Ilmub neli korda aastas Õpetajate Lehe vahel 30. märts 2007 Nr 11

Mida arvata raamatust, mille piltide kohta aval-datakse üksteisele risti vastu käivaid hinnanguid? On see raamat siis ilus või kole? Kas kirjastus peaks riskima müügikasumiga ja välja andma elitaarse-te illustratsioonidega lasteraamatu? Kui olulised on illustratsioonid õpikus?

Antud teemadel arutleb Edna Vahter.

Kujutage ette, et istute akna all mu-gavas tugitoolis, võtate kätte raama-tu ja alustate lugemist. Ükspuha, kas teete seda üksinda ja vaikselt või loe-te teksti kellelegi ette. Sõnad täida-vad teie hetked igal juhul, kuid need hetked on täis ka pilte, mis justkui võluvael ilmuvad teie kui lugeja ja ka kuulaja vaimusilmas. Pildid kuulu-vad alati teksti juurde, olgu need siis ette kujutatud või raamatus nähta-vad. Kaupluses raamatuid valides ei saa me aga hetkega otsustada teks-ti ja sõnade sisu üle, sest lugemine nõuab aega. See, mis meid köidab, (või ka mitte) on just pildid ja kujun-dus. Miks mõni raamat justkui kut-sub end kätte võtma ja teine mitte? Kas ka juba päris pisikestele lastele võivad mõne raamatu pildid meeldi-da ja teised mitte? Või on siiski tekst olulisem, sest meile meeldivad pildid saame endale ise ette manada?

Eelnevalt tõstatatud küsimustele võib vastuseid leida mitmeti. Lugu on kindlasti oluline, sest hea lugu annab nii lugejale kui ka kunstnikule võima-luse vabalt fantaseerida ja luua pilte

nii mõttes kui ka paberil. Need pildid on tõenäoliselt igaühel meist erinevad – erinevate tegelaste, värvivarjundite ning rõhuasetustega. Kuid võib olla ka nii, et raamatus olevad illustrat-sioonid sobivad tekstiga nii hästi, et lugeja nägemus ühtib kunstniku oma-ga. Igal juhul tuleb rõhutada, et raa-matuillustratsioonil on kanda oluline roll teksti toetamisel, mis võivad mõ-jutada meie arvamust raamatu kohta.

Mida siis silmas pidada, kui on soov osta lapsele raamat? Päris pisikes-te laste silm haarab selget ja värvilist kujundit, seega võiks eelistada raama-tut, kus leheküljel on üks ese-loom. See võiks olla kujutatud paari-kolme värviga ning ilma lisadetailideta, sest kõik liigne võib last väsitada ja pigem segadust tekitada. Selge ja konkreet-se pildi puhul on lihtne lapsele ka se-letada, mis on pildil (näiteks pall, lill, puu). Sellistes raamatutes tihtipeale tekst puudub. Samas võib juba aas-tasele lapsele näidata ka selliseid pilte nagu Nicola Cinquetti raamatus „Pu-namütsike”. Need on samuti väheste tegelaste ja detailidega, loodud äärmi-se tundlikkusega ning rõhutavad sel-gelt tagasihoidlikkust. Illustratsioone vaadates jääb mulje, nagu oleks hundil häbi olla see, kes vanaema ära sööb, ning kui hunt saaks rääkida, siis ilm-selt ta vabandaks oma käitumise pä-rast. „Punamütsikese” illustratsiooni-des on olemas emotsioon. Koos väik-se lapsega tuleks pilte vaadata aegla-selt ja samas lapsele seletades, mida piltidel kujutatakse. Seletused võiksid olla lihtsad, näiteks tüdruk korjab lilli, tüdruk magab jne. Kindasti ei ole mõ-tet sundida üheaastast vaatama kõiki lehekülgi, vaid tuleb teha valik.

Lasteaiaealise lapsega raamatut lu-gedes ja illustratsioone vaadates saab lapsele esitada juba küsimusi (mida sa pildil näed?), olenevalt lapse vastusest saab teda suunata otsima pildil leidu-vaid pisidetaile või tegelasi. Suurepä-rase näitena võib siinkohal välja tuua Camille Saferise raamatu „Hirmilus nahkhiir”, kus illustratsioonidel hul-galiselt tegelasi, nii peategelased kui ka kõrvaltegelased. Otsige lapsega piltidelt pisikesi põnevaid asju, mit-mesuguseid värve, erinevaid kujusid

jne. Küsides lapse käest, mida ta pildil näeb, võite järgmisena lasta lapsel vas-tu küsida ja ise vastata. Sel viisil kor-damööda pilti lahates saate suunata last pilti veelgi hoolikamalt vaatama ja samas võimaldab see märgata, millest laps on huvitatud. Lapselt võib ka kü-sida, kuidas pilt meeldib ja temaga sel-le üle arutleda. Lapsed võivad meid nii mõnigi kord oma tähelepanuvõime ja terava pilguga üllatada. Lasteaiaealine laps vajab tihtipeale aega, et kõik olu-line üle vaadata. Ta võib kuulata sama lugu kümneid kordi ja iga kord soo-vida ka pilte vaadata. Kui lugu jällegi loetud, võib lapsega vestelda ja küsi-da tema arvamust: millest see pilt rää-gib?, miks sa seda arvad?, miks kunst-nik tegi just sellise pildi?

