1. Ilus maja, kaunis ruumHeliisa Aareiii dek2009

2. William Morris ja Arts and Crafts liikumine
William Morrise lhtepunktiks oli Inglise sotsiaalse ja keskkondliku tegevuse kriitika.
Morrise seisukohad olid jrgmised:
1)kunsti olemus on sotsiaalne;
2)kunst peab olema kttesaadav kigile, mitteksnes varakale eliidile;
3)kunstnik peab mtlema kigile hiskonna liikmetele ja tema objekstiks peab olema kogu keskkonna mjutamine;
4)kunst peab olema tene ja ainult ksitsi tehtav kunst saab seda olla.
Arts and Craft Movement fundamentaalseks teks oli veendumus, et
kogu kunstide juured ja baas peituvad ksits.
3. Arts and Crafts`i paradoksiks kujunes Morrise ideede praktikasse rakendamatus: propageerides ksitd ja kvaliteeti ning ka teostades nende nuete jrgi kavandatud asju, peeti kinni kll oma kunstnikukreedost, kuid odavusest ja igaheni judmisest polnud juttugi.
Mbel oli raskeprane ja toekas,nikerdornamentiga, mis oli samuti gootipraselt lamereljeefne ja arabeskne
Kik oli vaba ja liialdusteta, ning just seda ausust ja moraalsust Morris oma tdes taotleski.
4. Red House Kentis. Philip Webb
5. Red House`i interjr. William Morris
6. Red House, Bexleyheath1860, by Philip Webb and William Morris
7. William Morris Cray 1884
8. William Morris Wandle 1884
9. William Morris Kennet 1883
10. 11. Tool. William Morris. 1865
12. Historitsism Eestis
Manufaktuuride asemel tulid vabrikud, 1870 avatud raudtee tagas kaupade kiire ringluse.
19. sajandi jooksul letati Eestis nagu ka mujal Euroopas maitsetrge mitteklassikalise arhitektuuri vastu.Protsess oli alanud juba 18. sajandi lpul klassitsismi sees ja 1830.aastatel hakkas historitsistlik arhitektuur levima nii misaarhitektuuris kui ka kiiresti kasvavates linnades.
Omaette rolli mngis historitsism, eriti neogootika.
13. Esimeseks historitstlikuks uus- stiiliks sai Eestis neogootika, mida rakendati Tartu toomkiriku varemete kohandamisel likooli raamatukoguks ja Tallinna Oleviste kiriku taastamisel prast 1820. aasta tulekahju.
Teise historistlik stiilina tuli 1840. aastal neorenessanss. Neorenessanss tuli, et jda, ning sai enamiku uute rimajade stiiliks kigis Eesti linnades.
14. Niisama mitmekesine kui arhitektuuripildi osas, oli 19. sajand ka interjri ja mblistiilide osas.
Sisustuse paljusus ja paigutuse kaootilisus paneb ruumid mjuma hubaste ja ebaparaadsetena.
Lisaks mblile leidus interjris palju muudki: kllusliku draperiiga ja mnikord vitraaiga aknaid ja vaheuksi, toataimi, raamitud fotosi ja pilte, pisiskulptuure ja linnu- ja loomatopiseid.
Levis komme kujundada ruume erinevas stiilis.
15. Ka mblis ilmneb stiililine mitmekesisus vga hsti ning demonstreerib kike seda, mis oli omane tollasele Euroopale: neostiilid pisut liialdavad, vrreldes alguprandiga- eriti torkab see silma neorokokoombli puhul, millies stiili kurvatuursus on viidud maksimumini, ja neobarokis, kus dekoorikuhjatus- ja lopsakus letab kik piirid.
16. Alexander Martin Lutheri vineertoolid
17. Neomaneristlik hoone Tallinnas, Pikk 23. Jacques Rosenbaum. 1909
18. Neogootika- Tartu likooli raamatukogu Toomkiriku varemetes. Johann Wilhelm Krause.
19. Konstruktiivne ratsionalism Ameerika hendriikides 19. sajandi lpul ja 20. sajandi alguses. eikerite stiil
Juba enne 1850. aastaid kasutati Ameerika arhitektuuris mehaniseeritud meetodeid: maja monteeriti kokku tstuslikult toodetud valmisdetailidest.
Konstruktsioon vimaldas majadel kasvada krgusesse ja luua nii suure avaga ruume kui vajalikuks peeti.
Stiililt olid majad veel historitsistlikud: nad kasutasid sama arhitektuurikeelt mis madalamad majad, korruseid oli lihtsalt rohkem.
