inkcazelo eqinisekisiweyo - we will speak out2 intshayelelo ngezesini isini ligama elisetyenziswa xa...
TRANSCRIPT
i
IZIBHENGEZO ................................................................................................................................................ III
INKCAZELO EQINISEKISIWEYO....................................................................................................................... IV
1. INTSHAYELELO KAVIMBA WOLWAZI ...................................................................................................... 1
Kutheni lo vimba wolwazi ebalulekile njena?............................................................................................... 1 Intshayelelo ngezesini .................................................................................................................................. 2 Ubudlelane bokungalingani kwamandla ...................................................................................................... 2
2. YINTONI UBUNDLOBONGELA OBUPHATHELELE KWEZESONDO? ........................................................... 3
Imizekelo ...................................................................................................................................................... 3 Iziphumo ....................................................................................................................................................... 4
3. AMANQAKU ABABHEXESHI ................................................................................................................... 5
Ukusebenzisa le ncwadi – indima yombhexeshi .......................................................................................... 5 Isakhiwo sale ncwadi .................................................................................................................................... 5 Ukubhexesha iingxoxo zeqela ...................................................................................................................... 5 Izikhokelo zokubhexesha iingxoxo ezimalunga nezihloko ezibuthathaka .................................................... 6 Ukudala indawo ‘ekhuselekileyo’ ................................................................................................................. 6 Ukuqonda kombhexeshi ubundlobongela obuphathelele kwezesondo ...................................................... 7
4. UKUGUQULA IZIFUNDO ZEBHAYIBHILE NGOKUZISEBENZISA NJENGEENTSHUMAYELO ......................... 9
5. ISIXHOBO SOKUZIHLOLA NGOBUNDLOBONGELA OBUPHATHELELE KWISINI ....................................... 10
Indlela yokusebenzisa isixhobo .................................................................................................................. 10
6. IZIFUNDO ZEBHAYIBHILE ..................................................................................................................... 14
Izifundo zeBhayibhile zibaluleke kakhulu: .................................................................................................. 14 Ukuhlangabezana neenkxalabo .................................................................................................................. 14 Ukugcinwa kwexesha ................................................................................................................................. 14 Umthandazo nokunqula ............................................................................................................................. 14
I. UBUNDLOBONGELA OBUPHATHELELE KWEZESONDO EBHAYIBHILENI ................................................ 16
IBALI LIKATAMARE ...................................................................................................................................... 16 Isifundo seBhayibhile: Eyesi-2 kuSamuweli 13:1–22 .................................................................................. 17
II. UKUQUKWA NGOKUPHELELEYO KWAMAXHOBA OBUNDLOBONGELA OBUPHATHELELE KWEZESONDO19
Isifundo sebhayibhile: UYohane 4:1-30 ...................................................................................................... 20
III. UMZIMBA KAKRISTU UHLELWE BUBUNDLOBONGELA OBUPHATHELELE KWEZESONDO ..................... 22
Isifundo sebhayibhile: Eyoku-1 kwabaseKorinte 12:12–27 ........................................................................ 23
IV. ISINI NOKUVUSELELWA KOBUDLELANE ............................................................................................... 25
Isifundo seBhayibhile: IGenesis 1:26–28 .................................................................................................... 26
V. UKUPHELISA UKUBEKWA IBALA NOCALUCALULO ................................................................................ 28
Isifundo seBhayibhile: UYohane 8:1–11 ..................................................................................................... 29
VI. UKUKHUSELA ABONA BASESICHENGENI .............................................................................................. 31
Isifundo seBhayibhile: AbaGwebi 19:16–29 ............................................................................................... 32
VII. UYESU USIKELELA ABANTWANA ABANCINCI ....................................................................................... 34
IZIQULATHO
ii
Isifundo seBhayibhile: UMarko 10:13-16 ................................................................................................... 35
VIII. UMTSHATO OSEKELWE KUTHIXO NOSAPHO KWINTLALO YANAMHLANJE ........................................... 38
Isifundo seBhayibhile: Abase-Efese 5:21–33 .............................................................................................. 39
IX. UMFANEKISO WOBUDODA OBUNOVELWANO .................................................................................... 41
Isifundo seBhayibhile: UMarko 5: 24–34 noMateyu 1:18-25 ..................................................................... 42
X. UKUTHANDANA NOMNTU ONESINI ESIFANAYO NESAKHO EBHAYIBHILENI ........................................ 44
Isifundo seBhayibhile: IGenesis 19:1-26 ..................................................................................................... 44
XI. UBULUNGISA, UKUXHASA NOKUVUSELELA ......................................................................................... 47
Isifundo seBhayibhile: UNehemiya 4:1–20, 6:15–16 .................................................................................. 48
XII. UKUTHANDAZELA IZIDINGO EZIBONAKALAYO ..................................................................................... 50
Isifundo seBhayibhile: UMateyu 25:37–40 ................................................................................................ 51
XIII. UMENZI WOBUBI WOBUNDLOBONGELA OBUPHATHELELE KWEZESONDO ......................................... 53
Isifundo seBhayibhile ngoMenzi wobubi wobuNdlobongela obuphathelele kwezeSondo 2 Samuweli 1-2754
XIV. IMINGENI YOKUKHULISA UMNTWANA................................................................................................ 57
Isifundo seBhayibhile kwiMiceli-mngeni yokuKhulisa abantwana: uLuka 15:11-32 .................................. 58
XV. UKUPHAWULA NGOKURHWEBA NGABANTU NEMPEMBELELO YAKO KUBUNDLOBONGELA
OBUPHATHELELE KWEZESONDO NGOKWAYAMENE NESINI ........................................................................ 62
Itekisi yeBhayibhile: IGenesis 37: 12-36 ..................................................................................................... 63
7. INGCEBISO EZIBONAKALAYO ZEMISEBENZI ......................................................................................... 66
Imfihlo ........................................................................................................................................................ 68 Indlela yokujongana nobhengezo lobundlobongela obuphathelele kwezesondo ..................................... 69 Ukuxhasa abo babandakanyekayo ............................................................................................................. 70 Izikhokelo ................................................................................................................................................... 71 Ukuphulaphula amaxhoba ......................................................................................................................... 71 Ukolulekwa kwengqondo ........................................................................................................................... 71 Okwenziwayo nokungenziwayo xa uxhasa ixhoba ..................................................................................... 72 Ukwazi amalungelo akhon ......................................................................................................................... 73
IZICATSHULWA ZEBHAYIBHILE ..................................................................................................................... 74
ULUHLU LWEENKCAZELO ............................................................................................................................. 82
OKUNYE EMAKUFUNDWE NEMATHIRIYELI KAVIMBA WOLWAZI EBALULEKILEYO .................................... 84
iii
Aba bantu balandelayo banikeze ubulumko ngengqiqo ngelixa lokuveliswa kwalo vimba wolwazi:
Evie Vernon, (Us); Mercinta-Elaine Maras (Papua New Guinea); Rev. Domnic Misolo (Kenya);
Ulwazi olusetyenzisiweyo lufunyenwe: Tearfund’s ‘Hand in Hand’ HIV Bible Studies and Restorer’s
‘Churches Resource Pack’ in the development of this resource and Ujamaa Centre for Biblical and
Theological Community Development and Research.
Ibhalwe ngu: Bongi Zengele
Inkxaso yohlaziyo: Chammah J Kaunda
Amagalelo avela ku: Sarah Reilly and Douglas Dziva
Ihlelwe ngu: Seren Boyd
IZIBHENGEZO
iv
Imanyuwali yoQeqesho: UVimba weCawe ngobuNdlobongela obuPhathelele kwezeSondo
nobuLungisa kwezeSini
Lo nguvimba wezobuThixo ophandwe ngokugqibeleleyo obhalelwe abantu gabalala abaneentliziyo
zokulangazelela iinjongo zikaThixo zobudlelwane obuphathelele kwezesini. Icawe ayinakuthi cwaka
ngeli xa isiqhelo sobundlobongela sibonakala ‘sisisithethe’ kuMzantsi Afrika wezenkolo wasemva
kwengcinezelo. Njengesixhobo esiluncedo, le manyuwali yoqeqesho iza kuhamba umgama omde
ekuxhobiseni abefundisi bezobuKristu, iinkokeli zezenkolo nezasekuhlaleni ekuhlangabezeni
neenkxalabo ezayamene nokuxhatshazwa ngokwesondo nobundlobongela obusekelwe kwezesini
kwilizwe lethu eliyintanda. Langa iphupha lecawe namanye amaziko ezenkolo njengeendawo
‘ezikhuselekileyo’ ezidandalaziswe kwimanyuwali ngokusetyenziswa kweBhayibhile, lingaxhobisa
wonke umntu ukuphelisa izoyikiso zokuxhatshazwa ngokwesondo nobundlobongela obusekelwe
kwezesini ngandlela zonke. Ubulungisa mabuhle njengamanzi nanjengomsinga ompompoza
unaphakade.
Inkcazelo eQinisekiswe nguMfu. Gq. Mvume Dandala
INKCAZELO EQINISEKISIWEYO
1
Le ncwadi inezifundo zeBhayibhile ezahlukeneyo, ezikhethwe ngabantu abathile abasebenze kwizifundo
zeBhayibhile ezayamene nomxholo kwaye bayayiqonda imiba yobundlobongela obuphathelele kwezesondo
nobulungisa ngokuphathelele kwisini iicawe ezizamana nazo kuMzantsi Afrika weNkulungwane yama-21.
Isixhobo sokuzihlola sikunceda ukuba uchonge iindawo onokuncedakala ngokujongana nazo kuqala. Ukuba
ufumana inqaku eliphantsi kwinkalo ethile ngexesha lokuzihlola, ungasebenzisa isifundo seBhayibhile
esifanelekileyo ukujonga lo mba ngokucacileyo ngaphezulu. Izifundo zeBhayibhile zilandela isicwangciso
esicacileyo. Unganqwenela ukufotokopa amaphepha okuzihlola namaphepha ezifundo zeBhayibhile ukuba
uwanike abanye kwiqela.
Injongo kavimba wolwazi kukunikeza ulwazi nezixhobo zokunceda abantu, iicawe zengingqi noluntu
ukulungiselela:
ukudala kokuqondwa kobundlobongela obuphathelele kwezesondo nempembelelo yabo
ukuphonononga okutshiwo yiBhayibhile malunga nabo kwaye nendlela ukufundisa ngabo
ekungasetyenziswa ngayo
ukuchonga ukuba ingaba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo kuyenzeka na kweyabo icawe
nakwingingqi yabo
ukuqonda indima yabo noxanduva lwabo ngokunxulumene nobundlobongela obuphathelele
kwezesondo
ukudala imeko-bume ‘ekhuselekileyo’ ezicaweni ukulungiselela amaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo
ukuququzelela inkxaso efanelekileyo yamaxhoba ngelixa ezama ukuhlangabezana neziphumo
zobundlobongela obuphathelele kwezesondo
Kutheni lo vimba wolwazi ebalulekile njena?
Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo nobundlobongela obuphathelele kwisini ziindidi
zobundlobongela ezenzeka xa umntu esebenzisa amandla akhe kubantu abasesichengeni ngokuqhelekileyo.
Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo siso nasiphi na isenzo esiphathelele kwezesondo okanye
ukuzama ukufumana isenzo esiphathelele kwezesondo. Oku kuquka nobudlwengu kunye/okanye
ukunyanzela ngokubonakalayo nabani na ukuba abelane ngesondo okanye enze izenzo eziphathelele
kwezesondo. Ubundlobongela bungenzeka phakathi kwemitshato, amakhaya, iicawe nabahlali.
Ubundlobongela bungabangelwa ngumntu owaziwayo lixhoba okanye ngumntu ongaziwayo konke konke.
Ubundlobongela bungehlela nabani na, kungajongwanga buhlanga, budala okanye ubume bezentlalo.
Ngokuqhelekileyo kubakho iintloni nesazela eziviwayo kwanokoyika ukubekwa ibala, ucalucalulo
nobundlobongela obubobunye, obukhokelela kumba ongaxelwanga okanye ongathethwanga ngokuphandle.
Kubalulekile ukudala imeko-bume apho amadoda, amakhosikazi, amantombazana namakhwenkwe aziva
ekwazi ukuthetha ngale miba kwaye babelane ngamava abo obuqu. Lo vimba wolwazi ulangazelela
ukuxhobisa onke amalungu ecawe noluntu uze uwancede ukuba aqonde imiba ngokumanyeneyo.
Injongo: ukuxhobisa iicawe ngenjongo yokuba nempembelelo elungileyo ukunqanda
nokusabela kubundlobongela obuphathelele kwezesondo kwicawe yazo nakwingingqi.
1. INTSHAYELELO KAVIMBA WOLWAZI
2
Intshayelelo ngezesini
Isini ligama elisetyenziswa xa kuthethwa ngamadoda namakhosikazi nomahluko ophathelele kwezebhayoloji
phakathi kwabo. Isini ikwayindlela uluntu oluchaza ngayo abantu neendima zabo. Ngale ndlela, imikhwa
eyahlukeneyo kwaneempawu zithathwa ngokuba zilungele okanye zifanele esi sini okanye esinye. Umzekelo,
inkcubeko noluntu zingathi amakhosikazi kufuneka babe novelwano, bazole kwaye bakhulise, ngelixa
amadoda kufuneka abe nenkani kwaye abe namandla kwaye athabathe ubunkokeli. Kodwa ingaba oku
kunjalo kuwo onke amadoda namakhosikazi kuzo zonke iinkcubeko? Kubalulekile ukuqonda ukuba isini
njengokwakha asimanga okanye asilolitye elisisikhumbuzo kodwa siyaguquguquka kwaye siyatshintsha
ekuhambeni kwexesha neemeko. Ngako oko ke, isini njengesazisi sibhekisa kwindlela abantu abazibona
ngayo njengokuba ngabasebuhlanti okanye ngabasetyhini okanye zombini okanye kungabikho nanye.
Ubudlelane bokungalingani kwamandla
Amadoda namakhosikazi anxulumana ngokwahlukeneyo, banamava amandla ngokwahlukeneyo kubudlelane
babo. Obu budlelane bamandla awohlukeneyo bukhona ezicaweni ngokunjalo, njengoko kucacile ngendlela
izicatshulwa zeBhayibhile ezithile ezifundiswa ngayo. Kubalulekile ukuqaphela ukuba kukho imiyalezo
enembambano kwiBhayibhile ngomba weendima zesini, umzekelo, kwiivesi ezilapha ngezantsi:
KumaGalati 3:28, kubonakaliswa okuchaseneyo apho kuqinisekiswa ukulingana ngokupheleleyo
kwamakhosikazi: ‘Akukho mYuda okanye mGrike, ikhoboka okanye okhululekileyo, indoda okanye
inkosikazi, kuba nonke niyalingana phambi kobuso bukaYesu Kristu.’
Eyoku-1 kuTimoti 2:11–12: ‘Inkosikazi kufuneka ibe ngumfundi, imamele ngokuthe cwaka
nangokuthobela. Andiyivumeli inkosikazi ukuba ibe yititshala, nokuba inkosikazi ivelele endodeni;
kufuneka ithule.’
Ngelishwa, ubudlelane phakathi kwamadoda namakhosikazi abulingani, kuba uluntu oluninzi lunika amadoda
amagunya angaphezulu kunamakhosikazi. Oku kuchaphazela indlela amakhosikazi namadoda anxulumana
ngayo ekuhlaleni. Abantu abakwizikhundla ezinamagunya bangasebenzisa amagunya abo akhokelela
kubundlobongela obuphathelele engqondweni, kwimvakalelo nasemzimbeni. Umzekelo, utitshala
angalukuhla umfundi ukuba abelane naye ngesondo ukuze amphe amanqaku aphezulu.
3
Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo luhlobo
lobundlobongela obuphathelele kwisini. Ubundlobongela
obuphathelele kwezesondo kokunye ukuxhatshazwa
kwamalungelo oluntu okumosha ngokubalaseleyo
ehlabathini kodwa kokona kungasiwa so ngokungaphaya.
Ngokobuninzi isinye kwisithathu samakhosikazi
sibethiwe, sanyanzelwa ngesondo okanye saxhatshazwa
ngenye indlela – ngokuqheleke kakhulu ngumntu
amaziyo, ukuquka nomyeni wakhe okanye enye indoda elilungu losapho. Kubalulekile ukwazi ukuba
ubundlobongela obuphathelele kwezesondo ngokuqhelekileyo kwehlela amakhosikazi nabantwana, nangona
kunjalo amadoda nawo anokwehlelwa bubundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo kubhekiselele kuso “nasiphi na isenzo sezesondo
esingafunwayo. Zininzi iindidi zobundlobongela obuphathelele kwezesondo, ukuquka kodwa kungaphelelanga
kwezi: ubudlwengu, ukunyanzelwa ngesondo, ukuxhatshazwa kwabantwana okuphathelele kwezesondo,
ungcungcuthekiso oluphathelele kwezesondo, ubudlwengu ngaphakathi emtshatweni / ubudlelane,
ukunyanzelwa ngomtshato, ubundlobongela obusekelwe kwimbeko, ukusikwa kwelungu lobufazi, urhwebo
olungekho mthethweni, ukusetyenziselwa ezesondo, nobundlobongela obuphathelele kwizithethe.
Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo bungaqhutywa ngumntu ongaziwayo konke konke, okanye
ngumntu owaziwayo kwaye futhi othenjiweyo, njengomhlobo, osebenza naye, ilungu losapho, iqabane
okanye iqabane langaphambili.” 1Luhlobo lobundlobongela obuphathelele kwisini njengoko ngokuqhelekileyo
busenziwa emntwini ngenxa yesini sakhe okanye ukuqhelaniswa ngezesondo.
Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo benzeka xa omnye umntu (umenzi wobubi) esebenzisa
ngokungalunganga amagunya akhe komnye umntu (ixhoba), ngendlela yezesondo. Kwiimeko ezininzi, oku
kwenzeka kwindawo efihlakeleyo okanye eyodwa apho kungekho mangqina. Ubungqina bokuhlaselwa
ingangamabala egazi, amadlozi okanye nawuphi na umenzakalo obonakalayo wohlaselo. Ixhoba
linganezilonda ezibonakalayo, ezasengqondweni nezemvakalelo kuhlaselo oluphathelele kwezesondo.
Kwiingingqi ezininzi, izibonelelo ezikhoyo zokuxhasa amaxhoba emva kokuba kwenzeke umenzakalo
zinqongophele kakhulu. Ukuba akukho mangqina wohlaselo oluphathelele kwezesondo, ixhoba lingabona
ngathi akukho namnye umntu oza kulikholelwa ukuba lixela umcimbi lowo emapoliseni.
Kubalulekile ukuba icawe noluntu baqonde ngokungaphaya malunga nobundlobongela obuphathelele
kwezesondo kwaye nokunokubangela ukuba kwenzeke uhlaselo. Ixhoba MALINGAZE ligxekelwe uhlaselo.
Amaxhoba afuna unakekelo nenkxaso nanjengoko elangazelela ukuchacha kumenzakalo. Kwamanye amazwe,
ubundlobongela obuphathelele kwezesondo lityala lolwaphulo-mthetho kwaye kubalulekile ukuba amaxhoba
axhaswe ukuze azive ekwazi ukuxela uhlaselo emapoliseni nakoogunyaziwe bengingqi ukuba kunjalo.
Kuphela xa kuxoxwe ngokuphandle ngobundlobongela obuphathelele kwezesondo apho abantu baza
kuqonda ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo abuvumelekanga baze babone ukuba
lunganqandwa uhlaselo ukuba lwenzeke.
Imizekelo
Nabani na angalixhoba lobundlobongela obuphathelele kwezesondo kwaye bungenzeka kwizimo zentlalo
ezahlukeneyo. Imizekelo yobundlobongela obuphathelele kwezesondo ingaquka ubudlwengu, ukuzisondeza
1 INgxaki yobuDlwengu eNgilane naseWales, “ubudlwengu nobundlobongela obuphathelele kwezesondo,” http://www.rapecrisis.org.uk/ [18 Nov. 14].
Ubundlobongela obuphathelele
kwezesondo bubhekiselele kuso nasiphi
na isenzo, inzame okanye ukoyikiswa
okwayamene nezesondo okugqibelela,
okanye okungagqibela kumenzakalo
wasemzimbeni, wasengqondweni
nowemvakalelo.
2. YINTONI UBUNDLOBONGELA OBUPHATHELELE KWEZESONDO?
4
ngokuphathelele kwisondo okungafunwayo, ukunyanzelwa ngomtshato/ngokuqhomfa urhwebo olungekho
mthethweni lokusetyenziselwa ezesondo.
Ubundlobongela obuphakathi kwabantu: ubundlobongela obuphathelele kwezesondo bungenzeka
ngaphakathi emtshatweni okanye kubudlelane. Iimeko ezinjalo amaxesha amaninzi ziyafihlwa kuba
zenzeka phakathi kwekhaya, kude nalapho kunokubonwa ngabantu. Oku kungayimeko enzima
ukuyisombulula, nokuba ngaba ixhoba lifuna ukuba ubundlobongela buphele.
Iziqhelo zenkcubeko eziyingozi: ezinye izithethe zenqanaba lobudala eziphathelele kwinkcubeko
okanye iziqhelo zingayingozi. Inkcubeko ibaluleke kakhulu kodwa, ukuba isiqhelo eso siyingozi,
kubalulekile ukuba siqwalaselwe ngokusondeleyo kuze kuzanywe iziqhelo ezizezinye. Umzekelo
woku ingakukusikwa kwelungu langasese lobufazi (i-FGM/C)
Ubundlobongela bomntu ongaziwayo: ubundlobongela obuqhutywa ngumntu ongaziwayo lixhoba
Iziphumo
Iziphumo zobundlobongela obuphathelele kwezesondo zingabonakala kwaye zingangabonakali, zichaphazele
abantu kuzo zonke iinkalo zasekuhlaleni. Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo bungenzeka naphi na
phakathi ekuhlaleni, kwaye nakubani na. Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo buwashiya amaxhoba
nomenzakalo wasengqondweni nobonakalayo wexesha elide, bugqibelela kuchithakalo lobudlelane phakathi
kweentsapho nabahlali, kwaye bukhona ekuhlaleni kuzo zonke iimeko, ukuquka nabo behlelwa yimbambano.
5
‘Yiya ebantwini. Hlala nabo. Funda kubo. Bathande.
Qala ngabakwaziyo. Yakha ngabanako.
Kodwa ngezona nkokeli zingcono, xa umsebenzi ugqityiwe,
Umsebenzi wexeshana ufezekisiwe, abantu baza kuthi,
“Sikwenze oku ngokwethu.”’
U Lao Tsu, eTshayina (700 BC)
Le ncwadi ijonga izicatshulwa ezininzi eBhayibhileni ngenjongo yokunceda amaKristu afumane iingqiqo
eziluncedo kwimpembelelo yobundlobongela obuphathelele kwezesondo kwiingingqi zethu nasezicaweni,
kwaye icebisa ngeendlela esinokusabela ngazo.
Ukusebenzisa le ncwadi – indima yombhexeshi
Ezi zifundo zeBhayibhile zingasetyenziswa ngabantu ngokuzimeleyo kodwa ukufunda okungaphaya
kunokubakhona ukuba izifundo zisetyenziswa kumaqela amancinci anje ngamaqela ezifundo zeBhayibhile,
iintlanganiso zoManyano looMama, amaqela olutsha okanye amanye amaqela ecawe.
Ezi zifundo ziyilelwe iingxoxo zamaqela nokufunda. Akukho mfuno yokuba kubekho ‘utitshala’. Endaweni
yoko, umbhexeshi uyafuneka. Umbhexeshi olungileyo anganceda ukudala umoya omhle novulelekileyo apho
abantu beziva bekhuselekile kwaye benokwabelana ngeengcinga zabo buqu namava ngokunjalo. Umbhexeshi
kufuneka alangazelele ukwakha ubudlelane kwiqela lesifundo. Oku kunceda ukuba imiba ebuthathaka okanye
enzima iphakanyiswe kwaye kuxoxwe ngayo.
Umbhexeshi kufuneka abe kudidi oluthile lobunkokeli ecaweni. Nangona kunjalo, umfundisi angangabi
ngoyena mntu ungcono ukubhexesha ezi zifundo. Abantu bangabalindela ukuba ‘bafundise’ kwaye banikeze
iimpendulo ‘ezizizo’. Umbhexeshi kufuneka akonwabele ukuxoxa ngokuphandle ngemiba abantu abasoloko
beyibaleka; isondo, umzekelo, akuxoxwa ngalo ngokuphandle kwiqela.
Umbhexeshi angafuna inkxaso eyongezelelweyo kuko konke ukusetyenziswa kwale nkqubo, nanjengoko
benikeza inkxaso kubathabathi-nxaxheba abahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo ubuqu.
Kunokwenzeka ukuba umbhexeshi uphila amava abo kuzo zonke iiseshini.
Isakhiwo sale ncwadi
Le ncwadi inesicwangciso
esicacileyo. Wonke umntu
uqala ngokugcwalisa
isixhobo sokuzihlola: oku
kugxininisa iindawo abantu
abanokuba banolwazi
olunqongopheleyo ngazo
okanye ukuqonda. Ngalinye
kumacandelo okuzihlola
liqhagamshelana nesifundo seBhayibhile. Izimvo ziyacetyiswa ukulungiselela iimpendulo ezibonakalayo,
ebantwini ngokuzimeleyo nasezicaweni, kodwa aziphelelanga kwezi konke konke. Ngokungathandabuzekiyo
kukho ezinye iimpendulo ezininzi ezinokuba khona. Kubalulekile ngamaxesha onke ukuqinisekisa ukuba
amaxhoba ayabandakanywa ekucwangcisweni impendulo ukuze ihlangabezane neemfuno zawo
ngokufanelekileyo.
Ukubhexesha iingxoxo zeqela
Iingxoxo zeqela ezikhokelwe ngokukuko zingavumela imiba enzulu ukuba ize ngaphambili kwaye kuxoxwe
ngayo ngokuphandle ngendlela enesiqhamo esibonakalayo kunangeencoko ezininzi zabantu bodwa.
Ukuqinisekisa ukuba lonke uluntu lufumana ithuba lokuthabatha inxaxheba kubaluleke kakhulu kwaye
kusisakhono sokwenyani.
3. AMANQAKU ABABHEXESHI
6
Ukubhexesha kumalunga…
Ukuqinisekisa Ukunceda
ukuba wonke umntu uvelisa uluvo lwakhe
ukuba wonke umntu lixatyisiwe igalelo lakhe
umntu ngamnye afumanise isakhono sakhe
wonke umntu asebenze kunye nabanye ukuqulunqa iingxaki ezifanayo
Izikhokelo zokubhexesha iingxoxo ezimalunga nezihloko ezibuthathaka
Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo sisihloko esibuthathaka kwaye kubalulekile ukuba umbhexeshi
adale imeko-bume eyiyo ukuze abantu baxoxe ngomba lowo. Thathela ingqalelo ezi ngcebiso zilandelayo xa
ubhexesha amaqela:
Yiqonde inkcubeko yeqela. Yiqonde into yokuba eminye imiba kunganzima ukuthetha ngayo
ngokuphandle okanye kumaqela axubeneyo.
Xa usazisa isihloko esibuthathaka, cinga ngeendlela ezahlukeneyo zokusithi thaca kubathabathi-
nxaxheba, njengokusebenzisa ukudlalwa kwendima, ukubalisa ibali, ukubonisa imifanekiso ethile
ukubonakalisa ingxaki okanye ukucela amaqela ukuba axoxe ngemiba ethile. Abanye abantu
bangakufumana kulula ukuthetha malunga namava abo ngokuthi libali elimalunga nomnye umntu.
Mhlawumbi cebisa ukuba kungasetyenziswa magama ukwenzela ukuba kugcinwe ubumfihlo.
Thathela ingqalelo ngokwahlula amaqela amakhulu abe ngamaqela amancinci abantu abahlanu
okanye abathandathu. Oku kungafuneka kwenziwe ngokusekelwe kwisini nobudala (umzekelo, iqela
lamadoda angaphezulu kweminyaka eli-18 ubudala).
Khetha inkokeli kwiqela ngalinye ezithembileyo ngokwaneleyo ukunikeza ingxelo kwiqela elikhulu
ukuba kuyimfuneko.
Cela amaqela ukuba avumelane ngemiqathango ukuze umntu ngamnye azive ekhululekile
ukwabelana ngezimvo zakhe.
Apho kunokwenzeka, cela amaqela arekhode ingxelo yabantu ephepheni – ngemifanekiso okanye
amagama. Le yirekhodi ebalulekileyo yeengxelo. Yiba novelwano ngamanqanaba elitherasi kwiqela,
zama kwaye uqinisekise ukubandakanya wonke umntu nokuba ngaba bayakwazi ukufunda
nokubhala.
Sebenzisa ubuchule obahlukeneyo ukuqinisekisa ukuba akusoloko kuthetha umntu omnye lonke
ixesha. Umzekelo, umntu angathetha kuphela xa ephethe into ethile.
Cela amaqela amancinci ukuba athi thaca kwaye abelane ngeengxoxo zawo neqela elikhulu
kusetyenziswa imizobo nokudlalwa kwendima. Oku kunceda ukuba abanye beve iingcinga zabo.
Zama ukushwankathela okuthethwe rhoqo, umzekelo emva kokuba iqela ngalinye lithethe neqela
elikhulu. Khangela ukuba wonke umntu ukuqondile okwabelwene ngako.
Qinisekisa ukuba kukho amathuba ekhefu amaninzi nemisebenzi eyonwabisayo ukuthoba izibilini
zeengxoxo ezibuthathaka.
Ukudala indawo ‘ekhuselekileyo’
Kubalulekile ukudala indawo apho abantu beziva bekhululekile ukuxoxa ngokuqonda kwabo
ngobundlobongela obuphathelele kwezesondo. Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo ngamava
anomenzakalo kwaye kungathabatha ixesha elide ukuba umenzakalo wexhoba uphile. Kungathabatha ixesha
7
ukudala imeko-bume apho amaxhoba aziva amkelekile kwaye emanyelwa. Ngako oko ke kubalulekile
ukuqhubeka nokumamela ngokuzithoba amaxhoba kwaye uwabandakanye kuyo yonke imiba yengxoxo.
Zama ukuqinisekisa ukuba ukolulekwa kwengqondo okusecaleni kuyafumaneka ukulungiselela amaxhoba
kwaye nokuba ngawo onke amaxesha usebenzele ukudala imeko-bume ‘ekhuselekileyo’ ukulungiselela
amaxhoba kwaye uwakhusele kwiingxoxo zasesidlangalaleni.
Izikhokelo/iingcebiso ezibonakalayo:
Nikeza inkxaso nokolulekwa kwengqondo kuye nawuphi na umntu ongathanda ukuthetha ngamava
akhe.
Gxila ekudaleni imeko-bume apho bonke abantu beziva bezithembile ngokubandakanyeka
kwiingxoxo. Ukuba abantu abathile abathabathi nxaxheba, babuze bucala ukuba kungaba kukho
nantoni na enokwenziwa ukubanceda ukuba bathabathe inxaxheba.
Isimo-ngqondo esingagwebiyo sibalulekile ukuze amaxhoba akhuthazwe ukuba abe selubala kwaye
abelane ngamava awo, ngaphandle kokoyika ukuba abantu baza kuthini na ngabo.
Wamamele amaxhoba: benze bazi ukuba bayaviwa. Basakube bekwazi ukuthetha malunga namava
abo, amaxhoba anganceda ukunakekela nokuxhasa amanye amaxhoba.
Ixhoba lingaziva lingakwazi ukuvakalisa izimvo zalo ixeshana emva kohlaselo kwaye lingakwenza oko
kuphela xa liziva likhuselekile kwaye limthemba umntu omameleyo.
Ukuqonda kombhexeshi ubundlobongela obuphathelele kwezesondo
Kukho izinto ezingundoqo ekufuneka umbhexeshi ngamnye aziqonde xa ekhokela iingxoxo ngobundlobongela
obuphathelele kwezesondo.
A. Umbhexeshi kufuneka aqonde isimo-ngqondo sakhe ngobundlobongela obuphathelele kwezesondo
Oku kuthetha ukuba umbhexeshi kufuneka aqonde ezakhe iinkolelo kwaye kufuneka abhengeze nawaphi na
amampunge anokuba ebewakholelwa, kwanokuqonda indlela inkcubeko neenkolelo ezibumbe ngayo
ukuqonda ubundlobongela obuphathelele kwezesondo. Eli linyathelo lokuqala nelona libalulekileyo: ukuba
selubala ngokuthatha kakubi kwakho nokungaqondi kakuhle kwakho kubalulekile ukubhexesha iingxoxo
ezingathathi cala kwaye nokuba amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo kufuneka azive
ebandakanyekile kwezi ngxoxo. Likwavumela umbhexeshi ukuba afumane amava okukhula yena buqu
nokufunda ngokunjalo.
Isixhobo sokuzihlola (kumaphepha 10-14) sisixhobo esinceda umbhexeshi ukuba abonakalise kwaye aqonde
izimo-ngqondo zakhe nemikhwa ngokwayamene nemiba yobundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Kubalulekile ukuqonda ukuba sonke sinezimvo nezimo-ngqondo ezahlukeneyo ngobundlobongela
obuphathelele kwezesondo. Umbhexeshi angafunda kubahlali kwaye abe nomngeni ngelixa emamele amava
abantu.
Ubumfihlo ngumthetho-siseko obalulekileyo kwiinkalo ezininzi, kwaye ingakumbi xa kusetyenzwa ngamaxhoba
obundlobongela obuphathelele kwezesondo. Kubalulekile ukuqinisekisa ukuba naluphi na ulwazi lobuqu
akwabelwana ngalo nabanye, ngaphandle kokuba ixhoba likunika imvume yokwenza oko. Kukho iimeko apho
unokufuna ukuxelela iqela lesithathu malunga nohlaselo, umzekelo xa umntu exela ubundlobongela
obuphathelele kwezesondo.
