IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIInnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnngggggggggggggggggggggggggggggggggggggggggggglllllllllllllllllllllllllllllllllllllllliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiissssssssssssssssssssssseeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee kkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeellllllllllllllllllllllllllllllllllleeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeesssssssssssssssssssssttttttttttttttttttttttttttttt tttttttttttttttttttttttõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõlllllllllllllllllllllllllkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkiiiiiiinnnnnuuddddd HHelje Heinoja, Toivo Lodjak ja Veiko Lodjak

SisukordSISSEJUHATUS

UNIVERSUMI VAATLEMINE

Mis on kosmos?

Meie koht kosmoses

Täheringid

Varased ideed

Teleskoobid

Hiigelteleskoobid

Valguse nägemine

Infrapunaastronoomia

Sõnumid tähtedelt

Nähtamatud kiired

Hubble’i kosmoseteleskoop

Nõiad ja hiiglased

Kosmoseobservatooriumid

Ebatavalised observatooriumid

RAEVUTSEV UNIVERSUM

Mis on Universum?

Universumi sünd

100 miljardit galaktikat

Galaktika moodustumine

Sombreero kosmoses

Linnutee

Magalhãesi pilved

Kohalik galaktikarühm

Linnutee süda

Kui galaktikad põrkuvad...

Aktiivsed galaktikad

Tumeaine

ÕHKUTÕUS

Kuidas raketid töötavad

3, 2, 1...

Kosmosesüstik

Stardikeskused

Ariane 5 start

Tehiskaaslased

Satelliidid orbiidil

Satelliidipilt

Kosmosesondid

Kosmoseprügi

4

6

8

10

12

14

16

18

20

22

24

26

28

30

32

34

36

38

40

44

46

48

50

52

54

56

58

60

62

64

66

68

70

72

74

76

78

80

82

84

LONDON, NEW YORK, MELBOURNE,MÜNCHEN ja DELHI

Originaali tiitel:

Space: A Children’s Encyclopedia

Esmatrükk Suurbritannias 2010. aastal

Dorling Kindersley Limited,

80 Strand, London, WC2R 0RL

A Penguin Random House Company (UK)

Copyright © 2010, 2018 Dorling Kindersley Limited

Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi

reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega

ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus

ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

ISBN 978-1-40535-375-5 (ingl k)

ISBN 978-9985-3-4424-8 (eesti k)

© Tõlge eesti keelde. Helje Heinoja, Toivo Lodjak

ja Veiko Lodjak, 2018

Tõlke toimetanud ja korrektuuri lugenud Eha Kõrge

Kirjastus Varrak

Tallinn, 2018

www.varrak.ee

www.facebook.com/kirjastusvarrak

www.dk.com

Kosmoseriigid

Superkosmoselaev

INIMESED KOSMOSES

Kosmosepioneerid

Astronaudiks saamine

Kosmosekõnd

Elamine kosmoses

Loomad kosmoses

Elupaiga laiendamine

Esimesed kosmosejaamad

Rahvusvaheline Kosmosejaam

Teadus kosmoses

Kosmoseturism

Tuleviku lennumasinad

Tähtede poole

PÄIKESESÜSTEEM

Päikesesüsteemi sünd

Päikese perekond

Merkuur

Veenus

Pildid Veenusest

Marss

Marsi-missioonid

Liivakunst Marsil

Asteroidid

Jupiter

Jupiteri kuud

Voyager 1 & 2

Saturn

Saturni kuud

Saturn päikesevalguses

Uraan

Neptuun

Pluuto ja selle tagune

Komeedid

Komeedimissioonid

Meteoorid

Meteoriidid

Elu teistes maailmades

MAA

Unikaalne Maa

Täiuslik planeet

Maa aastaajad

Maa pinnal

Üleval õhus

Elu Maal

86

88

90

92

94

96

98

100

102

104

106

108

110

112

114

116

118

120

122

124

126

128

130

132

134

136

138

140

142

144

146

148

150

152

154

156

158

160

162

164

166

168

170

172

174

176

KUU

Maa kaaslane

Varjutused

Kuu pealispind

Lõppsiht Kuu

Inimene Kuul

Vettesulpsatus

Naasmine Kuule

PÄIKE

Päike

Päikese sees

Päikese atmosfäär

Päikesetormid

Lummavad virmalised

Päikese tsükkel

Päikese vaatlemine

TÄHED JA TÄHEVAATLUS

Mis on tähed?

Tähtede sünd

Hiilguse välgatus

Tähe surm

Tähtedevaheline ruum

Mitmiktähed

Kerasparved

Teised päikesesüsteemid

Äärmuslikud tähed

Mustad augud

Ole tähevaatleja

Öine taevas

Põhjataevas

Lõunataevas

Kosmos läbi aegade

Sõnaseletused

Register

Tänusõnad

178

180

182

184

186

188

190

192

194

196

198

200

202

204

206

208

210

212

214

216

218

220

222

224

226

228

230

232

234

236

238

240

244

248

254

8888

Mis on kosmos?Me elame väikesel helesinisel planeedil, mida

nimetatakse Maaks. Selle pinda katavad

kaljud ja vesi ning seda ümbritseb õhust

tekk, mida kutsutakse atmosfääriks ehk

õhkkonnaks. Kosmos algab atmosfääri

ülakihilt. See on kujuteldamatult avar,

vaikne ja suurelt osalt tühi ruum, millel on

hämmastavaid omadusi. aga palju h

Mustem kui mustKosmosest tehtud fotodel ümbritseb Maad pimedus. See näitab, kui tühi maailmaruumtegelikult on. Planeedid nagu Maa helendavadseetõttu, et peegeldavad päikesevalgust. Tähed h l d d d d khelendavad seepärast, et toodavad kütust põletades hiiglaslikus koguses energiat. Suurimosa kosmosest paistab mustana, sest polemidagi, mis toodaks või peegeldaks valgust.

KOSMOSE SERVALMaa atmosfääril ei ole järsku

lõppu – see muutub Maa pinnalt

kõrgemale tõustes aina hõredamaks ja

hõredamaks. Suurem osa eksperte on

arvamusel, et maailmaruum algab

100 km kõrguselt. Isegi sellisest

kõrgusest edasi on olemas väga õhuke

atmosfäärikiht, mida nimetatakse

eksosfääriks. Vesiniku ja teiste kergete

gaaside osakesed põgenevad vähehaaval

sellest Maa atmosfääri kõige välimisest

kihist kosmosesse.

FAKTIVEERG

■ USA-s saab igaüks, kes lendab raketis või kosmoselaevas kõrgemal kui 100 km, erilise rinnamärgi „Astronaudi tiivad“.■ Kõige tavalisem nimetus inimeste kohta, kes kosmosesse lendavad, on „astronaudid“. Venelased nimetavad neid „kosmonautideks“, mõeldes selle all Universumis rändamist, ja hiinlased kasutavad omakeelset sõna„taikonaudid“ (hiinakeelsest sõnast „kosmos“).■ Inimene, kes astub kaitseülikonnata kosmosesse, sureb kiiresti. Ta ei saa hingata ja tal on vaid umbes 10 sekundit aega, et ohutusse kohta jõuda, enne kui ta teadvuse kaotab.

,, AAATMTMTMOSOSOSSFFÄFÄÄRÄR kkaiaitstsebbeb MMMaaaaa ppppinininindddada RRkakakahjhjjuululikiku uu kikikiiririrggugusese jjjja aaa PäPäPäikikikeseselleleltt lläläähthth uvuva aasosoojojususe ee tätätääieieiejõõjõjõjõ lulllululiiisisisee e mõõmõõjujujujj eeeeesse t.t ÖÖÖÖÖösösössösititititiiii i eieeieiei llalasesee sseeee sssoooojujujusesesel l kokokok ssmms ososesessese pppõgõgenenededededda.a.aa

0000000000000000000000000000000000000000000000

11111111111111100000000000000000000000 000000

kkkkkkkkkkkkkkkkkkkkmmmmmmmmmmmmmmm

1111111111111111111111111111100000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000

kkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm

MMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIILLLLLLLLLLLL

MMMMMMMMMMMMMMMMMMAAAAAAAAAAAAAAAAA

RRRRRRRRRRRRRRRRRRRUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUU

UUUUUUUUUUUUUUUUMMMMMMMMMMMMMMMM

MMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIILLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLL

MMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

RRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRRUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUU

UUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMM

……………………………………………………, MAAILMARUUM Isegi tähtedest ja planeetidest kaugele jäävates kohtades leidub kosmoses laiali paisatud tolmuosakesi või üksikuid vesinikuaatomeid.

