häirunud söömiskäitumine ja madal …...treeningmahuga spordialad • kaalukategooriaga...
TRANSCRIPT
Häirunud söömiskäitumine ja madal energiatarbimine sportlastel
Eve UntSpordimeditsiini ja taastusravi kliinik, TÜ, SA TÜK
„Teadus, sport ja meditsiin X“ Tartu, 8-10. november 2017
Sissejuhatus
Suhteline energiadefitsiit spordis (RED-S)Madal energia saadavus (LEA)Häirunud söömiskäitumine (DE)Naissportlase triaad (FAT)
Sissejuhatus
naissortlase triaad
söömishäire
osteoporoosoligo-, ameorröa
IOC Consensus Statement 2005
ACSM 2007
Naissportlaste triaadi spektrum
RED-S
Mountjoy jt 2014
Probleem märksa laiem, laieneb ka meestele
RED-S
Mountjoy jt 2014
Energy availability, EA
Arvestatakse kcal/kg rasvavabale massile (fat-free mass - FFM)Normaalne 45 kcal/kg FFM
toiduga saadav energiahulk
kehalisele tegevusele kuluv
energiaEA = -
Energia saadavus 1
Energia saadavus 2
60 kcal/kg/FFM kohta - kehakaalu tõus, hüpertroofia
45 kcal/kg/FFM kohta - kehakaalu säilitamine
30-35 kcal/kg/FFM kohta - kehakaalu (tervislik) langetamine
<30 kcal/kg/FFM kohta - madal energia saadavus
Bourke, ISENIC 2016
toiduga saadav energiahulk
kehalisele tegevusele kuluv
energiaEA
= -
Madala energia saadavuse põhjused
EA
Ei kaasne söömishäiret või häirunud söömiskäitumist
• Suurenenud energiakulu
• Ebapiisav toiduenergia
• Kaalulangetamine (kiire, järk-järguline)
Kaasneb häirunud söömiskäitumine (düsfunktsionaalne söömismuster)
• subkliiniliselt või kliiniliselt väljendunud söömishäire
• erinevad ekstreemsed dieedid
Häirunud söömiskäitumine (disordered eating, DE) tähistab söömise mittevastavust tegelike vajadustega ning millega kaasneb sageli pidev kontroll kehakaalu üle
Võib olla väga varieeruv söömis- ja käitumismuster
Iseloomulik:• Pidev muretsemine oma kehakaalu (ja väljanägemise) pärast• Ebakvaliteetne toitumine, ebapiisav päevane toiduga saadav
energia • Liigsöömise sööstud• Ekstreemsed kehakaalu langetamise meetodid (nälgimine,
oksendamine, ülemäärane treening, lahtistite ja diureetikumide kasutamine jne)
Häirunud söömiskäitumine (DE) 1
on tõsine probleem paljudel spordialadel
Spordis suured nõudmised koormustele: • kõrge intensiivsusega ja suure
treeningmahuga spordialad• kaalukategooriaga spordialad• esteetilised spordialad jt
Häirunud söömiskäitumine (DE) 2
Häirunud söömiskäitumine võib viia 3 kliiniliselt diagnoositava söömishäireni (Shisslak et al 1995; American Psychiatric Association, 2000)
• Anoreksia, Anorexia nervosa (AN)• Buliimia, Bulimia Nervosa (BN) • Täpsustamata söömishäire, Eating disorder not otherwise specified
(EDNOS): FAT, RED-S
Varieerub erinevate spordialade ja sportliku saavutusvõime lõikesProbleem, et uuringutes erinev metoodika
• Kuni 70 % eliitsportlastest peavad dieeti + häirunud söömiskäitumine (Torsveit & Sundgot Borgen, 2005)
• Häirunud söömiskäitumist kuni 62% naissportlastestkuni 33% meessportlastest(Byrne, McLean, 2001, Tomson 2007, Rosendhal et al, 2009 jt)
RED-S, DE sagedus
• Meesratturid 8 kcal/kg FFM (Vogt jt 2005)
• Pikamaajooksjad, ratturid, ilma DE/RED-Sta madalam luude tihedus (Smathers jt 2009, Rector jt 2008 jt)
75-80% noortel naissportlastel menstruatsiooni puudumise põhjuseks liigne treening ja dieedi pidamine
� 1. menstruatsioon peale 15. eluaasta, ebaregulaarsed menstruatsioonid (<9 perioodi aastas) (N)
� Madal KMI (<18,5), protsentiilid� Söömishäire/häirunud söömiskäitumine� Kaloraaži piiramine � Söömiskordade piiramine, vältimine� Rahulolematus oma keha mõõtmetega jne� Ülemäärane treenimine jne� Depressiivsus, insomnia jne� Taimetoitlus� Madal Ca tarbimine� Varasemad luumurrud, stressmurrud� Kaasuvad personaalsed tegurid (perfektsionism, ja/või
psüühikahäired)� jne
Riskifaktorid
SkriiniminePerioodilised terviseuuringud
Madalad energiavarud
Stabiilne kehakaal ei välista madalat energiatarbimist
KMI protsentiilide kasutamine <20 aastastel, kaalukõveradLastel-noorukitel eale vastav KMI (Grünberg jt 1999)
Adaptatiivsed muutused madala energiatarbimise puhul (madal RMR, madal trijoodtüroniin –T3)
