hajanergia tootmine digitaliseeritud võrkudes aine laboritööde ......3) avame menüüst id...
TRANSCRIPT
Valminud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmi toel
Hajanergia tootmine digitaliseeritud võrkudes aine laboritööde juhend
Koostaja: Karl Kull
2
2019 Tallinn
Sisukord
1 Eessõna ............................................................................................................................................. 3
2 EnergyPRO tarkvara võimalused ...................................................................................................... 4
3 EnergyPRO energiamajanduse ülesannete üldkirjeldus .................................................................. 5
3.1 Ülesanne 1 ................................................................................................................................ 5
3.1.1 Ülesande 1 lähteandmed ................................................................................................. 5
3.2 Ülesanne 2 ................................................................................................................................ 6
3.2.1 Ülesande 2 lähteandmed ................................................................................................. 7
3.3 Ülesanne 3 ................................................................................................................................ 8
3.3.1 Ülesande 3 lähteandmed ................................................................................................. 8
3.4 Ülesanne 4 .............................................................................................................................. 10
3.4.1 Ülesande 4 lähteandmed ............................................................................................... 10
4 EnergyPRO 4 Laboritöö samm-sammu haaval juhendmaterjal ..................................................... 12
5 Nõuded aruande vormistamisele ................................................................................................... 17
6 Elektrilevi SCADA innovatsioonilabori ülesande üldkirjeldus......................................................... 19
7 SCADA laboritöö samm-sammu haaval juhendmaterjal ................................................................ 20
3
1 Eessõna
Käesolev abimaterjal on koostatud õppeaine „Hajaenergeetika tootmine digitaliseeritud võrkudes“
laboratoorsete tööde läbiviimise jaoks. Materjal on valminud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT
Akadeemia programmi toel.
4
2 EnergyPRO tarkvara võimalused
EnergyPRO on üks paindlikumaid modelleerimise tarkvarasid, kus toimub energiamajanduslik
optimeerimine vastavalt tehnilistele lahendustele ning parameetritele. EnergyPro tarkvaras on
võimalik sisenditena rakendada hästi tuntud tehnoloogiaid, alustades põlevkivijaamadest ning
lõpetades uudseimate taastuvenergiatehnoloogiatega.
EnergyPRO rakendusega on võimalik modelleerida, optimeerida ja analüüsida energiatootmisüksusi
eksisteerivates süsteemides või planeeritavates projektides. Tarkvara optimeerib jaamade talitust
vastavalt sisestatud ilmastiku tingimustele, jaamade tehnilistele võimekustele, käidukuludele,
kütusehindadele, aktsiisidele, toetustele jne.
EnergyPRO võimaldab :
Leida energiatootmisüksuse optimaalse talituse
Analüüsida investeeringu majanduslikku tasuvust
Leida tööstusliku koostootmise võimalusi
Simuleerida elektrijaama osalemist erinevatel elektriturgudel
Analüüsida erinevate elektrijaamade omavahelisi interaktsioone
5
3 EnergyPRO energiamajanduse ülesannete üldkirjeldus
Soojuselektrijaama (SEJ), koostootmisjaama (CHP), tuuleelektrijaama ja päikeseelektrijaamatöö
simuleerimine EnergyPRO tarkvara abil, tasuvusarvutuste teostamine, tulemuste analüüsimine ning
järelduste tegemine.
Tööde järel koostatakse laboratoorsete tööde aruanne iga praktikumi töö kohta, mida kaitstakse pärast
kõikide praktikumide läbimist.
Aruandes peavad olema:
Tiitelleht
Sissejuhatus ja töö kirjeldus
SEJ simulatsiooni skeem koos kirjeldusega.
EnergyPRO elektrienergia tootmise-tarbimise graafikud SEJ stsenaariumi korral koos
koormuskestvuskõveraga.
Tasuvusarvutused SEJ investeeringukulude, rahavoogude prognoosi, tasuvusaja ning
kapitalitootlikkuse kohta.
CHP simulatsiooni skeem koos kirjeldusega.
EnergyPRO soojus- ja elektrienergia tootmise-tarbimise graafikud CHP stsenaariumi korral
koos koormuskestvuskõveratega.