8
B. Umbhexeshi kufuneka aqonde ukuba iingxoxo zeqela zingabandakanya amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Umbhexeshi kufuneka abe novakalelo xa ebhexesha iingxoxo malunga nobundlobongela obuphathelele
kwezesondo nanjengoko abanye abathabathi-nxaxheba banokuba banamava abuhlungu kwaye mhlawumbi
bengakhange bafumane nkxaso nonyango ukubanceda ukuba baphile. Kubalulekile ukuba kubekho
umoluleki-ngqondo okufutshane okanye abe nako ukuthumela amaxhoba kunakekelo nenkxaso yengcali.
C. Umbhexeshi kufuneka aqonde ngezehlo zakutshanje zobundlobongela obuphathelele kwezesondo kumajelo eendaba
Ezi zehlo zinokuba zixeliwe kumaphephandaba, okanye
kuthethwe ngazo eluntwini okanye kunomathotholo. Indlela
ezi zehlo ezixelwe ngayo nayo iza kuchaphazela iingcinga
neenkolelo zomntu malunga nobundlobongela obuphathelele
kwezesondo.
‘Kufuneka ube lutshintsho ofuna
ukulubona ehlabathini.’
Mahatma Gandhi
9
Ezi zifundo zeBhayibhile ziyilelwe ukuxhobisa abefundisi neenkokeli zecawe ngezibonelelo nolwazi
eziludingayo ukukwazi ukunceda ibandla ukuba liqonde ngokunzulu ngobundlobongela obuphathelele
kwezesondo. Ziza kunceda wonke umntu ukuba abe nengqiqo enyanisekileyo, engakhethiyo, ngengqiqo
yebhayibhile ngemiba emayela nobundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Isihloko ngasinye esilungiselelwe isifundo seBhayibhile sinokunikeza isiseko esibalaseleyo seentshumayelo.
Icawe inesibophelelo esiphathelele kwibhayibhile esicacileyo sokusebenza phakathi kwabahluphekileyo nabo
bacalucalulwayo kwiingingqi zethu. Ngokuqhelekileyo oku kuza kuquka abantu abaphenjelelwe
bubundlobongela obuphathelele kwezesondo ngeendlela ezahlukeneyo. Icawe idlala indima ephambili
ngokwazisa amalungu ayo ngobundlobongela obuphathelele kwezesondo kufundisa oko kukhuthazwa
ngokwayamene nebhayibhile. Iinkokeli zecawe ziyalela intlonipho kwaye zinamagunya, hayi nje kuluntu
lwecawe kuphela kodwa ngokuqhelekileyo kuluntu ngokubanzi nangokunjalo. Zibekwe ngendlela eyiyo
ukulwa nokubekwa kwebala, izimo-ngqondo ezingancediyo namampunge amoshayo, nokuxhasa abona
basesichengeni eluntwini.
Ngokuqhelekileyo, iinkokeli zecawe ziyathandabuza ukuxoxa nokushumayela ngezinto ezibuthathaka ezinje
ngokuphathelene nesini, ubudlelane phakathi kweentsapho, ubundlobongela obuphathelele kwezesondo
neziqhelo zezenkcubeko eziyingozi. Le ntandabuzo ivumela ukuzinza kokuswela ulwazi, okumosha
imiphefumlo emininzi, ngakumbi imiphefumlo yabantu abatsha. Sifuna iinkokeli ezikhuthazayo ezinokuthetha
inyaniso ngokwasebhayibhileni ngothando kwaye ikhuthaze amalungu ayo ukwabelana ngothando lukaYesu
kwiingingqi zabo. Le ncwadi ijonga ngokutsha kwizicatshulwa zeBhayibhile ezininzi kwaye izifundo apha
zingaguqulwa ngokulula njengomthombo wemathiriyeli yentshumayelo. Qala ngokusebenzisa ulwazi
lwemvelaphi nentshayelelo kwisifundo ngasinye seBhayibhile esifanelekileyo ukuhlaziya okwakho ukucinga
nokuqonda. Ungafuna ukuphanda izimvo ngokunzulu kakhulu ngokusebenzisa iireferensi ezinikiweyo.
Xa usebenzisa izifundo zeBhayibhile njengesiseko seentshumayelo, sicebisa ukufundwa ngononophelo
kwezicatshulwa, kulandelwe kukubonakalisa. Izicatshulwa zeBhayibhile ezongezelelweyo ezinikezwa
ekupheleni kwesifundo seBhayibhile nazo zingumthombo otyebileyo wezimvo. Thathela ingqalelo iimpendulo
ezinokuvela kwimibuzo yengxoxo enxulumene nezicatshulwa zasebhayibhileni kwaye uzisebenzise ukunikeza
intshayelelo ukuchaza isicatshulwa seBhayibhile uze ukrwelele umgca amanqaku.
Thathela ingqalelo imibuzo yengxoxo enxulumene nanamhlanje kwimeko yobundlobongela obuphathelele
kwezesondo. Ngawaphi amanqaku aphambili anokuphuma apha? Sebenzisa okufunyenweyo okuphambili
njengoluhlu lokukhangela ukuqinisekisa ukuba amanqaku aphambili afikelelwe na ekufundiseni kwakho
intshumayelo.
Xa ugqibezela, jonga iinjongo zesifundo nempendulo ebonakalayo. Jonga kwakhona amanqakwana akho
entshumayelo – zeziphi iinguqulelo ofuna ukuzenza…?
ekuqondeni kwabantu nakulwazi lwabo?
kwizimo-ngqondo zabantu neentliziyo zabo?
kwimpendulo ebonakalayo yabantu kwintshumayelo yakho?
-eyiphi imiceli-mngeni oza kuyishiya nabantu? Unethemba lokuba baza kuphendula njani?
-Ungawabandakanya amaphononongo omba othile, amabali namava obuqu kwinkonzo eziza kuyenza
intshumayelo yakho iphile kwaye ibe lulutho ebandleni?
4. UKUGUQULA IZIFUNDO ZEBHAYIBHILE NGOKUZISEBENZISA NJENGEENTSHUMAYELO
10
2Esi sixhobo sinceda abantu ngabodwa nangamaqela ukuba babonakalise kwaye baqonde izimo-ngqondo
zabo okanye indlela yokuziphatha ngelixa sikwabonakalisa imeko yangoku kwicawe yabo nasekuhlaleni.
Sisebenza njengesiboniso esinceda abantu neecawe ukuba bafumanise abakwaziyo malunga neenkalo
zesifundo ezithile. Siza kubanceda futhi ukuba benze isigqibo ngesifundo seBhayibhile esinokuba
nempembelelo kubo, ngokuzimeleyo nangokwecawe, ngelixa belangazelela ukunqanda nokusabela
kubundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Indlela yokusebenzisa isixhobo
Kukho iinkalo ezingundoqo ezilishumi isixhobo esinceda abasebenzisi ukuba bazibonakalise. Inkalo nganye
inenqanaba elingu- 0 ukuya kwisi-3. Funda inkcazelo nganye kwiibhokisi ngesihloko ngasinye uze urhangqe
impendulo echaza ngokwaneleyo ulwazi lwangoku nezimo-ngqondo. Bhala inqaku elinxulumene nalo
nkcazelo kwisithuba esishiyiweyo.
Umzekelo: kwisihloko ‘ukuqonda ubundlobongela obuphathelele kwezesondo’, ucinga ukuba inkcazelo
‘Ndiwuxoxa lo mba nabanye’ uchaza ngokwaneleyo ulwazi lwakho nezenzo. Oku kuphantsi ‘kwenqanaba lesi-
2’, ngako oko ke bhala isi-‘2’ kwisithuba esishiyiweyo.
Icandelo ngalinye lesi sixhobo linesifundo seBhayibhile esinxulumene nalo (jonga iinombolo zamaphepha
kwitheyibhile elapha ngezantsi ngesifundo esifanelekileyo). Sicebisa ukuba uqale ngesifundo seBhayibhile
esinxulumene ‘nesihloko esingundoqo’ apho ufumene awona manqaku aphantsi. Ngoku ke, usakube
usigqibile isifundo seBhayibhile, buyela kwisixhobo ukubeka iliso impembelelo esibenayo isifundo
seBhayibhile.
ISIHLOKO ESINGUNDOQO
INQANABA 0 INQANABA LOKU-1 INQANABA LESI-2
INQANABA LESI-3 Unxulumene ngaliphi
inqanaba?
Iphepha lesifundo
seBhayibhile esinxulu-meneyo
1 Ukuqonda ubundlobongela obuphathelele kwezesondo
Andiqondi ukuba yintoni na ubundlobongela obuphathelele kwezesondo
Ndiyazazi iinyani ezingundoqo neenkcukacha-manani ngobundlobongela obusekelwe kwezesondo
Ndiyaxoxa ngomba lowo nabanye
Ndiyakwazi ukufundisa nokuqeqesha abanye ngobundlobongela obusekelwe kwezesondo
12
2 Ukuqukwa kwamaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
Andazi nabaphi na abantu abahlelwe bubundlobon-gela obuphathelele kwezesondo
Ndiyawaqonda amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo kodwa ndizama nganeno ukuwabandakanya kwimisebenzi
Ndilangazelela ngokusebenzayo ukubandak-anya amaxhoba kwimisebenzi endiyibhexe-shayo
Amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo abandakanyeka ngokusebenzayo kwiingxoxo, imisebenzi nokusabela kwecawe kubundlobongela obuphathelele kwezesondo
14
2 Iguqulwe kwi-Integral Mission, “i-GBV – IsiXhobo sokuziHlola”, http://integralmission.net/wp-content/uploads /2013/12/GBV-IsiXhobo-sokuziHlola-uhlelo-olwandisiweyo-lwe-C2C.pdf. [19 Nov. 2014].
5. ISIXHOBO SOKUZIHLOLA NGOBUNDLOBONGELA OBUPHATHELELE KWISINI
11
ISIHLOKO ESINGUNDOQO
INQANABA 0 INQANABA LOKU-1 INQANABA LESI-2
INQANABA LESI-3 Unxulumene ngaliphi
inqanaba?
Iphepha lesifundo
seBhayibhile esinxulu-meneyo
3 Ukushumayela nokuthandaza ngobundlobon-gela obuphathelele kwezesondo
Akushunyayelwa kwaye akuthandazwa ngobundlobon-gela obuphathelele kwezesondo
Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo buyakhankanywa ecaweni ngamanye amaxesha (epulpitini nasemthandaz-weni)
Iintshumayelo nezifundo zeBhayibhile ziyabukhanka-nya ubundlobon-gela obuphathelele kwezesondo rhoqo
Ndiyaqhubeka nezifundo zeBhayibhile ngokunxulumene nezikutshoyo malunga nobundlobongela obuphathelele kwezesondo Ndiyasabela kwimiba yobundlobongela obuphathelele kwezesondo ngokusekelwe kwezi zifundo zeBhayibhile
16
4 Umakulingwane ngokwesini
Oku akunamsebenzi: amadoda adalelwa ukuphatha amakhosikazi, kwaye amakhosikazi akhonze amadoda
Ndicinga ukuba amakhosikazi kufuneka abe nokulingana kwezinye iindawo ebomini bethu
Ndikholelwa ukuba amadoda namakhosi-kazi adalelwe ukuba alingane, ngokomfanekiso weziQu eziThathu
Ndingumququzeleli kamakulingwane ngokwesini: Ndithetha ngokuchaseneyo nokungalingani kuzo zonke iindawo ezikhokelela kubundlobongela obuphathelele kwezesondo
18
5 Ubunkokeli ecaweni
Iinkokeli zecawe azibonakalisi mdla ekusabeleni kubundlobon-gela obuphathelele kwezesondo
Iinkokeli zecawe zinokuqonda okuthile ngemiba enxulumene nobundlobongela obuphathelele kwezesondo
Iinkokeli zecawe zixoxa ngokumandla ngobundlo-bongela obuphathelele kwezesondo kwicawe yazo nakwingingqi
Iinkokeli zecawe ziyawaphulaphula amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo kwaye zikhuthaza icawe ukuba ithethe ngokuphandle malunga nobundlobongela obuphathelele kwezesondo kwaye isabele kwizidingo zamaxhoba
20
6 Ukunqanda Andazi okungunoban-gela wokwenzeka kobundlobon-gela obuphathelele kwezesondo
Ndiyaqonda ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo benzeka ngenxa yokusetyenziswa kakubi kwamagunya kubudlelane
Amanyathelo okuxhat-shazwa nokusetyenzi-swa ngokungekuko kwezibhalo kucelwa umngeni kuko ecaweni nasekuhlaleni
Icawe ikhuthaza ubudlelane bokuthandana nobunentlonipho ecaweni nasekuhlaleni
22
12
ISIHLOKO ESINGUNDOQO
INQANABA 0 INQANABA LOKU-1 INQANABA LESI-2
INQANABA LESI-3 Unxulumene ngaliphi
inqanaba?
Iphepha lesifundo
seBhayibhile esinxulu-meneyo
7 Ukubandakanya amadoda namakhwenkwe
Ukusebenza namadoda namakhwenkwe akuncedi nto ekupheliseni ubundlobongela ngokuchasene namakhosikazi (ukuquka nobundlobon-gela obuphathelele kwezesondo)
Ndiyaqonda ukuba kukho imfuneko yokusebenza namadoda namakhwenkwe ngokunjalo, kodwa andazi ukuba njani
Amadoda namakhwen-kwe kufuneka abandakanye-ke macala onke ukuphelisa ubundlo-bongela ngokuchase-ne namakhosi-kazi. Ndenza iinzame zokuwaban-dakanya ngamanye amaxesha
Amadoda namakhwenkwe ayabandakanywa kwiincoko zobundlobongela ngokuchasene namakhosikazi. Sisebenza namadoda ukutshintsha imikhwa yawo, izimo-ngqondo nezenzo, kwaye sinikeza indawo yokuba abe ngabaququzeleli botshintsho.
24
8 Unakekelo nenkxaso (ukuquka ukolulekwa kwengqondo)
Akukho kolulekwa kwengqondo kubonakalayo okanye unyango lwamaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
Kukho ulwazi oluthile malunga nonyango nokolulekwa kwengqondo okufunwa ngamaxhoba
Ndiqonda ngokuphele-leyo ngesidingo sokuxhaswa kwamaxhoba obundlobon-gela obuphathelele kwezesondo kwaye ndiyawabuza ngenkxaso ayifunayo
Kukho amaqela enkxaso amiselweyo namalinge okuxhasa amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
26
9 Ubulungisa
(jonga inqaku elilapha ngezantsi)
Akukho nto ndiyiqondayo ngowiso-mthetho olukhoyo elizweni lethu ngokwayamene nobundlobon-gela obuphathelele kwezesondo
Ndiyayiqonda imfuneko yokufuna ubulungisa kumaxhoba kwaye kuxelwe ubundlobongela obuphathelele kwezesondo emapoliseni
Icawe ithetha namapolisa neenkundla ukuqinisekisa ukuba abenzi bobubi bayatshuts-hiswa
Icawe isebenza ngokuhlangene nabanye ukuqinisekisa ukuba imithetho iyalandelwa kwaye amaxhoba anako
28
13
ISIHLOKO ESINGUNDOQO
INQANABA 0 INQANABA LOKU-1 INQANABA LESI-2
INQANABA LESI-3 Unxulumene ngaliphi
inqanaba?
Iphepha lesifundo
seBhayibhile esinxulu-meneyo
10
Uphuhliso lwezoqoqosho lwamaxhoba
Andiqondi ukuba amaxhoba afuna nayiphi na inkxaso eyongezelelweyo yemali
Ndiyaqonda ukuba amaxhoba kufuneka ashiye amakhaya xa exele ubundlobongela obuphathelele kwezesondo kwaye angafuna inkxaso yokubuyisela ubomi
Icawe inikeza inkxaso yezoqoqosho amaxhoba ukuba ayayicela inkxaso leyo. Esi sisipho esinikwa kube kanye
Icawe isebenzela ukuquka amaxhoba kumaqela okonga nawemali-mboleko – ifuna ukunikeza inkxaso egqibeleleyo
30
Imibuzo yokuzikhangela
Kukwesiphi ‘isihloko esingundoqo’ ofumene kuso inqanaba eliphantsi?
Khangela isizathu sokuba ufumane inqanaba eliphantsi.
Yeyiphi inguqulelo onokuyenza ukuphucula eli nqanaba liphantsi?
Zeziphi iinkalo ofumene kuzo inqanaba eliphezulu?
Khangela ukuba ungayikhonza na icawenoluntu kwezi nkalo?
Emva kokuba abantu abasecaweni besebenzise isixhobo sokuzihlola, beka amalungu ngokwamaqela
amancinci ukulungiselela iingxoxo apho banokwabelana ngamava abo okusebenzisa isixhobo.
Imibuzo yengxoxo yeqela
Zeziphi ‘izihloko ezingundoqo’ abantu abaninzi abafumene kuzo elona nqanaba liphantsi ?
Yeyiphi inkalo afuna ukugxila kuyo kuqala amalungu ecawe?
Zeziphi iinkalo ezingundoqo abantu abaninzi abafumene kuzo elona nqanaba liphezulu?
Xoxa ngemizekelo ethile ngendlela icawe okanye abantu abaphendula ngayo ngoku kwiinkalo
ezingundoqo abafumene kuzo inqanaba eliphezulu.
Ngokulandela iingxoxo, iqela lingenza isigqibo sesifundo seBhayibhile elingathanda ukuqala ngaso. Iinombolo
zamaphepha ezinxulumene nenkalo nganye zinikwe kwitheyibhile engentla.
Qaphela: Ubulungisa luxanduva lwenkqubo yezomthetho (amapolisa, iinkundla) elizweni. Nangona kunjalo, kubalulekile
ukuba icawe noluntu baqonde imithetho yezomhlaba baze basebenze norhulumente ukuqinisa inkqubo yezomthetho
ngokuphathelele ekuhlangabezeni nobundlobongela obuphathelele kwezesondo ngokukuko.
14
IBhayibhile sisiseko sokufundiswa kobuKristu ngako oko ke kubalulekile ukuqonda ekutshoyo ngomba
wobundlobongela obuphathelele kwezesondo. Lo vimba wolwazi usebenzisa imethodoloji yesiFundo
seBhayibhile esayamene noMxholo ukunceda iicawe ukuba ziqonde ngokungaphaya malunga nalo mba
nangendima yazo noxanduva lwazo ekusabeleni kubundlobongela obuphathelele kwezesondo. Imethodoloji
ye-CBS ixhaswa ziithiyoloji zenkululeko. Isebenzisa indlela yencoko yababini ekufundweni kweBhayibhile,
evumela ukuba umxholo wofundayo ubandakanyeke kwincoko emacala ngomxholo weBhayibhile. Imibuzo
yesifundo ilandela i- 4 Cs zokukhumbula ezichongwa: Ukufunda iBhayibhile ngokomxholo wenkcubeko
yofundayo; abahlali – ukufunda iBhayibhile kunye; ngokugxeka uncoma – ukuphakamisa imibuzo ebonakalisa
imiceli-mngeni nemiceli-mngeni yemeko yofundayo; kunye notshintsho (inguqu) – injongo ye-CBS yinguqu.
Izifundo zeBhayibhile zibaluleke kakhulu:
ukuba icawe ibonakalise okutshiwo yibhayibhile malunga nemiba engundoqo
ukuba abantu baxhaswe kwaye bakhuthazwe ukukhula elukholweni lwabo
ukuba amaqela amancinci afunde kwaye abelane ngokuqonda
ukuphakamisa ukuqonda ngokugxeka nokuncoma – ukulumkisa nokuxhobisa ngokusetyenziswa
kwethiyori
Ukuhlangabezana neenkxalabo
Kwezinye iimeko, kungabakho ukuxhathisa ekuqaleni ukuqalisa inkqubo, ngazo naziphi na izizathu.
Kubaluleke ngokwenene ukuhlangabezana nazo naziphi na iinkxalabo kwasekuqaleni kuze kugxininiswe
izibonelelo zokungena kwinkqubo.
Ukugcinwa kwexesha
Kubalulekile ukuba ucwangcise izifundo zeBhayibhile ukuqinisekisa ukuba unikeza ixesha elaneleyo ukuba
abantu bathabathe inxaxheba ngokupheleleyo kwiingxoxo. Sibandakanye nokufundwa kweBhayibhile
ngokupheleleyo ekubhekiselelwe kuzo kwizifundo ezisemva kule ncwadi (amaphepha 64-73) ukukunceda
kwisicwangciso sakho.
Umthandazo nokunqula
Kubalulekile ukucela abathabathi-nxaxheba ukuba babandakanyeke kumthandazo nokunqula ngeseshini
nganye, ngenjongo yokubanika ithuba ‘lokubanga’ inkqubo. Unganqwenela ukucela iinkokeli zecawe ezikhoyo
zikhokele umthandazo ekuqaleni nasekupheleni kweseshini nganye. Oku kuza kumisela imeko-bume
efanelekileyo, kulungiselele abathabathi-nxaxheba ukubandakanyeka ngokugxekayo nangokuncomayo
nesibhalo.
ISAKHIWO SEZIFUNDO ZEBHAYIBHILE
Isifundo seBhayibhile ngasinye siqulethe iphepha lokuqala lolwazi, isikhokelo neengcebiso zakhe nabani na
okhokela iseshini. Eli phepha akufuneki lifundwe ngokuvakalayo phakathi kweqela, koko umbhexeshi
kufuneka athathe ixesha alifunde aze acinge ngesifundo phambi kokuba iqela lidibane. Amaphepha
ombhexeshi amiselwe ngale ndlela ilandelayo:
6. IZIFUNDO ZEBHAYIBHILE
15
Singatshintshwa njani sesi sifundo?
Okokuqala, sihlela iinjongo zesifundo – okuza kufunyanwa ngabathabathi-nxaxheba ngenxa yesifundo
seBhayibhile – eziindidi ezintathu:
UKWAZI – zichaza ulwazi olubonakalayo nokufunda okuza kufunyanwa
UMNTU – oku kuchaza iinguqulelo zokucinga nokuqonda kwethu, ukutshintsha iintliziyo zethu neempendulo
zethu
UKWENZA – ezi ziimpendulo ezibonakalayo esinokuzenza ngenxa yokufunda kwethu
Ulwazi lwemvelaphi
Phambi kwesifundo, umbhexeshi kufuneka alufunde olu lwazi lwemvelaphi lubalulekileyo kwaye akhumbule
amanqaku angundoqo.
Iingcebiso zombhexeshi
Ezi ngcebiso zinganceda umbhexeshi ukuba akhuphe amanqaku engxoxo afanelekileyo namava. Ezinye
zezifundo ziqulunqa iingongoma ezibuthathaka kwaye zinganceda, umzekelo, ukwahlula amadoda
namakhosikazi, okanye amantombazana namakhwenkwe, ngokwamaqela engxoxo awohlukeneyo.
Izimvo zempendulo ebonakalayo
Ezi zifundo zingatshintsha indlela esiziva ngayo malunga nemiba ethile – kodwa, ngokuyinene, zifanele ukuba
zikhokelele kwisenzo ngokunjalo. Xa ingxoxo isiya esiphelweni, sebenzisa izimvo ezibandakanywe apha
ukunceda abantu ukuba bagxile kwiimpendulo ezibonakalayo.
IITEKISI ZEBHAYIBHILE
Ungazifotokopa iitekisi zeBhayibhile kumaphepha 64-73, ezisuka zonke kwiNguqulelo yamaZwe ngamazwe
eNtsha (New International Version). Ungathanda ukuba neenguqulelo zeBhayibhile ezahlukeneyo kufutshane
ngenjongo yokuthelekisa, ingakumbi ukuba abantu basebenzisa ezinye iinguqulelo. Khuthaza abantu ukuba
beze nezabo iiBhayibhile.
16
IBALI LIKATAMARE
Amanqaku ombhexeshi
Isifundo seBhayibhile sisetyenziswa njengesixhobo sokubandakanya iicawe noluntu ngomba
wobundlobongela obuphathelele kwezesondo. Nceda uvumele abathabathi-nxaxheba ukuba baphumle, babe
ngabo kwaye baveze izimvo zabo ngokukhululekileyo bengakhange bagwetywe. Ngokuqhelekileyo, ukuvula
ingongoma yobundlobongela obuphathelele kwezesondo kuza nokuthula okumangalisayo, ngako oko ke le
seshini ijonge ukuphelisa oko kuthula. Undoqo kukuvumela ukuveza izimvo zakho nokuhlahla indlela
yovuselelo kwabo bachatshazelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Siza kutshintshwa njani sesi sifundo?
Siza KUPHONONONGA…
ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo abungomqondiso wokunqongophala kothando
lukaThixo
ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo abusosiqalekiso kwaye bungenzeka emakhayeni
ethu, ezicaweni, ezikolweni nakwiindawo zokuxelenga
ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo bungenzeka nakubani na kwaye ASILILO ityala
lexhoba
ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo kungahlangatyezwana nabo kwaye
bunganqandwa
ukuba ukuvuselelwa kunokwenzeka kumaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
Siza KUBA…
nokukhathala okungaphaya, novelwano kwaye sibe nenkxaso kumaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo
nokufumaneka ukumamela amava amaxhoba, sinikeze imeko-bume ekhuselekileyo ukuze babe
phandle kwaye babe sesichengeni
nokungagwebi, sinikeze uncedo apho kuyimfuneko
Siza KUTHATHA AMANYATHELO….
ngokumanyana nabo bahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo
ngobulumko nangobulungisa ngokunikezela unakekelo nenkxaso amaxhoba ubundlobongela
obuphathelele kwezesondo, ukuquka nokubakhapha ukuba bafikelele kwiinkonzo zonyango
nezomthetho
ngokunyamezela ukuxhasa ubulungisa nokuvuselelwa kobudlelane babantu, ngaphandle kokubekwa
ibala nokucalucalulwa.
Ulwazi lwemvelaphi
Ibali likaTamare yingxelo ecacileyo yobundlobongela obuphathelele kwezesondo obulungiselelwe ngobunono
obuqhubeka ekhayeni lomntu omoyikayo uThixo, uDavide. Kusolwa umnakwabo onomnye umzali
ongengowakhe ozele yinkanuko kudadewabo onomnye umzali ongengowakhe, uTamare. Uyavuma ukuba
unothando oluvuthayo ngakuTamare kwaye ucetyiswa ukuba aqambe ibali eliza kwenza ukuba kube lula
I. UBUNDLOBONGELA OBUPHATHELELE KWEZESONDO EBHAYIBHILENI
17
ukuba afikelele kuTamare. Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo obugqibela bunesiphumo
esibalaseleyo kuye. Ukrazula ilokhwe yakhe aze aziqabe ngothuthu njengomqondiso wokuzilela ukuba
exhatshaziwe.
Iingcebiso zombhexeshi
Vumela abathabathi-nxaxheba ukuba bavelise izimvo zabo ngokuphandle malunga namava akwanjalo kobabo
ubomi. Ungakubhexesha oku ngokumema abantu ukuba babelane ngamabali afana neli likaTamar kweyakho
ingingqi. Oku kungavuselela iinkumbulo zeemeko ezingaxelwanga zobundlobongela obuphathelele
kwezesondo okanye ubundlobongela obuphathelele kwisini, kushiya abathabathi-nxaxheba beziva
besesichengeni.
Izimvo zempendulo ebonakalayo
Kubalulekile ukuqonda ukuba kuthatha ixesha ukuba amaxhoba adlule kwinkqubo yokuphila. Ungoyikiswa
luloyiko lokudubula neempendulo zeemvakalelo eziqhambukayo. Kwiimeko ezininzi, la mava awavezwa
ngokulula kwaye zimbalwa iindawo ezikhuselekileyo okanye iimeko-bume zothando ezivumela ukuvezwa
kwezimvo ngokukhululekileyo zezi mvakalelo. Kwabanye abathabathi-nxaxheba kunokwenzeka ukuba
kokokuqala bediza ihlebo kuye nabani na malunga namava ayintlungu: oku kufuna unakekelo olungaphaya
nokolulekwa kwengqondo ngokuxhomekeka kubunzulu bemeko. Ngako oko kuyacetyiswa ukuba umoluleki-
ngqondo oqeqeshiweyo abe khona ukunceda ukuhlangabezana neemeko ezinokufuna ingqalelo eyodwa.
Isifundo seBhayibhile: Eyesi-2 kuSamuweli 13:1–223
Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo asiyonto yenzeka nje kuluntu namhlanje. Yenzekile kwimbali
ngokunabileyo. Ibali likaTamare libonakalisa izehlo ezininzi ezikhokelela kwisenzo esithuthumbisayo:
ukudlwengulwa kukaTamare. Eli bali liseBhayibhileni njengesikhumbuzo esizingileyo sokuba ubundlobongela
obuphathelele kwezesondo kukuxhatshazwa kwamalungelo abantu kwaye kufuneka sithethe ngokuphandle
ngabo. Sikunye, ngokubambisana nawo onke amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo,
kufuneka singagungqi, sibambane ngezandla sithandazele amandla nokuvuselelwa kobudlelane
obuchithakalayo. Kufuneka sitsho kunye ‘ASOZE SIPHINDE SITHULE!’
Ingxoxo
Ngamaxesha ebhayibhile…
1. Funda eyesi-2 kaSamuweli 13:1–22 ngokwamaqela amancinci. Yabelanani ngenicinga ukuba itekisi
imalunga nako nize nishwankathele enikuqondayo ngebali kwiqela.
2. Ngoobani abalinganiswa kweli bali kwaye yintoni esiyaziyo ngabo?
3. Yeyiphi indima yomlinganiswa ngamnye kwabo bangamadoda ekudlwengulweni kukaTamare?
4. Kwakutheni uTamare aze enze ngalo ndlela?
Kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo…
1. Ngawaphi amava akho obundlobongela obuphathelele kwezesondo kumakhaya obuKristu neecawe?
2. Uthini uThixo ngobundlobongela obuphathelele kwezesondo?
3. Ingaba buneyiphi impembelelo ubundlobongela obuphathelele kwezesondo kwixhoba?
4. Uthini uThixo kumadoda namakhosikazi adlwengulweyo?
3Jonga, amaphepha 64-65 ukubona itekisi ephelelyo.
18
5. Zinegalelo ngayiphi indlela iinkolelo neziqhelo zenkcubeko ekubeni sesichengeni kwamakhosikazi
nabantwana kubundlobongela obuphathelele kwezesondo?
6. Ixhoba lobundlobongela obuphathelele kwezesondo lingayifumana phi inkxaso kwingingqi yakho?
7. Kokuphi okulindeleyo kwiinkokeli zecawe ngokuphathelele kumba wobundlobongela obuphathelele
kwezesondo?
8. Uza kwenza ntoni ngoku ekusabeleni kwisifundo seBhayibhile?
Amaqela amancinci angathi thaca ingxoxo yawo kwiqela elipheleleyo. Ubuchule bubaluleke ngokukodwa
apha, nanjengoko abantu benokusokola ukutsho iimpendulo zabo. Umdlalo okanye umzobo ingayeyona
methodi ingcono kwiqela elithile.
Amanqaku angundoqo okufunda
Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo bungenzeka naphi na kwaye kubalulekile ukudala
ukuqonda ukuba amaxhoba AWANAKUTHI agxekwe ngenxa yobundlobongela.
Inkqubo yokubuyisela ubomi, ukuphila nokuvuselela emva kokuhlangabezana namava obomi
omenzakalo ayisoloko ilula kwaye ingathatha ixesha elide.
Amanqaku omthandazo
Thandazela ukuphila nentlungu yokubandezeleka okubangelwa bubundlobongela obuphathelele
kwezesondo (ezibonakalayo, eziphathelele engqondweni neziphathelele kwimvakalelo).
Thandazela ukhuselo lwamantombazana afana noTamare asesichengeni sobundlobongela
obuphathelele kwezesondo.
Thandazela ukuba abenzi bobubi bobundlobongela obuphathelele kwezesondo bazohlwaye kwaye
batshintshe indlela abaziphethe ngayo.
Thandazela amadoda namakhosikazi akholiweyo aza kuthetha ngokuphandle ngokuchasene
nobundlobongela obuphathelele kwezesondo aze alangazelele ukukhusela abona basesichengeni
Thandazela inkqubo yezomthetho ukuba ibe nobuntu novelwano.
Ezinye izicatshulwa emazifundwe
Nazi ezinye izicatshulwa ezinokufundwa kwaye ziqondwe ngendlela efanayo naleyo yebali likaTamar:
Genesis 19: 1–12. ISodom neGomora
Genesis 34. Ukudlwengulwa kukaDina
AbaGwebi 19: 1–30. OwayengengomYuda nomasihlalisane wakhe
UMarko 5: 24–34. Inkosikazi yaphila ekopheleni ngaphakathi
Eyesi-2 kaSamuweli 11: 1–26. UDavide noBhatshebha
19
Amanqaku ombhexeshi: Siza kutshintshwa njani sesi sifundo?
Siza KUPHONONONGA…
kwaye siqonde siyicawe ukubaluleka kokudala imeko-bume ekhuselekileyo nexhasayo apho abantu
benokuthembana kwaye bonke abantu benethuba lokukhonzana
kwaye sibonakalise kumba wokuba ukuthabatha inxaxheba kuthetha ukuthini na
kwaye siphonononge indlela amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo angathabatha
ngayo inxaxheba ngokupheleleyo ekunqandeni ngokukuko nokusabela kubundlobongela
obuphathelele kwezesondo
Siza KUBA…
nako ukuqonda indlela uYesu abandakanyeka ngayo eluntwini
nako ukulangazelela ngokuthobekileyo ukuqonda iinjongo zikaThixo ngecawe yakhe
Siza KUTHATHA AMANYATHELO….
ukukhuthaza ukuthathwa kwenxaxheba ngokupheleleyo ngabantu abahlelwe bubundlobongela
obuphathelele kwezesondo
ukubuyisela isidima sabantu abahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo
ukuzisa ukulingana phakathi kwabantu bakaThixo ngokulwa ukungabikho kobulungisa eluntwini
Ulwazi lwemvelaphi
Iinkolelo zenkcubeko nezenkolo ngokuthe rhoqo zibumba izimo-ngqondo zethu. Oku kuchaphazela indlela
esiziphatha ngayo kwaye nendlela esiphatha ngayo abanye abantu. Kwezinye iingingqi zasekuhlaleni, iicawe
zithethe ngokuphandle kwaye zasabela kubundlobongela obuphathelele kwezesondo. Nangona kunjalo,
kukho iimeko ezininzi apho icawe ibe noxanduva lokukhuthaza izimo-ngqondo zokugweba nokuphembelela
ukubekwa kwebala. Oku kunqande ukuthabatha inxaxheba ngokupheleleyo kwabo bahlelwe
bubundlobongela obuphathelele kwezesondo. Icawe inesakhono esimandla sokutshintsha izimo-ngqondo
nokukhokela indlela yokuphelisa ukubekwa kwebala.
