise tu-letõrjehüdrandiga, mis on ühendatud veeallikaga ning millest saadakse tulekustutusvesi tuletõrjeau-to pumbaga imemise teel.

A-klassi ehitisesisene veevärk koosneb:• torustikust(magistraaltorustikläbimõõduga80mmvõi100mm)

• tuletõrjekraanidest(dN50mm)• hoonevälisesttoitesisendistpäästemeeskon-nale(üksvõikaks80mmtoru)

• ühendusestühisveevärgitorustikuga(torustikpeabolematäidetudveega).

tuletõrjekraani kasutuspiirkond on 50 meetrit, ar-vestusega, et võimalikust tulekahju tekkekohast ei oleks korrus allpool asuv tuletõrjekraan kaugemal kui 50 meetrit.

Päästemeeskonnatoitesisendpeabasumapääs-temeeskonnasisenemisteejuures.toitesisendvõibasudakergestiavatavaskapisvõiseinalningasukohtpeabolemamärgistatudinfoviidaga. n

38


TUNNUSTUS

Elupäästja medaliga tunnustati 17 Päästeameti teenistujat, kahte Po-litsei- ja Piirivalveameti teenistujat

ning ühte eraisikut, kes tänu ennastsalga-vale tegutsemisele päästsid inimeste elu. Kolme päästja jaoks pole elupäästja medal esmakordne tunnustus.

Päästeteenistuse Kuldristiga tunnustati päästeala arendamise ja erakordsete teenete eest peadirektorit Kuno Tammearu, demi-neerimiskeskuse juhatajat Arno Pugoneni, Põhja päästekeskuse insenertehnilise büroo peainspektorit Vassil Hartšukki ja Kures-saare päästekomando pealikku Arne Kana.

Päästeteenistuse Hõberistiga tunnustati 6, Päästeteenistuse Medaliga 24 ning peadi-rektori tänukirjaga nelja inimest. Missioo-nimedalid koos tunnistustega annetati nel-jale missioonil osalenud päästemeeskonna liikmele.

Tunnustati elupäästjaid ja päästeala arendajaid 18. septembril andsid Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ja siseminister Ken-Marti Vaher Eesti organiseeritud tuletõrje 94. aastapäeva puhul üle päästeteenistuse aumärgid. Pidulikul tseremoonial tunnustati ühtekokku 62 inimest, kes on üles näidanud erakordset vaprust inimelude päästmisel või panustanud päästeala arengusse.

Fotod: Päästeamet

Päästeteenistuse Hõberist: Vygandas Kurkulis


TUNNUSTUS 39

HEINO RAIDLAElupäästja II klassi Medal

SVEN ARUMÄEElupäästja III klassi Medal

Tamsalu linn, Lääne-Virumaa

27. veebruari õhtupoolikul said päästjad väljakut-se tamsalu linna Vasara tänava korteri tulekahjule. Häirekeskuse edastatud infost selgus, et korteri elaniku kohta teave puudub, ust ei avata, kuid ukse alt immitseb musta suitsu. Kohale jõudes sisenesid Heino Raidla ja Sven arumäe suitsu ja põlemisgaasidega täidetud korterisse. Mõne aja pärast leidsid nad keset korterit teadvusetu inime-se ja toimetasid ta välja. tänu Sveni ja Heino kiirele ja oskuslikule tegutsemisele päästeti inimene tu-lesurmast.

AIMAR ANIJÄRVRAINIS KALJUVEEElupäästja III klassi Medal

Kunda linn, Lääne-Virumaa

14. juuni öösel kella poole kahe ajal olid politseini-kud aimar anijärv ja Rainis Kaljuvee patrullis Kun-da linnas Mäe tänaval, kui kuulsid klaasiklirinat. Sündmust uurima asudes nägid nad, et ühes Mäe tänava maja esimese korruse korteris on tulekah-ju. Politseinikud asusid kiirelt tegutsema. Rainis võttis autost tulekustuti ja hakkas tuld kustuta-ma. aimar osutas abi korteris olnud mehele, kes oli hapniku saamiseks varjunud akna juurde. ta eemaldas aknalt klaasikillud ja nad aitasid mehe põlevast korterist välja. tänu aimari ja Raineri ennastsalgavale ja kiirele tegutsemisele päästeti inimene tulesurmast.

RAINER LIPSANDRES KAARMÄEElupäästja III klassi Medal

Viljandi linn, Viljandimaa

19. veebruari hommikul päästsid Rainer Lips ja andres Kaarmäe Viljandi linnas Lossi tänaval elu-maja tulekahjust meesterahva. Rainer ja andres sisenesid suitsu täis majja ja tõid välja põleval diivanil lebanud meesterahva, kelle üleriided olid juba tuld võtnud. Mehe olukord oli tõsine ja elus püsimise võimalus vähenes iga hetkega. tänu Rai-neri ja andrese oskuslikule, kiirele ja julgele tegut-semisele suudeti päästa inimese elu.

PRIIT TOOMSALUElupäästja III klassi Medal

Nõo alevik, Tartumaa

6. juuni õhtul kuulis Priit toomsalu läbi oma kodu-akna kahtlast praksumist. Selgus, et umbes 150 m kaugusel asuva nõo valla sotsiaalmaja katusest on leegid väljas. Põleva maja juurde jooksnud Priit hakkas kohe otsima võimalusi majja sisenemiseks, sest seal võis olla inimesi. Üks sissepääsudest oli juba tules ning seetõttu ronis Priit majja tagaküljel oleva akna kaudu. Kõige tagumises ruumis istus naisterahvas ning Priidul õnnestus ta akna kaudu välja toimetada ja kaugemale viia. Kõhklemata sisenes Priit uuesti majja. nüüd juba suitsu sees liikudes tõi ta välja meesterahva, kes magas taga-toas. Päästemeeskondade saabumiseks oli Priit ära teinud kõige tähtsama – päästnud inimeste elud. tänu Priidu ennastsalgavale ja kiirele tegutsemise-le jäi ellu kaks inimest.

