RUBRIIKRUBRIIK

MAIRE AUNASTEPõnev ja positiivne

Margus Tsahkna

MUUlI, lAAR JA TSAhKNA

Eesti vajab uut hingamist

MARGUS TSAhKNAElatisabi fond toob

üksikvanematele leevendust

VEEBRUAR 2015

hEAD MÕTTEDParem haridus. Parem töö. Parem palk.

SISSE

2

Hea tartlane,

Vähem kui kuu aja pärast toimuvad Riigikogu valimised on Eestile olulise tähtsusega. Siis otsustab Eesti inimene, millist teed mööda meie riik edasi läheb. Sinu käes on ajakiri, millega soovin anda laiema pildi sellest, mille eest seisan mina ja seisab IRL järgneva nelja aasta jooksul.

2015. aasta valimiste peateema on Eesti rahvuslik julgeolek! Kuid rahvusliku julgeoleku tagamiseks tuleb kaitsta ka meie inimeste majanduslikku julgeolekut. Eesti inimene peab ennast oma riigis hästi tundma.

Olles esindanud Tartu inimesi kaheksa aasta jooksul Riigikogus nii rahandus-komisjoni liikme kui ka sotsiaalkomisjoni esimehe ja aseesimehena, tean, et kuigi statistikas liiguvad meie riigi ja ühiskonna elu kajastavad numbrid aina tõusuteel, on päriselu palju keerulisem.

On vaja julgeid otsuseid, et aidata neid, kelle väike palk ei võimalda peret ülal pidada. Samuti on tarvis toetada üksikvanemaid, kes soovivad oma lastele vaid parimaid kasvutingimusi. Peame panustama veel enam kvaliteetsesse haridusse, mis tagaks vajaminevad praktilised oskused, et leida tasuvamat töökohta. Samamoodi on minu südameasjaks meie kõige haavatavamad ühiskonnaliikmed: puudega inimesed, omastehooldajad ning eakad inimesed. On oluline, et nende häält võetakse kuulda, ja just selle eest ma seisan.

IRL on nendeks julgeteks otsusteks valmis. Et paraneks madalamat palka teeni-vate Eesti inimeste igapäevane toimetulek, on tarvis maksureformi abil tõsta nende inimeste sissetulekuid nii, et nad teeniksid aastas kuni 830 eurot rohkem kui seni. Üksikvanemate lastele tuleb tagada igakuine elatisraha Riikliku Elatisabi Fondi kaudu.

Põlise tartlasena kandideerin Tartu linnas, kus olen sündinud, õppinud Tartu 7. keskkoolis ning Tartu Ülikoolis usu- ja õigusteaduskonnas. Tartus asub ka lastekodu, mille asutasin 2000. aastal. Tartus on minu vanemad ja sõbrad. Tartus on inimesed, kes on tänaval vastu tulles minuga oma häid mõtteid ja ka muresid jaganud.

Leia hetk aega ja mõtle minuga kaasa!

Margus Tsahkna

SISUKoRD

lk 3 Kes on Margus Tsahkna?

lk 4-5 Kalle Muuli usutleb Mart Laari ja Margus Tsahknat: Eesti vajab hädasti uut hingamist

lk 6-7 Juhan Parts: Sissetulekud tulumak-suvabaks

lk 8-9 Kuidas saavad hakkama inimesed meie keskelt?

lk 10-12 Maire Aunaste: Põnev ja positiivne Margus Tsahkna

lk 13 IRL toob puudega inimeste esinda-jate huvid Riigikokku

lk 14 Mis on Riiklik Elatisabi Fond ja kuidas see parandab laste elujärge?

lk 15 Tutvume IRLi Tartu kandidaatidega. Kes nad on ja miks kandideerivad?

lk 16-18 Kontsert „Tsahkna ja sõbrad“ toob lastekodu toetuseks staarid Tartusse

lk 19 Sihtasutus Tartu Korvpallikool – kellele ja miks?

lk 20 Mõistus teravaks – lahendame ristsõna

RUBRIIK

3

KES:

PEREKonnASEIS:

LAPSEd:

KooLId:

HobId:

EESKuJud:

MoTo:

VääRTuSTAb ELuS KõIgE EnAM:

LEMMIKPAIK:

on HIngELT:

MIdAgI, MIdA TEISEd MInuST EI TEA:

SaaMe tUt taVakS

MARGUS TSAhKNA Isamaa- ja Res Publica Liit

Riigikogu liige 2007-2015Rahanduskomisjoni liige 2007-2011Sotsiaalkomisjoni esimees ja aseesimees 2011-2015

SUUREMAD TööVÕIDUD 2007-2015

1. Lastetoetuste tõstmine pere 1 ja 2 lapsele 45 eurole ning alates kolmandast lapsest 100 eurole kuus.

2. Üksikvanemate laste Riikliku Elatisabi Fondi eelnõu, mis tagab alates 2016. aastast igakuise elatis-raha väljamakse üksinda last kasvatava vanema lapsele.

3. Tasuta kõrghariduse süsteemi rakendamine.

4. Lastekodudest ülikoolidesse õppima asunud noorte igakuise stipendiumisüsteemi rakendamine.

5. Lasterikaste perede kodutoetuse rakendamine. Praeguseks on kodutoetust makstud 18,5 miljonit eurot ja selle tulemusel on paranenud üle 7000 lapse elamistingimused.

6. Emapensioni süsteemi väljatöötamine, millega näiteks kaks last üleskasvatanud vanem saab aastas lisaks ühe kuu pensioni. Praegune valitsus lükkas selle rakendamise edasi.

7. Vaatamata majanduskriisile kaitsekulutuste 2%le SKPst tõstmine.

8. Kodualuse maamaksu vabastuse rakendamine.

9. Kärbetest hoolimata õpetajate iga-aastase palga-tõusu ellukutsumine.

10. Arstide streigi ajal eelkõige õdede ja hooldajate palgatõusu läbisurumine ning arst-residentide õiglase 5-tööpäevase töönädala tasustamise elluviimine.

4

Mart Laar: Reformierakond püstitas 2007. aastal eesmärgi viia Eesti Euroopa viie rikkama riigi sekka. Aga nii palju asju on jäetud tegemata, et nüüd oleme jõudnud hoopis viie vaesema Euroopa riigi sekka. Leedu on meist mööda läinud ja Läti on meile järele jõudnud. Kui 20 aastat tagasi peeti Eestit Baltikumi säravaimaks täheks, siis nüüd on tähelepanu ja ärielu kesk-punkt nihkunud meie lõunanaabrite juurde.

Kalle Muuli: Mulle tundub, et Reformierakond on liiga kauaks võimule jäänud ja poliitiline süsteem ei suuda end ise uuendada.

Mart Laar: Stagnatsiooni lõpetamiseks tuleb vähendada erakondade rahastamist riigieelarvest. Sõltuvus riigi rahakotist teeb poliitikud pehmeks. Kui võim tähendab raha, hakataksegi arutama ainult seda, kuidas võimalikult kaua võimul püsida. Ja tehaksegi ainult neid asju, mis aitavad võimul püsida.

Kalle Muuli: Kuidas ikkagi vähendada erakondade sõltuvust riigi rahakotist?

Mart Laar: Kõigepealt tuleks piirata erakondade kulu-tusi, seada valimiskuludele ülempiir ja siis vähendada riigieelarvest erakondadele makstavat raha 20% võrra. Kui

valimiskampaaniaks pole enam võimalik lõputult palju raha kulutada, on ka kergem iseenda tulusid kärpida.

Samuti tuleb ära kaotada riigiettevõtete haldusnõukogud, mida kasutatakse praegu selleks, et maksta poliitikutele lisa-tasusid. Riigiettevõtetele tuleb teha üks ühine haldusnõukogu, sellest piisab.