20. Sullivan and Adler: Guaranty Building, Buffalo, 1894-95
21. Sullivan and Adler: Guaranty Building, Buffalo, 1894-95
22. Louis Sullivan: K.A.M. Temple, Chicago, . From an old postcard
23. Frank Lloyd Wrighti arhitektuur ja mbel
Oma arhitektuuri nimetas Wright petaja Sullivani ideid kasutades orgaaniliseks arhitektuuriks, rhutades selle vljakasvamist loodusest, mitte ajaloost.
Et ruumi maksimaalselt ra kasutada ei kavandanud ta traditsioonilist katvat lage, vaid jttis katusekonstruktsiooni avatuks, tekitates nnda nn. katuslae.
Wright julges siseruumides samu materjale mida vljaski, nii ti ta tellise ja loodusliku kivi ja kombineeris neid krohvseinte ja puupaneelidega.
24. Tema seisukoht oli, et mbel peab arhitektuuriga kokku sulama ja orgaaniliselt sellega liituma, et tekitada lihtsus ja selgust, tuleks kasutada sirgeid jooni ja ristkujulist vormi.
Wrighti enda kujundatud mbel oli vga lihtne geomeetriliselt kuubiliste vormidega.
25. Frank Lloyd Wrighti disainitud lihtne mbel.
26. 27. The Imperial Hotel in Tokyo
28. eikrid
Tegemist oli Inglismalt Ameerikasse emigreerunud, ema Ann- Lee juhitud protestantliku kveekerite sektiga.
eikerid uskusid, et usin t toob nnistuse ja seelbi maapealse paradiisi.
Kuigi mblit valmistati esialgu vaid enda tarbeks, sai sellest 19, sajandi teisel poolel kommuunide philine sissetulekuallikas.
29. Philiseks mgiartikliks olid toolid, mis meenutasid 18. sajandi talupojatooli.
Tooli phitunnuseks on sirge, redeliks kujundatud leen.
Phimtteliselt samasugused tehti ka kiiktooli, lastetooli ning ketugedega tooli.
30. Tooli lihtsus peegeldab kogu eikerite majapidamise lihtsust: nende majad ja siseruumid olid kasinad, ilma mingisuguste kaunistusteta.
Mblit oli valgeks lubjatud tubades vhe, selle vorm eitas igasugust muagavust, niteks puudus polstermbel.
31. eikerite tooli vorm judis 19. sajandil ka Euroopasse.
32. Juugendstiil
19. sajandi arhitektuuris peegeldub hiskonna leldine uuenemine.
Seda thistab historitsismi domineerimise lpp ja uue kunstilaadi- juugendstiili- tekkimine.
Ka juugendi puhul ei saa knelda kui mingist htsest Euroopa stiilist, vaid paljudest erinevatest stiilivariantidest, millele peaaegu igas Euroopa keeles oli oma vaste.
33. Juugendil oli eri maades palju hisjooni, kuigi puudus ks ja ainus kigi poolt aksepteeritud teooria.
Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli hendada kik muud kunstid.
Juugendlik plaaniehitus eelistas koonduda kontsentriliselt he suurema ruumi mber.
Juugendi arhitektuuri heks iseprasuseks oli loodusekultus. Keerulise vormi tttu, mis meenutas elusorganismi, kutsuti juugendit tema algus aegadel vihmaussistiiliks.
34. Loodusest inspireerumine vljendus paljudes arhitektuursetes vtetes, eelkige materjalikasutuses: juugend armastas looduslikke kive( graniiti, pllukive, tellist) ning eksponeeris seda igal vimalikul juhul, nii sees kui vljas.
Dekoorimotiivid laenati nii floorast kui faunast.
Floora ja fauna n.- venitatud vormiga motiivide eelistamine aitas rhutada veel hte juugendi taotlust-rhutada vertikaali.
35. Oma totaalsusetaotluses oli juugend sarnane gootikale, ornamendi pinnaline ksitlus ja vnlevus aga rokokood ja andsid tunnistust kaasaegse prerafaeliitide koolkonna mjust.
Inspireerivaks olid kindlasti Jaapani kunst ja arhitektuur.
Nagu mainitud oli Juugendarhitektuuris eksterjris ja interjris htsus programmiline, sest mlemad osa tervikust ja lhtusid seetttu samadest moodustumise phimtetest.
36. Tervikliku, arhitektuuriga htesulanduva kujunduse saavutamiseks kasutas juugend juba ajaloost tuntud vtteid: seinamaalingut, sisseehitatud mblit, mosaiiki, vitraai, kiki ruume lbivaid vrve ja materjale.
Mbli paigutus ruumides oli vaba, asmeetriline ja kogumulje maalilisust arvestav.
Mbli kujundamisel tuli lhtuda ruumist, kuid htlasi oli iga ese omakorda kunstide snteesi kandjaks.
