kaia-kaire hunt. mõtisklusi teistmoodi tervishoiust

Mõtisklusi teistmoodi tervishoiust

TEKST KAIA-KAIRE HUNT

FOTOD FOTOLIA JA SXC.HU

Räägitakse, et vanasti hinnati Hiinas arsti edukust

selle järgi, et tema patsiendid ei olnud kunagi haiged...

KoguKonnad | kevad 2011 | 30

a

r

t

i

k

l

i

d

KoguKonnad | kevad 2011 | 31KoguKonnad | kevad 2011 | 31

Ilmselt ei ole kogukonnarahvale võõras mõte, et tervishoiu-

süsteem võiks olla midagi hoopis muud, kui seda on täna

meie perearstide, haiglate ja Haigekassa poolt pakutav. Üks

asi on võimalikud seadusandlikud muudatused ja teistmoodi

kindlustussüsteem, kuid mitte vähem tähtis pole vastus sisu-

lisele küsimusele – kuidas on võimalik end tervena hoida ja

juba haige olles kiiremini terveks saada?

Pole vist kultuure, kus inimesed oma tervise eest hoolitsemi-

seks väliseid vahendeid ei kasutaks. Tõsi, klassikaline medit-

siin, tänane koolimeditsiin sellisel kujul nagu meie teda tun-

neme, on ju vaid paarsada aastat vana. Kuid abivahendeid,

olgu need loitsude või ravimtaimede näol, on kasutatud

aastatuhandeid. Ilmselt kauemgi veel – võime ju oma kodu-

või lemmikloomade pealtki näha, et nemad teavad ikka,

millist umbrohtu mõne häda puhul ampsata. Seega on ilm-

selt oma hädade teadlik leevendada püüdmine kestnud sama

kaua kui inimkondki.

Huvitav on see, et ammu enne seda, kui avastati bakterid,

peeti inimese terviseprobleemide põhjustaks nn süsteemi

häiret - midagi inimese energiasüsteemis on paigast ära.

Omal ajal kasutati kindlasti teisi väljendeid, kuid põhimõte

jääb samaks – midagi on täiuslikult toimivat süsteemi häiri-

nud. Kui avastati bakterid, tekkis aga täielik suunamuutus –

järsku olid süüdi mingid väljastpoolt „sisse tunginud“ tegela-

sed. Õige pea leiti viirused, seened. Ühesõnaga – terve rida

„elukaid“, kelle vastu tuli kuulutada sõda. Lõpuks ometi oli

leitud vaenlane, lõpuks ometi tundus olevat käega katsutav

saavutada igavene elu ja sajaprotsendilised tervenemised!

Koolimeditsiini õnnetuseks ei läinud asjalood aga sugugi nii.

Inimesed tundusid hoopis aina haigemaks jäävat. Tõsi, vap-

per võitlus pisikutega suutis siis ja suudab ka täna sageli

peatada muidu fataalselt lõppeda võivaid haigusi, nagu näi-

teks ägedad põletikud, samuti aitavad radikaalsed antibakte-

riaalsed ja kirurgilised meetodid ravida karme vigastusi.

Probleem tekkis aga viiruste ja krooniliste haigustega –

järsku oleme me olukorras, kus nn pahalased elavad ravi-

meid saades õnnelikku elu edasi ja organid ei kipu oma esialg-

seid funktsioone sugugi mitte täielikul kujul taastama. Küsi-

ge või oma perearstilt – pole teada, et teise tüübi diabeet,

kõrgvererõhutõbi või reuma korraliku tabletiraviga täieli-

kult taanduks ja inimene jälle sajaprotsendiliselt terveks

saaks. Kas midagi oli läinud valesti? Ehk on juurpõhjus,

mida ravida, kusagil mujal?

Ilmselt ei ole kellegi jaoks uudis see, et tänapäevase Lääne

meditsiini ja iidsete tervendamistarkuste erinevuseks peetak-

se nende peamiste postulaatide vahet: kui Lääne meditsiin

ravib haigusi ehk sümptome, siis vanades ravitarkustes otsi-

ti ja raviti probleemi algpõhjusi. Teisisõnu on ühe tähelepa-

nu konkreetsel haigel organil, piirkonnal või elundkonnal,

teise puhul aga inimesel tervikuna ja teda ümbritseval kesk-

konnal. Täna, kui oleme jõudnud olukorda, kus paljusid

haigussümptome saab vaid vaigistada, on ehk asjakohane

uuesti sellele paradigmale otsa vaadata – ehk peaksime siiski

minema ja otsima haiguste tekkimise põhjuseid ja taastama

organismi tasakaalu nii, et ka raske krooniline haigus jääks

minevikku.

