kaisa paru 11. klasskool.kng.edu.ee/kooli_failid/13_14/2014_11_kl_uurimist%f... · 2014. 4. 4. ·...

Kilingi-Nõmme Gümnaasium

Kaisa Paru

11. klass

Unehäirete esinemine ja nende põhjused Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi

7.-9. klassi õpilaste seas

Uurimistöö

Juhendaja õpetaja Pille Kadak

Kilingi-Nõmme 2014

2

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................................ 2

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3

1. UNI JA UNEHÜGIEEN ..................................................................................................... 4

1.1 Une faasid .................................................................................................................... 4

1.2 Milleks on und vaja? .................................................................................................... 5

1.3 Unepuuduse mõju tervisele .......................................................................................... 5

1.4 Näpunäiteid, et paremini magada ................................................................................ 6

2. UNEHÄIRED JA NENDE PÕHJUSED ............................................................................ 7

2.1 Unetus ehk insomnia .................................................................................................... 7

2.2 Uneapnoe ehk uneaegsed hingamisraskused ............................................................... 7

2.3 Somnambulism ehk kuutõbi ........................................................................................ 8

2.4 Narkolepsia ehk tukkumistõbi ..................................................................................... 8

2.5 Unehäirete põhjused .................................................................................................... 9

3. UURIMUSTULEMUSTE ANALÜÜS ............................................................................ 10

3.1 7. klassi vastuste analüüs ........................................................................................... 10



3.4 7.-9. klasside vastuste analüüsi kokkuvõte ................................................................ 37

KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 38

SUMMARY ............................................................................................................................. 39

ALLIKALOEND ...................................................................................................................... 40

LISAD ...................................................................................................................................... 41

Lisa 1 ..................................................................................................................................... 41

3

SISSEJUHATUS

Uni on inimestele hädavajalik nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Keskmiselt veedab iga inimene

oma elust ühe kolmandiku magades. Uni taastab organismi ja annab energiat, une ajal

vabaneb kogu keha ärkveloleku pingetest ja väsimusest. Täiskasvanud inimene magab

tavaliselt 6-10 tundi ööpäevas, kuid vanemaks saades unevajadus väheneb. Unepuudus tekitab

organismile tõsiseid probleeme ja seetõttu on une uurimine ja unehäiretele ravi leidmine väga

oluline.

Antud teema valiti, sest autorit huvitab, kas Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilastel esineb

unehäireid ja mis on nende põhjusteks.

Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlus Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7.-9. klassi õpilaste seas.

Küsitleti 89 õpilast.

Töö eesmärgiks oli välja selgitada 7.-9. klassi õpilaste unehäirete esinemissagedus ja nende

põhjused.

Hüpoteesid on:

1. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7.-9. klassi tüdrukutel ja poistel esineb võrdselt

unehäireid.

2. Unehäirete peamisteks põhjusteks on liigne arvutisolemine ja televiisorivaatamine.

Töö on jagatud kolme peatükki. Esimeses peatükis on välja toodud une faasid, milleks on und

vaja, unepuuduse mõju tervisele ning näpunäited, et paremini magada. Teine peatükk käsitleb

unehäireid ja nende põhjuseid. Kolmandas peatükis on uurimustulemuste analüüs.

Tahaksin tänada oma juhendajat õpetaja Pille Kadakut, kes oli mulle suureks abiks, õpetaja

Mare Lappi, kes aitas mind võõrkeelse kokkuvõttega. Tänaksin ka 7.-9. klassi õpilasi, kes

küsitlusele vastasid.

4

1. UNI JA UNEHÜGIEEN

Uni on aju, eelkõige ajukoore üldine pidurdus. Uni on üks inimese eksisteerimise

põhiseisunditest, mille ajal vabaneb kogu meie elundkond töö ja ärkveloleku pingest ja

väsimusest. (Vuohelainen 2001: 13) Uni on organismi jaoks aktiivne protsess, mille käigus ta

puhkab ja taastub kuni raku tasemeni. (Veldi 2009: 15)

1.1 Une faasid

Uni jaguneb kaheks perioodiks on kiirete silmaliigutuste uni (REM= rapid eye movement) ja

mittekiirete silmaliigutuste uni (NREM= non rapid eye movement), mis vahelduvad öö

jooksul tsükliliselt. (Veldi 2009: 24-25) Inimese unetsükli pikkus on enamasti 90 minutit.

Need vahelduvad lühikeste ärkveloleku perioodidega, mida inimene ise ei mäleta. Öö jooksul

läbitakse erinevad faasid 4-5 korda. (Idzikowski 2000: 15)

NREM-uni jaguneb nelja faasi:

1. faas - unisus, moodustab 2% kuni 5% kogu magamisajast ja kestab keskmiselt 5-20

minutit. Esimesel faasile viitavad aeglased silmaliigutused ja lihastoonuse alanemine. 1. faas

on ülemineku seisund ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud

kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi ja kukkumistunnet.

2. faas - kerge uni, moodustab 45% kuni 55% ja kestab keskmiselt 40-50 minutit. Lihastoonus

on nõrk ja silmaliigutused on kadunud. Selles staadiumis veedab inimene poole kogu oma

uneajast.

3. faas - sügav uni, moodustab 3% kuni 8% kogu magamisajast ja kestab 15-20 minutit.

4. faas - sügav uni, moodustab 10% kuni 15% kogu magamisajast ja kestab 15-20 minutit.

Silmade liigutusi ei ole ja lihastoonus on madal. 3. ja 4. staadium kokku moodustavad sügava

ehk aeglase ehk delta une. Selles faasis aju puhkab, samuti taastub ja puhkab kogu organism.

REM-uni tekib esimest korda umbes 90 minutit pärast uinumist ja esineb umbes iga 90 minuti

järel. See moodustab 20% kuni 25% kogu une ajast ja kestab keskmiselt 20 minutit. (Loogna

1998: 20)

5

REM-une ajal nähakse unenägusid.

Sügav uni tagab ärkvelolekus keha aktiivsuse, seetõttu kompenseeritakse pärast unetut ööd

kõigepealt sügava une defitsiit ja alles siis REM-une puudujääk. (Veldi 2009: 26-27)

1.2 Milleks on und vaja?

Uni on organismile väga vajalik. Uni taastab lihaskonna ja elundite töövõimet, soodustab

püsimälu jälgede kinnitumist ja säilitab aju tarvilikku infotöötlusmahtu kustutades mälust

valed ja mittevajalikud mälujäljed. Magades toodetakse kemikaale, mida inimene vajab ärkvel

olles. (Unenägude seletaja 2008)

Inimese unevajadus väheneb eluea pikenedes. Kuna unevajadus varieerub isikuti, on võimalik

käsitleda ainult keskmisi andmeid:

Imikud vajavad 13-16 tundi und ööpäevas.

Lapsed vajavad 8-12 tundi und ööpäevas.

Noorukid vajavad 6-9 tundi und ööpäevas.

Täiskasvanud vajavad 7-8 tundi und ööpäevas.