37. Juugendile on omased voogavad, kurvilised ja ka virvendavad jooned. Kord on on need agressiivsed, kord aga delikaatsed. Niteks heaks niteks on Hispaania arhitekt Antoni Gaudi (1852 1926) looming.
38. Juugendi stiilid
Juugendis vib eristada enam- vhem kahte heaegset suunda: dekoratiivset juugendit ja konservatiivset juugendit.
Kuna kogu stiili filosoofia rajaneb kordumatusel ja originaalsusel siis, on mlema suuna ilmnemist vimalik vaadelda neid loonud rahvuslike koolkondade ja kunstnike kaudu.
39. Belgia
Olulised on trepid ja nende ksipuude auursed vred. Ruumide klaasustele on kujundatudjuugendlik maasvrk.
Samad elegantse joonega- nn. Horta joonega- kurvatuurid korduvad kikjal, nii toolidel, kaminatel, valgustitel kui ka prandaparketil.
Belgia juugendmbli kujundate hulka kuulub ka Gustave Serrurier- Bovy, kellel oli Liegeis pood ja kes tavatses seal ma William Morrise disainitud kangaid ja tapeete.
40. Gustave Serrurier- Bovy kapp
41. Prantsusmaa
Telise itsengu saavutas dekoratiivne juugend Prantsusmaal. heks keskuseks oli Pariis ja sealseks esimeseks meistriks oli Hector Guimard. Guimard disainis kike, alates majadestkuni mblini.
Guimardi mbel oli vogavajooneline ja vormilt vaba.
Pariisi teiseks juugendstiilikujundajaks oli ReneLalique, kelle erialaks oli juveelid ja klaas- sealjuures valgustid.
42. Guimardi vogavajooneline ja vormilt vaba diivan
43. Hector Guimard, Htel Paul Mezzara, 1911
44. Signed: LALIQUEFrench. Circa 1904
45. Antique R. Lalique Vase "Bacchantes"
46. 47. Dekoratiivse juugendi teine pealinn Prantsusmaal oli Nancy ning seal tegutsenud rhma kujundajaid kutsutaksegi Nancy koolkonnaks. Koolkonna juhtisikud olid Emile Galle ja Louis Majorelle, liikmeteks vennad Daumid ja Emile Victor Prouve. Emile Galle alustas he Euroopa suurima klaasnude vabriku omanikuna, ta kavandas ise selle toodangu.
Teisest nancy`lasest Louis Majorelle`ist sai sajandivahetuse Euroopa suurim juugendmbli tootja. Mk edenes hsti hoolimata sellest, et tegemist oli luksusliku ksitsi tehtud mbliga.
48. Hanging cabinet, ca. 1890mileGall (French, 18461904)French (Nancy)Beechwood, various marquetry woods
49. Glass work by Emile Galle
50. Etagrec. 1900Louis MajorelleWoodh. 139.7 cm
51. Louis MajorelleFrench (1859-1926)and Daum FrresFrench (firm active 1878 onward)Orchid deskmahogany, gilded bronze, and glass
52. Louis Majorelle (French) 1859-1926Art Nouveau Settee Carved fruitwood with a berry and leaf motif Width 48 inches, Height 32 inches, Depth 27 inches C.1900
53. Victor Prouv, Coupe La nuit (1894)
54. Rust-colored abstract vase using the sandwiched foil technique Daum Brothers 1920s Glass
55. Hispaania
Teatud reservatsioonidega vib dekoratiivse juugendi esindajaks pidada ka hispaanlast Antonio Caudid, kelle looming on samas erakordseltomanoline. Caudile olid omased nii mnedki juugendi olulised jooned: orgaanilisus, lhtumine puhastest loodusvormidest, totaalsus, kunstide sntees, sise- ja vlisruumi kujunduslik htsus, loodusliku materjali ning klaasi ja mosaiigi kasutamine.
56. La Sagrada Familia. Antonio Gaudi
57. Inglismaa
Olulisim dekoratiivse juugendi esindaja oli Arthur Heygate Mackmurdo.
Asutas Century Guild`i.
1833 andis vlja raamatu, mille tiitellehte peetakse juugendgraafika esimeseks teoseks.
Mackmurdo mbel kasutas kll juugendlikku dekoori, kui oli vormilt siiski traditsiooniline.
58. Esimene juugendgraafika teos
59. Ameerika
Louis Comfort Tiffany. Lamp Magnolia
60. Konstruktiivne ehk geomeetriline juugend
61. Inglismaa
Nib loogilisena, et konstruktiivse juugendi alged vrsusid Inglismaal, kus reaktsioon historitsistliku leklluse vastu oli juba 1860. aastatel ja tstuse arengutase pidi ise hel hetkel testama vormi konoomsuse probleemi.