Kui lasteaiaealistele lastele meeldi-vad reeglina illustratsioonidel värvi-küllased, ilmekate nägudega stiliseeri-tud karakterid, siis algkooliealised lap-sed mõistavad juba, millised on asjad päriselt, ning võivad hakata eelistama illustratsioone, kus kujutatud esemed ja tegelased on sellised nagu reaalses elus. „Hirmilusa nahkhiire” illustrat-sioonid võivad tunduda neile titekad. Reaalseid asju kujutavad illustratsioo-nid on Henning Wiesneri raamatus „Kas loomad pesevad hambaid?”. Selle raamatu pilte vaadates saab lapse tä-helepanu juhtida just erilise täpsusega kujutatud esemetele ja detailidele, näi-teks vaiba mustrile, autoosadele või hoonetele. Jälgige, kuidas on kunstnik edasi andnud loomade karvastikku ning tigu inimese sõrmel. Selline pilt

suunab lapsed mõtlema nii suuruse vahekordadele kui ka maailma olemu-sele üldisemas plaanis.

Raamatuillustratsioonide vaatami-ne on kindlasti ka kunstitundide si-suks – õpilased õpivad tundma eri-nevate kunstnike käekirju, arutlevad värvilise ja mustvalge pildi erinevuste ning tähenduse üle teksti illustreeri-misel. Samuti on huvitav võrrelda eri kunstnike illustratsioone sama teks-ti juurde, laps võiks proovida ka ise tekste illustreerida. Või läheneda hoo-pis teiselt poolt: esiteks uurida mõnda põnevat pilti ja seejärel kirjutada sel-lest lugu. Sellise ülesande kaudu saab teada, mis on lapse jaoks tähtis ning mida ta pildi juures väärtustab, see toob esile ka lapse varjatud võimed. Üks võimalusi lapsega koos pilte vaa-data on lasta tal arvata, kuidas kunst-nik on pildi teinud: on ta selle joonis-tanud, maalinud või hoopis voolinud? Milliseid tehnikaid ja töövahendeid on kasutatud? Vaadake näiteks, kui põnevalt on raamatu „Hirmilus nahk-hiir” kunstnik Daniella Vignoli ku-jutanud laternavalgust. Kas ei võiks proovida lapsega seda järgi teha? Sa-mal leheküljel on kunstnik kujutanud lapsi tavapärasest erinevas perspektii-vis – nii, kuidas meid näeb nahkhiir. Selline vaatenurk võib avada lapse sil-mad laiemale arusaamale maailmast ja suunata ta mõistma erinevaid vaa-tenurki. Raamatus „Punamütsike” on kunstnik imeosavalt kujutanud muru ja tormist taevast. Loomulikult ei ole võimalik saavutada täpset sarnasust, kuid proovida tasub ja proovimise käigus võib laps leida oma isikupärase lahenduse.

Kuid kui olulised on kooliõpiku-te illustratsioonid? Need on ju pil-did, mida laps on „sunnitud” vaatama. Aabits on lapse esimene kooliraamat, mulje sellest on lapsele äärmiselt olu-line. Eestis viimati ilmunud Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla ja Kadri Ilvese „Aabits” on kujunduse ja illustratsioo-nide poolest äärmiselt lapsesõbra-lik. Pildid on pärit laste igapäevaelust ning nendes on olemas toetav soojus – see, mida esimese klassi laps kooliteed alustades vajab. „Ilusa emakeele” 2. ja 3. klassi õpikus on lisaks originaalil-lustratsioonidele esitatud pilte, mille tekste õpikus käsitletakse. See annab lapsele hea võimaluse seostada õpi-

RÄÄKIVAD PILDID kulugu varemnähtuga või tekitab pilt omakorda lapses lugemishuvi. Õpeta-ja saab omalt poolt juhtida lapse tähe-lepanu illustratsioonide erinevustele – näiteks sellele, kuidas on kunstnikud kujutanud juukseid! Viive Noore pu-nased kahupead, Ilon Wiklandi hele-dapäised ja Kirke Kangro siilisoengu-tega lapsed on kõik nii isikupärased ning üksteist täiendavad.

