32 Reisimaailm 8/2008

Pean end selle Pühal maal vee-detud nädala jooksul korduvalt kõrvast näpistama ja meelde

tuletama, et ma ei viibi muinasjutus, vaid et see kõik leiab aset reaalsuses. Et see olen tõesti mina, kes Jeesuse jälge-des Jeruusalemmas mööda Kolgata teed käib ning Hauakirikus sadade hubisevate küünalde ja viirukite lõhnast ning püha-likust tundest haaratuna kurgus kipi-tav-magusa tundega võitleb. Mina, kes Petlemmas jõululapse oletatava sõime juures põlvitab ja pilkases öös, sügav-oranži kummuli kuu ja tähistaeva all Surnumere tulisoolastel lainetel hulbib ning nabateadlaste kaljulinna Petra hom-mikupäikeses kümblevat roosaks värvu-nud templit nähes enam pisaraid tagasi hoida ei suuda…

Nii palju emotsioone, nii palju ühe-korraga täitunud unistusi, ei saa ju ometi võimalik olla?! Saab, kui see fantastiline teekond läbi Iisraeli ja Jordaania – läbi Püha maa ette võtta. Kuid milleks ometi nii emotsionaalseks minna, tekib küsi-mus, eks ole. Omadest kogemustest läh-tuvalt võin öelda, et meeleliigutust ei ole võimalik ei ette planeerida ja seda pole vaja ka kramplikult tagasi hoida. Laske oma meeled ja süda valla ja vaadake, mis teiega juhtub. Uskumatu ilu, sügava religioossuse ja eheda ajaloo sees olemi-ne tekitavad paratamatult tunde, et mind on palutud osalema justkui pühal riitusel ning et olen pühendatud saladustesse ja imedesse, mis ei saa osaks mitte iga-ühele. Ainuüksi teadmine,

et olen neis paigus käinud, kõike oma silmaga näinud, puudutanud ja tunneta-nud, paneb veel mitu kuud hiljem kur-gus kipitama.

Maa, mis sai nime JumalaltSeda kitsukest maariba – Iisraeli, suurt osa Jordaaniast ja killukest Egiptusest – kutsutakse tänu piiblis ja koraanis kir-jeldatud sündmustele ja isikutele Pühaks maaks ning koos Jeruusalemmaga on see maailma religioonide, kultuuri- ja aja-loo kujunemisel mänginud mitu korda suuremat rolli, kui geograafiline suu-rus seda eeldada lubaks. Nimi Iisrael on saadud samuti otse Jumalalt, kes andis selle Jakobile – mehele, kes pani aluse juutide kaheteistkümnele suguvõsaliini-le. Israeliitideks hakati kutsuma ka kõiki tema järglasi. Kui 1948. aastal loodud vastsele riigile nime valiti, tulid kõne alla ka Siion ja Juuda, kuid rõhutamaks iisraellaste kui rahvuse identiteeti, otsus-tati siiski käesoleva kasuks.

Religioosne ja rahvastikuline kirjusus on Püha maad saatnud kogu selle eksis-tentsi vältel: on ju tegu inimkultuuri häl-liga, mis koos Babüloonia, Assüüria,

Pärsia, Rooma, Kreeka ja Bütsantsiga

on vun-

damendiks kogu tänapäevasele kultuu-rimaailmale. Ideaalne asukoht Aasiasse, Aafrikasse ja Euroopasse suunduvate kaubateede ristumiskohal lõi ühest kül-jest soodsad tingimused linnade tekkeks ja õitsenguks, kuid teisalt tõi see sajan-dite jooksul kaasa lakkamatuid sõdu ja inimeste kannatusi. Seda on raske sõna-desse panna, kuid ometi tajusin mingit seletamatut kannatuste ja valu kohal-olu kõikjal, kuhu tee mind Pühal maal või Jeruusalemmas viis. Küllap oli selle tunnetamisel oma osa varem loetul ja õpitul ja miks mitte ka Mel Gibsoni fil-mil “Kristuse kannatused”, mille üli-dramaatilised ja elavad kaadrid saatsid mind Kolgata teest Hauakirikuni välja.

Karm, kuid helde maa Iisreal on kõrb, tavatsevad iisraellased uhkusenoodiga hääles öelda. Seda eriti siis, kui märkavad, kuidas turistid imes-tav-üllatunud pilke lopsakatele datlipal-misaludele, Jordani jõe orus laiuvatele viljakatele põllumaadele ja lõputuna näi-vate kasvuhoonete “meres” küpsevatele viljadele heidavad. Enne, kui nad sele-tama hakkavad, kuidas see kõik kõrbes võimalik on (kõik – see tähendab, kui-das on võimalik, et Iisrael, ise viljatu kõrberiik, on tegelikult üks Lähis-Ida suurimaid põllumajandustoodangu eks-portijaid), lasevad nad teie imestusel-imetlusel kasvada mäekõrguseks ja ava-vad alles seejärel kaardid: selle taga on meeletu töö koos kunstliku niisutamise-ga ja oskusega kokku koguda ja kasu teenima panna iga viimne kaste- ja vihma-piisk.