Sajandilpu juugendarhitektid- kujundajadki polnud enamasti Morrise moodi massitootmise vastased ega kit apologeedid.
Vibolla mngis oma rolli ka inglaste ratsionaalne meel ning geomeetria ihalus, mida vljendas nende pikk palladonismi traditsioon.
62. Charles Rennie Mackintosh.
63. Charles Rennie Mackintosh
64. Austria
Josef Hoffmann, A button, designed c. 1908/10
65. Josef Hoffman 'Sitzmachine' ArmchairAustriacirca 1905
66. Kubus sofa
Designed by Josef Hoffmann
67. Joseph Maria OLBRICHSecession Buildingbegun 1898Vienna
68. Koloman Moser, Armoire, 1900
69. Famous painting named 'The Kiss' by Gustav Glimt
70. 71. Saksamaa
Konstruktiivne juugend koosnes Saksamaal suuresti ringist, ruudust ja kuubist.
72. Designed by Richard Riemerschmid
73. Richard Riemerschmid, circa 1915
74. Bruno Paul, chair. Beech frame, satinwood veneer inlaid with oak, raw silk upholstery, German, 1905.
75. Bernhard Pankok Sessel190278 x 95 cm
76. Juugendstiil Eestis
Juugendstiil levis Eestis 20. sajandi algul nii nagu kik stiilid enne seda: koolitatud arhitektide, tellijate reisikogemuste ja raamatute- ajakirjade kaudu
77. Esimeseks uut arhitektuurikeelt rakendanud hooneks oli Neeruti mis.
78. Pisut keskajalist juugendit vib nha riialase Otto Wildau kavandatud Taagepera misahoones (1907- 1912)
79. Georg Hellat, Building of the Estonian Students' Society
80. Karl Burman. Kalev clubhouse in Pirita.
81. Ammende Villa, 1905
82. ks Lutheri vabriku omaaegseid mgihitte.
83. Kirjutuslaud Luterma
84. Modernism Euroopas 20.sajandi alguses
Senisest erinevad esteetilised tekspidamised snastati tootmise ja tehnoloogiaga paralleelselt uus, tstuslik tootmisprotsess eeldas toodetava lihtsatvormi, et tagada odavus ja suur maht.
Sajandialguse kige uhkemad arhitektuuri konstruktiivsed lahendused prooviti ra philiselt tstushoonete peal.
85. Fagus Shoe Factory 1910-1914 Walter Gropius
86. Walter Gropius
87. Max Berg (now HalaLudowa), 1913. Early modern.
88. Avati esimene modernistlik disainikool- Bauhaus.
89. Modernism hollandis. De stijl`i neoplastitsism
1917. aastal li Hollandis Leidenis vike spruskond kunstnike ajakirja De Stijl juurde samanimelise rhmituse, mis seadis eesmrgiks kunsti radikaalse uuendamise.
De Stijle kunstiideaaliks oli neoplastitsism, mille li Piet Modriani
Uue kunsti ideaaliks oli kolmemtmeline vorm muuta kahe plaaniliseks
90. Phivrvideks olid punane, kollane sinine ja nende vastandid- must, hall ja valge
Maalikunstis oli neoplastika mjutajaks kubism ja arhitektuuris Hendrik Petrus Berlage.
Robustsed materjalidpidid kaduma ja kik pidi olema sile ja likiv.
91. Modernistliku Hollandi kunstiga seotud isikud:
Theo van Doesburg-
Compositie I (stilleven)
1916
Theo van Doesburg (1883 - 1931)
olieverf op doek
92. Pieter Oud
93. Piet Mondrian
94. Hendrik Petrus Berlage
Dome of the Beethoven House, Interior, H.P. Berlage, 1908
95. THE BEURS VAN BERLAGE was built from 1898 through 1903 by the architect HendrikPetrusBerlage (1856-1934) for the Municipality of Amsterdam. There are two slogans on the bell tower of the Beurs van Berlage: Bide Your Time and Await Your Hour"
96. Gerrit Thomas RietveldRed and Blue Armchair, 1918; in the Stedelijk Museum, Amsterdam
97. Gerrit Thomas Rietveld - Dining Chair
98. Gerrit Thomas Rietveldi disainitud toolid
99. El Lissitsky
El Lissitsky: Red Wedge (1920)
100. Bauhaus-esimene modernse disaini kool
Bauhaus on 19191933 aastatel tegutsenud kunstikool Saksamaal.
Kooli asutas Weimari linnas arhitekt Walter Gropius. Kuni 1925. aastani tegutseses kool Weimaris, aastal 1925 kolis kool tstuslinna Dessausse ning aastatel 19321933 oli ta Berliinis.