Lõpetuseks sooviksin korrata oma keskkooliaegse kirjandusõpetaja sõ-nu: selleks et aru saada, mis on hea, tu-leb näha ka halba. Kodus, lasteaias ja koolis võiks olla võimalikult erinevate piltidega raamatuid, sest me kõik ole-me isemoodi ja meie eelistused raa-matute ning illustratsioonide suhteski on erinevad. Nähes võimalikult palju erinevaid lahendusi, hakkab laps ühel hetkel aru saama, milline on heade il-lustratsioonidega raamat. Meenuta-gem siinkohal, millised raamatuillust-ratsioonid meeldisid meile, kui olime väikesed. Kindlasti oli igaühel meist lapsepõlves mõni lemmikraamat, mis just tänu illustratsioonidele avaldas äärmiselt sügavat ja olulist mõju. Ilma milleta me poleks need, kes me ole-me. Südamega loodud illustratsioonis on sees see õige tunne ja sellised il-lustratsioonid tunneb ära ka laps. Sü-damega loodud illustratsioon hakkab justkui ise meiega rääkima.

EDNA VAHTERTallinna Ülikooli

kunstiõpetuse didaktika lektor

KEVAD ON MUUTUSTE AEGAasta algas rõõmustava teatega hari-dus- ja teadusministeeriumilt: nüüd-sest kannab riik hoolt selle eest, et õpilastel oleks lisaks põhiõpikule olemas ka põhitöövihik ning vane-mate käest enam õppematerjalide eest raha küsida ei tohi. Kahjuks te-kitas see uudis koolide hulgas lisaks rõõmule ka mõningast peataolekut: nimelt arvati, et seda raha võib ka-

sutada mitmeti, sugugi mitte siht-otstarbepäraselt. Teiseks arvati, et vanemate käest ei tohi enam nõuda ka lisamaterjalide ostmist. Tegelikult on põhikooli- ja gümnaasiumiseadu-se muudatus mõeldud ju nii, et kooli-dele antakse lisaraha just nimelt töö-vihikute soetamiseks ning vanema-telt on lubatud küsida raha näiteks kontrolltööde vihikute ning eksa-

miks valmistumise materjalide eest. Valgustasime koole ise ning õnneks üllitas ka ministeerium informeeriva ajalehe uuest rahastamissüsteemist. Loodetavasti on nüüd kõik koolid uuest korrast õigesti aru saanud ja olukord muutub kõigi jaoks meeldi-vamaks.

Nende ridade kirjutamise ajal ei ole veel teada uue haridus- ja teadus-

ministri nimi. Ükskõik kes selle vastutusrikka töö ka enda kan-da ei võtaks, kirjastus Koolibri soovib talle uuel ametipos-til jõudu ja tahet koos-tööpartneritega ühise laua taga võimalikke kit-saskohti arutada.

TEIE KOOLIBRI

UUED ÕPIKUD R A A M A T U D , M I S H A R I V A D2

2006TOP 10

Elke Linda Buchholz, Beate Zimmermann

Pablo Picasso. Elu ja looming

Jane StruthersAura

7

10

2

3

5

Jane Wightwick15 minutit inglise keelt

Elke Linda BuchholzLeonardo da Vinci.

Elu ja looming

Frank WeyersSalvador Dalí. Elu ja looming

9

1

4

Dieter BeaujeanVincent van Gogh.

Elu ja looming

Alexandra GrömlingMichelangelo

Buonarroti. Elu ja looming

6

Nicola Nonhoff Paul Cézanne. Elu ja looming

8

Caroline Lemoine15 minutit

prantsuse keelt

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Eesti rahva ennemuistsed jutud

ARGUMENT TÕESTAB VÄITE EHK ARGUMENDI JÕUD…Inimtegevus põhineb mõtlemisel, arut-lusel. Argument on piisava alusega ja loogiliselt korrektne seisukoht. Selles seisneb ka tema jõud ja tugevus.

Abiturientide vähesest arutlus-oskusest riigieksamikirjandites on palju kirjutatud. Kersti Lepajõe nen-dib artiklis „Argumenteerimisosku-sest eksamikirjandite põhjal” (2002), et „argumenteerimistehnikat valdab või oskab seda kirjandi kirjutamise-ga seostada vaid väga tagasihoidlik osa abiturientidest.” Sama konstatee-rib autor ka artiklis „Tekstid, taustad ja seosed ehk Kellest või millest abi-turiendid kirjutavad?” (2003) ning rõhutab, et „loogiline ja seotud tekst on jõukohane vaid väiksele osale abi-turientidest”. Märt Hennoste lisab ar-tiklis „Eesti keele riigieksami arenda-mise vajadusest: probleeme ja lahen-dusi” (2005), et „70–80 % õpilastest suudab teksti arendada peamiselt lõi-gu tasandil, jäädes hätta terviku loo-misel; arutleda, analüüsida ja argu-menteerida suudab 40–50 % eksami-nandidest”. Uurides TLÜ doktorandi-na kolme viimase õppeaasta riigikir-jandite argumentatsiooni, analüüsin

mahukat empiirilist andmestikku. Tulemustest võib järeldada, et pal-jud abituriendid ei taju väite tõestuse protsessi, argumendi ja argumentat-siooni erinevust, lõigu ülesehitust ja teksti kui terviku loomise põhimõt-teid. Loomingulisus, mis on ka õpi-lasel avastuste ja hüpoteeside alus, vajab rohkem tuge kriitiliselt mõtle-miselt, mis testib tõestuse vastupida-vust.