, EKSOSFÄÄR See atmosfääri kõige ülemine kiht ulatub Maa pinnast 10 000 k kõ l10 000 km kõrgusele.

UN

IVE

RSU

MI

VAAT

LEM

INE

99999

Kuumuum

KülmKül

. GRILILLIVARRAS Kui kkosmoselaeva minmingi osa muutub kkas liiga külmaks või liiga kuumaks,kasutatakse selle protsessi peatamiseks aeglast pöörlevat liikumist.

VAAKUMISKohta, kus pole üldse õhku ega muid gaase,

nimetatakse vaakumiks (õhutühjaks ruumiks).

Maa peal kannab õhk soojust ühest kohast teise. e.

Kosmoses pole õhku, mis soojust jagaks,

seepärast muutub kosmoselaeva Päikesest

valgustatud pool väga kuumaks, vastaspopool aga

jääb pimedusse ja muutub väga külmamaks.

Kosmoselaeva tuleb enne üleslennutnutamist

katsetada soojuslikslikusk

vaakumkambmbris, et ollaaaa kkkkiiiiinnnnnndddddddddeeeeeelllllll:::::

laev suudadab kosmmmmmoooosssssseeeeee

äärmusluslikkeee tttttteeeeemmmmmmmmmppppppppeeeeeeeerrrrrrrraaaaaaaatttttttuuuuuuuuuuuuuuuuuurrrrrrrrrrrrrrrrreeeeeeee

välja ka kannnnaaaaaaaatttttaaaaaaaddddddddddaaaaaaa....

PäPäPäPäPäPäPäPäPäPäPäPäPäPPPPPääPPPäPääPäPäPääikikikikikikikikikkkkikiikikikkkikikikikikkkiiikkkikikikikiiii eeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee

u RAASKUUSJJÕUÕUSTSTSTT JAGGGUSAAMAMINEEKosmmosesüsü tik kaasuuuutaab ärra a kokogugukaahehes kikiirirenenendududusrsrsrakakaketettisisi olevaaa a kükütut sesee, etetet ülletetaaadadaa a raraskskususjõjõududududu uja jõõudadada mmmaaaaaaililmamamama---ruruumummmmi.i.

Maa pinnalt õhku tõusmineKosmosesse on raske tõusta, sest Maa raskusjõud(gravitatsioon) hoiab kõike oma pinnal kinni. Raskusjõu ületamiseks ja orbiidile jõudmiseks peab rakett saavutama kiiruse 28 000 km/h, mis on nn esimene kosmiline kiirus (paokiirus). See nõuab vajaliku energia tootmiseks palju kütust. Kuu ja teiste taevakehade juurde lendamiseks peab kiirus veelgi suurem olema – kuni 40 000 km/h.

UURI LÄHEMALT

Iga asi, mis kosmoses muutumatu kiirusega liigub, i

on kaalutus olekus. Just sellepärast ujuvad kõik kosmoselaevas olevad lahtised asjad ringi ning astronaudid suudavad kätega tõsta hiiglaslikke satelliite. Kaalutus kaob, kui kosmoselaeva liikumine kas kiireneb või aeglustub.

UN

IVE

RSU

MI VA

ATLE

MIN

E

10

Meie koht kosmosesPlaneet Maa on meie kodu ja meile näib see väga suure

kohana. Et maakera ühest otsast teise lennata, kulub terve

päev ja ümber maakera purjetamine võtab mitu nädalat.

Kuid Universumis on maakera vaid tibatilluke

täpike. Tegelikult on nii, et kui mõni tulnukas

lendab läbi meie Galaktika, siis tõenäoliselt ta

isegi ei märka meie väikest planeeti.

MAA JA KUUMaa lähim naaber on Kuu, meie planeedi ainuke looduslik kaaslane. Kuu on palju väiksem kui Maa. Selle läbimõõt on kõigest umbes neljandik Maa läbimõõdust ja maakera sisse mahuks 50 Kuud. Kuigi Kuu paistab Maale väga lähedal olevat, on ta kaugus tegelikult ligi 384 000 km. Mehitatud kosmoselaeval kulub Maalt Kuule lendamiseks kolm päeva.

PÄIKESESÜSTEEMMaa on vaid üks paljudest meie „kodutähe” Päikese ümber tiirlevatest objektidest. Päikese „perekond” koosneb kaheksast planeedist, viiest kääbusplaneedist, sadadest kuudest, miljonitest komeetidest ja asteroididest ning suurest kogusest gaasist ja tolmust. Kõiki neid asju koos nimetatakse Päikese-süsteemiks. Neli väikest, Päikesele kõige lähemal paiknevat planeeti koosnevad kivist, neli väljapoole jäävat ja palju suuremat planeeti aga enamjaolt gaasidest. Päikesesüsteem on suur – kosmoseaparaadil Voyager kulus kõige välimise planeedi Neptuunini jõudmiseks 12 aastat.

UN

IVE

RSU

MI

VAAT

LEM

INE

11

LINNUTEEMeie Päikesesüsteem paikneb suures spiraalikujulises Linnutee galaktikas. Meie Päike on vaid üks sajast miljardist tähest selles galaktikas ja tema kaugus galaktika keskmest on umbes 30 000 valgusaastat. Linnutee on hiiglasuur – selle läbimõõt on ligi 100 000 valgusaastat. Kosmoselaeval, mis liigub valguse kiirusega (300 000 km/s), kulub ühest Galaktika otsast teise lendamiseks 100 000 aastat.

KOHALIK GALAKTIKARÜHMLinnutee on üks suuremaid galaktikaid umbes 45 galaktikast koosnevas rühmas, mida nimetatakse Kohalikuks galaktika-rühmaks. Suuremal osal neist galaktikatest pole mingit iseäralikku kuju ja nad on Linnuteest palju väiksemad. Kahte meile kõige lähemat galaktikat nimetatakse Väikeseks ja Suureks Magalhãesi Pilveks. Need paiknevad umbes 200 000 valgusaasta kaugusel ja maakera lõunapoolkeral on neid kerge näha palja silmaga. Kohaliku galaktikarühma suurim galaktika on Andromeeda galaktika – suur spiraalgalaktika, mis on väga sarnane Linnuteega. Selle Andromeeda tähtkujus asuva galaktika kaugus meist on umbes 3 miljonit valgusaastat.

MEIE UNIVERSUMUniversumi moodustab kogu olemasolev maailm – kõik tähed, planeedid, galaktikad ja nendevaheline ruum. Universumis on miljoneid galaktikaparvi: teleskoobiga vaadates näeme, et tegelikult on taevas täis galaktikaid. Teadlaste hinnangul peaks Universumis olema umbes miljard triljonit tähte – rohkem kui liivateri kõigis maakera liivarandades kokku.

■ Moodsal reaktiivlennukil kuluks lähima täheni lendamiseks rohkem kui miljon aastat. ■ Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta jooksul, see on ligikaudu 9,5 triljonit km.■ Kui suur on Universum? Keegi ei tea, sest me ei suuda näha selle serva – kui see üldse olemas on. Me teame vaid, et nähtava Universumi läbimõõt on vähemalt 93 miljardit valgusaastat.■ Universumil ei ole keskpunkti.

KIIRFAKTE

UN

IVE

RSU

MI VA

ATLE

MIN

E

38

Mis on Universum?Universum on kõiksus, kõik olemasolev – planeedid, tähed, galaktikad ja nende-vaheline ruum. Isegi aeg on Universumi osa. Mitte keegi ei tea, kui suur Universum on või kust ta algab ja kus lõpeb. Kõik on meie oma pisikesest planeedist nii kaugel, et tähtede ja galaktikate valgusel võib meieni jõudmiseks kuluda miljardeid aastaid, seega näeme Universumit sellisena, nagu see oli miljardite aastate eest. Kuid me saame kasutada informatsiooni, mida see valgus toob, et avastada, kuidas Universum alguse sai ja kuidas see võib lõpule jõuda.

UNIVERSUMI TULEVIKPalju aastaid arvasid teadlased, et

tähtede ja galaktikate gravitatsiooniline

tõmme aeglustab vähehaaval Univer-

sumi paisumist. Kuid viimase aja vaat-

lused on näidanud, et paisumine hoopis

kiireneb. Kui see tõsi on, siis liiguvad

galaktikad üksteisest aina kaugemale ja

kaugemale. Enam ei teki uusi tähti,

mustad augud kaovad ja Universum

lõpetab oma eksistentsi külma, tumeda,

elutu ning tühja paigana.