K.-K. Hunt. Mõtisklusi teistmoodi tervishoiust


a

r

t

i

k

l

i

d


Juba koolis õpetatakse, et inimkehal ja kehas sees elab luge-

matul arvul mikroorganisme: baktereid, seeni, viiruseid.

Suur osa meist suudab selle seltskonna sees ideaalselt toime

tulla, haigeks jäämata. Järelikult ei saa need paljuvihatud

bakterid olla meie terviseprobleemide peamised tekitajad.

Põhjuseks on pigem see, et meie organism ei suuda seda

tasakaalu säilitada ja meie immuunsüsteem nõrgeneb.

Miks siis? Miks peale rasket tööperioodi puhkusele

minnes kipume haigeks jääma? Miks kustuvad kaua

koos elanud vanapaarid lühikese aja jooksul üksteise

järel? Neid põhjuseid on terves reas alternatiivsetes

ravimeetodites lahatud juba aastatuhandeid.

Vanimad dokumenteeritud Hiina meditsiini ja ajur-

veda tarkused ulatuvad 5000 aasta taha. Oleks

Eestis selle aja kohta kirjalikku infot säilinud, oleks

ka meil aastatuhandete vanuste tarkustega raviraa-

matuid, olen selles kindel. Oleme täna püüdnud

paljud neist Idamaade tarkustest taaselustada, kuid

mitte alati pole me suutnud neid üks-ühele lahti

dešifreerida. Nii näiteks sisaldab muidu suhteliselt

ratsionaalne ajurveda ravimtaimetarkus

tegelikult endas hoopis müstilisemat infot

keha ja taime vibratsioonide ja nende koos-

mõjude osas. Kas ehk võisid meie esivane-

mad omada samu tarkusi?

Täna oleme me spiraalina jõudnud tagasi aega, kus vana tead-

mine on jälle au sees, kuid lisaks on sellele juurde tulnud

terve rida uusi teaduslikke uuringuid, mida meie arenenud

tehnoloogia on võimaldanud. See, mida teadsime kunagi

loomulikult, oma intuitsioonile põhinedes, vajab nüüd tões-

tamiseks empiirilisi katseid, keerulisi metoodikaid ja uurin-

guid. Kuid pole viga – kui see viib meid parema terviseni,

võime ju infot läbi teaduse kontrollida. Paljud uued tõendus-

põhised materjalid räägivad meie keha ja meele tihedast

seosest ja psüühika mõjutustest kehale – soomale (nn

psühhosomaatilised häired). Need uuringud seletavad-

ki lahti selle, mis toimub meie kehas, meie rakkude ja

biokeemiaga siis, kui peale stressiperioodi saame kät-

te kauaoodatud puhkuse või kaotame kalli lähedase.

Need miljonid reaktsioonid on loogilised ja meie

tahtele allumatud ehk alateadlikud. Küll aga saame

teadvel olles ja oma mõtteid ja emotsioone teadli-

kult suunates paljude probleemidega toime tulla ja

seeläbi tervisehädasidki leevendada. Ehk on tõesti

meilgi võimalus meelde tuletada neid vanu-vanu

tarkusi ja oma keha vibratsioon jälle vajaliku

tasemeni tõsta.

Lüües lahti ükskõik millise Maailma Tervishoiuor-

ganisatsiooni või kasvõi Eesti rahvatervise

arengukava, näeme palju juttu ennetusest ja

terviseedendusest. Igapäevaelus on see

muidugi üks suur sõnakõlks – alternatiivne ja

täiendmeditsiin, mis suures osas just ennetusega tege-

leb, on just sellesama terviseedendajate ja meedikute selts-

konna poolt põlu all. No mis teha, kui paljudele tänapäeva



a

r

t

i

k

l

i

d


meedikutele meeldib nonde vaeste bakteritega sõda pidada

ja kõike valu tegevat välja lõigata või valuvaigistitega taan-

duma sundida!