Tasuvusarvutused CHP investeeringukulude, rahavoogude prognoosi, tasuvusaja ning
kapitalitootlikkuse kohta.
Töö tulemuste analüüs, kokkuvõte ja järeldused.
3.1 Ülesanne 1
Antud laboratoorse töö eesmärk on simuleerida EnergyPRO tarkvara abil Eesti elektrienergia tarbimist
ning dimensioneerida elektrijaamade summaarne väljundvõimsus, võttes aluseks elektrienergia
tarbimine, mis proovitakse katta SEJ toodanguga.
Lisaks tootmise-tarbimise simuleerimisele on antud töö eesmärk hinnata elektrijaama
investeeringukulusid ja tasuvusaega. Selle jaoks leitakse simulatsiooni tulemustest saadud
elektrijaamade nimivõimsuste põhjal jaamade investeeringukulu, aastased rahavood ning arvutatakse
jaama eluiga arvesse võttes investeeringu tasuvusaeg ja kapitalitootlikkus.
3.1.1 Ülesande 1 lähteandmed
Tarbimise modelleerimiseks siesetatakse EnergyPRO tarkvarasse aegread Eesti viimase täisaasta
tunnipõhise tarbimise kohta, mis on saadud Nord Pool Spoti koduleheküljelt.
6
Elektrijaamade summaarseks võimsuseks tuleb valida Eesti kõikide elektrijaamade summaarne
installeeritud võimsus. Andmed on võimalik saada Statistikaameti andmebaasidest. SEJ puhul
kasutatakse kütusena põlevkivi.
Tabel 1 Ülesande 1 mudeli sisendite näide
Sisend Väärtus
Üldised sisendid
Elektrienergia tarbimise aasta 2013
Elektrienergia tarbimine 8300 GWh
Kadu 10%
Elektrijaamade summaarne võimsus 2000 MWel
Energiabloki sisendid
Energiabloki võimsus 300 MWel
Energiabloki kogukasutegur 35%
Energiabloki miinimumkoormus 30%
Põlevkivi kütteväärtus 3 kWh/kg
Investeeringukulu 2133 [€/kW]
Kütusehind 15,15 [€/t]
Hoolduskulu 78 [€/kW/aastas]
Elektrienergia müügihind 43,14 [€/MWh]
3.2 Ülesanne 2
Antud laboratoorse töö eesmärk on simuleerida EnergyPRO tarkvara abil Eesti soojus- ja elektrienergia
tarbimist ning dimensioneerida elektrijaamade summaarne väljundvõimsus, võttes aluseks
elektrienergia tarbimine, mis kaetakse koostootmisjaamade toodanguga.
Lisaks tootmise-tarbimise simuleerimisele on antud töö eesmärk hinnata elektrijaama
investeeringukulusid ja tasuvusaega. Selle jaoks leitakse simulatsiooni tulemustest saadud
elektrijaamade nimivõimsuste põhjal jaamade investeeringukulu, aastased rahavood ning arvutatakse
jaama eluiga arvesse võttes investeeringu tasuvusaeg ja kapitalitootlikkus.
7
3.2.1 Ülesande 2 lähteandmed
Tarbimise modelleerimiseks siesetatakse EnergyPRO tarkvarasse aegread Eesti viimase täisaasta
tunnipõhise tarbimise kohta, mis on saadud Nord Pool Spoti koduleheküljelt.
Soojusenergia tarbimiseks võetakse viimase aasta Eesti soojustarbimine vastavalt Statistikaameti
andmetele. Ülesande puhul tehakse lihtsustus ning eeldatakse, et kaod moodustavad 10%.
Soojusenergia tarbimisandmete sisestamisel simulatsioonis palun järgida, et kütteperiood on
vahemikus 15. September- 15.mai ning 10% nendest tarbimisest välisõhu temperatuurist ei sõltu
(soojus kulub tarbeveele).
Elektrijaamade summaarseks võimsuseks tuleb valida Eesti kõikide elektrijaamade summaarne
installeeritud võimsus. Andmed on võimalik saada Statistikaameti andmebaasidest. CHP puhul
kasutatakse kütusena vabalt valituna hakkepuitu, maagaasi, biogaasi või prügikütust.
