Hirundo 2 (13) 1993

KANAKULLI (ACCIPITER GENTILIS) TOITUMISEST EESTlS

AASTATEL 1987-92

Asko L 6 h m u s EO~] , P.K. 43, Tartu EE-2400

1. Sissejuhatus.

Viimastel aastatel on Eesti roovlinnu-uurijad endisest rohkern tahelepanu pooranud roovlindude toitumisbioloogiale, on tekkinud vajadus selgitada roovlindude kohastumisvbimet muutuvate keskkonnatingimustega ja sellest tulenevalt ka rnuutuva saaklooma-ressursiga.

2. Metoodika.

Kaesolevas kirjutises esitan tulernused kanakulli toitumise kohta, mis on saadud aastatel 1987-92 (peamiselt 1990-92) kogutud toitumisjalgede rnaararnisel. Pbhiosa materjalist on parit pesapaikadelt ja valjendab seega emalindude ja poegade-noorlindude toitumist pesitsusajal. Materjal on kogutud valdavalt kolmest piirkonnast: 1) Pbhja-Eestist (Harju-, Laane-Viru- ja Ida-Virumaalt, sealhulgas Lahemaa Rahvuspark ja Neeruti roovlinnuruut) pearniselt Marek Vahula ja Einar Tammuri poolt;

2) Kagu-Eestist (Vbru-, Valga- ja Pdlva rnaakonnast) Kristo Lauki ja lgor TSeskidovi poolt;

3) Vdrtsjarve madalikult (Alam-Pedja loodusmaastik, sealhulgas Laeva robvlinnuruut Tartumaal) autori ja Reirno Randeri poolt.

Kdigile selles uurimuses abiks olnud roovlinnuvaatlejaile kuulub autori siiras tanu.

Hirundo 2 ( 1 3 ) 1993

Toitumisjalgedes (saagijaanustes ja rappetompudes) leiduvad suled ja luud maarati vbrdluskollektsioonide abil autori ja Reimo Randeri poolt: uhest pesast kogutud materjalist oli vbimalik maarata keskmiselt 3 0 saaklooma (uhel juhul isegi 9 0 isendit). Praegune andmestik hdlmab 1037 saakobjekti (Pbhja-Eestist 423, L6una-Eestist 432, Vdrtsjarve madalikult 180, mujalt 2), esindades 3 2 paari toitumist.

ToiduniSi laiuse (diet width) ja "menuiide" kattuvuse (diet overlap) arvutamise! Iahtuti liigi tasandist. 'ToiduniSi laiust hinnati vastavalt valemile DW = 1 l t p d 2 (Korpimaki & Sulkava 19871, kus p on saakloomade suhteline esinemissagedus toidus. Saadud indeksi vaartused on vahemikus 1 kuni n (valimi suurus), suurem vaartus naitab mitmekesisemat "rnenuud". Erinevaid "menuusid" vSjrreldi Pianka valemi (Pianka 1973, ref. Marti 1987) abil: 0 =Zpiipi, / ~ p ~ ~ ~ I p ~ ~ ~ : kus pij ja pi, on erinevates valimites sisalduvate samast liigist saakloomade suhtelised osatahtsused.

3.. Erinevate saakloornaliikide esinernine ja osatahtsus kanakulli toidus.

m t u r n i n e uesi tsusaM. Peaaegu kogu pesitsusperioodi valtel on saagi hankijaks isalind, emalinnud hakkavad saagijahti pidama alles vahetult enne poegade lennuv6imestcamist. Seega eristub 2 p6hijaotust: 1) saakloomad, mida isalind toob pesapaigale, ja 2 ) mida ta soob ise. Teirie nimetatud aspekt on (mitte ainult Eestis) praktiliselt uurimata.

mlindude la noorlindude aesitsusaegne toidu koostis on naidatud tabelis 1. Nendel andmetel on k6rgeima esinernissagedusega saakloomaruhmadeks vareslased (27,2%), tuvilised (19,4%), rastad (1 6,8%) ja kanalised (9,996). Kodukana osatahtsus on 1,4%. Kokku taheldasin 65 linnuliigi ja 8 imetajaliigi esinemist.