101. Kunstikoolil oli aegade jooksul kolm direktorit: Walter Gropius 19191928, Hannes Meyer(19281930) ja Ludwig Mies van der Rohe (19301933). Peale nende ttasid koolis ppejududena ka sellised nimekad kunstnikud nagu Paul Klee, Vassili Kandinsky ja Lszl Moholy-Nagy.
102. Bauhausis loodi ja petati kiki visuaalseid kunste, kuid nende hendavaks juks oli arhitektuur.
Jrgiti phimtet, mille jrgi ehituste vi esemete vorm peab tulenema nende lesannetest (funktsioonist), seega esindas Bauhaus funktsionalistlikku mtlemisviisi kunstis ja keskkonnakujundamises.
Bauhausi tegevuse lpetas natside vimuletulek.
103. Bauhausi ppehoone
104. Phivrvideks olid punane, kollane sinine ja nende vastandid- must, hall ja valge.
105. Bauhausi uus hoone Dessaus. Walter Gropius. 1925- 1926
106. Mart Stam side chairs, pair, for Thonet, Germany, c.1932, tubular chromed steel frames with molded wood seat and back in rare original orange lacquer, stamped Slezak, 15.5w x 20d x 33h, excellent original condition
107. Marcel Breuer - Wassily Chair - 1927-28 -
108. Farnsworth House, Plano, Illinois1950Mies van derRohe, Architect
109. Mies van der Rohe - Design Friedrichstrasse 1919
110. 111. Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969)
112. Modernism, funktsionalism ja Le Corbusier
Funktsionalism mratles ennast ennekike vastandina traditsionalismile ja seda kehastavatele klassikalistele arhitektuuristiilidele.
Uue vormi probleemiga ksitles ka enamik arhitekte ka uut sisu. Uus arhitektuur pidi olema kigi sotsiaalsete kihtide ksutuses aga seejuures meldi eelkige vhevarakatele.
113. Le Corbusier Chapel, Ronchamp, France
114. Palace of Justice, Chandigarh, Le Corbusier
115. Le Corbusier; Iannis Xenakis; Edgard Varse, Pome lectronique Philips Pavilion, 1958
116. Le Corbusier, Pierre Jeanneret and Charlotte Perriand. Chaise Lounge. 1928
117. Villa Stuttgardis. Le Corbuiser. 1927
118. Villa Savoye, Poissy, 1929-31
119. Heidi Weber Museum, Zurich
Architect: Le Corbusier, 1967.
120. Traditsionalism ja modernism Skandinaavias 1920.- 1930. aastail
Senist talupojakutuuri idealiseeriti kui rgset ja oma.
Kikjal alustati linnakeskonna moderniseerimisega.
121. Taani
Taani moodsa mbli isaks peetakse Kaare Klinti.
1914 lpetas oma isa projekteeritud Grundtvigi kiriku.
1916. aastast peale tegutseb mblikujundajana.
*Viimistlemata puit, parkimata nahk ja loodusliku vrviga vrvitud mbel.
122. Kaare Klint: Faaborg Chair, 1914
123. A KaareKlint leather safari chair.
124. Cabinet .Kaare Klint.
125. Modernismi pioneeride hulka kuulub ka Poul Henningsen.
Henningseni ja Klinti hendas veendumus, et ka traditsioonilised mblivormid on kasutatavad juhul, kui nad on funktsionaalsed.
126. Artichoke Lamp by PoulHenningsen
127. Lamps designed by PoulHenningsen
128. Poul Henningsen Sprawl Chair
129. THE PH GLASS PIANO
130. Rootsi
Rootsis sai stiil oma kaunimad tulemused Gunnar Asplundi ja Sigurd Lewerentzi loomingus.
Mblikujunduses peetakse Rootsi modernismi isaks Carl Malmsteni.
131. Stockholm: City Library - interior - architect Erik Gunnar Asplund
132. A villa in Falsterbo by Sigurd Lewerentz
133. St. Petri Church by SigurdLewerentz, Klippan, Sweden
134. Soome
Soome parlamendihoone Helsingis, Johan Sigfrid Siren
135. Alvar Aalto projekteeritud kirik kellatorniga
136. Alvar Aalto's Paimio Armchair
137. Alvar Aalto Vase Notecard
138. Alvar Aalto Daybed 710A
139. Artek - Bench 153A/B in Birch by Alvar Aalto
140. Funktsionalism Eestis 1920.- 1930. aastail
Funktsionalismil oli eriline thendus Eesti ajaloos.
See lihtne raskeprane ja "ilusa" poole pdlev prand vljendab he vana talupojarahva suurt ponnistust saada priseurooplaseks.