, ME VÕIME avastada, missugune oli varase Universumi lugu, kui kasutame eri tüüpi teleskoope.

VALGUSAASTAD

Teleskoobid on nagu omamoodi ajamasinad. Nad püüavad kinni valguse, mis on meieni rännanud kaugetelt tähtedelt ja galaktikatest. See tähendab, et me näeme neid objekte sellistena, nagu nad olid hetkel, kui valgus alustas teekonda – tuhandeid või isegi miljardeid aastaid tagasi. Astronoomid mõõdavad Universumi suurust valgusaastates. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga – umbes 9,5 triljonit km. Nähtavate kõige kaugemate galaktikate valgusel on kulunud meieni jõudmiseks 13 miljardit aastat. Meie näeme neid täna sellistena, nagu need olid kaua enne Päikese ja Maa tekkimist.

Nüüd sa näed seda...

Valgus liigub tühjas ruumis

kiirusega 300 000 kilomeetrit

sekundis. Sellel kiirusel suudavad

valguslained sekundi jooksul

seitse korda Maale tiiru

peale teha.

RA

EV

UT

SEV

UN

IVE

RSU

M

39

MIS ON UNIVERSUM?

Vahemaade mõõtmineUniversumis on vahemaid mõõta keeruline. Paljud galaktikad on meist nii kaugel, et me suudame näha vaid nende valgust. Et Universum paisub ja venitab ruumi, muutuvad ka mingilt objektilt saabuvad laine-pikkused venitatuks. Kõik tumedad jooned spektris nihkuvad spektri punase otsa poole, seda nähtust nimetavad astronoomid puna-nihkeks. Mõõtes punanihke suurust, saavad astronoomid välja arvutada galaktikate kaugusi ning seda, kui kiiresti need meist eemalduvad. Kõige vanemate ja kiiremate galaktikate punanihked on kõige suuremad.

Kas meie Universum on ainuke omataoline või on olemas ka teisi universumeid, mida me ei näe? Seda ei tea keegi, aga mõned teadlased usuvad, et olemas võib olla palju teisi univer-sumeid. Kogu struktuur võib sarnaneda tohutu suure seebi-mullide kogumiga, milles meie Universum pole veel paisumist lõpetanud. Mõnes neist kehtivad meiega võrreldes erinevad füüsikaseadused ja erinevad dimensioonid (mõõtmed). Teoree-tiliselt on meie Universumil isegi võimalik kontakteeruda mõne teise universumiga läbi pöörleva musta augu. Kuid ükski teine universum ei saa midagi muuta meie Universumis, seepärast on võimatu tõestada, et niisugused universumid on olemas.

Universumi kujuEt me elame Universumi sees, on meil raske kujutleda, et ruumil võiks olla kuju. Teadlased on aga arvamusel, et sellel ruumil peab olema kuju ning et see kuju oleneb seal leiduva aine tihedusest. Kui aine hulk ületab kriitilise piiri, väidetakse, et Universum on kinnine. Kui aine tihedus on kriitilisest piirist väiksem, kirjelda-takse seda kui avatud (sadulakujulist) Universumit. Kuid kosmoselaevadelt tehtud

vaatlused on näidanud, et Universum on väga lähedal

kriitilisele tihedusele ja seepärast kirjeldavad teadlased seda kui lamedat. Täielikult lamedal

Universumil ei ole serva ja see jääb igavesti paisuma.

u ET OBJEKTID liiguvad meist kaugemale, muutub nende valgus-spekter. Seda muutust mõõtes saame arvutada, kui kiiresti nad liiguvad.

, KÕIK tähed, tolm ja gaas, mida me taevas näeme, moodustab Universumist vaid väikese osa. Suurem osa sellest koosneb mõistatuslikust nähtamatust tumeainest ja tumeenergiast ( lk 62–63).

PALJU UNIVERSUMEID

VEEL HUVITAVAT...

Me suudame näha ja mõõta kolme ruumimõõdet – pikkust, laiust ja sügavust. Aeg on neljas mõõde. Teadlased usuvad, et Universumil võib olla veel vähemalt kuus muud, peidetud mõõdet. Kõik need mõõtmed on üksteisele keerdunud ja on lõpmata tillukesed.

Maa

Lahtine

Kinnine

Lame

Täht

RA

EV

UT

SEV

UN

IVE

RSU

M

60

Aktiivsed galaktikadUniversumis on palju aktiivseid galaktikaid. Sel

ajal kui meie oma Galaktika on hetkel rahulik, on

teised tegevad pööraselt suurte energiahulkade

loomisega. Iga sellise galaktika keskosas on tugeva

gravitatsioonilise tõmbega ülimassiivne must auk.

See on galaktika jõujaam.

PÖÖRLEV RATASAktiivne galaktika on nagu ratas. Südamikus (keskmes)

on must auk. Selle gravitatsioon tõmbab ligi tolmu,

tähti ja gaasi, muutes pöörleva ketta välise tolmu ja gaasi

omamoodi „välisrehviks”. Musta auku ümbritsev tugev

magnetväli paiskab välja osakestejugasid, mis jätavad mulje,

nagu oleks tegu ratta teljega.

Tolmune raadio Maale kõige lähem raadio-galaktika on Centaurus A (NGC 5128). Selle elliptilise galaktika keskosa on peidus ebatavaliselt tumeda ja tiheda tolmukardina taga ja see oli üks esimesi väljaspool Linnuteed leitud raadiolainete, röntgenikiirguse ja gammakiirte allikaid. Kahe hiiglasuure raadiosignaalide allika (helesinised) pikkus on 200 miljonit valgusaastat. Need tekitas kokkupõrge spiraalgalaktikaga.

Aktiivsed tüübidOn neli aktiivse galaktika põhitüüpi: raadiogalaktikad, Seyferti galaktikad, blasarid ja kvasarid (kvaasistellaarsete objektide lühinimetus). Raadio-galaktikad (nagu ülal näidatud Cygnus A) on tugeva raadiokiirguse allikad kosmoses. Raadiogalaktikaid paistab leiduvat kõikjal Universumis, kuid blasareid ja kvasareid on leitud vaid miljardite valgusaastate kaugusel.

Võimas magnetväli surub suure kiirusega jugasid mustast august välja.

Kuuma gaasi ketas kiirgab näiteks röntgenikiiri.

UURI LÄHEMALT

See elliptilise raadiogalaktika M87

kujutis, mille on lähetanud Hubble’i

kosmoseteleskoop, toob nähtavale toreda

tuumast lähtuva ülikiirete elektronide joa.

Joa on tekitanud must auk, mille mass on

kolm miljardit Päikese massi.

RA

EV

UT

SEV

UN

IVE

RSU

M

AKTIIVSED GALAKTIKAD

61

KvasaridKvasarid on kaugete galaktikate

eredad tuumad. Nad sarnanevad Seyferti galaktikatega, kuid on palju eredamad – nii

eredad, et nende valgus varjab lähedase kahvatuma galaktika valguse. Kvasarite energia pärineb ülimassiivsetest

mustadest aukudest, mille süütab sisseimetud tähtede-vaheline gaas. Nad suudavad genereerida piisavalt energiat,

et kiirata triljoneid kordi tugevamini kui meie Päike.

Seyferti galaktikad Seyferti galaktikale annab energiat keskne must auk, mille mass on sadu miljoneid kordi suurem meie Päikese massist. Lõksu jäänud aine keerleb spiraali mööda musta auku ja tekivad joad, kus osa ainet paisatakse suure kiirusega välja. Kõige eredama Seyferti galaktika NGC 4151 külgvaade näitab ruumi paisatud jugasid.

Spiraali keerduv Seyfert

M106 näeb välja nagu tüüpiline spiraalgalaktika kahe

ereda spiraalharuga ja tumeda tolmurajaga keskme ehk

tuuma lähedal. Kuid raadiolainete ja röntgenikiirguse

alas on näha kahe põhiharu vahel veel kaks gaasilist

spiraalharu. Ka M106 tuum kiirgab eredalt nii

raadiolainete kui ka röntgenikiirguse alas ning

kaks juga on näha kogu galaktika pikkuses.

M106 on üks lähemaid näiteid Seyferti

galaktikast, mis ammutab energiat kesksesse

massiivsesse musta auku langevatest

hiiglaslikest gaasihulkadest.