Õppekomplekt „Argumendi jõud” on mõeldud gümnaasiumiõpilastele kirjandiõpetuse abivahendiks ja nõu-andjaks. Raamat lähtub üldtunnusta-tud teoreetilistest seisukohtadest ja sisaldab nii teoreetilist kui ka prakti-list materjali argumenteerimisosku-se arendamiseks. Esitatud tekstinäi-ted pärinevad tuntud sõnameistrite publitsistlikest ja ilukirjanduslikest töödest, aga ka õpilaskirjandeist. Kä-siraamatus leiduvad karikatuurid ja tsitaadid suunavad otsima seoseid elust, mõtisklema, arutlema. Abitu-rient peab suutma analüüsida: esi-tada väiteid ja vastuväiteid ning neid põhjendada, järeldusi teha. Töövihik toetab teooria rakendamist praktikas

ning koos arendavad nad kriitilist mõtlemist.

Raamatu esimene osa tutvustab ar-gumenteerimise põhimõisteid. Et ees-märk on õpetada oma väidete tõesta-mist, avatakse need mõisted retoori-ka, dialektika ja loogika seoste põhjal. Teemade käsitlemisel uuritakse argu-mendi ja argumentatsiooni mõistet, kinnistatakse põhitõde, et „argument on tõesuse eeldus või loogiline põh-jendus, millele tugineb väide“. Lisa-lugemisse paigutatud informatsioon on huvilistele täiendavaks materjaliks.

Teine osa selgitab arutleva kirjan-di eripära. Selles on esitatud arutleva kirjandi kavandamise ja kirjutamise-ga seotud teemad, eraldi pööratakse tähelepanu probleemiseadele ja arut-lusele kui dialoogile. Tekstinäited ar-gumentatsioonist lõigus ja tervikkir-jandis annavad õppekomplektile lisa-väärtuse.

Kolmanda osa sisuks on tekstiana-lüüsi ülesanded: riigieksamikirjandis peab õpilane kasutama kirjanduslik-ke näiteid. Oma tekstide loomisel on abiks eelnev lugemiskogemus. Õpilane suudab mõtelda kriitiliselt (ehk arutle-

da) siis, kui ta oskab enne järelduseni jõudmist oma kogemusi analüüsida, arvamusi ja teadmisi hinnata. Põhjen-di kaalumine on oluline, sest just argu-mendile tugineb otsuse tõesus.

MERLE KALDJÄRV,autor,

Tallinna Inglise Kolledži õpetaja

UUEM VENE KIRJANDUSKirjanduslood on tavaliselt konser-vatiivsed ega käsitle peaaegu kunagi tänapäeva autoreid ja teoseid. Nüü-disaja kirjandusprotsessi piirjooned on hägused, homsete klassikute näod ei eristu veel, maksab põhimõte, et ükski prohvet ei ole kuulus omal maal.

Ometi on vene kirjandus alates 1985. aastast muutunud peaaegu tundmatuseni. Nõukogude kirjandus ei olnud kunagi autonoomne ideoloo-gilise problemaatika suhtes. Nüüd al-gas kirjandusliku sõna vabanemine.

Tsensuuri likvideerimisega muu-tusid kättesaadavaks seni keelatud autorid, teemad ja teosed, terved vene keele kihid, mida varem ajakir-jade ja raamatute lehekülgedele ei lu-batud. Samal ajal minetas kirjandus ühiskonnas oma juhtiva koha, mis tal

oli olnud totalitaarse režiimi ajal, kui tõene ajalugu, publitsistika ja fi losoo-fi a olid mõeldamatud ning kirjandus täitis ideoloogilise tsensuuri tingi-mustes nende aset. Alates 1980. aas-tate keskpaigast hakkas „mõistukõ-ne”, mis laskis lugeda „ridade vahelt”, aegapidi oma tähtsust kaotama.

Selle perioodi kirjanduslik pano-raam on mitmepalgeline ja värvi-kirev. Alates elitaarsest proosast ja lõpetades publitsistikaga, alates post-modernismist ja lõpetades massikir-jandusega, arvukate mees- ja naisde-tektiividega (Aleksandr Buškov, Bo-riss Akunin, Aleksandra Marinina, Darja Dontsova); alates heast proo-sast, mis ei pelga fantaasiaelemente (Vladimir Makanin, Georgi Vladi-mov, Ljudmila Petruševskaja, Tat-

jana Tolstaja, Ljudmila Ulitskaja) ja lõpetades viimistletud, rafi neeritud luulega (Olga Sedakova, Svetlana Ke-kova, Vladimir Gandelsman).