Tõepoolest – just looduslik niis-kus, mis

Püha maa – harras, ilus ja kogu eluks meelde jääv (I osa)Kogenud reisisõber teab, et kaugeltki mitte iga reis ei saa pida-da meeldejäävaks, selliseks, mida võid veel aastate pärast soo-jalt meenutada või veel enam – nimetada oma elu reisiks. Reis Pühale maale kuulub aga just viimaste hulka: ülipõnev ajalugu ja religioosne hardus kombinatsioonis looduse vägevuse ja kõrbe-maastiku uskumatu iluga.

REISIKIRI

Negevi kõrb on muljetavaldav nii oma ilu kui suuruse poolest.

Reisimaailm 8/2008 33

tuleb vihmast ja kastest (kõrbekliima soodustab kosutava kaste teket ideaal-selt) on siin kulla hinnas ja sellega käiak-se ülima hoole ja armastusega ringi. Seda enam, et riigis, mille territooriumist val-dava enamuse moodustab kõrb ja millel on vaid üks mageveejärv – Galilea järv, ja käputäis jõgesid. Kuigi jah – Golani kõrgendikelt alguse saav 320 kilomeetri pikkune püha Jordani jõgi (kus Johannes

ristis Jeesuse ja tema jüngrid) on kast-

misvee nimel vaat et tilgatumaks

tõmmatud ning i l m s e l t

kunagi vägevast ja laiast jõest on järele jäänud üsna tagasihoidliku välimusega veenire. Voolates põhjast lõunasse, suun-dub see otse vastu omaenese surmale kui nii võib öelda – ilma ühegi elusolendi ja taimeta, 420 meetrit allpool merepinda asuv Surnumeri pole ühele jõele kes teab mis tore lõpp-punkt. Muide, kui juhtute Jordaanias Madabasse, astuge sisse Püha Jüri kirikusse, kus on säilinud Püha maa mosaiikkividest tehtud hiiglaslik maa-kaart. Seal on näha, kuidas isegi kalad jões Surnumere juurde jõudes hirmu-nult otsa ringi keeravad – vabasurma, või otsekohe “soolaheeringaks” muutu-da ei taha nemadki. Muide, 1980. aastal juhtus ime – pärast ebatavaliselt vihma-rohket talveperioodi muutus Surnumere

vesi üleöö punaseks. See oli midagi täiesti

Hotellid:

• Hotellikett Mövenpick 5* (suurepäranetaseriigistsõltumata) www.moevenpick-hotels.com• American Colony5*

Jerusalemas www.americancolony.com• Orchid5* Eilatis www.orchidhotel.co.il• Marriott ja Golden Tulip

Kingsway Petras• Prima Music Hotel Eilatis www.inisrael.com/primahotels• Radisson SAS, Hyatt, Marriott,

Sofitel, El Wekala Egiptuses,Tabas

Hulpides Surnumeres, taamal Jordaania kallas.

Beduiini õhtusöök Taba rannal Radisson SAS hotellis

REISIKIRI

34 Reisimaailm 8/2008

REISIKIRI

tavatut! Vett uurima asunud teadlased tegid kindlaks, et selle põhjustas ime-tillukeste, omaenda kehast punast ainet tootvate vetikate parv. See oli esimene (!) kord ajaloos, mil järvest leiti elus-organism. Kuid vaid mõni päev imet, ja läinud see oligi – vetikaparv haihtus teadmata suunas.

Annan teile maa, kus on piima ja mett Tagasipöördumine Pühale Maale on juudi palveraamatu keskne teema ning kuigi see teema tõstatati esmakord-selt üles juba keskajal, 12. sajandil, mil juute Euroopas avalikult põlu alla seati ja taga kiusama hakati, muutus see aktuaalseks taas 1492. aastal, mil toimus massiline juutide väljasaatmi-ne Hispaaniast. Tõotatud Maale polnud aga lihtne jõuda juba ainuüksi seetõttu, et riiki kui niisugust, kuhu tagasi pöör-duda, polnud olemas – alates 1516. aastast kuulus tänase Iisraeli territoo-rium mõjuvõimsa islamistliku Ottomani impeeriumi koosseisu.

Esmakordselt tuli ideega – luua uus Iisraeli riik, mis mõeldud ainult juuti-dele – 1901. aastal ülemaailmsel sio-nistide (juutide rahvusvaheline poliiti-line liikumine, mis toetab ideed juuti-de ajaloolisest kodumaale Palestiinasse, juutide algsele kodumaale) kongres-sil välja juudi soost Austria ajakirjanik Theodor Herzl. Ta oli juba mõned aas-tad varem kirjutanud poliitilist tormi põhjustanud artikli “Juudiriik”, mis oli ajendatud taaspuhkenud massiliste taga-kiusamiste lainest Euroopas. Sel üles-kutsel oli mõju, sest aastatel 1904-14 asus Palestiinasse elama umbes 40 000 juuti. Ümberasujaiks olid valdavalt orto-dokssed juudid ning nemad panid aluse ka riiki toitvatele põllumajandusühistu-tele kibbutz’idele. Lainetena kulgenud massilise ümberasumise viimane laine leidis aset Venemaal toimunud perest-roika ajal ja Nõukogude Liidu lagune-mise järgselt.

