1

Juhe

nd So

omes

tööt

avat

ele v

älis

maa

last

ele

JuhendJuhendJuhendJuhendJuhendSoSoSoSoSoomesomesomesomesomes

tööttööttööttööttöötavateleavateleavateleavateleavatelevälismaalastelevälismaalastelevälismaalastelevälismaalastelevälismaalastele

Juhend Soomes töötavatele välism

aalastele

2

3

Juhe

nd So

omes

tööt

avat

ele v

älis

maa

last

ele

Sisukord

1. Soome tööturumudel

3

2. Mida on igal töötajal hea teada oma õiguste ja kohustuste kohta5

3. Kuidas liitutakse ametiühinguga 10

4. Miks on hea olla ametiühingu liige

10

5. Keskorganisatsioonide ja liitude kontaktandmed

11

1 Mõningaid soodustusi puudutavaid muudatusi tehakse aastal 2003

Juhend Soomes töötavatele välismaalastele

Oled tulnud Soome tööle. Tere tulemast! Sinu soome töökaaslastele on tähtis,et välismaalastest töökaaslasi koheldaks sama hästi kui soomlasigi. Sul peavadolema samad õigused ja kohustused. Sellest brošüürist leiad informatsioonisoome tööturumudeli ja ametiühingute liikumise kohta.

Sinu enda huvides ja töökollektiivi ühise kasu nimel soovitame sul liitudaoma ala ametiühinguga. Lugedes seda brošüüri saad teada, kuidas seda teha.

Palgasaajate keskorganisatsioonid 5.02.2002¤SAK, STTK, AKAVA

Juhend Soomes töötavatele välism

aalastele

4

5

Juhe

nd So

omes

tööt

avat

ele v

älis

maa

last

ele

Soome tööturumudel1.Soome palgasaajatest üle 80% kuulub oma ala ametiühingusse. Meie praegunetööturumudel on pikaajalise töö tulemus ja see on üles ehitatud aste astmelt.Soomes on palgasaajatel kokku 77 ametiühingut, mis kuuluvad kolme erikeskorganisatsiooni.

Ametiühingute tähtsaim ülesanne on liikmete kollektiivlepingute sõlmimine.Soomes on kollektiivlepingud kõikidel palgasaajatel elukohast võitöötamiskohast sõltumata. Mõnedes küsimustes võidakse kollektiivlepingutesantud piirides kokku leppida ka kohapeal aga vaid sel juhul, kui saavutatakseteineteisemõistmine tööandja ja töötaja vahel. Kollektiivlepingutes lepitaksekokku mh palga, korralise puhkuse ja tööaja küsimustes. Kui üks osapooltestkollektiivlepingut rikub, võidakse tüliküsimus anda lahendamiseks töökohtule.Töökohus käsitleb üksnes tööelu puudutavaid vaidlusküsimusi.

Ka tööandja pool on Soomes hästi organiseerunud. Tööandjatel on omakeskliidud iga sektori jaoks: tööstuses, teenindussektoril, põllumajanduses,valdades, riigil ja kirikul. Igal tööandjate keskorganisatsioonil on omaliikmesliidud, mis koos palgasaajate liitudega sõlmivad kollektiivlepingud.

Riik teeb Soomes tööturu-organisatsioonidega tihedat koostööd. Nnkolmepoolses koostöös lahendatakse ka mitmeid sotsiaalkaitse valdkondakuuluvaid küsimusi. Arutlusteemadeks on olnud nii palgasaajate kaitse töötusekorral, pensionisoodustused kui ka lapsevanemapuhkused.

Palgasaajate õigused ja kohustused sätestatakse kollektiivlepingute jatööseadusandlusega. Palgasaajate ja tööandjate liidud sõlmivadkollektiivlepingud tavaliselt igal aastal või üle aasta. Nendest lepingutest peavadkinni pidama kõik, ka organisatsioonidesse mittekuuluvad tööandjad.Tööseadusandlus tagab lisaks miinimumkaitse näiteks korralise puhkuse jatööaegade osas.