Vanurid vajavad 5-8 tundi und ööpäevas. (Veldi 2009: 31)

1.3 Unepuuduse mõju tervisele

Kuna uni on inimesele eluliselt vajalik, siis põhjustab unepuudus mitmeid probleeme. Briti

uuringu kohaselt on südamehaigustest tingitud surma risk vähe magajatel enam kui kaks

korda suurem kui teistel. Unepuudus on seotud vererõhuga, mis võib suurendada südame- ja

ajurabanduse riski. Uuring näitas, et igapäevaste unetundide viimine seitsmelt viiele tunnile

suurendab üldist surma riski 1,7 korda ning südameveresoonkonna haigustest tingitud surma

riski enam kui kaks korda. Inimestel, kes suurendasid oma uneaega üle üheksa tunnini, oli

suremus samuti suurem. (Unenägude seletaja 2008)

6

1.4 Näpunäiteid, et paremini magada

Normaalse une kujunemist soodustavad tingimused, mis on koondatud unehügieeni alla.

Unehügieenist kinnipidamine on väga oluline, eriti oluline on see psühhofüsioloogilise

unetuse korral

Väldi päeval magamist;

Väldi kohvi ja teiste ergutavate jookide tarbimist enne magama minemist;

Väldi suitsetamist ja alkoholi tarbimist enne magama heitmist;

Väldi kehalist aktiivsust hilja õhtul;

Väldi liigset joomist ja söömist enne magama heitmist;

Mine magama ja tõuse üles regulaarselt samal ajal;

Magamistuba peaks olema pime, vaikne ja jahe;

Ära veeda liiga kaua aega voodis;

Väldi vägisi magama jäämist;

Vii kell magamistoast ära; (Veldi 2009: 84)

7

2. UNEHÄIRED JA NENDE PÕHJUSED

Unehäire on üks kõige levinuim psüühilise tervise probleemidest, mis võivad ilmneda

uinumisraskuste, katkendliku une või liigvarase ärkamisena. Unehäirete tõttu ei suuda

inimene hästi magada ja välja puhata ning see võib olla märk potentsiaalsest või juba

olemasolevast haigusest. (Kaare, Pruul, Vasli; Pindmaa) Unehäiretest tingitud unevaegus

halvendab mälu ja keskendumisvõimet ning langetab töövõimet. Põhjustab väsimust ja

unisust, suureneb vastuvõtlikkus haigustele, meeleoluhäiretele ning stressile, mida pahatihti

püütakse leevendada uimastitega. Joobes juht ei olegi nii ohtlik kui unine ja väsinud juht.

(Pindmaa) Unehäired on uinumise ja une säilitamise häired. Need põhjustavad ka liigunisuse

seisundeid, une-ärkveloleku häireid ning unes kõndimist ehk somnambulismi. (Unehäired)

2.1 Unetus ehk insomnia

Unetus on üks laialt levinud probleem, mis esineb enamasti vanuse kasvades. Kuni pooltel üle

55-aastastest ja umbes viiendikul kogu elanikkonnast esineb probleeme unega. Unetuse

peamised kaebused on uinumisraskused, sagedased öised ärkamised ja mittekosutav uni.

Unetuseks peetakse ka seda kui inimene pole oma unega ja see häirib teda. Paljudel inimestel,

kellel on unetusega probleeme, esineb probleeme päevase toimetulekuga. Krooniline unetus

halvendab inimeste elukvaliteeti, lisaks sellele või see mõjutada ka inimeste füüsilist tervist.

Unetutel on suurem risk haigestuda südamehaigustesse või diabeeti. Lisaks võib see olla ka

üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel. Unetutel on kaks korda suurem

risk väsimusest tingitud autoõnnetustele.

2.2 Uneapnoe ehk uneaegsed hingamisraskused

Uneapnoed iseloomustab hingamise seiskumine une ajal. Uneaegset hingamisseisakut

kestusega üle 10 sekundi nimetatakse uneapnoeks. Inimesed, kellel on juba uneapnoe, nende

hingamisseisakud võivad kesta kuni minut ja korduda öö jooksul. Pikemalt kestev

hingamispaus katkestab hapniku juurdevoolu organismi ja seetõttu areneb kudedel

8

hapnikuvaegus. Uneapnoega inimestel on suurem oht haigestuda ajuinsulti ja südameinfarkti,

neil esineb sagedamini südamerütmihäireid ning lisaks sellele on nad sagedamini ohustatud

uneaegsest äkksurmast.

2.3 Somnambulism ehk kuutõbi

Somnambulismi puhul on magaja võimeline nägema, kõndima ja vahel ka rääkima. Hiljem ei

mäleta unesrändaja mitte midagi. See esineb sagedamini lastel, kuid vanemaks saades see

enamasti kaob. (unenägude seletaja 2008)

2.4 Narkolepsia ehk tukkumistõbi

Narkolepsia ehk tukkumistõbi on harva esinev unehäire, mis tekitab päeval vastupandamatuid

unehooge. Inimene võib uinuda igas asendis olenemata tegevusest. Haigushoo tekkimist

soodustab monotoonne tegevus, näiteks laua taga istumine, autoga sõitmine vms. üks unehoog

võib kesta 1-30 minutit. Sellised uinakud on kosutavad, ärgatakse hea enesetundega.

Narkoleptik võib uinuda uuesti mõne minuti pärast. Sellised unehood esinevad noorukieas või

nooremas keskeas. Haigus on krooniline, aga ei mõjuta inimese vaimseid võimeid ega

lühenda tema eluiga. Narkolepsia tekkepõhjused pole teada, kui arvatakse, et see võib olla

pärilik. ( Jänes. H 2008)

9

2.5 Unehäirete põhjused

Unehäirete peamised põhjused on:

Halvad harjumused (ebaregulaarne magamaminek, päevased uinakud, ebasobiv

magamise keskkond)

Erinevad haigused ja probleemid (hingamise seiskumine une ajal, krambid, artriit,

menopaus, südamehaigused, seedehäired, urineerimisprobleemid, allergiad,

norskamine)

Vaimse tervise probleemid (depressioon, ärevus, dementsus, traumaline kogemus,

stress)

Erinevad ravimid (hormonaalsed ravimpreparaadid, kõrge vererõhu ravimid, mõned

antidepressandid, ergutusained- kofeiin ja nikotiin)

Sobimatu elustiil (ebapiisav füüsiline koorumus, sisemine stress ja pinge, murelikkus,

alkoholi tarvitamine enne magamaminekut). (Unehäirete kõige levinumad põhjused)

10

3. UURIMUSTULEMUSTE ANALÜÜS

Uurimuse viisin läbi ankeetküsitlusena (vt. Lisa 1). Kokku sain 89 vastust, neist rikutud 5.

Küsimustikule vastas 29 õpilast üheksandast, 20 õpilast kaheksandast ning 35 õpilast

seitsmendast klassist. Vastajatest oli poisse 51, tüdrukuid 33.

Hüpoteesid on:

1. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7.-9. klassi tüdrukutel ja poistel esineb võrdselt

unehäireid.