Raamat on katse tutvustada uue-mat vene kirjandust: eredad nimed, olulised teosed, eri kirjandusžanrid ja uued suundumused.

Venemaa ajaloos leidsid 1980. aas-tate keskel aset pöördelised sündmu-sed: võimule tuli uus poliitikute põlv-kond, kes eitas totalitarism, ühe po-liitilise partei diktatuuri ja tsensuu-ri ning vastandas neile demokraatia, mitmeparteilise süsteemi ja avatuse. Globaalsete muutuste päevil ei muutu mitte kirjanik, vaid kirjanduse pale.

IRINA BELOBROVTSEVA,autor

FRONT LINE ENGLISHKirjastus Koolibri on Eesti inglise keele õppijatele välja andnud Suur-britannia kirjastuse Zastrugi Books grammatikasarjast Front Line Eng-lish õpikud English Tenses, Preposi-tions, Modal Verbs, Reported Speech.

Võõrkeele õpetamise kõige efek-tiivsemaks meetodiks peetakse või-malikult vähest emakeele kasutamist õppeprotsessis. Grammatika õpeta-misel soovitatakse aga paralleelide toomist emakeelega, et mõista keele omapära ja tunnetada võõrkeele sar-naseid jooni emakeelega. Õpetajad-praktikud soovitavad ja kasutavad seda meetodit üle maailma..

Autorid Ken Singleton, Diane Hall, Mark Foley ja Paul Seligson on õppe-

materjalid koostanud õppijatele, kel-le emakeel ei ole inglise keel. Seetõt-tu on materjalid juba algselt koosta-tud nii, et ruumi jääks ka selle maa keelsete selgituste ja näitelausete tõl-gete jaoks, mis materjali tõlkimise on

ette võtnud. Raamatuid võib kasuta-da ka teatmematerjalina.

Raamatud on oma põhistruktuurilt sarnased: sissejuhatus, kus on antud kasutusjuhend, põhiosa temaatiliste õppetükkidena, iga õppeteema on va-

rustatud grammatikaharjutustega, kus kinnistatakse äsjaõpitut. Kokkuvõttes võetakse veel kord läbi kõik teemad ja põhireeglid. Lisatud on enesekont-rollitestid, mis võimaldavad iseseis-vat tööd, kuna vastused nii harjutus-tele kui ka testidele on antud raamatu lõpus. Mõne keerukama teema nagu Reported Speech või Modal Verbs koh-ta on lisaks veel arvukalt kinnistavaid harjutusi koos vastustega.

Need grammatikateemasid üksik-asjalikult käsitlevad õppematerjalid on suureks abiks mitte ainult õpeta-jatele, vaid ka õpilastele alates 8.–9. klassist.

MARJA-LIISA SAULEP

ilukirjandusR A A M A T U D , M I S H A R I V A D3

DRAAKONIPUU SEIKLUSEDSarjast „Logopeedilt lapsele” ilmus Kristel Lempu lasteraamat „DINO. Draakonipuu seiklused”. See on Ees-tis esmakordne katse välja anda liht-sas keeles ja keeleliste orientiiridega lasteraamatut. Lühikestest lihtlause-test koosnev seiklusrikas lugu sisal-dab lastele hästi mõistetavaid olu-kordi. Raamatus on pööratud tähele-panu ka teksti mõistmisele ja jutus-tamisoskuse kujundamisele. Selleks saab toetuda raamatu illustratsiooni-dele ja raamatu lõpus olevatele küsi-mustele, mis esitatakse osaliselt enne, osaliselt pärast lugemist. Lisaks loetu

mõtestamisele ja mälu arendamisele saab tähelepanu pöörata ka suulise väljendusoskuse arengule. Tõenäoli-selt suudab raamat äratada ilukirjan-duse vastu huvi nendes lastes, kes on raskustes lasteraamatute lugemise-ga. Seda raamatut lugedes kogeb laps edu ja edaspidi võib ette võtta juba keerulisema jutu lugemise.

Värvirõõmsate piltide all on 3–5 lausest koosnev trükitähtedega tekst. Lugemise hõlbustamiseks on kasu-tatud mitmeid erinevaid võimalusi: keerulisemad sõnad on asendatud piltidega, vältekandjad on tõstetud

kõrgemale, liitsõnad on sidekriip-suga jaotatud kaheks jne. Teksti on võimalik jaotada osadeks ja vastavalt lapse keskendumisvõimele töötada kogu tekst läbi samm-sammult (tule-tades meelde eelnenut), mitme tunni vältel.

Raamat jutustab väikest Mikust ja draakonipuu seiklustest. Draakoni-puust saab Miku lemmiklelu dino-saurus Dino. See sünnib läbi mitmete seikluste ja kohtumiste. Tähelepanu on pööratud ka suhtlemismallide ku-jundamisele ja erinevate emotsiooni-de (rõõm, nukrus, igatsus, mure, abi

palumine, abi pakkumine) äratund-misele.