Kukwabalulekile ukuqonda ukuba amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo asoloko esokoliswa
kukuzibeka ibala ngokwawo . Oku kukuva ngathi abantu bayakuphepha okanye bayakusola ‘bayakutyhola’
ngenxa yesizathu esithile. Kubonakala ngathi sithi abasolwayo, ingathi ngendlela ethile ‘asixabisekanga’. Oku
kubangela ukungazithembi, ukusilela engqondweni kwaye kusinqanda ekuphileni ubomi ngokugqibeleleyo,
size sibe kuko konke uThixo asidalele kona.
Iingcebiso zombhexeshi
Umbhexeshi kufuneka achaze igama ‘singcolile’ kwiTestamente eNdala (jonga iLevitikus isahluko se-15). Uku-
‘ngcola’ okanye ‘ukungahlambululeki’ kukoyikisa ‘ubungcwele’ babanye ngokuhlangana nabo. Izinto okanye
abantu ‘abangcolileyo’ okanye ‘abangahlambululekanga’ kufuneka bangahlangani neendawo ezingcwele
okanye abantu. Ukungcola okanye ukungahlambululeki kungabangelwa sisono okanye ziimeko zendalo ezinje
ngokuchiza komzimba, ukugula okanye ukuchukumisa into efileyo.
Phonononga impendulo kaYesu’ kubantu ‘abangcolileyo’ (abanje ngabo baneqhenqa, ukopha kowasetyhini
okanye abo bafileyo). Yiba nemvakalelo ngabantu abakwiqela abanokuhlelwa kukuzibeka ibala, umzekelo
amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo okanye abantu abaphila ne-HIV.
II. UKUQUKWA NGOKUPHELELEYO KWAMAXHOBA OBUNDLOBONGELA OBUPHATHELELE KWEZESONDO
20
Phonononga iindidi ezahlukeneyo zokuthabatha inxaxheba esinokudibana nazo, ezinje ngokuvumelana
ngeziggqibo kunye nokucwangcisa imisebenzi kunye. Thathela ingqalelo ngendlela ekukhuthazwa ngayo
ukuthatyathwa kwenxaxheba kwabo bethu bathe behlelwa bubundlobongela ngokuphathelele kwezesondo.
Xoxa ngendlela icawe enokutshintsha ngayo izimo-ngqondo zayo zokugweba kwaye iqonde ngokupheleleyo
ukuba amaxhoba ASINGAWO amakasolwe ngobundlobongela obuphathelele kwezesondo obuwahlelayo.
Izimo-ngqondo zokugweba zingumqobo omkhulu onqanda icawe ukunceda ukuthatyathwa kwenxaxheba
ngamaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo, kwaye kunqanda abantu ekufuneni inkxaso
abayifunayo.
Izimvo zempendulo ebonakalayo
Singaziqonda njani iimvakalelo eziviwa ngabantu abahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo?
Singabanceda njani abo bethu bahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo ukuba beve ukuba
singenza igalelo kwaye sisebenzise izakhono zethu namava ethu ukunceda abanye?
Kwesi sifundo, sifunda ngendlela ekulula ngayo ukuba izimo-ngqondo ezingalunganga zahlukanise
iintsapho. Izimo-ngqondo ezingeloncedo malunga nobundlobongela obuphathelele kwezesondo
zingahlukanisa usapho lwecawe kanye ngendlela efanayo. Kufuneka sitshintshe izimo-ngqondo
zethu ukuba sifuna ukonwabela ukuthabatha inxaxheba ngokupheleleyo uThixo akufunayo kuthi
sonke njengosapho lwakhe.
Isifundo sebhayibhile: UYohane 4:1-304
UYesu wakhetha ngabom ukuhamba kwelamaSamariya kwindlela yakhe esinga kwelaseGalili. Amanye
amaYuda ngewayengayisebenzisanga le ndlela ngenxa yobudlelane obunzima phakathi kwelamaYuda
nelamaSamariya. Ayeza kukhetha indlela ende. Ukuhlangana namaSamariyakazi kwakungekho ngengozi nje
kuphela koko ngenxa yentando kaThixo. Inkosikazi iz’okukha amanzi emini emaqanda ilanga lishushu
ngenjongo yokuphepha abanye, ngenxa yobomi bayo bangaphambili. Xa uYesu eyithethisa malunga nezenzo
zayo zangaphambili nabayeni bayo abahlukahlukeneyo, ayikuphiki oko. Ubomi bayo bangaphambili obunzima
buyenza ukuba inxanelwe ukholo kwaye ifune ukuguquka. Sonke sifuna ukuguquka, singajonganga ubomi
bethu bangaphambili. Sifuna ukuma phambi koKristu sicele uxolo ukuze sifumane amanzi aphilileyo.
Ingxoxo
Ngamaxesha ebhayibhile…
1. Ngawakho amazwi, chaza indawo kwisicatshulwa eBhayibhileni osandula kusifunda.
2. Ngoobani abantu abakwibali?
3. Ucinga ukuba kutheni inkosikazi ize yodwa ukuza kukha amanzi emthonjeni emini ngelixa
kwakushushu kakhulu?
4. Kutheni aze uMsamariyakazi amangaliseke kangaka asakuba uYesu ecele kuye amanzi?
5. Uthetha ukuthini uYesu xa exelela inkosikazi ukuba iza kumnika ‘amanzi aphilileyo’?
6. Zeziphi iindidi zezinto uluntu lwethu oluzithatha ngokuba zingcolile?
7. Sesiphi isifundo esisifundayo kwisicatshulwa malunga nokuhlangana kukaYesu’ nomSamariyakazi
owayethathwa ngokuba ‘ungcolile’ ngamaYuda?
4Jonga amaphepha 65-66 ukubona itekisi epheleleyo.
21
Kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo…
1. Ukuzibeka ibala kungumqobo njani ekunikezeni unakekelo nenkxaso kumaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo namhlanje?
2. Icawe ingasebenzisa eziphi iindlela ukwenza ukuba abantu abaziva bengenaxabiso kwaye
bekhethelwa ecaleni, bazive bamkelekile?
3. Ucinga ukuba zeziphi izizathu zokuba amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
angaxeli?
4. Khankanya ezinye iindlela iinkolelo nezithethe ezithile zenkcubeko ezinegalelo ngazo ekuthobeni
isidima sobuntu kumaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo?
5. Zeziphi ezinye zezinto esizenzayo ecaweni ezikhethela ecaleni abanye? Singazitshintsha njani?
6. Lo ngumzekelo apho uYesu afikelela kwabo bacalucalulwayo kwaye azise ukwamkeleka kubo
nokuphila. Singenza ntoni ukunceda amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo ukuba
azive amkelekile kwaye ethandwa?
Amanqaku okufunda angundoqo
UYesu usibonisa ngokucacileyo ukuba ubathatha bonke abantu ngokulinganayo kwaye akukho
hlanga okanye qela labantu elingaphantsi kunabanye.
Izimo-ngqondo zethu ngokuzimeleyo zinganqanda icawe yethu ekubeni yindawo yabantu
ekhuselekileyo neyamkelayo uThixo ayenzele oko.
Izimo-ngqondo zokugweba ecaweni zingakhokelela kwisiqhelo sokuthula nesokubeka ibala,
ezinqanda abo bahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo ekuthabatheni inxaxheba
ngokupheleleyo. Zingaphazamisa futhi iinzame zokunqanda abo bahlelwe bubundlobongela
obuphathelele kwezesondo ekufumaneni unakekelo nenkxaso abayifunayo.
Ngamanye amaxesha, abo bahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo bangaziva ngathi
abananto banokuncedisa ngayo, ngenxa yokuzibeka ibala. Ngelo lixa ngamnye kuthi ubizelwa ukuba
yinxalenye yomzimba kaKristu.
Amanqaku omthandazo
Thandazela ukuba sithande ngokwenene wonke umntu njengoko uKristu wenza njalo, ngokulandela
imithetho-siseko yebhayibhile, kwaye ube lingqina elilungileyo lokumela uThixo nokwabelana
ngothando lwakhe olungenamda nabo bonke abantu.
Thandazela ukuba izimo-ngqondo ezigwebayo ecaweni zitshintshe, ukuze abantu abangamaxhoba
obundlobongela obuphathelele kwezesondo bafumane uthando nenkxaso baze babelane ngezipho
zabo ecaweni.
Ezinye izicatshulwa emazifundwe
INdumiso 139:13–16. Ngamnye kuthi unexabiso kwaye uxabisekile kuThixo
Eyoku-1 kuYohane 4:7–12. Uthando lukaThixo nothando lwethu phakathi kwethu ngabanye
ngabanye
22
Amanqaku ombhexeshi: Siza kutshintshwa njani sesi sifundo?
Siza KUPHONONONGA…
ukuba sidalwe ngokomfanekiso kaThixo oluthando
ukuba sonke sibanye emzimbeni kaKristu: abantu abahlelwe bubundlobongela obuphathelele
kwezesondo nabo bangakhange bahlelwe bubo
ukuba uThixo ubona bonke abantu ngokulinganayo ngoko ke nathi sifanele ukuba senze njalo
Siza KUBA…
nokuqonda ngokungaphaya ngendlela ekulula ngayo ukuba abantu abahlelwe bubundlobongela
obuphathelele kwezesondo bazive bekhethelwe ecaleni
nokuqonda izidingo ezizodwa, kunganyanzelekanga ezo zibonakalayo, zabo bangamaxhoba
obundlobongela obuphathelele kwezesondo. Asiz’ukucingela ukuba siyazi ukuba kunjani na
ukuhlelwa bubundlobongela obuphathelele kwezesondo
nokubathanda ngokungaphaya abanye kusapho lwecawe yethu
Siza KUTHATHA AMANYATHELO….
ngovelwano (ngokovelwano)
ngemfesane kaKristu
ukucela umngeni kwizimo-ngqondo ezingenakuzinceda ngokuchasene nobundlobongela
obuphathelele kwezesondo
ukukhuthaza ukusabela kwecawe okukuko ukwamkela izidingo ezibonakalayo, ezinemvakalelo
nezomoya zabo bahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo
Ulwazi lwemvelaphi
Ngamanye amaxesha icawe ayiwusi so umba wokuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo
bungenzeka ecaweni okanye ukuba usapho lwasecaweni lungaquka abantu abahlelwe bubundlobongela
obuphathelele kwezesondo. Oku kungadala intlungu nomsantsa kwaye kuvumele ukungasiwa so malunga
nobundlobongela obuphathelele kwezesondo kwaye nempembelelo yako kumzimba kaKristu ukuba
ungathathelwa ngqalelo.
Kuyaqikelelwa ukuba omnye kumakhosikazi amathathu uza kwehlelwa bubundlobongela ebomini bakhe.
Ngako oko ke, oku asiyonto icawe enokuyiphepha.
Iingcebiso zombhexeshi
Abantu abahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo ngamalungu axabisekileyo nabalulekileyo
ecawe yethu kwaye kuninzi abanokwenza igalelo ngako njengenxalenye yomzimba kaKristu.
Kubalulekile ukunceda abantu ukuba bahlole ngeliso elibukhali isimo-ngqondo secawe yabo kubundlobongela
obuphathelele kwezesondo kunye nakwabo bangamaxhoba kusapho lwasecaweni. Yeyiphi imeko
egqibeleleyo ecaweni? Zeziphi iinguqulelo ekufuneka zenziwe ukudala le ibe yindawo eyamkelayo,
efudumeleyo, enenkxaso nequkayo?
III. UMZIMBA KAKRISTU UHLELWE BUBUNDLOBONGELA OBUPHATHELELE KWEZESONDO
23
Izimvo zempendulo ebonakalayo
Nceda iqela ukuba libe nomfanekiso ngqondweni wokuba bona okanye umntu osondeleyo kubo (unkosikazi,
intombi, udade, umnakwe njal.njl.) wehlelwa bubundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Thathela ingqalelo izidingo ezahlukeneyo zabo bahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo
okanye abo bazama ukuxhasa umntu ohlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Isifundo sebhayibhile: Eyoku-1 kwabaseKorinte 12:12–275
Umzimba kaKristu wehlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo. Umzimba kaKristu ulambile.
Umzimba kaKristu awunakhaya lifanelekileyo. Kungenxa yokuba, xa inxalenye yomzimba isiva ubunzima,
wonke umzimba uva ubunzima. Akutho ‘thina’ kunye ‘nabo’. Sonke siyachaphazeleka. Ubomi bethu
buqhagamshelene kwaye buthungelene kwaye ke ngoko kufuneka sakhele kule ngqiqo yokuqhagamshelana.
Esi sicatshulwa silandela inkcazelo entle emangalisayo yezipho zomoya uThixo azinike icawe yakhe. Ezi zipho
zinikezwa abantu ngokuzimeleyo kodwa zisetyenziselwa ukuba zincede icawe yonke.
Ingxoxo
Ngamaxesha ebhayibhile…
1. Chaza ngawakho amazwi ukuba ucinga ukuba itekisi imalunga nantoni na?
2. Zeziphi ezona ndawo zibalulekileyo emzimbeni womntu? Kwenzeka ntoni emzimbeni wonke xa
indawo ethile emzimbeni yonakele okanye ibuhlungu?
3. Le cawe iwenza njani umzimba omnye kwiindawo zawo ezininzi? Ingaba ivesi ye-12 neye-14
zibhekiselela kwicawe enye okanye kusapho lwecawe luphelele – okanye zombini?
Kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo…
1. Kutheni ngamanye amaxesha iicawe zethu zingasebenzisani kunye njengomzimba omnye?
2. Amazwi kaPawulos kwivesi ye-13 acela umngeni kucalucalulo lwamakhoboka ngeentsuku zakhe.
Angawucela njani umngeni kuthi malunga nendlela esicalucalula ngayo phakathi kwamaqela abantu
abohlukeneyo?
3. Singazibandakanya njani ngokungaphaya namaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
kwicawe yengingqi yethu nasekuhlaleni (ivesi yama-26)?
4. Fundani ivesi ye-13 ngokuvakalayo kunye, nitshintshe amagama ‘amaYuda’ abe ‘ngamaxhoba
obundlobongela obuphathelele kwezesondo’ baze ‘abangengomaYuda’ babe ‘ngabantu
abangazange bahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo’. Kuthetha ukuthini
ukwabelana ngoMoya omnye?
5. Lo mfanekiso wecawe njengomzimba omnye uwucela njani umngeni kuthi malunga nobudlelane
bethu nabo bangamaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo?
6. Singathanda ukuba icawe noluntu basabele njani kuthi okanye kwabo basondeleyo kuthi?
7. UYesu angabamkela njani abo bangamaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo?
Amanqaku okufunda angundoqo
Njengabantu bakaThixo, sonke singumzimba omnye – sabelana ngezipho esizinikwe nguThixo – hayi
ngokuzuza okukokwethu kodwa ngokuzuza komzimba wecawe yakhe ngokupheleleyo.
5Jonga amaphepha 66-67 ukubona itekisi epheleleyo.
24
UThixo ubona kuphela abantwana abanexabiso xa esijongile – hayi abahluphekayo okanye
abazizityebi, hayi amakhoboka okanye abakhululekileyo, hayi amaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo okanye abo bangakhange babe ngamaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo. Kufuneka abantu sibajonge ngamehlo akhe futhi kwaye sithandane
ngokulinganayo.
Amanqaku omthandazo
Thandazela ukuba icawe yethu ibe yindawo yolwamkelo nethemba kubo bonke abo bangena kuyo.
Thandazela abantu abacinga ukuba iicawe zethu aziziqondi izidingo zabo futhi bazi ukuba uThixo
uyaziqonda izidingo zabo kwaye uyakhathala.
Thandazela ukutshintsha kwesimo-ngqondo kwiinkokeli zecawe namalungu kubundlobongela
obuphathelele kwezesondo
Thandazela ukuba iicawe jikelele ehlabathini zilangazelele ukuqonda izidingo zabo banxungupheleyo
zize zibe ziindawo zokuqonda ngokwabelana, apho izidingo zabo bonke abantu kuhlangatyezwana
nazo.
Ezinye izicatshulwa emazifundwe
KumaGalati 3:26–28. Sonke sikuKristu
ULuka 10:27. Mthande ummelwane wakhe njengoko uzithanda ngako
25
Amanqaku ombhexeshi: Siza kutshintshwa njani sesi sifundo?
Siza KUPHONONONGA…
ukubaluleka kokuvuyisana nomahluko ngendlela ekhuthaza ulingano
iindlela zokujongana nokulingana ngokwesini nokungabikho kobulungisa ecaweni nakuluntu
indlela yokuqonda nokomeleza ubunkokeli bomnye nomnye kuhlangabezwano nobundlobongela
obuphathelele kwezesondo
Siza KUBA…
nako ukusebenza ngokubambeneyo ukunqanda nokusabela kubundlobongela obuphathelele
kwezesondo
nako ukuqonda imfuno kaThixo yokuvuselelwa kobudlelane
Siza KUTHATHA AMANYATHELO…
ukuqonda nokujongana nenyaniso yokuba amava nezakhono zamaxhoba ngokuqhelekileyo azisiwa
so kwinkqubo yokucwangcisa ukunqanda ubundlobongela obuphathelele kwezesondo neenkqubo
zonakekelo
ukubanga ngokutsha iindima zamakhosikazi kubunkokeli
ukucela umngeni kubudlelane obunamagunya anciphisa abantu ukuba babe zizinto zokuzanelisa
Ulwazi lwemvelaphi
Kwiinkulungwane ezidlulileyo, amakhosikazi namantombazana bacalucalulwe kwihlabathi liphela, ngeendlela
ezahlukeneyo. Kwiinkcubeko ezininzi, le nkqubo ibonakaliswa kwiinkqubo zemikhwa esesikweni apho
oonyana bexatyiswe ngaphezulu kuneentombi. Siyayamkela into yokuba amadoda namakhosikazi aphathwe
ngokwahlukeneyo ngokuphathelele kwisini sabo. Siyayithethelela inyaniso yokuba amadoda abambe
izikhundla namagunya kunamakhosikazi.
Nangona kunjalo, ukusetyenziswa ngokungekuko
kwala magunya akuyiyo injongo kaThixo.
Uluntu oluninzi namhlanje luphawulwa
yimisantsa ephakathi kwabantu, iingakumbi
phakathi kwamadoda namakhosikazi. Le
misantsa ikhokelele kubudlelane obusilelayo
phakathi kwamadoda namakhosikazi. Iziphelo
zoku ziquka uxhomekeko, ingcinezelo,
ubundlobongela nesiqhelo sokuphatha abantu,
ingakumbi amakhosikazi nabantwana,
njengezinto ezibangwayo.
Iingcebiso zombhexeshi
Ukungalingani phakathi kwamadoda namakhosikazi kwandisa ukuba sesichengeni kwabantu kwaye
kungunobangela ongundoqo wobundlobongela obuphathelele kwezesondo. Ngubani ofuna ukuthatha
inyathelo lokuqala lokushukuxa iingcinga ezisoloko zisetyenziswa njalo ezinxulumene nesini – amadoda
namakhosikazi, okanye bobabini? Chaza isizathu sokuba impendulo yethu kulo mbuzo inokubonakalisa
‘Emva kokuya kucweyo loqeqesho ngezomtshato, izinto
ezininzi zitshintshile kusapho lwam. Ndihlala kunye
nenkosikazi yam, kwaye kulula ukuxoxa ngezinto. Oku
kutshintsha esikwenzayo. Kudala uvumelwano nomoya
omhle. Izinto ezininzi zitshintshile kubudlelane bethu
bokuthandana. Ngaphambili, kwakungekho ngxoxo
malunga nezidingo zezesondo: yayiyindoda eyayisenza
izigqibo. Ngoku, izidingo ziveliswa ngaphandle
kweentloni nanjengoko zibhekisa kuthi sobabini.’
Mfundisi UDaniel, Burkina Faso.
IV. ISINI NOKUVUSELELWA KOBUDLELANE
26
iingcinga ezisoloko zisetyenziswa njalo esizikhuthaza ngokwethu. Igama ‘isini’ lithetha ukuba zozibini izini
kufuneka zibandakanyeke ngokulinganayo – hayi amakhosikazi nje kuphela!
Khuthaza ingxoxo ngendlela uYesu awabonakalisa ngayo imiba yesini. Wayebaphethe njani abalandeli bakhe,
amadoda namakhosikazi, ngokwemibono yezenkcubeko yezoo ntsuku zakhe? Yabelanani ngamabali
ayimpumelelo apho iingcinga ezisoloko zisetyenziswa njalo ngokuphathelele kwisini ziye zoyiswa.
Izimvo zempendulo ebonakalayo
Khuthaza abathabathi-nxaxheba ukuba babhale amanyathelo amathathu okanye amane
abanokuwathatha ngenjongo yokukhuthaza ukulingana ngokwesini kwicawe yabo nasekuhlaleni
Isifundo seBhayibhile: IGenesis 1:26–286
Esi sicatshulwa sivela kwiGenesis yoku-1 sibonisa ubambiswano olulinganayo lwendoda nenkosikazi, ngelixa
iGenesis yesi-2 isithi thaca umyalelo onikezwe nguThixo wokwandulela kwamadoda abasetyhini,
ngokunikezwa ngamnye kubo iindima ezahlukeneyo. UPawulos uvelisa oku kuhlelo lwesibini kweyoku-1
kwabaseKorinte 11:7–9. Oku kungabonakala kuphikisana, nangona kunjalo iindima kwiGenesis yesi-2 ziyilelwe
ukubonisa ubambiswano lokuvana, phakathi kwendoda nenkosikazi.
Ngokufunda ibhayibhile, siqaphela ukuba amadoda namakhosikazi aqhagamshelana ngokuntsonkothileyo.
Singabonakalisa indlela esinxulumana ngayo omnye komnye ngendlela elungileyo, ukuxhomekeka kumacala
omabini nenkxaso emacala.
Ukufunda ngokungaphaya
Yongeza: Gal 3:28
Ingxoxo
Ngamaxesha ebhayibhile…
1. Ngokufunda ibali lokudalwa kwendoda nenkosikazi, zeziphi iindima ezizezinye zamadoda
namakhosikazi?
2. Zingaqondwa njani ezi ndima ziphathelele kwisini kuluntu lwanamhlanje?
3. UThixo ubagunyazisa ngokuba benze ntoni abantu (iivesi yama-26 neyama-28)?
4. Esi sicatshulwa sikwiGenesis yoku-1 siveza ntoni malunga nokubaluleka kwamadoda namakhosikazi
ngokusebenzisana ngobudlelane obulinganayo?
5. Oku kusixelela ntoni malunga nobudlelane phakathi kwamadoda namakhosikazi?
Kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo…
1. Isicatshulwa seGenesis kwesi sifundo sinceda njani ekuzeni nezisombululo sokusabela
kubundlobongela obuphathelele kwezesondo kwintlalo yethu?
2. Uwabona njani amaqela ecawe ngokwayamene nobulungisa obuphathelele kwisini?
3. Xela izinto zibe ntlanu oza kuzenza ukuvuselela ubudlelane kusapho lwakho necawe.
4. Singazikhuthaza njani iicawe zethu ukuba zicele umngeni kwiingcinga ezisoloko zisetyenziswa njalo
eziphathelele kwisini?
6Jonga iphepha 67 ukubona itekisi epheleleyo.
27
5. Zeziphi iindlela ekunokutshintshwa ngazo amaqela nobudlelane obuphathelele kumagunya kwiicawe
ngenjongo yokubhexesha ukulingana kwamakhosikazi namadoda? Hlela amanyathelo athile
anokuthathwa kwisikolo seCawe, iqela lolutsha, iqela loomama, iqela lamadoda, ubunkokeli becawe
njl.njl.
Amanqaku angundoqo okufunda
UThixo wadala abantu ngokomfanekiso wakhe nangokufana naye (iGenesis 1:27). UThixo udlulela
ngaphaya kwesini.
Umfanekiso kaThixo ungabonakaliswa kubudlelane babantu obuqukayo, ukubonakalisa uThixo
kubudlelane, kubambiswano nakubudlelane. (IGenesis yoku-1:26–28).
KwiGenesis yoku-1:26–28, siyabona ukuba amandla okuthobela nokulawula ayasetyenziswa
ukuququzelela umhlaba kwaye ke kufuneka sisebenze ngonakekelo nangobulungisa kunokuba
sizame ukulawula abanye abantu.
Isidima somntu ngamnye siqulethe ukukhangeleka njengoThixo, ukunakekela nokukhulisa indalo,
nokuthabatha inxaxheba kwinkqubo eqhubekayo yendalo. Inkosikazi nendoda bohlukene kodwa
bobabini badalwe ngokomfanekiso kaThixo kwaye bayalingana.
Amanqaku omthandazo
Thandazela ubuganga bokuba amadoda namakhosikazi bacele umngeni kwiingcinga ezisoloko
zisetyenziswa njalo ezingancediyo malunga neendima zabasebuhlanti nabasetyhini nokukhuthaza
ukubonakalisa kwebhayibhile ingongoma yesini.
Thandazela ukuba iziphiwo zamakhosikazi ziza kuvezwa ukunceda iicawe zethu kwaye ziza kubonisa
ubulumko nobunkokeli ekusabeleni kwimiba eyayamene nobundlobongela obuphathelele
kwezesondo.
Izicatshulwa ezingaphaya emazifundwe
ULuka 10:38–42. UYesu ukhuthaza uMartha ukuba ahlale ezinyaweni zakhe afunde, ngendlela
efanayo nawayesenza ngayo amadoda
UYohane 4:4–26. UYesu uthetha nomSamariyakazi
UMarko 5:25–34. Inkosikazi ephiliswe ekopheleni ngaphakathi
UYohane 8:2–11. Inkosikazi eyabanjwa ikrexeza
Gal 3:28. Siyalingana sonke kuKristu.
28
Amanqaku ombhexeshi: Siza kutshintshwa njani sesi sifundo?
Siza KUPHONONONGA…
ukuba siyalingana phambi kwamehlo kaThixo, akukhathaliseki nokuba senze ntoni na okanye
singoobani na
ukuba akukho ufanele ukuba aphathwe ngqwabalala kwaye akukho sizathu sobundlobongela
obuphathelele kwezesondo
ukuba uYesu akananqala kodwa ufuna ubulungisa apho kukho ubundlobongela obuphathelele
kwezesondo
ukuba uYesu unovelwano kwaye ufuna ukuvuselela abantu
Siza KUBA…
novakalelo olungaphaya kwaye sibe novelwano kukuba sesichengeni kwabanye abantu
nokwamkela kwaye sibavumele abantu abahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo,
ngaphandle kokubagweba
nokubaqonda ngokungaphaya kwaye sivumele wonke umntu amanyelwe kwaye aqondwe
ngaphandle kokubekwa ibala
nokungagwebi – ngokuqonda okwethu ukusilela ekuqondeni okanye udano – kwaye siza kunikeza
iindawo ezikhuselekileyo ukuba kwenzeke inguqu
Siza KUTHATHA AMANYATHELO….
njengoYesu kwabo bathe kwingingqi yethu nasecaweni bahlelwa bubundlobongela obuphathelele
kwezesondo
njengabathunywa bethemba nothando ukudala umoya ecaweni yethu apho kuza kunikezwa
unakekelo oluqhubekayo nenkxaso
njengamagosa enguqu ekudaleni amaphulo anengqiqo ajonge ekuthetheni phandle ngokuchasene
nobundlobongela obuphathelele kwezesondo kwaye nokulangazelela ukubunqanda
ngendlela exhasayo kwaye sihambisane nabo bachatshazelwe bubundlobongela obuphathelele
kwezesondo ngelixa belangazelela ukufumana ukuphila nethemba emva komenzakalo
Ulwazi lwemvelaphi
Ukubekwa ibala, ucalucalulo nokuthula zonke zingenza ukuba intlungu ebangelwe bubundlobongela
obuphathelele kwezesondo ibalasele. Oku akusoloko kuhlangatyezwana okanye kujongwene nako
esidlangalaleni. Ukuthetha ngokuphandle ngemiba ebuthathaka ngokuqhelekileyo kunzima ezicaweni
nakwiingingqi zasekuhlaleni, ingakumbi ukuba abantu abanalwazi luchanekileyo ngomba lowo kwaye
malunga nokutshiwo yiBhayibhile. Icawe ingadlala indima ebalulekileyo ekunciphiseni ukubekwa ibala
nocalucalulo nokuthetha ngokuphandle malunga nomba wobundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Ukubekwa ibala yimvakalelo yokungamkelwa ngabantu, okugqibelela ekubeni ube lilolo, ungafunwa
kwaye ube ziintloni. Kuza nokungamkelwa, ukulahlwa nokungafunwa kwamaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo.
V. UKUPHELISA UKUBEKWA IBALA NOCALUCALULO
29
Ukuzibeka ibala kuthetha ukuba amanye amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
ngokuqhelekileyo ayoyika ukuxela okwenzekileyo ngenxa yokoyika ukugxekwa. Ngamanye
amaxesha, amaxhoba angaziva engenaxabiso okanye eneentloni.
Ucalucalulo luthetha ukuphatha umntu ngokwahlukileyo ngenxa yento ayiyo nangokumehleleyo.
Amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo angade acalucalulwe (okanye enziwe azive
engamkelekanga) kwiintsapho neecawe zawo.
Ukungamkeli kuthetha ukwala ukuvuma ukuba into iyinyani. Amaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo angangavumi ukwamkela ukuba ayaxhatshazwa, ngenxa yokuba oyika
iziphumo.
Ukuthula kuthetha ukwala ukuthetha malunga nento eyinyani ngenxa yokoyika, ukungabi nalwazi
okanye ukungafumani nkxaso.
Iingcebiso zombhexeshi
Gxila kwiindlela ezibonakalayo apho abantu abahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo bathe
bahlelwa nakukubekwa ibala nocalucalulo ezicaweni nasekuhlaleni. Phonononga impembelelo ezibe nayo
kwiqela, kwabanye nakwiintsapho zabo. Ukuba amaxhoba athethe ngokuphandle malunga namava awo,
wacele ukuba abelane ngamava awo okubekwa ibala nocalucalulo nawe, ukwandisa ukuqonda kwakho.
Siyabuqonda ubungqina bokuba abanye abantu abamkeli ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo
bungenzeka ezicaweni nakwiintsapho zethu? Singahlangabezana njani noko kungamkeli kwaye sikhuthaze
ukuba phandle?
Izimvo zempendulo ebonakalayo
Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo bufuna amalinge abonakalayo kwinqanaba lasecaweni
nelasekuhlaleni. Oku kungangendlela yokumisela amaqela enkxaso asekuhlaleni ukulungiselela amaxhoba.
Amaqela enkxaso angadala iindawo ezizizo ‘ezikhuselekileyo’, ezivumela abantu ukuba babelane ngamava
abo nabantu abathe bahlelwa bubundlobongela kananjalo. Amalungu amaqela oontanga anganikezana
ukuphila, ukumanyana nenkxaso yengqondo yokuphila nabantu, eyemvakalelo neyomoya wobunye.
Isifundo seBhayibhile: UYohane 8:1–117
Ibali leBhayibhile lisixelela ngenkosikazi eyabanjwa ikrexeza. Ootitshala bomthetho nabaFarasi bamisela
ukuvavanya uYesu ngokuphathelele kuMthetho kaMosisi ngokwayamene nalo mkhwa. Lo mama ulilolo
kwaye yonke ingingqi ayimfuni. Usesichengeni kwaye utyholwa ngetyala eliphathelele kwezesondo, kwaye
umthetho ucebisa ukuba makabulawe ngokungenalusini. Bayamgweba. Kodwa uYesu umphatha ngesidima,
uvelwano nothando. Ngokwenza njalo, uyamvuselela, umpholisa kwintlungu yakhe, aze amcele ukuba
abuyele kwingingqi yakhe njengomntu otshintshileyo, ofanelwe luxolo lukaThixo nokuphiliswa. Ingaba uYesu
uhlangabezana noMthetho kaMosisi?
Ingxoxo
Ngamaxesha ebhayibhile…
1. Ngoobani abalinganiswa abaziintloko, kwaye badlala eziphi iindima ebalini?
2. Ucinga ukuba ibali ngokwenene lingantoni?
7Jonga amaphepha 67-68 ukubona itekisi epheleleyo.
30
3. Ivesi yesi-4 yesi sicatshulwa ichaza ukuba inkosikazi ‘yabanjwa phakathi kwisenzo sokukrexeza’.
Kutheni, ke ngoko, yaba yinkosikazi kuphela, kwaye yangabiyiyo indoda eyayinayo, ngubani
owatyholwa ngokukrexeza waza waziswa phambi koYesu nesihlwele?
Kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo…
1. UYesu wayethetha ukuthini xa wayesithi, “Lowo ungenaso isono phakathi kwenu makabe
ngowokuqala ukumgibisela ngelitye”?
2. Kwakutheni abaFarasi nootitshala bomthetho baze bemke?
3. Zeziphi iindlela itekisi ehlanganisa ngazo inkcubeko nengcinezelo yamakhosikazi?
4. Ingaba uYesu usifundisa ntoni apha malunga nendlela emasisabele ngayo kumaxhoba
obundlobongela obuphathelele kwezesondo kwimeko yethu?
5. Singayisebenzisa njani le tekisi kweyethu imeko?
Amanqaku okufunda angundoqo
Kubalulekile ukuba singabagwebi abanye okanye singababeki ibala ngokwayamene nokuziphatha
kwabo.
Sukucingela ukuba uliqonda lonke ibali ungakhange umamele kuqala abo bahlelwe bubundlobongela
obuphathelele kwezesondo. Amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo akufuneki
agxekwe ngobundlobongela.