Biomassilt, ehk teisisdnu - saakloomadest saadava reaalse "kasu" (energiahulga) seisukohalt, on ijlekaalukalt tahtsaimaks saakloomaks hallvares (21,9%); ruhmadest on olulisimad vareslased, kanalised je tuvilised, moodustades koos ligi 8 0 % kanakulli saakloomamassist. Saaklooma keskmiseks massiks sain 323 g (sealjuures: lindudel 325 ja irnetajail 262 g). ToiduniSi laiusindeks oli 16,9.

Pesitsusaja siseselt sdltub toidu iseloom peamiselt jahialast ja aastaajast. ijldiselt on kevadine toit liigivaesem (peamiselr vareslased.

Hirundo 2 (13) 1993

Tabel 1. Kanakulli emas- ja noorlindude pesitsusaegne toidu koostis Eestis 1 9 8 7 - 9 2 . Biomassid arvuausteks vbeti peamiseld kirjandusest (Kumari 1 9 5 4 , Siivonen 1 9 7 4 ) . Table 1. The diet composition of females and juveniles in the breeding period in Estonia in 1 9 8 7 - 9 2 . Biomass' for calculations are taken mostly from literature (Kumari 1 9 5 4 , Siivonen 1 9 7 4 ) .

Liik 1 Species n arvust biomassist from from number biomass

- --

Sinikael-part (Anas platyrhynchos) 10 Luitsnokk-part (A. clypeata) 1 Piilpart (A. crecca) 1 2 Part (Anas sp.) juv. 2

HANELISED (ANSERIFORMES) kokku 2 5

Kanakull (Accipiter gentilis) ad. 8 1 pull. 6

Raudkull (Al nisus) 7 Hiireviu (But60 buteo) 2

KULLlLlSED (FALCONIFORMES) kokku 16

Metsis (Tetrao urogallus) ad. 8 ad. 9, juv.

Teder (T. tetrix) Rabapuu (Lagopus lagopus) Laanepuii (Bonasa bonasia) Nurmkana (Perdix perdix) LaanepuiiIPdldpuu Modukana ( GaJlus domesticus) Manaline sp. juv.

MANALISED (GALLIFORMES)

Hirundo 2 (13) 1993

Tabel 1, jarg I Table 1, cont.

Kiivitaja ( Vanellus vanellus) PBldruut (Pluvialis apricaria) Metstilder (Tringa ochropus) Vihitaja (T. hypoleuca) Ti kuta ja (Gallinago gallinago) Metskurvits (Scolopax rusticola) Naerukajakas (Larus ridibundus) Kalakajakas (6. canus) Kajakas (Larus sp. 1 Kurvitsaline sp.

KURVlTSALlSED (CHA RADRIIFORMES) kokku

Kodutuvi (Columba livia rustica) 151 Kaelustuvi (C. palumbus) 3 9 Kaelus-turteltuvi (Streptopelia dec. 1 Turteltuvi (Streptopelia sp.) 1

TUVlLlSED (COLUMBIFORMES) kokku 192

Kagu (Cuculus canorus) 4

Varbka kk (Glaucidium passerinurn) 1 KBrvukrats ( ~ s i o otus) 8 Kodukakk (Strix aluco) 1 Handkakk (Strix uralensis) 1

KAKULISED (STRIGIFORMES) kokku 11

Mustra hn (Dryocopus martius) 2 Hallpea-rahn (Picus canus) 2 Suur-kirjurahn (Dendrocopos major) 14 Vaike-kirjurahn (D. minor) 1 Kolmvarvas-rahn (Picoides tridactylus) 2

RAHNILISED (PlClFORMES) k o k k ~ 2 1

Hirundo 2 (13) 1993

Tabel 1, jarg I Table 1, cont.