Toitumise analüüs
Päevikud, küsimustikud (24 tunni kohta) jne
Energiakulu hindamine (energyexpenditure, EE)
Kcal, MET-tunnidAinsworth et al Compendium of Physical Activities2011)
Skriinimine madal energia saadavus 1
Erinevad metoodikad- Luu densitomeetria (DXA)- Õhu pletüsmograafiline
meetod (Bod Pod)- Nahavoltide meetod- Bioelektrilise takistuse
meetod
Rasvavaba mass (FFM) = kehamass - rasvamasss
Kriitiline piir: Naistel – 12%; Meestel 3-5%
Skriinimine madal energia saadavus 2
• Menstruatsioonide regulaarsus• Vereanalüüsid (LH, FSH, prolaktiin, TSH, östradiool,
kilpnäärme hormoonid, androgeenid jne)
Välistada RasedusEndokrinopaatiad
• Luude tihedus (DXA)• Z-skoor <-1,0
Skriinimine funktsionaalne hüpotalaamilise amenorröaluude tervis
KardiovaskulaarsedBradükardiaHüpotensioonAtriaalsed, ventrikulaarsed arütmiadAkrotsüanoosEKG-s kõrvalekalded
EndokriinsedHüpoglükeemiaTESTO langus (M)Madal naissuguhormoonide tase (N)AmenorröaLangenud luu tihedusStressmurrudPuberteedi hilinemine
Elektrolüüdid, hüdratsioonDehüdratsioonElektrolüütide nihkedHüpokaleemiaLihaskrambidMetaboolne alkaloos
GastroinestinaalsedKonstipatsioonEbamugavustunne söömise järgseltKõhuvalu
DermatoloogilisedJuuste väljalangemineKuiv nahk, lanugoHaprad küüned, juuksedKätel kallus, abrasioon
OraalsedLagunenud hambadKurguvaluLümfisõlmede suurenemine
Üldised
AneemiaHüpotermia
Oluline kaalulangusSagedased kehakaalu kõikumised
VäsimusLihasjõudluse langus
Sümptomid (RED-S, FAT)
Pilootuuring Eesti naissportlastelSöömishäirete Hindamise Skaala (SHS); n=131 19,8±5,2 a
Tjurina, 2017
SHS alaskoorid
18 a keskmaajooksja165 cm, 44,4 kg, KMI 16,4
Keha rasva % 4,0 (DEXA)
3 a tagasi kehakaal 60 kg
Sekundaarne amenorröaAnamneesis kandluu stressmurd, sääreluu stressmurd
Objektivselt:Väljendunud bradükardia, fr 36-37 x minAkrotsüanoosDermatiitSüljenäärmete suurenemine
Nn alternatiivtreeningu mahud väga suuredNB! söömishäire eitamine
Juht
Multidistsiplinaarne meeskond
ArstToitumisspetsialist/dietoloogPsühhiaater (söömishäire)Kliiniline psühholoogSpordifüsioloog
Ravi
Ravimata amenorröalised naised kaotavad oma luutihedusest aastas 2-3 %NB! 90% luumassist saavutatakse 18. eluaastaks
Ravi 1
De Souza jt 2014
Ravi eesmärgid:
Saavutada püsiv kehakaalu tõus, regulaarsed menstruatsioonidKMI >18,5; 90% eeldatavast
Toiduga saadav energia >2000 kcal päevas (sõltub energiakulust)20-30% suurem kaloraaž
Et seda saavutada ->0,5 kg tõus 7-10 päeva jooksul
Kaloraaži tõstmine järk-järgult 5-10 kcal/kg/päevas nädala jooksulNB! Re-feeding sündroom!
Eesmärgiks 45 kcl/kg/FFM
Ravi 2
Kuidas saavutada suurem energiatarbimine?
- Menüüsse toidud, mida sportlane eelistab- Hoiduda madala energiatihedusega toiduainetest- Olulised on mikroelemendid!- NB! toidukordade sagedus- Vajalik täiendav Ca ja D-vitamiini tarbimine- Söömispäevikud
• Jälgida KMI, kehakaalu standardsetes tingimustes
• Teised modifitseeritavad tegurid väga olulised: võistlusperiood, koostöövalmidus, psühholoogiline tugi jne
Ravi 3
- Uuringud on näidanud, et kehakaalu tõus (4 kg) on seotud luutiheduse näitajate paranemisega (sõltumata mensesetekkimisest)
- Trabekulaarse luu mineralisatsiooni ja kortikaalse luu kasvu jaoks vajalik siiski hormonaalne normaliseerumine
- Luutiheduses näitajate paranemine >1 aasta
- Kehaline koormus – soovitav nn „weight-bearing“koormused (NB! Koormustega seoses stressmurdude risk!Reeglina vajalik rakendada sportimispiirangud
- Farmakoloogiline ravi vajadusel
Ravi 4
• Sporidiala valik, sobivus konkreetsele indiviidile suuremad kehamõõtmed -> vastupidavussport ei sobi
• Multidistsiplinaarne meeskond: arst, söömisnõustaja, spordifüsioloog, treener, üldkehalise ettevalmistuse treener, füsioterapeut, psühholoog jne
Oluline preventsioon!
Varane sekkumine!!
Sportlaste, vanemate, treenerite harimine
Realistliku kehakaalu ja -koostise eesmärgi püstitamine
Ebamõistlikult kõhna kehaideaali muutmine
Kokkuvõte
Tänan tähelepanu eest!