2. Unehäirete peamisteks põhjusteks on liigne arvutisolemine ja televiisorivaatamine.

3.1 7. klassi vastuste analüüs

Küsimustele vastas 35 õpilast, neist 21 olid poisid ja 14 tüdrukud.

Küsimus 1. Mitu tundi Sa öösel tavaliselt magad?

7 õpilast ehk 20% 7. klassi õpilastest magab tavaliselt rohkem kui 8 tundi. 7-8 tundi (vt.

Joonis 2) magab 21 õpilast ehk 60% ja vähem kui 7 tundi 8 õpilast, kes moodustavad

ligikaudu 22,86% kogu klassist. 57,1% tüdrukutes ja 57,1% poistest (vt. Joonis 1) magab

vastavalt oma vanusele kohasele unevajadusele.

Joonis 1. 7. klassi tüdrukute (vasakul) ja poiste (paremal) öiste unetundide arv.

Rohkem

kui 8

tundi

28,6%

7-8 tundi

57,1%

Vähem

kui 7 tundi

14,3%

Rohkem

kui

8 tundi

14,3%

7-8 tundi

57,1%

Vähem

kui 7 tundi

28,6%

11

Joonis 2. 7. klassi õpilaste öiste unetundide arv.

Küsimus 2. Kuidas oled rahul oma uneaja pikkusega?

7 õpilast ehk 20% on väga rahul oma uneaja pikkusega, 16 õpilast ehk 45,7% pigem rahul, 6

õpilast ehk 17,15% pigem rahulolematu ning 6 õpilast ehk17,15% pole üldse rahul oma

uneaja pikkusega (vt. Joonis 4). Suurem osa poistest (47,6%) on pigem rahul oma uneajaga,

9,5% pigem rahulolematud, 19% pole üldse rahul ja 23,8% on väga rahul oma uneajaga.

Tüdrukutest on enamik ( 42,8%) pigem rahul, 28,6% pigem rahulolematud, 14,3% pole üldse

rahul ning 14,3% on väga rahul oma uneajaga (vt. Joonis 3).

Joonis 3. 7. klassi tüdrukute (vasakul) ja poiste (paremal) rahulolu oma uneajaga.

20%

57,1%

22,9%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

Rohkem kui 8 tundi 7-8 tundi Vähem kui 7 tundi

Väga

rahul

14,3%

Pigem

rahul

42,8%

Pigem

rahulolem

atu

28,6%

Ei ole

üldse rahul

14,3%

Väga

rahul

23,8%

Pigem

rahul

47,6%

Pigem

rahul-

olematu

9,5%

Ei ole

üldse

rahul

19%

12

Joonis 4. 7. klassi õpilaste rahulolu oma uneajaga.

Küsimus 3. Kui oluliseks pead piisavat und?

15 õpilast ehk 42,8% peab piisavat und väga oluliseks, 18 õpilase ehk 51,4% jaoks on uni

pigem oluline ning 2 õpilase ehk 5,7% jaoks on piisav uni pigem ebaoluline (vt. Joonis 6).

50% tüdrukutest ja 38,1% poistest arvab, et piisav uni on väga oluline (vt. Joonis 5).

Joonis5. Une olulisus 7. klassi tüdrukute (vasakul) ja poiste (paremal) jaoks.

20%

45,8%

17,1% 17,1%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

Väga rahul Pigem rahul Pigem

rahulolematu

Ei ole üldse rahul

Väga

oluline

50%

Pigem

oluline

50%

Ebaoluline

0%

Pigem

ebaolulone

0%

Väga

oluline

38,1%

Pigem

oluline

52,4%

Pigem

eba-

oluline

9,5%

Ebaoluline

0%

13

Joonis 6. Une olulisus 7. klassi õpilaste jaoks.

Küsimus 4. Mitu tundi peaks 7.-9. klassi õpilane magama?

Enamik vastanutest (18 õpilast ehk 51,4%) teadis, et 7.-9. klassi õpilane peab magama 8-10

tundi (vt. Joonis 8). Kokku 17 õpilast ehk 48,6% arvasid, et peavad magama vähem või

rohkem. Enamik tüdrukutest arvab, et 7.-9. klassi õpilane peab magama 8-10 tundi. Enamik

poistest arvab, et 7.-9. klassi õpilane peab magama 6-8 tundi (vt. Joonis 7).

Joonis 7. 7. Klassi tüdrukute (vasakul) ja poiste (paremal) arvamus, mitu tundi peab 7.-9.

klassi õpilane magama.

42,9%

51,4%

5,7%

0% 0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

Väga oluline Pigem oluline Pigem ebaoluline Ebaoluline

6-8 tundi

28,6%

8-10 tundi

71,4%

Jättis

vastamata

0%

25-26

tundi

0%

0 tundi

0%

6-8 tundi

42,8%

8-10 tundi

38,1%

0 tundi

4,8%

25-26

tundi

9,5%

Jättis

vastamata

4,8%

14

Joonis 8. 7. klassi õpilaste arvamus, mitu tundi peab 7.-9. klassi õpilane magama.

Küsimus 5. Kui kiiresti Sa peale voodisse heitmist uinud?

Enamasti kulub õpilastel uinumiseks 15-30 minutit (vt. Joonis 10). Nii vastas 17 õpilast ehk

48,6%. 8 õpilasel ehk 22,8%-l kulub uinumiseks vähem kui 15 minutit, 8 õpilasel ehk 22,8%-l

kulub pool tundi kuni tund ning 2 õpilasel ehk 5,7%-l kulub aega rohkem kui tund (vt. Joonis

9).

Joonis 9. 7. Klassi tüdrukute (vasakul) ja poiste (paremal) magama jäämiseks kuluv aeg.

37,1%

51,4%

2,9% 5,7%

2,9%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

6-8 tundi 8-10 tundi 0 tundi 25-26 tundi Jättis

vastamata

Vähem

kui 15

minutit

35,7%

15-30

minutit

21,5%

Pool tundi

kuni tund

35,7%

Rohkem

kui tund

7,1%

Vähem

kui 15

minutit

14,3%

15-30

minutit

66,7%

Pool tundi

kuni tund

14,3%

Rohkem

kui tund

4,7%

15

Joonis 10. 7. klassi õpilastel uinumiseks kuluv aeg.

Küsimus 6. Kas Sul on esinenud unehäireid?

Suuremal osal 7. klassi õpilastel esineb harva unehäireid (vt. Joonis 12). 71,4% tüdrukutest ja

61,9% poistest vastas, et neil esineb väga harva unehäireid (vt. Joonis 11). 25,7% vastanutest

magab alati hästi ning 65,7% esineb unehäireid väga harva. 8,6%-l esineb sageli unehäireid.

Joonis 11. Unehäirete esinemine 7. klassi tüdrukutel (vasakul) ja poistel (paremal).