MART ROHTMETSElupäästja III klassi Medal

Tartu linn, Tartumaa

13. märtsil kutsuti tartu päästjad appi eRM-i ehi-tustööde platsil juhtunud õnnetusele. Kaevetöid teinud buldooser oli vajunud jääauku ning juht ei pääsenud kabiinist välja. Buldooser oli üleni vee all, vaid kabiini ülemisest osast paistis välja 10 cm katust. Juht oli kabiinis kinni olnud juba 15 minu-tit. Mart Rohtmets lähenes buldooserile ja püüdis avada kabiini ust, kuid see ei õnnestunud. Peale seda otsustas ta kabiini klaasi lõhkuda haamriga. Mart leidis buldooserijuhi, kelle toimetas buldoo-serist välja kuivale maale. Kannatanu oli alajahtu-nud ning ei suutnud liigutada. tänu Mardi kiirele mõtlemisele ja reageerimisele pääses meesterah-vas eluga.

NEEME-RAIN VELLESTEKALLE SILDElupäästja III klassi Medal

Prääma küla, Järvamaa

24. märtsi ennelõunal said Paide ja türi koman-dode päästjad häirekeskuselt teate, et Paide val-las Prääma külas põleb kahekorruselise puumaja veranda ja teisel korrusel olid ohus neli inimest. Päästjate saabudes olid hoone veranda, trepiko-da, osaliselt välissein ja katus leekides. Kuna oli teada, et ohus on inimesed, asuti hoonest väljas olevatelt inimestelt koguma infot, kas hoones võib olla veel inimesi ja saadi teada, et alumise korru-se ühes korteris oli vanem naisterahvas tulelõk-sus. Paide päästekomando päästjad neeme-Rain Velleste ja Kalle Sild purustasid esimese korruse akna, sisenesid suitsusukelduspaarina korterisse ja tõid suitsuga täitunud ruumist välja tulelõksu jäänud vanema naisterahva. Kannatanu oli suun-dunud välisukse juurde, kuid koridor oli leekides ja ta ei pääsenud välja. otsustava tegutsemise eest omistatakse neeme-Rainile ja Kallele elu-päästja III klassi Medal.

RAGNAR KIKASElupäästja III klassi Medal

Tartu linn, Tartumaa

28. juuni varahommikul teatati häirekeskusele, et tartus turu sillalt on emajõkke hüpanud inimene. Kohale sõitnud päästjad nägid tigutorni juures keset emajõge hulpivat meesterahvast, keda hoi-dis vee peal õhku täis kilejope. ta karjus appi ning vajus juba korduvalt vee alla. Pinnaltpääste varus-tusega Ragnar Kikas jooksis vette ning ujus hä-das oleva meheni. Ragnar jõudis viimasel hetkel uppujast kinni haarata ja ta kaldale vedada. Vette hüpanud meesterahva elu õnnestus päästa tänu Ragnar Kikase kiirele ja teadlikule tegutsemisele.

MARKO SOOLEPPJÜRI TURJAKASElupäästja III klassi Medal

Põltsamaa linn, Jõgevamaa

20. jaanuari hilisõhtul puhkes tulekahju Põltsa-maa linnas aasa tänaval asuvas elumajas. Suitsu-sukeldumisvarustuses Jüri turjakas koos Marko Soolepaga sisenesid põlevasse hoonesse. Peale kuue minutilist otsimist leiti leekides ja suitsu täis kõrvaltoast teadvuseta ja põletushaavadega mees-terahvas. Päästjad tõid kiiresti kannatanu välja ja andsid ta üle kiirabitöötajatele. Jüri ja Marko pro-fessionaalne tegutsemine kannatanu otsimisel ja tulekahju kustutamisel aitasid päästa mehe elu ja säästa maja suurematest kahjudest.

Heino Raidla

Ragnar Kikas

Aimar AnijärvRainis Kaljuvee

40


ta tuli andreil tuletõrjeredelil teha ohtlik manööver ja käed lahti lasta. Mõlemad päästetud saadi ma-jast välja ning kiirabi viis nad tervise kontrollimi-seks haiglasse.

ROMAN KOZLOVIGOR ŠMUTOVElupäästja III klassi Medal

Tallinna linn, Harjumaa

8. märtsil päästsid Kesklinna päästekomando päästjad Igor Šmutov ja Roman Kozlov tallinnas odra tänaval põlenud kahekorruselisest puuma-jast kaks naist. Maja teisel korrusel põlesid korte-rid ja kogu maja oli paksu suitsu täis. Igor ja Roman said ülesande majast inimeste otsimiseks ning nad sisenesid maja esimesele korrusele akna kaudu. esimeselt korruselt leidsid Igor ja Roman naise, kes ei suutnud paanika ja tiheda suitsu tõt-tu avada lukustatud välisust. Päästjad avasid ukse ning suunasid naise majast välja. Põlevas majas edasi liikudes leidsid Igor ja Roman voodist liiku-misvõimetu eaka naisterahva. Päästjad purusta-sid akna ning aitasid naise majast välja. edasi lii-kusid päästjad maja teisele korrusele, kus korterid põlesid lausleegiga ning trepikoda oli suitsu täis. Seejärel liikusid Igor ja Roman pööningule, kust tulekahju alguse sai ning lokaliseerisid põlengu.