LUUBI ALL: BLASARID

u Esitatud kujutiste komplekt näitab blasarist 3C 279 väljapaisatava aine liikumist. See paistab liikuvat kiiremini kui valgus, aga see on vaid illusioon.

Blasarid tekivad peremeesgalaktika ülimassiivse musta augu ümber, kuid selle kiiratav energia muutub aja jooksul. Meie blasari väljanägemine erineb teiste aktiivsete galaktikate omast. Maa pealt vaatame alla jugadele ja kettale just nii, nagu vaataksime sõõrikus olevat auku.

20 40 60 80Kaugus (valgusaastates)

Aasta

1992

1994

1996

1998

u VÄRVUSKOODID Sellel M106 kujutisel on kuldne värvus näha nähtavas valguses. Punane on pilt infrapunakiirguses, sinine röntgenikiirguses ja lillakas raadiolainete alas.

RA

EV

UT

SEV

UN

IVE

RSU

M

62

SEE ON MÕISTATUSLIK Viis protsenti tähtede ja

planeetide nähtavast Uni-

versumist on tavaline aine.

Kuid selle aine gravitatsioo-

niline tõmme pole piisavalt

suur, et galaktikaid koos

hoida, nii et astronoomid teavad: maailmaruumis

peab olema veel mingit liiki ainet, isegi kui see on

nähtamatu. Tumeaine ei koosne aatomitest, see ei

peegelda valgust ega muud liiki kiirgust, kuid pais-

tab moodustavat kuni veerandi Universumi ainest.

AATOM

u PUUDUVAD TÜKIDPraegu ei tea me tumeainest midagi, kuid teadlased otsivad subatomaarseid osakesi, mis võiksid aidata meil luua tervikpilti Universumist.

Tumeaine on Universumi suurim

mõistatus. Astronoomid võivad rääkida,

et tähtedevahelises ruumis on midagi

nähtamatut, sest see tekitab piisavalt suure

gravitatsioonilise tõmbe, et painutada Maa

poole suunduva tähevalguse teed. Kuid

mitte keegi ei tea, kuidas tumeaine välja

näeb või millest see koosneb.

TUMEAINE KAARDISTAMINEArvutisimulatsioon näitab tumeaine levikut kogu

Universumis. Kollased piirkonnad iseloomustavad

tumeaine suurimat kontsentratsiooni. Neis piir-

kondades on gravitatsioon piisavalt tugev, et nähtavat

ainet kokku tõmmata ja tekitada galaktikaid.

TumeaineR

AE

VU

TSE

V U

NIV

ER

SUM

63

TUMEAINE

Püssikuuli galaktikaparvSee galaktikaparv (ametlikult 1E 0657-558)moodustus siis, kui kaksgalaktikaparve põrkusid, kusjuures üks neist tungisnagu kuul läbi teise. Parve tavaline aine (pildil roosa)aeglustus kokkupõrkespidurdusjõu mõjul. Kuidtumeaine on aeglustumata edasi liikunud, luuesvalgust painutava aura (pildil sinine).

Mis ainega on tegu?Sellel kauge galaktikaparve kujutisel näeme keskme ümber tumeainest rõngast. Tavaliselt ei oleks rõngas nähtav, aga me saame selle päritolu kindlaks teha viisi järgi, kuidas tume-aine gravitatsioon kõverdab kaugete galaktikate valgust.

, Astronoomid usuvad, et see tumeaine rõngas on võinud tekkida kahe galaktikaparve kokkupõrkel.

TumeenergiaNii nagu astronoomid mõtlevad tumeainest,mõtlevad nad ka Universumit täitvast tumeenergiast. Tegelikult on sellega täidetud ligi 70 protsenti maailmaruumist, ehkkikeegi pole seda kunagi näinud. Teadlasedkahtlustavad selle olemasolu seetõttu, et miskisunnib Universumit üha kiirenevas tempos paisuma. Kuid keegi pole kindel, mis energia see on või kust see pärineb.

RA

EV

UT

SEV

UN

IVE

RSU

M

707077070

KKKKKKKKKKKKKKoooooooooossssmmmmmmmooooooooosseeesssüüüüüssssttttiiiikkkkkkkk oooooooollllllliiiiiii eeeeeeeeeessssssssssiiiiiiiimmmmmmmmmmmeeeeeeeennnnnnnnnnnnneeeeeeee kkkk kkkkkkkoooooooorrrrrrrrdddddddddddddddddduuuuuuuuuuvvvvvvvvvvvvkkkkkkkkkkkkkkkkkkaaaaaaassssuuuuttttuuuuuuusssegggggaaaa kkkkkooooossmmmmmooooossseeeeelllllllaaaaaaaeeeeeevvvvvvv mmmmmmaaaaaiillllmmmmmmmmmmmaaaaaaaaaaaaasssss.. SSSSeeeeeee sssssttttaaarrrrddddddddddddiiiiibbbbbbbb sssaaaaammmmmmaaaaaammmmmmmmooooooooooooooooooooodddddddddddiiiiiiiii nnnnnnnnnnnnnnaaannnnaaaaaaagggguuuuuuuu rrrrrrrrrrrraaaaaaaaaaaaakkkkkkkkkkkkkkkeeeeeeeeeeeettttttttttttttttttt,,,,, kkkkkkuuuuiiiidddddddddddd mmmaaaaaaaaannnnddddddduuuuuuuubbbbb ttttttttaaaaaaagggggggaaaaasssssssiiiiiiii MMMMaaaaaalleennnnaaaaggggguuuuuu ppppuuuuuuuuuuuurrrrrriiilllleeeeeennnnnnnnnnnnnnnnuuuukkkk.. EEEEEEEEEEEEEEEEEEEssssssssiiiiimmmmmmmmmmmeeeemeeeeeeeeeennnnnnnnnnneeeeee ssssssssssssssüüüüüüüüüssssssssssssttttttttttttttiiiiiiiiiiikkkkkkkkk ssssssssttttaarrrttiiissssss üüüüüülllleeeesssssssaaaaaaannnnnnnnnnneeeeeeeeettttt tttttääääääääiiiittttmmmmmmmaaaaaa 111199998811. aaaaaaaaaaaasssssstttttaaaaallllllll nnnnnnnnnnniiiiiinnnnnnnnnnngggggggg ooooooooonnnnnnnnnn ssssssssseeeeeeeeeeeeennnnnnnnnnnnnnnnnnniiii llllllllllleeeeeeeeeeeennnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnaaaaaaaaaannnnnnnuuuuuuuudddddddddddd kkkkkkkkkkkkkoooooooooooooooosssssmmmmmmmmmmmoooossseeeeeeessssssssssseeee rrrrrrooooohhhhhhhhhkkkkeeeemmmmmmmmmmmm kkkkkkkkkkkuuuuuuuuuiiiii 11111113333330000 kkkkkoooorrrrrrrraaaaaallllllllll....SSSSSSSeeeeeeeeeeeeeee kkkkkkaaaannnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnaaaaaaaaaabbbbbbbb mmmmmmmmmmeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeesssssssssssskkkkkkkkkkkkkkkkkkkkooooooooonnnnnooonnnnnnnnnndddddddddddaaaaaa jjjjjjjjjjjjjaaaaaaaaaaaaaaaaaa kkkkkkkkkkkkaaaaaaaaaaaassssssssssssuuuuuuuuuuuulllllllllllllliiikkkkkkkkkkkkkkkkkuuu kkkkkkkkkoooooooooooooorrrrrmmmmmmmmmmmmaaaaaaatt nnnnnnnnnnnniiiinnnnnnnnngggggggggggg ooooooonnnnn ttttttääääiittttnnuuuuddddd eeeeeeeerrrrrrrrrriiiiiiiiiiiiiinnnnnneeeeeeeevvaaaiiiiiidddddddd üüüüüüüllllleeeeeeeeeeesssssssssaaaaaaaaannnnnnndddddddddddddddeeeeeeeeeiieeeeeeeeeeeeiiiiiiiiiiidddddddddddddd,,,,,,, ssssseeeeaaaaaaaaaaaaaaaaaaallllllllllllhhhhhhhhhhhhhhuuuuuuuullllllllggggaaaaaaaaaaassssss vvvviiiiiiiiiiiiinnnnuuuuudddddddddddd üüüüüüülllllleeeeeessssss sssaaattttttteeeellllllllliiiiiiiiiiiiittttttttteeeeeeeejjjjjjjjjjjjaaaaaaa eeeeeeehhhhhhhhhhhhiiiiittaaaaaaannnnnnnuuuuuuuudddddddd kkkkkkkkkkkkoooooooooossssssssssssmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmoooooooooooooosssssssssseeeeeeeeeeeeejjjjjjjjjjjjjjjjjjaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaammmmmmmmmmmmuuuuuuuuuuuu...