Langazelela ukubandakanya amadoda namakhwenkwe ukuba bathethe ngokuphandle
ngokuchasene nobundlobongela. Asingawo onke amadoda angabenzi bobubi obundlobongela
obuphathelele kwezesondo.
UYesu ungumzekelo ngokuba nemfesane nokulangazelela ukudandalazisa ubundlobongela
obuphathelele kwezesondo nokubonakalisa uvelwano kwabo bachaphazelekayo bubo.
Amanqaku omthandazo
Cela uThixo akuncede ubonise uthando novelwano kubo bonke abo bachatshazelwa
bubundlobongela obuphathelele kwezesondo. Thandazela ukuba azise ukuphila novuselelo kwabo
babandezelekayo.
Thandazela ukuba ube nothando olungagungqiyo kwabo bantu bathwele intlungu yobundlobongela
obuphathelele kwezesondo. Thandazela ukuba wena necawe yakho nibe zizandla neenyawo
zikaKristu ngokunikeza unakekelo nenkxaso kulo ntlungu yabantu.
Thandazela amaqela enkxaso oontanga anokubandakanyeka ngokupheleleyo kwaye axhase ezo
cawe noluntu olwehlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Ezinye izicatshulwa emazifundwe
AbaGwebi 19:1–30. UmLevi nomasihlalisane wakhe
UMarko 5:24–34. Inkosikazi eyayisopha
Eyesi-2 kaSamuweli 11:1–26. UDavide noBhatshebha
31
Amanqaku ombhexeshi: Siza kutshintshwa njani sesi sifundo?
Siza KUPHONONONGA…
indlela ubundlobongela obuphathelele kwezesondo obuxhaphake ngayo kunokuba sicingela kwaye
nokuba oomama namadoda behlelwa bubundlobongela obuphathelele kwezesondo
ukuba ingaba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo bungenzeka na phakathi kweentsapho.
Ukuba ingaba abenzi bobubi bangaba bayaziwa ngamaxhoba okanye bangabantu abangaziwayo na
ukuba ingaba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo kukunyhashwa kwesidima somntu kwaye
kufuneka kuhlangatyezwane nabo ngazo zonke iindlela
Siza KUBA…
nokuqonda ngokungaphaya ngendlela abantu abatsha abasesichengeni ngayo kubundlobongela
obuphathelele kwezesondo
nokukhuthazwa ukuxhasa egameni lamaxhoba obundlobongela
Siza KUTHATHA AMANYATHELO…
ngokufundisa abantu abatsha ngendlela yokuzikhusela
ukuqinisekisa ukuba ubundlobongela, ingakumbi ubundlobongela obuphathelele kwezesondo,
abufihlwa phakathi kweentsapho
ukunikeza inkxaso amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
Ulwazi lwemvelaphi
Abantu ngokuzimeleyo bangasentlungwini yeentlobo ezahlukeneyo zobundlobongela/zokuxhatshazwa –
ezasemzimbeni, ezemvakalelo okanye ezesondo. Esi sifundo seBhayibhile sijonge
kukuxhatshazwa/kubundlobongela obuphathelele kwezesondo ngaphakathi kosapho. Abantu abaninzi
bacinga ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo benzeka ngaphandle kosapho kodwa oku
akusoloko kunjalo. Isenzo sodlwengulo, esikhathaza ngokubalaseleyo ngokwaso, sinokubangela
ngokungaphaya usuleleko yi-HIV ngenxa yobundlobongela nokonakalisa isikhumba esibuthathaka samalungu
esini.
Iingcebiso zombhexeshi
Yandisa ingxoxo ngokuqala uthathele ingqalelo uxinzelelo lwezentlalo nezoqoqosho ezinyanzela
abantu ngokuzimeleyo, ingakumbi abantu abatsha, bavumele ukwabelana ngesondo kungekho
ngokwentando yabo.
Yahlula abantu ngokwamaqela ngokuphathelele kwisini sabo ukulungiselela ingxoxo.
Abanye abathabathi-nxaxheba basenokuba bahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo
ngokwabo. Vumela ithuba lokuba abantu babelane ngezi zehlo ukuba baziva bekwazi ukwenza njalo,
kodwa ungabuzi nabani na ngemeko-bume yakhe.
Nceda abantu ngokuphakamisa ukuba babalise amabali abo ngokubhekiselela komnye umntu
(umzekelo: Bakhuthaze ukuba bathi ‘umhlobo wam wahlaselwa’ kunokuthi ‘ndahlaselwa’). Oku
kubavumela ukuba bathethe ngokuyimfihlo ngeziqu zabo. Phatha umcimbi ngobuthathaka
obungaphaya.
VI. UKUKHUSELA ABONA BASESICHENGENI
32
Ukuba kuyenzeka, fumana umntu onamava okululekwa kwengqondo ukuba anikeze inkxaso ukuba
nabani na ufuna ukuthetha emva koko.
Izimvo zempendulo ebonakalayo
Xoxa ngeenkonzo/izibonelelo ezikhoyo ekuhlaleni ukulungiselela amaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo.
Singawucela umngeni emapoliseni engingqi ukuba enze ngokungaphaya?
Ingaba iicawe zinganikeza ngokungaphaya inkxaso kwaye zinikeze iinkonzo zoluleko-ngqondo?
Ngawaphi amathuba oqeqesho afumanekayo ukuphuhlisa izakhono zoluleko-ngqondo?
Singabafundisa njani abantu abatsha ukuba balumkele iimeko ezibabeka emngciphekweni?
Xoxa malunga nokuba naluphi na uhlobo lothungelwano lokhuseleko lungamiselwa na ukunceda
ukukhusela abantwana abasesichengeni kwiingingqi zethu.
Isifundo seBhayibhile: AbaGwebi 19:16–298
Ukusetyenziselwa ezesondo nobundlobongela kwiingingqi zethu kusoloko kungasiwa so. Ngokuqheleke
ngokungaphaya, akukho mntu ulangazelela ukuthetha ngomba. Kukho imizekelo emininzi eBhayibhileni apho
abantu (ngokuqhelekileyo amakhosikazi) bengaphathwa ngobulungisa. Nangona kunjalo, uYesu usifundisa
ukuba bonke abantu, amadoda namakhosikazi, kufuneka baxatyiswe njengabadalwe ngokomfanekiso kaThixo
kwaye baphathwe ngobulungisa. Siyicawe, kufuneka siphonononge ngokutsha indlela uYesu anokufuna
ukuba siphathe ngayo amakhosikazi. Icawe kufuneka ihlangabezane nokungalingani ngokwesini okukhoyo
kwaye ikhuthaze amadoda ukuba aphuhlise ubudoda obububo obubonisa amandla ngokukhusela
abasesichengeni, ebonakalisa ubunkokeli bokuba ngabakhonzi nentlonipho kumakhosikazi.
Ingxoxo
Ngamaxesha ebhayibhile…
1. Ayefuna ntoni amadoda awagxiphuleka emnyango wexhego? IBhayibhile ithini xa iwabiza la
madoda?
2. Ucinga ukuba kwakutheni ixhego lize lilangazelele ukuvolontiya amakhosikazi asendlwini? Ingaba
oku kwakungekho ngokulinganayo ‘into elihlazo’?
3. Ucinga ukuba izimo-ngqondo zomLevi nexhego zinjani ngokuphathelele kumakhosikazi?
4. Isimo-ngqondo sikaYesu sithelekiswa njani nesamadoda akwesi sicatshulwa? Ungacinga
ngemizekelo? (uYohane 8:1–11, uYohane 4:7–9)
5. Ungalibalisa kwakhona eli bali ngokoluvo olwayamene nomasihlalisane? Thathela ingqalelo
ngendlela anokuba wavakalelwa kwaye waphendula ngayo.
Kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo…
1. Ingaba zikhona iindlela apho amakhosikazi kwingingqi yethu axatyiswe ngokunganeno kunamadoda?
Thathela ingqalelo izithethe zenkcubeko: umzekelo, ukutshata kamsinya okanye ukunikezwa
kweenkonzo zesondo ngamakhosikazi njengophawu lwesisa. Oku kuphikisana njani nonakekelo
lukaKristu nentlonipho kumakhosikazi?
8 Jonga amaphepha 68-69 ukubona itekisi epheleleyo.
33
2. Ingaba ezi zenzo, nokungalingani phakathi kwamadoda namakhosikazi, kwandisa ukuba sesichengeni
kwamakhosikazi kwi-HIV?
3. Icawe ingawakhusela njani amakhosikazi asekuhlaleni ekuxhatshazweni nasekuphathweni
ngokungenabulungisa?
4. Zinjani izimo-ngqondo zethu kwabo baxhatshaziweyo? Siyabanikeza inkxaso okanye sibabeka
amabala size sibanikele umva?
Amanqaku okufunda angundoqo
Icawe inoxanduva lokukhusela abasesichengeni, ukuthetha ngokuphandle ngokuchasene nokusilela
kobulungisa kwaye inikeze unakekelo nenkxaso kwabo baxhatshaziweyo (UMika 6:8).
Umntu odlwengulweyo okanye owehlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo angafuna
iindidi ezahlukeneyo zenkxaso nonakekelo, ukuquka novavanyo lwe-HIV, ukolulekwa kwengqondo,
inkxaso yomthandazo, ukwamkelwa, inkxaso yovakalelo, ukuqinisekiswa nexesha lokuthetha
ngokuyimfihlo nomntu oqondayo.
Amakhosikazi zizinto ezinexabiso kwaye afanelwe yintlonipho elinganayo nembeko
(kwabase-Efese 5:25).
Kufuneka sihlangabezane nokubekwa kwebala nocalucalulo kubantu
abaxhatshaziweyo, kwaye endaweni yoko sibaxhase ngokuhlangabezana
nezidingo zabo zeemvakalelo, zomzimba nezomoya.
Xoxa ngendlela esinokusebenza ngayo kunye njengoluntu ukunqanda
ukuxhatshazwa/ubundlobongela size sithathe abo banoxanduva
ukuba banike iimpendulo.
Amanqaku omthandazo
Thandazela ukuba uThixo atyhile iimeko zobundlobongela
ebantwini kwiingingqi zethu kwaye asincede ukuba
sithethe ngokuphandle ngokuchasene nobundlobongela
obuphathelele kwezesondo.
Thandazela ukuba icawe ithathe uxanduva
ukuhlangabezana neemeko zobundlobongela
obuphathelele kwezesondo kwaye ithande ixhase
amaxhoba.
Izicatshulwa ezingaphaya emazifundwe
Eyoku-1 kwabaseKorinte 6:19–20. Umzimba wethu
njengetempile yoMoya oyiNgcwele
UMateyu 1:18–25. Impatho nentlonipho kaYosefu kuMariya
UYohane 8:1–11. UYesu nenkosikazi eyabanjwa ikrexeza
IGenesis 19:1–11. ULothe unikezela ngeentombi zakhe ukuba zidlwengulwe ukukhusela iindwendwe
zakhe (yayingoobani iingelosi?)
34
Amanqaku ombhexeshi: Singatshintshwa njani sesi sifundo?
Siza WUKWAZI…
ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo buxhaphake kakhulu kunokuba siqonda kwaye
nokuba abantwana ngabona basesichengeni futhi abangamaxhoba alula kubenzi bobubi
ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo bungenzeka phakathi kweentsapho: abenzi
bobubi ingangabantu abaziwayo ngamaxhoba okanye ingangabantu abangaziwayo
ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo kukunyhashwa kwesidima somntu kwaye
kufuneka kuhlangatyezwane nabo ngandlela zonke
ukuba ukuxhatshazwa ngokwesondo kubulala abantwana ngaphakathi nangaphandle kwaye kukho
isidingo esimandla sokuphelisa ukwanda kolu hlobo lomenzakalo oluphathelele kwisondo
noluphathelele engqondweni olufakwa ebantwaneni bethu ngaphandle kwesizathu
Siza KUBA…
nokuqonda ngokungaphaya ngendlela abantwana nabantu abatsha abanokubasesichengeni ngayo
kubundlobongela obuphathelele kwezesondo
nokukhuthazwa ukuba sixhase egameni lamaxhoba obundlobongela
nokuqonda ngokungaphaya ngezidingo zabantwana abafuna ukuphila nenkxaso ukuqhubeka nobomi
babo emva kokwehlelwa ngumenzakalo obalaseleyo
nokunikeza inkxaso iintsapho ezinabantwana abaye bangamaxhoba obundlobongela obuphathelele
kwezesondo
Siza KUTHATHA AMANYATHELO…
ngokufundisa abantwana nabantu abatsha ngendlela abanokuzikhusela ngayo
ukuqinisekisa ukuba ubundlobongela, ingakumbi ubundlobongela obuphathelele kwezesondo,
abufihlwa phakathi kweentsapho
ukunikeza unakekelo nenkxaso kumaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
ukunikeza ukolulekwa kwengqondo kusapho nokolulekwa kwengqondo kwabantwana
okukhethekileyo ukuhlangabezana nobundlobongela obuphathelele kwezesondo nezinye iindidi
zokuxhatshazwa ezehlele abantwana besezandleni zabantu abadala
Ulwazi lwemvelaphi
Abantwana banokwehlelwa ziindidi ezahlukeneyo zobundlobongela/zokuxhatshazwa – obasemzimbeni,
obemvakalelo okanye obesondo. Oku kungayimfihlo kuba umenzi wobubi angaba ungumondli-lusapho
ekuphela kwakhe ekhaya ngako oko ke ukubhengeza oku kunganzima kakhulu okanye kungangenzeki konke
konke. Esi sifundo seBhayibhile sijonga indlela uYesu abaphatha ngayo abantwana ngokuchasene nokuthatha
icala kwenkcubeko neziqhelo. Uphinda athi ngabantwana abakufutshane nobukumkani bukaThixo kwaye ke
ngoko nabo mabathathelwe ingqalelo ebalaseleyo. Kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo,
ukuxhatshazwa ngokwesondo/ubundlobongela phakathi kosapho, umceli mngeni omkhulu uvela kwitekisi
ngendlela uYesu awabonakalisa ngayo ngendlela yokuphatha abantwana. Abantu abaninzi bacinga ukuba
obundlobongela obuphathelele kwezesondo obuninzi benzeka ngaphandle kosapho kodwa oku akusoloko
kunjalo. Isenzo sodlwengulo, olukhathaza ngokubalaseleyo ngokwaso, sinokubangela ngokungaphaya
VII. UYESU USIKELELA ABANTWANA ABANCINCI
35
usuleleko yi-HIV ngenxa yobundlobongela obuphathelele kwezesondo nokonakalisa isikhumba esibuthathaka
samalungu esini.
Iingcebiso zombhexeshi
Yandisa ingxoxo ngokuqala uthathele ingqalelo uxinzelelo lwezentlalo nezoqoqosho ezinyanzela
abantu ngokuzimeleyo, ingakumbi abantwana nabantu abatsha, bavumele ukwabelana ngesondo
kungekho ngokwentando yabo.
Yahlula abantu ngokwamaqela esini esifanayo ukulungiselela ingxoxo.
Abanye abathabathi-nxaxheba basenokuba bahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo
ngokwabo. Vumela ithuba lokuba abantu babelane ngezi zehlo ukuba baziva bekwazi ukwenza njalo,
kodwa ungabuzi nabani na ngemeko-bume yakhe.
Nceda abantu ngokuphakamisa ukuba babalise amabali abo ngokubhekiselela komnye umntu
(umzekelo:
Bakhuthaze ukuba bathi ‘umhlobo wam wahlaselwa’ kunokuthi ‘ndahlaselwa’). Oku kubavumela
ukuba bathethe ngokuyimfihlo ngeziqu zabo. Phatha umcimbi ngobuthathaka obungaphaya.
Ukuba kuyenzeka, fumana umntu onamava okululekwa kwengqondo ukuba anikeze inkxaso
ukuba nabani na ufuna ukuthetha emva koko. (Oku kubaluleke kakhulu)
Izimvo zempendulo ebonakalayo
Ingaba iicawe zinganikeza ngokungaphaya inkxaso kwaye zinikeze iinkonzo zoluleko-ngqondo
ebantwaneni?
Ngawaphi amathuba oqeqesho afumanekayo ukuphuhlisa izakhono zoluleko-ngqondo?
Singabafundisa njani abantwana nabantu abatsha ukuba balumkele iimeko ezibabeka
emngciphekweni?
Xoxa malunga nokuba naluphi na uhlobo lothungelwano lokhuseleko lungamiselwa na ukunceda
ukukhusela abantwana abasesichengeni kwiingingqi zethu.
Funda inkqubo yenyathelo nenyathelo yokuxela ityala nenkxaso ebonakalayo nokuvuleleka
kwiingxoxo zenkundla ngasese. Oku kuza kubalungiselela abantwana amabakulindele enkundleni
kuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo lityala lolwaphulo-mthetho kwaye kufuneka liye
kwinkqubo yezobulungisa.
Ukukhapha umntwana ukuya kwingxoxo yetyala enkundleni kude kube isigwebo sikhutshiwe
yinkundla.
Qalisa amaqela enkxaso okanye iiklabhu zabantwana ukuhlangabezana nenkxaso ngokwayamene
nengqondo nentlalo yabantwana namaPhulo eNkxaso ukudala ukuqondwa kokuxhatshazwa
kwabantwana ekhaya nasekuhlaleni.
Isifundo seBhayibhile: UMarko 10:13-169
Ibali leBhayibhile lisixelela ngoYesu ethathela ingqalelo eyodwa izidingo zabantwana kwaye ebasikelela kobo
bomi bakhe buxakekileyo njengomshumayeli nomphilisi. IBhayibhile isixelela ukuba wayesoloko engqongwe
ngabantu besithi thaca iingxaki ezahlukahlukeneyo kodwa kuye oku akusosizathu sokuba anganikezi xesha
kubantwana abancinci. Esi senzo siyabamangalisa abafundi bakhe ababezama ukumkhusela ngokugxotha
9Jonga iphepha 69 ukubona itekisi epheleleyo.
36
abantwana. Impendulo kaYesu ngumceli-mngeni ekuthatheni icala kwenkcubeko okungathatheli ngqalelo
izidingo zabantwana abasoloko besesichengeni ngokubalaseleyo kakhulu. Ucela umngeni ngendlela abantu
abadala ababephatha ngayo abantwana: ubaphatha ngesidima, ngovelwano nangothando. Ngokwenza njalo,
uvuselela kwaye uphilisa ukwenzakala kwabo, ngale ndlela ubonakalisa uvelwano, uthando nobubele
ebantwaneni.
Ingxoxo
Ngamaxesha ebhayibhile…
1. Ngoobani abalinganiswa abaziintloko, kwaye zeziphi iindima abazidlalayo, ezibonakalayo
nezingabonakaliyo, kweli bali?
2. Ucinga ukuba ibali ngokwenene lingantoni?
3. Ivesi ye-14 yesi sicatshulwa ichaza ukuba uYesu wacaphuka waza wathi ‘bayekeni abantwana beze
kum! San’ukubanqanda. Abantu abanje ngaba bantwana bancinci ngabasebukumkanini bukaThixo…
Ndiyanithembisa ukuba aninakungena ebukumkanini bukaThixo, ngaphandle kokuba nibamkela
ngendlela umntwana enza ngayo’ Waya ke wabuyela ebantwaneni waza wabasikelela. Uthini uYesu
malunga nokubaluleka kwabantwana? Yeyiphi indlela oku ekunomceli mngeni ngayo ngendlela
esinxulumana nesiphatha ngayo abantwana kwimeko yethu?
Kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo…
1. Kwakutheni aze uYesu aphendule ngendlela awaphendula ngayo?
2. Kwakutheni aze uYesu acele umngeni kubafundi bakhe ngale ndlela?
3. UYesu usifundisa ntoni apha malunga nendlela emasisabele ngayo ebantwaneni abanokuba
behlelwe ziindidi ezahlukeneyo zokuxhatshazwa kwabantwana ukuquka nobundlobongela
obuphathelele kwezesondo kwimeko yethu?
Amanqaku okufunda angundoqo
Kubalulekile ukwamkela abantwana ngaphandle kokubachasa ngenxa yokuba bakufutshane
kubukuMkani bukaThixo.
Sukucingela ukuba uyaliqonda ibali ungakhange umamele kuqala abantwana ababonakalisa iindlela
ezahlukeneyo zokuxhatshazwa uze uthathele ingqalelo ngakumbi kwabo bahlelwe bubundlobongela
obuphathelele kwezesondo. Abantwana abangamaXhoba obundlobongela obuphathelele
kwezesondo mabangagxekwa ngobundlobongela obenziweyo kubo.
Iireferali zibalulekile apha kuncedo olusesikweni ngenxa yokuba lo mmandla wenkxaso yinkalo
eyodwa kakhulu ekufuneka kujongwane nayo ngobuchule ebufaneleyo ukuquka nenkqubo
yezomthetho, ngenxa yokuba eli lityala lolwaphulo-mthetho.
Langazelela ukubandakanya amadoda namakhwenkwe ukuba athethe ngokuphandle ngokuchasene
nobundlobongela. Asingawo onke amadoda angabenzi bobubi obundlobongela obuphathelele
kwezesondo. UYesu ngumzekelo wethu ngokuba novelwano nokulangazelela ukuvelisa phandle
ubundlobongela obuphathelele kwezesondo nokubonisa uvelwano kwabo bachatshazelwe bubo.
37
Amanqaku omthandazo
Cela uThixo ukuba akuncede ubonise uthando novelwano kubo bonke abo bachatshazelwe
bubundlobongela obuphathelele kwezesondo. Thandazela ukuba azise ukuphila novuselelo kubo
bonke abo babandezelekayo.
Thandazela ukuba ube nothando olungagungqiyo kwabo bantu bathwele intlungu yobundlobongela
obuphathelele kwezesondo. Thandazela ukuba wena necawe yakho nibe zizandla neenyawo
zikaKristu ekunikezeni unakekelo nenkxaso kuloo ntlungu yabantu.
Thandazela amaqela enkxaso oontanga anokuthi abonisane ngokugqibeleleyo nabo kwaye axhase
abo basezicaweni kunye noluntu oluthe lwadibana nobundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Ezinye izicatshulwa emazifundwe
ULuka 7: 11-17. UYesu uphilisa unyana woMhlolokazi
UMarko 5:21–24. UYesu uphilisa intombi kaYayiro
38
Amanqaku ombhexeshi: Siza kutshintshwa njani sesi sifundo?
Siza KUPHONONONGA…
kwaye siqonde izizathu zikaThixo zomtshato neentsapho
kwaye siqonde ukuba ukwakha iintsapho ezomeleleyo, ezisekelwe kubuthixo kunceda ukwakha
uluntu nezizwe ezomeleleyo
ukuba ukugxininisa ukuthembeka, ukunyaniseka, intlonipho emacala nesidima kumaqabane omabini
kuqinisekisa ukuba iintsapho zizinze kwaye kunikeza umoya omhle ekukhuliseni abantwana
Siza KUBA…
nokukhuthazwa ekuqondeni kwethu ixabiso nobunzulu bobudlelane bomtshato
nokukhumbula ukuba uThixo uyaphila kwaye uhleli kwiintsapho, nokuba ngaba zikweyiphi na imeko
Siza KUTHATHA AMANYATHELO…
ukulinganisa uthando lukaThixo eluntwini ukubumba ubudlelane obulungileyo, ukungciba
ubudlelane obuchithakeleyo nokucebisa abantwana nolutsha
Ulwazi lwemvelaphi
Umtshato ngumbono kaThixo, asingowoluntu. Inkcazelo yeGenesis yokuqala komtshato (IGenesis 2:24–25)
igqibela ngenkcazelo ecacisa iinkalo ezine ekufuneka zibe yinxalenye yomtshato ngamnye:
UKULUNYULWA: ‘Indoda iza kushiya utata nomama wayo’– ubambiswano olutsha lwenzeka ngenxa
yomtshato
UKUNCAMATHELANA: ‘Athi nca emfazini wakhe’ – uluvo apha kukudibanisa okanye
uncamathelwano lwanaphakade
UMANYANO: ‘Kwaye baza kuba nyamanye’ – bobabini babe ngumntu omnye
UKUTHANDANA: ‘Bobabini babehamba ze... kwaye bengenantloni’ –ukungabikho kokuziqonda
kwenza isibini sokuqala sonwabisana ngaphandle kweentloni okanye ukulahlwa
Iingcebiso zombhexeshi
Thatha ixesha uxoxe ngoko kwenza ukuba imitshato isebenze. Nazi izakhi ezicetyiswayo zemitshato
elungileyo, ukukhuthaza ingxoxo: kukuzinikela kwexesha elide, iimpawu ekwabelwana ngazo, ukuthembeka,
iindima ezicacileyo, uthando olungagungqiyo, ukuzithoba okumacala, ukwaneliseka ngokwesondo,
unxibelelwano oluphandle nentlonipho. Abazali kufuneka bafunde ukuzola xa bethetha ngobudlelane babo
nangesondo kwiminyaka yokuqala yomtshato wabo. Oku kuza kwenza ukuba kube lula ukuba phandle
nokuzola xa bethetha nabantwana babo ngesondo, malunga nendlela amantombazana akhulelwa ngayo
nemingcipheko ye-HIV.
Izimvo zempendulo ebonakalayo
Uqhawulo-mtshato, utywala neziyobisi zezinye iindlela abantu abazama ngazo ukuhlangabezana nobunzima
emtshatweni wabo. Nangona kunjalo, zonke ezi zingenza ukuba imeko embi ibalasele. Kukhona enye indlela –
indlela engcono. Kuthatha isithathu ukwenza ukuba umtshato ube yimpumelelo: umyeni, inkosikazi noThixo.
VIII. UMTSHATO OSEKELWE KUTHIXO NOSAPHO KWINTLALO YANAMHLANJE
39
Isifundo seBhayibhile: Abase-Efese 5:21–3310
Esi sifundo seBhayibhile sisinceda ukuba sifunde kuPawulos malunga nokubaluleka komtshato owomeleleyo
kwaye osekelwe kubuthixo nendlela oku okusisiseko ngayo kusapho oluhleli kakuhle. UPawulos usebenzisa
esi sicatshulwa ukukhumbuza abase-Efese malunga nokuba umtshato osekelwe kubuthixo uthetha ukuthini
na (ngexesha apho kwakukho ukuziphatha kakubi okumandla ngokuphathelele kwisondo). Uphinda axoxe
ngobudlelane phakathi kwabantwana nabazali, egxininisa ukubaluleka kosapho.
Ingxoxo
Ngamaxesha ebhayibhile…
1. Ngubani owaqalisa umtshato? Kwaye kwakutheni ukuze uqaliswe?
2. Yintoni oyiqondayo ngomtshato?
3. Yintoni amava akho ngosapho?
4. Kukuthini ukuba yindoda/inkosikazi enobuthixo?
5. Ucinga ukuba kwakutheni ukuze uPawulos athethe nabase-Efese malunga nokuba umtshato
olungileyo uyintoni na?
6. Kuthetha ukuthini ukuthobelana kubudlelane bomtshato?
7. Kutheni uPawulos ethelekisa umtshato olungileyo nobudlelane becawe noKristu?
8. UPawulos ugxigxininisa ntoni ngemigangatho ebalulekileyo yomtshato olungileyo?
9. Zithini izisekelo zosapho olungqingqwa?
Kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo…
1. Singabuqonda njani ubunzima kwimeko yokulingana ngokwesini?
2. Zeziphi ezinye iziqhelo zenkcubeko nezangoku eziphembelela umtshato nosapho?
3. Khankanya eminye imithetho-siseko enokunceda isibini ukuba sihlale sithembakele omnye komnye
kuzo zonke iimeko.
4. Ukulingana ngokwesini phakathi komyeni nenkosikazi kungakhuthazwa njani?
5. Zithini iziphumo zokuchithakala komtshato?
6. Ucinga ukuba abayeni namakhosikazi namhlanje kufuneka bayilandele le mithetho-siseko
yebhayibhile yomtshato ongqingqwa? Kwaye ke, ukuba kunjalo, kutheni?
7. Zeziphi iindlela esinokuchaza ngazo kwakhona iindima zesini ezazabelwe amakhosikazi namadoda
mandulo kuluntu lwanamhlanje?
8. Zeziphi iindlela ezi ziqhelo zenkcubeko nezangoku eziphembelela ngazo ngokungalunganga
nangokulungileyo kumtshato nakusapho?
9. Yeyiphi impembelelo yobundlobongela obuphathelele kwezesondo kwiintsapho?
10. Zeziphi iindlela amajelo eendaba aphembelela ngazo umtshato nemikhwa esesikweni yosapho
nezimo-ngqondo ?
11. Zeziphi iindlela ekunokukhuliswa nokukhuthazwa ngazo uxolelo noxolelwaniso emtshatweni
nakusapho kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo?
12. Icawe ingenza njani ukudala indawo ekhuselekileyo yamakhosikazi nabantwana ekhaya?
13. Yeyiphi indima yosapho kwintlalo? Icawe ingazinceda njani iintsapho ukuba zibe ngqingqwa kwaye
ziphile?
10
Jonga amaphepha 69-70 ukubona itekisi epheleleyo.
40
Amanqaku okufunda angundoqo
UPawulos ufundisa ukuba umyeni kufuneka ayithande inkosikazi yakhe njengoko uKristu wayithanda
icawe. Bobabini umyeni nonkosikazi kufuneka bathobelane.
Abazali bafuna isiseko sebhayibhile esilungileyo emtshatweni wabo ukwakha usapho lukaKristu
olungqingqwa noluphilileyo.
Injongo yomtshato bubuqabane nenkxaso emacala, nokukhulisa abantwana.
Umtshato ufuna intlonipho emacala, ukunyaniseka nokuthembeka. Isidima samaqabane omabini
kufuneka silondolozwe.
Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo bunganesiphumo esibi kusapho. Ngako oko ke
kubalulekile ukuba usapho lube ngqingqwa kwaye luphile ngeziseko zalo kuKristu, ngenjongo
yokuhlangabezana nemiceli-mngeni.
Uxolo noxolelwaniso zibalulekile ngenjongo yokungciba ubudlelane obuchithakeleyo.
Amanqaku omthandazo
Thandazela ukuba amaqabane aqonde kwaye abumbe umtshato osekelwe kwibhayibhile.
Thandazela iintsapho ezichatshazelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Thandazela abantwana abakhulela kwizimo-ntlalo zosapho ezingazinzanga.
Ezinye izicatshulwa emazifundwe
Genesis 1:26–28. UThixo wadala indoda nomfazi waze wabasikelela bobabini
KwabaseKolose 3:18–21. Imiyalelo yemizi yamaKristu
Eyoku-1 kuPeter 3:1–7. Isikhokelo kumakhosikazi nakubayeni
KumaHebhere 13:4. Ukuthembeka emtshatweni
41
Amanqaku ombhexeshi: Siza kutshintshwa njani sesi sifundo?
Siza KUPHONONONGA…
imfuno kaThixo kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo
ukuba uYesu wadandalazisa iinyani malunga nendlela ekufuneka sithande ngayo abamelwane bethu,
okudlula ukuqonda kwethu
indlela ekubaluleke ngayo ukuba sibonise uthando lukaThixo kwabanye abagulayo
nababandezelekayo
ukuba uloyiko lungenza ukuba ukubekwa ibala kubalasele
Siza KUBA…
novelwano olungaphaya kwabanye, namaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
novelwano olungaphaya nokuqonda iziqu zethu (ngenjongo yokoyisa ukuzibeka ibala)
nokuqonda ngokungaphaya kwaye sibe nolwazi ngoonobangela bobundlobongela nenyaniso yokuba
akukho mntu ufanele ukuphathwa ngobundlobongela
Siza KUTHATHA AMANYATHELO….
ngokusabela kwinkxaso yovelwano kunokugweba indlela yabo yobuqu yokuphila neyezesondo
okanye abakukhethayo ukuziphilela
ukucela umngeni wokuzibeka ibala (ukuziva ngathi asinaxabiso kwaye siziintloni kwaye kusifanele
oko kusehlelayo)
ukuchonga iindlela zanamhlanje nezamandulo zokolulekwa kwengqondo kwaye sinikeze
ukunakekelwa komntu ngabahlali nenkxaso kumaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
Ulwazi lwemvelaphi
Kukho isidingo solwazi olukhulayo phakathi kweenkokeli zecawe sokuthatha inyathelo lokuxhasa abantu
abahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo. Kukwakho nesidingo sokuba iinkokeli zecawe ukuba
zabelane ngolo lwazi namalungu ecawe yazo noluntu. Wonke umntu ochatshazelwe bubundlobongela
obuphathelele kwezesondo unezidingo ezahlukeneyo, kwaye ngokuqhelekileyo ezibalulekileyo,
ezibonakalayo, ezemvakalelo nezomoya – ezifuna zonke izibonelelo neempendulo ezahlukeneyo ecaweni
yethu. Okubalulekileyo kukumamela abo bathe bahlelwa bubundlobongela obuphathelele kwezesondo –
sibanikeze ithuba lokuba bazive bekhuselekile kwaye bexhasiwe.
Iingcebiso zombhexeshi
Kubalulekile ukuvumela abathabathi-nxaxheba abangamaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
abelane ngokuphandle ngendlela abaziva ngayo nezimvo zabo ngokuphathelele kumava abo. Umbhexeshi
kufuneka aqonde ukuthatha icala kwakhe ngokunxulumene nezimo-ngqondo ngobundlobongela
obuphathelele kwezesondo. Oku kuqonda kubalulekile kuba sonke sinemibono ecingwe kwangaphambili
malunga nobundlobongela obuphathelele kwezesondo ekufuneka kuhlangatyezwene nayo; ukungenzi njalo
kungafaka engozini umsebenzi wethu namaxhoba afuna isimo-ngqondo esingagwebiyo.
Abathabathi-nxaxheba bangabhengeza amava abuhlungu nawomenzakalo obundlobongela obuphathelele
kwezesondo ekufuneka ebanjwe ngobuthathaka. Umbhexeshi kufuneka alumke kwaye abe nesiseko
IX. UMFANEKISO WOBUDODA OBUNOVELWANO
42
sokolulekwa kwengqondo esinesakhono ukuze abo banomenzakalo ofuna uncedo olusesikweni basiwe
khona, xa benokuvela ngexesha leseshini .