Margus Tsahkna: Kui valimiskampaania kuludele ülempiir seada, tuleb väga täpselt kindlaks määrata, mis üldse on vali-miskampaania. Tallinnas näiteks teeb linnavõim ju rahva raha eest valimiskampaania eel pidevalt „teavitustööd“.

Mart Laar: Selle kohta tuleks kehtestada lihtne reegel – kuus kuud enne valimisi ei tohi kohalikud omavalitsused korraldada ühtegi reklaamikampaaniat. Mitte ühtegi. See on ainus viis lõpetada maksumaksja raha kuritarvitamine. Muud moodi sellest jagu ei saa. Muidu võib jäädagi vaidlema, mis on vali-misreklaam ja mis on elanike teavitamine.

Kalle Muuli: Räägime majandusest ja riigi julgeolekust. Eesti rahvastik väheneb ja vananeb kiiresti, töökäsi napib. Kuidas sellises olukorras ikkagi riigina toime tulla ja rahvana püsima jääda?

EESTI VAJAb HädASTI UUT hINGAMIST

Margus tsahkna ja kalle Muuli, Irli saadikukandidaadid tartus, arutasid uue aasta algul koos endise Irli esimehe ja kahekordse peaministri Mart

laariga, mida teha, et eesti majandus taas hoo sisse saaks ja rahvaarv kasvama hakkaks. laari hinnangul vajab eesti hädasti riigireformi ja maksu-

reformi, samuti tuleb vähendada erakondade rahastamist riigieelarvest.

5

Margus Tsahkna: Eestis ei ole aastaid olnud läbimõeldud sotsiaalpoliitikat. Meie inimkadu on seetõttu väga suur. Eesti riigi kestmine sõltub otseselt sotsiaalpoliitika ümberkorraldamisest.

Mart Laar: Kõigi inimeste kaasahaara-mine ühiskonna arendamisse on muidugi üks suuremaid väljakutseid. Teine tähtis probleem, millega meil peaaegu üldse pole tegeletud, on vanurite hooldus. Ühiskonna vananedes seisame selle murega peagi silmitsi. Kolmas ja kõige tähtsam küsimus on lapsed – kuidas teha nii, et sünniks rohkem lapsi ja rahvaarv kasvaks.

Kalle Muuli: Väikeste sammudega siin minu arust edu ei saavuta. Ettepanek suurendada kolmanda lapse toetust järsult 300 euroni näib mulle seepärast täitsa mõistlik.

Margus Tsahkna: Rahvastik hakkab kasvama just alates kolmandast lapsest. Samas pere, kellele sünnib kolmas laps, langeb sageli allapoole vaesuspiiri isegi siis, kui mõlemad vanemad töötavad. Seepärast on õige toetada teistest rohkem just kolmanda lapse sündi.

Kalle Muuli: Üks võimalus majandust elavdada on maksureform. Praegune enam kui 20 aasta vanune maksusüs-teem on ajale jalgu jäänud ja vajab uuendamist.

Mart Laar: Meie maksusüsteem on liiga jäik, kõiki lüüakse ühe vitsaga. Meil pole võimalik teha ühelegi valdkonnale, regioonile või ettevõttele erandeid.

Samuti tuleks uurida, kas ettevõtete tulumaksuvabastus ikka täidab neid eesmärke, mille me omal ajal sead-sime. Eestile on märgina edu toonud ühetaoline tulumaks, aga ettevõtte tulu-maksuvabastus on asi, millest keegi hästi aru ei saa.

Kalle Muuli: Majanduse elavdamiseks tuleks minu meelest oluliselt vähen-dada sotsiaalmaksu. See aitaks noorel ettevõttel ellu jääda. Selleks et täita riigieelarvesse tekkivat auku, võiks maksustada varamaksudega rohkem neid, kes on juba jõudnud jõukust ehk vara koguda.

“Ma ei mõelnud 1992. aastal peami-nistrina enda ega erakonna reitingu

peale. Tegin palju ebapopulaarseid otsuseid, aga hädavajalikud reformid said tehtud ja kogu rahva elu muutus

kiiresti paremaks.”Mart Laar

Mõt tekoda

Mart Laar: Sotsiaalmaksu tuleks kindlasti vähen-dada, aga selleks ei pea ilmtingimata teisi makse tõstma või uusi kehtes-tama. Riigieelarves on küll ja küll kulusid, mida saab kärpida. Mida rohkem riigiaparaat paisub ja riigi kulud suurenevad, seda vähem jääb eraettevõtlusele ruumi. Kui me midagi ei muuda, võib ühel hetkel tulla suur pauk.

Kalle Muuli: IRLi kavatsus kärpida mitte ainult riigi kulusid, vaid ka Riigikogu liikmete arvu 30 võrra tundub päris ootamatu.

Mart Laar: Riigikogu liikmete arvu kärpimine on õige mõte. Eesti elanike arv on vahepeal märgatavalt vähenenud, 60% seadusi tuleb Euroopa Liidust, aga Riigikogu on ikka sama suur kui 20 aastat tagasi.

Margus Tsahkna: Selle 60 protsendiga seadusandlusest, mis tuleb Brüsselist, tegeleb Riigikogus enamasti ainult Euroopa Liidu asjade komisjon, milles on

18 liiget. Enamik neist otsustest ei jõua üldse suurde saali, ELi asjade komisjon on justkui miniparlament. Ülejäänud 83 Riigikogu liiget tegelevad siis ainult ülejäänud 40 protsendiga seadusloomest. Juba seegi näitab, et Riigikogu võiks olla väiksem.

Kalle Muuli: Raske on ette kujutada, kuidas n-ö poliitbroilerid ehk need Riigikogu liikmed, kes pole teinud elus muud tööd peale poliitika, hakkavad iseenda töökohti ära kaotama. Nad ei oska ju ühtki muud tööd.

Mart Laar: Ma ei mõelnud 1992. aastal peaministrina enda ega erakonna reitingu peale. Tegin palju ebapopu-laarseid otsuseid, aga hädavajalikud reformid said tehtud ja kogu rahva elu muutus kiiresti paremaks. Soovin, et valijal jätkuks ka nüüd tarkust hääletada 1. märtsil nende poolt, kellel on julgust Eesti elu edasi viia ja kes ei mõtle ainult sellele, kuidas võimalikult kaua võimul püsida.

Õpetaja ja õpilane. Sõbrad. Koostööpartnerid. Mart Laar ja

Margus Tsahkna.

6

SISSETUlEKUDTUlUMAKSUVABAKS

MIS oN IRli MAKSUREfoRM?

Irli maksureform on suunatud töötavatele inimestele, kes teenivad madalat palka. Vaatamata jõupingutustele on neil keeruline oma pere ülalpidamisega hakkama saada ja paljud neist lahkuvad just seetõttu eestist. See on mure, millele Irl asus lahendusi otsima.

IRLi maksureformi tulemusel vabastatakse kuus kuni 500 eurot teenivad inimesed tulumaksu maksmisest täielikult. Vähem tulumaksu hakkaksid maksma kõik kuus kuni 846 eurot teenivad inimesed. Tasub tähele panna, et kokku on Eestis enam kui 300 000 inimest, kelle elujärge see reform parandaks. Näiteks 500 eurose palgaga üksikema maksab praegu iga kuu 69 eurot tulumaksu, mis teeb aastas kokku 830 eurot. IRLi maksureformi kohaselt ei peaks ta enam tulumaksu maksma ja see suurendaks tema tulusid aastas 830 euro võrra.