MMMMMMMMMMMMMIIIIIIIIIIIIIIIIISSSSSSS SSSEEEEEEEEEEEEEEEEEE OOOOOOOOOOONNNNNNNNN???????SSSSSSSSüüüüüüüüüüüssssttttiiiikkkkkuuuuuull ooonnnnn kkkkkkkkkkoooooolllllollmmmmmmmm pppppppõõõõõõõõõõhhhhhhhhhhhhhhhhhhhiiiiiiiooooooooooossssssaaaaaaaaa::::::: ooooorrrbbbbbbiiiiiiiiiiddddddddiiiiillllllll

tttttiiiiiiiiirrrrrrlllllllleeeevvv tttttiiiiiibbbbbbbbbbbbaaaaaadddddeeeeeeeeeeeeeeeeggggggggggaaaaaaaaaaaaa ooooosssssaaaaaa (((((((((((ooooooorrrrrrrbbbbbbbiiittttttttaaaaaaaaaaaaaaalll------

llleeeennnnnnnnuuuukkkk)))))), mmmmmimmiiiiiisssssss kkkkkkkaaaaaaannnnnnnnnnnnnnnnnnaaaaaaaaaaabbbbbbbbbbb mmmmmmmmmmmmeeeeeeeeeeeeeeeeeeessssssskkkkkkkoooooonnnnnnnnnnnnnnddddddddddaaaa jjjjjjaaaaaaaaaaaaaaaa

kkkkkkoooooorrrrrrmmmmmmmmmaaaaattttt,,,,,,, kkkkkkkkaaaaaaakkkkkkkkkkkkksssss vvvvvvvvaaaaaaalllllllgggggggggggggeeeeeettttt kkkkkkkkkkkkiiiiiiiiiiirrrreeeeeeeennnnnnnnnnnnddddddddddddddduuuuuuussssssss---

rraakkkkkkeeeeetttttttttttttttiiiiii jj jjjaaa hhhhhiiiiiiiggggglllllaaaaaasssssssslllllllliiiikkkkkkkkkkk ooooorrrrrrrraaaaaaannnnnnžžžžžžžžžžžžžžžžžžžžž kkkkkkkküüüüüüüüüüttttttttuuuuuuuuusssssssseeeeeeeeeeeeee----

mmmaaaaaaaaahhhhhhhhhuuuuuuuuuuuuuttttii. KKKüüüüttttuuuuuuuuuuuuussssseeeeeemmmmmmmmmmmaaaaahhhhhhhhhhhuuuuuuuuttttiiiiii jjjjjjjjjjjjjjaaaaaaa

kkiiiiiiirrrereeeennnnnndduussrraakkkkkeeettttttiiiiiiiiddddddddddddddddd hhhhhhhhhhhhheeeeeeeeeeiiiiidddddddddddddddddeeeettaaaaaaakkkkkkkkkkkkkssssseee ttttttõõõõõõõõuuuuuuuuusssssuuuuuuuuu

kkkkkkkkkkeeekkkkkkkeeeeeeeeesssssstteelll kkkkkkkõõõõõõõõõõrrrrrrrvvvvvvvaaaaaalllllllllleeeeeeeeeee ––––––––– tttttttttttteeeeeeeeeggggggeeeeeeellllllllllllllllliiiiiiiiiiiikkkkkkkkkkkkkkkkuuuuuuuuuuullllllllllttttttttt llllläääääääääähhhhhhhhhhhheeeeeeeebbbbbbbbbbb

kkkkkkkooooooooossssssssssmmmmmmmmmooooooooosssssseeeeeeessssssseee aaaaaaaaiiiiiiiiinnnnnnnnnuuuuuuuuulllllllllltttttttttttt oooooooooorrrrrrrbbbbbbbbbbbbbbiiiiiiiiiiittttttttttaaaaaaaaaaaaaaalllllllllleeeeeennnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnuuuuuuukkkkkkkkk....

KKKKKKKKKKKüüüüüüüüütttttttuuuuuuuussssssssssssseeeeeeeeeeemmmmmmmmaaaaahhhhhhuuuuuuuuuttttiiiiiiiiii oooooooooonnnnnnnnn aaaaaaaaiiiiinnnnnnnnnnnnnnnnuuuuuuuuusssssssssss ssssüüüüüüüüüsssssssstttttttiiiiiiiiikkkkkkkkkkkuuuuuuuuuu ooooooooossssaaaaaa,,,,

mmmmmmmmmmmmmmmiiiiiiiiiiiiiddddddddddaaaaaaaa eeeeiiiiiiiiiiii sssssssaaaaaaaaa uuuuuuuuuuuuuuuuuueeeeeeeeeeeessssssssssssssttttttttiiiii kkkkkkkkkkkkaaaaaaaaasssssssssssssuuuuuuuuuuuuuttttttttaaaddddddddaaaaaaaaaaa....

Orbitaallennuk veab kasulikku koormat selles suures tühjas keskosas, koorma kaal võib olla kuni 25 000 kg. Uksed avanevad sektsiooni ülaosast allapoole, võimaldades kohale toimetada ka suuri esemeid,

nagu Hubble’i kosmoseteleskoop.

NNeNeNNeNeNeNNN edededededdededdd llllllllllapappapppaapa atatatattata ssisisisiissisidd d dd ddddd dd dtitiiititit ibibiiibibbibbiibibbbbbbadadadaddaddaddadeeeeee seseseseseservrvrvvrvrrvvalalaalalalallaaa oooon nn nn nelelellellevevevevevooooooooooooonnnininiiiid.dd.dddd NNNNNNeeeeeeeeeeeeed ddd d ddddaiaiaiaiaaiitatatatttatavavavavavavad d ddd d d kokkokokookontnntrrorooororoolllllllllllll idididddda a aaassõsõsõsõss ididddidddukukukkkukukuukkki iiii i õhõhõhõhõhõõhõõhõ kukukukukuu--tõtõtõõtõttt usssuuusmimimim sstststtts jjjjjjaa a mmmammamammaananaanana dududuuduumimimm stst.

KaKaKaKKaKKK uguguguguggjujujuuuuuuj hhihihihihitttatataaavavvv t t rrrororor bobbobobobobotktktktktktkkkt äätä t tt(-((-((-(--mamamamaamamam nininiiniin pppupuupuulalalalall ataaatooorrororitiititit)) ) ) kakkakaaaaak sususuusuuuuttataataatatatatakkksksksksk e e kokooookoooosmsmmmmosososssseesessees aaasasassjajjajajaj dededededde üüüüümbmbmbmbmbbererererrrrrerr---ppappap igigiggiiggguuuutututtamamamamamisisissi ekekkkeks.s.ss

, D MOOTORIDlennuki Kolm orbitaallen

vat tagaosas asuvait liiguvad peamootorit

üles ja alla pööreldes üüljelt küljele,ning külj

aldades süstikut võimaltida. juhtid

Kaubasektsiooniuksed

ÕH

KU

TÕ

US

71

KOSMOSESÜSTIK

Teekonna alguskud startisid Kennedy Süstikusest Floridas USA-s. osekeskuKosmordihoogu andsid kaks Staretti ja orbitaallennukidusrakekiirend

mootorit, mis töötasidm peamkolmleval vedelal vesinikulgist tulkütusepaagapnikul. Umbes kaksdelal haja vetit pärast starti paisatiminutaketid eemale ja needendusrakiireaapinnale. Kui süstik agasi mkukkusid ta

õpetasid peamootorididile, lõjõudis orbiitusepaak eraldus ning ühi küttöö, tüpõles atmosfääris ära.p

MaandumineOrbiidilt lahkumiseks käivitati orbitaallennuki lisamootorid ja vähendati kiirust alla ülehelikiiruse. Orbitaallennuk sisenes Maa atmosfääri, alumine pool ees, tekitades õhuhõõrdumise tõttu hiigelhulgalsoojust. Süstik maandus pikal maandumisrajal, tavaliselt Kennedy Kosmosekeskuses, kasutades pidurdamise hõlbustamiseks pidurduslangevarju.