Eelkõige on see sobiv lugemisvara 4–7-aastastele lugemist alustavatele lastele, kuid ka neile, kes juba loevad, kuid jäävad hätta loetu mõtestamise-ga. Raamat sobib ka nendele lastele, kes vajavad lugema õppimisel täis-kasvanu juhendamist ja abi. Soovita-da võiks seda nii lasteaedade kui ka koolide (1.–2. klass) lugemisraskus-tega õpilastele.

KRISTA SUNTSlogopeed, raamatu toimetaja

LOOMAD PESEVAD HAMBAID… JA AJAVAD PÄTTE TAGA!

Aga kas nad spordivad? Või naera-vad? Või lähevad puhkusele?

See Bologna lasteraamatumessi võitjaraamat on alguse saanud just säärastest hoolivate loomahuvilis-te lõpututest küsimustest. See on ka

raamat, mille tiitlipöördel seisavad kõrvuti kahe loomaaia direktori ni-med. Peale autorina esineva Münc-heni loomaaia direktori Henning Wiesneri on raamatu eestikeelset tõlget „kaalunud” Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal. Need nimed kin-nitavad, et esmapilgul imelikumadki küsimused on saanud teadusliku vas-tuse. Ning jutud ise omakorda tõen-davad ühe Saksamaa loomaaiadirek-tori võimet seletada samal ajal vai-mukalt ja mõistetavalt kasvõi näiteks jaaniussi bioluminessentsi või palve-tajaritsika mõrvarlikku paaritumis-käitumist.

Ka teadmistenäljas lugeja jaoks ei jää raamat ainult meelelahutu-seks, sest autori haare on ulatunud üksikküsimustest kaugemale. Näi-teks küsimusele „Kas saksa lamba-koer mõistab ka inglise keelt?” vastab Wiesner, seletades loomakommuni-katsiooni põhimõtet üldisemalt ning tuues näiteid mitte ainult koera vaid

samuti hirve, tedre, papagoi ja gorilla suhtlemisoskuse kohta. Küsimuse nr 50 all leiab aga hea ülevaate looma-maailma majanduselust, mis on küll alles vahetuskaubanduse tasemel. Saame teada, milliseid teenuseid pa-kub krevett ja kes on tema klientuur või millega tasub loomult laisk imik-ala transpordi eest.

Ehk aitavad Henning Wiesneri te-ravmeelsed võrdlused ka loodusõpe-tuse tunnis uusi seoseid leida.

� � �„Ülemnuuskur Osvaldi” näol on te-gemist lastele mõeldud detektiiviju-tuga. Üsna samasugusega, nagu me teame neid juba Astrid Lindgreni „Kalle Blomkvistist” või Eno Raua lastejuttudest alates. Täpsustuseks peab muidugi ära märkima, et selle jutu pea- või minategelane pole mit-te inimene, vaid hoopis üks üllatavalt hea huumorimeelega koer Osvald, kes muu hulgas varjab kiivalt oma mitte just aadliverd päritolu. Mida

aga Osvaldi iseloomustamiseks veel öelda? Ta on üpris enesekindel, te-ravmeelne, optimistlik, kaval, elu-tervelt egoistlik ja tema n-ö koera-lik mõtteviis pakub meile hulganisti vaimukaid tähelepanekuid inimeste kohta.

Osvaldi peremehe ja ta sõprade näol kohtab ülemnuuskuri raamatus ka inimnäolisi tegelasi: Timo, Jussuf, Sven, Isabel ja Maruša on kõik 11aas-tased ja täiesti tavalised tänapäeva-sed lapsed.

Selle raamatu üks huvitavamaid nähtusi ongi omapärane kombinat-sioon üsna noortepärasest keeleka-sutusest ja mõtteviisist ning vanadest headest väärtustest ja tõekspidamis-test. Olgu tegemist sõpruse, esimese armumise, narrimise-kiusamise või aususe teemadega on laste kõrval tih-tipeale just Osvald see, kes oma koe-ralikult muhedas toonis keerulisemad küsimused lahti arutab ja väärtused ilusti välja kannab. Nii on selles seik-

SEITSEKÜMMEND SUURT LAHINGUT LÄBI AEGADERaamat jutustab värvikalt maailma sõjaajaloost alates antiikajast kuni tänapäevani. Selleks on valitud kõige pöördelisemad hetked ajaloos, lahin-gud, kus otsustati tervete rahvaste ja tsivilisatsioonide saatus ja edaspidi-ne areng. Lugeja viiakse riikide ja im-peeriumide sageli verise tekke ning kokkuvarisemise juurde.