22,9%

48,5%

22,9%

5,7%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

Vähem kui 15

minutit

15-30 minutit Pool tundi kuni

tund

Rohkem kui tund

Ei, magan

alati hästi

14,3%

Jah, väga

harva

71,4%

Jah, tihti

14,3%

Jah, mu

uni on

kohutav

0%

Ei, magan

alati hästi

33,3%

Jah, väga

harva

61,9%

Jah, tihti

2,9%

Jah, mu

uni on

kohutav

0%

16

Joonis 12. Unehäirete esinemine 7. klassi õpilastel.

Küsimus7. Kui jah, siis milliseid unehäireid Sul on esinenud?

7. klassi õpilastel on kõige sagedamaks probleemiks raskused magama jäämisega (17 õpilast

ehk 48,6%) ja katkendlik uni (19 õpilast ehk 54,3%) (vt. Joonis 14). 11 õpilast ehk 31,4%

näeb õudusunenägusid. Unes käimine ja norskamine on probleemiks 3 õpilasel 8,6-l. 1

õpilane, kes moodustab 2,8% kogu klassist peab öösel tualetti minema ning 1 õpilane ehk

2,8% jättis küsimusele vastamata. 7. klassi poiste(47,6%) kõige suuremaks probleemiks on

raskused magama jäämisega ja tüdrukute (71,4%) suurim probleem on öised ärkamised (vt.

Joonis 13).

Joonis 13. 7. klassi tüdrukutel (vasakul) ja poistel (paremal) esinenud unehäired.

25,7%

65,7%

8,6%

0,0% 0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

70,0%

Ei, magan alati

hästi

Jah, väga harva Jah, tihti Jah, mu uni on

kohutav

Õudus-

unenäod

35,7% Unes

käimine

7,1%

Raskused

magama

jäämisega

50% Norska-

mine

7,1%

Öised

ärkamised

71,4%

Tualetis

käimine

0% Jättis

vastamata

7,1%

Õudus-

unenäod

28,6%

Unes

käimine

9,5%

Raskused

magama

jäämisega

47,6%

Norska-

mine

9,5%

Öised

ärkamised

42,9%

Tualetis

käimine

4,8%

Jättis

vatsamata

0%

17

Joonis 14. 7. klassi õpilastel esinenud unehäired.

Küsimus 8. Millega seletad unehäireid?

22 õpilast ehk 60% vastanutest seletab unehäireid palava toaga (vt. Joonis 15). 15 õpilast ehk

42,8% arvab, et unehäired on põhjustatud sisemisest pingest ja stressist. 64,3% tüdrukutest

seletab unehäireid palava toa, sisemiste pingete ja stressiga. 61,9% poistest arvab, et häiritud

uni on seotud palava toaga

Joonis 15. 7. klassi õpilaste unehäirete seletused.

31,4%

8,6%

48,5%

8,6%

48,5%

2,9% 2,9%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

14,3%

22,9% 17,1%

28,6% 22,9% 22,9%

34,3% 37,1%

22,9%

42,8%

14,3%

62,9%

25,7%

8,6% 8,6% 11,4% 8,6% 11,4%

40,0%

5,7%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

70,0%

Ei

esin

e uneh

äire

id

Tel

evii

sori

vaa

tam

ine

Arv

uti

kas

uta

min

e

Eb

areg

laar

ne …

Päe

van

e uin

ak

Eb

amugav

vo

od

i

Eb

aso

biv

kes

kko

nd

Äre

vus

Eb

amee

ldiv

ad …

Str

ess,

Pin

ge

Tih

e aj

akav

a

Pal

av t

ub

a

Mure

likkus

Eb

apii

sav f

üüsi

line …

Erg

utu

sain

ed

Hil

ine

õhtu

söö

k

No

rskam

ine

Ter

vis

epro

ble

emid

Õp

pim

ine

Muu

18

Küsimus 9. Too näiteid, milliseid probleeme on ebapiisav uni või unehäired Sulle

põhjustanud?

9 õpilasele ehk 25,7%-le põhjustab ebapiisav uni raskusi keskendumisel. 7 õpilasele ehk 20%-

le on ebapiisav uni kaasa toonud väsimuse ning 6 õpilasele ehk 17,1%-le probleemid unega

(katkendlik uni, uni kaob ära) (vt. Joonis 17). 28,6% tüdrukutel esineb ebapiisava une tõttu

väsimust. 33,3% poistest on ebapiisava une tõttu probleemid keskendumisega (vt. Joonis 16).

Joonis 16. 7. klassi tüdrukute (vasakul) ja poiste (paremal) ebapiisava une või unehäirete

põhjustatud probleemid.

Joonis 17. 7. klassi õpilaste ebapiisava une või unehäirete põhjustatud probleemid.

Problee-

mid

keskendu-

misega

14,4%

Magan

sisse/ jään

hiljaks

21,4%

Väsimus

28,6%

Peavalu,

-ringlus

7,1%

Problee-

mid unega

21,4%

Ei olegi

probleeme

0%

Vastus

puudub

7,1%

Problee-

mid

keskendu-

misega

35%

Magan

sisse/ jään

hiljaks

0%

Väsimus

10%

Peavalu,

-ringlus

10%

Problee-

mid unega

15%

Ei olegi

probleeme

5%

Vastus

puudub

25%

25,7%

8,6%

20,0%

8,6%

17,1%

2,9%

17,1%

0,0%

5,0%

10,0%

15,0%

20,0%

25,0%

30,0%

19


Küsimustele vastas 20 õpilast, neist 11 olid poissi ja 9 tüdrukut.

Küsimus 1. Mitu tundi Sa tavaliselt öösel magad?

13 õpilast ehk 65% 8. klassi õpilastest magab tavaliselt öösiti 7-8 tundi (vt. Joonis 19), mis on

nende vanuses normaalne unevajadus. Vähem kui 7 tundi magab 5 õpilast ehk 25% ja rohkem

kui 8 tundi 2 õpilast, kes moodustavad 10% kogu klassist. 72,7% poistest ja 55,6%

tüdrukutest (vt. Joonis 18) magab vastavalt oma vanusele kohasele unevajadusele.

Joonis 20. 8. klassi tüdrukute (vasakul) ja poiste ( paremal) öiste unetundide arv.


Rohkem

kui 8 tundi

11,1%

7-8 tundi

55,6%

Vähem

kui 7 tundi

33,3%

Rohkem

kui 8 tundi

9,1%

7-8 tundi

72,7%

Vähem

kui 7 tundi

18,2%

10%

75%

15%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%


20

Küsimus 2. Kuidas oled rahul oma uneaja pikkusega?

11 õpilast ehk 55% vastanutest on oma uneaja pikkusega pigem rahul, 2 õpilast ehk 10%

pigem rahulolematu ning 4 õpilast ehk 20% pole üldse rahul oma uneaja pikkusega (vt. Joonis

21). Suurem osa poistest (54,5%) on pigem rahul ja ainult 9,1% pigem mitterahul. Enamik

tüdrukutest (55,6%) on pigem rahul, 11,1% pigem rahulolematu ja 11,1% pole üldse rahul (vt.

Joonis 20).

Joonis 20. 8. klassi tüdrukute (vasakul) ja poiste (paremal) rahulolu oma uneajaga.

Joonis 21. 8. klassi õpilaste rahulolu oma uneajaga.