„Ligi pool Eesti tööealisest elanikkonnast teeb iga päev tööd, kuid saab selle eest kättealla 500 euro. Kuni 846 eurot teenivaid inimesi on Eestis kokku enam kui 300 000. IRLi maksureformi ideeparandab nende toimetulekut,jättes neile rohkem raha kätte.“Juhan Parts

Juhan PartsIRL peaministrikandidaat

MakSUreForM

RUBRIIK

7

MIDA INIMESED SEllEST IDEEST ARVAVAD?

Korraldasime üleriigilise küsitluse, mille eesmärk oli teada saada, mida arvavad inimesed IRLi maksureformist ja kuidas oleks kõige mõistlikum seda rakendada. Samuti uurisime, mis on kõige olulisem teema või probleem Eestis ja mida tuleks teha selleks, et elu muutuks paremaks.

Küsitlusele vastas üle 70 000 inimese. Küsitlus näitas, et ligi 90% vastanutest toetas IRLi maksureformi, pidades kõige olulisemaks sissetulekuga seonduvat – töökohti, palku, pensione ja töötavatelt inimestelt võetavaid makse – ning soovis, et selles osas midagi reaalselt ära tehtaks. Oluliseks peeti ka, et IRLi maksuvabastus laieneks FIEdele ja pensionä-ridele. Oleme oma valimisprogrammis inimeste muresid ning arvamusi arvesse võtnud.

REfoRMIERAKoND oN lUBANUD KA MAKSUMUUDATUSI. KUIDAS NEED MEIE oMADEST ERINEVAD?

1. Reformierakond ei vabasta alampalka tulumaksust. IRLi maksureform tegeleb reaalse probleemi – madalapalgaliste inimeste toimetulekuga.

2. Reformierakond maksustab ka tulevikus alampalga tulu-maksuga. Alampalk on juba alates 2015. aastast 390 eurot, Reformierakonna tulumaksuvaba miinimum jõuab 300 euroni alles 2019. aastal. IRLi plaan vabastab alampalga tulumaksust kohe.

3. Reformierakonna plaan jõustub peale JÄRGMISEID valimisi 2019. aastal. IRLi maksureform jõustub juba 2016. aastal. Reformierakonna maksuplaan on kavandatud suures osas jõustuma 2019. aastal ehk peale järgmisi Riigikogu valimisi. Madalat palka saavatel inimestel ei ole aega oodata 4 aastat, nagu pakub Reformierakond. IRL teeb aga madalapalgaliste maksureformi teoks kõige esimese asjana.

MakSUreForM

Maksuvaba palk 300 € 500 €

Väikese palgasaaja võit kuni 350 € kuni 830 €

Kulu riigile 480 M€ 120 M€

Katteallikas UUED MAKSUD? RIIGIEElARVE

Jõustumise aeg 2019 2016

REfoRMIERAKoND

* Ümardatud. Sinu võit sõltub ka sinu olemasolevate maksuvabastuste suurusest.

8

Peaaegu pooled tööl käivatest inimestest teenivad alla 500€ kuus.

nende hulgas on lasteaiakasvatajad, päästetöötajad, omastehooldajad, müüjad, koristajad, ettekandjad. need on inimesed, kellega puutume kokku päevast päeva. need on inimesed, kellest sõltub meie ja meie laste heaolu.

Irl seisab hea selle eest, et inimestele jääks rohkem raha kätte. Irli maksure-form mõjutab kokku enam kui 300 000 inimest. Vali Irl ja seisa hea tuge vajavate inimeste eest!

InIMeSed MeIe keSkelt

KRISTEl, 28aastaneTöötan täiskohaga – lasteaias abiõpetajana. Töö on imetore ja väikesed lapsed muudavad iga päeva rõõmsaks. Kuna töötan sõimerühmas, siis aabitsat me veel ei õpi. Tegeleme lihtsate asja-dega: milline karu on suurem, kuidas enne väljaminekut õigesti õuepükse jalga panna, kuidas süüa ise nii, et söök ka suhu jõuaks. Olen kindel, et tahan ka edaspidi lastega tegeleda. Küll aga kahtlen, kas saan samal tööl jätkata, kuna ma ei tule kuidagi rahaga välja. Kui palgast maksud maha lähevad, jääb mulle vaid 430 eurot, mille eest pean maksma üüri, kommunaalkulud ning toidu. Treeninguks raha ei jagu, reisimine on vaid kauge unistus. Mõtlen tihti, et peaks välismaale tööle minema. Mitte et ma Eestist ära kibeleks, aga pidev raha pärast muretsemine muserdab.

TÕNU, 41aastaneMulle meeldib töötada päästetöötajana. See on mu tõeline kutsumus. Olen abielus ja meie peres kasvab kolm last. Naine oli pikalt emapuhkusel, kuna lapsed sündisid väikeste vahedega järjest. Päästetöötaja palgast kolmelapselist peret ülal ei pea, seega olen vabal ajal käinud taksot sõitmas. Raha küll saab, aga ega mind oma perele peaaegu et olemas pole, sest olen pidevalt tööl. Tahaksin elada nii, et käin korralikult tööl, saan natuke normaalsemat palka ja mul jääb aega perega koos olla. Lihtsal mehel lihtsad soovid.

InIMeSed MeIe keSkelt

Joonistused: Margaret Tsahkna, 9a

9

MAIRE, 57aastaneLapsena tahtsin saada arstiks. Aga elu läks nii, et perekondlikel põhjustel ei olnud võimalik ülikooli astuda ja pidin hakkama varakult tööl käima. Nüüd olen juba üle 20 aasta töötanud haiglas hooldajana. Ikka kripeldab, miks ma arstiks ei õppinud, aga elu läks nii. Töö on tegelikult raske. Oleme ju meie need, kes teevad ära patsiendi hoolduse juurde käiva

MAARJA, 29aastaneOlen kahe rõõmsameelse lapse ema. Vanem tütar on kuue-, noorem tütar nelja-aastane. Püüan oma laste elu hoida murevabana, kuigi meie elu on kõike muud kui muretu. Käin iga päev täiskohaga tööl ning olen ainukene pereliige, kes raha teenib. Laste isa liikus parematele jahimaa-dele ning jättis mind kahe lapsega üksi juba kaks aastat tagasi. Sellest ajast olen pidanud ise kõigega hakkama saama, sest alimente ta ei maksa. Teenides 600 eurot kuus, ei ole aga paljud asjad mulle jõukohased.

Maarja, Ants, Maire, Kristel ja Tõnu on inimesed meie keskelt, kes töötavad täiskohaga, kuid teenivad tuntavalt alla Eesti keskmise palga. Samas maksavad nad makse täpselt samamoodi nagu need, kelle palk on keskmisest kõrgem. Muidugi on teretulnud see, et pensione tõstetakse, kuid täiesti arulage on maksustada pensionid tulumaksuga. Milleks siis üldse pensione tõsta, kui lisaraha ei jõua tegelikult inimesteni?

PAREM hARIDUS.PAREM Töö. PAREM PAlK.Irl lUbab, et• Kehtestame madalapalgalistele maksuvabastuse. Muudame tulu-maksureegleid nii, et kuus kuni 500 eurot teeniv töötaja on tulumaksust vabastatud ja 500–846 eurot teeni-vatel töötajatel on praegusest suurem maksuvaba tulu. Tahame, et palgatööd tegev inimene elaks oma palgast vääri-kalt ära ega peaks sotsiaaltoetustest sõltuma. Sellest võidavad nii tööini-mesed, töötavad pensionärid kui ka väikeettevõtjad.