Soome heaoluriigi mudeli nurgakivideks on laialdased avalikud teenused jamõõdukad sissetulekute erinevused. Sissetulekute erinevusi tasandavadprogressiivne maksustamine ja sissetulekute põhjal saadavad toetused. Süsteemtoimib vaid siis, kui kõik osalevad maksumaksmises. Varimajanduse valdavakslaienemine raskendaks praeguse mudeli toimimist. Soomlased mõistavadkitugevalt hukka mustalt töötamise.

Juhend Soomes töötavatele välism

aalastele

6

Ka praegune tööturusüsteem eeldab laia ühisvastutust. Liidud suudavadefektiivselt oma liikmete õiguste eest seista vaid siis, kui piisavalt paljudmaksavad liikmemaksu.

Soomes maksab iga töölkäiv või töötukaitset saav inimene maksu riigile jakohalikule omavalitsusele. Kohalik maks on kindel protsent sissetulekutest jaselle suurus erineb eri linnades ja valdades. Riigimaks sõltub sissetulekutesuurusest. Iga töölkäiv inimene maksab ka tööpensioni makset jatöökindlustusmakset. Need võetakse automaatselt palgast maha.

Soome keskmisest palgast (2100 eurot kuus) on nimetatud maksude ja makseteosakaal kokku 33,5%. Üks pool maksudest läheb seega kohalikuleomavalitsusele ja teine pool riigile ja sotsiaalkindlustuse rahastamiseks (näitpensioni-, haigus- ja töötuskindlustusmaksed). Ka tööandjad teevad makseidnimetatud fondidesse. Soomes vastutab kohalik omavalitsus mh hariduse,laste päevahoiu ja meditsiiniteeninduse eest (näit. põhikoolid, keskkoolid,lasteaiad, nõuandlad, haiglad ja polikliinikud).

7

Juhe

nd So

omes

tööt

avat

ele v

älis

maa

last

ele

2. Mida on igal töötajal hea teada oma õiguste ja kohustuste kohta

Järgnevalt antakse ülevaade tööeluga seotud kesksetest küsimustest.Lisainformatsiooni saad oma töökoha usaldusisikult või oma liidust.Tööministeeriumi internetilehekülgedel leidub inglisekeelset informatsiooni,mh mahukas juhend ”Are you planning to move to Finland” (www.mol.fi/migration/).

TöölepingTöösuhet alustades sõlmitakse tööleping. Sellega kohustub töötaja tegematööandjale kindlaksmääratud töid kokkulepitud palga ja muude soodustusteeest. Töötajal on õigus kirjalikule töölepingule. Seda õigust tasub kasutada.

Põhireegel on, et tööleping sõlmitaks tähtajatult. Töölepingu lõpetamisekson vaja tõsist ja mõjuvat põhjust, näit firma majanduslikud raskused võitöötajapoolne tõsine kohustuste täitmatajätmine.

Tööleping võidakse sõlmida ka tähtajalisena. Selleks on vaja motiveeritudpõhjust. Töösuhte alguses võidakse kokku leppida katseaeg. See võib kestakõige rohkem neli kuud. Katseajal võib kumbki osapool töölepingu üles öeldailma ülesütlemisajata.

PalkSoomes määratletakse miinimumpalk, nagu palgad üldiseltki, eri tegevusaladekollektiivlepingutes. Üldist ja kõigile ühist miinimumpalka ei ole kokkulepitud. Lepingutes määratletud palgatasemest tuleb kinni pidada ühtviisi niisoome kui välismaiste töötajate puhul. Informatsiooni tegevusala palkade kohtasaad usaldusisikult ja oma liidust.