Izimvo zempendulo ebonakalayo
Nceda abantu ukuba bacacelwe malunga neziphumo zokubekwa ibala, ucalucalulo nokwala kwiicawe zabo
neengingqi. Xoxa ngeendlela zokujongana nayo nganye kwezi.
Isifundo seBhayibhile: UMarko 5: 24–34 noMateyu 1:18-2511
Eli libali elizele yintlungu, malunga nentsokolo yokuphilisa inkosikazi ebinesifo sokopha iminyaka eli-12,
nangona yayiphantsi konyango loogqirha abahlukeneyo. Ichithe yonke imali yayo izama ukufumana unyango
kwaye ayincedakali: ngokwenene, imeko yayo iye isiba mandundu. Ivile ngoYesu kwaye uthubeleza
kwisihlwele ukuchukumisa ingubo yakhe. Impendulo kaYesu’ ithi ‘ukholo lwakho lukuphilisile: hamba ngoxolo
kwaye ukhululeke kwisigulo sakho .’
Ingxoxo
Ngamaxesha eBhayibhile…
1. Ngoobani abantu abaphambili ebalini?
2. Ucinga ukuba ngokwenene ibali limalunga nantoni?
3. Yintoni uvelwano?
4. UYesu, uYayiro noYosefu balubonakalisa njani uvelwano nonakekelo kumakhosikazi?
5. La makhosikazi aneengxaki zegazi kunye noMariya unina kaYesu ayeza kuthathwa njani
ngokwenkcubeko yamaYuda?
Kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo…
1. Yintoni anokuyifunda amadoda kumadoda amathathu malunga nokuthethwa kukuba yindoda
yokwenene?
2. Zeziphi iindlela amadoda acelwa imingeni ngazo ukubonisa uvelwano namhlanje?
3. Kutheni amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo angathethi phandle malunga
namava awo?
4. Icawe ingayindawo yokwamkela njani, apho abo babe ngamaxhoba obundlobongela obuphathelele
kwezesondo banokuthetha ngokuphandle malunga namava abo?
5. Yintoni enqanda icawe ekuthetheni phandle ngokuchasene nobundlobongela obuphathelele
kwezesondo? Ukuba kukunqongophala kokuqonda, icawe ingafunda kanjani ngokungaphaya
ngobundlobongela obuphathelele kwezesondo?
Amanqaku angundoqo okufunda
Sukuleqa ukugweba abanye, kuba sonke siyasilela kuzuko lukaThixo kwaye sonile ngeendlela
ngeendlela (KwabaseRoma 3:23–24).
Amakhosikazi asoloko egxekwa ngobundlobongela obuphathelele kwezesondo ngelixa kuchazwa
kancinci okanye kungachazwa nto emadodeni aqhuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo.
ASIYIYO impazamo yexhoba ukuba lehlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Icawe inoxanduva lokukhokela iinzame zokuhlangabezana nokubekwa kwebala nocalucalulo.
11
Jonga amaphepha 70-71 ukubona iitekisi ezipheleleyo.
43
Ukuba abantu abaphila nobundlobongela obuphathelele kwezesini babekwa ibala ekuhlaleni
nayicawe, banokungafumani unakekelo lwezonyango abalufunayo, ingakumbi unyango lokunqanda
usuleleko lwe-HIV nezifo ezidluliselwa ngolwabelwano ngesondo.
Amanqaku omthandazo
Siphila kwilizwe elophayo, elizele yintlungu nosizi. Thandazela ukuba sibambelele kuThixo ngelixa
sikhangela ukuphila ngokutsha ebomini.
Thandazela ukuba sakhe ngokutsha iintsapho nobudlelane phakathi kwabantu obuchithakalayo
ngenxa yokunyoluka nomoya wokungaxoleli. Sithandazela ukuvuselelwa kobudlelane
obuchithekileyo ngothando olungagungqiyo lukaThixo.
Sithandazela amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesini ukuba buzaliswe luthando
lukaThixo olungagungqiyo, unakekelo novelwano. Thandazela ukuba baza wukwazi futhi ukuba
uThixo nguyise wabo phakathi kwemiceli-mngeni ekuhlangatyezwana nayo imihla ngemihla.
Thandazela ukuba icawe ukuba ibe nokuchukunyiswa luvelwano kubantu abadlakathiswe
ngokwesondo
Ezinye izicatshulwa emazifundwe
UYohane 4:1–26. UYesu nomSamariyakazi
UYohane 5:1–15. UYesu uphilisa indoda efe icala
UMateyu 9:35–38. UYesu unovelwano lwabantu abanazo zonke iindidi zeengxaki
44
Amanqaku ombhexeshi: esi sifundo siza kutshintsha njani indlela esicinga ngayo malunga
neempawu neemvakalelo zesondo?
Siza kumamela, SIPHONONONGE….
Iyantlukwano nokuntsonkotha kwemiba yeempawu neemvakalelo zesondo
Amava abanye abantu
Awethu amava njengoko sisabelana ngawo nabanye
Amalungelo omgaqo-siseko ama- 2006 omntu ngamnye ukuba avelise iimpawu neemvakalelo
zesondo
Okutshiwo yiBhayibhile malunga neempawu neemvakalelo zesondo nokutolikwa okwahlukeneyo
kwezibhalo
Siza Kuba ……
Nomceli mngeni wokuthathela ingqalelo ngokutsha izimo-ngqondo zakudala ngeempawu
neemvakalelo zesondo – ukuthandana nomntu onesini esingafaniyo nesakho kunye nokuthandana
nomntu onesini esifanayo nesakho.
Nokukhuthazwa ngokwazi nokuqonda amalungelo abantu omntu ngamnye.
Nokukhunjuzwa ngokuba umntu ngamnye udalwe ngokomfanekiso kaThixo nokuba uzikhethele
ngokuphathelele kwiimpawu neemvakalelo zesondo.
Siza KUTHATHA AMANYATHELO…
ngothando olungagungqiyo nokwamkela
ukucela umngeni kukuzibeka ibala nocalucalulo ngokuchasene noluntu lwe-LGBTI
Siza kulangazelela ukubandakanyeka kwincoko nabo bathandana nabantu abanezini ezifana nezabo
ngenjongo yokubafunda nokubaqonda
Ulwazi lwemvelaphi
Ubudlelane bokuthandana kwabantu abanezini ezifanayo neemvisiswano buvunyelwe ngumthetho
ngokusesikweni eMzantsi Afrika. Nangona umgaqo-siseko waseMzantsi Afrika unikeza amalungelo kubo
bonke abantu ukuba bavelise ubuni babo ngokukhululekileyo, abanye abantu kwakunye neenkokeli zeecawe
kwiingingqi zethu banenkcaso eyendeleyo ngokuthandana kwabantu abanesini esifanayo, kwaye baxhasa
ukuthandana kwabantu abanezini ezingafaniyo. Bathatha ngokuba ukuthandana kwabantu abanesini
esifanayo akudalwanga, akudibananga nebhayibhile kwaye kugrogrisa imeko ekhoyo. Abantu abathandana
nabantu abanesini esifana nesabo bayazifihla iimpawu neemvakalelo zesondo zabo zokwenyani ngenxa
yokoyika ukucalucalulwa, ukukhethelwa bucala, ukubukulwa okanye ukuhlaselwa.
Isifundo seBhayibhile: IGenesis 19:1-2612
Le tekisi nezinye ezininzi iphembelele izithethe namagunya emfundiso yeecawe ezininzi ezingakuvumeliyo
nokuthandana kwabantu abanezini ezifanayo kwakudaladala. Abantu be-LGBTI abazidibanisi nezenzo
ezikhankanywe kwezi vesi zilapha ngentla, kwaye ababoni qhagamshelwano phakathi kwabakuva bona
12
Jonga itekisi epheleleyo kumaphepha 71-73.
X. UKUTHANDANA NOMNTU ONESINI ESIFANAYO NESAKHO EBHAYIBHILENI
45
kunjalo noko kuchazwa kwezi vesi. Ukuze uqonde – incoko nokukrotyiswa kwiinyani zesayensi iyafuneka
ngaphezulu nje kwempikiswano.
Ingxoxo
Ngokwebhayibhile…
1. Iitekisi zimalunga nantoni?
2. Xa ufunda itekisi yebhayibhile enje ngale, zeziphi iinkcaso onazo malunga nokuthandana kwabantu
abanezini ezifanayo?
3. Wenza ntoni uLote ukubakhusela?
4. Yijonge itekisi kwakhona, sesiphi ngokwenene isono saseSodom; ingaba kukuthandana kwabantu
abanezini ezifanayo okanye ukungabi nabubele kwiindwendwe, ubundlobongela okanye
ubudlwengu (funda kwakhona uHezekile 16)?
Ngokwemeko …..
1. Kwiimeko zethu zokuhlala kutheni abantu abathandana nabantu abanezini ezifanayo becalucalulwa
kwaye abanye babe ngamaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo?
2. Kuthetha ukuthini ukuthanda ngokungagungqiyo?
3. Zeziphi iindlela icawe engakhuthaza ngazo uthando olungagungqiyo lwabantu abathandana nabantu
abanezini ezafana nezabo?
4. Singenza njani ukuba icawe ibe yindawo ekhuselekileyo kubantu abathandana nabantu abanezini
ezifanayo nezabo?
5. Ungalufumana njani ulwazi olwaneleyo malunga nokuthandana kwabantu abanezini ezifanayo
kwaye kuthetha ntoni ukuthandana kwabantu abanesini esifanayo?
6. Ulufumene njani ulwazi malunga nokuthandana kwabantu abanezini ezifanayo (umz. kwiingcinga
ezisoloko zisetyenziswa njalo zokuqhelaniswa kwabantu ukuba baphile ngendlela ethile, amajelo
eendaba, okanye kulwazi lokuqala ngqa?)
7. Ungalenza njani igalelo ekuphileni, intlonipho nesidima ukuzisa ubuntu ekufundeni kwam
iBhayibhile?
Amanqaku okufunda angundoqo
Kuyintlungu engafunekiyo ukuthetha ngokuthandana kwabantu abanezini ezifanayo njengesigulo
okanye isono.
Ukuze uqonde ubomi babantu abathandana nabantu abanesini esifana nesabo kufuneka umamele
amabali namava abo kunokuba ubagwebe ngenxa yamampunge namarhe athethwayo ngabo.
Isiqalo seempawu neemvakalelo zesondo sintsonkothile. Abanye bakholelwa ukuba ukuzazi
ngokuphathelele kwiimpawu neemvakalelo zesondo kulungiswa yibhayoloji (iihomoni, iijini, njl.njl.)
ngelixa abanye bekholelwa ukuba iimpawu neemvakalelo zesondo zibunjwa ziimpembelelo
zengqondo nezentlalo ezisebenzisana ngeendlela ezintsonkothileyo. Oko kukuthi, izifundiswa
ziyahlukana malunga nokuba ukuzazi malunga neempawu neemvakalelo zesondo kungaba
kukuzikhethela na okanye hayi kodwa oku akuniki naliphi na ilungelo lokugweba.
Amanqaku omthandazo
Thandazela ubukhalipha bokuqonda iyantlukwano nokuntsonkotha kwemiba yeempawu
neemvakalelo zesondo.
46
Thandazela ukuqonda okungakhethi cala kwamava eempawu neemvakalelo zesondo zabanye
abantu
Thandazela ukuqondwa kwenceba nomthetho oqinisekisa amalungelo omthetho-siseko omntu
ngamnye ukuba avelise iimpawu neemvakalelo zesondo zakhe
Thandazela ukuba icawe iphilise ababindekileyo kwaye ibonakalise uthando lukaThixo kubo bonke
abantu ngaphandle kokugweba nokubukula abanye abantu njengaboni okanye njengabalahliweyo.
Ezinye izicatshulwa emazifundwe
AbaGwebi 19
ILevitikus 18:22,
ILevitikus 20:13
KwabaseRoma 1:26-27
Eyoku-1 kwabaseKorinte 6:9-10
Eyoku-1 kuTimoti 1:10
47
Amanqaku ombhexeshi: Siza kutshintshwa njani sesi sifundo?
Siza KUPHONONONGA…
indima yecawe ekubonakaliseni ubunkokeli obucacileyo ukusabela kubundlobongela obuphathelele
kwezesondo
indlela oluyimfuneko ngayo uququzelelo olusebenzayo ekuhlanganiseni izibonelelo zabo badibene
nobundlobongela obuphathelele kwezesondo
eyona ndlela ingcono ekunokuncedwa ngayo abantu ukuba baqonde isakhono sabo sobunkokeli
neendima zoququzelelo ekusabeleni kubundlobongela obuphathelele kwezesondo
Siza KUBA…
nokuxhotyiswa ukubonakalisa ngeendlela zokucinga zobunkokeli nendlela iinkokeli ezithetha
phandle ngayo ngokuchasene nobundlobongela obuphathelele kwezesondo
nokukhuthaza ukudlala indima ekuququzeleleni ubulungisa kwabo bahlelwe bubundlobongela
obuphathelele kwezesondo
Siza KUTHATHA AMANYATHELO…
ukukhuthaza abantu, iintsapho nabo abangamaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
ukuba bathathele ingqalelo yesakhono sabo sokuthatha iindima zobunkokeli okanye zokuququzelela
ukuphonononga amanyathelo okuququzelela phakathi nangaphandle koluntu neentsapho
ukudala amaqela enkxaso oontanga kwabo bahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo,
ukubaphilisa nokubavuselela nokubanceda ukuba bathethe ngokuphandle ngamava abo baze
bakhuthaze ngamalungelo amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
Ulwazi lwemvelaphi
Ubulungisa asikokohlwaya abantu nje kuphela – kumalunga nokubeka izinto ngendlela. Ukufuna ubulungisa
kukufuna ukubona umthetho uphunyezwa, abo bonileyo ukuba baphendule ngezenzo zabo kwaye abantu
ababengamaxhoba olwaphulo-mthetho bafumane unakekelo nenkxaso ngelixa besakha ngokutsha ubomi
babo emva kolwaphulo-mthetho.
Ukuququzelela kusingisele ekuthetheni nabanye kwaye nasegameni labo, ukuchaza izidingo zabo
neenkxalabo zabo kwabo banamagunya okuhlangabezana nezidingo zabo kwaye badale utshintsho.
Sinesibophelelo sokumiselwe ebhayibhileni ukunakekela abantu abacalucalulwayo ekuhlaleni kwaye nokucela
umngeni kukungabikho kobulungisa.
Iingcebiso zombhexeshi
Njengenkokeli, uNehemiya wayebandakanyeka ngobuqu njengenxalenye yesisombululo, ejoyina kumsebenzi
owenziwayo. Kodwa wayengenako ukukwenza oko yedwa – wayefuna bonke abahlali ukuba bancedise
ekwakheni udonga.
Xoxa ngeendlela ezidingekayo ukukhuthaza ubunkokeli obusebenzayo noququzelelo. Ezinye iingcebiso
ingazezi: ukuqonda okucacileyo, ukuzingisa, umthandazo, umdla omkhulu nonxibelelwano olusebenzayo.
XI. UBULUNGISA, UKUXHASA NOKUVUSELELA
48
Izimvo zempendulo ebonakalayo
Xoxa ngeyona ndlela ingcono esinokukhuthaza ngayo abantu ezicaweni zethu ukuba benze njengoNehemiya
kwimeko yokunqanda nokusabela kubundlobongela obuphathelele kwezesondo.
AmaSirayeli ajongene nengxaki yodonga oluqhekekileyo, elibashiya besesichengeni sokuhlaselwa. Thathela
ingqalelo ukuba zeziphi ‘iindonga eziqhekekileyo’ ezibonakalayo ekuhlaleni kwethu. Zeziphi iingxaki ezifuna
ukuba kuhlangatyezwane nazo?
Uthini umthetho malunga nobundlobongela obuphathelele kwezesondo kwilizwe lethu? Ngawaphi
amalungelo abantu kusapho lwethu, icawe noluntu?
Singenza njani njengeenkokeli ukuba simele ubulungisa, inyaniso namalungelo amalungu eentsapho zethu
noluntu?
Isifundo seBhayibhile: UNehemiya 4:1–20, 6:15–1613
Iindonga ziyakhiwa ukukhusela amakhaya noluntu. Ukuba udonga aluqinanga kwaye luchachambile, lungawa
ngokulula. Ukuba udonga luqhekekile indlu ingadilika. Singacinga ngodonga lukaNehemiya ngokwayamene
nemibutho yasekuhlaleni eyahlukahlukeneyo elondoloza nekhusela intlalo yoluntu. Ngaphandle kwayo,
uluntu luba sesichengeni kakhulu kuhlaselo. UNehemiya wasibona isidingo kwingingqi yakhe, waza
wakhuthaza egameni labantu bakhe kwabo babe namagunya kwaye benokunceda. Okokuqala, waya kuThixo,
ngokuthandaza. Waza ke wathetha nabantu abasemagunyeni ababenamagunya nezibonelelo ezazifuneka,
phambi kokuba athathe inyathelo.
Ingxoxo
Ngamaxesha ebhayibhile…
1. Yayizeziphi izidingo ezingundoqo neengxaki amaSirayeli awayejongene nazo?
2. Wabonakalisa eziphi iimpawu zobunkokeli uNehemiya? Wacela bani ukuba amncede?
3. Baphendula njani abanye abantu? Ucinga ukuba kwakutheni baze benze ngolu hlobo?
4. UNehemiya waphendula njani kwizoyikiso ekwakujongwene nazo ekwakhiweni kodonga?
5. Wenza eziphi izicwangciso ukuqinisekisa ukuba kukho unxibelelwano oluhle ngelixa lokwakhiwa
kodonga oluqhekekileyo?
6. Luhlobo luni lweempawu neziqhelo ezenza ukuba umntu abe yinkokeli elungileyo okanye
engalunganga?
7. Thathela ingqalelo umfuziselo kaYesu wobunkokeli bomkhonzi (UMateyu 20:26-28). Ngokuqonda
kwakho, yintoni intsingiselo yobunkokeli bomkhonzi ngokukaYesu?
Kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo…
1. Iindonga ezidilikileyo zingangumqondiso wobudlelane obuchithakeleyo, iintsapho nemitshato
ngenxa yobundlobongela obuphathelele kwezesondo. Cinga ngezinye iindlela la makhonkco
eentsapho ezichithakeleyo angavuselelwa ngayo?
2. Silindele ntoni kwinkokeli yengingqi yethu, ecaweni yethu okanye kusapho okanye kwilizwe?
3. Sizisebenzisa njani izakhono zobunkokeli ukusabela kwimiba ejongene noluntu?
13
Jonga amaphepha 72-73 ukubona itekisi epheleleyo.
49
4. Ngawaphi amathuba akhoyo okuba sibandakanyeke kwimisebenzi yobunkokeli neyoququzelelo
kwiingingqi zethu neentsapho?
5. Singababandakanya kwaye sibaxhase njani abo bahlelwe bubundlobongela obuphathelele
kwezesondo kwiindima zobunkokheli nezoququzelelo?
6. NjengoNehemiya, siyabafuna abanye ukuba basixhase ngelixa sithetha phandle malunga
nobundlobongela obuphathelele kwezesondo? Loluphi uhlobo lwenkxaso nokhuseleko esilufunayo?
7. Njengabantu abazimeleyo, loluphi uhlobo lobunkokeli esilindelwe ukuba silubonakalise
ngokunxulumene nobundlobongela obuphathelele kwezesondo?
8. Zeziphi iimpawu esizidingayo njengamaKristu ukubandakanyeka kuququzelelo olusebenzayo kwabo
bahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo?
9. Hlela amanyathelo amathathu owathathayo ukuze ubandakanyeke kubulungisa, uququzelelo
nokuvuselelwa kusapho lwakho, ecaweni nakuluntu
Amanqaku angundoqo okufunda
Sifuna isikhokelo sikaThixo ukunikeza ubunkokeli obulungileyo nokuchonga imiba esinokufuna
ukuyiququzelela.
Icawe imi ngendlela eyiyo ukuze icele umngeni kurhulumente wengingqi namaqumrhu ukuthatha
inyathelo elingaphaya ukunqanda nokusabela kubundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Ngamnye kuthi unoxanduva lokukhapha, ukuxhasa nokuma endaweni yabo basidingayo.
Sonke sidinga ukuzinikela, ukuqonda nokuxhotyiswa ukunikeza ubunkokeli obusebenzayo
nokukhuthaza malunga nobundlobongela obuphathelele kwezesondo kwiingingqi zethu.
Amanqaku omthandazo
Thandazela ukuba uThixo asibonise ukuba singaxhomekeka kanjani na kuye ngamandla, ukuqonda
nenceba ukungciba yonke imeko apho ubunkokeli busilela khona okanye bubuthathaka kwaye apho
sijongene ‘neendonga ezonakeleyo’.
Thandazela bonke abo basesichengeni sobundlobongela obuphathelele kwezesondo ngenxa
yendlala.
Thandazela abo banakekela abantwana abaswelekelwe ngabazali, okanye abanabazali abagulayo,
kwaye abanokushiyeka bengenabakhuseli nabanakekeli.
NjengamaKristu, sonke siyamenywa ukuthethelela abo banesidingo. Thandazela ukukhokelwa
ngendlela esinokulandela ngayo sonke umzekelo kaNehemiya kwaye sidlale indima ephambili
ekuhlangabezeni nezidingo kwiingingqi zethu.
Ezinye izicatshulwa emazifundwe
UIsaya 6:8. Umprofeti uIsaya usabela kubizo lukaThixo
UMika 6:8. UThixo usibizela ukuba senze ngokobulungisa kwaye sibonakalise inceba
UYakobi 2:14–17. Ukholo olubonakalayo luveliswa ngezenzo
50
Amanqaku ombhexeshi: Siza kutshintshwa njani sesi sifundo?
Siza KUPHONONONGA…
kwaye siqonde ukuba sonke siyabizwa ukuba sinakekelane kwaye sithathelane uxanduva
kwaye sazi ukuba unakekelo nenkxaso yinkonzo exhaswa yimikhwa esesikweni nemithetho-siseko
yezebhayibhile
kwaye sigxininise ukuba nakuphi na okulungileyo esikwenzayo kumaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo, sikhonza uThixo
Siza KUBA…
nokunikezwa ukuqonda ngokunzulu ngonakekelo olubonakalayo nenkxaso ezinokufunwa ngabanye
kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo
nokuqonda izidingo zabanye abantu ezibonakalayo, ezeemvakalelo nezomoya
Siza KUTHATHA AMANYATHELO…
ngaphandle kokucalucalula naphantsi kweziphi na iimeko
ngokuphathelele nakuwuphi na umntu kungajongwanga sini, uhlanga, imo yentlalo okanye iimeko,
ukuzazi ngokuphathelele kwiimpawu neemvakalelo zesondo, iinkolelo nesiqhelo njl.njl.
ukunikeza inkxaso ukuhlangabezana nezidingo ezibonakalayo, zeemvakalelo nezomoya zabo
kwingingqi yethu badibene nobundlobongela obuphathelele kwezesondo
ukugaya iicawe zethu ukuba zihlangabezane nezidingo zabantu abangamaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo
Ulwazi lwemvelaphi
Kukho isidingo solwazi olwandileyo phakathi kweenkokeli zecawe senyathelo lokuxhasa abantu abanezidingo
kwiingingqi zabo. Hayi nje abantu abangamaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo, koko
nabantwana babo, iintsapho zabo, abayeni okanye amakhosikazi abo. Aba bantu banezidingo ezahlukeneyo
kodwa ezibonakalayo, ezeemvakalelo nezomoya – ezifuna zonke izibonelelo nempendulo ngaphakathi
ezicaweni.
Iingcebiso zombhexeshi
Khuthaza abantu ukuba babone ukuba wonke umntu unesakhono sokunceda omnye. Nokuba ngaba
sihluphekile, okanye sibuthathaka, okanye siyagula sinayo into esinokunceda ngayo. Umzekelo, nokuba ngaba
asinayo imali, singanikeza ixesha lethu sihlale kwaye siphulaphule amava amaxhoba. Singamkhapha umntu xa
esiya eklinikhi yezonyango, ukunikeza inkxaso yovakalelo.
Izimvo zempendulo ebonakalayo
Esi sifundo sisikhuthaza ukuba singaxoxi nje ngemiba nezidingo, kodwa nokuthatha inyathelo
ukuhlangabezana ngokungqalileyo nezo zidingo. Xoxa ngokuba ngubani phakathi kwethu olambileyo,
onxaniweyo, ongenakhaya, ongenazimpahla zaneleyo okanye osejele – ngokwasemzimbeni
nangokwasemoyeni. Ukuba akukho mntu uhlangabezana nezidingo zakhe ngokwaneleyo, yintoni
esinokuyenza thina?
XII. UKUTHANDAZELA IZIDINGO EZIBONAKALAYO
51
Isifundo seBhayibhile: UMateyu 25:37–4014
Esi sicatshulwa sinamandla siza nje phambi kwesidlo sokugqibela naphambi kokuba uYesu abanjwe.
Sekumalunga nenkalo yakhe yokufundisa yokugqibela kubafundi bakhe kwaye leyo ibhekiselela kuthi sonke
namhlanje. Kwesi sicatshulwa sinamandla kwaye sibonakalayo, uYesu uthetha malunga nokuhlangabezana
neemfuno zabantu abasoloko belibaleka okanye becezelwa luluntu, umzekelo abo basejele. Abaphulaphuli
bakhe babe mangalisiwe ngamazwi akhe.
Ingxoxo
Ngamaxesha ebhayibhile…
1. Sithini esi catshulwa?
2. Ngoobani abantu abahlukeneyo ababandakanyekayo kwaye benza ntoni?
3. Esi sicatshulwa sisixelela ntoni malunga nendlela thina maKristu esifanele ukunakekela ngayo abo
banezidingo?
Kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo …
1. Kwinkcubeko yethu, ngubani othwala owona mthwalo mkhulu ukunakekela abagulayo?
2. Kwesi sicatshulwa, luxanduva lukabani ukubanakekela?
3. Zeziphi izidingo zabo bangamaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo? Thathela
ingqalelo izidingo zabo zomzimba, ezeemvakalelo nezomoya. Ingaba abantu bafuna ukunakekelwa
kuphela xa begula?
4. Singenza njani singamaKristu, sizimele kwaye silibandla lecawe, ukuba sihlangabezane nezi zidingo
kwaye sinikezane unakekelo olubonakalayo nenkxaso?
5. Ingaba abantwana banezidingo ezahlukileyo kwezabantu abadala? Chaza isizathu soko. Singalunikeza
njani unakekelo nenkxaso kubantwana abasesichengeni kwingingqi yethu, umzekelo abo
baziinkedama okanye abo banakekela abazali abagulayo?
6. Yeyiphi imathiriyeli nezidingo zoqoqosho ixhoba elinokuba nazo ukuba lingabuxela ubundlobongela
obuphathelele kwezesondo?
7. Singaziva ngathi kuncinci esinokunikeza ukunceda abanye, kodwa kwesi sicatshulwa, uYesu ubiza
wonke umntu ukuba anike impendulo ngendlela aye wanakekela ngayo abanye. Phonononga iindlela
esinokusebenzisa ngazo oko sikwenzayo kuncinci ukunceda abanye.
Amanqaku okufunda angundoqo
Ingaba bakhona abantu kwingingqi yethu abakhethwayo, okanye abazidingo zabo zingahoywayo –
umzekelo, ngenxa yobudala babo, isini okanye amava obomi?
Uluntu luphulukana nantoni ngenxa yendlela esibaphatha ngayo aba bantu?
Singayiguqula njani le meko, kwaye siqiniseke ukuba bonke abantu bathabatha inxaxheba
ngokupheleleyo kubomi boluntu lwethu?
Qonda kangangoko unako ngeenkonzo ezikwingingqi yakho
14
Jonga iphepha 25-73 ukubona itekisi epheleleyo.
52
Amanqaku omthandazo
Thandazela ukuba siwuthathe ngentliziyo lo myalezo size simanyane ukuhlangabezana nezi mfuno
zabanye, nokuba singaziva singonwabanga kangakanani na malunga nemeko yabo nemvelaphi yabo.
Uthando lukaThixo alunamda kwaye nolwethu kufuneka lube njalo.
Thandazela amaqumrhu nee-NGO aphendula ngokukuko kwizidingo zamaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo
Ezinye izicatshulwa emazifundwe
Eyesi-2 kwabaseKorinte 5:1–3. Ukulangazelela kwethu izulu
Eyesi-2 kwabaseKorinte 5:15. Akufuneki siphilele iziqu zethu kuphela
Eyoku-1 kuYohane 3:18. Ukuthanda ngenyaniso nangezenzo
UYakobi 2:14-17. Intembeko ngaphandle kwezenzo ayikho
53
Amanqaku ombhexeshi: Singatshintshwa njani sesi sifundo?
Siza KWAZI…
Amantombazana ngawona kujoliswe kuwo ngamadoda amadala azibonakalisa njengoo- ‘Sugar
Daddy’ abaza nokutya kwaye bawasebenzisele ukwabelana nawo ngesondo bengacingi nto
ngekamva lawo njengabantu abadala abasebatsha
ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo buxhaphake ngokungaphaya kunokuba sicinga
kwaye nokuba oomama kunye namadoda bayehlelwa bubundlobongela obuphathelele kwezesondo
ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo bungenzeka phakathi kweentsapho: abenzi
bobubi ingangabantu abaziwayo ngamaxhoba okanye ingangabantu abangaqhelekanga
ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo kukunyhashwa kwesidima somntu kwaye
kufuneka kuhlangatyezwane nabo ngandlela zonke
Siza KUBA…
nokuqonda ngokungaphaya ngendlela ukuba sesichengeni kwabantu abatsha, abanokuba bajongene
nobuNdlobongela obuPhathelele kwezeSondo neSini
nokukhuthazeka ukuququzelela egameni lamaxhoba ubuNdlobongela obuPhathelele kwezeSondo
neSini
nokuqalisa ukuvula amajelo onxibelelwano kwaye kubekho iincoko zasekuhlaleni naBoni naBenzi
bobubi bezeSondo neSini
nokuququzelela ubundlobongela obuphathelele kwezeSondo neSini nezinye iindlela
zobundlobongela nanjengoko zichaphazela usapho lwam noluntu lwasekuhlaleni
Siza KUTHATHA AMANYATHELO…
ngokufundisa abantu abatsha ngendlela abanokuzikhusela ngayo
ukuqinisekisa ukuba ubundlobongela, ingakumbi ubundlobongela obuphathelele kwezesondo,
abufihlwa phakathi kweentsapho
ukunika inkxaso kumaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
Ulwazi lwemvelaphi
Abantu ngokuzimeleyo bangasentlungwini yeentlobo ezahlukeneyo zobundlobongela/zokuxhatshazwa –
ezasemzimbeni, ezemvakalelo okanye ezesondo. Esi sifundo seBhayibhile sijonge
ukuxhatshazwa/kubundlobongela obuphathelele kwezesondo phakathi kosapho. Abantu abaninzi bacinga
ukuba obundlobongela obuphathelele kwezesondo obuninzi benzeka ngaphandle kosapho kodwa oku
akusoloko kunjalo. Isenzo sodlwengulo, olukhathaza ngokubalaseleyo ngokwaso, sinokubangela
ngokungaphaya usuleleko yi-HIV ngenxa yobundlobongela obuphathelele kwezesondo nokuthi konakalise
isikhumba esibuthathaka samalungu esini.
Iingcebiso zombhexeshi
Yandisa ingxoxo ngokuqala uthathele ingqalelo uxinzelelo lwezentlalo nezoqoqosho ezinyanzela
abantu ngokuzimeleyo, ingakumbi abantu abatsha, bavumele ukwabelana ngesondo kungekho
ngokwentando yabo.
Yahlula abantu ngokwamaqela esini esifanayo ukulungiselela ingxoxo.
XIII. UMENZI WOBUBI WOBUNDLOBONGELA OBUPHATHELELE KWEZESONDO
54
Abanye abathabathi-nxaxheba basenokuba bahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo
ngokwabo, okanye abanye mhlawumbi bangoo-‘Sugar Daddy’. Vumela ithuba lokuba abantu
babelane ngezi zehlo ukuba baziva bekwazi ukwenza njalo, kodwa ungabuzi nabani na ngemeko-
bume yakhe.
Nceda abantu ngokuphakamisa ukuba babalise amabali wabo ngokubhekiselela komnye umntu
(umzekelo:
bakhuthaze ukuba bathi ‘umhlobo wam wahlaselwa’ kunokuthi ‘ndahlaselwa’). Oku kubavumela
ukuba bathethe ngokuyimfihlo ngeziqu zabo. Phatha umcimbi ngobuthathaka obungaphaya.
Ukuba kuyenzeka, fumana umntu onamava okululekwa kwengqondo ukuba anikeze inkxaso ukuba
nabani na ufuna ukuthetha emva koko.
Izimvo zeempendulo ezibonakalayo
Xoxa ngeenkonzo/oovimba eninabo ekuhlaleni ukulungiselela amaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo.
Singawucela njani umngeni emapoliseni engingqi ukuba enze ngokungaphaya?
Ingaba iicawe zinganikeza ngokungaphaya inkxaso kwaye zinikeze iinkonzo zoluleko-ngqondo?
Ngawaphi amathuba oqeqesho afumanekayo ukuphuhlisa izakhono zoluleko-ngqondo?
Singabafundisa njani abantu abatsha ukuba balumkele iimeko ezibabeka emngciphekweni?
Xoxa malunga nokuba naluphi na uhlobo lothungelwano lokhuseleko lungamiselwa na ukunceda
ukukhusela abantwana abasesichengeni kwiingingqi zethu.
Isifundo seBhayibhile ngoMenzi wobubi wobuNdlobongela obuphathelele kwezeSondo 2 Samuweli 1-27
Eli bali leBhayibhile libalisa ngoKumkani uDavide nenkanuko yakhe ejonge uBhatshebha ehlamba ngolunye
usuku emva kwemini. Waye ke wenza iplani yokulala naye ngenjongo yokufezekisa umnqweno wentliziyo
yakhe, ngeli xa esazi ngokwenene ukuba unomyeni wakhe ongu-Uriya. UDavide usebenzisa amagunya akhe
okulawula ngobuchule imeko ngenxa nje yokufuna ukwanelisa iinkanuko zakhe. Itekisi ibonisa ngokucacileyo
isicwangciso sokutshabalalisa ngokwenyathelo nenyathelo esiye sagqibela ngokufa komyeni kaBhatshebha.