Tabel 2 Ülesande 2 mudeli sisendite näide
Sisend Väärtus
Üldised sisendid
Soojusenergia tarbimine 8090 GWh
Temperatuurist sõltumatu soojusenergia tarbimine
10%
Elektrienergia tarbimine 8300 GWh
Kadu 10%
Elektrijaamade summaarne võimsus 2000 MWel
Energiabloki sisendid
Energiabloki võimsus 190 MWel
764 MWheat
Energiabloki kogukasutegur 67%
Energiabloki miinimumkoormus 30%
Hakkepuidu kütteväärtus 3,79* kWh/kg
Investeeringukulu 2953 [€/kW]
Kütusehind 34 [€/t]
Hoolduskulu 103 [€/kW/aastas]
Soojusenergia müügihind 33,06
Elektrienergia müügihind 43,14 [€/MWh]
8
3.3 Ülesanne 3
Antud laboratoorse töö eesmärk on simuleerida EnergyPRO tarkvara abil Eesti elektrienergia tarbimist
ning dimensioneerida elektrijaamade summaarne väljundvõimsus, võttes aluseks elektrienergia
tarbimine, mis kaetakse tuulegeneraatorite toodanguga.
Lisaks tootmise-tarbimise simuleerimisele on antud töö eesmärk hinnata elektrijaama
investeeringukulusid ja tasuvusaega. Selle jaoks leitakse simulatsiooni tulemustest saadud
elektrijaamade nimivõimsuste põhjal jaamade investeeringukulu, aastased rahavood ning arvutatakse
jaama eluiga arvesse võttes investeeringu tasuvusaeg ja kapitalitootlikkus.
3.3.1 Ülesande 3 lähteandmed
Tarbimise modelleerimiseks siesetatakse EnergyPRO tarkvarasse aegread Eesti viimase täisaasta
tunnipõhise tarbimise kohta, mis on saadud Nord Pool Spoti koduleheküljelt.
Elektrijaamade summaarseks võimsuseks tuleb valida Eesti kõikide elektrijaamade summaarne
installeeritud võimsus. Andmed on võimalik saada Statistikaameti andmebaasidest.
Tuulenergia toodangu arvutamiseks võib valida juhusliku Eesti piirkonna ning konkreetse maa-ala
tuulega seondvuad parameetrid saab võtta loengus käsitletud Ain Kulli tuuleatlasest.
Tuulikute tuulekiiruse ja võimsuse karakteristikud tuleb leida tuulegeneraatorite tootjate avalikest
materjalidest või teaduskirjandusest. Saadud informatsioon tuleb skaleerida summaarse
installeeritud võimsuse järgi.
Lisaks müügist saadud tuludele, on võimalik iga toodetud ja võrku müüdud energiaühiku eest saada
taastuvenergia toetust, mis on 53,7 €/MWh. Võimaluse korral võib rakendada ka statistikamüügi
ning enampakkumise loogikat, mis on Euroopas laialdaselt rakendatud praktika energeetikas.
9
Tabel 3 Ülesande 3 mudeli sisendite näide
Sisend Väärtus
Üldised sisendid
Elektrienergia tarbimine 8300 GWh
Kadu 10%
Elektrijaamade summaarne võimsus 2000 MWel
Tuulepargi sisendid
Hellmanni eksponent 0,16
Rummu kõrgus 75 m
Tuule mõõtmiskiirus 16 m
Tuulepargi võimsuse karakteristikud
0 [m/s] 0 MW
2 [m/s] 0 MW
5 [m/s] 100 MW
7 [m/s] 667 MW
10 [m/s] 1334 MW
12 [m/s] 1867 MW
15 [m/s] 2001 MW
20 [m/s] 2001 MW
25 [m/s] 0 MW
Majanduslikud sisendid
Investeeringukulu 1400 [€/kW]
Hoolduskulu 17 [€/kW/aastas]
Elektrienergia müügihind 43 [€/MWh]
Programmi jooksutamisel on vajalik pöörata olulist tähelepanu nii ületootmise kui puuduliku tootmise
osas. Aruandesse kirjeldada plusse ja miinuseid tootmispiisavuse seisukohas, kui kasutada süsteemis
monotüüpseid taastuvenegia lahendusi.