TööaegSeaduse järgi on tööaeg Soomes kõige rohkem kaheksa tundi ööpäevas ehk40 tundi nädalas. Enamikel tegevusaladel on kollektiivlepingute järgi kokkulepitud lühem tööaeg, näiteks 37,5 tundi nädalas. Ületundide tegemisele onseatud piirangud ja nende eest tuleb maksta kõrgemat palka. Ületundepuudutavate sätete ja ettekirjutuste kohta saab täpsemat informatsioonitöökoha usaldusisikult ja oma ametiühingust. Tavaliselt võib ületunde tehakõige rohkem 250 tundi aastas. (Lisainformatsiooni Tööministeeriumistwww.mol.fi)

Juhend Soomes töötavatele välism

aalastele

8

Korraline puhkusKorralise puhkuse kohta on ettekirjutusi nii puhkuseseaduses kuikollektiivlepingutes. Seadusandlusega on tagatud miinimumkaitse,kollektiivlepingutes on sageli kokku lepitud paremad tingimused. Seadusejärgi teenitakse korralist puhkust alla aasta kestnud töösuhte korral välja kakspäeva iga töötatud kuu eest. Üle aasta kestnud töösuhte puhul pikeneb puhkus2,5 päevani iga töötatud kuu eest. Korralise puhkuse ajal makstaksenormaalpalka. Kollektiivlepingutes on sellele lisaks kokku lepitud spetsiaalsepuhkuseraha maksmine. Tavaliselt on see 50% kuupalgast. (Lisainformatsiooniwww.mol.fi)

HaigestumineTööandja kohustus maksta palka töötaja haigusaja eest põhinebtöölepinguseadusel ja kollektiivlepingutel. Haigusaja palga maksmisperioodipikkust mõjutab töösuhte kestus. Vastavalt seadusele ja paljudelekollektiivlepingutele makstakse alla kuu aja kestnud töösuhte korral pool palka.Kõik Soomes alaliselt elavad inimesed saavad pärast tööandja haigusaja palgamaksmiskohustuse lõppemist majanduslikku kaitset haiguskindlustusest jaRiikliku Pensioniameti (Kansaneläkelaitos) nn Kela-kaardi. Kaarti kasutatakseajades asju Riikliku Pensioniameti (Kela) kontorites, apteekides japolikliinikutes. Informatsiooni erinevate kompensatsioonisummade, mmravimite, arstiteenuste ja haiguspäevarahade kohta saab RiiklikustPensioniametist. (Kansaneläkelaitos www.kela.fi)

VanemapuhkusedVanemapuhkused Soomes on sünnituspuhkus, eri-sünnituspuhkus, isapuhkusja lapsevanemapuhkus, lapsehoolduspuhkus ning osaline ja ajutinelapsehoolduspuhkus. Vanemapuhkuste lõppedes on töötajal õigus tagasipöörduda oma tööle või vastavale tööle vanas töökohas.

Sünnituspuhkuse, isapuhkuse ja lapsevanemapuhkuse pikkus on kokku 263tööpäeva. Sünnituspuhkuse pikkus on 105 päeva, mille järel võivad vanemadotsustada, kumb neist kasutab puhkuse teist poolt. Sellele lisaks on isal õigussaada veel 18 vaba päeva.

Sünnituspuhkuse, eri-sünnituspuhkuse, isapuhkuse ja lapsevanemapuhkuseajal maksab Soome Riiklik Pensioniamet (Kansaneläkelaitos) kompensatsiooni,mille suurus sõltub töötaja sissetulekutest. Mõnedes kollektiivlepingutes onkokku lepitud, et mingi osa sünnituspuhkuse eest saadakse täispalka.

9

Juhe

nd So

omes

tööt

avat

ele v

älis

maa

last

ele

Vanemapuhkuse võimaluste, nagu ka muude ühiskonna poolt pakutavatesoodustuste kohta tasub hankida täpsemat informatsiooni RiiklikustPensioniametist (Kansaneläkelaitos). (Lisainformatsiooni www.kela.fi)Informatsiooni leidub ka Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi (Sosiaali- jaterveysministeriö) lehekülgedelt www.stm.fi.