Internatsionaalne funktsionalism ei olnud kellegi vana arhitektuur, vaid sobis end sirgu ajavale rahvale hsti oma esimeseks laiaulatuslikuks enesevljenduseks.
Muidugi tuli funktsionalismi natuke eestistada, et liiga kle poleks, kuid tagantjrele tagab see teiste maade suhtes "teisiti" olemise.
141. Koolimaja Hariduse tn. 3 ( praegune Prantsuse Ltseum). Arh. H. Johanson, proj. 1936, valmis 1937.
142. Art deco
Stiili baas on eklektiline
Art deko kujunes vlja Prantsusmaal, kuid li lainid ka USA-s.
Olulist rolli etendas endas materjal, mis oli hinnaline ja luksuslik.
143. Pair of large yellow painted wooden armchairs ARTIST: Robert Mallet-Stevens
144. 1931-32,Robert Mallet-Stevens, Materials: painted steel tube, metal or padded seat.
145. Srrealism
Srrealism kandus maalidelt interjri.
Vsiti art deco ja funktsionalismi totaalsusetaotlusest.
Carlos de Beistegui
146. The Duff Cooper Library at the British Embassy, Paris, installed in 1945-1946 and designed by Carlos de Beistegui and Georges Geffroy.
147. The Mae West Lips Sofa designed by Dal in 1937
148. Emilio Terry, 1948
149. Modernism ja Art Deco USA-s
Richard Neutra. Viini pritolu arhitekt projekteeris 1926 Ameerikasse kolides esimese modernistliku hoone- Lovell House`i.
Ameerikas oli modernismi levikut soodustavaks teguriks funktsionalismi phise art deco suur populaarsus.
Lplikult tuli modernism Ameerikasse 1930.aastatel koos Euroopast faismi eest pgenenud arhitektide ja disaineritega.
150. Richard Neutra's Kaufmann House
151. Koblick House, 1937, Richard Neutra Architect
152. RICHARD NEUTRA ARCHITECT - TAYLOR HOUSE
153. Rudolph SchindlerRoth Residence1946Studio City, Ca.
154. Rudolph Schindler
155. Donald Deskey, Table Lamp, c.1927
156. Donald Deskey Nicotine 1930s
157. William Van Alen'sChrysler building, New York, 1930
158. Platner Armchair-Mohair by Warren Platner
159. 1930. Aastate historitsismi laine ja totalitaarsed reiimid.
Tehnoloogia ja materjal on lemal kui stiil, need ieti ongi tegurid, mis teevad stiili.
Oli levinud arusaam, et modernlistlik stiil thistab hea maitse ja kunsti allakiku.
Loomingus domineeris klassitsistlik alge.
Kasutati igavesi materjale- marmorit, pronksi, graniiti, vrispuud.
Tpiline oli ornamendi naasmine.
160. Tempelhof Airport's eagle's head, designed by architect Ernst Sagebiel, used to be part of a statue on top of the terminal building
161. Eagle at Tempelhof Airport (architect Ernst Sagebiel, 1936-9
162. Exterior view of the AmerikaHaus (1933 - 1937, architect Paul Troost), Munich, Germany, late 1940s.
163. Albert Speer
164. Neohistoritsism ja art deco Eestis
Kasutati smmeetrilist fassaadi, mida kaunistasid pilastrid vi sambad, karniisid, potaalid, dekoor.
Ajaloolistest stiilidest eelistati 1920. aastal barokki ja klassitsismi.
2-3 korrulise maja asemel vidi ehitada 5- 6 korruseline maja.
Vlis- ja sisekujundus ei pidanud tingimata htima.
165. Ruumikujundust iseloomustab historitsism: kasutati karniisiga lagesid ja tiibuksi, siia- sinna jtkus ka ornamenti.
166. Neoklassitsistlik Prnu Supelasutuse hoone
167. sja renoveeritud Gloria Palace'i
168. Vabariigi Presidendi Kantselei hoone sai valmis 1938. aasta suvel, projekteeris arhitekt Alar Kotli
169. 1957-1960, designed by architects alarkotli and hennosepmann
170. Misakla kirik, 1934. Arhitekt Alar Kotli. Hvis 1983
171. Eesti stiil
Lbivateks motiivideks oli hobusepea, pikeseratas ja tulbiis.
Muhu tekilt laenatud sina- puna- oranides toonides vlvi- ja sinamaalingud.
Eesti stiili pooldajaks ja propageerijaks olid maaeluga seotud seltsid ja ajakirjad.
Hakati le saama rahvuslikust alavrsuskompleksist ja uhkust tundma oma kultuuri tugevuse le.