Räägitakse, et aastatuhandeid tagasi hinnati Hiinas arsti

edukust seeläbi, et tema nn patsiendid ei olnud kunagi hai-

ged. Kui meie rahvastik oleks täna täiesti terve, oleks meie

meditsiinisüsteem ahastuses ja suured ravimtööstused pank-

rotis. Selline naljakas süsteem on meil.

Terviseedendus selle sõna sisulises mõttes ei seisne ju sugugi

välireklaamis „Sööge rohkem juurvilja!“ ja koledates alkoho-

lismi järelmõjudega hirmutavates reklaamides. Sest jällegi

unustab terviseedendaja ära, miks inimene sööb käigupealt

ebatervislikku kiirtoitu ja manustab üleliia alkoholi. Ehk

tuleks vaadata selle taha ja leida jällegi juurpõhjus? Ehk on

siingi peapõhjus hoopis meie mõttemustris, järjest kiireneva

elutempoga toimetulemise püüdluses, rõhu asetamises kõige-

le välisele ning oma sisemise tarkuse eiramises, mitte teadma-

tuses?

Ma ei püüa väita, et klassikaline koolimeditsiin on halb, otse

vastupidi. Usun, et klassikalise Lääne arstiteaduse ja alterna-

tiivse meditsiinisüsteemi kooseksisteerimise juures ootab

meid üks suuremaid ärakasutamata potentsiaale - koostöö.

Ühendades endas oskused oma tervist hoida läbi vaimse ter-

vise hügieeni ja loodusega üksoleku ühelt poolt ning Lääne

meditsiini erakorralise arstiabi, vältimatu kirurgia ja leebe

sünnitusabi teiselt poolt, oleme täna suurima meditsiinilise

ime lävel. Selleks imeks on erinevate süsteemide integrat-

sioon, selleks imeks on integratiivne meditsiin – ühendades

endas iidseid tarkusi inimese enda seest ja Universumist

tänapäevaste uuringute, teadmiste, aparatuuri ja teadusega.

Tegelikult ongi kogu see väike mõtisklus kirjutatud eesmär-

giga lahti seletada, miks oleme selle aasta maikuus Eestisse

kutsunud terve rea välislektoreid, et maha pidada Eesti esi-

mene rahvusvaheline Integratiivse Meditsiini Konverents.

Oleme kutsunud siia arste ja terapeute, kes oma praktikas

lähenevad inimesele kui tervikule, püüdes leida probleemide

algpõhjust ja vajadusel kombineerida seda tänapäevaste

ravimeetoditega.



a

r

t

i

k

l

i

d


Nii näiteks on konverentsil üles astumas paljudele teada-tun-

tud dr Bernie Siegel, kes räägib tervenemise ja elamise kuns-

tist; tervenemise psühholoogiliste mustrite temaatikat tut-

vustab sel teemal oma dissertatsiooni kirjutanud hollandlane

Rob van Overbruggen. Joanne Ross ja Robert Waghmare

Inglismaalt seletavad lahti emotsioonide mõju meie tervisele

ja dr Tatjana Sivik räägib psühhosomaatika alustaladest.

Täpsem kava ja lähem info konverentsi kohta on kättesaa-

dav veebis www.imconference2011.com.

Konverentsil leiab palju sellist, mis on huvipakkuvad tervik-

likust tervishoiust ja inimese holistilisest käsitlusest lugupi-

davale inimesele – osalemiseks ei pea sugugi olema arst või

terapeut. Tulge ja tutvuge teistmoodi tervishoiuga – tervik-

liku tervishoiuga.

Kaia-Kaire Hunt on Integratiivse Meditsiini Konverentsi meeskonna liige

ja tervikliku tervishoiu ümarlaua üks ellukutsujaist. Ta on lõpetanud

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli klassikalise meditsiini õenduse erialal,

õppinud mitmeid Idamaade tervendusteaduseid, on refleksoloog ja

metameditsiini nõustaja ning treener. Täna tegutseb ta kodanikualgatuste

valdkonnas ja on osalise koormusega terapeut-tervisenõustaja.

www.imconference2011.com »



Täisekraanvaatest väljumiseks vajuta klaviatuuril ESC

http://www.imconference2011.com

http://www.imconference2011.com

kaia-kaire hunt. mõtisklusi teistmoodi tervishoiust

Documents