Kule meko uDavide ngumenzi wobubi ekufuneka azi ukuba akaphili yedwa kulo mhlaba kodwa kukho imida
ebalulekileyo ekufuneka ihlonitshiwe ukuze wonke ubani aphile kakuhle.
2 Samuweli 11-17 UDavide noBhatshebha
Kwathi ukuvela komnyaka, ngexesha lokuphuma kokumkani ukuya kulwa, uDavide wamthuma uYowabhi,
nabakhonzi bakhe kunye naye, namaSirayeli onke, batshabalalisa oonyana baka-Amon, bayingqinga iRabha.
uDavide wayehleli eYerusalem. Kwathi ngexesha langokuhlwa, wavuka uDavide esililini sakhe, wahamba-
hamba phezu kophahla lwendlu yokumkani. Wathi eseluphahleni, wabona umfazi ezihlamba; ke umfazi lowo
wayemhle kunene ngembonakalo.
Wathumela uDavide, wabuzisa ngaloo mfazi. Kwathiwa, Asinguye na uBhatshebha lowo, intombi kaEliham,
umkaUriya umHeti? UDavide wathuma abathunywa, wamthabatha; weza ke yena kuye, walala naye. Akuba
ezingcwalisile ebunqambini bakhe, wabuyela endlwini yakhe. 5Wamitha umfazi lowo; wathumela, waxelela
uDavide, wathi, Ndimithi.
55
6UDavide wathumela kuYowabhi, esithi, Thumela kum apha u-Uriya umHeti. UYowabhi wamthumela u-Uriya
kuDavide. 7Waya u-Uriya kuye. Wabuza uDavide ukuba unjani na uYowabhi, banjani na abantu, injani na
imfazwe. 8UDavide wathi ku-Uriya, Yihla uye endlwini yakho, uhlambe iinyawo zakho. Waphuma u-Uriya
endlwini yokumkani; kwaphuma emva kwakhe isipho sokumkani. 9U-Uriya walala emnyango wendlu
yokumkani, nabakhonzi bonke benkosi yakhe; akehla aye endlwini yakhe.
10Kwaxelwa kuDavide, kwathiwa, U-Uriya akehlanga aye endlwini yakhe. Wathi uDavide ku-Uriya, Akuveli
eluhambeni na? Yini na ukuba ungehli uye endlwini yakho? 11
Wathi u-Uriya kuDavide, Ityeya namaSirayeli
namaYuda ahleli eminqubeni, nenkosi yam uYowabhi nabakhonzi benkosi yam bahleli endle; mna ndiye
endlwini yam, ndidle, ndisele, ndilale nomkam? Uhleli nje wena, uhleli nje umphefumlo wakho, andiyi
kuyenza loo nto.
12Wathi uDavide ku-Uriya, Hlala apha nanamhla, ndokundulula ngomso. Wahlala ke u-Uriya eYerusalem
ngaloo mhla nangengomso. 13
UDavide wammema: wadla, wasela phambi kwakhe; wamnxilisa. Waphuma
ngokuhlwa, waya kulala esililini sakhe nabakhonzi benkosi yakhe; akehla aye endlwini yakhe. 14
Kwathi kusasa,
uDavide wabhala incwadi kuYowabhi, wayithumela ngesandla sikaUriya. 15
Wabhala ke encwadini, wathi,
Mbekeni u-Uriya kweyona ndawo ishushu, angasisichenge kuyo emfazweni, nibuye umva, ukuze abinzwe afe. 16
Kwathi, ekuwungqingeni kukaYowabhi umzi lowo, wambeka u-Uriya kwindawo abesazi ukuba akuyo
amadoda angamakroti. 17
Aphuma amadoda aloo mzi, alwa noYowabhi; kwawa abantu kubakhonzi
bakaDavide; wafa noUriya umHeti…..
Ingxoxo
Ngamaxesha ebhayibhile…
1. Ngoobani abalinganiswa abaphambili, kwaye zeziphi iindima abazidlalayo, ezibonakalayo
nezingabonakaliyo, kweli bali?
2. Ucinga ukuba ibali ngokwenene lingantoni?
3. Eli bali lithini malunga nabenzi bobubi bobundlobongela obuphathelele kwezesondo?
4. UDavide wenza ntoni kwaye uthini ngesono sakhe emva kokuqaphela ityala lakhe?
5. Kwenzeka ni ngokuphathelele kubulungisa kuBhatshebha nosapho lwakhe? Yeyiphi imiceli-mngeni
eziswa bubundlobongela obuphathelele kwezesondo neziphumo zabo kwaye kuhlangatyezwana
njani nabo ngumenzi wobubi?
Kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo…
1. Ingaba le meko iyenzeka kweyethu imeko-bume? (Ukutsho oko ekhaya, kusapho, njl.njl.)
2. Bobuphi ubudlelwane bamagunya phakathi kwexhoba nomenzi wobubi kolu hlobo lobuNdlobongela
obuPhathelele kwezeSondo ngokweSini?
3. Yeyiphi imingcipheko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo ethiwa thaca yimeko oomama
abajongene nayo? Uyakwazi ukulwa?
4. Le tekisi isifundisa ntoni apha malunga nendlela yokusabela kumaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo kwimeko-bume yethu?
5. ‘OoSugar Daddy’ bangoonobangela abendeleyo nabaqhubi bobundlobongela obuphathelele
kwezesondo kulutsha amaxesha amaninzi olusuka kwiintsapho ezihluphekayo, kungenziwa ntoni
ukuhlangabezana nemiceli-mngeni eza norhwebelwano ngezesondo?
56
Amanqaku okufunda angundoqo
Kubalulekile ukuthatha ngokubalaseleyo imida esoloko ingathotyelwa xa kusenzeka ubundlobongela
obuphathelele kwezesondo
Sukusola amaxhoba abantwana abaxhatshazwe ngokwesondo okanye ubabeke amabala
ngokwendlela abaziphethe ngayo, bonke bafuna inkxaso yabazali engasoliyo
Sukuqikelela ukuba uyalazi lonke ibali ungakhange uphulaphule kuqala kwabo bahlelwe
bubundlobongela obuphathelele kwezesondo. Amaxhoba obundlobongela obuphathelele
kwezesondo akufuneki asolwe ngobundlobongela.
Zama ukubandakanya amadoda, oomama, amantombazana namakhwenkwe ukuba bathethe
ngokuphandle ngokuchasene nobundlobongela obuphathelele kwezesondo
UDavide umenzi wobubi kwibali wasebenzisa amagunya akhe ukoyisa uBhatshebha. Kwenzeka njalo
nakwimeko yethu yanamhlanje apho amadoda amadala alawula ngobuchule amantombazana
amancinci asemngciphekweni nahluphekayo. Ngako oko ke baphelela ekusetyenzisweni kwaye
badlwengulwe.
Kukho isidingo esibalulekileyo seencoko ezivulelekileyo apho amadoda noomama bashukuxa imiba
kwezi ngxoxo-mpikiswano bekhangela inyani noBulungisa obuPhathelele kwiSini
Amanqaku okuthandaza
Thandazela bonke abazali abajongene nemiceli-mngeni yokukhulisa abantwana abasuka kwiimeko
zasekuhlaleni ezisoloko zitshintsha njalo njalo
Cela uThixo ukuba akuncede ubonise uthando novelwano kubo bonke abo bachatshazelwe
bubundlobongela obuphathelele kwezesondo. Thandazela ukuba azise ukuphila novuselelo kubo
bonke abo babandezelekayo.
Thandazela ukuba ube nothando olungagungqiyo kwabo bantu bathwele intlungu yobundlobongela
obuphathelele kwezesondo.
Thandazela ukuba wena necawe yakho nibe zizandla neenyawo zikaKristu ekunikezeni unakekelo
nenkxaso kuloo ntlungu yabantu.
Thandazela amaqela enkxaso oontanga anokuthi abonisane ngokugqibeleleyo nabo kwaye axhase
abo basezicaweni kunye noluntu oluthe lwadibana nobundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Thandazela ukubandakanyeka kwamadoda ngokubonisa uthando lobuzali olufunwa lulutsha
olungamadoda noomama ngeli lixa lesidingo sokulangazelela njengabantu abatsha
Izicatshulwa ezizezinye emazifundwe
UMateyu 7:1-6
UJames 2:1-13
UMateyu 22: 34-40
57
Amanqaku ombhexeshi: Singatshintshwa njani sesi sifundo?
Qalisa isiFundo seBhayibhile ngokukhumbula imidlalo nezicengcelezo owawuzidlala, udanisa ucula ngazo
ngexesha lobuntwana bakho. Ungazifundisa ezo ngoma ebantwaneni bakho? Bangadanisa bacule kanye
njengoko wawusenza njalo? Ukuba akunjalo, kutheni kungekho njalo? Masijonge indlela esasisiva ngayo
malunga nabazali bethu ngoko nangoku?
Siza KUKWAZI…
Izakhono zokukhulisa abantwana ezifunekayo kwaye ezinokufundwa ukunceda kwindlela esikhulisa
ngayo abantwana
Abantwana bafuna ululeko olufanelekileyo besakhula kuba bangasesichengeni ngaphezulu
kubundlobongela obuphathelele kwezesondo ngenxa yezigqibo ezingalunganga abazithathayo
ezibakhokelela kwiimeko ezinzima nezintsonkothileyo
ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo buxhaphake ngokungaphaya kunokuba sicinga
kwaye nokuba abantwana, oomama kunye namadoda bayehlelwa bubundlobongela obuphathelele
kwezesondo
ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo bungenzeka phakathi kweentsapho: abenzi
bobubi ingangabantu abaziwayo ngamaxhoba okanye ingangabantu abangaziwayo
ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo kukunyhashwa kwesidima somntu kwaye
kufuneka kuhlangatyezwane nabo ngandlela zonke
SizaKUBA…
nokuthathela ingqalelo ukubaluleka kweendima zabazali ebomini babancinci nabadala
nokuqonda ngokungaphaya ngendlela abantu abatsha abangasesichengeni kubundlobongela
obuphathelele kwezesondo
nokukhuthazwa ukuba sixhase egameni lamaxhoba obundlobongela
Siza KUTHATHA AMANYATHELO …
ngokukhuthaza abazali ukuba badlale indima ephambili ukuthetha nabantwana malunga
nobundlobongela
Ukubhexesha amacweyo abazali ukukhuthaza nokuxhasa amaxhoba nabanakekeli
ngokufundisa abantu abatsha ngendlela abanokuzikhusela ngayo
ukuqinisekisa ukuba ubundlobongela, ingakumbi ubundlobongela obuphathelele kwezesondo,
abufihlwa phakathi kweentsapho
ukunika inkxaso kumaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo
Ulwazi lwemvelaphi
Abantu ngokuzimeleyo bangasentlungwini yeentlobo ezahlukeneyo zobundlobongela/zokuxhatshazwa –
ezasemzimbeni, ezemvakalelo okanye ezesondo. Ngamanye amaxesha izigqibo olubhenela kuzo ulutsha
ziyingxaki kakhulu kuba ziba yinxalenye yengxaki hayi isisombululo. Esi sifundo seBhayibhile sijonge
kukuxhatshazwa/kubundlobongela obuphathelele kwezesondo ngaphandle nanjengoko unyana wolahleko
ngokumka ekhaya edalaukuba sesichengeni kwabantwana kubundlobongela ngokuphathelele kwezesondo
kwaye kuphelela kusenzeka ingozi. Isenzo sodlwengulo, esikhathaza ngokubalaseleyo ngokwaso,
XIV. IMINGENI YOKUKHULISA UMNTWANA
58
sinokubangela ngokungaphaya usuleleko yi-HIV ngenxa yobundlobongela nokonakalisa isikhumba
esibuthathaka samalungu esini.
Iingcebiso zombhexeshi
Yandisa ingxoxo ngokuqala uthathele ingqalelo uxinzelelo lwezentlalo nezoqoqosho ezinyanzela
abantu ngokuzimeleyo, ingakumbi abantu abatsha, bavumele ukwabelana ngesondo kungekho
ngokwentando yabo.
Yahlula abantu ngokwamaqela kuzokuxoxwa. Kucetyiswa ukuba kwahlulwe amaqela abantwana
nabazali ukuvumela unxibelelwano olungaphaya nokukhuthaza uthabatho-nxaxheba olungaphaya
Abanye abathabathi-nxaxheba basenokuba bahlelwe bubundlobongela obuphathelele kwezesondo
ngokwabo. Vumela ithuba lokuba abantu babelane ngezi zehlo ukuba baziva bekwazi ukwenza njalo,
kodwa ungabuzi nabani na ngemeko-bume yakhe.
Nceda abantu ngokuphakamisa ukuba babalise amabali wabo ngokubhekiselela komnye umntu
(umzekelo:
Bakhuthaze ukuba bathi ‘umhlobo wam wahlaselwa’ kunokuthi ‘ndahlaselwa’). Oku kubavumela ukuba
bathethe ngokuyimfihlo ngeziqu zabo. Phatha umcimbi ngobuthathaka obungaphaya.
Ukuba kuyenzeka, fumana umntu onamava okululekwa kwengqondo ukuba anikeze inkxaso ukuba nabani na
ufuna ukuthetha emva koko.
Izimvo zeempendulo ezibonakalayo
Xoxa ngeenkonzo/oovimba eninabo ekuhlaleni ukulungiselela amaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo.
Singawucela umngeni emapoliseni engingqi ukuba enze ngokungaphaya?
Abazali bangancedwa njani ukuzuza izakhono zobuzali ezisebenzayo ukukhuthaza iindima zabo
kwiintsapho nasekuhlaleni?
Ingaba iicawe zinganikeza ngokungaphaya inkxaso kwaye zinikeze iinkonzo zoluleko-ngqondo?
Ngawaphi amathuba oqeqesho afumanekayo ukuphuhlisa izakhono zoluleko-ngqondo?
Singabafundisa njani abantu abatsha ukuba balumkele iimeko ezibabeka emngciphekweni?
Xoxa malunga nokuba naluphi na uhlobo lothungelwano lokhuseleko lungamiselwa na ukunceda
ukukhusela abantwana abasesichengeni kwiingingqi zethu.
Isifundo seBhayibhile kwiMiceli-mngeni yokuKhulisa abantwana: uLuka 15:11-32
Ibali leBhayibhile lisixelela ngomzali owayenoonyana ababini ababohluke kakhulu ngokuziphatha nangesimilo,
into enye ababefana ngayo kukuba babenotata omnye. Unyana owayenesimilo wahlala ekhaya notata wakhe
kwaye wayesoloko ekhona ngalo lonke ixesha kwaye engamniki ziingxaki utata wakhe. Kwaye unyana wakhe
owaye wafuna lonke ilifa lakhe wathatha imali waya kuyichitha nabahlobo bakhe kude nekhaya. Izinto
zamhambela kakubi ngokwenene ingakumbi kusakuphela imali. Kukweso sigaba apho wathi wabuyela
ezingqondweni waza wakhumbula ukuba kowabo wayethandwa kwaye esamkelwa enje ngokuba enjalo waza
ke wabuyela ekhaya wacela uxolo kutata wakhe. Indlela utata awaphendula ngaye ukubuya konyana wakhe
wolahleko sisifundo esibalaseleyo nomceli-mngeni ekubeni ngumzali. Eli bali libonisangokunzulu iindima
59
zomzali nekufuneka kwenziwe ukujongana nemiceli-mngeni yobomi nezinyanzelo zabantwana kwanendlela
yokuphatha abantwana ngokungafaniyo ngokweemfuno zabo ngexesha elilungileyo…
Ingxoxo
Ngamaxesha ebhayibhile…
1. Ngobani abalinganiswa abaziintloko, kwaye zeziphi iindima zabo, ezibonakalayo nezingabonakaliyo,
kweli bali?
2. Ucinga ukuba ibali ngokwenene lingantoni?
3. Eli bali lithini malunga nokukhulisa umntwana?
4. Uthini ‘uNyana woLahleko’ malunga nabantwana?
5. Kwenzekani malunga ‘Nonyana oLungileyo’ owayehlala nosapho ngalo lonke ixesha? Yeyiphi imiceli-
mngeni aza nayo kwaye utata wakhe uhlangabezana njani naye?
6. Zeziphi izakhono zobuzali ezibonakaliswa ngutata?
7. Yeyiphi imiceli-mngeni abadibana nayo utata nonyana kwaye bahlangabezana njani nayo?
Kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo…
1. Kubalulekile ukuqaphela ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo bungakhona ekhaya
kwaye kwezinye iimeko omnye umzali kunokwenzeka ukuba uyabazi kodwa angakwazi ukuthabatha
inyathelolokuxela umenzi wobubi ngenxa yeemeko zoqoqosho nentlalookwanguye nomondli-
lusapho onokubonakala eyingxaki. Ezi kufuneka kujongwane nazo ngendlela ebalaseleyo
nenoxanduva
2. Ingaba le meko iyenzeka kweyethu imeko-bume? (Oko kukuthi ekhaya, kusapho, njl.njl.)
3. Kwakutheni uYesu aze atsho lo mzekeliso?
4. Yeyiphi imingcipheko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo eveliswa yimeko ajongene nayo
unyana wolahleko?
5. UYesu usifundisa ntoni apha malunga nendlela emasisabele ngayo kumaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo kwimeko yethu?
6. Bhalela abantwana bakho itshatha enemiyalezo ecacileyo evela kubaZali
Amanqaku angundoqo okufunda
Kubalulekile ukudlala iindima zabazali ngokubalaseleyo nanjengoko zidala imingeni
eyahlukahlukeneyo
Ungabagwebi abantwana okanye ubabeke amabala ngokuziphatha kwabo, bonke bafuna inkxaso
yobuzali engagwebiyo
Sukucinga ukuba uliqonda lonke ibali ungakhange umamele kuqala abo bathe behlelwa
bubundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo akufuneki agxekwe
ngobundlobongela.
Zama ukubandakanya amadoda, oomama, amantombazana namakhwenkwe ukuba bathethe
ngokuphandle ngokuchasene nobundlobongela. Asingawo onke amadoda angabenzi bobubi
obundlobongela obuphathelele kwezesondo.
60
Utata kwibali lonyana wolahleko, ubonakalisa uthando olunemfesane nokwamkela
ngokungagungqiyo unyana wakhe wolahleko. Kwangokunjalo lo ngumzekelo wezakhono zokukhulisa
umntwana ezivela kuThixo ekufuneka zilinganiswe ngabo bonke abazali, ngelixa bexhasa kwaye
besondla abantwana abasakhulayo.
Amanqaku okuthandaza
Thandazela bonke abazali abajongene nemiceli-mngeni yokukhulisa abantwana abasuka kwiimeko
zasekuhlaleni ezisoloko zitshintsha njalo njalo
Cela uThixo ukuba akuncede ubonise uthando novelwano kubo bonke abo bachatshazelwe
bubundlobongela obuphathelele kwezesondo. Thandazela ukuba azise ukuphila novuselelo kubo
bonke abo babandezelekayo.
Thandazela ukuba ube nothando olungagungqiyo kwabo bantu bathwele intlungu yobundlobongela
obuphathelele kwezesondo.
Thandazela ukuba wena necawe yakho nibe zizandla neenyawo zikaKristu ekunikezeni unakekelo
nenkxaso kuloo ntlungu yabantu.
Thandazela amaqela enkxaso oontanga anokuthi abonisane ngokugqibeleleyo nabo kwaye axhase
abo basezicaweni kunye noluntu oluthe lwadibana nobundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Izicatshulwa ezizezinye zokufunda okubhalwe emazantsi ephepha:
ULuka 15:15IsiGrikewazihlanganisa
ULuka 15:21Imibhalo-ngqangi ethile yongeza u- ndiphathe njengomnye wabakhonzi bakho
abaqeshiweyo
ULuka 15:22IsiGrikeabakhonzi
ULuka 15:11-32: Umzekeliso woNyana woLahleko 11
Ke kaloku wathi, “Umntu othile ube enoonyana ababini. 12
Wathi omnci wabo kuyise, Bawo, ndinike isahlulo
sempahla esilunge nam. Wababela imfuyo leyo. 13
Kuthe kungekabi ntsuku zininzi, wahlanganisa into yonke
unyana omnci, wesuka kwelakowabo, waya ezweni elikude; wathi khona apho wayichitha impahla yakhe
ngentlalo yokuzibhubhisa. 14
Akubon’ ukuba udle konke, kwabakho indlala enzima kwelo zwe, waqala
ukuswela naye. 15
Waya wanamathela komnye [a]kubemi belo zwe; wathi yena wamthumela emihlabeni
yakhe, ukuba aye kwalusa iihagu. 16
Ubenqwenela ke ukusizalisa isisu sakhe ngeengxam ezabe zidliwa ziihagu;
bekungekho mntu umphayo.
17Ke kaloku, akuba nokuziqonda, wathi, Kanene bangakanani na abaqeshwa bakabawo, abadikwa zizonka;
nanku ke mna ndiphela yindlala? 18
Ndiya kusuka ndiye kubawo, ndithi kuye, Bawo, ndonile kuwo amazulu,
nasemehlweni akho. 19
Andisafanele kubizwa ngonyana wakho; ndenze ndibe njengomnye kubaqeshwa
bakho. 20
Wesuka weza kuyise. Ke kaloku, akubon’ ukuba usekude lee, uyise wambona, wasikwa yimfesane,
wagidima, wawa entanyeni yakhe, wamanga.21
Wathi ke unyana kuye, Bawo, ndonile kuwo amazulu,
nasemehlweni akho; andisafanele kubizwa ngonyana wakho. [b]22
Uthe ke uyise kubakhonzi bakhe,[c]Rholani
ingubo ende, eyona intle, nimambathise, nifake umsesane esandleni sakhe, neembadada ezinyaweni zakhe. 23
Nizise ithole, eliya lityetyisiweyo, nixhele; sidle, sibe nemihlali. 24Ngokuba lo nyana wam ubefile, wabuya
waphila; ubelahlekile, wafunyanwa. Baqala ke ukuba nemihlali.
25 Ke kaloku unyana wakhe omkhulu ebesentsimini; wathi xa azayo, wasondela endlwini, weva ukugwala
nokududa. 26
Wabizela kuye omnye kubakhonzi, wambuza ukuba zingaba ziyini na ezi zinto. 27
Uthe ke yena
61
kuye, Umninawa wakho ufikile; uyihlo ke uxhele ithole, eliya lityetyisiweyo; ngokuba ebuye wamzuzu ephilile. 28
Waqumba ke, akavuma nokungena. Uphumile ke uyise wambongoza. 29
Waphendula ke yena wathi kuyise,
Uyabona, le minyaka ingakanana ndiyakukhonza, andizanga ndigqithe mthetho wakho; ukanti akuzanga
undinike netakane eli, ukuze ndenze imihlali nezam izihlobo;30kodwa xenikweni afikileyo lo nyana wakho,
wayidlayo wayigqiba impilo yakho namahenyukazi, umxhelele ithole eliya lityetyisiweyo.31
Uthe ke yena kuye,
Mntwana wam, wena uhleli unam, nazo zonke izinto zam zezakho.32
Besimelwe kukuthi senze imihlali ke,
sivuye; ngokuba umninawa wakho lo ubefile, wabuya waphila; ubelahlekile, wafunyanwa. Uhlelo lwesiNgesi
lwesiQhelo (i-ESV)
Izalathiso ezalathisa kwenye indawo:
ULuka 15:12 : IDuteronomi 21:17
ULuka 15:12 : ivesi. 30; UMarko 12:44
ULuka 15:13 : [Kwabase-Efese 5:18; KuTito 1:6; 1 Petros 4:4]
ULuka 15:16 : [Ch. 16:21]
ULuka 15:17 : [1 yoKumkani 8:47]
62
Amanqaku ombhexeshi: Singatshintshwa njani sesi sifundo?
Siza KUKWAZI…
Ukuba ukurhweba ngabantu ngumba omdala osasichaphazela sonke nanamhlanje
Ukuba kukho ubudlelane obusondeleyo phakathi kokurhweba ngabantu nobuNdlobongela
obuPhathelele kwiSini kwezeSondo kwaye oku kuxhaphake kakhulu kunokuba sinokuqonda kwaye
oomama namadoda bayehlelwa bubundlobongela obuphathelele kwezesondo
ukuba ukurhweba ngabantu kungakhokelela kubundlobongela obuphathelele kwezesondo kwaye
bungenzeka phakathi kweentsapho: abenzi bobubi ingangabantu abaziwayo ngamaxhoba okanye
ingangabantu abangaziwayo
ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo kukunyhashwa kwesidima somntu kwaye
kufuneka kuhlangatyezwane nabo ngandlela zonke
Siza KUBA…
nokuqonda ngokungaphaya ngendlela abantu abatsha abangasesichengeni kurhwebo ngabantu
nobundlobongela obuphathelele kwezesondo
nokukhuthazwa ukuba sixhase egameni lamaxhoba okurhweba ngabantu nawobundlobongela
Siza KUTHATHA AMANYATHELO …
ngokufundisa abantu abatsha ngendlela abanokuzikhusela ngayo
ngokudala ukuqonda ngokurhweba ngabantu nokufundisa okucwangcisiweyo kwabo basesichengeni
ukuqinisekisa ukuba iinkqubo zokuxela zikhona ukuze uluntu luthathe amanyathelo ngokuchasene
nokuRhweba ngabaNtu nobuNdlobongela obuPhathelele kwiSini kwezeSondo
Ulwazi lwemvelaphi
Abantu ngokuzimeleyo bangasentlungwini yeentlobo ezahlukeneyo zobundlobongela/zokuxhatshazwa –
ezasemzimbeni, ezemvakalelo okanye ezesondo. Abanye abathabathi-nxaxheba bangangayiqondi imo
yobuchule bokuRhweba ngabaNtu kwakunye nezigaba ezahlukeneyo ezibandakanya ukufundiswa kwamaqela
ekujoliswe kuwo. Kubalulekile ukudala imo encedayo evumela abo bazi ngokungcono malunga noku ukuba
babelane ngako kwaye abo bangaziyo babuze imibuzo kangangoko ukomeleza ulwazi lwabo baze bavule
amehlo babone impembelelo yokurhweba ngabantu ekuhlaleni. Kukho isiqhelo sokushenxisa lo mba kude
kakhulu kuthi, esi sisenzo sokudala ukuqonda ukuba lo mba ukhona apha kufutshane kwaye kukho isidingo
esibalaseleyo sokudala ukuqonda ngokunqanda ukuba unganweni. Esi sifundo seBhayibhile sikujonga
ukurhweba ngabantu ngokwabantu bosapho olunye. Abantu abaninzi bathatha ngokuba ukurhweba
ngabantu kwenzeka ngaphandle kosapho kodwa oku akusoloko kunjalo.
Iingcebiso zombhexeshi
Yandisa ingxoxo ngokuqala uthathele ingqalelo uxinzelelo lwezentlalo, ezoqoqosho nezobuqu
ezinyanzela abantu ngokuzimeleyo, ingakumbi abantu abatsha, bavumele ukurhweba ngabantu
….oku ngokuqhelekileyo kubhekiselelwa kuko ‘Ngobukhoboka banamhlanje’….
Yahlula abantu ngokwamaqela kuzokuxoxwa.
XV. UKUPHAWULA NGOKURHWEBA NGABANTU NEMPEMBELELO YAKO KUBUNDLOBONGELA OBUPHATHELELE KWEZESONDO NGOKWAYAMENE NESINI
63
Abanye abathabathi-nxaxheba basenokuba bahlelwe kukurhweba ngabantu nobundlobongela
obuphathelele kwezesondo ngokwabo. Vumela ithuba lokuba abantu babelane ngezi zehlo ukuba
baziva bekwazi ukwenza njalo, kodwa ungabuzi nabani na ngemeko-bume yakhe.
Nceda abantu ngokuphakamisa ukuba babalise amabali wabo ngokubhekiselela komnye umntu
(umzekelo:
Bakhuthaze ukuba bathi ‘umhlobo wam wahlaselwa’ kunokuthi ‘ndahlaselwa’). Oku kubavumela
ukuba bathethe ngokuyimfihlo ngeziqu zabo. Phatha umcimbi ngobuthathaka obungaphaya.
Ukuba kuyenzeka, fumana umntu onamava okululekwa kwengqondo ukuba anikeze inkxaso ukuba
nabani na ufuna ukuthetha emva koko.
Izimvo zeempendulo ezibonakalayo
Xoxa ngeenkonzo/oovimba eninabo ekuhlaleni ukulungiselela amaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo.
Singawucela umngeni emapoliseni engingqi ukuba enze ngokungaphaya?
Ingaba iicawe zinganikeza ngokungaphaya inkxaso kwaye zinikeze iinkonzo zoluleko-ngqondo?
Ngawaphi amathuba oqeqesho afumanekayo ukuphuhlisa izakhono zoluleko-ngqondo?
Singabafundisa njani abantu abatsha ukuba balumkele iimeko ezibabeka emngciphekweni?
Xoxa malunga nokuba naluphi na uhlobo lothungelwano lokhuseleko lungamiselwa na ukunceda
ukukhusela abantwana abasesichengeni kwiingingqi zethu.
Isifundo seBhayibhile malunga nokuRhweba ngabaNtu: IGenesis 37: 12-36
Eli bali leBhayibhile lisixelela ngeyelenqe elayilwa ngabakhuluwa bakaDavide ukumthengisa kumrhwebi baze
baxoka kutata wabo, besithi kuye uqwengwe ngamarhamncwa. Bakwenza oku beqhutywa ngumoya omdaka
kuba babe mmonela ngetalente yakhe engaqhelekanga yokutolika amaphupha. UDavide wayengoyena nyana
umncinci owayethanjiselwe ukuba abe yikuMkani kodwa ke ezi ndaba zazingamkelekanga kamnandi
kubakhuluwa bakhe, ababebadala kunaye kwaye babesoloko bekhuphisana naye. Ukwenza imeko ibe
yenzima nangakumbi yayikukuba wayengunyana othandwayo nguYakobi utata wakhe kwaye oku
kwakubuhlungu kubakhuluwa bakhe ababerhalela oku kuphathwa ngokukhethekileyo kwaye nabo befuna
ukuthandwa ngutata wabo. Ukumsusa ekhaya yayingamanyathelo awayengxanyelwe ngabakhuluwa bakhe
ukubanga kwakhona uthando lukatata wabo.
Itekisi yeBhayibhile: IGenesis 37: 12-36
UDavide uthengiselwa eYiputha
12Ke kaloku abakhuluwa bakhe baya kwalusa impahla emfutshane kayise kwaShekem.
13USirayeli wathi
kuYosefu, Abakhuluwa bakho abalusi eShekem na? Yiza, ndikuthume kubo.
14Wathi yena kuye, Ndilapha. Wathi kuye, Khawuye kukhangela ukuphila kwabakhuluwa bakho, nokuphila
kwempahla emfutshane; ubuye uze kundixelela. Wamthuma ke, emsusa entilini yaseHebron, waya eShekem. 15
Wafunyanwa ngumfo, ebhadula endle; umfo lowo wambuza wathi, Ufuna ntoni na?
16Wathi, Ndifuna abakhuluwa bam; khawundixelele apho balusa khona.
17Wathi umfo, Bandulukile apha, kuba khendeva besithi, Masiye eDotan. UYosefu wabalandela abakhuluwa
bakhe, wabafumana eDotan.
64
18Bambona ke esekude, engekasondeli kubo, benza iyelenqe lokumbulala.
19Bathetha omnye komnye besithi,
Nanko lo mphuphi esiza. 20
Yizani ke ngoko, simbulale, simphose komnye wemihadi, sithi, Udliwe lirhamncwa,
size sibone ukuba amaphupha akhe oba yintoni na.
21Weva uRubhen, wamhlangula esandleni sabo; wathi, Masingambulali afe.
22Wathi uRhubhen kubo, Musani
ukuphalaza gazi; mphoseni kulo mhadi usentlango; musani ukumsa sandla. Watsho, ukuze amhlangule
esandleni sabo, ambuyisele kuyise.
23Kwathi akufika uYosefu kubakhuluwa bakhe, bamhluba uYosefu ingubo yakhe, ingubo ende enemikhono
abenayo; 24
bamthabatha, bamphosa emhadini; umhadi lowo ube uze, kungekho manzi kuwo. 25
Bahlala
phantsi, badla isonka; baphakamisa amehlo abo, bakhangela, nango umkhoko wamaIshmayeli uvela eGiliyadi,
uneenkamela zithwele intlaka emhlophe, namafutha aqholiweyo, nentlaka emnandi, besihla nazo besiya
eYiputa. 26
UYuda wathi kubazalwana bakhe, Yinzuzoni na ukuthi simbulale umninawa wethu, sifihle igazi
lakhe? 27
Yizani sithengise ngaye kumaIshmayeli; isandla sethu masingabi phezu kwakhe, ngokuba
ngumzalwana wethu, yinyama yethu. Bamphulaphula abazalwana bakhe.
28Adlula amaMidiyan lawo angabarhwebi; bamrhola, bamkhupha uYosefu emhadini, bathengisa ngoYosefu
kumaIshmayeli ngeesilivere ezimashumi mabini; amsa uYosefu eYiputa.
29Wabuyela uRubhen emhadini. Yini? UYosefu akakho emhadini; wazikrazula iingubo zakhe.
30Wabuyela
kubaninawa bakhe, wathi, Umfana akakho; mna ke ndosuka ndiye ngaphi na?
31Bayithabatha ingubo kaYosefu, baxhela inkunzi yebhokhwe exhonti, bayithi nkxu ingubo egazini.
32Bayithumela ingubo ende enemikhono ekhaya, bayisa kuyise, bathi, Siyichole; khawufanise, ukuba yingubo
yonyana wakho, asiyiyo, sini na?
33Wayifanisa, wathi, Yingubo yonyana wam; udliwe lirhamncwa; inene, uqwengiwe uYosefu.