Väga

rahul

22,2%

Pigem

rahul

55,6%

Pigem

rahul-

olematu

11,1%

Pole

üldse

rahul

11,1%

Väga

rahul

9,1%

Pigem

rahul

54,5%

Pigem

rhulolemat

u

9,1%

Pole üldse

rahul

27,3%

15%

55%

10%

20%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%


rahulolematu

Ei ole üldse rahul

21


11 õpilast ehk 55% peab piisavat und väga oluliseks ja 7 õpilase ehk 35% jaoks on uni pigem

oluline (vt. Joonis 23). 66,7% tüdrukutest ja 45,5% poistest arvab, et piisav uni on väga

oluline (vt. Joonis 22).

Joonis 22. Une olulisus 8. klassi tüdrukute (vasakul) ja poiste (paremal) jaoks.


Väga

oluline

66,7%

Pigem

oluline

33,3%

Pigem

ebaoluline

0%

Ebaoluline

0%

Väga

oluline

45,5%

Pigem

oluline

36,4%

Pigem

ebaoluline

18,2%

Ebaoluline

0%

55%

35%

10%

0% 0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%


22


Suurem osa vastanutest (13 õpilast ehk 65%) arvas, et 7.-9. klassi õpilane peab magama 8-10

tundi (vt. Joonis 25). Kokku 7 õpilast ehk 35% arvasid, et peavad magama vähem. Nii

poistest kui ka tüdrukutest arvab enamik, et 7.-9. klassi õpilane peab magama 8-10 tundi (vt.

Joonis 24). 33,3% tüdrukutest ja 63,6% poistest arvavad, et 6-8 tundi.

Joonis 24. 8. klassi tüdrukute (vasakul) ja poiste (paremal) arvamus, mitu tundi peab 7.-9.



6-8 tundi

33,3%

8-10 tundi

66,7%

6-8 tundi

36,4%

8-10 tundi

63,6%

35%

65%

0% 0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

6-8 tundi 8-10 tundi 10-12 tundi

23


9 õpilasel ehk 45% kogu klassist kulub uinumiseks vähem kui 15 minutit (vt. Joonis 27). 0%

kulub uinumiseks rohkem kui tund ning 5 õpilasel ehk 25% kulub uinumiseks pool tundi kuni

tund. Suuremal osal tüdrukutest kulub uinumiseks 15-30 minutit, enamik poistest jääb

magama vähem kui 15 minutiga (vt. Joonis 26).

Joonis26. 8. klassi tüdrukutel (vasakul) ja poistel (paremal) uinumiseks kuluv aeg.

Joonis 27. 8. klassi õpilastel uinumiseks kuluv aeg.

Vähem

kui 15

minutit

33,3%

15-30

minutit

55,6%

Pool tundi

kuni tund

11,1%

Rohkem

kui tund

0%

Vähem

kui 15

minutit

54,5% 15-30

minutit

9,1%

Pool tundi

kuni tund

36,4%

Rohkem

kui tund

0%

45%

30%

25%

0% 0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

Vähem kui 15

minutit


tund

Rohkem kui tund

24


Suuremal osal 8. klassi õpilastel esineb harva unehäireid (vt. Joonis 29). 44,4% tüdrukutest ja

54,5% poistest vastas, et neil esineb väga harva unehäireid. 20% poistest ja 15% tüdrukutest

vastas, et neil ei esine kunagi unehäireid (vt. Joonis 28).



Ei, magan

alati hästi

33,3%

Jah, väga

harva

44,5%

Jah, tihti

22,2%

Jah, mu

uni on

kohutav

0%

Ei, magan

alati hästi

36,4%

Jah, väga

harva

54,5%

Jah, tihti

9,1%

Jah, mu

uni on

kohutav

0%

35%

50%

15%

0% 0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

Ei, magan alati

hästi


kohutav

25


9 õpilase ehk 45% uni on katkendlik ja nad ärkavad öösiti. 8 õpilast ehk 40% näeb

õudusunenägusid ning 7 õpilasel ehk 35%-l on raskusi magama jäämisega (vt. Joonis 31).

33,3% tüdrukutest on vastanud, et neil on raskusi magama jäämisega ja et nad ärkavad öösiti.

54,5% poistest on katkendlik uni ning 55,6% on näinud õudusunenägusid (vt. Joonis 30).

Joonis 30. 8. klassi tüdrukutel (vasakul) ja poistel (paremal) esinenud unehäired.

Joonis 31. 8. klassi õpilastel esinenud unehäired.

Õudus-

unenäod

33,3%

Unes

käimine

11,1% Raskused

magama

jäämisega

33,3% Norska-

mine

0%

Katkend-

lik uni

33,3%

Muu

22,2% Õudus-

unenäod

45,5%

Unes

käimine

9,1% Raskused

magama

jäämisega

44,4%

Norska-

mine

22,2%

Katkend-

lik uni

54,5%

Muu

0%

40%

10%

35%

10%

45%

10%

0% 5%

10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50%

26


11 õpilast ehk 55% vastanutest seletab une häireid palava toaga ning 10 õpilast ehk 50%

murelikkusega. 88,9% tüdrukutest seletab unehäireid murelikkusega (vt. Joonis 32). 63,6%

poistest arvab, et unehäirete põhjuseks on ebaregulaarne magamaminek ning 54,5% seletab

seda palava toaga.



põhjustanud?

9 õpilasele ehk 45% põhjustab ebapiisav uni väsimust (vt. Joonis 34). 36,4% poistest ja 55,6%

tüdrukutest on ebapiisava une või unehäirete tõttu väsinud (vt. Joonis 33).

15% 15%

25%

35%

25%

35%

25%

45% 50% 50%

35%

65%

50%

10%

20%

5% 5%

20%

35%

0% 0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

Ei

esin

e uneh

äire

id

Tel

evii

sori

vaa

tam

ine

Arv

uti

kas

uta

min

e

Eb

areg

laar

ne …

Päe

van

e uin

ak

Eb

amugav

vo

od

i

Eb

aso

biv

kes

kko

nd

Äre

vus

Eb

amee

ldiv

ad …

Str

ess,

Pin

ge

Tih

e aj

akav

a

Pal

av t

ub

a

Mure

likkus

Eb

apii

sav f

üüsi

line …

Erg

utu

sain

ed

Hil

ine

õhtu

söö

k

No

rskam

ine

Ter

vis

epro

ble

emid

Õp

pim

ine

Muu

27

Joonis 33. 8. Klassi tüdrukute (vasakul) ja poiste (paremal) ebapiisava une või unehäirete

põhjustatud probleemid.

Joonis 34. 8. Klassi õpilaste ebapiisava une või unehäirete põhjustatud probleemid

Väsimus

55,6%

Närvilisus

11,1% Iluuni jääb

ära

0%

Seljavalu

11,1%

Ei meenu

probleeme

11,1%

Hinded

halvene-

vad

11,1%

Vastus

puudub

0%

Väsimus

36,4%

Närvilisus

0%

Iluuni jääb

ära

9,1%

Seljavalu

0%

Ei meenu

probleeme

0%

Hinded

halvene-

vad

9,1%

Vastus

puudub

45,5%

45%

5% 5% 5% 5%

10%

25%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

28


Küsimustele vastas 29 õpilast, neist 19 olid poisid ja 10 tüdrukud.