Töökaitse ja võrdne kohtlemineTööandjal on kohustus tagada turvalised töötingimused. Igas töökohas ontööandja poolt määratud töökaitseülem ja töötajate poolt valitudtöökaitsevolinik. Nagu seadus ette näeb, on kõik töötajad õnnetusjuhtumitevastu kindlustatud. Õnnetusjuhtumitele lisaks korvatakse võimalikudkutsehaigused.

Tööandja peab kohtlema töötajaid võrdselt. Tööandja ei tohi diskrimineeridakedagi näiteks vanuse, soo, etnilise kuuluvuse, keele, usu, ametiühingutegevusevõi poliitilise tegevuse tõttu.

Töökohajärgne meditsiiniteenusTööandja peab organiseerima oma töötajatele töökohajärgse meditsiiniteenusekasutamise tööst tingitud tervisehäirete ärahoidmiseks. Töökohajärgnemeditsiiniteenus on paljudes töökohtades seadusega kehtestatust laiem jahõlmab ka haiguste ravi. (Lisainformatsiooni www.occuhealth.fi)

Töölepingu ülesütlemineTööandja võib töösuhte üles öelda, kui selleks on tõsine ja mõjuv põhjus.Ülesütlemise põhjus võib olla seotud töötaja isikuga (näiteks kohustustetäitmisel määruste vastane käitumine või kohustuste täitmatajätmine) võiettevõtte majandusliku olukorraga. Ettevõtte müük ei õigusta ülesütlemisi.

Kui sind on vallandatud ilma mõjuva põhjuseta, tasub kiiresti pöörduda omatöökoha usaldusisiku poole või võtta ühendust oma liiduga. Ebaseaduslikevallandamiste küsimused lahendatakse vajaduse korral kohtus.

Tööandja ülesütlemisajad jäävad sõltuvalt töösuhte pikkusest 14 päeva ja pooleaasta vahele. Töötaja ülesütlemisaeg on 14 päeva, kui töösuhe on kestnudkõige rohkem viis aastat ja üks kuu, kui töösuhe on kestnud üle viie aasta.

Juhend Soomes töötavatele välism

aalastele

10

Kaitse töötuse korral

Et saada kaitset töötuse korral, peab töötaja olema tööbüroos tööotsijaksregistreerunud. Töötukassa liikmetele makstakse nende töötasust sõltuvattöötupäevaraha. Teised võivad saada Kansanelakelaitokselt põhipäevaraha võitööturutoetust. Tööturutoetust makstakse nendele tööotsijatele, kes poletöötanud püsivalt või on kätte saanud töötupäevaraha maksimumaja eest.See õigus on vajaduste järgi, sest seda mõjutab mh. abikaasa sissetulek. Kelaltsaadav päevaraha ca 470 eurot kuus ja töötasust sõltuv päevaraha keskmiselt830 eurot kuus.

Töötukassa liikmed saavad töötasust sõltuvat päevaraha 500 päeva eest. Sellejärel siirduvad nemadki Riikliku Pensioniameti päevarahasüsteemi alla. Uuestivõib inimene töötasust sõltuvat päevaraha saada siis, kui ta on töötanud jaolnud töötukassa liige kokku 8 kuud kahe aasta jooksul. Ametiühinguga liitudesliitub töötaja töötukassaga automaatselt.

Mustalt töötanud inimene ei saa loomulikult päevaraha töötukassast ega kaRiikliku Pensioniameti päevaraha enne, kui peale teatud omavastutuseajalõppu. Tööotsija peab näitama, et on tööturul saadaval ja ta peab olema valmistöö vastu võtma, kui seda pakutakse.

Töötuks jäädes tasub kohe hankida ajakohast informatsiooni soodustuste jaoma kohustuste kohta.

PensionTööga väljateenitud pensioni suurus sõltub töötatud aastate arvust ja teenitudpalgast. Töötaja tulevase pensioni maksab põhiosas tööandja. Mustalttöötamine ei kasvata pensioni.