Uskuma jäädes Jumala enda antud lubadust, asusid juuda hõimud pärast 430 aastat kestnud Egiptuse vangipõlve

Moosese juhtimisel rännakut oma iga-vesele ja ainsale kodumaale, kus voo-lab piima ja mett ning mille põlde kas-tavad vihmad. Esialgu ei paistnud loo-tuse kaotamise äärel olnud rahvale aga isegi mitte tilka joogivett, rääkimata pii-mast ja meest. Kuid olgu kohe öeldud, et lubatu ei jäänud tulemata. Arvatakse, et piiblis on seda öeldes mõeldud kahe, teineteisest diametraalselt erineva piir-konna peale: kuiv ida ja lõuna (Juuda ja Negevi kõrbed), mis on karjakasvataja-test beduiinide elualad ning kelle suu-red kaameli-, lamba- ja kitsekarjad olid ja on tänaseni piima ja juustu andjad. Läänerannik ja põhjaosa haljad künkad on aga riigi puuvilja- ja juurvilja ja vei-niviinamarjade kasvualad. Iisraelis on seitse erinevat taimeliiki, mida peetakse tänini viljakuse ja õnnistuse sümboleiks: granaatõun, dattel, oliivid, viigimari, nisu ja oder. Need on sümbolid, milleta ei saada läbi juudi rahvuslikul toidulaual, (tarbe)kunstis ega arhitektuuris. Klaas tumepunast, värskelt pressitud granaat-õunamahla on aga igale Iisraelit külasta-vale turistile aga lausa kohustuslik.

Õitsvad kõrbed ja uppumisohtErinevalt Eestist on Iisraelis vaid kaks aastaaega: kuiv suvi, mil temperatuur võib küündida kuni +50 kraadini, ja vihmarohke talv. Just novembrist veeb-ruarini kestev vihmaperiood on selle-le kuivusest ja kuumusest õhkava-le maale tõeliseks õnnistuseks. Samas võib temperatuuride vahe riigi Põhja- ja Lõunaosas olla mitukümmend kraa-di – samal ajal kui Eilatis suplevad ini-mesed soojas Punases meres, naudib teine seltskond Golani kõrgendikul suu-salund. Isegi Jeruusalemm saab iga paari aasta tagant tunda rõõmu valgest lumest. Päikest kasutatakse just Iisraelis enam kui üheski teises maailma riigis elektri-energia tootmiseks.

Kuigi kevad ja sügis on aastaaegade-na küll olemas, on mõlema omapäraks äärmiselt lühike kestvus: ühe ööga võib saada suvest külm (ja koguni lumine!) talv ning talvest taas soe suvi. Kuigi jah, vahepeal juhtub ime: kevade saabumi-sest annab märku kõrbelillede õitsemise aeg. Siis puhkevad seni elutud kõrbela-gendikud ja mäeseljandikud paari päeva jooksul õieehtesse – punased moonid, sinised lupiinid, mustjas-punased iirised ning punased ja valged alpikannid pöö-ritavad tuules oma kauneid õiekroone. Loodus pillab ja pidutseb, ning kannatli-kult oma aega oodanud taimed näitavad, milleks nad suutelised on. See on vaa-Õitsev kõrb.

Reisimaailm 8/2008 35

REISIKIRI

tamisväärsus, mis toob kõrbesse mood-sad “palverändurid ja beduiinid”, kes koos perede ja sõpruskondadega kõrbes-se piknikule või nädalavahetust veetma tõttavad.

Muuseas – veega on kõrbes seotud veel üks kummaline seik: nimelt võib kõrbes lausa ära uppuda. Kuidas? Väga lihtsalt! Eriti siis, kui satute sinna talvel ja oma telgi juhuslikult mõnda kuiva-nud jõesängi (kuigi ega sel vahet ei ole, tulvaveed ei voola reeglipäraselt) püsti panete. Kui kõrbes ringi sõidate, ei jää teile kindlasti märkamata selgelt välja joonistunud, otsekui kuivanud jõesän-gid – wadi’d. Need täituvad vihmape-rioodil metsikute ja veerohkete jõgede-ga, sest kuigi meteoroloogid väidavad, et Iisraelis sajab täpselt sama palju aas-tas sademeid kui Inglismaal, sajab see maha vaid 50 päeva jooksul aastas ning see tähendab tõelist veemöllu. Põhjus, miks just kõrbes tekivad jõed, on liht-ne – siinkandis tüüpilised kivimid ei ima absoluutselt vett ning nii tekivadki suu-red kõrbejõed.

Kui vihmaperioodist pole veel möö-das palju aega, märkate kindlasti keset kõrbe endistesse jõesängidesse jäänud veesilmu, mille ümber eeslid, kitsed, lambad ja vahel ka kaamelid usinasti luristavad. Kui janu kustutamine tundub äraütlemata loogiline olevat, siis seda, mida need pudulojused söövad, jääb küll mõistatuseks – kas kive ja teede ääres vedelevaid kilekotte? Rohelisi taime-tutte tabab silm äraütlemata vähe, kuigi kõrberahvas beduiinid hoolitsevat oma lähimate abiliste ja ühtlasi ka toiduand-jate eest siiski samavõrd, kui eesti pere-naine piimaandja lehma või peremees hobuse eest.