Küsimus 1. Mitu tundi Sa tavaliselt öösel magad?

20 õpilast ehk 69% 9. klassi õpilastest magab tavaliselt öösiti 7-8 tundi (vt. Joonis 36), mis on

nende vanuses normaalne unevajadus. Vähem kui 7 tundi magab 8 õpilast ehk 27,6% ja

rohkem kui 8 tundi 1 õpilane, kes moodustab 3,4% kogu klassist. 73,7% poistest ja 6%

tüdrukutest (vt. Joonis 35) magab vastavalt oma vanusele kohasele unevajadusele.

Joonis 35. 9. klassi tüdrukute (vasakul) ja poiste (paremal) öiste unetundide arv.

Rohkem

kui 8 tundi

0%

7-8 tundi

60%

Vähem

kui 7 tundi

40%

Rohkem

kui

8 tundi

5,2%

7-8 tundi

73,7%

Vähem

kui

7 tundi

21,1%

29


Küsimus2. Kuidas oled rahul oma uneaja pikkusega?

16 õpilast ehk 55,2% on oma uneaja pikkusega pigem rahul, 6 õpilast ehk 20,7% pigem

rahulolematu ning 3 õpilast ehk 10,3% ei ole üldse rahul oma uneaja pikkusega (vt. Joonis

38). Suurem osa poistest (68,4%) on pigem rahul ja ainult 10,5% pigem mitterahul. Enamik

tüdrukutest (40%) on pigem rahul, 30% ei ole üldse rahul oma uneaja pikkusega. Samuti 30%

tüdrukutest on pigem rahul oma uneajaga (vt. Joonis 37).

Joonis 37. 9. klassi tüdrukute (vasakul) ja poiste (paremal) rahulolu oma uneaja pikkusega.

3,4%

69%

27,6%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

70,0%

80,0%


Väga

rahul

0%

Pigem

rahul

30%

Pigem

rahul-

olematu

40%

Pole üldse

rahul

30%

Väga

rahul

21,1%

Pigem

rahul

68,4%

Pigem

rahul-

olematu

10,5%

Pole üldse

rahul

0%

30

Joonis 38. 9. klassi õpilaste rahulolu oma uneaja pikkusega.


11 õpilast ehk 37,9% peab piisavat und väga oluliseks ja 15 õpilase ehk 51,7% jaoks on uni

pigem oluline (vt. Joonis 40). 50% tüdrukutest ja 31,5% poistest peab piisavat und väga

oluliseks. 52,6% poiste ja 50% tüdrukute jaoks on piisav uni pigem oluline (vt. Joonis 39).

Joonis 39. Une olulisus 9. klassi tüdrukute (vasakul) ja poiste (paremal) jaoks.

13,8%

55,2%

20,7%

10,3%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%


rahulolematu

Ei ole üldse rahul

Väga

oluline

50%

Pigem

oluline

50%

Pigem

ebaoluline

0%

Ebaoluline

0% Märkimata

0%

Väga

oluline

31,5%

Pigem

oluline

52,6%

Pigem

ebaoluline

5,3%

Ebaoluline

5,3%

Märkimata

5,3%

31



Suurem osa vastanutest (14 õpilast ehk 55,3%) arvas, et 7.-9. klassi õpilane peab magama 8-

10 tundi (vt. Joonis 42). Kokku 15 õpilast ehk 51,7% arvasid, et peavad magama nii vähem

kui rohkem. Enamik poistest arvab, et 7.-9. klassi õpilane peab magama 6-8 tundi. Suurem

osa tüdrukutest arvab, et 7.-9. klassi õpilane peab magama 8-10 tundi (vt. Joonis 41). 10,5%

poistest ja 10% tüdrukutest arvab, et 10-12 tundi.

Joonis 41. 9. klassi tüdrukute (vasakul) ja poiste (paremal) arvamus, mitu tundi peab 7.-9.


38,0%

51,8%

3,4% 3,4% 3,4%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

Väga oluline Pigem oluline Pigem

ebaoluline

Ebaoluline Märkimata

6-8 tundi

30%

8-10 tundi

60%

10-12

tundi

10%

6-8 tundi

47,4%

8-10 tundi

42,1%

10-12

tundi

10,5%

32



11 õpilasel ehk 37,9%-l kogu klassist kulub uinumiseks 15-30 minutit (vt. Joonis 44). 8

õpilasel ehk 27,6%-l kulub uinumiseks vähem kui 15 minutit, 6 õpilasel ehk 20,7%-l kulub

pool tundi kuni tund ning 4 õpilasel ehk 13,8%-l kulub uinumiseks rohkem kui tund.

Suuremal osal tüdrukutest (40%) ja poistest (36,8%) kulub uinumiseks 15-30 minutit (vt.

Joonis 43).

Joonis 43. 9. klassi tüdrukutel (vasakul) ja poistel (paremal) magama jäämiseks kuluv aeg.

41,4%

48,3%

10,3%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

6-8 tundi 8-10 tundi 10-12 tundi

Vähem

kui

15 minutit

30%

15-30

minutit

40%

Pool tundi

kuni tund

30%

Rohkem

kui tund

0%

Vähem

kui

15 minutit

26,3%

15-30

minutit

36,8%

Pool tundi

kuni tund

15,8%

Rohkem

kui tund

21,1%

33

Joonis 44. 9. klassi õpilastel magama jäämiseks kuluv aeg.


Suuremal osal 9. klassi õpilastel esineb harva unehäireid (vt. Joonis 46). 42,1% poistest ja

90% tüdrukutest vastas, et neil esineb väga harva unehäireid. 57,9% poistest ning 10%

tüdrukutest vastas, et neil ei esinegi unehäireid (vt. Joonis 45).


27,6%

37,9%

20,7%

13,8%

0,0%

5,0%

10,0%

15,0%

20,0%

25,0%

30,0%

35,0%

40,0%

Vähem kui 15

minutit


tund

Rohkem kui tund

Ei,

magan

alati

hästi

0%

Jah, väga

harva

90%

Jah, tihti

10%

Jah, mu

uni on

kohutav

0%

Ei, magan

alati hästi

57,9%

Jah, väga

harva

42,1%

Jah, tihti

0%

Jah, mu

uni on

kohutav

0%

34



12 õpilasel ehk 41,4% on raskused magama jäämisega. 11 õpilasel ehk 37,9% on katkendlik

uni. 10 õpilast ehk 34,5% näeb öösiti õudusunenägusid (vt. Joonis 48). 80% tüdrukutest

vastas, et neil on katkendlik uni. 70%-l on raskusi magama jäämisega ning 50% näeb öösiti

õudusunenägusid. 26,3% poistest näeb õudusunenägusid ja neil on raskusi magama jäämisega

(vt. Joonis 47). Üks tütarlaps tõi selle küsimuse juures lisaks välja selle, et ta magab

unerohtudega.