Ametialase kompetentsuse tõstmineTööandja peab kandma hoolt personali koolitamise eest. Tavaliselt toimubkoolitus tööajal ja selle eest tasub alati tööandja. Kompetentsust võib tõsta kaomaalatuslikult. Kui teatud tingimused on täidetud, saab selle eesmärgiteostamiseks täiskasvanute koolitustoetust, mis on 70% töötuabiraha suurusest(Lisainformatsiooni www.koulutus-erorahasto.fi) Informatsiooni tavaliseõppetoetuse kohta leidub lehekülgedel www.kela.fi/opiskelu.

11

Juhe

nd So

omes

tööt

avat

ele v

älis

maa

last

ele

Kuidas saada Soomes töödTähtsaimad töökohtade vahendajad Soomes on ühiskonna poolt ülalpeetavadtööbürood. Tööbüroo nõustajad aitavad isiklikult töökoha leidmisel.Töötuabiraha saamiseks tuleb tööbüroos tööotsijaks registreeruda.(Lisainformatsiooni www.mol.fi)

Nendel lehekülgedel on ka konkreetset informatsiooni immigratsioonipuudutava seadusandluse kohta, näiteks töölubade küsimuse kohta.

Soomes on kaks riigikeelt, soome ja rootsi. Rootsikeelseid on elanikkonnastumbes 6%. Avalikus sektoris töötamine eeldab mõlema keele piisavatvaldamist.

Juhend Soomes töötavatele välism

aalastele

12

Kuidas saadakse ametiühingu liikmeks

Ametiühingu liikmeks saadakse täites avalduse blanketi. Blankette saab töökohausaldusisikult ja liitudest. Liikmemaks on eri liitudes erinev. Liikmemaks ontulumaksuvaba, seega on tegelik maksumäär märgatavalt väiksem. Tavaliseltkannab tööandja maksu töötaja palgast liidule. Selline on üldine praktikaSoomes.

Liikmeks tasub astuda sellesse liitu, mis sõlmib sinu tegevusalakollektiivlepingu. Keskorganisatsioonid annavad samuti nõu sobiva liiduvalikul. Brošüüri lõpus on kõikide Soome liitude ja keskorganisatsioonideloetelu.

Miks tasub olla ametiühingu liige

Soome palgasaajad on praegust tööturumudelit üles ehitanud juba umbessada aastat. Vahe möödunud sajandi algusega on tõesti suur. Praeguselemudelile on iseloomulik tõhus koostöö: koostööd tehakse kogu palgasaajategrupi sees nii töökohtades kui ka liitudes ja keskorganisatsioonides. Üldiseltsujub koostöö hästi ka tööandjatega ja riigivõimuga. Soomes on ametiühingu-liikumine ühiskonna tähtis osa.

Ametiühingu liikmed saavad lisaks kollektiivlepingutele ka muud kaitset jaerinevaid soodustusi. Töösuhtevaidlused proovitakse alati alguses töökohaslahendada. Usaldusisik tegutseb töötaja toena ja peab läbirääkimisi tööandjaesindajaga. Kui vaidlust sellega lahendada ei õnnestu, antakse liidust nõu jaabi läbirääkimistel. Kui sellestki ei piisa, annab liit tüliküsimuse lahendamisekssõltuvalt küsimusest kas töökohtusse või alama astme kohtusse. Ametiühinguliikmetele on see kõik tasuta.

Samuti saavad liikmed osaleda oma liidu poolt korraldatavatel koolitustel,saavad liidu ajalehe ja kindlustussoodustusi.

Meil Soomes on seega siis korralik tööturumudel. Tule meiega seda veelgiparemaks muutma. Liitu oma ala ametiühinguga. Lisainformatsiooni saadoma töökoha usaldusisikult, liitudest ja keskorganisatsioonidest.

3.

4.