Mis veel nn kõrbejõgedesse ja nende “viljakasse koostöösse” koos tugevate tuultega puutub, siis on selle tagajärjeks imelised kõrbe kaljumaastikud ja kraatrid, millest suurim ja kuulsaim asub Negevi kõrbes. See miljonite aastate pikkuse ero-siooni (mitte meteoori maale langemise, nagu paljud kipuvad arvama) tagajärjel tekkinud kraater Makhtesh Ramon on enam kui 40 kilomeetrit pikk ja kuni 10 km lai ning see teeb viljatust kõrbest ime-lise looduse näitelava, kus taimed on kas-vamiseks, õitsemiseks ja viljumiseks suu-telised ootama aastakümneid ja isegi sadu (!) aastaid – nii vastupidavaks on need karmid olud neid õpetanud.

Püha JeerusalemmMu esmakohtumine Jeruusalemmaga on muljetavaldavam, kui osanuksin ooda-ta. Veelgi enam – vaatepilt, mis mu ees Õlimäelt avaneb, on rabavalt ilus. Siinsed, paigad, sümbolid ja nimed pole kõnekad mitte ainult kristlastele, vaid igale inimesele, kes tunneb veidigi maa-ilma kultuuri- ja ajalugu.

Jeruusalemm pakub üllatusi, põnevust ja avastamisrõõmu kuhjaga, ole vaid ise suuteline seda kõike vastu võtma. Just seepärast tunnen ehk minagi, et vähegi rohkem kodutööd oleks teinud seal ole-mise iseenda jaoks märksa kergemaks. Uskuge mind, et siin veedetud aega on mõistlikum kasutada mitte iga giidi poolt poetatud lausejupi kinnipüüdmisele või pidevale fotokaamera küljes rippumise-le, vaid eelkõige vaatamisele, kogemi-sele ja nautimisele. Iga pühakoda, iga tänav, iga tavalisemgi hoone siin linnas võiks pajatada lõputult lugusid, lisa-ge sellele lõhnade müriaad, kirevad ja lõputuna näivad turud ja kaubatänavad,

Põnevad ostud Iisraelis, Jordaanias ja Egiptuses

• Hõbeehted(kõikjallaivalik,kuidniihinnakuivalikupoolestonerilineleidPetrasasuvehte-jasuveniiripoodAlAndalosiaBazar).

• Tarbe-jadekoratiivtekstiilid(vaibad,padjakatted,kangad,sallid,rõivad).

• Värvilistestmosaiikkividest(nnMadabamosaiik)tarbe-jadeko-ratiivesemed.

• Keraamikajaklaas(eritikaunidonparfüümidejaõlideilupude-lid).

• Oliivipuustsuveniiridjatarbe-esemed(üksparimaidpoodeonAmmanilähistelasuv

• Vasestjamessingistsuveniiridjatarbeesemed.

• SurnumerekosmeetikatootedonsaadavalniiIisraelis(AHAVA)kuiJordaanias(DOLMEN).

• Kohalikudvürtsid,kuivatatudpuuviljad,maiused.

Valuutakursid:1JD=Eestiseivahetata1ILS=3,24EEK1USD=12,47EEK1EGP=2,42EEK

Hinnad on kõigis kolmes riigis väljas ja fikseeritud vaid poes olevatel kaupadel ja ka seal saab (enamasti) sarnaselt turuga kaubelda. Turul tuleb müüjaga hinnas ise kokku leppida ja kindlasti mitte maksta esimest välja öeldud hinda.

Jeruusalemm.

Datlimüüjad.

36 Reisimaailm 8/2008

REISIKIRI

põnevad ja järele vaatama ärgitavad ini-mesed – sellest kõigest hakkab pea ringi käima.

Jeruusalemma ajalugu ulatub 5. sajan-disse eKr, mis teeb sellest ühe vanima linna maailmas. Kuid mitte ainult vää-rikas vanus, vaid ka oluline koht kolme maailma mõjuvõimsa usundi – kristluse, islami ja judaismi – sünnipaigana ning nende pühakirjades talletatud sündmus-te toimumispaigana ja n ö peategelaste-ga, teeb Jeruusalemmast selle, mis ta on. Pühima pühamaist.

Ja siis lõi Jumal maailma….Judaistidele on Jeruusalemm riikliku ja rahvusliku järjepidevuse sümbol – siin asub nende esimese kuninga Taaveti rajatud Juuda riigi pealinn (996 eKr) ning just Moriah’i mäel (Templimäel) lõi Jumal kuue päevaga maailma, mille kohale Taaveti poeg Salomon ehitas esi-mese judaismi usutempli – maailma esi-mese monoteistliku (ainujumalasse usku-va) religiooni pühakoja. Ning selle maa tolmust lõi Jumal omaenese näo järgi esimese inimese – Aadama.

Kristlaste jaoks on aga hindama-tult tähenduslikud hilisemad traagilised sündmused, mis on seotud Jumala poja Jeesuse kannatuste, risti löömise ja hilise-ma ülestõusmisega. Muslimitele kes tun-nistavad juutidega ühist esiisa Abrahami poeg Ismael aga 12 araabia hõimu esi-isa. Kuldse kupliga, kaunist tumesinisest mosaiikkividest Kaljumošee kohal leidis aga aset koraanis kirjeldatud sündmus, milles prohvet Muhamedi valgel müs-tilisel ratsul sõitis taevasse, et kohtuda Allahiga.