Joonis 47. 9. klassi tüdrukutel (vasakul) ja poistel (paremal) esinevad unehäired.

37,9%

58,7%

3,4% 0,0%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

70,0%

Ei, magan alati

hästi


kohutav

Õudus-

unenäod

50% Unes

käimine

10%

Raskused

magama

jäämisega

70% Norska-

mine

10%

Katkend-

lik uni

80%

Muu

(rääkimine

, nutmine,

naermine)

10% Õudus-

unenäod

26,3%

Unes

käimine

5,3% Raskused

magama

jäämisega

26,3%

Norska-

mine

10,5%

Katkend-

lik uni

15,8%

Muu

(rääkimine

tualetis

käimine,

lemmik-

loomad

segavad)

15,8%

35

Joonis 48. 9. klassi õpilastel esinevad unehäired.


17 õpilast ehk 58,6% vastanutest seletab unehäireid palava toaga ning 14 õpilast ehk 48,3%

arvuti kasutamisega. 12 õpilast ehk 41,4% 9. klassi õpilastest vastas, et unehäired on

seletatavad sisemise stressi ja pingega (vt. Joonis 49). 90% tüdrukutest seletab unehäireid

ebaregulaarse magamaminekuga ja palava toaga. 70% tüdrukutest vastas, et unehäired on

seletatavad ärevuse ning ebameeldivate päevasündmustega. 42,1% poistest seletab unehäireid

palava toa ja arvuti kasutamisega. 31,6% poistest vastas, et unehäired on seletatavad

ebamugava voodi ning televiisori vaatamisega.


34,5%

6,7%

41,4%

10,3%

37,9%

13,0%

0,0% 5,0%

10,0% 15,0% 20,0% 25,0% 30,0% 35,0% 40,0% 45,0%

10,3%

31,0%

48,3%

37,9%

20,7%

31,0%

17,2%

34,5% 34,5% 41,4%

13,8%

58,7%

27,6%

3,4%

20,7%

6,7% 10,3%

17,2%

34,5%

0,0% 0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

70,0%

Ei

esin

e uneh

äire

id

Tel

evii

sori

vaa

tam

ine

Arv

uti

kas

uta

min

e

Eb

areg

laar

ne …

Päe

van

e uin

ak

Eb

amugav

vo

od

i

Eb

aso

biv

kes

kko

nd

Äre

vus

Eb

amee

ldiv

ad …

Str

ess,

Pin

ge

Tih

e aj

akav

a

Pal

av t

ub

a

Mure

likkus

Eb

apii

sav f

üüsi

line …

Erg

utu

sain

ed

Hil

ine

õhtu

söö

k

No

rskam

ine

Ter

vis

epro

ble

emid

Õp

pim

ine

Muu

36


põhjustanud?

2 õpilasel ehk 20,7%-l esineb unehäirete tõttu väsimust. 7 õpilast ehk 24,1% jättis sellele

küsimusele vastamata. 4 õpilast, ehk 13,8% vastas, et neil ei ole unehäiretest tingitud

probleeme (vt. Joonis 51). Suurem osa 9. klassi poistest s.o. 7 poissi ehk 36,8% jättis sellele

küsimusele vastamata. 21,1% poistest vastas, et unehäirete tõttu esineb neil väsimust ning et

neil ei olegi probleeme. 20% tüdrukutest vastas, et neil on seetõttu väsimus ning et nad on

pahurad ja kergelt ärrituvad (vt. Joonis 50).

Joonis 50. Unehäirete tekitatud probleemid 9. klassi tüdrukutele (vasakul) ja poistele

(paremal).

Joonis 51. Unehäirete tekitatud probleemid 9. klassi õpilastele.

Saan vähe

magada

10%

Väsimus

20%

Magan

sisse

0%

Olen

pahur ja

kergelt

ärrituv

20%

Ärevus,

stress

10%

Imlikud

unenäod

0%

Ei olegi

probleeme

0%

Vastus

puudub

0%

Ärkan

liiga vara

10%

Koolis

läheb

halvasti

30%

Saan vähe

magada

5,3%

Väsimus

21,1% Magan

sisse

5,3%

Olen

pahur ja

kergelt

ärrituv

0%

Ärevus,

stress

0%

Imlikud

unenäod

5,3% Ei olegi

probleeme

21,1%

Vastus

puudub

36,8%

Ärkan

liiga vara

0% Koolis

läheb

halvasti

5,3%

6,7%

20,7%

3,4% 6,7%

3,4% 3,4%

13,8%

24,7%

3,4%

13,8%

0,0%

5,0%

10,0%

15,0%

20,0%

25,0%

30,0%

37

3.4 7.-9. klasside vastuste analüüsi kokkuvõte

Kõikides klassides magab suurem osa õpilasi 7-8 tundi. 15,5% ei ole üldse rahul oma uneaja

pikkusega. 44,4% vastanutest peab piisavat und väga oluliseks. Suurem osa 7.-9. klassi

õpilastest arvab, et nad peavad magama 8-10 tundi. 29,8% õpilast jääb magama vähem kui 15

minutiga. 59,5%-l esineb unehäireid väga harva. 46,2%-l vastanutest on katkendlik uni.

42,9% on raskused magama jäämisega ning 34,5% vastajatest näeb õudusunenägusid. 52,4%

küsitletutest seletab unehäireid palava toaga, 44% sisemise stressi ja pingega ning 33,3%

ebameeldivate päevasündmuste ja ebaregulaarse magamaminekuga. Kõige rohkem mainitud

probleem oli väsimus. 2,4%-l vastanutest on esinenud närvilisust, pahurust ja nad on kergelt

ärrituvad. 21,4% küsitletutest jättis selle küsimuse vastuseta.

Esimene hüpotees, et Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7.-9. klassi tüdrukutel ja poistel esineb

võrdselt unehäireid, ei pidanud paika, sest tüdrukutel esineb rohkem unehäireid kui poistel.

Teine hüpotees, et unehäirete peamisteks põhjusteks on liigne arvutisolemine ja

televiisorivaatamine, ei pidanud paika, sest peamisteks põhjusteks oli välja toodud palav

tuba(52,4%), ebameeldivad päevasündmused(33,3%) ning ärevus(38,1%). Kõige rohkem

õpilasi oli 9. klassis, kes arvasid, et unehäired on tingitud arvuti kasutamisest.

38

KOKKUVÕTE

Töö eesmärgiks oli välja selgitada 7.-9. klassi õpilaste unehäirete esinemissagedus ning nende

põhjused. Paljud õpilased tõid suurimaks unehäirete põhjustajaks välja palava toa,

ebameeldivad päevasündmused ning ärevuse.

Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlus, millele vastasid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7.-9.

klassi õpilased.

Esimene hüpotees, et Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7.-9. klassi tüdrukutel ja poistel esineb

võrdselt unehäireid, ei pidanud paika, sest tüdrukutel esineb rohkem unehäireid kui poistel.