10
3.4 Ülesanne 4
Antud laboratoorse töö eesmärk on simuleerida EnergyPRO tarkvara abil Eesti elektrienergia tarbimist
ning dimensioneerida elektrijaamade summaarne väljundvõimsus, võttes aluseks elektrienergia
tarbimine, mis kaetakse tuulegeneraatorite toodanguga.
Lisaks tootmise-tarbimise simuleerimisele on antud töö eesmärk hinnata elektrijaama
investeeringukulusid ja tasuvusaega. Selle jaoks leitakse simulatsiooni tulemustest saadud
elektrijaamade nimivõimsuste põhjal jaamade investeeringukulu, aastased rahavood ning arvutatakse
jaama eluiga arvesse võttes investeeringu tasuvusaeg ja kapitalitootlikkus.
3.4.1 Ülesande 4 lähteandmed
Tarbimise modelleerimiseks siesetatakse EnergyPRO tarkvarasse aegread Eesti viimase täisaasta
tunnipõhise tarbimise kohta, mis on saadud Nord Pool Spoti koduleheküljelt.
Elektrijaamade summaarseks võimsuseks tuleb valida Eesti kõikide elektrijaamade summaarne
installeeritud võimsus. Andmed on võimalik saada Statistikaameti andmebaasidest.
Päikeseenergia toodangu arvutamiseks võib valida juhusliku Eesti piirkonna ning konkreetse maa-
ala tuulega seondvuad parameetrid saab võtta loengus käsitletud PVGis veebilehet või EnergyPRO
andmebaasidest.
Päikeseelektrijaamade karakteristikud tuleb leida tootjate avalikest materjalidest või
teaduskirjandusest. Saadud informatsioon tuleb skaleerida summaarse installeeritud võimsuse
järgi.
Lisaks müügist saadud tuludele, on võimalik iga toodetud ja võrku müüdud energiaühiku eest saada
taastuvenergia toetust, mis on 53,7 €/MWh. Võimaluse korral võib rakendada ka statistikamüügi
ning enampakkumise loogikat, mis on Euroopas laialdaselt rakendatud praktika energeetikas.
11
Tabel 4 Ülesande 4 mudeli sisendite näide
Sisend Väärtus
Üldised sisendid
Elektrienergia tarbimine 8300 GWh
Kadu 10%
Elektrijaamade summaarne võimsus 2000 MWel
Päikesepaneeli sisendid
Nimivõimsus 245 W
Temperatuurikoefitsent -0,45
NOCT 46 °C
Kadu 10%
Majanduslikud sisendid
Investeeringukulu 1300 [€/kW]
Hoolduskulu 34 [€/kW/aastas]
Elektrienergia müügihind 43 [€/MWh]
12
4 EnergyPRO 4 Laboritöö samm-sammu haaval juhendmaterjal
1) Kõigepealt tuleb salvestame uus fail kindlasse asukohta.
2) Avame menüüst ID „Project identification“ ning täidame hüpikakna lahtrid:
- Project identification: projekti nimi (SEJ, CHP)
- Select calculation module – valime FINANCE
3) Avame menüüst ID „External conditions“ ning täidame hüpikakna lahtrid:
- Planning periood: 01.01.2019-01.01.2020
- Years to be planned: 1
- Holidays : No holidays
- NB! Tuleb jälgida,, et ajatsooniks on määratud UTC +02:00
4) Ilma parameetrite sisestamine:
- Avame External conditions - > Time series;
Name: Eesti ilm /Estonian Weather
Symbol: T
Unit: C
- a ) Laeme EMHI ilmastiku andmed
- b ) Kasutame EnergyPro4 andmeid
c) Andmed juhendajalt
- Tühjendada aegseeria näidisrida
- Kopeeri andmed Excelist EnergyPro4 aegseeriasse
NB! Oluline on jälgida, et tundide tulp on seadistatud „hh:mm:ss“ vormi;
5) Kütusega seonduavate parameetrite sisteamine:
Valime ülemiselt juhtmenüült „+“ nupu ja seejärel valida „Fuel“
SEJ puhul:
- Name: Põlevkivi
- Unit: t
- Heat value: 3 MWh/t
CHP puhul:
13
- Name: Puiduhake
- Unit: t
- Heat value: 3,79 MWh/t
6) Tarbimise sisestamine (Sooja):
Valime ülemisest menüüst „+“ nupu ja seejärel valida „Demand“
- Name: Eesti soojuse tarbimine
- Üldiselt on periood juba määratud
- Tarbimine: 8 098 GWh NB! Oluline on jälgida sisestatavaid ühikuid.