MeeskondSüstiku tüüpiliseks missiooniks oli kanda viit

kuni seitset meeskonnaliiget: komandöri,pilooti, mitut teadlast ja mõnikord ka

lennundusinseneri. Kõik nad reisisidorbitaallennuki ninaosas olevasmeeskonnaruumis, kus paiknesid ka lennutekk ja meeskonna eluruumid.

u TUSVETTESULPSATkukkusid Kaks kiirendusraketti da Atlandi ookeani Floridvad ranniku lähedal. Laevneid sai korjasid need üles ja n

uuesti kasutada.

d JÄLLE KODUS Näha on Atlantise pidurduslangevari maandumisel 2009. aastal.

ÕNNETUSED

u CHALLENGER purunes tükkideks 73 Rsekundit pärast starti 1986. aastal, hukkus kogu meeskond. Plahvatuse põhjuseks oli kiirendusraketist lekkinud kuum gaas.

u COLUMBIA murdus 2003. aastal Atükkideks uuesti Maa atmosfääri sisenemisel ühe tiiva kuumuskilpi tekkinud augu tõttu. Kõik seitse meeskonnaliiget hukkusid.

Kosmosesüstikutega on juhtunud kaks suurt õnnetust.

■ Orbitaallennuk on 37 m pikk, tiibade vahekaugus on 24 m. ■ Kokku on ehitatud üldse viis kosmosesse lennutatud süstikut: Columbia, Challenger,Discovery, Atlantis ja Endeavour. ■ Tüüpiline missioon kestis 12–16 päeva.■ Süstiku peamine kütusepaak mahutas umbes 2 miljonit liitrit kütust.■ Tagasi Maale pöörduva orbitaallennuki välispinna temperatuur tõusis üle 1500 °C. ■ Süstik suutis kiirendada 0-st kuni 27 500 km/h vähem kui 8 minuti jooksul.

KKKIIRRRFFAKKKTTTEE

ÕH

KU

TÕ

US

StardikeskusedKõige esimesed rakettide stardikeskused paiknesid

nii USA-s kui ka Nõukogude Liidus sõjaväebaasides

ja need on seniajani jäänud peamisteks stardi-

paikadeks. Praegu on stardipaiku ehitatud paljudes

riikides, sealhulgas Hiinas, Prantsuse Guajaanas,

Indias ja Lõuna-Koreas. u ESIMENE stardiplats ehitati Baikonuris (NSVL) ja seda kasutati Sputnik 1 orbiidile viimiseks koos Juri Gagariniga.

IDEAALNE ASUKOHTRaketid ei tohi startida tihedalt asustatud

piirkonnast, seepärast on stardiplatsid alati

rajatud kaugematesse piirkondadesse. Mere-

äärsed stardiplatsid, nagu Canaverali neem

Florida rannikul, on eriti head. Raketid tulis-

tatakse välja ida suunas üle Atlandi ookeani

ning eemalepaisatavad osad langevad vette.

ÕH

KU

TÕ

US

d SEE RAKETT, esimene Saturn V sarjast, on Kennedy Kosmosekeskuse koostehoones stardivalmis.

Canaverali neem (USA) See stardikeskus alustas tegutsemist vanal lennubaasialal kui raketikeskus. Esimene rakett startis sealt 1950. Alates aastast 1958 on see olnud USA peamiseks stardikeskuseks ja ainus mehitatud lendude keskus. Stardikompleks 39 paikneb Canaverali neemest põhja poole jääval saarel ja 1960. aastatel alustati sealt ka Saturn V üleslennutamist. Ala tuntakse Kennedy Kosmosekeskuse nime all. Ühtekokku on neemelt startinud üle 500 raketi.

Plessetsk (Venemaa)Plessetskist on välja lennutatud rohkem mürske ja rakette kui ühestki teisest keskusest maailmas – ligi 1500. Keskus paikneb põhjapolaarjoone lähedal umbes 800 km Moskvast kirdes. Plessetsk on olnud juhtiv mürskude ja kosmose-rakettide testimiskeskus alates aastast 1957. Palju aastaid oli see ülisalastatud ala ja Nõukogude Liit tunnistas selle olemasolu alles 1983.

u PLESSETSKI stardiplats on metsa- ja järverikas ala. Umbes 40 000 teenindava personali liiget koos perekondadega elavad läheduses olevas Mirnõi linnas.

ÕH

KU

TÕ

US

. ARIANE Kouroust on startinud viis raketti. Need kandsid Euroopa Kosmose-agentuuri lasti.

Kourou (Euroopa Kosmoseagentuur)Selle kosmosekeskuse asukoht Prantsuse Guajaanas on maailma üks paremaid. Ekvaatori läheduses annab Maa pöörlemine maksimaalse energiasööstu rakettidele, mis stardivad ekvatoriaalorbiitidele, lisaks on aasta ringi soodsad ilmastikutingimused. Paikkond on kasutusel 1966 juulist Euroopa peamise kosmoseväravana. Hiljuti ehitati uus stardiplats Venemaa Sojuzide tarvis.

Jiuquan (Hiina)See stardikeskus paikneb Gobi kõrbes, 1600 km Pekingist läänes. Esimest korda kasutati seda 1960. Pikk March-1 rakett viis 1970 orbiidile satelliidi Mao-1 ja sellega sai Hiinast viies riik, kes oma tehiskaaslase orbiidile viis. Praegu on Jiuquan Hiina mehitatud Shenzhou rakettide stardipaik, kuid Venemaast ja Mongooliast ülelendamise vältimiseks on neil võimalus startida vaid lõuna ja ida suunas.

Odyssey (Sea Launch company)Kõige ebaharilikum stardiplats on Odyssey platvorm, millelt raketid stardivad Vaikse ookeani keskelt. Satelliit ehitatakse Californias (USA), kinnitatakse Zenith-raketi külge ja veetakse seejärel Odyssey stardiplatvormile. See omakorda liigub kindlale alale ekvaatori lähedal, milleks kulub 11‒12 päeva, ja sealt rakett stardibki.

Baikonur (Venemaa) Kõik Nõukogude Liidu ja Venemaa mehitatud kosmoselennud ja planeedimissioonid on välja saadetud Baikonurilt, tasaselt kõrbeliselt alalt Kasahstanis, mis on Venemaale rendile antud. Baikonuri kosmodroom hõlmab tosinkond stardiplatsi, üheksat jälgimisjaama ja 1500-kilomeetrist rakettide testala. Rakettide testimine algas seal 1955. aastal.

STARDIKESKUSED

1111111 88

Kogu meie Päikesesüsteem – Päike, planeedid, kuud ja väiksemad

objektid – sündis tohutust pöörlevast pilvest. Lugu sai alguse

umbes viis miljardit aastat tagasi hiiglaslikust pilvest, mis koosnes

tolmust ja gaasilisest vesinikust. See pilv hakkas kahanema ja

kokku tõmbuma. Pilve keskel, kus gaas oli tihedam ja kuumem,

moodustus lõpuks meie Päike Ülejäänud pilv moodustas pöörlevamoodustus lõpuks meie Päike. Ülejäänud pilv moodustas pöörleva

lapiku massi, mida nimetatakse ppprotopppplanetaaaaarrssseeekkkkkksssssss kkkkkkkkkeeeeeeeeeetttttttttttttttttttttaaaaaaaaaaakkkkkkkkkkkkksssssssss.........

PPPPPPPPRRRRROOOOOOOTTTTTTTOOOOOOPPPPPLLLLLAAAANNNNNEEEEETTTTTTTAAAAAAAAARRRRNNNNNEEEEEE KKKKKKKKKKKKEEEEEEETTTTAAASSSSPPPPPPPPrrrroottooppppppllaanneeeettttaaaaaaaaarrsssseeee kkeeettttttaaa aallllaaaaddddeeeelllll pppõõõõõrrrkkkkkkkuussiddddd jjjjjaa üühhhiiiinneesiid

tttttooooollllllmmmuuu jjjjaaa jjjäääää oossaaakkkkeeeessseeddd.. SSSeelllllleee pprroootttsssseesssssssiii kkäääiiiigggguuuuuss kkkkaaaasssvvvaaasssiiidddd

vvvvvväääääiiikkkkeesseeedddddd ooooosssaakkkeesed suurematekks kkeehhaaaddddeeeekkss, mmmiiss ooollliiiddd

mmmmmõõnneeeeeeekkkkkkkkiiiiiiiilllllllloooooooommmmmmmeeeeeeeeeeeeeeeettttttttrrrriiiisssseee läbimõõduuga. PProotttooopppppllllaaaaannnneettaaaarrsseee

kkkkkkeeeeeeetttaa kkkkkkkuuuuuuuuuuuuummmmmmmeeeemmmmaaasss ssssiiissseeeaallaass kkkkooooossnneessidd nneeeeeeeddddddd eeeeehhhhhiiiiitttttuuuuusskkkiivviiddd

(((ppppppllllllllaaaneetttteeeesssiiiimmmmmaaaaaaaaaalllliiiidddd)))) ppppõõõõõõhhhhhiiillliiissseeeellllttt kkkkkiiiivvvviiimmmmmiiiiitteest jjjjaaaaa mmmmmmmmeeeeeeeettttttttaaaaallllllliiddeesstt.