34UYakobi wazikrazula iingubo zakhe, wabeka ezirhwexayo esinqeni sakhe, wamenzela isijwili unyana wakhe
imihla emininzi. 35
Besuka bonke oonyana bakhe nazo zonke iintombi zakhe, beza kumthuthuzela; akavuma
kuthuthuzelwa, wathi, Ndiya kuhla ndiye kunyana wam kwelabafileyo, ndisenza isijwili. Uyise wamlilela ke.
36AmaMidiyan aya athengisa ngaye eYiputa kuPotifare, umbusi wakwaFaro, umthetheli wabasiki.
Ingxoxo
Ngamaxesha ebhayibhile…
1. Ngoobani abalinganiswa abaziintloko, kwaye zeziphi iindima zabo, ezibonakalayo nezingabonakaliyo,
kweli bali?
2. Ingaba oku kuyenzeka kweyethu imeko? Njani?
3. Ucinga ukuba ngenene ibali lingantoni
4. Isihlokwana setekisi sesi ‘UDavide uthengiswa ngabakhuluwa bakhe’ oku kubhekiselele phi kweyethu
imeko yangoku? Ingaba oku kunganxulunyaniswa nendlela yobukhoboka? Ukuthwalwa? Xhasa
iimpendulo zakho….
Kwimeko yobundlobongela obuphathelele kwezesondo…
1. Balisa ibali elifanayo ngokweyakho imeko
2. Kungenziwa ntoni ukunqanda ukwanda kokurhweba ngabantu?
3. Le tekisi isinceda ngantoni ukuhlangabezana nengxubakaxaka yokurhweba ngabantu kumaxhoba
obundlobongela obuphathelele kwezesondo kwimeko yethu?
65
Amanqaku okufunda angundoqo
Ukurhweba ngabantu ngumba omdala ofuna ukuphathwa ngezakhono ezifunekayo ukuze
kukhululwe amaxhoba
Abenzi bobubi kufuneka bathathelwe ingqalelo kwaye kwenziwe ubulungisa ngokulandelela
amatyala ukukhusela amaxhoba asemngciphekweni okurhweba ngabantu
Kubalulekile ukungagwebi abanye okanye sibabeke amabala ngenxa yendlela abaziphethe ngayo
kwaye kubalulekile ukudala iindawo ezikhuselekileyo ukujongana nezi meko neentsapho
ezibandakanyekayo, ngelishwa kwezinye iimeko abo kurhwetywe ngabo abasaphili kwaye
awunakulandwa umkhondo wabo babuyele kwiintsapho zabo
Sukucinga ukuba uliqonda lonke ibali ungakhange umamele kuqala abo bathe behlelwa
bubundlobongela obuphathelele kwezesondo. Amaxhoba obundlobongela obuphathelele
kwezesondo akufuneki agxekwe ngobundlobongela.
Zama ukubandakanya amadoda namakhwenkwe ukuba bathethe ngokuphandle ngokuchasene
nobundlobongela. Asingawo onke amadoda angabenzi bobubi obundlobongela obuphathelele
kwezesondo. Kukhangelwa ngokumandla abantu abayimizekelo efanelekileyo ukuba novelwano
nabalangazelela ukubhentsisa ukurhweba ngabantu, ubundlobongela obuphathelele kwezesondo
nokubonisa uvelwano kwabo bachaphazelekayo bubo.
Amanqaku omthandazo
Thandazela iintsapho ezingaziyo ukuba abantwana bazo baphi ngenxa yokurhweba ngabantu
Cela uThixo ukuba akuncede ubonise uthando novelwano kubo bonke abo bachatshazelwe
bubundlobongela obuphathelele kwezesondo. Thandazela ukuba azise ukuphila novuselelo kubo
bonke abo babandezelekayo.
Thandazela ukuba ube nothando olungagungqiyo kwabo bantu bathwele intlungu yobundlobongela
obuphathelele kwezesondo. Thandazela ukuba wena necawe yakho nibe zizandla neenyawo
zikaKristu ekunikezeni unakekelo nenkxaso kuloo ntlungu yabantu.
Thandazela amaqela enkxaso oontanga anokuthi abonisane ngokugqibeleleyo nabo kwaye axhase
abo basezicaweni kunye noluntu oluthe lwadibana nokurhweba ngabantu nobuNdlobongela
obuphathelele kwiSini kwezeSondo.
Ezinye izicatshulwa emazifundwe
UYoshuwa 2: 1-24 ‘URahabhi neeNtlola’
INdumiso 137: 1-9 ‘Ngasemilanjeni yaseBhabheli sahlala phantsi khona salila….’
Ukubonakalisa ukuRhweba ngaBantu nempembelelo yako kubuNdlobongela obuPhathelele kwiSini
kwezeSondo
66
Eli candelo linikeza izikhokelo ezibonakalayo kwiinkalo ezingundoqo ekufuneka sizithathele ingqalelo
ukunqanda nokusabela kubundlobongela obuphathelele kwezesondo:
Ukuhlahla indlela yeenkonzo zonyango nezomthetho
Imfihlo
Indlela yokuhlangabezana nokubhengezwa
kobundlobongela obuphathelele
kwezesondo
Ukuxhasa abo babandakanyekayo
Ukuphulaphula amaxhoba
Ukwazi amalungelo akho
Ukuhlahla indlela yeenkonzo zonyango nezomthetho
Kutheni oku kubalulekile njena?
Kubalulekile ukuqaphela ukuba ubundlobongela obuphathelele kwezesondo lityala lolwaphulo-
mthetho kumazwe amaninzi.
Kukho iinkqubo ezizodwa zonyango nezomthetho ekufuneka zilandelwe ukuxela olu hlobo lwetyala
kwaye kukho izilumkiso ekufuneka zithathelwe ingqalelo ngokubalaseleyo.
Kuza kubakho amaxesha apho icawe iza kufuna ukuthumela nokuxhasa amaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo ukuba umntu:
ukhetha ukwenza ingxelo esesikweni ngobundlobongela obuphathelele kwezesondo emapoliseni
ufuna inkxaso yezonyango zawo nawuphi na umenzakalo awufumene kuhlaselo
Kubalulekile ukuba icawe iqonde iinkonzo ezikhoyo kwiingingqi zayo ukuze incede umntu afumane
unakekelo nenkxaso anokuba uyayifuna.
Icawe ingaqhubeka ukunikeza inkxaso umntu kwaye iqhubeke ukuphulaphula izidingo zakhe nokuba
ngaba ufumana unakekelo olusesikweni nenkxaso.
7. INGCEBISO EZIBONAKALAYO ZEMISEBENZI
Nceda qaphela: Abantu abangamaxhoba
obundlobongela obuphathelele kwezesondo
kufuneka bafumane uncedo kwiiyure ezingama-72
ukuya kuma-120 zohlaselo, ukuqinisekisa ukuba
bafumana unyango lokunqanda i-HIV nezifo ezisulela
ngokwabelana ngesondo. Nokuba ngaba eli xesha
limisiweyo lidlulile, nceda uqiniseke ukuba umntu
ufumana unyango lwamayeza ngoko nangoko.
67
UMSEBENZI (owabantu noweecawe)
Qala ngokubuza le mibuzo ilandelayo ukuphucula ulwazi lwakho ngeenkonzo ezikhoyo kwingingqi
yakho ukulungiselela amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Iinkonzo zonyango
Iphi iklinikhi yezempilo yengingqi?
Ingaba iklinikhi inawo amanesi aqeqeshiweyo noogqirha abanceda ngonyango kubantu
abangamaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo?
Iinkonzo zomthetho
Siphi isikhululo samapolisa sengingqi?
Ingaba isikhululo samapolisa sengingqi sinaye umntu onoxanduva lokuphatha amatyala
obundlobongela obuphathelele kwezesondo (ukuquka namatyala obudlwengu)?
Ingaba ukhona umthetho ochasene nobundlobongela obuphathelele kwezesondo kwilizwe lakho?
Fumanisa ukuba kwenzeka ntoni na xa ityala lobundlobongela obuphathelele kwezesondo lixeliwe
emapoliseni. Bobuphi ubungqina obufunwayo ukusa ityala enkundleni? Le nkqubo ithatha ixesha
elingakanani? Yeyiphi eyona nkundla ikufutshane ehlangabezana namatyala obundlobongela
obuphathelele kwezesondo ?
Unakekelo nenkxaso yexhoba
Ingaba kukho naziphi na iinkonzo zoluleko-ngqondo ezikhoyo zamaxhoba obundlobongela
obuphathelele kwezesondo ukuba afumane ukolulekwa kwengqondo?
Ingaba zikhona ‘izindlu ezikhuselekileyo’ okanye ‘izindlu zokulindela’ kwingingqi apho amaxhoba
obundlobongela obuphathelele kwezesondo akwaziyo ukuhlala kuzo ngelixa alinde unyango
okanye ngelixa lenkqubo yomthetho?
Nceda qaphela: Kubalulekile ukuqonda ukuba ubungqina obubonakalayo bungafumaneka emzimbeni
wexhoba emva kohlaselo. Ukuba uhlaselo lusanda kwenzeka kwaye ukuba ixhoba lifumana unyango
olukhawulezileyo, oku kunganceda kwityala elibekwa umenzi wobubi.
Nceda qaphela: Iinkonzo zomthetho ziyahlukana ngokwelizwe nelizwe kwaye ngamanye amaxesha inkqubo
yomthetho ayisebenzi ngendlela ibimele ukusebenza ngayo. Eli ingalithuba lokuququzelela ubulungisa.
Nceda qaphela: Ngamanye amaxesha, iindawo ‘zezindlu ezikhuselekileyo’ kunye ‘nezindlu zokulindela’
ziyagcinwa ukunikeza imeko-bume ekhuselekileyo yamaxhoba anokuba asengozini. Nceda uhloniphe imfihlo
yezi ndawo.
68
INGENZA NTONI ICAWE?
Njengecawe, ningabuphuhlisa njani ubudlelane nabantu kuyo nganye kwezi nkonzo zikhankanywe
apha ngentla?
Ingaba kukho izinto ezibonakalayo icawe enokuzenza ukuxhasa amaxhoba, ukuquka nokunikeza
ukutya, ukolulekwa kwengqondo, okanye ukubamema ukuba bajoyine amaqela okonga imali
okanye iimali-mboleko eziqhutywa yicawe?
Ukwazisa ngobundlobongela obuphathelele kwezesondo.
Ukuqeqesha abantu ukuba bathabathe inxaxheba kulo msebenzi ulandelayo, ubancede ukuba
baqonde indlela abangaphendula ngayo kubundlobongela obuphathelele kwezesondo.
UMSEBENZI (owabantu ngokuzimeleyo nowamaqela)
Ukuba ubona iimpawu zobundlobongela obuphathelele kwezesondo kwaye ucinga ukuba umntwana
okanye umntu omdala angasesichengeni sobundlobongela obuphathelele kwezesondo, kufuneka wenze
ntoni?
Phambi kokuba uphendule, cinga malunga nocinga ukuba kokona kungcono emntwaneni okanye kumntu
omdala, ukhuseleko lwakho, uhlobo lokuxhatshazwa, indlela yokuhlonipha isidima nemfihlo yexhoba,
kunye neenkonzo zalapho uhlala khona.
1. Ngubani onokuthetha naye? Ungakuxela ukuxhatshazwa? Kutheni? Okanye kutheni kungekho
njalo? Zeziphi iinkonzo ezikhoyo zokunceda ixhoba? Iinjongo zokugqibela kufuneka ziphelise
ubundlobongela obuphathelele kwezesondo kwaye zifumane inkxaso efanelekileyo yexhoba.
2. Kwiqela, xoxa ngamanyathelo onokuwathatha uze uwahlele kwisitshwenkqu sephepha
lefliptshathi.
3. Phonononga neqela lakho nayiphi na imiqobo yobuqu okanye esesikweni enokuba iyakwehlela
(oko kukuthi into enokukuvalela okanye ikuyekise ukwenza into).
Imfihlo
Kutheni ibalulekile?
Ubundlobongela obuphathelele kwezesondo sisenzo esinzulu sokuxhaphaza omnye umntu ngako oko imfihlo
kufuneka ihlonitshwe xa kujongwene neemeko ezinjalo. Injongo kufuneka ibe kukudala imeko-bume
ekhuselekileyo apho ixhoba lobundlobongela obuphathelele kwezesondo likhululekile ukuvelisa izimvo zalo
ngaphandle kokoyika ukugwetywa ngabo bafanele ukunikeza uncedo nenkxaso. Ukuhlonitshwa kwemfihlo
kudala amathuba okuphila nokubuyiselwa kwesidima.
Izikhokelo
Icawe kufuneka ilangazelele ukuphatha abantu ngesidima nangentlonipho.
69
Intlebendwane ecaweni ngamanye amaxesha ingumceli mngeni – oku kwandisa ukubekwa ibala
nocalucalulo endaweni yokuba icawe inikeze indawo evulelekileyo, ekhuselekileyo apho abantu
benokufumana unakekelo nenkxaso.
Ukuba umntu wabelana nawe ngamava akhe obuqu, sukwenza izithembiso ongenakuzigcina.
Kubalulekile ukwabelana nomntu ukuba kunokubakho imida ekugcineni imfihlo – umzekelo, ukuba
umntwana uxhatshazwe ngumzali kwaye ukwimeko-bume eyingozi ekhaya, kukho uxanduva
olusemthethweni lokuxela izehlo emapoliseni okanye kwiinkonzo zoluntu kumazwe athile. Fumanisa
ukuba loluphi na uxanduva onokubanalo kulo meko elizweni lakho kwaye nekuza kufuneka ukuxele.
Indlela yokujongana nobhengezo lobundlobongela obuphathelele kwezesondo
Ukuba umntu uthetha nawe malunga namava akhe obundlobongela obuphathelele kwezesondo, nanga
amanyathelo alula okukunceda ukuba umnikeze unakekelo olufanelekileyo nenkxaso kwaye uphathe ulwazi
ngobuthathaka:
Xa umntu ekuxelela malunga namava akhe obuqu obundlobongela obuphathelele kwezesondo:
Hlala uzole kwaye ungoyiki.
Nikeza imeko-bume eyonwabisayo ukuze ixhoba lithethe. Ukuba kuyenzeka, thetha naye kwindawo
efanelekileyo, ethuleyo nefihlakeleyo.
Ungabi wedwa nomntu wesinye isini. Ukuba ixhoba ngumntu wesini esingafaniyo nesakho, mema
umntu othembekileyo wesini esifana neso sexhoba, uqale ucele imvume yexhoba.
Mamela ngononophelo.
Xelela ixhoba lobundlobongela obuphathelele kwezesondo ukuba, nokuba kwenzeke ntoni na,
asiyompazamo yabo.
Xelela ixhoba ukuba uyalikholelwa.
Bhala phantsi ibali lexhoba kanye kanye ngamazwi alo ukuba nje ube nako ukwenza njalo. (Oku kuza
kuba luncedo ukuba lifuna ukuxela uhlaselo emapoliseni okanye enkundleni.)
Ungakhe ulinge ukulixelele ngebelimele ukuba likwenzile ukunqanda uhlaselo.
Xhasa kwaye ungagwebi. Ukubhengeza kuyoyikisa kwixhoba.
Kufuneka ubuze imibuzo emine:
Kwenzeke ntoni?
Ngubani owenze oku kuwe?
Ubuphi ngelixa bekusenzeka oku?
wenzeke nini oku?
70
Ukuxhasa abo babandakanyekayo
Emva kokuba umntu ebhengeze ubundlobongela obuphathelele kwezesondo kuwe, kucetyiswa ukuba
ulandele inkqubo echazwe apha ngezantsi.15
Idayagram isetyenziswe ngemvume yeRestored www.restoredrelationships.org
15
Oku kusetyenziswe ngemvume yeRestored. IRestored yimanyano yamaKristu yamazwe ngamazwe esebenzana nokutshintsha ubudlelane nokuphelisa ubundlobongela ngokuchasene namakhosikazi. Le flowutshathi iguqulwe kumqulu wecawe oveliswe yiRestored. Jonga iwebhusayithi: www.restoredrelationships.org.
71
Izikhokelo
Fumana inkxaso – akufuneki ujongane noku wedwa. Qhagamshelana nelungu lecawe yakho okanye
omnye umbhexeshi. Kufuneka ngamaxesha onke uqinisekise imfihlo ngako oko ke, xa ufuna inkxaso,
akufuneki unikeze igama lexhoba okanye naluphi na ulwazi olunokulazisa, ngaphandle kokuba
uthetha namapolisa.
Ukhuseleko lwakho nalo lubaluleke kakhulu – qinisekisa ukuba ukhuselekile kwaye nokuba awuzibeki
kwimeko enobungozi.
Ukuba ixhoba lisengozini ekhawulezileyo, sebenza noogunyaziwe basekuhlaleni okanye abasebenzi
basekuhlaleni ukwenza isicwangciso ukuqinisekisa ukhuseleko lwexhoba. Umzekelo, oku
kungathetha ukuba ixhoba lifudukele kwindlu ekhuselekileyo.
Ukuphulaphula amaxhoba
Amaxhoba obundlobongela obuphathelele kwezesondo asoloka ebona ngathi awaviwa ngokwaneleyo
ecaweni. Kungumceli-mngeni ecaweni ukudala
iindawo ezikhuselekileyo apho amaxhoba
anokufumana unakekelo nenkxaso, nokuphila
kunxunguphalo nentlungu eziwahleleyo.
Kubalulekile ukuqaphela ukuba amaxhoba
obundlobongela obuphathelele kwezesondo
ngamalungu asekuhlaleni kwaye futhi anokuba
ngawo namalungu ebandla lecawe.
Ukolulekwa kwengqondo
Kusoloko kubalulekile ukuba amaxhoba akwazi
ukuthetha ngamava awo aze afumane inkxaso
kwingcali eqeqeshiweyo.
Kungakho iingcali eziqeqeshiweyo ecaweni
ezikwaziyo ukudibana nexhoba. Kungenjalo, fumanisa ukuba zingaba zikhona na iinkonzo ezisesikweni
kwingingqi yakho onokucebisa ngazo abantu xa bathe babhengeza kuwe.
Ukolulekwa kwengqondo yinkqubo ethatha ixesha kodwa ekuhambeni kwexesha iza kuvumela ixhoba ukuba
lizive lisiviwa kwaye ke liqalise ukuphila kumenzakalo wangaphakathi wohlaselo. Kubalulekile ukubuza
amaxhoba ukuba kukho iindlela ezibonakalayo icawe enokuwaxhasa ngazo, nokuba ngaba afumana
ukolulekwa ingqondo okusesikweni.
Nceda qaphela: Kuxhomekeke emntwini ukuba uyafuna na ukuxela ukwehlelwa kwakhe bubundlobongela
obuphathelele kwezesondo. Indima yecawe kukulinikeza unakekelo nenkxaso, ukulikhapha ukuya emapoliseni
nakwiinkonzo zomthetho ukuba kuyimfuneko. Ngawo onke amaxesha, ixhoba kufuneka liphulaphulwe.
‘Ukuphila nomenzakalo wokudlwengulwa
yintsokolo yemihla ngemihla kum. Ndiva ngathi
bonke abantu bayabona ukuba ndinyhashiwe.
Ndiva esi sehlo sibuhlungu qho xa ndibona indoda
eyandidlwengulayo…. Ndiva uloyiko kwaye andilali
xa ndibona indawo endadlwengulwelwa kuyo
Kwaye… Andibathembanga abahlali bengingqi yam
kuba ndakhala ndifuna uncedo kodwa akukho
namnye owandincedayo. Ndisakukuxela oku
ecaweni yam, ndaxelelwa ukuba mandithandaze.
Ewe, ndiyathandaza kodwa oko akuyisusi intlungu
yam…’
Amava exhoba lobundlobongela obuphathelele
kwezesondo eMzantsi Afrika
72
Okwenziwayo nokungenziwayo xa uxhasa ixhoba
Xa ixhoba likuxelela ngamava alo obundlobongela obuphathelele kwezesondo, kubalulekile ukukhumbula ezi
zikhokelo zilandelayo ngomawukwenze nomawungakwenzi.16
Okwenziwayo Okwenziwayo
Fumana indawo ekhuselekileyo onokuthethela kuyo.
Ukugweba umntu okanye oko akuxelela kona.
Makubekho omnye umntu – ukuba liyakuvumela ixhoba.
Ukwenza izithembiso ezinganyanisekanga.
Vumela ixesha lokuba umntu athethe. Ukuthatha kancinci ukubalasela kwamava akhe okanye ingozi akuyo.
Phulaphula oko aza kukutsho – kwaye ukuthathele ingqalelo ngokubalaseleyo.
Ukuphendula ngokungakholelwa, ngokucekisa okanye ngokucaphuka ngoko akuxelela kona.
Mkholelwe: inkcazelo yokuxhatshazwa kukuqala kwendaba.
Ukuphendula ngokungenzi nto.
Nikeza ilungelo eliphambili kukhuseleko olukhawulezileyo lwakhe.
Ukumbuza ukuba kwakutheni aze angenzi ngohlobo oluthile.
Mxhobise ukuba azenzele izigqibo ngokwakhe. Ukugxeka yena ngobundlobongela.
Xhasa kwaye uhloniphe akukhethayo. Ukwenza egameni lomntu ngaphandle kwemvume yakhe kunye/okanye ulwazi.
Mnike ulwazi malunga neenkonzo zenkxaso ezifanelekileyo.
Ukulindela ukuba bathathe izigqibo ngokukhawuleza, ingakumbi ukuba umenzi wobubi ngumntu amaziyo.
Sebenzisa ubungcali babo baqeqeshwe ngokwaneleyo.
Ukumthathela izigqibo okanye ukumxelela amakakwenze.
Baqinisekise ukuba abaz’ukugxekwa. Abakufanelanga oko kwaye akukho ngokwentando kaThixo kubo.
Ukumkhuthaza ukuba axolele umenzi wobubi.
Mabazi ukuba okwenziwe ngumenzi wobubi akulunganga kwaye akwamkelekanga konke konke.
Ukuba umyeni wakhe ngumenzi wobubi, sukumthumela ekhaya nomthandazo/ umyalelo wokuthobela umyeni wakhe/ mzise ecaweni/ yiba yinkosikazi yomKristu engcono.
Bathande kwaye ubaxhase. Uqhagamshelane nomntu osekhaya, ngaphandle kokuba ukuvumele oku.
Yiba nomonde.
Khusela ubumfihlo babo.
16
Ezi zikhokelo ziguqulwe zaza zasetyenziswa ngemvume kumqulu wecawe iRestored ngokuxhatshazwa kwasemakhaya. Ngekopi epheleleyo yalo vimba wolwazi
nceda ujonge iphepha lama- 47 ngothungelwano olukusa kwiwebhusayithi yeRestored. Umqulu wecawe ukwaquka noluhlu lokweNziwayo nokungeNziwayo xa kujongwene nomenzi wobubi.
73
Ukwazi amalungelo akhon
Ukuqonda imithetho yesizwe nemigaqo-nkqubo ngobundlobongela obuphathelele
kwezesondo
Kubalulekile ukuqonda imithetho ekhoyo elizweni lakho enxulumene nobundlobongela obuphathelele
kwezesondo. Ukufumanisa ngokungaphaya ngale mithetho, ungathetha namapolisa engingqi yakho okanye
uqhagamshelane norhulumente wengingqi/undlunkulu. ISebe eliphathelele kwezesini okanye iSebe
eliphathelele kwezobulungisa licandelo likarhulumente elinoxanduva lwalo mithetho.
Ukuqondwa kowiso-mthetho lwamazwe ngamazwe nemigaqo-nkqubo yobundlobongela
obuphathelele kwezesondo
Kukho imigaqo-nkqubo yamazwe ngamazwe nowiso-mthetho ngobundlobongela obuphathelele kwezesondo,
amanye amazwe ayisayinileyo. Ngezantsi kukho ulwazi oluthile malunga nezivumelwano ezingundoqo
zamazwe ngamazwe asekhona nanamhlanje.
A. I-CEDAW (I-Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women)
Esi sisiganeko esibalulekileyo sesivumelwano samazwe ngamazwe esiqinisekisa imithetho-siseko samalungelo
abantu abalulekileyo nomakulingwane wamakhosikazi kwihlabathi liphela.
Yamkelwa ngo-1979 yi-United Nations General Assembly yaza yaphunyezwa ngo-1981. Kumazwe angama-
193, amazwe angama-187 asisayinile esi sivumelwano.
B. I-UN CSW 2013 Resolutions (I-United Nations Commission on the Status of Women)
Qho ngonyaka, abameli bezizwe ezingamalungu eZizwe eziDibeneyo (United Nations) ayadibana
ukuphonononga inkqubela phambili ngomakulingwane ngokuphathelele kwisini, bachonge imiceli-mngeni,
bamisele imigangatho yehlabathi jikelele kwaye baqingqe imigaqo-nkqubo.
Ngo-2013, umxholo ophambili yayingulo: ukuncothulwa nokunqandwa kwazo zonke iindlela zobundlobongela
kumakhosikazi namantombazana.
Kwakukhona izisombululo ekwakuvunyelwene ngazo ezaziqonda isidingo sokomeleza iinkqubo zomthetho
nemigaqo-nkqubo, ukuhlangabezana nemibutho noonobangela abaphambili bobundlobongela obuphathelele
kwisini, kwaye kuphuculwe ubungqina bomsebenzi wamalinge okunqanda nokusabela kubundlobongela
obuphathelele kwisini.
C. I-Beijing Declaration and Platform for Action, 1995
Yamkelwa ngamazwe awayekhona kwiNkomfa yeHlabathi yesi-4 yeziZwe eziDibeneyo emalunga
namaKhosikazi ngo-1995 (United Nation’s 4th
World Conference on Women). Isibhengezo sifuna ukuba bonke
oorhulumente baphuhlise amaqhinga okanye izicwangciso zokusebenza zikazwelonke. Ezi zicwangciso
zokusebenza kufuneka zibe nemisebenzi eza kwenziwa ethile yokuphucula imeko yamakhosikazi, ukuquka
nokujongana nobundlobongela ngokuchasene nabo.
74
17ISIFUNDO SOKU-1: Eyesi-2 kuSamuweli 13:1–22 1Kwathi emveni koko, uAbhisalom unyana kaDavide enodade wabo oyinzwakazi, ogama belinguTamare,
wesuka uAmnon unyana kaDavide wamthanda. Wabandezeleka uAmnon, ngokokude azihlisele isifo ngenxa
kaTamare, udade wabo; ngokuba ebeyintombi; kwanqaba emehlweni ka-Amnon ukuba amenze into.
3Ke kaloku uAmnon ebenomhlobo, ogama belinguYonadabhi, unyana kaShimeha umkhuluwa kaDavide.
UYonadabhi ebeyindoda elumke kunene. Wathi kuye, Yini na ukuba ube nje ukubhitya imiso ngemiso, nyana
wokumkani? Akundixeleli na? Wathi uAmnon kuye, Ndithanda uTamare, udade boAbhisalom umninawa
wam.
5‘UYonadabhi wathi kuye, Lala esililini sakho, uzigulise; ke wothi, akuza kukubona uyihlo, uthi kuye, Makhe
eze uTamare udade wethu, andinike into edliwayo, ayenze phambi kwam, ukuze ndiyibone, ndiyidle
esandleni sakhe.’’’
6Walala ke uAmnon, wazigulisa. Ukumkani waya kumbona. Wathi uAmnon kukumkani, Makhe eze uTamare
udade wethu, enze phambi kwam izonkana eziyolisa intliziyo, zibe zibini, ndizidle esandleni sakhe.’
7Wathumela uDavide kuTamare endlwini, esithi, Khawuye endlwini ka-Amnon umnakwenu, umenzele ukudla.
8Waya uTamare endlwini ka-Amnon umnakwabo, yena elele phantsi. Wathabatha intlama, waxovula, wenza
izonkana eziyolisa intliziyo phambi kwakhe, wazosa izonkana eziyolisa intliziyo. 9Wathabatha ipani,
wazikhuphela phambi kwakhe; akavuma ukudla
‘Wathi uAmnon, Mabakhutshwe abantu bonke, baphume kum. Baphuma bonke abantu kuye.10
Wathi
uAmnon kuTamare, Kuzise ekhusini apha ukudla, ndidle esandleni sakho. Wazithabatha uTamare izonkana
eziyolisa intliziyo abezenzile, wazisa ekhusini kuAmnon umnakwabo. Wazisondeza kuye ukuba adle. Wesuka
yena, wambamba, wathi kuye, Yiza, ulale nam, dade wethu.’
12‘Wathi kuye, Musa, mnakwethu, musa ukundidlwengula; ngokuba akwenjiwa nje kwaSirayeli; musa
ukulenza eli nyala. 13
Mna ndingaya phi na nehlazo lam? Ke wena ungaba njengowabanobudenge kwaSirayeli.
Khawuthethe ke ngoko nokumkani; ngokuba akangemangali nam kuwe. 14
Akavuma yena ukuliphulaphula
ilizwi lakhe. Wameyisa, wamdlwengula, walala naye.
15Waza uAmnon wamthiya ngentiyo enkulu kunene; ngokuba yaba nkulu intiyo awamthiya ngayo, ngaphezu
kwentando abemthande ngayo. Wathi uAmnon kuye, Suka umke!’
16‘Wathi kuye, Musa ukuba yimbangi yobu bubi bokundigxotha; bukhulu ngaphezu kobuya ubenzileyo kum.’
Akavuma ukumphulaphula.17
Wabiza umfana, umlungiseleli wakhe, wathi, Khawugxothe le nkazana, imke
kum, iye phandle, utshixe ucango emva kwayo. 18
Ke yayambethe ingubo ende enemikhono; ngokuba
bezisenjenjalo iintombi zokumkani eziseziintombi, ukwambatha ingubo yokwaleka. Wayikhuphela
ngaphandle ke umlungiseleli wakhe, walutshixa ucango emva kwayo. 19
UTamare wazigalela uthuthu entloko,
wayikrazula ingubo yakhe ende enemikhono abeyambethe, wabeka isandla entloko, wemka, ehamba ekhala.
20Wathi uAbhisalom umnakwabo kuye, Ubenawe na uAmnon umnakwenu? Kaloku, dade wethu, hlala uthi tu,
ngumnakwenu. Musa ukuyibekela ntliziyo le nto. Wahlala ke uTamare, wasisishwayimbana endlwini ka-
Abhisalom umnakwabo.
17
Izicatshulwa zezibhalo ezithathwe kwiBhayibhile eNgcwele, uHlelo oluTsha lweZizwe ngezizwe. Ilungelo lombhali elilelakhe lokushicilela © 1973, 1978, 1984
International Bible Society. Isetyenziswe ngemvume kaHodder kunye noStoughton Ltd.
IZICATSHULWA ZEBHAYIBHILE
75
21Waziva ukumkani uDavide zonke ezo nto, wavutha ngumsindo kunene.
22Akathetha nelibi nelilungileyo
uAbhisalom kuAmnon; ngokuba uAbhisalom wamthiya uAmnon, ngale nto yokuba emdlwengule uTamare
udade wabo.
ISIFUNDO SESI- 2: UYohane 4:1-30
Ithe ngoko iNkosi, yakwazi ukuba abaFarisi bavile ukuba uYesu ugqithisile kuYohane ngokwenza nokubhaptiza
abafundi 2(nakubeni ke uYesu ngokwakhe ebengabhaptizi, bekubhaptiza abafundi bakhe),
3yalishiya yona
elakwaYuda, yabuya yaya kwelaseGalili.
4Ifike ke emzini welamaSamariya
5ekuthiwa yiSikare, kufuphi nomhlaba awathi uYakobi wawunika uYosefu
unyana wakhe. 6Ke kaloku umthombo kaYakobi ubukhona. Uthe ke ngoko uYesu, ebulalekile kukuhamba,
wahlala enjalo phezu komthombo; ilixa ngathi belilelesithandathu.
7Kufika intokazi yelamaSamariya, isiza kukha amanzi, athi uYesu kuyo, Ndiphe ndisele.
8(Kuba abafundi bakhe
bebemke baya kuthenga ukudla emzini apho.)
9Ithi ngoko intokazi engumSamariyakazi kuye, Uthini na wena, ungumYuda nje, ukucela kum into eselwayo,
ndingumSamariyakazi nje? Kuba akanabudlelane amaYuda namaSamariya.
10Waphendula uYesu wathi kuyo, Ukuba ubusazi isipho sikaThixo, nokuba ngubani na lo uthi kuwe, Ndiphe
ndisele: unge ucele kuye wena, wakupha amanzi aphilileyo.
11Ithi intokazi kuye, Nkosi, akunanto yakukha, nequla linzulu; uwazuza phi na ke amanzi aphilileyo lawo?
12Wena umkhulu yini na kunobawo wethu uYakobi, owasinikayo iqula eli, wayesela kulo yena, nabantwana
bakhe, nemfuyo yakhe?
13Waphendula uYesu wathi kuyo, Bonke abasela kula manzi, baya kubuya banxanwe;
14ke yena othe wasela
kuwo amanzi, endiya kumpha wona mna, akasayi kuza anxanwe naphakade; aya kusuka amanzi, endiya
kumpha wona, abe ngumthombo kuye wamanzi ampompozela ebomini obungunaphakade.
15Ithi intokazi kuye, Nkosi, ndiphe loo manzi, ukuze ndinganxanwa, ndingezi nokuza kukha apha.
16Athi uYesu kuyo, Hamba uye kubiza indoda yakho, uze apha.
17Yaphendula intokazi yathi, Andinandoda. Athi
uYesu kuyo, Ulungisile ukuthi, Andinandoda; 18
kuba ubunamadoda amahlanu; onayo ngoku asindoda yakho,
unyanisile ukutsho.
19Ithi intokazi kuye, Nkosi, ndiyabona ukuba ungumprofeti wena.
20Oobawo bethu babenqula kule ntaba; nina
ke nithi iseYerusalem indawo apho abantu bamelwe kukunqula khona.
21Athi uYesu kuyo, Ntokazindini, kholwa ndim, ukuba kuza ilixa, eningasayi kuthi nakule ntaba,
naseYerusalem, nimnqule uBawo. 22
Nina ninqula eningakwaziyo; thina sinqula esikwaziyo; ngokuba usindiso
luphuma kumaYuda. 23
Kodwa kuza ilixa, nangoku selikho, xa abanquli abayinyaniso baya kumnqula uBawo
ngoMoya nangenyaniso; kuba uBawo ufuna abanjalo ukumnqula. 24
UThixo unguMoya; abo ke bamnqulayo
bamelwe kukumnqula ngoMoya nangenyaniso.