• Muudame kuni 500eurose pensioni maksuvabaks ja toetame üksi jäänud pensionäre. Muudame kuni 500eurose pensioni maksuvabaks. Panustame väärikasse vanadusse. Arvestame toime-tulekutoetuste süsteemi korrastamisel üksi elavate pensionäride vajadustega.

• Viime elatisraha üksikvanemateni. Perekond peab hakkama saama ka lahu-tuse korral. Loome Riikliku Elatisabi Fondi. Kui lapsele elatise maksmiseks kohustatud vanem elatist õigel ajal ei maksa, teeb seda riik, nõudes hiljem summa vanemalt sisse.

• Laiendame kodutoetust lasterikas-tele peredele. Jätkame IRLi algatatud lasterikaste perede kodutoetuse prog-rammi ja anname ka eluaseme soetamisel abi vajavatele kolmelapselistele pere-dele võimaluse saada lasterikaste perede kodutoetust.

ANTS, 68aastaneTöötava ja üksiku pensionärina käin igapäev tööl. Võiks juba puhata küll, kuid siis ei ole ju millest elada. Sääste mul ei ole. Pension ei ole piisav, et maksta elamiskulud ning osta toidukaupu. Suur osa kulub ka rohtudele. Seepärast käingi metsas abitöödel ja teenin lisaks umbes 300 eurot. Töö on värskes õhus, kuid füüsiliselt raske ja õhtuks olen päris väsinud. Just selg ja jalad annavad tunda. Hirmus mõelda, et varsti on tarvis ka pensioni pealt tulumaksu maksta. Loen igat senti, et pärast kütte ja elektri eest maksmist jääks midagi ka söögi jaoks.

Enamik palgast kulub igapäe-vaelule, mistõttu ei saa lapsed kahjuks huviringides käia. Ma ei kujuta ette, mis saab, kui vanem tütar kooli läheb. Siis on vaja leida raha õpikute, ekskursioonide ja muude asjade jaoks. Mul on hirm, et mu lapsed jäävad elus paljust ilma ja peavad taluma ebaõiglust. Kuidas ma seletan neile, miks nemad ei saa käia tantsuringis või osaleda klassiekskursioonil Riiga?

musta töö. Kord aastas öeldakse meile tänu-sõnu, aga ega inimesed kuigi tihti märka, et arstide kõrval tegelevad nende lähedastega ka hooldajad, isegi oluliselt rohkem. Pealegi on palk väga väike. Isegi imestan, kuidas me mehega hakkama saame.

10

olen viimastel aastatel paljude inimestega lõunat söönud. Või õhtust. Margusega läksime ühel läbilõikava tuulega oktoobri-õhtul samuti Toompeal sööma. Lossist tillukese söögikohani oli umbes 300 meetrit, aga mina jõudsin selle aja jooksul juba kringliks külmuda. Margus oli kuue väel ning kinnitas, et tal pole üldse külm. Muuseas, tegu on käsitöökohvikuga, kus Margus tavatses koos Mart Laariga oma plaane pidada, kuna sealt ei osanud neid keegi otsida.

Margus Tsahkna nii ema- kui ka isapoolne suguvõsa on nii huvitavate saatustega, et neist peaks kindlasti raamatu kirju-tama. Vanaema Endla, kellel oli kuus õde, abiellus endise Eesti ohvitseriga. Pärast mehe surma sai temast tõeline polkovniku lesk, kes oli väikesele Margusele nii lasteaia kui vahel ka vane-mate eest. Ema ja isa töötasid samas asutuses – üks joonestaja ja teine insenerina. Vanaema aga, kes oli lõpetanud Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi, otsustas harida tütrepoega juba enne kooli ning anda talle ka hea kodune kasvatus. Väikese Marguse lemmikraamatuks sai Tartu ajalugu, mille iga foto juurde rääkis vanaema elust Eesti ajal.

Isapoolne suguvõsa oli hoopis teisest puust: pärit Vastseliina kandist, kus sõna “metsavend” oli sama tavaline kui mets ise. Vanaisa Karl, kes oli vallakirjutaja, palus naaberküla tüdruku Helmi kätt. Helmi oli kohe nõus, sest lootis maalt linnaelu

PõneV JaPoSItIIVne MARGUSTSAhKNAMaire Aunaste

k aanelUGU

Kord on Margus elu peale ka vihane olnud. Maire uurib, miks nii.

11

peale saada. Aga Karl kinkis noorikule pulmadeks talu! Sellestsamast talust sai venelaste tulles NKVD peakorter, vanaisa Karlist metsavend ja tema neljast lapsest said rahvavaenlase lapsed. Neist üks oli Marguse isa Henno.

“Ma ei ole kunagi midagi ega kedagi kartnud,” ütleb Margus ja sel hetkel tean, miks ta ka külma ei karda. “Poisid on ju maast madalast

k aanelUGU

“Ma ei ole kunagi midagi ega kedagi kartnud,” ütleb Margus ja sel hetkel tean, miks ta ka külma ei karda.Maire Aunaste

jahimehed, kelle kõige tähtsamaks ülesandeks on ellu jääda ja ennast kehtestada,” räägib Margus.

Teadmiseks neile, kes Margus Tsahknaga ise tuttav ei ole, et 37 eluaastast hooli-mata on tal veel praegugi nägu, nagu ootaks ta igal õhtul unejuttu ja hommikul pannkooke moosiga! Selline tõelise paipoisi pilk, millest ka parima tahtmise juures ei loe välja omaaegset noort riiu-kukke, kes sai alati oma tahtmise.

“Tegelikult ei ole ma midagi ilma tööta saanud. Kui ma olin 13, kolisid vanemad Tartu lähedale vanatädi talu pidama. Mina jäin vennaga Märjale kolmetoalisse kõigi mugavustega korterisse. Hommikul kell 7.10 sõitsin bussiga linna kooli ja õhtul kell 21.30

jõudsin koju tagasi. Tartu 7. kesk-kool oli muusikalise süvaõppega kool, mis tähendas, et mängisin trom-petit, laulsin poistekooris ja korvpalli mängisin samuti. Kogu aeg oli jube palju teha! Ega ma midagi tegemata

jätnudki. Mu vanemad ei tea siiamaani, kui palju võimalusi “oma” korter ühele teismelisele poisile pakub. Aga vane-matega oli mul kokkulepe: hinded peavad korras olema ja iga laupäeva hommikul kell 9 pidin olema maal tööl. Olingi, kuigi mõne reedese öö järel olin kartulivagude vahel rohkem surnud kui elus. Selle usalduse eest olen senimaani vanematele tänulik, kuna tegelikult paha peale ma ju ei läinudki, lastetoas laotud pinnas oli tugev.”

Margusega koos söögilauas olla on teistmoodi kui teiste inimestega. Ta vaatab ainiti otsa. Ta pilk ei eksle. Ta ei vasta telefonile, kui see heliseb. Ta kuulab vastasistujat. Ta muutub hetkega rahulolematuks, kui vestluspartner oma telefonile ikkagi vastab.

“Mu üheksa-aastane tütar Margaret teeb mulle mõnikord etteheiteid, miks ma temaga rohkem koos ei ole. Koos olemine ei tähenda seda, et ollakse ühes ruumis, aga igaüks tegeleb oma asja-dega: ühel on nina arvutis, teine räägib telefoniga, kolmas vaatab televiisorit, neljas mängib mingite vidinatega. Koos olemine tähendab üksteisele pühendu-mist, kuulamist, süvenemist. Isana olen õnnestunud siis, kui mu lapsed usaldavad mulle oma muresid. Mitte see pole tähtis, mis hariduse või ameti keegi omandab, vaid et laps saaks oma vanematelt emot-sionaalse kindlustunde. Emotsionaalne ebakindlus jääb inimesesse eluajaks!”