Kui te kasvõi hetkeks sellele kõigele mõtlete, siis taipate otsekohe, et KÕIK

siin on sisuliselt pühaduse looriga kae-tud ning uskuge mind, see on lausa füü-siliselt tuntav.

Ning võib-olla just seepärast jõuab alles Iisraelis minuni arusaam religioos-sete suveniiride äri mastaapsusest ja ligi-tõmbavusest. Olgu tegu imetillukesesse pudelisse pandud püha Jordani jõe veega (millega ristiti Jeesus ja tema jüngrid), oliivipuust nikerdatud jõulusõime või krutsifiksidega, pool- või vääriskividest Taaveti tähtedega või imekaunite ikooni-dega – valik on lõputu ja ostjaid murdu. Mina muidugi nende seas.

Eriti hästi näib edenevat 33 kaupa (see oli Jeesuse vanus, kui ta risti löödi) punti seotud imepeenikeste küünalde ja teadaolevalt vanimal juutluse sümbo-lil – kauni kujuga 7-harulistel küünla-

jalgadel menorah’idel müük (valguspü-ha Hannukah küünlajalg on 9-haruline). Alati üles kerkiv küsimus: mida meno-rah sümboliseerib, saab siin müüjaga vesteldes lõpuks vastuse: see on põleva põõsa sümbol, mis piibli järgi süttis oma rahvast Egiptuse vangipõlvest tõotatud maale viiva Moosese ees kui jumaliku valguse ja tee näitaja. Pole ilmselt maa-ilmas juudi peret, kellel menorah kodus aukohal poleks – kui teenäitajat oma tõe-lisse koju.

Juudid ei nuta pattude pärastJuudi kvartalis Kotelis asuva Nutumüüri juurde viivad kindlasti kõigi Püha linna külalise jalad justkui iseenesest, sest sel-les kohas on mingi seletamatult ligitõm-bav aura. Ning kuigi me kõik topime selle müüripragude vahele oma soovi-kirjakesi, ja eks nii mõnelgi tuleb sel-lest religioossest härdusest enese ümber vägisi nutt peale, on selle paarikümne-meetrise Templimäe läänemüüri ääres olemisel ortodokssetele juutidele sootuks teine tähendus kui oma pattude pärast piinlemine. Nemad nutavad siin taga oma rahvale pühima paiga – Templimäe ja Jumala enda juhatuse järgi valmi-nud esimese ja teise templi kaotamist. Templimäel asuvad nimelt muslimite pühakojad Kaljumošee (ehitati 632 pKr) ja El-Aqsa mošee ning nende ehitami-ne tähendas juutidele sinna automaatselt juurdepääsu keeldu. Kui roomlased 67. eKr Templimäe hävitasid, jäi puutuma-tuks vaid läänemüür, mille kohta öeldi, et see müür ei hävi ilmaski.

Kristlaste jaoks nii olulise paiga-ga nagu Jeesuse Hauakirik pole juu-tidel mingit religioosset seost. Otsige naist, ütlevad prantslased ning selleski, et see kirik kerkis ning Pühast maast sai kristlastest palveränduritele nii ligitõm-bav paik, tuleb tänada Bütsantsi keis-ri Konstantinuse ema Helenat. 4. sajan-dil pKr tuli ta isiklikult siia, et tutvu-da piiblilegendidega ja nendega seotud pühapaikadega. Olles ilmselt sama vai-mustatud nagu tänasedki turistid, lasi ta alustada Hauakiriku ehitamist. Palju sajandeid hiljem, 16. sajandil ehitati sul-tan Suleimani poolt linnale ümber seda tänini ümbritsev linnamüür. Kemplemist Jeruusalemma staatuse ja kuuluvuse üle on olnud rohkem kui küll ning ega asja-ta pole linn rahu säilitamise huvides nelja religioosse grupi (juudid, muslimid, krist-lased ja armeenlased) vahel ära jagatud. Linn kuulus ligi kakskümmend aastat nii Iisraelile kui Jordaaniale, kuid on siiski alates 1967. aastast ainult Iisraelile kuu-luv ja ühtlasi selle riigi pealinn.

Koolipoisid nutumüüri juures.

Petlemma tänaval.

Reisimaailm 8/2008 37

REISIKIRI

Kuid tõsi on see, et rahu pole pühal maal ega Jeruusalemmas õieti kunagi olnud ega ole paraku siiani. Selle üheks ja teravalt silma riivavaks tõestuseks on Iisraeli ja Palestiina omavalitsusala-de piiril kulgevad kilomeetrite pikku-sed ja kaheksa meetri kõrgused raud-betoonmüürid ja okastraadirullid, hoid-maks jõuga lahus naabritest verivaenlasi – iisraellasi ja palestiinlasi.

Taoline turvakilp piirab ka Palestiinale kuuluvat Jeesuse sünnilinna Petlemma ja kodulinna Naatsaretti, kuhu iisraellas-tel mingit asja ei ole – sel lihtsal põhju-sel, et neid sinna nende endi turvalisuse pärast üleüldse ei lubatagi. Isegi meie iisraellasest giid pidi enne Petlemma tur-vaväravaid bussist väljuma, et pahandust ei tekiks. Nii et hüvasti Petlemma väljad ja karjased!