ANDREI ORPONENElupäästja II klassi Medal


19. märtsil päästis Kesklinna päästekomando päästja andrei orponen tallinnas Jakobi tänaval põlevast puumajast ema ja lapse. tulekahjutea-de tuli kell 2.25 öösel. Kahekorruselises puuma-jas põles esimesel korrusel korter, kogu maja oli suitsu täis. andrei tegi koos teise päästjaga maja teisel korrusel tulekustutustöid, kui tuli info, et pööningukorrusel asub veel üks korter ning seal on kaks inimest lõksus. andrei läks kolmandale korrusele ning leidiski sealt eest naise ja kolme-aastase lapse. andrei andis lapsele oma hinga-misaparaadi ja viis ta läbi suitsu täis trepikoja õue. Pärast seda tuli ta majja tagasi ja aitas naisel samamoodi oma maski abil majast väljuda. Kiirabi viis ema ja lapse tervise kontrollimiseks haiglas-se. teiste majas olnud elanike tervist kontrollisid meedikud kohapeal. Paraku ei õnnestunud päästa esimesel korruse korteris olnud naise elu.

AARE SULGAARNE MÄGIPeadirektori tänukiri

Põlva linn, Põlvamaa

6. veebruari öösel oli puhkenud tulekahju Põlva linnas oja tänaval asuvas sotsiaalmajas. esime-sena kohale jõudnud politseipatrull nägi suitsu täis hoonet ja kuulis suitsuanduri sireeni. Suitsu tõttu ei olnud võimalik siseneda esimesele kor-rusele. Patrullpolitseinik aarne Mägi ja välijuht aare Sulg alustasid teisel korrusel olevate elanike äratamist. evakuatsioonitrepi kaudu päästsid nad maja teiselt korruselt kuus inimest. Üks päästetu oli ratastoolis ning tema alla toimetamine metal-list trepi kaudu oli eriti keeruline. tänu aarne ja aare meelekindlale tegevusele päästeti oja tänava sotsiaalmaja teiselt korruselt sinna suitsulõksu jäänud inimesed. n

JÜRI KARUSVALLO VINTERElupäästja III klassi Medal

Paide linn, Järvamaa

7. juulil toimus elumaja tulekahju Paide linnas Pikal tänaval, kus põles ühekorruseline mansard-korrusega viie korteriga puumaja. Päästjate saa-budes oli leek katusest väljas. esmase informat-siooni kohaselt võisid hoones olla inimesed ning teised eluhooned olid väga lähedal. Paide pääste-komando meeskonnavanem määras otsustavaks suunaks inimeste otsimise ning vajadusel pääst-mise esimeselt korruselt. Päästjad Jüri Karus ning Vallo Vinter sisenesid suitsuga täitunud majja ning alustasid võimalike kannatanute otsingutega. esi-mesel korrusel oli neli korterit ning kaks neist oli lukustatud. Päästjatel oli vaja suitsuses keskkon-nas ruumide kontrollimiseks uksed avada. Jõudes kolmandasse korterisse, leidsid päästjad 66aas-tase meesterahva, kes ei tahtnud korterist välju-da ning osutas päästjatele füüsilist vastupanu. Päästjad rahustasid kannatanu maha ning viisid ta hoonest välja, kus andsid ta üle kiirabile. Kannata-nu toodi põlevast hoonest välja päästemeeskon-na kohalesaabumisest alates nelja minuti jooksul. Päästetöödel sai kannatada Vallo kaitsevarustus ning päästja sai kerge vingumürgituse. tänu suit-susukeldumispaari Jüri ja Vallo väga kiirele, pro-fessionaalsele ning ennastsalgavale tegutsemi-sele päästeti 66aastase mehe elu ning päästjatele omistatakse elupäästja III klassi Medal.

ANDREI ZAPALOVElupäästja III klassi Medal

SERGEI MENKOVElupäästja II klassi Medal


24. mail päästsid Kesklinna päästekomando rüh-mapealik Sergei Menkov ja meeskonnavanem andrei Zapalov tallinnas Köleri tänaval põlenud

Andrei Orponen

Sergei Menkov

kolmekorruselise puumaja kolmandalt korruselt akna kaudu kaks inimest. tulekahju oli maja teise korruse korteris ning kolmandal korrusel asunud vanem meesterahvas ja naisterahvas ei pääsenud enam trepikoja kaudu majast välja. olukord oli eriti kriitiline, sest tulelõksu jäänud inimesed tulid küll maja akendele, kuid korrus allpool asuvast põle-vast korterist tõusis tihe suitsusammas ning ini-mesed olid akendel mürgise suitsu sees. Päästjad paigaldasid otsekohe kaks tõmbredelit ning Sergei ja andrei ronisid mööda redelit inimestele appi. Sergei tõi akna kaudu alla vanema meesterahva ning andrei päästis vanema naisterahva. andrei sai naise aknalt kätte nii, et esialgu oli päästetaval pea allapoole. Selleks, et inimene õigetpidi pööra-

TUNNUSTUS


41

1. Heinoraidla (II klassi medal) Ida Päästekeskus 2. svenarumäe(III klassi medal) Ida Päästekeskus 3. aimaranijärv(III klassi medal) Ida Prefektuuri korrakaitse-

büroo Rakvere Politsei- jaoskonna patrullteenistus

4. rainisKaljuvee (III klassi medal) Ida Prefektuuri korrakaitse-büroo Rakvere politsei- jaoskonna patrullteenistus