- Demand depends on external conditions: √
- Dependent fraction: 90%
- Restricted season for dependent demand (dd:mm) √ : 15-09 -15-05
- Reference temperature: 17
- Symbol for ambient temperatuures: T
7) Tarbimise sisestamine (Elekter):
Valime ülemisest menüüst „+“ nupu ja seejärel valime „Demand“
- Name: Eesti elektritarve
- Symbol: NPSEE
- Unit: €/MWh
- Time series
- a) Laeme NPS hinna andmefaili.
- b) Fail juhendajalt
- NB! Kustutada ära teiste riikide tulbad;
- Seadistada tundide tulp „hh:mm:ss“ järgi;
- Tühjendada aegseeria näidisrida
- Kopeeri andmed Excelist EnergyPro4 aegseeriasse.
8) Kaoenergia sisestamine
Lisame ülemisest menüüst veel ühe „Demand“ aegrea
- Name: Kadu
- Fixed – üldiselt on periood juba määratud
14
- Tarbimine: 908 GWh NB! Jälgida ühikuid
- Demand depends on external conditions √
- Dependent fraction: 90%
- Restricted season for dependent demand (dd:mm) √ : 15-09 -15-05
- Reference temperature: 17
- Symbol for ambient temperatuures: T
9) Elektrijaamade sisestamine:
Valime ülemisest menüüst „+“ nupu ja valime „Demand – Energy Conversion Unit – CHP“
- Name: CHP „number“ – kokku tuleb 7 jaama
- Production unit type: CHP (olenemata tüübist)
- Fuel: Põlevkivi
- Power Unit: MW
- Heat/ Elec. Power vastavalt tabelile:
SEJ jaoks:
MAX. Fuel: 857,14; Heat: 0,0; Elec. Power: 300
MIN. Fuel: 257,13; Heat: 0,0; Elec. Power: 100
CHP jaoks:
MAX. Fuel: 1423,9; Heat: 763; Elec. Power: 190
MIN. Fuel: 427,17; Heat 228,9; Elec. Power:57
- Kopeerida elektrijaamasid kuni vajaliku võimsuse saavutamiseni
NB! Oma valitud tootmisüksuste puhul on vaja väljundvõimsused ümber arvutada vastavalt
kasuteguritele.
10) Elektrituru lisamine
Valime ülemisest menüüst „Electricity market – Add electricity market – fixed tariffs“
15
- Name: Reguleeritud turg
- Tarif element name : Reguleeritud turg
11) Talituse määramine
Valime külgmisest menüüst “Operation strategy “
- Operation strategy: Minimizing Net Production Cost
- Island oepration √
- No connection to the electricity market
- Energy Unit Setup: Partial load allowed
12) Elektrimüügi korraldamine
Valime vasakust menüüst „Economy“
- Defineerime valuuta
- „Add payment“ : Käive elektrimüügist
- Payment concerns: Electricity demand – Eesti elektritarve
- 43,14 EUR/MWh
13) Soojamüügi korraldamine
Vasakust menüüst valime „Economy“
- Defineerime valuuta
- „Add payment“ : Käive soojamüügist
- Payment concerns: Electricity demand: Eesti elektritarve
- Price per unit: vastav investeeringu hind
14) Kütusekulu arvestamine:
Vasakust menüüst valime “Operation expenditures”
- Payment concerns: Imported fuel: Põlevkivi
15) Hoolduskulude määramine:
Vasakust menüüst valime Operation expenditures
16
- Payment concerns: Production unit
- Type: User defined NB! Tehtud on lihtsustus!