Kui tabate end imetleva pilguga Tel Avivis või Jerusalemmas ringi vaatamas, moodsat arhitektuuri, kiirteid ja lopsa-kat haljastust imetlemast, ärge unustage hetkekski, et veel kuuskümmend aastat tagasi alustasid sajad ja sajad tuhanded inimesed Iisraeli ülesehitamist telklinna-kutes elades ja jaopärast tsisternist joo-givett saades. Olukorra lahendas toonane peaminister David Ben-Curion paljusid juute sügavalt nördima paneval moel – nõudes Saksamaalt raha juutidele põh-justatud kannatuste eest. Ei peetud eetili-seks nn vereraha eest uue riigi üles ehita-mist. Kuid ometi osutus see õigeks sam-muks ning sai arvestatavaks summaks, et majandus käima lükata.

Asfaltjärv, Soolameri, Surnumeri… Uskumatult sügav Surnumeri on “jää-nuk” iidsetel aegadel siin mühisenud Vahemere voogudest. Sajandite jooksul meri taandus ning vaid ühe magedaveeli-se toitjaga – Jordani jõega jäänud hiigel-veekogu muutus tänu tohutule aurumise-le (1,5 meetrit aastas) aina soolasemaks ja soolasemaks, kuni lõpuks elu sellest täielikult kadus.

Piki läbi Püha maad kulgeb 6500 kilo-

meetri pikkune Süüria-Aafrika maalõ-he, mille rohelises rüpes voolav Jordani jõgi ja Surnumeri jagamisega peavad kaks naabrit, Iisrael ja Jordaania, maks-ku, mis maksab hakkama saama. Ligi 80 kilomeetri pikkune ja 18 kilomeetrine ülisoolase veega Surnumeri on nähtus, mille sarnast maailmas ei leia ja seda mitmel põhjusel: asudes 400 meetrit all-pool merepinda, on see sügavaim loodus-lik paik maakeral, kus on püsiv inima-sustus. Järve vesi, mis pole mitte ainult 9 korda soolasem kui tavaline merevesi, on ka tohutult mineraaliderikas, ülipeh-me, maitselt ülimalt kibe ja tundub kat-sudes õline. Näib nagu keeks järve põh-jas täie auruga hiiglaslik keemiavabrik ning tegelikult see nõnda see ongi. Juudi rahvatarkus ütleb: kibedaks muutub see, kes midagi anda ei taha, vaid ainult saada ihkab (nagu Surnumeri). Olles küll rikkusi täis, kuid neid vaid endale hoi-des, oled sa ikkagi kui surnud…

Muistsetel aegadel kutsuti Surnumerd soolamereks ja roomlased, kes rajasid siia maailma esimese tänapäevases mõis-tes sanatooriumi, kutsusid järve veepin-nale kerkinud pigikamakate tõttu Lacus Asphaltitis ehk asfaltjärveks. Surnumere soolade ja mineraalide rikast põhjamuda kasutati juba muistse Egiptuse vaaraode palsameerimisel, sellest valmistatud ilu-tooted kuulusid muistsete valitsejanna-de iluarsenali, selle toimet peeti sigivust parandavaks ning pigi kasutati ühtviisi edukalt nii laevade pigitamiseks kui ka tulekoldes küttematerjaliks. Iisrael on näilisest igavusest hoolimata tohutult maavaraderikas: siin on esindatud pea kogu olulisem osa Mendelejevi tabelist ning täpselt nii nagu Mooses oma rahva-le lubas, on “see maa, mille kivides on

Püha maa

• NõndanimetataksekoguIisraeli,suurtosaJordaaniastjaosaEgiptusest,misonotseseltseotudpiiblisjakoraaniskirjel-datudsündmustejaisikutega.

• Seeongeograafilis-ajaloolinepiirkond,misonmärkimisväär-seltmõjutanudmaailmakultuu-ri-,aja-jareligiooniluguningonkolmesuurusundi:judaismi,kristlusejaislamisünnikohaks.

Kan Zaman Village restoran.

Mudaravi Iisraeli moodi.

Kohalikud restoranid• Kan Zaman Village(Ammani

lähistel);www.archnet.org• The Seven Species (kosherrestoran,Jerusalem) www.restaurants-in-israel.co.il• Chaophya(hotellOrchid,Eilat)

Jordaanias kui moslemiriigis kehtib üldine alkoholikeeld ja see tähendab nii õlle kui kange alkoholi müügi keeldu poes, tänavakohvikutes ja -restoranides. Sama kehtib ka Jerusalemma araabia kvartalite söögiasutuste kohta.

38 Reisimaailm 8/2008

REISIKIRI

raud ja mille mägedes raiutakse vaske”, rääkimata tohutust visuaalsest värvide-mängust, mille eest “kannavad hoolt” ookerkollane ja –punane, mäekristallid, marmor, graniit ja kvarts – sellist loodus-likku värvipaletti annab otsida.