5. rainerlips(III klassi medal) Lõuna Päästekeskus 6. Priittoomsalu(III klassi medal) eraisik 7. ragnarKikas(III klassi medal) Lõuna Päästekeskus 8. markosoolepp(III klassi medal) Lõuna Päästekeskus 9. martrohtmets(III klassi medal) Lõuna Päästekeskus 10. jüriturjakas(III klassi medal) Lõuna Päästekeskus 11. andresKaarmäe(III klassi medal) Lõuna Päästekeskus 12. Neeme-rainVelleste (III klassi medal) Lääne Päästekeskus 13. Kalle sild (III klassi medal) Lääne Päästekeskus 14. jüriKarus(III klassi medal) Lääne Päästekeskus 15. ValloVinter(III klassi medal) Lääne Päästekeskus 16. andreiZapalov(III klassi medal) Põhja Päästekeskus 17. romanKozlov(III klassi medal) Põhja Päästekeskus 18. andreiorponen(II klassi medal) Põhja Päästekeskus 19. igorŠmutov(III klassi medal) Põhja Päästekeskus 20. sergeimenkov(II klassi medal) Põhja Päästekeskus

1. aaresulg PPa Lõuna prefektuuri Põlva politseijaoskond

2. aarnemägi PPa Lõuna prefektuuri Põlva politseijaoskond

3. EneKaju Päästeamet 4. VaikeHaavalaid Päästeamet

1. janeklass Sisekaitseakadeemia Päästekolledž

2. Vahur Allas Päästeameti Põhja pommigrupp

3. rainerasuküla Ida päästekeskus 4. Eikotammist Lääne päästekeskus

1. Kunotammearu Päästeamet, peadirektor

2. arnoPugonen Päästeamet 3. VassilHartšuk Põhja Päästekeskus 4. arneKana Lääne Päästekeskus

1. merletikk Politsei- ja Piirival-veameti korrakait-sepolitseiosakonna kriisireguleerimise büroo juhtivkorrakait-seametnik

2. indrekints Päästeamet 3. VygandasKurkulis Päästeamet 4. Priitlaaniste Siseministeeriumi

pääste- ja kriisiregulee-rimisosakonna juhataja

5. aarneKastemäe vabatahtlik päästja 6. aareErnes endine päästeteenistuja

1. marinaŠmite Häirekeskus 2. merjetamm Häirekeskus 3. reelikaEin Siseministeeriumi personalipoliitika nõunik 4. argolänik Päästeamet 5. avetoomel Päästeamet 6. martisiim Ida Päästekeskus 7. andrusPikas Ida Päästekeskus 8. lembitliiv vabatahtlik päästja 9. taunoKüngas Ida Päästekeskus 10. KarmenEiser Ida Päästekeskus 11. taunoKais Lõuna Päästekeskus 12. ErkoNugis Lõuna Päästekeskus 13. reneeElsting Lõuna Päästekeskus 14. FilimonKuznetsov Piirissaare vallavolikogu esimees 15. maitlillemaa Põhja Päästekeskus 16. alarVirks Põhja Päästekeskus 17. sergeiŠtšetin Põhja Päästekeskus 18. indrekammer Lääne Päästekeskus 19. andrusostrov Lääne Päästekeskus 20. aleksanderlaksberg endine päästeteenistuja 21. alaraaslepp Lääne Päästekeskus 22. aavoPulk Lääne Päästekeskus 23. margusVaher Märjamaa abivallavanem 24. janarKärner Lääne Päästekeskus

n Päästeteenistuse Kuldrist

n Päästeteenistuse Hõberist

n Päästeteenistuse Medal n Elupäästja Medal

n Peadirektori tänukirjad n Missioonimedalid

Hõberist : Priitlaaniste

Hõberist: aarneKastemäe

Hõberist: indrekints

Hõberist: merletikk

Kuldrist: Kuno Tammearu

Kuldrist: Arne Kana

Kuldrist: Arno Pugonen

Kuldrist: Vassil Hartšuk

TUNNUSTUS


Eesti Tuletõrjemuuseumi taassünd

Ulla Kaur,Kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist

Muuseumi juhataja Ivo Pauluse sõnul on juba nime vahetamine suur samm edasi. Nimi on mär-

giline sümbol, mis sisaldab endas kogu informatsiooni. „Eesti Tuletõrjemuuseu-mi nimi on lihtne ning annab selgelt edasi mõtte, mis muuseumiga on tegu. Kui riigis on olnud tuletõrje, peab olema ka tuletõrje-muuseum,“ kirjeldab taassünni mõistet Ivo.

Muuseumis töötab täna täiskohaga viis

inimest, kes on hetkel kõik seotud ulatusli-ku inventuuriga. Värskenduskuuri läbinud muusemis loetakse üle kõik museaalid, neid on kokku ligikaudu 60 000.

2014. aastal täieneb väljapanek Tallin-nas Raua 2 asuvas näitusesaalis muuseumi märgikogu näol. Muuseumi unistuseks on kasutusele võtta tuntud voolikutorn, kuhu on soov laiendada püsiekspositsioone. Plaanis on mõned rändnäitused ja muu-

Eesti Tuletõrjemuuseumi juhataja Ivo Paulus peab selle aasta 1. novembrit muuseumi taassünniks. Just sellel päeval sai Siseministeeriumi alla kuulunud Eesti Siseturvalisuse muuseumist taas Eesti Tuletõrjemuuseum ja nüüdseks on see Päästeameti osa.

seumisõprade ringi loomine, kus endised töötajad jagaks huvilistele oma teadmisi. Suvel avatakse muuseumi tuletõrjetehnika väljapanek Saku Operatiivteenistuste Kes-kuses Tammemäel. „Hetkel on see kõik veel tulevik, kuid teeme igapäevaselt kõva tööd, et muuseum oleks pritsumeeste ajaloole vääriline koht,“ võtab Ivo tulevikuplaanid lühidalt kokku.