Mittevarvuline (Non-passeres sp. ) 1 0,lO 0,09

PBldlBoke (Alauda arvensis) Metskiur (Anthus trivialis) Sookiur (A. pratensis) Kiur (Anthus sp. Linavastrik (Motacilla alba)

Vastriklased (MotaciNidae)

Kuldnokk (Sturnus vulgaris) Punaselg-6gija (Lanius collurio) Porr (Certhia familiaris) Puukoristaja (Sitta europaea) Rasvatihane (Parus major)

Hallrastas (Turdus pilaris) Mustrastas (T. rnerula) Laulurastas (T. philornelos) Vainurastas (T. iliacus) Hoburastas (T. viscivorus) Rastas Turdus sp. )

Rastad ( Turdus) kokku

Punarind (Erithacus rubecola) 3 0,30 0,02 Kadakataks (Saxicola rubetra) 2 0,20 0,Ol

Pruunselg-p66salind (Sylvia commonis) 1 0,lO 0,OO P66salind (Sylvia sp. ) 2 0,20 0,Ol Lehelind (Phylloscopus sp.) 2 0,20 0,Ol

P66salindlased (Sylviidae) kokku 5 0,51 0,02

Hallvares (Corvus corone cornix) 124 12,55 21,94 Ronk (C. corax) 7 0,71 2,58 Hakk (C. rnonedula) 8 0.81 0,73

Tabel 1. i a r ~ / Table 7 . cont.

Hara kas (Pica pica) HakkIHarakas Pasknaar (Garrulus glandarius) Mansa k (Nucifraga catyocatactes) 2 Vareslane (Corvidae sp.) 2

Vareslased (Corvidae) kokku 269

Koduvarblane (Passer domesticus) 2 PBldvarblane (P. montanus) 2

Varblaslased (Passeridae) kokku 4

Metsvint (Fringilla coelebs) 13 Rohevi nt (Carduelis chloris) 1 Urvalind (C. flammea) 1 Leevike (Pyrrhula pyrrhula) 2 Kabilind (Loxia sp.) 3

Vintlased (Fringilidae) kokku 20

Tsiitsitaja (Emheriza sp.) 1 Varyuiine (Passeres sp. ) 9

VARVlJhlSED (PASSERIFORMES) kokku 542

LlNNUD (AVES) kokku 959

Mutt (Ta$a europaea) 1 Janes (Lepus sp.) juv. 2 0 rav (Sciurus vulgaris) 14 Uruhiir (Microtus sp.) 4 Leethiir (Clethrionomys glareolus) 2 Miigri (Arvico/a terrestris) 1 Hiir (Apodemus sp. )/Uruhiir (Micr. sp.) 1 Randrott (Rattus norvegicus) 3

Hirundo 2 (13) 1993

Tabel 1, jarg / Table 1, cont.

Hiirelaadsed (Myomorpha) 11 1,11 0,33

Kodukass (Felis catus) 1 0,lO 0,63

IMETAJAD (MAMMALIA) kokku 2 9 2,94 2,38

KokkuITotal 988

kodutuvi ja kanalised), suveperioodil ilmub menuusse rohkesti noorlinde ning suureneb varvuliste osatahtsus. Emalinnu haudumisaegses toidus (n = 65, andmed sisalduvad ka tabelis I) esines tuvilisi 27,796, vareslasi 16,9%, kanalisi 15,4% ja hanelisi 10,8%, rastaid aga vaid 4,6%. Saaklooma keskmine mass on suurem kui kogu pesitsusaja kohta mainitu - 376 g, toiduniSi laiusindeks 12,4.

Jahiala puhul on ilmselt oluline eelkaige kultuurmaastiku osatahtsus selles. Tabelis 2 on esitatud viirdlevad andmed Neeruti roovlinnuruudu (kultuurmaastikku umbes 65%), Lahemaa Rahvuspargi (30%) ja Laeva umbruse (10%) kohta. Ilmneb, et k6rge "kultuuristatuse" astmega rnaastikes on olulisimad saakobjektid kodutuvi, hallrastas ja hallvares; loodusmaastikus suureneb ennekaike metsakanaliste (laanepuii, teder, metsis) ja vaikeste varvuliste osatahtsus. Kultuurmaastik pakub kanakullile ilmselt paremaid toitumisviiimalusi kui loodusmaastik. Nii naib Tartumaa loodusmaastiku keskmes pesitsevaid kanakullipaare kimbutavat toidupuudus: uks paar teeb jahilende ule 3 km kaugusele asulasse (sealt ka tabelis olevad kodutuvid ja hallvaresed), sage on teiste roovlindude murdmine. Ka vaikeste varvuliste suur esinemissagedus viitab optimaalse suurusega - umbes 500 g (Tornberg & Sulkava 1990) - saakloomade puudumisele, sama naitab ilmselt saagispektri suur laius (vardle Laeva ja Neeruti). Huvipakkuv on Lahemaa kanakullide saakloomade suurus - keskmiselt 380 g (see on umbes 1,5 korda suurem kui Laevas ja Neerutis).