Marguse ema Siiri peab Tartus eralas-tekodu. Elumuutus juhtus siis, kui pea kümneaastase rabelemise järel Lemmatsi talus otsustasid vanemad loomadest loobuda. Loomad asendati maasikatega ja see tähendas, et talvel polnud üldse tööd. Siis see lastekodumõte tuligi.

“Õppisin ühe aasta Torontos rahvusva-helist õigust. Jõulude ajal sõitsin Eestisse. Ema kutsus mind lastekodusse rääkima, mis võimalusi maailm pakub, aga minul polnud ei aega ega tahtmist omi plaane rikkuda. Lõpuks otsustasin – OK, lähen üheks tunniks... Läksin suure eelarva-musega,” tunnistab Margus, kes pole ise kunagi tundnud ei mahajäetuse- ega ülekohtutunnet.

Just ühine aeg vanematega onsuurim väärtus, mida lastele kinkida

12

k aanelUGU

“Ühe tunni asemel jäin lastekodusse kogu õhtuks. Tänu nende laste kuulamisele ja nende nägemisele olin muutunud mees! Nüüd teangi, et emotsionaalse kindlus-tunde äravõtmine on suurim kuritegu, mida täiskasvanud oma lastele teha võivad.”

“Julgustasin ema ja tema lastekodu töökaaslast Küllit – rajagu ise lastekodu, siis saab oma ideed ellu viia. Ja nii läkski, et juba 14 aastat on meil lastekodu Era tänaval. Olen sellega senimaani tuge-vasti seotud ja pean seda üheks parimaks asjaks, mis minuga juhtunud on.” Üks kord on Margus ikka elu enda peale solvunud olnud ka.

“Kõigi ootuste kohaselt pidi minust pärast 12 aastat muusika õppimist saama kas klassikaline laulja või trompetimän-gija. Aga ei saanud, sest mina olin juba 5. klassis pähe võtnud, et minust peab saama jurist! Kust ma selle mõtte sain – pole aimugi. Meil polnud suguvõsaski ühtegi juristi. Mina aga läksin pärast keskkooli Tartu Ülikooli sisseastumi-seksamitele ning ei saanud sisse. „Tänu“ inglise keelele, muide. Sel päeval varises mu maailm kokku. Kükitasin kogu aasta vanemate juures talus ja karistasin ennast füüsilise tööga. Kasvatasime vilja, sigu, lehmi ja kanasid. Ma ei julgenud linna nägugi näidata – mul oli enda pärast tõeli-selt häbi. Lõpetasin isegi rääkimise, nii et ühel päeval isaga kahekesi viljakotte ladudes sai tal mõõt täis: ta viskas mind viljakotiga lihtsalt pikali, selleks et mind

Isana olen õnnestunud siis, kui mu lapsed usaldavad mulle oma muresid. Margus Tsahkna

tardumusest üles äratada, ja ütles, et mida sa põed. Kasuta seda aastat õppimiseks ja proovi kevadel uuesti!”

Margus prooviski. Aga usuteaduskonda, millega samal ajal tegi ta ära ka õigustea-duseõpingud. Lõputööd jäid aga tegemata,

sest 2003. aastal kutsus Mart Laar Marguse Tallinna Isamaaliitu päästma. Margus, kes oli korporatsiooni Sakala astunud varem kui ülikooli, oli Eesti ajast kantud patrio-tismi ja indu täis. Laarist sai tema Õpetaja. Aga siis, kui Margus ühel päeval Tartu Ülikooli läks, et lõpetamata stuudium käsile võtta, selgus, et enamik eksami-punkte olid ajalimiidi tõttu kehtetud ning Margus Tsahkna polekski nagu ülikoolis käinud. Ta alustas siis otsast peale.

“Nii et tänu Tartu 7. keskkoolis auto-klassis saadud paberitele olen tänaseni ikka ainult B- ja C-kategooria autojuht!” naerab Margus, kuigi eksameid on ta teinud nii õigusteaduskonnas, usuteadus-konnas kui ka Toronto Ülikoolis mitme hariduse jagu. Ometi andis elu vara-kult poliitikat nuusutanud Margusele midagi hoopis väärtuslikumat, kui on ülikoolidiplom – tema naise Anna-Greta.

“Kokku saime ülikoolis: olime mõlemad noorisamaalased. Aga ma nägin temas ainult mõttekaaslast. Paar aastat hiljem

sattusime koos Austriasse sõitma ja seal pidin teda hotellis mingi tüütu austaja eest kaitsma,” tuletab Margus meelde saatuse siksakke.

“2004. aasta jõuluõhtul palusin Anna-Greta kätt. Pulmadeni kulus veel paar aastat. Selleks ajaks oli Margaret

Vanematekodu pakubalati mõnusaid ja koduseid hetki

meil juba olemas ja poeg Artur tulemas. Laulatus oli Tartu Jaani kirikus ning pulmapidu pidasime Viljandimaal Kopra talus. Tants kestis hommikuni!

Ütlen siinkohal ühe soovituse neile, kes tahavad oma pulmast korraladada tõelise pikalaua- ja kestva peo: pange lauale mitte suuremad kui 2,5 cl-ised joogiklaasid!”

5. jaanuari õhtul olen Margusel ja Anna-Gretal külas. Seekord valame veini väga suurtesse klaasidesse, nii et jooki jätkub põhja vaid tilgake.

“Alanud aasta ja teie uue kodu tervi-seks!” ütlen ja pistan suhu tüki ahjust äsja välja võetud krevettidega juus-tupirukat. Teistsugune, kui Eesti ajal ehitatud vana ja väärikas maja neile ei sobikski. Madalamasse majja ei mahuks nad lihtsalt ära, sest nii Margus kui ka Anna-Greta on mõlemad 185 cm pikad.

“Kui Su naisel on kontsad all, siis pead vaatama talle ju alt üles!” söandan mainida.

“Ma vaatan talle alati alt üles,” naeratab Margus nii, et isegi kui ta pisut valetaks, antakse talle kohe andeks.

RUBRIIK

13

PUUdeGa InIMeSte Ja oMaSteHooldaJate ESINDAJAD VAlISID IRlI

tÄHtSad SaMMUd

Tiina Kangro – ajakirjanik, omastehooldajate eestkõnelejaTiia Sihver – Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liigeSülvi Sarapuu – Eesti Nägemispuudega Inimeste Keskliidu juhatuse liigeTiit Papp – Eesti Kurtide Liidu esimees

Irli nimekirjas kandideerivate omaste-hooldajate ja puudega inimeste eestkõnelejate sõnul sai otsusta-vaks töövõimereformi vastuvõtmine, mille valitsus jõuga läbi surus.

„Oleme püüdnud tuhandete puudega inimeste ja omaste-hooldajate häält kuuldavaks teha. Kodanikena oleme teinud vabatahtlikku tööd pühendumise ja põhjalikkusega, aga meist on teerulliga üle sõidetud. Meil ei jäänud üle muud, kui minna ise poliitikasse, kindlustamaks seda, et puudega inimeste ja omastehooldajate häält võetakse riigi tasemel kuulda. Riigikogus saame juba otsustajate, mitte palujatena esindada neid vähemalt 500 000 inimest, keda puudutavad erivajadus-tega inimeste teemad igapäevases isiklikus või tööelus,“ ütles Tiina Kangro.

IRLi sotsiaalpoliitika programmi on suures osas koostanud just omastehooldajad ja puudega inimesed. See tagab, et vajalikke lahendusi pole välja mõelnud teemaga mitte kursis olevad inimesed ministeeriumide kabinetivaikuses, vaid just omas-tehooldajad ning puudega inimesed ise.