Omaette teema on muuseumi masina-park, mis koosneb hetkel kahekümne kol-mest vanast tuletõrjeautost, millele on lähi-ajal tulemas lisa. Näiteks on hästi säilinud tuletõrje autotsistern PMG-1 aastast 1930, mis leiti punaarmee poolt taganemisel ma-hajäetuna Viljandi lähedalt ja mida eks-poneeriti kuni 1978. aastani Viljandimaal. Auto on sõidukorras, kuid vajab restauree-rimist, et oleks võimalik kasutada tema kõi-ki funktsioone.

Tulevikus soovib muuseum anda oma

42 AJALUGU


RUbRIIK 43

panuse ennetustöösse. Muuseumi külas-tavad õpilased ja lasteaedade lapsed saa-vad end sisse seada õppeklassis, kus neid ootavad huvitavad loengud ja õppefilmid. Paljud situatsioonolukorrad lahendatak-se mängude võtmes. Kogemus selleks on olemas – aluseks saab võtta „Tean Tulest“ projekti. Õppeklass sisustatakse nii, et va-jaduse korral saavad Päästeameti töötajad kasutada ruumi lastetoana.

Eesti Tuletõrjemuuseum tegutseb Raua 2 hoones ja näitusesaal on avatud etteteata-misel iga päev 9.00-17.00.

Pilk muuseumi ajalukkuEesti NSV Tuletõrjemuuseum asutati

30. oktoobril 1974. aastal, et popularisee-rida tuletõrjetegevust, uurida ja jäädvus-tada tuletõrje ajalugu ning tõhustada tule-ohutusalast selgitustööd. See oli esimene tuletõrjemuuseum NSV Liidus. Muuseum

asus tuletõrjehoones Vana-Viru 14, rahva seas tuntakse seda kohta ka vana pritsimaja nime all ning see on Viru väljakut kujunda-va ansambli üks vanemaid hooneid. 1872. aastal ehitatud ja tänapäevani suures osas peaaegu muutumatuna püsinud pritsimaja on vanim Eestis säilinud tuletõrjehoone.

1. jaanuaril 2003 moodustati Eesti Tule-tõrjemuuseum, mis jätkas tegutsemist samas hoones. Paraku lõpetas mittetulundusühing Tallinna Tuletõrjeühing, kelle omandusse hoone anti, Eesti Tuletõrjemuuseumiga pin-dade kasutamise lepingu 01.03.2007. Pääste-amet ulatas abistava käe ja osa museaalidest koliti Päästeameti majja aadressil Raua 2.

2007. aastal moodustati Siseministeeriu-mi initsiatiivil Eesti Siseturvalisuse Muu-seum, mis jäi tuletõrjemuuseumi õigus-järglaseks ja tegutses oma võimaluste piires Päästeameti hoones aadressil Raua 2, kus teisel korrusel avati väike väljapanek. n

1 Pritsimehed minevikust hoiavad Eesti Tuletõrjemuuseumil silma peal.

2 Praegu käib muuseumis igal nädalal mitu õpilaste ja lasteaialaste gruppi. Ivo loodab uute atraktsioonide abil huvi muuseumi vastu mitmekordistada.

3 Peagi saab muuseumi põnevatel vitriinidel uudistada ulatuslikku märgikogu, mis annab aimu tänaste ja varasemate põlvede pritsimeeste sumboolikast, väärtustest ja traditsioonidest.

43

3

2

1

44


AJALUGU

Muuseum ei ole pelgalt ajaloo talletamise koht

Kuigi tuletõrjemuuseumi peamised külastajad on Tallinna lasteaia- ja koolilapsed, käib siin üha sagedamini ka külalisi kaugemalt. Sel aastal on meie tuletõrjeajaloo pidepunkti väisanud juba külalised Soomest, Saksamaalt ja isegi Uus-Meremaalt, viimased ajaloohuvilised tulid detsembri alguses Venemaalt.

Muuseum ei ole pelgalt ajaloo tal-letamise koht, vaid sobiv paik ka uute tutvuste sõlmimiseks ja

teadmiste vahetamiseks. 4. detsembril Pe-terburist saabunud tuletõrjujad Aleksandr Zaharov ja Sergei Glazunov tutvusid lisaks muuseumile ka meie päästesüsteemiga ning tutvustasid ka enda kodumaa päästet.

Mehed töötavad päästjatena Peterburi kesklinnas asuvas seitsmendas üksuses, mis alles hiljuti tähistas 210. aasta juubelit. Ük-suse väljasõiduvalmiduses on kaks põhi-autot ja redel, valves korraga 16-17 meest. Ööpäevas on vahetusel keskmiselt 30-35 väljasõitu. Külalised rääkisid, et 60 suurt keskkomandot on Peterburis kindlasti, kel-lele allub hulk väiksemaid üksuseid ja tu-letõrje poste. Päris täpset komandode arvu

ei osanud nad siiski öelda - suurlinnadele omaselt on raske tõmmata piiri, kuskohast lõpeb linn ja algab linnastu. Lisaks on Pe-terburis olemas veidi kõrgema palgatase-mega munitsipaaltuletõrje.