Ääretult rikka mineraalse koostisega Surnumere vesi ja muda hakati aktiiv-selt ja tööstuslikult rakendama kaasaeg-se kosmeetikatööstuse huvides 70ndate algul ning täna pole vist ühtegi Iisraelis käinud turisti, kes poleks käinud ära Surnumere ääres ja soetanud sealt enda-le sealset väärt kosmeetikat. Agar medis-paade ja luksushotellide ehitamine käib agaralt mõlemal pool Surnumere kallast – nii Iisraelis kui Jordaanias. Kuigi spet-sialistide sõnul on Surnumere taluvuse piir muda piiramatu ammutamise tõttu üsna piiripeal. Kuid mitte ainult muda, mida võite paljudes luksushotellides või avalikes randades seisvatest ämbritest endale ise peale määrida, vaid ka era-kordselt kõrge hapnikusisaldusega õhk ja ülimadal UVB-kiirgus on põhjused, mis nii terviseturgutajaid kui ka haigeid Surnumere rannikule kokku toob.

Eilat – nagu kirss tordil Kui ma pärast sõna otseses mõttes viima-se vastuvõtlikkuse piirini ajalugu, legen-de, nimesid ja aastaarve täistuubituna ja emotsioonidest täiesti läbi raputatuna lõpuks Punase mere äärsesse Eilatisse jõuan, on mulle otsekohe selge, et see on parim koht, kus reisile punkt panna. Puhas, rohelusse uppuv linn pole küll teab mis suur, kuid see kõik sobib mulle suisa oivaliselt. Hommikul pole mõistagi

vaja pikalt mõelda, mida teha või kuhu minna – rätik kaenlasse, päikeseprillid ninale, ja otsekohe pärast hommikusööki randa. Kuid ettevaatust! Kuigi ka meie plaanisime olla rannas vaid enda arva-tes mõne tunnikese (päike loojub kella 5 paiku õhtul), ei tee isegi sügisene päike kahvanägudega nalja. Ilma päikeseblo-kaatoriteta oleme õhtuks punased kui keedetud vähid, ainult värske tillioks on peanupult puudu. Kuid me kannatame vapralt ebamugavused ära ja mõne päeva pärast on järel vaid imeline pruun jume.

Kuigi Eilat peaks olema iisraellas-te jaoks üks armastatumaid puhkekohti, hakkab siin kõrvu pigem vene kui heeb-rea keel. Nii vene keelt kõnelevad turis-tid kui ka paljud endisest Nõukogude Liidust oma esiisade maale saabunud tänased iisraellased on teinud Eilatist tõeliselt mõnusa ankrupaiga. Muide, sel-lel võib paljude (eriti vanema generat-siooni puhkajate) jaoks olla ka eelis: vene keelega saab siin absoluutselt igal pool hakkama: poes, turul, kohvikus ja rannas. Mis šoppamisse puutub, siis nii nagu igas kuurordis, tuleb siingi tõdeda, et kuigi hinnad on üldiselt soolased, võib hooaja lõpul tehtavatel soodusmüükidel teha imehäid oste. Muide, pange rõhku kohalike disainerite loodud rannariietele

– nende valik võtab silme eest kirjuks ja kvaliteet on super.

Olles juba Punase mere ääres, ei tohiks jääda kergekäeliselt vaid hotelli basseini äärde lamamistoolile vedelema. Jätke endale meelde, et olete ühe maailma suu-rima ja liigirikkaima korallrahu juures. Just see annabki siinseile rannamõnude-le erilise kaifi ning kristallpuhta veega Punane meri on iga sukelduja ja snorgel-daja unelmatepaik. Kuid need, kes seda teha ei söanda, pakub suurepärase üle-vaate Punase mere rikkalikust floorast ja faunast veealune observatoorium ning spetsiaalse, klaasist põhjaga laevad, mis lasevad jalgu märjaks tegemata imetleda veealust värvidemängu. Lastele meeldib kindlasti ka delfinaariumis ise sõbralikke delfiine toita, ajaloohuvilisi köidab ilm-selt Kuningate linn ja seiklejaid tõmbab Timna oru loodusparki. Olgu öeldud, et just siin asusid kuningas Salomoni vase-kaevandused ja metallisulatusahjud.

Muidugi pole seegi kaugeltki kõik, mida Püha maa loodusel pakkuda on. Kõrbemäestikud, avarus, loodu-se samaaegne mitmekesisus ja karmus on kui matkasellide unelm – otsekohe tahaks turvalisest bussist seljakott sel-jas kus-iganes-suunal astuma hakata. Kuid stopp! Nõnda need asjad Iisraelis

Aktiivne puhkus• KõigisPunasemereäärsetes

kuurortidesonsuurepärasedvõimalusedrannamõnudenautimiseks,snorgeldamiseks,sukeldumiseks,purjetamiseks,purjelaualsõitmiseksjawind-surfinguks.

• NiiIisraelis,JordaaniaskuiEgiptusesonvõimalusosaledakõrbematkadelja-safariteljannbeduiiniõhtutel.

Eilati rannapanoraam

Reisimaailm 8/2008 39

ei käi, nii teie kui ka riigi enese tur-valisust silmas pidades on mõeldama-tu, et vandersellide kambad lihtsalt mööda maad ringi rändavad. Tunduvalt mõistlikum ja realistlikum (kuid mitte palju igavam) on taolised rännakud ette võtta koos kohalike loodusmatka-de korraldajatega.

Järgmises numbris: Püha maa vol.2 – Jordaania.