Teine hüpotees, et unehäirete peamisteks põhjusteks on liigne arvutisolemine ja

televiisorivaatamine, ei pidanud paika, sest peamisteks põhjusteks oli välja toodud palav

tuba(52,4%), ebameeldivad päevasündmused(33,3%) ning ärevus(38,1%). Kõige rohkem

õpilasi oli 9. klassis, kes arvasid, et unehäired on tingitud arvuti kasutamisest.

Uurimistööd koostades püsisin valdavalt graafikus, kuid sain selgeks, et pean töötama oma

ajaplaneerimisoskuse kallal. Üldkokkuvõttes nägin palju vaeva, kuid arvan, et see oli seda

väärt. Sain palju uut infot une ja unehäirete kohta ning näpunäiteid, kuidas paremini magada,

mis oli huvitav ning kasulik teada, sest mul esineb ka harva unehäireid.

39

SUMMARY

The aim of this reasearch was to find out how big part of the students from Kilingi-Nõmme

Gymnasium have sleeping problems and if these are caused by watching TV and using

computer. A big part of students questioned brought out three main reasons: too warm

room(52,4%), unpleasant day events (33,3%) and irritation (38,1%).

The first hypothesis that 7.-9. class boys and girls from Kilingi-Nõmme Gymnasium have

equal sleeping problems, was not verified, girls have more sleeping problems than boys.

The second hypothesis that sleeping problems are caused by watching TV and using

computer, was not verified either.

In conclusion, I stuck to the schedule, but I know that I would improve my time management

skills. I worked hard but I think that the outcome was worth it. I got new information about

sleeping problems and new tips, how to sleep better. It is a useful knowledge because

sometimes I have some sleeping problems.

40

ALLIKALOEND

1) Idzikowski, C. 2000. Õpi hästi magama. Tallinn: Viola

2) Jänes. H 2008 Tukkumistõbi paneb järsku uinuma. [03.04.2014]

Internet: http://www.kodutohter.ee/tukkumistobi-paneb-jarsku-uinuma/

3) Kaare, P.-R. ; Pruul, P. ; Vasli, E. Unehäired. [03.04.2014]

Internet: http://kaarepruul.ee/psuhhoteraapia/unehaired/

4) Loogna, G. 1998. Väsimus. Unetus. Valu. Tallinn: Ilo Print

5) Pindmaa, M Mis on tagajärjed? [03.04.2014]

Internet: http://esileht.unekliinik.ee/

6) Pindmaa, M. Mis on unehäire? [03.04.2014]

Internet: http://est.unekliinik.ee/

7) Unehäired [03.04.2014]

Internet: http://inimene.ee/unehaeired

8) Unehäirete kõige levinumad põhjused [03.04.2014]

Internet:http://www.dormeo.ee/artiklid-dormeo/magamine-ja-uni/unehairete-koige-

levinumad-pohjused.htm?t=a

9) Unenägude seletaja 2008 Miks me vajame und? [03.04.2014]

Internet: http://unenagudeseletaja.blogspot.com/2008/11/miks-me-vajame-und.html

10) Unenägude seletaja 2008 Somnambulism ehk unesrändamine ehk kuutõbi.

[03.04.2014]

Internet:http://unenagudeseletaja.blogspot.com/2008/11/somnambulism-ehk-

unesrndamine-ehk.html

11) Unenägude seletaja 2008 Uuring: unepuudus võib olla surmav. [03.04.2014]

Internet:http://unenagudeseletaja.blogspot.com/2008/11/uuring-unepuudus-vib-olla-

surmav.html

12) Veldi, M. 2009. Uneraamat. Tallinn: OÜ Lege Artis

13) Vuohelainen R. 2001. Suur uneraamat. Tallinn: Tänapäev

http://www.kodutohter.ee/tukkumistobi-paneb-jarsku-uinuma/

http://kaarepruul.ee/psuhhoteraapia/unehaired/

http://esileht.unekliinik.ee/

http://est.unekliinik.ee/

http://inimene.ee/unehaeired

http://www.dormeo.ee/artiklid-dormeo/magamine-ja-uni/unehairete-koige-levinumad-pohjused.htm?t=a

http://www.dormeo.ee/artiklid-dormeo/magamine-ja-uni/unehairete-koige-levinumad-pohjused.htm?t=a

http://unenagudeseletaja.blogspot.com/2008/11/miks-me-vajame-und.html

http://unenagudeseletaja.blogspot.com/2008/11/somnambulism-ehk-unesrndamine-ehk.html

http://unenagudeseletaja.blogspot.com/2008/11/somnambulism-ehk-unesrndamine-ehk.html

http://unenagudeseletaja.blogspot.com/2008/11/uuring-unepuudus-vib-olla-surmav.html

http://unenagudeseletaja.blogspot.com/2008/11/uuring-unepuudus-vib-olla-surmav.html

41

LISAD

Lisa 1

Tere! Mina olen Kaisa Paru 11. klassist ja koostan uurimistööd teemal "Unehäirete esinemine

ja nende põhjused 7.-9. klassi õpilaste seas". Seoses sellega palun Sul vastata järgmistele

küsimustele.

Palun tõmba sobivale variandile joon alla.

Klass:........................... Sugu: M / N

1. Mitu tundi Sa tavaliselt öösel magad?


2. Kuidas oled rahul oma uneaja pikkusega?

Väga rahul Pigem rahul Pigem rahulolematu Pole üldse rahul

Põhjenda........................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

3. Kui oluliseks pead piisavat und?


Põhjenda........................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

4. Mitu tundi peaks 7.-9. klassi õpilane magama? Arvan, et ............................ tundi.

5. Kui kiiresti Sa peale voodisse heitmist uinud?

Vähem kui 15 minutit

15-30 minutit

Pool tundi kuni tund

Rohkem kui tund

6. Kas Sul on esinenud unehäireid?

Ei, magan alati hästi Jah, väga harva Jah, tihti Jah, mu uni on kohutav

7. Kui jah, siis milliseid unehäireid Sul on esinenud?

Õudusunenäod

Unes käimine

Raskused magama jäämisega

Muud, nimeta..................................

Norskamine

Öised ärkamised, katkendlik uni

42

8. Millega seletad unehäireid?

Televiisori vaatamine

Arvutis kasutamine

Ebaregulaarne magamaminek

Päevane uinak

Ebamugav voodi

Ebasobiv magamise keskkond (lärm, valgus)

Ärevus

Ebameeldivad päevasündmused

Sisemine stress ja pinge

Tihe ajakava

Palav tuba

Murelikkus

Ebapiisav füüsiline koormus

Ergutusained- kofeiin, nikotiin, energiajoogid

Hiline õhtusöök

Norskamine

Terviseprobleemid

Õppimine

Muu, nimeta..................................

9. Too näiteid, milliseid probleeme on ebapiisav uni või unehäired Sulle põhjustanud?

.......................................................................................................................................................

Aitäh!

kaisa paru 11. klasskool.kng.edu.ee/kooli_failid/13_14/2014_11_kl_uurimist%f... · 2014. 4. 4. ·...

Documents