- f(x)
- EPCap(Nimi1) + EPCap(Nimi2) + EPCap(Nimi3) + EPCap(Nimi4) + EPCap(Nimi5) +
EPCap(Nimi6) + EPCap(Nimi7)
- Price per Unit: vastav hind 6,5 EUR/kW/kuu või 8,583 EUR/kW/kuu
- Development of Unit Price: constant
17
5 Nõuded aruande vormistamisele
Töö peab koosnema järgmistest osadest:
Tiitelleht
Sisukord
Sissejuhatus / Töö selgitus
Põhiosa / Arvutused / Graafikud
Kokkuvõte / Järeldus
Kasutatud kirjanduse loetelu
Lisad (vajadusel; praktikumi aruannetes originaal katsetulemuste leht)
Töö vormistamise nõuded:
Formaat A4
Põhitekst püstkirjas Calibri suurusega 11 punkti
1,5-intervalliline reavahe
Äärised – vasakult 30 mm, ülevalt, alt ja paremalt 25 mm
Kasutada rööpjoondust
Taandridu mitte kasutada
Ühe lõigu pikkus ei tohiks olla üle ¾ lehekülge
Lühendite kasutamisel seletada lühend lahti esmakordsel tekstis esinemisel, sulgude sees. Nt:
WAMS (Wide Area Measurement System). Tuntud lühendeid lahti seletama ei pea.
Võõrkeelne tekst kaldkirjaga (Text in foreign language in Italic)
Kõik lehed tuleb nummerdada, v.a tiitelleht.
Viited kirjanduslikele allikatele antakse nurksulgudesse paigutatud numbrina [1], mis märgib
järjekorra numbrit kirjanduse loetelus (Word programmis viitamise standard IEEE). Järjekord
kirjanduse loetelus sõltub tekstis viidete esinemise järjekorrast! Esimese viitena ei tohi olla
kirjanduse allikat, mis loetelus on nt [7] kohal.
Kõik illustratsioonid tuleb varustada üldnimetusega „Joonis“, tähisega ja sisukohase
nimetusega. Tähis pannakse vastavalt peatükile, mille all joonis on (NT Joonis 2.1. ….). Joonise
nimetus paigutatakse joonise alla!
Tabelid tähistatakse üldnimetusega „Tabel“, tähisega ja sisukohase pealkirjaga. Tähis pannakse
samade eelduste alusel nagu joonistelgi. Tabeli pealkiri paigutatakse tabeli peale!
18
Kõik jooniste ja tabelite pealkirjad tuleb rööpjoondada ning teha püstkirjaga suuruses 10,
reavahe 1,0. Joonised ja tabelid tuleb joondada keskele.
Valemid tähistatakse tähisega, mis asub valemiga ühes reas lehe parempoolsel äärel
ümarsulgudes. Tähis pannakse vastavalt peatükile, mille all valem on (NT 2.1; 2.5; 2.6).
Kõikidele joonistele, tabelitele ja valemitele tuleb teksti sees viidata (NT. Allpool on näha
mõõtetulemuste andmed tabelis 2.1; Allpool on näha tabel (Tabel 2.1) mõõtetulemuste
andmetega.)
19
6 Elektrilevi ABB MicroSCADA innovatsioonilabori ülesande üldkirjeldus
Elektrilevis kasutatakse ABB MicroSCADA rakendust, millega võrgu dispetšerid juhivad ja jälgivad Eesti
elektrivõrku. Mektory Elektrilevi innovatsioonilaboris asub SCADA esitlustööjaam, mis võimaldab
siseneda SCADA süsteemi.
Antud tööjaama skeem on ühenduses ka ruumis asuva stendiga, kus on kujutatud TalTechi
ülikoolilinnaku mikrovõrku koos võrku kuuluvate alajaamadega. Stendi abil on võimalik reguleerida
linnaku hoonete tarbimist ning tekitada võrgus ka lühiseid, mis tingivad reaalajas muudatusi ka SCADA
juhtpaneelil.