Venemaal on tuletõrje siiani sõjaväesta-tud. Suurematel päästetöödel jookseb kä-suliin kindraliteni välja. Igas komandos on oma dispetšer, kes edastab keskusest tulnud väljasõidukorralduse ja peab oma üksuse-ga sidet, mis suuremal sündmusel muudab välistaabi loomise möödapääsmatuks ainu-üksi side koordineerimise pärast. Väljasõi-duastmeid on viis (tegelikult kuus, sest on olemas ka esimene kõrgendatud aste). Ra-porteerida tuleb lisaks rutiinsetele „kohal“, „luurel“, „lokaliseeritud“, „likvideeritud“ ülevaadetele veel esimese joa andmisest

ja lahtise põlengu likvideerimisest. Sarna-selt Eestile on Venemaal neli valvevahetust 24-tunniste valvevahetustega.

Lisaks muuseumile vaatasid kolleegid Venemaalt Kesklinna komando päästeteh-nikat. Eesti päästesüsteemi tutvustas III valvevahetuse vanemoperatiivkorrapidaja Vitali Sipretti. Läbi käidi päästevaldkond üldiselt, Kesklinna komando päästetehni-ka, päästeautod, raadioside, staatussõnu-mid ning juttu oleks jätkunud kauemakski kui mitte pärast kahte ja poolt tundi kan-natlikku ootamist poleks kolleegide kaasad häälekat protesti avaldama hakanud. Igal juhul jäid külalised väga rahule, kutsuti vastukülaskäigule juba jaanuaris ja lubati suve poole uuesti suurema seltskonnaga tagasi tulla. Seekord juba ilma naisteta. n

Ivo Paulus, Eesti Tuletõrjemuuseumi juhataja


SPORT 45

25.-26. juunil rakvere linnastaadionil toimunud eesti meistrivõistlused tuletõrjespordis võitis meeste arvestu-ses lõuna päästekeskuse koondvõistkond, teiseks tuli ida päästekeskuse ja kolmandaks pärnumaa võistkond.

noorte arvestuses olid tublimad pärnumaa, seejärel lõuna päästekeskuse võistkond ning viimasel auhinnalisel kohal järvamaa.

lisaks kutselistele päästjatele osalesid meistrivõistlus-tel noored ja naised ning mootorpumba harjutuses osalesid ka vabatahtlikud raplamaalt. Kolmest naiskonnast oli moo-torpumbaga hargnemises parim laukna võistkond.

Tuletõrjespordis olid võistlusaladeks konksredeliga ro-nimine, 100 meetri takistusriba läbimine, 4x100 meetri tu-letõrje-teatejooks ja võistlushargnemine mootorpumbaga.

Samal ajal toimunud Eliitkomandomõõduvõtmise pani kinni Kuressaare päästekomando võistkond, teiseks tuli nõmme päästekomando ja kolmanda koha sai eelmise aasta võitja viljandi päästekomando.

Kokku võistles eliitkomando 2013 tiitli nimel 12 väga tugevat päästekomandot üle eesti. Mõõtu võeti praktilistes ülesannetes, mis on sarnased päästjatel iga päev ettetu-levatele olukordadele. eritehnikat kasutades tuli päästa inimesi nii liiklusavariist kui hoone tulekahjust. Testiti ka päästjate erialaseid teadmisi ning riietumise ja hingamis-aparaati lülitumise kiirust.

„Sel aastal oli uudne see, et lisasime eliitkomando võist-lustele situatsiooni lahendamise ülesande meeskonnava-nematele. Samuti said autojuhid üksteiselt individuaalselt mõõtu võtta – arvestati riietumise ja hingamisaparaati lülitumise kiirust, teadmiste testi ja autojuhi testi ning vi-gursõiduoskust,“ võttis võistluste peakorraldaja Tarmo Te-rep kokku eliitkomando 2013 erinevused võrreldes eelmise aasta mõõduvõtuga.

eliitkomando võistlusi peeti tänavu kuuendat korda. varem on selle tiitli pälvinud rakvere, kahel korral nõmme, Kuressaare ja eelmisel aastal viljandi päästekomando. eliit-komando kohta saad pikemalt lugeda lk 6-7. n

Noorte MM-ilt Eesti poistele hõbe ja pronks!7.-9. augustini Venemaal Po-dolskis toimunud neljandatel noorte maailmameistrivõist-lustel saavutasid Eesti koon-dise noorsportlased ülitihe-das konkurentsis 100 meetri takistusjooksus medalikohad – Mihkel Holzmann tuli C-klassis hõbemedalile ja Gert Valdsalu võitles A-klas-sis välja pronksi.

Mõlemad noored püstitasid ühtlasi 100 meetri takistusjooksus uued Eesti rekordid. Mihkli nimel on nüüd uus rekordaeg 18,24 ning Gerdil uus Eesti tippmark 16,0.

Konksredeliga ronimises saavutas Lembit Laks individuaalarvestu-ses 5. ja Gert Valdsalu 6. koha. 4x100 meetri teatejooksus said meie poisid 6. koha ning mootorpumbast hargnemises võeti 7. koht. Koond-arvestuses tuli noorte maailmameistriks Tšehhi, Eesti jäi seitsmendaks.

Noorte maailmameistrivõistlustel osalesid lisaks Eestile ka Kasahs-tan, Läti, Tšehhi, Venemaa, Valgevene ja Ukraina. n

Eesti meistrid tuletõrjespordis tulevad Lõuna-Eestist

2014. aastal tähistab Eesti tuletõrjesport 85. aastapäevaMart Haljaste

2014. aastal toimub leedus 39. Balti Matš. võimalik, et muu-tub võistluste formaat, aga nii või teistpidi selgitatakse välja Baltimaade parimad tuletõrjesportlased. Samuti on toimumas v maailmameistrivõistlused noortele Tšehhi vabariigis ning X maailmameistrivõistlused Kasahstani vabariigis.