172. Edgar Johan Kuusiku poolt projekteeritud pangahoone
173. Art deco Eestis
Parlamendi sidrunkollane lagi, ultramariinsed seinad, avade roostepunased psed ja mustad akna- ja ukseraamistused.
Geometriseerimisprintsiip
Suured vitraaaknad ja vlisuks
Kaks art deco suunda: ks moderne, teine traditsioonilisi kujunduselemente kasutav.
174. Palju kasutati seinamaale, vitraae ja skulptuure.
Pannood
vrtsina valged modernsed keralambid
Art deco historistlik variant on Eestis enam levinud.
175. Nmme Lunastaja luteri kiriku eskiis. Arhitekt Robert Natus. 1932.
176. The Corner House (Robert Natus, 1935-36)
177. Robert Natus Tallinna linnavalitsus, laternahoidjad Jaan Koort
178. ElmarLohk - EEKS building Tallinn
179. Richard Wunderlich. Baarikapp, 1936.
180. Stalinistlik historitsism Eestis
Stalin, nagu Hitler ja Mussolinigi kasutas keskkonnakujundust ja arhitektuuri propagandana.
181. 182. Modernism Usa-s peale ii maailmasda
Uue arhitektuuristiili smboleiks said metall ja klaas.
Less is more
Radikaalsemaid maju- Mies van de Rohe- Farnsworthi maja.
Lennujaamad on betoon ja klaashooned, mille pndiks on katus
Snteetilised materjalid
183. Farnsworth House, Plano, Illinois1950Mies van derRohe, Architect
184. 185. Ingalls Ice Arena, Yale University (1958) - New Haven, CT; Eero Saarinen, FAIA
186. 187. Charles Eames LCW (Lounge Chair Wood) Moulded plywood 1948
188. 189. The Diamond chair designed by Harry Bertoia, 1952
190. George Nelson Marshmallow Sofa
191. George Nelson Daybed
192. Modernism Euroopas prast ii maailmasda
Oluliselt mjutas arhitektuuri arusaami Sigfried Giedioni raamat Space, Time and Architecture 1941
Noored arhitektid protesteerisid universaalse arhitektuuri pealesurumise vastu.
193. Berlin, Hansaviertel. Punkthochhuser, Architekten: Baldessari (links) und Van den Broek/Bakema.
194. OtlAicher icons/ pictograms from icographic Magazine
195. Henry Dreyfuss, Vacuum Cleaner, Model 150, 1935
196. Alison and Peter Smithsons Hunstanton School which was completed in 1956
197. Designed by Alison and Peter Smithson, and completed in 1972,
198. Alison and Peter Smithson Patio and Pavilion
199. Hans Gugelot designed this modular cube/plank/bench system for Grunzig in the early 60's.
200. Control Unit Studio 1, 1957Hans Gugelot and Herbert Lindinger
201. Ulm stool, 1955Max Bill, Hans Gugelot, Paul Hildinger
202. Itaalia modernism prast ii maailmasda
Itaalia sai Amerikaslt toetust ja hakkas riiki lesse ehitama.
1950 ji phiprobleemiks elamuehitiste arhitektuur.
Enamik tipparhitekte osales aktiivselt industriaalsete meetodite rakendamisel.
203. Hakati looma paindliku disainittlust.
Mbel peab olema moodne, kergesti teisaldatav, ruumi sstev ja maitsekas.
Endiselt inspireeris ka srrealism.
204. Torri di viale Etiopia, Roma, Mario Ridolfi (1950-54)
205. Mario RidolfiProgetto di edifici residenziali per la mostra dell'abitazione all'E 42, per l'Impresa Rech e Festa
M. Ridolfi, W. Frankl, D. MalagricciProgetto di un motel Agip a Settebagni (Roma)1968 (maggio) - 1969 (aprile)ProspettivaMatita su lucido - 15 novembre 1968
206. Franco Albini Chair
207. Rockingchair by FrancoAlbini. Italy, 1940
208. Franco Albini - Pair of Franco Albini rattan chairs
209. Palazzo delle Poste, di Adalberto Libera, Roma 1933
210. Popstiil
1950.aastal alaud nn. teine masinaajastu- elektroonika ja snteetiline materjal.
Kujunes ka nootekultuur, mida varem polnud olnud.
Interjr oli avar, valge ja thi.
Oma koht oli plastmblil ja elaval loodusel.
211. Reyner Banham's
212. Blow Inflatable Armchair, Paolo Lomazzi
213. Joe Cesare Colombo
214. Joe Colombo, Portable storage system, 1969
215. Gaetano Pesce Feltri Armchair
216. Gaetano Pesce
217. Eero Aarnio Pastil Chair
218. Eero Aarnio Puppy
219. Skandinaavia modernism prast ii maailmasda
Eripraseks tegid Skandinaavia modernismi looduslhedus, mis avaldus naturaalsete materjalide kasutamises.