Rännak läbi ajaloo algab Vana-Kreekast Maratoni lahinguga, kus ühel pool seisis despootlik Pärsia hiigelimpeerium ning teisel pool de-mokraatlik Ateena linnriik. Lahin-gu järgi on nime saanud tänapäeva olümpiaala maratonijooks, kuid selle ajalooline tähendus on laiem. Ateen-laste triumf päästis nimelt äsja õitse-le puhkenud kreeka tsivilisatsiooni, Euroopa kultuurihälli, sattumisest Pärsia ikke alla.

Teekonna lõpetab 2003. aasta Iraa-gi sõda. Tegu on uutmoodi kõrgtehno-loogilise sõjaga, kus umbes 70% lennu-kitelt tulistatud laskemoonast oli „tark” ehk juhitav. Samas ei õnnestunud ameeriklastel vaatamata tehnoloogi-

lisele üleolekule Iraagis rahu tagada ning sisside rünnakud jätkuvad.

Nende kahe ajaloolise verstapos-ti vahelt leiab lugeja kirjeldusi nii kuulsatest lahingutest, nagu Leipzig ja Waterloo, kui ka vähemtuntuid ja eksootilisemaid, nagu lahing Hakata lahes, kus jaapanlased peatasid mon-golite sissetungi oma kodumaale. Lä-hedalt saab kaeda suurte ja kuulsate väejuhtide, nagu Hannibali või Na-poleoni tegemisi, kuid lugejale tut-vustatakse ka vähemtuntuid ja mõ-nikord ka saamatumaid tegelasi. Siit leiab ka lausa seiklejaid ja avantüris-te, nagu asteekide Mehhiko vallutaja Hernán Cortés. Tollel ei tulnud rin-da pista mitte ainult indiaanlastega, vaid ka oma kaasmaalastega: pääse-nud sisuliselt asteekide impeeriumis võimule, leidis nimelt Hispaania ase-valitseja, et Cortés on oma volitusi ületanud ning saatis sõjaväe teda ta-gasi tooma. Cortésil õnnestus siiski lüüa nii oma kaasmaalasi, üle elada indiaanlaste ülestõus kui ka asteeki-de pealinn viimaks tagasi vallutada.

Uue maailma rikkused said aga teis-telegi Euroopa riikidele ajendiks üle-merekolooniaid vallutada.

Üheks raamatut läbivaks teemaks on muutused sõjapidamise viisides ja strateegias, mis sõltuvad suurel mää-ral relvastuse arengust. Nii nõudis tu-lirelvade täiustumine ka teistsuguseid kaitsestrateegiaid ning lennukite ja allveelaevade tulek muutis täielikult sõjapidamise olemust 20. sajandil.

Samas ei kindlusta tehnoloogilise edusammud veel iseenesest edu ka lahinguväljal. Vahest üheks kardetu-maks antiikmaailma relvaks olid pärs-laste sõjavankrid, mille ratastele olid kinnitatud pöörlevad vikatid. Ome-ti oli nende roll piiratud vaid vaen-lase rivikorra lõhkumisega ning neil oli ka olulisi puudusi: nimelt sai neid kasutada ainult täiesti siledal maas-tikul, sest kursist kõrvalekaldumisel oleks need ohustanud naaberkaari-kuid. Nii pidid pärslased Gaugame-la lahingus (331. eKr) vankritele sõi-durajad ette valmistama, makedoo-nia väejuht Aleksander Suur aga sai

sellest enne lahingut teada ning võis oma väed sõjavankrite teelt lihtsalt kõrvale juhtida.

Raamatu peamine tähelepanu on valitud lahingute üksikasjalisel ja faktitäpsel kirjeldusel. Sündmuste käiku aitavad paremini jälgida igale peatükile lisatud kaardid ja skeemid, ajastut endast annab elava etteku-jutuse rikkalik pildimaterjal. Samas räägitakse iga lahingu puhul ka sel-le laiemast ajaloolisest kontekstist ning tuuakse ära tagajärjed lühemas ja pikemas perspektiivis. Seetõttu on raamatu põhjal võimalik jälgida ka pikemaid ajaloolisi arenguid, näiteks Osmanite ja Habsburgide impeeriu-mi pikaajalist vastasseisu või Prant-suse 1789. aasta revolutsioonile järg-nenud sõdade perioodi. Et lahingute valikul on oluliseks kriteeriumiks ka usaldusväärsete allikate rohkus, on kõige paremini esindatud uuema aja konfl iktid. Nii saab lugeja küllalt hea ülevaate kahe maailmasõja käigust, aga ka sellele järgnenud Külma sõja perioodist.

Ajalugu ei kujuta endast vaid jutus-tusi ammuses minevikus toimunud sündmustest. Loodetavasti pakub see raamat lugejale uusi teadmisi, kuid laseb tal ka süvendada oma seniseid arusaamu ning aitab paremini mõista, kuidas meie tänane maailma on kuju-nenud just selliseks, nagu see on.