Arvatavasti lisandub võistlusprogrammi ka naiste MM. ees-tis on naised juba pikalt võistelnud nii pritsu karika etappidel kui ka eesti meistrivõistlustel, nii et päris tühjalt kohalt alus-tada ei tule.

Üks eesmärk on täiendada ja laiendada tuletõrjesporti uute võistlusaladega ning seeläbi kaasata rohkem huvilisi tegelema selle raske ja huvitava spordialaga. See aitaks mõjutada tubli-sid ja hakkajaid noori, et nad valiksid päästetöötaja ameti oma elukutseks.

100 meetri takistusribas käis kõigis võistlusklassides tihe rebimine.

See hõbedane iludus riputati kaela Mihkel Holzmannile Eesti rekordi

väärilise tulemuse eest 100 meetri takistusriba läbimises.

Kõigi võistluste täielike tulemustega saad tutvuda Päästeameti kodulehel:

http://www.rescue.ee/tuletorjesport-2013

46


SPORT

Pritsumehe võistluse võitis teist aastat järjest Alor Kasepõld, Kõrghoone kuningaks pärjati Siim Rikolas25. septembril Tallinnas politsei pargis toimunud pritsumehe võistluse võitis teist aastat järjest Alor Kasepõld Tõrva päästekomandost. Samal ajal Swis-otellis peetud Kõrghoone Kuninga tiitli võitis Siim rikolas rakvere päästekomandost.

pritsumehe võistluse raames katsuti jõudu neljas harjutuses: takistusriba, voolikuharjutus ja kombineeritud harjutus, arvesse läks ka kõrghoone jooksul saadud tulemus. individuaalarvestuse võit-jaks osutus Alor Kasepõld Tõrva päästekomandost ajaga 11 minutit 35,7 sekundit. võistkondlikult oli parim Tõrva päästekomando meeskond koguajaga 39 minutit 19,2 sekundit.

Kõrghoone kuninga tiitliga pärjatud Siim riko-las tõusis ligi 22-kilogrammise päästevarustusega Swisotelli 30. korrusele ajaga 3 minutit 58,6 sekun-dit. jooksu paremuselt teise aja saavutas leedu-lane laurynas urbonavicius ajaga 4 minutit 10,3 sekundit ning kolmandaks tuli ajaga 4 minutit 13, 2 sekundit imre Tiitsaar Assaku päästekomandost.

võistkondlikus arvestuses tunnistati parimaks Õhuväe lennubaas koguajaga 24 minutit 39,5 se-

Balti Matši üldvõidu võttis Läti koondis, Eesti tuli teiseksrakveres toimunud 38ndatel Baltimaade tu-letõrjespordi meistrivõistlustel võttis võist-kondlikus üldarvestuses esikoha läti koondis 13 punktiga, teine oli eesti 16 ning kolmas leedu samuti 16 punktiga.

noorte võistkondlikus arvestuses oli eesti teine ning meeste võistkondlikus arvestuses kolmas. eesti noored esinesid väga tublilt mitmel alal. Mootorpumbast hargnemises võeti võit noorte eesti rekordi väärilise ajaga 21,38, edestades lätlasi kahe ning leedukaid tervelt kaheksa sekundiga. 4x100 meetri tea-tejooksus jäid meie noored ajaga 63,22 napi sekundiga lätlaste järel teiseks, leedukad pi-did leppima kolmanda kohaga.

eraldi võib noortest välja tuua Gert vald-salu, kes võitis A-grupi konksredeliga roni-mise ajaga 11,30, edestades teiseks jäänud leedukat renaldas Bernotast ligi pooleteist sekundiga ning jäädes oma klassi Balti Matši rekordile alla vaid 0,01 sekundiga. Gert võitis ka 100 meetri takistusjooksu ajaga 16,78, ol-les kiirem ka kõigist meeste arvestuses võis-telnud kaasmaalastest.

Samuti oli väga tubli Kaarel Siimut, kes saavutas kuni 16-aastaste noorte seas 100 meetri takistusjooksus teise koha ning konksredeliga ronimises võidu ajaga 8,02. Kaarel oli võiduga rahul, kuid nentis, et konk-sus jäi isiklikust tippmargist seekord umbes 0,2 sekundit puudu. n

MP-s uus Eesti rekordMootorpumbast hargnemises pustitasid meie mehed uue Eesti rekordi 29,52, mis oli mõne minuti jooksul ka Balti Matši uus tippmark. Läti mehed meil kaua aupaistet nautida ei lasknud ning tegid peagi uueks matši rekordiks 27,77, võttes uhtlasi alavõidu. Leedu meeste mõlemad katsed ebaõnnestusid ning nad kaotasid võitjale ligi 9 sekundiga. n

kundit. Kõrghoone kuninga tiitlit püüdis ka 16 naist, neist parim oli jana Sampetova ajaga 6 minutit 25 sekundit.

Kokku osales kõrghoone kuninga jooksul rekor-diliselt 138 võistlejat. Pritsumehe võistlusel osales 33 võistlejat, ka seda oli rohkem kui eelmistel aas-tatel. Kõrghoone kuninga trepijooksu korraldati tä-navu 14. korda ning Pritsumehe võistlust 15. korda. Esimene Kõrghoone kuninga võistlus peeti 2000. aastal Sokos Hotel Virus. n

Mootorpumbast hargnemises

pustitasid meie mehed uue Eesti

rekordi 29,52.