KKKKKeeeeeeskkkmmeessstt kkkaauuggggeeemmmaaaaaalllll,, kkkkkuuuuussss kkkeeetttaasss ooollliii ppppaaalllljjjjuuuu kkülmmmmeeeeemmmmmmmm,,,,,,,

kkkkkkkkoooooooossssnnneeeesssiiiiidddd nnnneeeeeeeeedddd ppppppeeeeeaaaammmiiiisseelllttt jjääääässttt..

Planetesimaalide kasvades tõmbas gravitat-sioon rohkem ainet nende poole, mis põhjustasrohkem kokkupõrkeid. Lõpuks domineerisidprotoplanetaarse ketta aladel suuremad taevakehad. Päikesesüsteemi äärealadel tõmbasid need taevakehad enda külge suure hulga gaasi. Selle tulemusel tekkisid planeedid,mida tuntakse hiidpla neeti dena – Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun.

KOKKUPÕRKED JA ÜHINEMISED

PÄ

IKE

SE

SÜ

ST

EE

M

,, LLÖÖKLKLAIAIA NE TAGAGAGA A -JÄRGG Keegi ei tea, miikks see pilv hakkas kokku tõmbuma, agaga selle võis essile kutsuda lölöököklal inine, mmmisiisi ttekekkikikisss susupepep r--nonoovova,a, oomama aarereeengngnguu lõlõppppfafafaassa ii iijõjõududududnun d tähe pplahvatattusu est.

PÄIKESESÜSTEEMI SÜND

1111111111111111111111199999999999999

See kunstniku kujutis

näitlikustab võimaalilikkkkkkuu u u

kuud tiirlemmemasasas üüümbbmbmbererer

plllanananeeeeeeddididi,, miimimiiss s ononnnn vvvvälälälälällääljjajjajajjajaj spppspspooooooooo llllll

memmeeieiee PPPääiäikekekkeeesesesesee üsüsüsüüstststeeeeemimmiiimii..

u KOKKUPÕRKE KULGSuur taevakeha, mis oli planeet Marsi suurune, põrkus Maaga.

u LAGUNEMINE Kokkupõrge aurustas ja sulatas osa Maast ja sellega kokku põrganud taevakeha,paisates kosmosesse prahti.

u KÕIK KORDA Kokku -põrkest tekkinud praht moodustas Maa ümber ketta.

u KÕVA POMMITAMINE Pärast planeetide moodustumist jäi ikka veel palju materjali alles. Enamiku peenest materjalist puhus eemale tugev päikesetuul. Suuremad kivid jätkasid põrkumist Maa ja teiste planeetidega kuni umbes miljardi aasta taguse ajani.

Enamik teadlasi arvab, et Kuu tekkis Marsi-suuruse taevakeha ja noore Maa kokkupõrkel. Kuu tekkeks võis pärast kokkupõrgetkuluda vaid mõnisada aastat. Alguses oli Kuu Maale palju

TEISED PLANEEDISÜSTEEMIDDTänapäeval arvatakse, et planeedisüsteemmid

on väga levinud. Enamik noori tähti meeie

galaktikas on ümbritsetud tolmu ja

vesinikgaasi kettaga – just nagu noor

Päike. Uurides neid tähekettaid, saavad

teadlased palju teada Päikesesüsteemi

varajasest ajaloost. Tublisti üle 400 planeedi

on leitud tiirlemas orbiidil ümber kaugeete

tähtede. Praeguseks on enamik neid leidde suuuurreedddd,,,

Jupiteri-laadsed planeedid. Ent kui instrrumennnddddiiiidddddd

võimsamaks muutuvad, võidakse leida mmiljonnneeeiidddd

Maa suuruseid planeete. ( lk 226–2227).

PÄ

IKE

SE

SÜ

ST

EE

M

LUUBI ALL: KUU TEKKIMINE

lähemal kui praegu, tehes tiiru ümber Maa kõigest paaripäevaga. Praegu kulub Kuul täistiiru tegemiseks veidi üle27 päeva.

u UUS KUU Materjal, millest ketas koosnes, ühines lõpuks, moodustades meie Kuu.

■ Maa ja teised planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi.■ Osa materjalist, mis nendemoodustumisest üle jäi, on alles kiviste asteroidide ja jäiste komeetidena.■ Kokkupõrked tekitasid nii palju kuumust,et sisemised kivised planeedid (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) moodustusid sulanud (vedelas) olekus ja muutusid hiljem jahtudes tahketeks.

KIIIRFFAAKKTTEE

SSel planeeeeddiid l l l oonnnn

umbes saaammamaa

mmass kuiii

Juupiteril ll jajaa ssseeeeeeee

tiiirleb ümümmmmbbebeer r rr

TTau1 GGGrruruuiissi ii i

nimelise tttääähhee.e.ee

120

Päikese perekondPäike valitseb tohutut ala maailmaruumis. Tema gravitatsioon,

kiirgus ja magnetiline mõju ulatub väljapoole miljardite

kilomeetrite kaugusele. Päikesesüsteemi piirides on 8 planeeti,

5 kääbusplaneeti, umbes 180 kuud, miljoneid

asteroide ja miljardeid komeete.

PÄIK

ESE

SÜST

EE

M

ORBITAALTEEKONNADEnamik planeete, kuusid ja asteroide kulgeb peaaegu

ringjoonelistel orbiitidel samas suunas (läänest itta)

ümber Päikese. Enamik orbiite langeb kokku ka Maa

orbiidi tasapinnaga, mida nimetatakse ekliptikaks. Kui

sa vaataksid Päikesesüsteemi külje pealt, näeksid, et

enamik orbiite on umbes samal tasandil. Merkuuri ja

Pluuto orbiidid ei ole – nemad tiirlevad nurga all.

Satu

rn

Ura

an

Jupi

ter

Mar

ss

Maa

Veen

us

Mer

kuur

Päik

e

Sisemised planeedidNeli sisemist planeeti (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss), asteroidid ja paljud kuud koosnevad kivimitest. Kivised planeedid on palju väiksemad kui gaasist koosnevad välisplaneedid. Neil on vähem kuusid (mõnel pole ühtegi) ja rõngad puuduvad.

Asteroidivöö

JUPITER Viies planeet Päikesest on ka kõige suurem. Tal on õhukesed rõngad, 69 kuud ja pilve iseärasus mida nimetatakse Suureks Punaseks laiguks. Tema aasta kestab 12 Maa aastat.

URAAN Uraani avastas William Herschel 1781.

aastal. Seitsmendal planeedil Päikesest on tume rõngaste süsteem ja 27 kuud. Tema

aasta kestab 84 Maa päeva.

MERKUUR Lähim planeet Päikesele on miljardite aastate vältel vähe muutunud. See on väike, paljude kraatritega maailm, millel ei ole atmosfääri ega ühtegi kuud. Tema aasta kestab 88 Maa päeva.

MARSS Neljandal planeedil Päikesest on palju kraatreid,

aga ka vulkaane, riftiorge ja looklevaid kanjone. Tal on

kaks kuud. Marsi aasta kestab 687 Maa päeva.

PLUUTO Pluuto avastas Clyde Tombaugh 1930. aastal. Varem teati teda üheksanda planeedina Päikesest, aga nüüdseks on ta klassifitseeritud kääbus -planeedina.

0 250 1500 2000 2500Kaugus Päikesest, miljonites kilomeetrites 1000

PÄIKESE PEREKOND

121

KÄÄBUSPLANEEDID

PÄIK

ESE

SÜST

EE

M

Kääbusplaneedid sarnanevad planeetidega selle poolest, et tiirlevad ümber Päikese ja peegeldavad Päikese valgust. Ent erinevalt planeetidest korjavad kääbusplaneedid oma teekonnal kokku teisi objekte, mida nende orbiidil on palju. Teatakse viit kääbusplaneeti – Pluuto, Eris (suurim), Ceres (samuti suurim asteroid), Haumea ja Makemake. Nad on jäised jäänused, mis on üle jäänud planeetide moodustumisest 4,5 miljardit aastat tagasi.