Seega on kultuurmaastiku-kanakullide toit uhekulgsem, naiteks kodutuvi osatahtsus vBib miinel paaril kuundida 50-60 %-ni, ulejaanu

Hirundo 2 (13) 1993

Tabel 2. Emas- ja noorlindude pesitsusaegse toidu koostise vc?rdlus kolmel uurimisalal. Table 2. Comparison of food composition of females and joung birds in three territories.

Kultuurmaastiku osatahtsus alal Percentage of cultural landscape

10 % 30 % 65 % (Laeva) (Lahemaa) (Neeruti)

A.T&ihtsamate saakloomaruhmade esinemissagedus ( % I

Anseriformes 3.5 3,2 2,o 4,l 2,l Falconiformes

Galliformes 11,l 14,3 2,o

rnetsakanalisi 11,l 12,2 2.0

Charadriiformes 7,6 7,4 6.0

Columbiformes 12,3 11,l 27,O

Strigiformes 0,6 0,5 1 ,O

Piciformes 4,l 0,s 1 ,O

Passeriformes 54,4 56,8 57,O 9,9 2,7 Motacillidae

Turdus sp. 18.7 15.9 31 ,O

Corvidae 11,7 33.3 21 ,O Fringillidae 5,9 1,1 2.0

A VES 97.7 96,8 96,O

MAMMALIA 2,3 3 2 4,O

B.Tuiipliikide esinemissagedus ( % I

Tetrao tetrix 4,7 1,6 Bonasa bonasia 6.4 8,5 2,o Corvus corone cornix 3,5 19,O 11,0 Columba livia rustica 7,O 5 3 24,O

Turdus pilaris 1 2 5,8 15,O

Hirundo -- 2 (13) 1993

Tabel 2, jarg ! Table 2, cont.

03. Muud aspektid 1 Qther aspects

ToiduniSi laius I Diet width 24,8 14,7 9 2 Saaklooma keskmine mass (g) 242 380 247 Average weight of prey

Menuiide kattuvus Diet overlap

Mannibalismijuhtude % toidus '1 ,8 1 , I 0 Per cent of cannibalisms

Qbjektide arv 171 189 100 Number of objects

moodustavad peamiselt vareslased ja hallrastas. Kannibalisrni aaheldati 7 juhul, neis l 3 isendit (ijhe paari isalind ja 2 pesapoega) s ~ i i d i sama paari (!) emalinnu poolt pesitsusaja ldpul (Tartumaa), iilejaanud on olnud pesapojad ning ilmselt soodud teiste poegade poolt. Mainitud kannibalismijuhud esinesid neljal pesitsuskorral (8,5% uuritutest).

Pesitsusaegse jahiala suuruseks hindasin umbes 15 km2 (andmed kahe Tartumaa paari kohta), see v8ib asetseda pesa suhtes ebasummeetri- liselt. Enamik saagilende toimus siiski vaid 3-4 km2 suurusel alal, mis ei asunud vahetult pesa Gmbruses, vaid jai 1-2 k m kaugusele.

lsalindude ~esitsusaease toitumise kohta on usaldusv~arseid andmeid vahe (n = 27 eksempiari). Oldiselt vdib tieIda, et see ei erine oluliselt ema- linnu ja poegade toidust, viiib aga kultuurrnaastiku-paaridel olla veelgi We- kiilgsem, piirdudes seal peaaegu ainult kodutuvide ja vareslastega (umbes 9 0 % toidust). Loodusmaastiku paaridel sellist erinevust ilrnselt ei ole.