25Ithi intokazi kuye, Ndiyazi ukuba uMesiya uyeza, ekuthiwa nguKristu; xa athe weza yena, uya kusityela izinto
zonke. 26
Athi uYesu kuyo, Mna ndithethayo nawe ndinguye.
27Kwathi kwangoko bafika abafundi bakhe, bamangaliswa kukuba athethe nomntu oyinkazana; noko
ke akubangakho namnye owathi. Ufuna ntoni na? nowathi, Yini na ukuba uthethe nayo?
76
28Yawushiya ngoko umphanda wayo intokazi, yemka yaya ekhaya; ithi ebantwini,
29Yizani, nibone umntu
ondixelele izinto zonke endakha ndazenza; lo akangebi nguye uKristu yini na? 30
Baphuma ke ekhaya, baye
besiza kuye.
ISIFUNDO SESI-3: Eyoku-1 kwabaseKorinte 12:12–27 12
Kuba, kwanjengokuba umzimba umnye, unamalungu amaninzi, abe ke onke amalungu aloo mzimba mnye,
emaninzi nje, emzimba mnye, ukwanjalo ke noKristu lo. 13
Kuba thina sonke sabhaptizelwa mzimbeni mnye
ngaMoya mnye, nokuba singamaYuda, nokuba singamaGrike; nokuba singamakhoboka, nokuba
singabakhululekileyo; sonke sasezwa Moyeni mnye; 14
kuba nomzimba lo ungelungu linye, ungamaninzi.
15Ukuba luthe unyawo, Ngokuba ndingesiso isandla, andingowasemzimbeni, luthi, ngenxa yoko, lungabi
lolwasemzimbeni na? 16
Nokuba ithe indlebe, Ngokuba ndingelilo iliso, andingowasemzimbeni, ithi, ngenxa
yoko, ingabi yeyasemzimbeni na? 17
Ukuba umzimba lo uphela ubuliliso, bekuya kuba phi na ukuva? Ukuba
ubukukuva uphela, bekuya kuba phi na ukusezela? 18
Kungoku ke uThixo wawamisa amalungu, lalelo nelo
emzimbeni, njengoko wathandayo. 19
Ukuba ke onke ebelungu linye, ubuya kuba phi na umzimba? 20
Kungoku
ke maninzi okunene amalungu, kodwa mnye wona umzimba.
21Alinako ke iliso ukuthi kwisandla, Akufuneki kum; kanjalo intloko ayinakuthi kwiinyawo, Anifuneki kum.
22Asuka amalungu omzimba angathi ngaswele amandla kwamanye, abe ngawona afunekayo.
23Namalungu
omzimba esiba ngaswele imbeko kunamanye, lawo ngawona siwabeka embekweni; aze amalungu ethu
ahloniphekayo, abe ngawona abekekileyo. 24
Amalungu ethu ke abekekileyo akufuneki nto kuwo. Usuke
uThixo wawumanya umzimba, wathi ilungu elingento walibeka kweyona mbeko inkulu; 25
ukuze kungabikho
kwahlukahlukana emzimbeni, kubekho ukunyamekelana kwamalungu ngakunye; 26
kuthi, nokuba lilungu
elinye eliva ubunzima, avelane amalungu onke; nokuba lilungu elinye elizukiswayo, avuyisane amalungu
onke.
27Nina ke ningumzimba kaKristu, ningamalungu ngokwabelwa izabelo.
ISIFUNDO SESI-4: IGenesis 1:26–28 26
Wathi uThixo, Masenze umntu ngokomfanekiselo wethu ngokufana nathi. Mababe nobukhosi ezintlanzini
zolwandle, nasezintakeni zezulu, nasezintweni ezizitho zine, nasemhlabeni wonke, nasezinambuzaneni zonke
ezinambuzela emhlabeni.
27Wamdala ke uThixo umntu ngokomfanekiselo wakhe; wamdala ngokomfanekiselo kaThixo; wadala indoda
nenkazana. 28
Wabasikelela uThixo, wathi kubo uThixo, Qhamani, nande, niwuzalise umhlaba niweyise; nibe
nobukhosi ezintlanzini zolwandle, nasezintakeni zezulu, nasezintweni zonke eziphilileyo ezinambuzelayo
emhlabeni.
ISIFUNDO SESI-5: UYohane 8:1–11 1UYesu ke yena waya eNtabeni yemiNquma.
2Uthe ke ngesifingo wabuya wafika etempileni; baye bonke abantu besiza kuye; wahlala phantsi,
wabafundisa. 3Ababhali nabaFarisi bazisa ke kuye umfazi obanjwe ekrexeza; baza, bemmise phakathi,
4bathi
kuye, Mfundisi, lo mfazi wabanjwa ekrexeza, kanye kuloo ntlondi. 5Ke kaloku, emthethweni uMoses
wasimisela ukuthi, abanjalo mabagityiselwe ngamatye; uthini na ke wena? 6Babesitsho ke bemhenda, ukuze
babe nokummangalela;
kodwa uYesu, ethobe phantsi, wabhala ngomnwe emhlabeni. 7Uthe ke bakumana bembuza, waphakama,
wathi kubo, Ongenasono kuni makaqale amgibisele ngelitye. 8Wabuya wathoba phantsi, wabhala emhlabeni.
77
9Bathe ke bona bakuva, besohlwaywa naluvalo lwabo, baphuma ngabanye, beqalela kwabakhulu, kwada
kwaba kwabokugqibela. Wasala yedwa uYesu, waye umfazi emi phakathi. 10
Ephakamile ke uYesu, akabona
mntu kwakuphela ngumfazi lowo; wathi kuye, Mfazindini, baphi na abo bamangaleli bakho? Akukho
ukugwebileyo na?
11Wathi ke yena, Noko amnye, Nkosi. Wathi ke uYesu kuye, Nam andikugwebi; hamba, ungabuye wone.
ISIFUNDO SESI-6: AbaGwebi 19:16–29 16
Kwathi thu indoda enkulu ivela emsebenzini wayo emasimini, ngokuhlwa; iyindoda yelasezintabeni
lakwaEfrayim, ingumphambukeli eGibheha. Ke amadoda aloo mzi abengamaBhenjamin. 17
Yawaphakamisa
amehlo ayo, yabona ndoda ingumhambi endaweni yokubutha kwamadoda omzi, yathi indoda enkulu leyo,
Uya ngaphi na? Uvela phi na?
18Yathi kuyo, Siyagqitha, sivela eBhetelehem yakwaYuda; siya emathambekeni akwaEfrayim;
endingowakhona. Ndibe ndihambele eBhetelehem yakwaYuda, ngoku ndihambela endlwini kaYehova.
Akukho bani ke undamkelela endlwini yakhe apha; 19
kanti ke sinomququ kwaneendiza zamaesile ethu,
nesonka newayini eyiyeyam, nomkhonzazana wakho, nomfana okubakhonzi bakho; akusweleke nto.
20‘Yathi indoda enkulu, Uxolo malube nawe; ke ukuswela kwakho konke makube phezu kwam; kodwa musa
ukulala endaweni yokubutha kwamadoda omzi. 21
Yayingenisa endlwini yayo, yawanika iindiza amaesile;
bazihlamba iinyawo zabo, badla, basela.
22Bakubon’ ukuba bayazichwayithisa iintliziyo zabo, nango amadoda aloo mzi, amadoda angamatshijolo,
eyirhawula indlu leyo, emana enkqonkqoza elucangweni; atsho kwindoda enkulu engumninindlu ukuthi,
Yikhuphe indoda engene endlwini yakho, siyazi.
23Yaphuma indoda engumninindlu, yaya kuwo, yathi kuwo, Hayi, bazalwana bam, hayi, musani ukukha nenze
into embi. Emveni kokuba le ndoda ingene endlwini yam, musani ukwenza obu budenge. 24
Nantsi intombi
yam eyintombi, neshweshwe lale ndoda; makhe ndikhuphe bona, nibone, nenze kubo okulungileyo
emehlweni enu; ke kule ndoda ze ningenzi nto yobu budenge.
25Akavuma loo madoda ukumphulaphula. Yalibamba indoda ishweshwe layo, yalikhuphela phandle kuwo;
alazi, afeketha ngalo bonke ubusuku kwada kwasa; alindulula ngesifingo. 26
Yafika inkazana leyo xa kusayo,
yawa emnyango wendlu yendoda apho yayikhona inkosi yayo, kwada kwamhlophe.
27Yavuka inkosi yayo kusasa, yazivula iingcango zendlu, yaphuma ukuba ihambe ngendlela yayo; nantso le
nkazana ilishweshwe layo iwile emnyango waloo ndlu, nezandla zayo zisembundwini wawo. 28
Yathi kuyo,
Vuka sihambe; ayaphendula. Yayithabatha yayibeka phezu kwe-esile; yesuka loo ndoda, yasinga endaweni
yayo.
29Yafika endlwini yayo, yathabatha isitshetshe, yalibamba ishweshwe layo, yalityatya ngokwamathambo alo
laziinyama ezilishumi elinambini, yalithumela kuyo yonke imida yakwaSirayeli;
ISIFUNDO SESI-7: UMarko 10:13- 16 13
Baye bezisa abantwana kuye ukuze abachukumise; basuka abafundi babakhalimela abo babazisayo.
14Ke kaloku ekubonile oku uYesu, wacaphuka, wathi kubo, Bavumeleni abantwana beze kum, ningabaleli:
ngokuba ubukumkani bukaThixo bubobabo banjalo.
15Inene ndithi kuni, Othe akabamkela ubukumkani bukaThixo njengomntwana, akayi kukha angene kubo. Y
Waza wabawola, wazibeka izandla phezu kwabo, wamana ebasikelela.
78
ISIFUNDO SESI-8: Kwabase-Efese 5:21–33 21
Nilulamele ngokoyika uThixo.
22Nina bafazi, walulameleni awenu amadoda ngokokululamela iiNkosi.
23Ngokuba indoda le iyintloko yomfazi
njengokuba naye uKristu eyintloko yebandla eli, waye yena ngokwakhe enguMsindisi wawo umzimba. 24
Ke,
kwanje ngokuba ibandla eli limlulamela uKristu, mabathi ngokunjalo nabafazi bawalulamele awabo amadoda
ezintweni zonke.
25Nina madoda, bathandeni abafazi benu, njengokuba naye uKristu walithandayo ibandla, wazinikela ngenxa
yalo 26
ukuze alingcwalise, elihlambulule ngokuhlamba kwamanzi ngelizwi, 27
ukuze alimise phambi kwakhe
linobuqaqawuli, lilibandla elingenabala, elingenamibimbi nanye into enjalo, ukuze libe ngcwele, lingabi
nasiphako. 28
Ngoko amelwe amadoda ukubathanda abawo abafazi, njengokuba beyimizimba yawo. Lowo
umthandayo umkakhe, uyazithanda; 29
kuba akukho namnye wakha wayithiya eyakhe inyama; usuka ayondle,
ayigcine, njengokuba nayo iNkosi ilenjenjalo ibandla—30
Ngokuba singamalungu omzimba wayo,
singabenyama yayo, singabamathambo ayo. 31‘
Ngenxa yoko ke, umntu womshiya uyise nonina, anamathele
kuye umkakhe, baze abo babini babenyamanye.’ 32
Loo mfihlelo inkulu; ke mna ndithetha ndisingisele
kuKristu, ndisingisele nakulo ibandla. 33
Kodwa manithi nani ngabanye, elowo amthande umkakhe, njengoko
azithanda ngako; umfazi ke makayoyike indoda.
ISIFUNDO SE-9: UMarko 5:24–34 24
Wesuka wahamba naye;
Yaye indimbane enkulu imlandela, imxinile. 25
Intokazi ethile, eyayinethombo legazi iminyaka elishumi
elinambini, 26
eyayive ubunzima obuninzi kumagqirha amaninzi, eyayidleke konke ebinako, ingasizakali lutho,
imana ukuba mandundu. 27
Yathi yakuva ngaye uYesu, yeza phakathi kwesihlwele ngasemva yayichukumisa
ingubo yakhe, 28
kuba ibisithi, ‘Ukuba ndithe ndachukumisa neengubo zakhe ezi, ndosindiswa.’ 29
Watsha kwa-
oko umthombo wegazi layo; yeva emzimbeni wayo ukuba iphilisiwe kweso sibetho.
30UYesu, uthe kwa-oko wawazi ngaphakathi kwakhe amandla aphume kuye, wajika esendimbaneni, wathi,
‘Ngubani na ochukumise iingubo zam?’
31’Bathi kuye abafundi bakhe, Ubona nje ukuba isihlwele sikuxinile, ‘utsho na ukuthi, “Ngubani na
ondichukumisileyo?”’
32Wasingasinga, ukuba ambone lowo uyenzileyo le nto.
33Ithe ke intokazi leyo, isoyika, igubha, ikwazi oko
kwenzekileyo kuyo, yeza yawa phantsi kuye, yamxelela inyaniso yonke. 34
Wathi ke kuyo, ‘Ntombi yam, ukholo
lwakho lukusindisile; hamba unoxolo, phila kweso sibetho sakho.’
ISIFUNDO SE-9: UMateyu 1:18-25 18
Ke kaloku ukuzalwa kukaYesu Kristu kwaye kungolu hlobo: Kwathi akubona ukuba unina uMariya
usel’eganelwe uYosefu, bengekahlangani, wafunyanwa emithi ngoMoya oyiNgcwele. 19
Wathi ke uYosefu
indoda yakhe, engolilungisa, engathandi ukumhlaza ekuhleni, wanga angamala ngasese.
20Akubon’ukuba uyazicinga ezi zinto, naso isithunywa seNkosi sibonakala kuye ephupheni, sisithi, “Yosefu,
nyana kaDavide, musa ukoyika ukumthabathela kuwe uMariya, umfazi wakho; kuba oko kukhawulweyo
phakathi kwakhe kunguMoya oyiNgcwele. 21
Úya kuzala unyana ke, umbize ngegama elinguYesu, kuba yena
eyakusindisa abantu bakhe ezonweni zabo.”
79
22Ke kaloku oku konke kwenzeke , ukuze kuzaliseke okwathethwayo yiNkosi ngomprofeti isithi:
23“Yabonani,
intombi le iyakumitha izale unyana, bambize ngegama elinguImanuweli” oko kukuthi ngentetho evakalayo,
uThixo unathi.
24Wathi ke uYosefu, evukile ebuthongweni, wenza ngoko besimmisele ngako isithunywa senkosi,
wamthabathela kuye umfazi wakhe; 25
waza ke akamazi wada wazala unyana wakhe wamazibulo; wambiza
ngegama elinguYesu.
ISIFUNDO SE-10: Isifundo seBhayibhile: IGenesis 19:1-26
Zafika izithunywa ezo zozibini eSodom ngokuhlwa, uLote ehleli esangweni leSodom. ULote wazibona, wesuka
wazikhawulela , waqubuda ngobuso emhlabeni. 2“Wathi khanibone zinkosi zam! Khaniphambukele endlwini
yomkhonzi wenu, nilale, nihlambe iinyawo zenu, nivuke kusasa, nihambe indlela yenu.
“Zathi, Hayi, “solala esitratweni.”
3Wazijoka kunene, zaphambukela kuye, zangena endlwini yakhe; wazenzela isidlo, woja nezonka
ezingenagwele, zadla. 4Ke kaloku zingekalali, amadoda aloo mzi, amadoda aseSodom, ayirawula
indlu,ethabathela kumfana esa kwixhego, bonke abantu bevela nasekupheleni kwawo. 5Bambiza uLote, bathi
kuye, “Aphi na amadoda angene kuwe ngobu busuku? Wakhuphele kuthi, siwazi. Waphuma uLote waya kubo
emnyango, waluvala ucango emva kwakhe.”
6Waphuma uLote waya kubo emnyango, waluvala ucango emva kwakhe, Musani ukwenza into embi
bazalwane. 8Khanibone, ndineentombi ezimbini ezingazani nandoda; mandikhuphele zona kuni, nenze kuzo
ngoko kulungileyo emehlweni enu. Ke kula madoda musani ukwenza nto, kuba angene ngenxa yoko
emthunzini wophahla lwam.”
9Bathi, Khwelela; batsho bathi, Lo wezayo ngokuphambukela uhlala egweba; ngoku sokuphatha kakubi wena
kunawo. Besuka indulumbane phezu kwendoda uLote, basondela, beza kuluqhekeza ucango.
10Amadoda lawo asolula isandla sawo, amngenisa uLote kuwo endlwini, aluvala uvango.
11Awabetha
ngobumfama amadoda abesemnyango wendlu, ethabathela kwencinane esa kwenkulu, azidinisa ke ukufuna
umnyango.
12Athi amadoda lawo kuLote, “Usenabani na apha? Umyeni, nonyana bakho, neentombi zakho, nabo bonke
onabo kulo mzi, bakhuphe kule ndawo, 13
ngokuba sikhulu isikhalo sabo ebusweni bukaYehova. Uyehova
usithume ukuba siyonakalise.
14Waphuma uLote, wathetha nabayeni beentombi zakhe, abaya kuzeka iintombi zakhe, wathi, Sukani,
niphume kule ndawo; ngokuba uYehova uya kuwonakalisa lo mzi!” Usuke waba njengohlekisayo emehlweni
abayeni beentombi zakhe.
15Izithunywa zamngxamisa uLote ngesifingo, zathi, Vuka, thabatha umkakho, neentombi zakho zombini, aba
banokufumaneka, hleze ubhebhethwe ngobugwenxa balo mzi.”
16Wazilazila; amadoda abamba isandla sakhe, nesandla somkakhe, nesandla seentombi zakhe zombini;
uYehova emvela, amkhupha, amyeka ngaphandle komzi. 17
Akuba emkhuphele phandle, athi, Zisindise ngenxa
yomphefumlo wakho. Musa ukubheka emva kwakho, musa ukuma kuwo wonke lo mmandla; zisindise
ngokuya entabeni, hleze ubhebhethwe!”
18Wathi kuwo uLote, “Hayi, Nkosi yam!
19 Khawubone, umkhonzi wakho umbabale. Uyikhulisile inceba yakho
ondenzeleyo, ukuba uwusindise umphefumlo wam; mna ke andinako ukuzisindisa ngokuya entabeni, hleze
80
ndinanyathelwe bububi, ndife. 20
Khawubone, lo mzi ukufuphi, ukuba kubalekelwe kuwo, mncinane; ndanga
ndingazisindisa ngokuya kuwo (awumncinane na?), usinde umphefumlo wam.”
21Wathi kuye, “Yabona, ndikunonelele nangale nto; ukuba ndingawubhukuqi lo mzi uthethe ngawo.
22Khawuleza, zisindise ngokuya khona, kuba andinakwenza nto ude ufike khona.” Ngenxa yoko igama laloo
mzi kwathiwa yiTsohare.
23Ilanga laliseliphumile phezu kwehlabathi, ukufika kukaLote eTsohare.
24Wamisa ke uYehova phezu
kweSodom neGomora isulfure nomlilo ophuma kuYehova emazulwini 25
wayibhukuqa loo mizi, nawo wonke
loo mmandla, nabo bonke abemi baloo mizi, nesihlumo somhlaba. 26
Kodwa umkakhe, esemva kwakhe ,
wakhangela ngasemva, waba yintsika yetyuwa.
ISIFUNDO SE-11: UNehemiya 4:1–20 and 6:15–16
UNehemiya 4:1–20 1Kwathi, akuva uSanebhalati ukuba siyalwakha udonga, wasuka wavutha umsindo wakhe, waqumba kunene,
wawangcikiva amaYuda. 2Wathetha phambi kwabazalwana bakhe nempi yakwaSamari, wathi, Enza ntoni na
la maYuda antshwenyileyo? ozinqabisa na? obingelela na? ogqiba namhla na? owavusa na amatye kwezi
mfumba zothuli, etshile nje?
3Ke uTobhiya umAmon, engakuye, wathi, Nale nto ayakhayo, kungathi kunyuke impungutye le, iluqhekeze
udonga lwawo lwamatye. 4Yiva, Thixo wethu; ngokuba sideliwe, ukubuyisele ezintlokweni zabo ukungcikiva
kwabo, ubanikele ekuphangweni elizweni labathinjwa. 5Musa ukubuselela ubugwenxa babo; musa ukusicima
isono sabo phambi kwakho; ngokuba bakuqumbisile phambi kwabakhi. 6Salwakha ke udonga, lwadityaniswa
lonke udonga, kwesa esiqingatheni sokuphakama kwalo. Abantu babenentliziyo yokusebenza.
7Kwathi, akuva uSanebhalati, noTobhiya, nama-Arabhi, nama-Amon, nama-Ashdode, ukuba ziyenyuswa
iindonga zeYerusalem; ukuba ziqaliwe, ziyavingcwa iintanda: wavutha umsindo wabo kunene. 8Bacebisana
kunye bonke bephela, ukuba beze kulwa neYerusalem, bayonakalise. 9Sathandaza kuThixo wethu, samisa
abokulinda imini nobusuku ngenxa yabo.
10Athi amaYuda, Amandla abathwali bemithwalo ayetha, inkunkuma ininzi; thina asinakulwakha udonga.
11Ababandezeli bethu abo babesithi, Akayi kwazi, akayi kubona, side singene phakathi kwawo, siwabulale,
siwumise umsebenzi. 12
Kwathi, akuza amaYuda abehleli emacaleni abo, athetha kuthi izihlandlo zalishumi,
ephuma ezindaweni zonke, esithi, Buyelani kuthi.
13Ndesuka, ndamisa ezindaweni ezisezantsi emva kodonga, ezindaweni ezibalelelwa lilanga, ndamisa abantu
ngokwemizalwane, benamakrele abo, nezikhali zabo, nezaphetha zabo. 14
Ndakhangela, ndasuka ndathi
kubanumzana, nakubaphathi, nakwabanye abantu, Musani ukuboyika; khumbulani iNkosi enkulu
eyoyikekayo, nilwele abazalwana benu, noonyana benu, neentombi zenu, nabafazi benu, nezindlu zenu. 15
Kwathi, zakuva iintshaba zethu ukuba siyazi thina, nokuba uThixo ulitshitshisile iqhinga lazo, sabuyela sonke
siphela eludongeni, elowo emsebenzini wakhe.
16Kwathi, ukususela kuloo mini, esinye isiqingatha samadodana akwam sasebenza emsebenzini, esinye
isiqingatha saphatha izikhali, neengweletshetshe, izaphetha, neengubo zentsimbi; kananjalo abaphathi
babeyixhasile yonke indlu kaYuda. 17
Ke aba babesakha eludongeni, nabathwala imithwalo, babethwala
ngesinye isandla esibe sisebenza emsebenzini, baphathe izikhali ngesinye; 18
nabakhi babesakha, benxibe
elowo ikrele lakhe esinqeni sakhe. Ovuthela isigodlo ubesecaleni lam.
81
19Ndathi kubanumzana, nakubaphathi, nakwabanye abantu, Umsebenzi lo mkhulu, ubanzi; thina sithe saa
eludongeni, omnye ekude komnye. 20
Endaweni enithe neva ilizwi lesigodlo, nobuthelana kuyo kum; uThixo
wosilwela.
UNehemiya 6:15–16 15
Lwagqitywa udonga ngomhla wamashumi amabini anesihlanu kaEluli, ngemihla emashumi mahlanu
anamibini. 16
Kwathi zakukuva oko iintshaba zethu zonke, zoyika zonke iintlanga ezisijikelezileyo, zetha
amandla emehlweni azo, zazi ukuba kuvele kuThixo wethu ukwenziwa kwalo msebenzi.
ISIFUNDO SE-12: UMateyu 25:37–40 37
Oza amphendule ke amalungisa, esithi, Nkosi, sakubona nini na ulambile, sakonga; unxaniwe, sakuseza? 38
Sakubona nini na ke ungowasemzini, sakungenisa endlwini, uze, sakwambesa? 39
Sakubona nini na ke usifa,
okanye usentolongweni, seza kuwe? 40
Aze aphendule ukumkani athi kuwo, Inene ndithi kuni, Ekubeni
nenjenjalo nakomnye waba bazalwana bam bangabona bancinane, nenjenjalo nakum.
82
UMNTU OMDALA Nawuphi na umntu oneminyaka eli-18 ubudala nangaphezulu.
ISIMO SENGQONDO
Uluvo, uvakalelo okanye icala malunga nabantu, izehlo kunye/okanye izinto ezenziwa ngenxa yeenkolelo zomntu. Isimo sengqondo siphembelela indlela yokuziphatha.
INKOLELO Uluvo olwamkelwa njengoluyinyani. Inokuxhaswa okanye ingaxhaswa ngeenyaniso. Iinkolelo zingavela okanye ziphenjelelwe yinkolo, yimfundo, yinkcubeko nangamava obuqu.
UKUGXEKA Xa usiva okanye ubhengeza ukuba (umntu okanye into) ngunobangela wobundlobongela obuphathelele kwezesondo.
UMNTWANA Nawuphina umntu ongaphantsi kweminyaka eli-18 ubudala.
IMFIHLO Imfihlo ngumthetho-siseko osesikweni onxulunyaniswa neeprofeshini zonyango nezentlalo. Ukugcina imfihlo kufuna ukuba ulwazi lukhuselwe kwaye kwabelwane ngalo kuphela xa umntu ochaphazelekayo enike imvume yokwenza njalo. Lonke ulwazi olubhaliweyo lugcinwa kwindawo eyimfihlo kwiifayili ezitshixwayo kwaye lulwazi olungazisiyo kuphela olubhalwayo kwiifayili zamatyala. Ukugcina imfihlo kuthetha ukuba iinkcukacha zetyala azixoxwa konke konke nosapho okanye abahlobo, okanye osebenza nabo abalwazi lwabo lokuxhatshazwa lungeyomfuneko. Kukho imida kwimfihlo xa usebenza ngabantwana.
UKOLULEKWA KWENGQONDO
Ukunikezwa koncedo olusesikweni nesikhokelo ekusombululeni iingxaki zeemvakalelo, zobuqu nezengqondo.
UKUBHENGEZA Inkqubo yokuveza ngokuphandle ulwazi. Ukubhengeza kwimeko yokuxhatshazwa ngokwesondo kubhekiselele ngakumbi ngendlela umntu ongonanga (umzekelo, umhlobo okanye umfundisi wecawe) efunda ngamava omntu obundlobongela obuphathelele kwezesondo. Abantu baza kubhengeza ubundlobongela obuphathelele kwezesondo ngokwahlukeneyo kwaye ukubhengeza ngokuqhelekileyo kuyinkqubo kunesehlo esinye okanye esithile. Ukubhengeza malunga nobundlobongela obuphathelele kwezesondo kunganxityelelwana ngako ngokungqalileyo okanye ngokungqalanga, ngokuzithandela okanye ngokungazithandeli.
UCALUCALULO Xa elinye iqela labantu liphethwe kakubi ngokubalaseleyo kunabanye ngenxa yokuthatha icala okanye ulwazi olungachanekanga.
UMAKULINGWANE Umalunga nokuqinisekisa ukuba abantu baphathwa ngobulungisa kwaye banikwe amathuba afanelekileyo. Umakulingwane akekho malunga nokuphatha wonke umntu ngendlela efanayo, kodwa uqwalasela ukuba izidingo zabo kuhlangatyezwana nazo ngeendlela ezahlukeneyo. Ukukhuthaza umakulingwane kufuneka kuncothule ucalucalulo kwinkalo yobuhlanga, isini, ukhubazeko, inkolo okanye inkolelo, ukuzikhethela icala ngokweempawu neemvakalelo zesondo nobudala.
UMBHEXESHI Inkokeli ekhuthaza abanye ukuba babelane ngolwazi lwabo, amava nokucinga ukuze abantu bafunde ngokwabelana kunye.
UKUSIKWA KWELUNGU LOBUFAZI
Isithethe sokwalusa oomama abasebatsha okubandakanya ukususwa kwelungu lesini okanye ukuthungwa komngxunya welungu langasese lowasetyhini.
UMTSHATO Ngumtshato apho omnye okanye bobabini abantu betshata ngaphandle kwemvume
ULUHLU LWEENKCAZELO
83
ONYANZELWAYO yabo okanye ngaphandle kwentando yabo. Umtshato onyanzeliswa emntwaneni apho intombazana inyanzeliswa ukuba itshate kwangoko, ngokuqhelekileyo uthetha isiphelo semfundo ukuba usesikolweni nesiphelo sokwenza izigqibo ezibalulekileyo malunga nomsebenzi, impilo yakhe nobomi bakhe. Ukuxhatshazwa kuxhaphakile kwimitshato yabantwana.
UXOLO Oku kukuyeka impindezelo nokuvelisa iingcinga ezingalunganga zenzondo nengqumbo.
ISINI: Iyantlukwano yabantu phakathi kwamadoda namakhosikazi, okanye amakhwenkwe namantombazana okufundwayo (kunomahluko ngokwesini okuphathelele kwibhayoloji).
UBUNDLOBONGELA OBUPHATHELELE KWISINI
Ligama eliqukayo laso nasiphi na isenzo esiyingozi esenziwa ngokuchasene nentando yomntu; busekelwe ngokomahluko omiselwa ebantwini (isini) phakathi kwabasebuhlanti nabasetyhini. Ubundlobongela obuphathelele kwisini bubandakanya iindidi ezinabileyo zokunyhashwa kwamalungelo abantu, ukuquka ukuxhatshazwa ngokwesondo, ubudlwengu, ubundlobongela basemakhaya, ukuhlaselwa nokuxhatshazwa ngokwesondo, urhwebo olungavumelekanga lwamakhosikazi namantombazana kunye nezithethe zesintu eziyingozi ezahlukahlukeneyo, ukuquka nokutshata ngokunyanzeliswa kusemsinya.
IZIQHELO ZEZENKCUBEKO EZIYINGOZI
Ezi zizithethe zenkolo nezenkcubeko eziyingozi ngokwasemzimbeni okanye ngokweemvakalelo kubantu ababandakanyekayo.
UKUQUKA/UKUQUKWA
Sisenzo sokuquka okanye sokuqukwa kwiqela okanye umbutho.
UBUNKOKELI Sisenzo sokukhokela iqela labantu, iqumrhu okanye icawe, okanye isakhono sokwenza oku.
UMENZI WOBUBI Umntu owenza ngokungqalileyo okanye oxhasa ubundlobongela okanye okunye ukuxhatshazwa okwenziwa komnye ngaphandle kwentando yakhe.
UBUDLWENGU Ukunyanzela umntu ngesondo ngaphandle kweminqweno yakhe.
UKUXELA sisenzo sokuya emapoliseni nokunikeza inkcazelo nobungqina bokuba kwenzeke ubundlobongela obuphathelele kwezesondo.
INDAWO EKHUSELEKILEYO
Indawo apho nabani na anokuphumla kwaye akwazi ukunikeza izimvo ngokupheleleyo, ngaphandle kokoyika ukwenziwa ukuba azive engonwabanga, engamkelekanga kwaye engakhuselekanga.
UKUZIBEKA IBALA Ukuziva ngathi awunaxabiso kwaye uziintloni.
UKUSETYENZISWA NGOKUPHATHELELE KWISONDO
nakuphi na ukuxhatshazwa okuthe ngqo okanye okuzanyiweyo okukwicala lokuba sesichengeni, amandla angalinganiyo okanye ukuthembeka ngeenjongo zesondo. Oku kuquka ukuzuza ngokwemali, ngokwentlalo okanye ngokopolitiko ngokusetyenziswa komnye ngesondo.
INGCINGA ESOLOKO ISETYENZISWA
Iingcinga ezimalunga nento okanye umntu ezizinzileyo ngenxa yokusetyenziswa ngokunabileyo, kodwa ezingasebenzi kuzo zonke iimeko.
84
NJALO
UKUBEKWA IBALA Imvakalelo yokungamkelwa ngabantu, okubangela ukukhethelwa ecaleni, ukwaliwa neentloni.
UKUTHOBELA Isenzo sokwamkela okanye ukuvumela igunya eliphezulu okanye ngokwentando yegunya lomnye umntu.
IXHOBA Umntu obe lixhoba/owehlelwe lo(bu)bundlobongela obuphathelele kwezesondo. Igama ‘ixhoba’ lingasetyenziswa ngokubolekisanayo negama ‘isisulu’. Kuye wonke lo vimba wolwazi, sisebenzisa ‘ixhoba’.
UKWENZAKALA NGOKUPHATHELELE KWINGQONDO
Amava okwenzakala ngokuqhelekileyo ahamba nengozi ebalaseleyo ebomini bomntu okanye impilo kunye/okanye ingozi ebalaseleyo kubomi bomntwana womntu, iqabane, isihlobo okanye umhlobo osondeleyo. Xa abantu besehlelwa luphazamiseko kwizidingo zabo ezingundoqo eziphathelele engqondweni (ukhuseleko, intembeko, inkululeko, igunya, uthando nokuzithemba), behlelwa kukwenzakala ngokuphathelele kwingqondo.
OKUNYE EMAKUFUNDWE NEMATHIRIYELI KAVIMBA WOLWAZI EBALULEKILEYO
Olunye ulwazi nezibonelelo lungafunyanwa kwezi webhusayithi zilandelayo:
Restored www.restoredrelationships.org
Ending domestic abuse: a pack for churches:
http://www.restoredrelationships.org/resources/info/51/
‘We Will Speak Out’ coalition www.wewillspeakout.org
Resources for churches and factsheets: http://www.wewillspeakout.org/resources/
Christians for Biblical Equality http://www.cbeinternational.org/
Ujamaa Centre http://ujamaa.ukzn.ac.za/homepage.aspx
Gender and Development Network http://www.gadnetwork.org.uk/
Bridge http://www.bridge.ids.ac.uk/
Tearfund www.tearfund.org
International learning zone: http://tilz.tearfund.org/sexualviolence
85
AMANQAKWANA
86
AMANQAKWANA
87
AMANQAKWANA
88
AMANQAKWANA