Reisi toetas TopTours.

www.toptours.ee

TeksT ja foTod: Riina Luik foTod: IIsraelI TurIsmIameT

REISIKIRI

Praktilist nõu

Raha: kõige kindlam nii Egiptuses,Iisraelis, Palestiinas kui Jordaaniasvõrdselt kohaliku rahaga kasutuselolev valuuta on USA dollar. Sellekurssoneestikroonisuhtessoodneja ümberarvestamine lihtne. Samutionkindlam,kuiarveldatesularahas.Nõndavälditevõimalikkekaardipet-tusi ning vaid suuremates poodi-des on kaarditerminalid, ostleminekäib aga valdavalt turul ja täna-val.Kunakohalikudpangadeivahe-ta euromünte, ei võta neid vastuka kaupmehed. Ka paljudes poodi-des pole kaubal fikseeritud hindu,see kujuneb kauplemise käigus jaon sõnaotsesesmõttesmüüja suvajärgimääratud.Võtkesedakuikoha-likku omapära, sest just nii sealmailasjad käivad. Teenuste, kauba jmt.hinnadtulebkindlastikokkuleppidaenne,kuimidagitarbimavõikasuta-maasute,makskealatipärastsoovi-tukättesaamist.

Söök ja jook: kliimast sõltuvalt onpuhasjoogivesihädavajalikkaaslanening seepärast ostke ainult pudeli-vettjakontrolligekasellekorgisule-tust. Pudelivett on tunduvalt oda-vam osta poest või tänavmüüjatekäest(0,5-1USdollar)kuituristilõk-sudestvõirestoranist(hindkunikol-mekordne).Tänavalkohtabkatradit-sioonilistes rahvariietes vee- ja tee-müüjaid, kes annavad ostjale puhtajoogitopsi. Kui sööte mõnes söögi-kohas,siisarvestage,etjootrahavõi-dakse otse hinnale liita ja sel juhuleiklapiarvemenüüstvalitudsöögi-joogi hinnaga. Sel juhul ei ole vajajootraha jätta, kuigi omanikupool-nejuurdearvamineonkindlastisuu-remkuiteiseplaanisite.Kuigikoha-likud puuviljad on väga ahvatlevad,tuleb nende söömisega olla ette-vaatlik (eriti Egiptuses, kus ka kraa-nivesi pole joodav) ning puuviljadkindlastikoorida.Kohalikepõnevatesöökidegaeimaksasamutiliialdada:maitsete javürtsidesegukombinat-sioonis kuumusega ei pruugi igaleorgansimilejõukohaneolla.

Jootraha: kõigis kolmes riigis onkombeksteidteenindanudinimese-lejootrahajätta,1-1,5USonselleksigatipiisavsumma.Etendjakamitteteenindajat ebamugavasse olukor-

da panna, hoidke alati käepärastmõned mündid. Enamikus hotelli-des jäetakse turvalisuse kaalutlustelja kliendi mugavust silmas pidadessuur pagas vastuvõttu ning teenin-dajatoobsellekliendiletuppajärele,miseeldabsamutijootrahajätmist.

Ilmastik: Ideaalne puhkuseaeg onkõigis kolmes riigis septembristoktoobrilõpunijamärtsistmailõpu-ni. Sügis-talv algab oktoobri lõpus/novembrialguses,tuueskaasajahe-dama ilma ja vihmasajud. Suvisedtemperatuurid võivad tõusta kuni+50 kraadini ja see teeb reisimisevaevaliseks, kuigi kuiv kliima teebselletalumisemärksakergemakskuiüliniiskesIndiasvõiAasias.Riietus ja jalanõud: on tungivaltsoovitav kanda eriti pikematel väl-jasõitudel peas peakatet, sest eht-eestlasliksoov igaviimnekuipäike-sekiirkinnipüüdavõiblõppedavägaebamugavapäikesepistega.Kuiteeiviibi just oma hotelli territooriumilvõi kuurortlinnas, on riietuses kõi-gis kolmes riigis (ja eriti Jordaanias)soovituslik hoida tasakaalukat joont(vältidaminiseelikut, lühikesi pükse,katmata õlgu ja avarat dekolteed)ning religioossete paikade javalda-valt muslimite elualade külastami-selhoidaalatikäepärastsalli, rätikutvõi pikemate varrukatega rõivaeset,etvältidaprobleeme.Keegiteileküllmidagi vaevalt otseselt teeb, kuidseda peetakse häbituks ja ebasünd-sakskäitumiseksningomaseksnaise-le,keseipeaendastvõiteisteinimes-teusulisestpühendumisestlugu.

Transoprt: kõigis kolmes riigis onvägalevinud(kameiemõistespikka-devahemaade läbimiseks)sobivaimja kiireim liikumisviis takso, millehindtulebkohe juhigakokku leppi-da jamittekunagi tasuda rahaette,vaidallessihtkohtajõudes.

Hügieen: Araabiamaades on kom-beks tualetis mitte paberit kasuta-da,selletarbeksonWColemasspet-siaalsed kannud veega või käsidu-šid. Linna tualetid ajavad üldjuhulasja ära, kuid sealgi tuleb paberieesteraldimaksta.Rahvusvahelisteshotellides jaheal tasemelhotellideson tualettruumides kombed samadmisEuroopas.

Eilati delfinaarium.