„Meil on välja töötatud Eesti inimeste sotsiaalse kaitse plaan ja me oleme IRLi näol leidnud partneri, kes on olnud huvitatud koostööst selle plaani elluviimisel. Meie meeskonna selja taga on aastatega ehitatud kodanikuorganisatsioonide võrgustik ja meie esindajad kandideerivad eelolevatel valimistel IRLi nimekirjas Riigikokku,“ ütles Kangro.

Tartu linnas esindab omastehooldajate ja puudega inimeste eestkõnelejaid Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna.

„Kutsume kõiki tartlasi, kes hoolivad abivajajatest ning mõtlevad kaasa omastehooldajate ja puudega inimeste prob-leemidele, hääletama Riigikogu valimistel Tartus Margus Tsahkna poolt. Me oleme üks meeskond, töötanud koos mitu aastat ja me usaldame teda,“ ütles Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tiia Sihver.

„Kui toetate Margust, siis toetate ka meid ning seeläbi eesmärki, et omastehooldajate ja puudega inimeste esindajad järgmises Riigikogus meie eest seisaks,“ rõhutas Tiia Sihver.

Meie eesmärk on muuta sotsiaalsüsteem inimlikuks ja hoolivaks, et puudega inimesed ja omastehooldajad saaksid aktiivselt ning väärikalt ühiskonnaelus osaleda.

“Meil ei jäänud üle muud, kui minna ise poliitikasse, kindlustamaks seda, et puudega inimeste ja omastehooldajate häält võetakse riigi tasemel kuulda. “Tiina Kangro

14

LoodAV elatISabI Fond toobüKSIKVAnEMATELE leeVendUSt

Eesti riigi üks olulisemaid suundi peab olema see, et tagada igale

lapsele väärikas elu. Paraku elavad paljud lapsed Eestis majanduslikult raskes olukorras – statistika järgi on kõige raskemas seisus üksikvane-maga perekonnad. Eestis elab aga iga neljas laps just üksikvanema pere-konnas. Majandusraskuste tõttu on nende arenguvõimalused piiratud ja nad moodustavad märkimisväärse osa allpool vaesuspiiri elavatest lastest. Numbrid räägivad enda eest – 2012. aasta andmete põhjal on 63% vaesuses elavatest lastest just üksikvanemate lapsed. Ka 2014. aastal Praxise poolt läbiviidud uuring kinnitab, et üksik-vanemaga lapsed on kõige suuremas vaesusriskis.

Üks suuremaid probleeme seoses üksikvanemate peredes kasvavate lastega on see, et teine vanem hoiab kõrvale ühisele lapsele elatisraha maksmisest. Selle tagajärjeks on olukord, et laste üleskasvatamine on vaid ühe vanema õlul. See on ka üks põhjustest, miks ei julge naised vägi-valdsete meeste juurest lahkuda. Nad tunnevad hirmu, et laste isa ei maksa neile elatisraha ja lapsi üksi kasvatada käib üle jõu. Nõnda kannatavad paljud naised aastaid elu vägivaldse mehega.

PraeGUne VIIS elatISraHa Saada

Elatisraha määramiseks on üksinda last kasvataval vanemal võimalik pöörduda kohtusse, kuid kohtutee võib kujuneda pikaks ning olenemata kohtuotsusest võib olla võimatu elatisraha tegelikult kätte saada. Seega on raha kättesaamine jäetud last kasvatava vanema õlule, kes peab niigi tegelema argipäevaste toimingutega. Teine samm on kaasata kohtutäitur, kes peaks kindlustama elatisraha väljamaksmise, kuid praktikas ei taga ka see samm raha väljamaksmist. Praegu riigil sellele probleemile head lahendust ei ole ja seetõttu kannatavad eelkõige lapsed.

tUleVane VIIS elatISraHa Saada

Isamaa ja Res Publica Liit loob 2016. aasta 1. jaanuariks Riikliku Elatisabi Fondi, mis tagab lapsele määratud elatismaksete igakuise õigeaegse laekumise. See fond maksab last kasva-tavale vanemale õigel ajal välja igakuise elatisraha ning samas nõuab juba ise selle sisse elatise maksmisest kõrvale hoidvalt vanemalt. Seega ei pea üksinda last kasvatav vanem muretsema, kuidas elatisraha kätte saada, ning saab kesken-duda sellele, kuidas luua lapsele turvaline

63%ÜkSIkVaneMa JUUreS k aSVaVateSt l aSteSt

ElAB VAESUSES

k aItSeMe nõrGeMaId

IGa nel JaS l aPS k aSVab ÜkSIkVaneMaGa KoKKU 55 665 lAST

2011. a aSta r aHValoendUSeandMe tel olI eeStIS all a 18 -a aStaSte

l aSteGa leIbkondadeStüKSIKVANEMA lEIBKoNDI 24%

Margus TsahknaRiigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees

elukeskkond. Riigil on oluliselt suuremad võimalused võlgnikult raha kätte saada kui üksikvanemal.

HIrMUtaV StatIStIka

Nende isikute arv, kes hoiavad elatis-raha maksmisest kõrvale, kasvab aastast aastasse nagu ka üksikvanemate hulk. 2014. aasta seisuga on kohtu poolt välja määratud elatisraha võlg kokku üle 10 miljoni euro. Selle hulka ei ole arvestatud neid üksikvanemaid, kes pole kohtusse pöördunud ja üritavad omal käel lapsele mõeldud elatisraha kätte saada. See on raha, mis ollakse võlgu lastele!

Elatisabi fondi põhimõte on selles, et last kasvatavad üksikvanemad ei peaks tegelema raha väljanõudmisega – sellega tegeleb fond ning maksmisest kõrvale hoidev vanem muutub fondi ees võlgnikuks. Samal ajal aga maksab fond üksikvanemale elatisraha välja.

Samalaadne elatisabi fondi süsteem on end juba teistes riikides õigustanud. Näiteks Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Norras ja Rootsis on loodud võimalused elatise tagamiseks juhul, kui lahus elav vanem ei saa maksta või keeldub elatist maksmast. Eestis seisab sellise süsteemi elluviimise eest Isamaa ja Res Publica Liit.

RIIKlIK ElATISABI foND TUlEB EllU VIIA VAlITSUSEl, KES MääRATAKSE AMETISSE 2015. AASTAl.ISAMAA JA RES PUBlIcA lIIT SEISAB VAlITSUSSE SAADES SEllE EEST, ET ElATISABI foNDI IDEE SAAKS TÕEKS.

92%ÜkSIkVaneMateSt

on NAISED

15

5. Mihhail LotmanTartu Ülikooli vanemteadur ja TallinnaÜlikooli professor

Võitlen selle eest, et Eesti elu oleks turva-line ja väärikas. Elukvaliteedi tõstmiseks tuleb suurendada investeeringuid hari-dusse ja tervishoidu.

7. Piret OravTartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna dekanaadi juhataja

Olen valmis tegema Riigikogus tõsiselt tööd selle nimel, et ellu viia IRLi plaanid, kuidas parandada Eesti elanike elujärge, anda meie lastele veel paremat haridust ning lihtsustada noorte inimeste tööelu alustamist.

9. Tõnu LehtsaarTartu Ülikooli religioonipsühholoogia professor, abielus, kolme lapse isa

Mina usun, et üks rahvas on nii tugev, kui tugev on perekond. Pean oluliseks kõigi kodanike kodutunnet ja usaldust oma riigi vastu. Mulle on tähtsad sõna- ja südame-tunnistuse vabadus.