13

Juhe

nd So

omes

tööt

avat

ele v

älis

maa

last

ele

KESKORGANISATSIOONID

Soome ametiühingute keskorganisatsioon SAKSuomen Ammattiliittojen KeskusjärjestöTel. +358 9 77 211 / www.sak.fi

Teenistujate keskorganisatsioon STTKToimihenkilökeskusjärjestöTel. +358 9 131 521 / www.sttk.fi

AKAVA (kõrgharidusega töötajate keskorganisatsioon)Tel. +358 9 141 822 / www.akava.fi

SAK LIIDUD

5. Keskorganisatsioonide ja liitude kontaktandmed

Auto- ja masinaala union AKU, Auto- ja Konealan Unioni AKU ryTel. +358 9 6153 1660 / www.athry.fiAuto- ja transpordiala töötajate liit AKT, Auto- ja KuljetusalanTyöntekijäliitto AKT ryTel. +358 9 613 110 / www.akt.fiMeteoroloogiaala union IAU, Ilmailualan Unioni IAU ryTel. +358 9 478 571 / www.iau.fiKaubandusala esimeesliit KEY, Kaupanalan esimiesliitto KEYTel. +358 3 875 800 / www.esimiesliitto.comKeemialiit-Kemifacket, Kemianliitto – Kemifacket ryTel. +358 9 773 971 / www.kemianliitto.fiOmavalitsusalade kutseliit KTV, Kunta-alan ammattiliitto KTV ryTel. +358 9 770 31 / www.ktv.fiMerevalveliit, MerivartioliittoTel. +358 9 7268 5131 / www.merivartioliitto.fiMetallitöötajate liit, Metallityöväen Liitto ryTel. +358 9 770 71 / www.metalliliitto.fi

Juhend Soomes töötavatele välism

aalastele

14

Teenindusalade kutseliit (PAM), Palvelualojen Ammattiliitto PAM ryTel. +358 9 775 71 / www.pamliitto.fiPaberiliit, Paperiliitto ryTel. +358 9 708 91 / www.paperiliitto.fiPostiliit, Postiliitto ryTel. +358 9 613 116 / www.postiliitto.fiPuu- ja erialade liit, Puu- ja erityisalojen liitto ryTel. +358 9 615 161 / www.puuliitto.fiEhitusliit, Rakennusliitto ryTel. +358 9 770 21 / www.rakennusliitto.fiRaudteelaste liit, Rautatieläisten liitto ryTel. +358 9 774 941 / www.rautl.fiRaudteeteenistujate liit, Rautatievirkamiesliitto ryTel. +358 9 662 673 / www.rvlry.fiSoome toiduainetetöötajate liit SEL, Suomen Elintarviketyöläisten LiittoSEL ryTel. +358 9 393 881 / www.selry.fiSoome Meremees-union SM-U, Suomen Merimies-Unioni SM-U ryTel. +358 9 615 2020 / www.smury.fiSoome muusikute liit, Suomen Muusikkojen Liitto ryTel. +358 9 6803 4070 / www.musicfinland.com/smlSoome sotsiaaldemokraatlik ajakirjanike liit (SSSL), SuomenSosialidemokraattinen Sanomalehtimiesliitto SSSL ryTel. +358 9 770 3379 / www.kolumbus.fi/ssslElektrialade kutseliit, Sähköalojen ammattiliitto ryTel. +358 3 252 0111 / www.sahkoliitto.fiTekstiili- ja rõivatöötajate liit TEVA, Tekstiili- ja vaatetustyöväenliittoTeva ryTel. +358 3 259 3450 / www.teva.fiTolliliit, Tulliliitto ryTel. +358 9 701 8115 / www.tulliliitto.fiRiigi ja eriteenistuste kutseliit VAL, Valtion ja erityispalvelujenammattiliitto VAL ryTel. +358 9 7010 120 / www.valry.fiVanglatöötajate liit VVL, Vankilavirkailijain Liitto VVL ryTel. +358 9 736 722Vedurijuhtide liit, Veturimiesten liitto ryTel. +358 9 5760 3700Kommunikatsiooniala kutseliit, Viestintäalan ammattiliitto ryTel. +358 9 616 581 / www.viestintaliitto.fi