Napp ratsionaalne vorm ja vaoshoitud vrvigamma.
220. Taani
Hans Wegner
221. Hans Wegner Sofa and GE-270 Chairs for GetamaGedsted
222. 'The Panton Chair by Werner Panton, Produced in 1973
223. Verner Panton
224. Arne Jacobsen: The Swan Chair, 1958Made by Fritz Hansen. Leather and steel
225. Rootsi
Designer: Bruno Mathsson.1933. Country: Sweden.
226. Soome
Alvar Aalto's Paimio Armchair
227. Alvar Aalto Stool X601
228. Antti Nurmesniemi, Sauna stools
229. Postmodernismi tulek
Klassikaline ajalooline vorm prgis kunsti ja kujundusareenile tagasi.
Universaalsele tekkisid krvale individuaalne ja lokaalne.
Kavandaja individuaalne mte ji thtsale kohale.
Kige lihtsam nis olevat ajaloolise arhitektuuri tsiteerimine, millest kujunes 1970.- 1980. aastate postmodernismi philisi meetodeid.
230. Euroopasse judis Ameerika postmodernism eelkige ajakirjade ja muude vljaannete kaudu.
Juline tulek oli esemekujundusse.
231. Robert Venturi Guild House
232. SIDE CHAIR by Denise Scott Brown and Robert Venturi
233. "Queen Anne" side chair, 1984Robert Venturi (American, born 1925)
234. Modernismi, popstiili, postmodernismi tulek Eestisse 1970. aastal
Villa RatnikArhitekt: Toomas ReinProjekt: 1980
235. Design: Arhitektibroo J.Okas & M.Loke
236. Postmodernism Eestis 1980. aastail
1980. aastatel oli Eesti arhitektide phiprobleemiks vorm.
Kokkuvttes iseloomustab 1980.aastate arhitektuuri laadide paljusus, milles olid olemas oma avangardid ja arjergardid
237. Historitsistliku postmodernismi lemmikmotiivid olid viilkatus, portikus, sammas, kaar, petikni, nn. ristiga aken ning vre- ja astmikmotiiv. Materjalidest tulid tagasi paas ja tellis, kuigi ka krohvitud pind ei kadunud kuhugi; vrvid muutusid erksamaks kui kunagi varem: valge ja must, roosa ja sinine.
238. Ruumi tulid sealt modernismiga vljatrjutud vlisarhitektuuri motiivid: kaared, kolmnurksed frotoonid, dekoratiivsed sambad, -postid, oluliseks sai atratiivne vrv ja valgus. Taas hakati kunstide snteesist tuntuid vtteid- vitraai ja seinamaalinguid.
Moodi tulid ka puust profileeritud raamistuses seinapaneelid ja lillepostamendid ning mbli roll sisekujunduses aina kasvas.
239. Neomodernism Eestis 1990. aastail
Senine nukogudeaegne proffesioonipilthakkas murenema: enam ei saanud olla eelkige ehitus- vi kujunduskunstnik, tuli olla teenindaja.
Vormiliooliselt kujunesid 1990. aastad Eesti keskkonda kujundavates kunstides mitmeklgseks. postmodernlistlik olukord jtkus.
Arhitektuuriliitu kige suuremaks siduvaks visuaalseks katuseks kujunes ka Eestis neomodernism.
240. Kigepealt tuli 1980. aastatest kaasa neofunktsionalism, geomeetrilistest kastidest kokku pandud valge arhitektuur.
Teiseks suunaks oli eelkige Vilen Knnapu ja Ain Perviku viljeldud neokonstruktinisvm, mis demonstreerib geomeetriliste konstruktsioonide dekoratiivset esteetikat.
241. Avaliku arhitektuuri modernismi lembuse krvaloli 1990. aastail eramuehituses domineeriv historitsistlik postmodernism oma sammaste, viilude, tornide ja rklitega.
Historitsistlik postmodernism oli valdav 1990. aastate tiesti uues arhitektuurisfris- kirikuarhitektuuris.
242. Ruumikujunduse eriala elas 1990. aastatel lbi ehk suuremagi muutuse kui arhitektuurieriala.
Vormilaadilt toetus 1990. aastate ruumikujundus uushoonetes enamasti majade enda stiilis.
Vhemasti brooruumides domineeris modernism, levinud vttes oli kujunduse valgeks jtmine, tehnilistlike detailide rohkus ja palju klaaspinde.
243. hispanga hoone Tallinnas. Raivo Puusepp.
1997- 1998
244. Sampo panga hoone Tallinnas.
245. Neomodernlistlik hoone