6. Jüri KõreTartu Ülikooli lektor, linnavolikogu liige, kolme täiskasvanud lapse isa ja nelja põnni vanaisa

Turvalisus, tervis ja demograafia – need on järgnevate aastate Eesti elu sõlmkü-simused, millele lahenduste leidmisel on IRLi Tartu valimisnimekiri konkurentsitult kõige kompetentsem.

4. Anneli KannusTartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor, abielus, kahe lapse ema

Kandideerin, et Eesti oleks igas mõttes tervem. Luban, et olen ikka mina – sama-sugune ütleja, mõtleja, arvaja, unistaja, leiutaja, arutaja, kuulaja, küsija, tegija.

www.annelikannus.ee

10. Ene Ergma

Riigikogu esimehena oli mul võimalus näha poliitikat laiemalt: õppida teiste riikide tipp-poliitikutelt ja diplomaatidelt. Praegusel segase ajal vajab Eesti valitsusse erakonda, kes mõtleb laiahaardelisemalt ja

suudab näha kaugemale kui üksnes oma nina ette. Isamaa ja Res Publica Liidul on Eesti huvide eest seismiseks vaja minev tahe ja välispoliitiline kompetents. Kandideerides soovin toetada Eestit ja oma erakonda!

2. Peeter LaursonRiigikogu liige, rahanduskomisjoni liige, korruptsioonivastase erikomisjoni liige. 20 aastat ettevõtluses, sellest üle 10 aasta juhtinud Eesti tarbekeemiatööstust, Tartu Ülikooli keemia- teaduskonna doktorant

Minu kogemus on, et efektiivsus ning koostöö tagavad konkurent-sivõime ning parema palga. Töötava inimese palk peab katma tema igakuised toimetulekukulud. Seisan selle eest, et edaspidi oleks parem haridus, parem töö ja parem palk.

8. Karl KullEttevõtja, endine õpetaja

Tuleb endalt küsida, kuidas saan just mina täna kasulik olla. Kas saan midagi öelda ja teha, et aidata kaasa muutustele? Kas suudame ajakohastada ühiskondlikke

arusaamu tööst ja vastutusest tervise eest, et Eesti oleks haritud, targa, tööka, terve ja kaitstud rahva päralt? Võtmeküsimus on meie endi tervis: kui kaua me elame ja veelgi enam, kui kaua me elame tervena. Eesti rahva tervis peab olema meie prioriteet.

www.karlkull.ee

1. Margus TsahknaRiigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees, abielus ja kahe lapse isa

Eestis on vaja teha julgeid otsuseid ja on oluline, et tartlaste huvid on kaitstud ka riigi tasandil. IRL on alati seisnud Eesti rahvusliku julgeoleku eest, aga rahvusliku

julgeoleku tagamiseks tuleb kaitsta ka meie inimeste majandus-likku julgeolekut. Mina ja IRL seisame selle eest, et Eesti inimese majanduslik kindlustunne paraneks.

3. Kalle MuuliÕpetajate Lehe peatoimetaja, kolme lapse isa

Riigivõim vajab uusi inimesi ja uut hinga-mist. Tahan poliitikasse tagasi tuua selle kire ja julguse, millega me kunagi oma riiki üles ehitasime. Võitlen selle eest, et ükski

aus tööinimene ei peaks lahkuma oma kodumaalt kehva palga pärast ja et ükski laps ei jääks sündimata vanemate vaesuse tõttu.

Irl tartUS

16

tartu kristlik noortekodu on lastekodu, mis asub tartu kesk-linna lähistel era tänaval. See on koht, kus elavad lapsed, kelle vanemad ei saa neid mingil põhjusel ise kasvatada.

VEIDI TEISTMooDI KUI TAVAlINE lASTEKoDU

Kui tavapäraselt on lastekodu üks suur maja, kus elab koos väga palju lapsi, siis Tartu Kristliku Noortekodu süsteem on mõneti omanäolisem. Lapsed ei ela koos ühes suures majas, ka ei ole neil viimasel ajal vägagi levinud perema-jade süsteemi. 48 lapsest 14 nooremat on Era tänaval, kuid ülejäänud elavad omaette korterites kas siis omal käel (kui vanust on vähemalt 18 eluaastat) või koos meie töötajatega. Lastekodu ühe asutaja Külli Kooli sõnul on sellise

TARTu KRISTLIK nooRTEKodu – TEISTMooDI lASTEKoDU

lahenduse eesmärk pakkuda vanematele lastele veidi enam privaatsust ning anda nii neile võimalus õppida iseseisvust. „Me ei pea õigeks, et lastele tehakse kõik ette-taha ära. Kuidas nad peaksid päris-elus hakkama saama, kui nad isegi ei tea, mida tähendab elada omaette või vastutada ise selle eest, et riided puhtaks saaks. Elades omaette või väiksemates gruppides, on noortel rohkem vastu-tust ning seeläbi ka suurem kohustus ise endaga hakkama saada,“ selgitab Külli Kool noortekodu toimimispõhimõtet.

hoBID JA hUVIhARIDUS

Tartu Kristliku Noortekodu kindel reegel on see, et hinded peavad korras olema, tuleb koolis käia ja iga laps

peab leidma endale mõne hobi, millega tegeleda. Noortekodu pakub kõikidele lastele võimalust saada heatasemelist muusikalist haridust – noortekodu teeb koostööd Eesti Rahvamuusikakooliga (juhataja Halliki Pihlap). Üheskoos harju-tatakse ja käiakse esinemas. Noortekodu

tartU SÜdaMeS

„Me ei pea õigeks, et lastele tehakse kõik ette-taha ära. Kuidas nad peaksid päriselus hakkama saama, kui nad isegi ei tea, mida tähendab elada omaette või vastutada ise selle eest, et riided puhtaks saaks.

Külli Kool

kasvandikud on esinenud paljudes kohtades üle Eesti, saanud korduvalt tunnustust, osalenud nii Viljandi,

Hiiumaa kui ka Võru folkloorifestiva-lide põhiprogrammides ning käinud mitmel pool välismaal, näiteks Tšehhis, Saksamaal, Rootsis, Soomes ja Lätis.

Selline koha peal antav muusikaha-ridus nõuab palju väljaminekuid, kuid noortekodu ei taha sellest tegevusest loobuda. Eesmärgiks on süstida muusika abil lastesse positiivsust ja usku iseen-dasse. Muusika annab toreda võimaluse ühistegevuseks, lisaks süvenevad esine-mistega vastutus- ja kohusetunne. Vähem oluline pole ka teadmine, et noortekodu kasvandikud kannavad edasi rahvuskultuuri – noortekodus on olemas pärimusmuusikaansamblid, pilli-rühmaga rahvatantsurühm ning lisaks suur koor. Kui aga laps tunneb muusika asemel huvi hoopis spordi vastu, ei panda sellelegi n-ö kätt ette ja lapsele

Lapsed teavad, et puhaskodu on nende endi teha

17

tartU SÜdaMeS

antakse võimalus tegeleda meelepärase alaga. „Oluline on, et laps tegeleks mingi hobiga,“ võtab Külli Kool hobiteema kokku.

KUIDAS TARTU KRISTlIK NooRTE-KoDU SüNDIS?

2000. aastal tekkis idee luua lastekodu. Siiri Tsahkna, Margus Tsahkna, Anne Randalu ja Külli Kooli eestvedamisel loodigi Tartu Kristlik Noortekodu – kodu lastele, kellel seda pole. „Margus oli sel ajal veel juuratudeng, mistõttu sai tema rolliks aidata kõikvõimalike lepin-gute ja muude dokumentidega, mida läks noortekodu loomiseks vaja. Samuti oli Margus see, kes aitas kokku koguda vajalikud toetused, et noortekodu üldse avada saaks,“ rääkis Külli Kool.