KULDAR TRAKStoimetaja

lusjutus õpetuseiva vahendajaks just loom, kes tõenäoliselt laste jaoks on moraali lugevast täiskasvanust palju vastuvõetavam meedium.

TIINA TOMINGAS

R A A M A T U D , M I S H A R I V A D4 uuS

Koolibri Uudiseid annab välja AS Koolibri. Leht ilmub 4 korda aastas. Projektijuht Katrin Kliimask / Toimetaja Kadri Haljamaa / Kujundaja Tiit Tõnurist / Küljendaja Lauri Haljamaa

www.koolibri.ee / Hiiu 38, Tallinn / Telefon 651 5300 / koolibri@koolibri.ee

EESTI KIRJANDUS NÜÜD EESTI KEELES

ja kuulamisülesanded kahel CD-l. Õppekomplekt lähtub õppekavas keh-testatud gümnaasiumilõpetaja õpi-tulemustest

Õpik püüab õpilasele anda lühi-kese ülevaate eesti kirjandusest, tut-vustada selle olulisi arenguetappe ja illustreerida neid kirjanduslike näi-detega. Tekstide valikul on silmas peetud, et iga periood oleks esinda-tud millegi iseloomulikuga ja et tekst

oleks võimalikult arusaadav ka vene õppekeelega kooli õpilastele. Autor soovib avardada õpilaste pilti Ees-timaast ning eesti kirjanduse kuju-nemisest ja arenemisest. Kirjandu-se kõrval vaadeldakse ka teatri ku-junemist ja maalikunsti. Õpikus on palju värvilisi näited eesti kunstnike töödest (K. Raud, E. Kits, J. Köler, A. Laikmaa, E. M. Kokamägi jt), fo-tosid kirjanikest, raamatute kaantest

ja fi lmidest („Libahunt”, „Kõrboja peremees”, „Kevade”, „Nipernaadi”). Õpiku lõppu on paigutatud värviliste illustratsioonidega ajatelg kultuuri-elu põhisündmustega.

Õpik on väga hästi liigendatud – olulisim on välja toodud teise vär-viga, taustal esitatud küsimused ja ülesanded kutsuvad õpilasi arutle-ma, võrdlema, analüüsima, kuulama. Õpiku ülesanded ja õppesõnastiku materjal pakuvad võimalusi iseseis-vaks ja rühmatööks.

Et eesti keele tase on vene õppe-keelega gümnaasiumides piirkonniti ja kooliti väga erinev, siis ei saa töö õpikuga kõigile lihtne olema. Suu-reks abiks tekstide mõistmisel on komplekti õppesõnastik, mis jär-gib täpselt õpiku ülesehitust ja an-nab kas sõnade/väljendite tõlke või nende selgituse. Märksõnade valiku aluseks on baassõnavara, haruldase-ma nimi- või omadussõna käändelise tüvemuutuse puhul on sulgudes ära toodud nimetava käände vorm, verbi puhul infi nitiiv.

CD-del on esindatud teemako-hased näited eesti proosast, luulest, draamast. Tekste esitavad nii näitle-jad kui ka kirjanikud ise.

И. Логвина, Н. РаудсеппУчимся писать сочинение-размышление

Сборник упражнений в помощь гимназисту

Kuidas valida enda jaoks sobiv kirjandi teema? Kuidas sõnastada teese, argumenteerida ja teha kokkuvõtteid?

Käsiraamat on mõeldud gümnaasiumiõpilas-tele arutleva kirjandi kirjutamise õppimisel.

Alates järgmisest õppeaastast hak-kab vene õppekeelega gümnaasium üle minema eestikeelsele õppele. Esi-meseks aineks on valitud eesti kir-jandus, mille tarbeks on nüüd kirjas-tusel Koolibri olemas ka vajalik õp-pekirjandus – Anne Nahkuri õppe-komplekt „Lühike eesti kirjanduslu-gu vene õppekeelega gümnaasiumi-le”. Komplekti kuuluvad õpik, õppe-sõnastik (koostaja Tamara Reitsak)

„Valmistume kooliks” komplektis nüüd ilmunud

jutustamispildid ja kirja eelharjutused

Jutustamispiltide komplekt koosneb 12 plakatist, millel lisaks allpool näh-tavale kahele plakatile järgmised tee-mad: muinasjutud, emadepäev, Ees-timaa, talvelõbud, jõulud, metsas, sügis, laste mängud, suvi, kodus. Ju-tustamise orientiiriks on antud tegu-sõnad.

56-leheküljeline kirja eelharjutus-te vihik on mugavas põikiformaadis, mis võimaldab pikki harjutusridu.

Üsna pea ilmub trükist ka teine luge-mismängude kogumik. Seekord on karpi kogutud kaheksa lauamängu, mis samuti pärit lugemismängude konkursilt ja seega on nende kvali-teet praktikas juba tõestatud.

Populaarne lugemismängude kogumik sai järje