Nep

tuun

Välised planeedidNelja välist planeeti (Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) teatakse kui gaashiidusid. Nii kutsutakse neid seepärast, et nad koosnevad gaasidest ja neil on kivist ja jääst tuum. Kaugeimad taevakehad Päikesest, nagu Pluuto ja komeedid, koosnevad enamasti jääst.

NEPTUUN Planeedi avastas Johann Galle 1846. aastal. Kaheksanda planeedina Päikesest on tal õhuke rõngaste süsteem ja 14 kuud. Tema aasta kestab peaaegu 165 Maa aastat.

SATURN Kuues planeet Päikesest on Jupiteri järel suuruselt teine, aga piisavalt kerge, et võiks vee peal hõljuda. Tal on 62 kuud ja tema aasta kestab 29,5 Maa päeva.

MAA Kolmas planeet Päikesest on suurim neljast kivi -planeedist ja ainuke planeet, kus leidub vedelas olekus vett. Tema aasta kestab 365 päeva.

VEENUS Teise planeedina Päikesest on ta suuruselt sarnane Maaga, aga tema õhurõhk on 90 korda suurem kui Maal. Tal ei ole ühtegi kuud. Veenuse aasta kestab 224 Maa päeva.

, PLUUTO Tuntuim kääbus-planeet Pluuto on tume jäine maailm, millel on viis kuud ja puudub atmosfäär. Ta on väiksem kui Merkuur ja tema aasta kestab 248 Maa aastat.

ASTEROIDIVÖÖ Paiknedes Marsi ja Jupiteri vahel, on see vöö umbes 180 miljonit kilomeetrit lai ja sisaldab tuhandeid asteroide.

Orbiidid ja pöörlemineTiirlemisperiood on aeg, mis kulub ühel objektil täistiiru tegemiseks ümber teise objekti. Planeedi tiirlemisperiood ümber Päikese on ka tema aasta pikkus. Planeedi pöörlemisperiood on aeg, mis tal kulub ühe täispöörde tegemiseks ümber oma telje. See aeg on tema päev.

Planeetide järjekordKui sul on keeruline meelde jätta Päikese-süsteemi kaheksa planeedi järjekorda, proovi selleks kasutada järgmist lauset: Mu Väga Musikaalne Mees Jutustab Sõpradele Uusi Nalju . (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun).

HALLEY KOMEET

3000 3500 4000 4500

MerkuurMerkuur on Päikesesüsteemi väikseim planeet. Ta on

ka Päikesele lähim planeet, nii et me näeme teda alati

taevas Päikese lähedal. Sellegipoolest on teda

raske vaadelda, välja arvatud päikesetõusul ja

-loojangul, sest Päikese pimestavas säras

pole ta eristatav. Merkuuril ei ole kuusid

ja ta on liiga väike, et hoida endal

atmosfääri.

VÄIKE MAAILMMerkuur on väga väike – umbes 18

Merkuuri mahuks Maa sisemusse. Ta on

tiheduse poolest Maa järel teisel kohal. Suur

tihedus võib olla tingitud sellest, et tal on väga

suur rauast ja niklist tuum, mida katab kivine

vahevöö ja koor. Merkuuri rauast tuum tekitab

magnetvälja, mis on 100 korda nõrgem kui Maal.

See võib olla nii seetõttu, et Merkuur pöörleb

aeglasemalt ümber oma telje.

Rauast tuum

Merkuuri täispööre ümber oma telje võtab aega 59 Maa päeva.

Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti

Merkuuri täistiir ümber Päikese võtab aega 88 Maa päeva.

Päike

Silikaatsest kivimist koor

Kivine vahevöö

122

■ Keskmine kaugus Päikesest 58 miljonit kilomeetrit ■ Pinnatemperatuur −180 °C kuni 430 °C ■ Läbimõõt 4875 kilomeetrit ■ Päeva pikkus 59 Maa päeva■ Aasta pikkus 88 Maa päeva

■ Kuude arv 0■ Gravitatsioon pinnal (Maa = 1) 0,38■ Suuruse võrdlus

PÕHIFAKTID MERKUURI KOHTA

Astronaudid saaksid Merkuuri pinnal väga hästi ringi liikuda, kuna tema pinna gravitatsioon on küllaltki väike. 50-kilo -grammine astronaut kaaluks seal 19 kilogrammi.

u MISSUGUNE GAAS Merkuuril ei ole atmosfääri, aga on leitud, et väike kogus gaasilist naatriumi ja heeliumi hõljub tema pinna kohal.

VEEL HUVITAVAT...

PÄIK

ESE

SÜST

EE

M

MERKUUR

123

Hiiglaslikud kokkupõrkekraatridNii nagu Kuu, on ka Merkuur kaetud kraatritega. Need näitavad, et ta on alates oma moodustumisest saanud miljoneid lööke asteroididelt ja meteooridelt. Mõned nendest kokku -põrgetest tekitasid pinnasesse hiiglaslikke õõnsusi. Kõige kuulsam neist on Palavuse nõgu, mis on umbes 1300 km läbimõõduga. Selle põhjas on näha kõrgendikke ja murranguid ning seda ümbritsevad mäed. Näib, et Palavuse nõo tekitanud

võimas kokkupõrge saatis löök-laineid läbi planeedi. Need moodustasid Merkuuri vastasküljel suure ala läbipaisatud mägedega.

LUUBI ALL: LIIKUMINE ÜLE PÄIKESE

Merkuur on lähim planeet Päikesele. Kuna ta orbiit on pigem ovaalne (elliptiline) kui ringikujuline, siis tema kaugus Päikesest varieerub 46 miljonist kilomeetrist (vähem kui üks kolmandik Maa kaugusest) kuni 70 miljoni kilomeetrini (peaaegu pool Maa kaugusest). Mõnikord liigub Merkuur täpselt Maa ja Päikese vahel. Siis on seda planeeti näha väikese täpina, mis liigub üle suure Päikese esikülje. Seda teatakse kui Merkuuri üleminekut ja see saab juhtuda ainult mais või novembris. Järgmine Merkuuri üleminek toimub 11. novembril 2019.

. MERKUURI TEEKOND 8. novembri õhtul 2006 liikus Merkuur üle Päikese. Ta lõpetas oma teekonna veidi üle kesköö. Kolm väikest musta täppi näitavad, kui väike on Merkuur võrreldes Päikesega.

, SEGIPAISATUD MAASTIK Palavuse nõo vastasküljel on näha lööklainete mõju, mis on põhjustanud murrangujooni, väikseid kerkeid ja alanguid.

Viimane kontakt oli kell 00.10

Kosmoseaparaadist külalisedKuni viimase ajani oli Merkuuri külastanud ainult üks kosmoseaparaat. Aastatel 1974 ja 1975 lendas planeedist kolm korda mööda Mariner 10 ja saatis Maale tagasi 12 000 pilti – kuid iga möödalennuga nägi vaid ühte Merkuuri külge. Praeguseks on Ameerika Ühendriikide kosmoseaparaat Messenger pildistanud kogu Merkuuri pinna.

TV kaamerad

Laetud osakeste teleskoop

Suundantenn Päikesele lähem ekvatoriaal-piirkond on kõige kuumem ala.

Päevases kuumuses oleks astronaut seal kui praepannil.

Puudub õhk, mis soojust laiali kannaks, nii et Merkuuri öö on väga külm.

Päikesepaneel

Magnetomeeter

Kuumad ja külmad kohad Merkuuri päikesepoolne külg muutub väga kuumaks, eriti ekvaatori lähedal, kus Päike

paistab otse peale ja kus valgus on kõige intensiivsem. Palavuse nõgu (ladina

keeles Caloris Planitia) asetseb ühes nendest kuumadest

paikadest. Temperatuur võib seal tõusta kuni  430 °C – see on piisavalt kuum, et sulatada pliid. Vaatamata tugevale kuumusele leidub tõendeid, et

planeedi pooluste lähedal sügavate kraatrite põhjas

leidub jäätunud vett.

Meteoorid tabavad pidevalt Palavuse nõgu, moodustades tohutuid kraatreid.

Lööklained liiguvad läbi tuuma...

Lööklained kohtuvad ja tekitavad purustusi Merkuuri pinnal kokkupõrke vastaspoolel.

... ja levivad üle pinna.

Mariner 10

Esimene kontakt oli kell 19.12

PÄIK

ESE

SÜST

EE

M