Praktikumi eesmärk on mikrovõrgus erinvate kombinatoorikatega mängida läbi erinevad tarbimise
stsenaariumid (madal, kõrge) koos lühistega ja taastada SCADA abil normskeem.
Joonis 1 TalTech mikrovõrgu normskeem
Tööjaama kohal asuvad suured ekraanid näitavad ruumis olijatele tööjaama pilti, mille abil on võimalik
jälgida parasjagu läbiviidavat laborit. Tööjaam on praktikumi ajaks viidud töökorda juhendaja poolt.
20
7 SCADA laboritöö samm-sammu haaval juhendmaterjal
1) Alajaamade vahel liikumine:
- Valige vasakul ülevalt menüüst soovitud alajaam või vajutage konkreetsele alajaamale
SCADA skeemil.
- Mikrovõrgu alajaamad on MEK_1212, MEK_4564, MEK_510, MEK_568, MEK_639, MEK_784,
MEK_TPI, MEK_YLD
2) Sündmused ja alarmid:
- Stendil lühiste tekitamine kuvab alarmi ka sündmuste menüüs
- SCADA sündmuste menüü on mõeldud, et anda ülevaade kõikidest signaalidest, mis SCADA
süsteemis parasjagu
toimus. Sündmustesse sisenemiseks vajuta nuppu.
-SCADA alarmide menu kuvab hetkel kehtivaid ja tagastatud probleeme. Alarmidesse
sisenemiseks vajuta paremal üleval olevat nuppu.
3) Lülitite asendi uuendamine:
Kui tekib olukord, kus lüliti asend ei muutu, siis proovige uuendada andmeid.
- Minge Mektory üldisele skeemile „MEK_YLD“
- Vajutage nupule „Uuenda“
- Avananud aknas andmete uuendamiseks vali laiendatud menu „>>“
- Vali alajaotus „Uuenda andmeid“ ja vajutage nupule „Update process data“
- Avanenud aknas kinnitage tegevus vajutades nuppu „Täida“
21
Joonis 2 andmete uuendamise avakuva
4) Lülitite lülimine SCADAs
Lüliti juhtimisdialoogi akna avamiseks vajuta sellele üks kord, paari sekundi jooksul avaneb
juhtimisdialoog, mille saab juhtimiskäsu olemasolul seda valida (sisse/välja). Käsu nupule
vajutamise järel avaneb alati juhtimise kinnitamise aken. Pärast kinnitamist saadetakse käsk
alajaama poole.
Tabel 5 SCADA lülitite tähendused
Asend tuleb alajaamast
Alajaamast saadav info puudub või alajaamast saabuv info on vale. Lüliti asendit
matkitakse.
Alarm on blokeeritud
Alajaamast ei tule andmeid
Lüliti juhtimine on kasutaja poolt blokeeritud
Lüliti on valitud teise kasutaja poolt (teise dispetšeri poolt).
5) Lülitite matkimine
Kõiki skeemides kujutatud lülitid ei saa oma asendit alajaamast. Skeemides kuvatakse ka nn
22
„pseudolüliteid“. Nende lülitite asend määratakse käsitsi ehk lülitit matkitakse.
Kui valik „matkimine käigus“ on aktiivne, siis on tegemist ainult matkiva pseudolülitiga, mille
asend ei pärine alajaamast ja mille poolt kuvatavat seisu saab muuta lüliti juhtimise
avakuvast.
Joonis 3 lülitite juhtimine
23
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Inseneriteaduskond
Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut (Calibri, Regular, 16pt, Center)
Margins: Top – 2,5 cm Bottom – 2,5 cm Left – 3,0 cm Right – 2,5 cm
Kodutöö õppeaines AEK0220 “Elektrisüsteemid” (Calibri, Regular, 11pt, Center)
ELEKTRIVÕRGU ARVUTAMINE (Calibri, Regular, 20pt, Center)
Õppejõud: (Calibri, Regular, 11pt, Left/Right) Üliõpilane: Doktorant-nooremteadur Karl Kull Volt Amper 000000AAVM Esitatud:
2019 Tallinn (Calibri, Regular, 11pt, Center)