15

Juhe

nd So

omes

tööt

avat

ele v

älis

maa

last

ele

Üldine Ajakirjanike Liit (YLL), Yleinen Lehtimiesliitto YLL ryTel. +358 50 346 6591 / www.yleinenlehtimiesliitto.fi

STTK LIIDUD

Laadimis- ja transpordiala tehnikute liit AHT, Ahtaus- ja Huolinta-alanTeknisetTel. +358 9 694 8132 / matti.lindqvist@aht.tekniset.fiAmetiühing SUORA, Ammattiliitto SUORATel. +358 9 229 141 / www.suora-finans.fiErinevate alade teenistujate liit ERTO, Erityisalojen ToimihenkilöliittoTel. +358 020113 0200 / www.erto.fiMunitsipaalametnike liit KVL, KunnallisvirkamiesliittoTel. +358 9 155 2313 / www.kvl.fiKohalike omavalitsuste tehnilise sfääri töötajate keskliit KTK, KuntienTeknisetTel. +358 9 146 4144 / www.kuntientekniset.fiMeedialiit MDU, MediaunioniTel. +358 9 4542 1830 / www.mediaunioni.comMeiereitöötajate liit MVL, Meijeriväen LiittoTel. +358 9 615 6611 / www.mvl.fiMetsandusala spetsialistide liit METO, Metsäalan AsiantuntijatTel. +358 9 6126 5512 / www.meto-ry.fiMüügi- ja turundusala spetsialistide liit, SMKJ Myynnin jamarkkinoinnin ammattilaisetTel. +358 9 4780 7700 / www.smkj.fiPalgasaajate organisatsioon Pardia, Palkansaajajärjestö PardiaTel. +358 9 131 521 / www.pardia.fiKoguduste töötajate liit SVTL, Seurakuntien Viran- ja ToimenhaltijainLiittoTel. +358 9 2290 0410 / www.svtl.fiSoome tehniliste spetsialistide liit, SETELI Suomen ErityisteknistenLiittoTel. +358 9 684 4370 / www.seteli.fiSoome masinajuhtide liit SKL, Suomen KonepäällystöliittoTel. +358 9 5860 4815 / www.konepaallystoliitto.fiSoome laevajuhtide liit SLPL, Suomen LaivanpäällystöliittoTel. +358 9 612 2440 / www.seacommand.fi

Juhend Soomes töötavatele välism

aalastele

16

Soome hooldajate liit SuPer, Suomen lähi- ja perushoitajaliittoTel. +358 9 272 7910 / www.superliitto.fiSoome tervishoiutöötajate liit STHL, Suomen TerveydenhoitajaliittoTel. +358 9 131 521 / www.terveydenhoitajaliitto.fiTehy (mh. meditsiiniõed)Tel. +358 9 1551 / www.tehy.fiTOEL, ToimiehtoliittoTel. +358 9 146 3489 / www.toel.fiTeenistujate liit TU, ToimihenkilöunioniTel. +358 9 172 731 / www.toimihenkilounioni.fiKindlustusala töötajate liit VvL, Vakuutusväen LiittoTel. +358 9 856 72400 / www.vvl.fiEraettevõtete ehitusinsenerid YRI, Yksityisalojen RakennusinsinööritTel. +358 9 6122 770 / www.ria.fi

AKAVA LIIDUD

Agronoomide liit, AgronomiliittoTel. +358 9 171 201 / www.agronomiliitto.fiAkava erialade spetsialistide keskliit, Akavan Erityisalojen KeskusliittoTel. +358 201 235 361 / www.aek.fiAkava üldine rühm, Akavan Yleinen RyhmäTel. +358 500 918 730 / www.akavayleinenryhma.fiKiriku sotsiaaltöötajate liit, Diakoniatyöntekijöiden LiittoTel. +358 9 150 21 / www.dtl.fiSoomerootsi inseneride liit, Driftingenjörs förbundet i Finland r.f.Tel. +358 9 476 7717 / www.diff.fiInseneride liit, InsinööriliittoTel. +358 201 801 801 / www.insinooriliitto.fiLoodusteadusteala akadeemiste töötajate liit LAL, Luonnontieteidenakateemisten liittoTel. +358 9 150 21 / www.kemistiliitto.fiMetsaülemate liit, MetsänhoitajaliittoTel. +358 9 684 0810 / www.metsanhoitajat.fiHaridustöötajate ametiühing OAJ, Opetusalan AmmattijärjestöTel. +358 9 150 271 / www.oaj.fiProfessorite liit, ProfessoriliittoTel. +358 9 150 21 / www.professoriliitto.fi