Ta meenutab siinkohal ka naljakat juhtumit, kui Margus Tsahknat peeti lastekodu kasvandikuks. „Ükskord, kui Eestis asuvate suursaadikute naised organiseerisid meie toetuseks kuns-tioksjoni ning Margus käis seal meie esindajana toetust vastu võtmas, kiideti pärast, et küll on meie noored ikka hästi kasvatatud. Oskavad käituda ja puha. Siiamaani naerame koos, et Margus on meie juurest sirgunud.“

Margus teab, et Külli teebhead tööd ja väärib kuhjaga tänusõnu

Tartu Kristlikust Noortekodust sirgunud EIKI ROSENThAL on praeguseks tubli isa, spordi- ja töömees, kes hindab kõrgelt noor-tekodust kaasa saadud väärtusi. „Noortekodu on andnud mu ellu palju olulisi väärtusi, õpetades ennekõike hindama haridust ning selle olulisust. Lisaks on minu tänane sportlasetee teoks saanud tänu noortekodule, kuna mind ja mu tegevust toetati algusest peale. Noortekodu elukorraldus oli mitmekülgne ning õpetlik. Meil olid rühmatööd, mille käigus arutasime päevakorra rõõme ning muresid. Alati oli keegi, kes sind kuulas ja toetas,“ meenutab Eiki. Noortekodusse sattus Eiki elama 14aastaselt. Kuigi ta ei ole selle kohaga enam iga päev seotud, külastab ta siiski erinevaid üritusi ning hoiab end endise kodu käekäiguga kursis.

18

tartU SÜdaMeS

NooRTEKoDU ToETUSEKS: „TSAhKNA JA SÕBRAD“

Juba mitu aastat on Tartus toimunud heategevuskontsert „Tsahkna ja sõbrad“, mille eesmärk on koguda raha heatege-vuseks. Sellel aastal kogutakse raha just nimelt Tartu Kristliku Noortekodu jaoks, täpsemalt selleks, et noortekodu saaks jätkata hea hariduse, sealhulgas suure-pärase muusikalise hariduse andmisega. Kontserdisarjale „Tsahkna ja sõbrad“ on varasematel aastatel õla alla pannud ka mitu tuntud Eesti muusikut: Birgit Õigemeel, Koit Toome, Ott Lepland, Kaire Vilgats, Rolf Roosalu, Teele Viira, Susan Lilleväli jt. Ka sellel aastal on oodata tuntud muuskuid, et teha üheskoos head Tartu Kristliku Noortekodu jaoks.

Muusika on vahend, mis aitab lastel end leida

tule tee koos meiega head! kontsert „tsahkna ja sõbrad“ toimub Vanemuise kontserdimajas 18. veebruaril kell 19. Pilet maksab 3 eurot ning piletitulu annetatakse tartu kristlikule noortekodule muusikalise hariduse tarbeks.

fAKTIDEST• Tartu Kristlik Noortekodu loodi 2000. aastal.• Praegu elab noortekodus 48 kasvandikku.• Riigikogu liige Margus Tsahkna on üks lastekodu asutajaliikmetest.• Noortekodu peamine eesmärk on tagada lastele konkurent- sivõimeline haridus.• Noortekodu heaks korraldatav kontsert toimub 18. veebruaril kell 19 Vanemuise kontserdimajas.

19

ühISESTARMASTUSESTALguSE SAAnud LuguTeele ArakSA Tartu Korvpallikool juhataja

Hea, et keelati ja kästi, õpetati, tehti pai. Hea, et kasvatati hästi – nõnda lastest asja sai.

Leelo Tungal

13. veebruaril 2014 asutasid Margus Tsahkna, Tanel Tein, Tarmo Kikerpill, Teele Arak, Marek Kaljula, Ronni Neissaar ja Urmas Somelar Tartus sihtasutuse Tartu Korvpallikool (SA TKK). Möödas oli täpselt 40 aastat ajast, kui Tartu korvpallikool avas 8–18aastastele tüdrukutele ja poistele esimest korda uksed.

SA on loodud ühtse ja ühendava eesmärgiga – toetada prae-guseid ning endiseid treenereid ning populariseerida eestlaste lemmikspordiala korvpalli Tartu linnas ja kogu Eestis. Ühtlasi toetab SA toetab ka koduklubi TÜ/Rocki.

MIKS looDI SA TARTU KoRVPAllIKool?

Ajendi SA loomiseks andis märksa tõsisem seik. Nimelt ühe armastatud treeneri lugu, kes on üles kasvatanud mitu põlv-konda noori korvpallureid ja saatnud nad ellu, kuid unustanud sealjuures iseenda. Nooremate treenerite pealevool ja seeläbi pidevalt süvenev tunne, et teda enam ei vajata, viis mehe madalseisu.

Mure armastatud treeneri pärast tõi aga kokku seltskonna inimesi, kes olid veetnud poole noorusajast Turu tänava korvpallikoolis ja keda liitis ühine armastus spordi vastu. Loodi uus sihtasutus ning ühtlasi otsustati korraldada möödunud aegade meenutu-seks turniir ja juubeliüritus, mida ehtis pidulik bankett, ja tänuüritus kõikidele nendele,

Veel ÜkS tÄHtIS aSI

1977–1978 sündinud poisid 1992. ja 2014. aastal.

„Väikestest panustest, koostööst ningühistest tõekspidamistest võib saadamidagi suurt – inimesi päriselt mõjutav ettevõtmine.“ Tanel Tein

kes on möödunud aja jooksul korvpallikooliga seotud. Üritus andis võimaluse aastatetagustel meeskonnakaaslastel taas kord kunagiste treenerite ees väljakule tulla. Korvpallikooli on lõpetanud üle 1000 inimese, neist ligi 500 olid 31. mail

2014 juubeliüritusel kohal. Kasvandikud üle Eesti kogunesid eesmärgiga meenutada toonastele treeneritele, et nad on olnud teiste emade-isade eest ja seeläbi korvamatu väärtu-sega.

Võrreldes kooliajaga oli paljude osavõtjate füüsis küll eelkõige ette ja külgedele vajunud, kuid innukus palli mängida oli sama mis aastakümneid tagasi. Kogu päev pakkus kohati lausa uskumatuid taaskohtumisi, nagu poleks vahepealset aega lahus oldudki, ning märgata võis mitutki veekalkvel silmapaari.

SIhTASUTUSE EESMäRK

Suuremaks eesmärgiks on olla üks jõud Tartusse uue mitme-funktsioonilise spordihalli rajamisel. Selleks on aga vaja kõikide poliitiliste jõudude ühtset soovi ning koostööd. SA ühe asutaja ja korvpallikooli kasvandiku Margus Tsahkna sõnul peab SA enda kohuseks anda eeskuju ka Tartu linnale ning seeläbi kogu riigile. „Juubeliüritus ja SA edaspidine tegevus on ideaalseks näiteks sellest, kuidas eraisikutest koosnev

seltskond on võimeline toetama treenereid ja süstima neisse uuesti kunagist kirge ja innukust oma tööd teha. Miks mitte võtta eeskuju ja toetada samamoodi õpetajaid, koole ja erialaseid projekte,“ leiab Tsahkna.

„Väikestest panustest, koos-tööst ning ühistest tõekspidamistest võib saada midagi suurt – inimesi päriselt mõjutav ettevõtmine,“ sõnas sihtasutuse üks algataja ja korvpallikooli kasvandik Tanel Tein, kes peab sihtasutust oluliseks orientiiriks korvpalli arendamise juures.

kaaneFoto: erik riikojaaJakIrJa Fotod: tarmo Haud, enriko lill, Imre klaasen