Siim Rikolas oli uks väheseid, kes suutis 22-kilogrammise varustusekoorma all tõusta Swissotelli 30. korrusele kiiremini kui 4 minutiga.


SPORT 47

TULEOHUTUSE SEADUSE KÄSIRAAMAT Martin Lambing, Priit Laaniste, Eneken Kost.

tallinn:sisekaitseakadeemia,2013

asukoht: SKa raamatukogu, SKa PPK raamatukogu, SKa

PPK Paikuse kooli raamatukogu, SKa päästekolledži päästekooli raamatukogu.Raamatu eesmärk on tagada parem õigusselgus seadu-ses sätestatud kohustuste mõistmiseks ja järgimiseks, selgitada tuleohutusnõuete rikkumise korral riikliku järelevalve olemust ja vastutust ning aidata kaasa seaduse paremale rakendamisele praktikas. Väljaandes kirjutatakse põhjalikumalt lahti tuleohutusnõuete sisu ning antakse praktilisi näiteid ja soovitusi, kuidas nõudeid rakendada ja järgida.

UUDISKIRJANDUS SISEKAITSEAKADEEMIA RAAMATUKOGUDES

Sisekaitseakadeemia raamatukogu• kodulehekülg–www.sisekaitse.ee/raamatukogu• uudiskirjandus–riksweb.sisekaitse.ee• e-raamatud–www.sisekaitse.ee/e-raamatukogu• müügilolevadtrükised–www.sisekaitse.ee/muugil-olevad-trukised

alates 1.11. 2013 kehtib uus SKa raamatukogu kasutuskord, mille kohaselt on koostööpartnerite töötajatel võimalik laenutada teavikuid tähtajaga 100 päeva varasema 61 päeva asemel.

Vaata uudiskirjandust: http://riksweb.sisekaitse.ee/index.asp?action=119&reftype=1

HELSINGIN PELASTUSLAITOKSEN KOULUTUSTOIMINTA 1972 – 2012 Tumelius, Teemu

Helsinki:HelsinginKaupunginPelastuslaitos,2012

asukoht: SKa raamatukogu.Helsingin Kaupungin Pelatuslaitos on Soome ja kogu Põhjamaade üks vanimaid asutusi, mis on olnud suunanäitaja tuletõrje- ja päästeteenistusalal juba 40 aastat. Igapäevaselt ollakse seotud rahvusvaheliste missioonidega, et aidata kaasa hädaolukordade ennetamisele nii maal, merel kui õhus.

METEOROLOOGIA jürisaar,milvi

tartu:Eestilennuakadeemia,2011

asukoht: SKa raamatukogu, SKa

päästekolledži päästekooli raamatukogu.Raamatus käsitletakse meteoroloogia põhitõdesid: maa atmosfäär, meteoroloogilised vaatlused, õhu liikumine, õhumassid, õhumasse liikuma panevad jõud – tuul, tsüklonid, antitsüklonid, frondid. Sobilik täiendmaterjal nii lennundustöötajatele kui tuletõrjujatele.

Pritsu karikasari – tihe rebimine kuni viimase etapiniViie-etapilisena toimunud Pritsu karikasarja võitis meeste arvestuses napi ühepunktilise eduga Marek Kaldmäe, teiseks tuli Mario Pa-justik ning kolmandaks Siim Kaaver.

noortele jagati karikaid neljas vanuse-grupis: a-grupis oli paremusjärjestus Gert Valdsalu, Lembit Laks, Risto Kahre; B-grupis Kaarel Siimut, Keit Sikk, Kris eeskivi; C-gru-pis artur Vodi, Joonas Laks ja Risto Laas ning kõige nooremas, D-grupis Martin Sild, Mar-kus Liiva ja Jürgen Siim.

naiste koondarvestuses võitis Pritsu ka-rika Maret Kaldmäe, teiseks tuli Kristi Kahro ja kolmandaks Liina Laks. tütarlaste arves-tuses oli parim Krete Kaasik, talle järgnesid ello Heiskonen ja Carmen Rääk.

Karikasarjas püstitas Kaarel Siimut B-grupi 100-meetri takistusjooksus uue eesti rekordi 17,1 sekundit. n

Eesti tuletõrjesportlased võitsid MM-il hõbedaEesti tuletõrjesportlased võitsid oktoobri alguses Lõuna-Koreas toimunud tuletõrje-spordi maailmameistrivõistlustel hargnemises mootorpumbaga hõbemedali. Üldarves-tuses saavutati tubli kuues koht.

Eesti koondis tuli hõbedale uue Eesti rekordiga 28,96 sekundit. Mootorpumba võistkonda kuulusid Margo Tammepõld, Andro Oviir, Marek Kaldmäe, Ragnar Lai, Timo Laks, Lembit Laks ja Gert Valdsalu. Tegu on Eesti koondise esimese hõbemedaliga tuletõrjes-pordi maailmameistrivõistluste ajaloos.

Koondisesse kuulusid ka Siim Kaaver ja Kaarel Siimut ning koondist treenisid Ülo Laks ja Aivar Lai. Lisaks hargnemisele mootorpumbaga võisteldi konks-redeliga ronimises õppetorni nel-jandale korrusele, 100m takistus-riba läbimises ja 4x100m tuletõrje teatejooksus.

Tuletõrjespordi maailmameist-rivõistlused toimusid 1.-5. ok-toobrini Lõuna-Koreas, võistlustel osalesid kümne riigi koondised n

Eesti koondis pärast rekordilist sooritust mootorpumbast hargnemises Lõuna-Koreas

toimunud MMil.

häire 112 - 1/2014

Documents