17

Juhe

nd So

omes

tööt

avat

ele v

älis

maa

last

ele

Sotsiaalala kõrgharidusega töötajate ametiühing Talentia, Sosiaalialankorkeakoulutettujen ammattijärjestöTel. +358 9 877 0270 / www.sostl.fiSoome arhitektide liit, Suomen ArkkitehtiliittoTel. +358 9 584 448 / www.safa.fiSoome ökonomistide liit, Suomen EkonomiliittoTel. +358 201 299 299 / www.sefe.fiSoome loomaarstide liit, Suomen EläinlääkäriliittoTel. +358 9 7745 4810 / www.sell.fiSoome farmaatsiaala töötajate liit, Suomen FarmasialiittoTel. +358 9 696 2270 / www.farmasialiitto.fiSoome hambaarstide liit, Suomen HammaslääkäriliittoTel. +358 9 622 0250 / www.hammasll.fiSoome köstrite ja organistide liit, Suomen Kanttori-urkuriliittoTel. +358 9 150 21 / www.kolumbus.fi/skulSoome kirikuõpetajate liit, Suomen kirkon pappisliittoTel. +358 9 150 21 / www.evl.fi/jst/pappisliittoSoome juristide liit, Suomen LakimiesliittoTel. +358 9 680 3450 / www.lakimiesliitto.fiSoome stjuardesside ja stjuuardite liit, Suomen Lentoemäntä- jaStuerttiyhdistysTel. +358 9 143 646 / www.kolumbus.fi/slsySoome arstide liit, Suomen LääkäriliittoTel. +358 9 393 091 / www.laakariliitto.fiSoome psühholoogide liit, Suomen PsykologiliittoTel. +358 9 6122 9122 / www.psyli.fiSoome logopeedide liit, Suomen PuheterapeuttiliittoTel. +358 9 150 21 / www.puheterapeuttiliitto.fiSoome tööhügieeniala töötajate liit, Suomen työterveyshoitajaliittoTel. +358 9 4178 9800 / www.stthl.netSoome riigiteadusala töötajate liit, Suomen Valtiotieteilijöiden LiittoTel. +358 9 685 0800 / www.valtiotieteilijoidenliitto.fiTehnikaala akadeemiliste töötajate liit, TEK Tekniikan AkateemistenLiittoTel. +358 9 229 121 / www.tek.fiMeditsiiniala akadeemiliste juhtide ja spetsialistide liit, Terveystieteidenakateemiset johtajat ja asiantuntijatTel. +358 9 150 2317 / personal.inet.fi/yhdistys/ylihoitajatTeadlaste liit, Tieteentekijöiden liittoTel. +358 9 150 21 / www.tieteentekijoidenliitto.fi

Juhend Soomes töötavatele välism

aalastele

18

Ohvitseride liit, UpseeriliittoTel. +358 9 668 9400 / www.upseeriliitto.fiRiigi haridusala töötajate liit VSV,Valtion alueellisen sivistyshallinnon virkamiehetTel. +358 02051 72063 / www.vsvry.orgKeskkonnaspetsialistide keskliit YKL, YmpäristöasiantuntijoidenkeskusliittoTel. +358 9 622 6850 / www.ykl.fiYTY & ärikoolitusega töötajate liit, YTY & TradenomitTel. +358 9 476 7714 / www.yty.fi, www.tradenomiliitto.fi