Pgrasa muutub enamik kanakulle rnarksa liikuvamaks. Ja kuigi andmeid on vahe ka mittepesitsusaegse toitumise kohta, vBib olemasolevate materjalide (n = 2 0 eksemplari) ja mitmete vaatluste pahjal vaita kolme piihitendentsi esinemist (alljargnev sisaldab endas tdenaoliselt ka Iabirandavate isendite toitumistavasid).

1) i l ks osa kanakulle ilmub kohe pesitsusaja 16ppedes

Hirundc 2 (13) 1993 -

kultuurmaastiku servadesse, nende sugisene toit sisaidab kodutuvi ja vareslaste kbrval ka randavaid viirvulisi, talvel aga peaaegu ainult kodutuvisid.

2) Teised kanakullid liiguvad veekogude aarde, kus nende pbhitoiduks on kajakad ja hanelised. Talve saabudes lahkuvad ilrnselt ka need kanakullid kultuurmaastikule.

3) Vaike osa kanakuile (peamiselt pesapaikadega seotud vanalinnud) elab kogu aasta loodusmaastikul. Siigisene toit sarnaneb nende pesirsusaegsega, talvel on pBhilisteks saakobjektideks teder ja laanepiiij (kuni 80%).

Niisiis on kanakull slesldel andrnetel t l i e l i k aviofaag (soiib vaio linde - toim.), ainus regulaarselt tema toidus esinev irnetajaliik on orav. KBigi uuritud paaride saagis mosdustasid linnud osatahtsuselt Ole 85%. SeetBttgm tuleb T.Randla (1976) poolt kirjeldatud Aakre kanakullide doitumist (56% pisiimetajaid) pidada erandlikuks.

kendil ist toi taheldasin kultuurmaastiku-kanakulilidel ning see esines p6hiliselt kahe vormina: selgus, e t kodutuvide ja vareslaste osatahlsused nende toidus on piiiirdseoses, see tihendab paarid, kes toituvad pearniseld kodutuvidest, vareslasl praktiliselt ei sliii, ja vast~~pidi . Sellise niihtuse p8hjused ei ole teada. Loodusmaastikes on kanakullide menijii rnarksa liigirikkarn ning selget naidet toiduspetsialisrni kohta ma ieidnud ei oie.

Kasutasin vbrdlemisel T.Randla (1976) pooh avaldatud andmeid, jattes sealt valja Aakre andmed kui erandlikud (vt. eespool). Nagu juba mainitud, sbltub kanakulli toitumine suuresti jahiala tuiibist, seetbttu saab eristada vaid k6ige ijidisemaid tendentse.

1. led re ja p6ldpi-i~ esinemissagedus on markirnisvaarselt vahenenud, sellega seoses ka kanaliste uldine osatahtsus ihoolimata laanepiiude arvu - 5..6% - stabiilsuseSt1.

2. Margatavalt on suurenenud vareslaste ja rastaste esinemissagedus.

3. Imetajate osatahtsus on tunduvald langenud, vbimalik, et seoses

Hirundo 2 (13) 1993

kanakullide suureneva spetsialiseerumisega kolmele kultuurrnaastiku linnuliigile (kodutuvi, hallvares, hallr5stas).

Kesk-Soomes uuritud kanakullid kompenseerisid 1970-ndate ldpul toimunud kanaliste arvu vahenemise sageneva toiaumisega vareslastest ja oravatest (Tornberg & Sulkava 1990). Siin esitatud andmete p8hjal vdib vaita, et Eestis toimus see peamiselt vareslaste ja rastaste arvei. Tulemuseks on kanakulli suurenev sdltuvus kultuurmaastiku toidu- ressurssidest, sest kanaliste arvu vahenemine on ilmselt p6hjustanud toidupuuduse tema p6hialadel - loodusmaastikus.

k8petuseks mdni sdna ka kodukanade murdrnise kohta. Kodukana esines vaid 4 paari (12,5% uuritutest) toidus, kuid suhteliselt arvukalt, rnoodustades esinemissageduselt 7,7% nende paaride toidust (n = 14, N = '182). Kanakullide poolt rnurtud on sealhulgas ilmselt vaid 6, sest 8 isendit on maaratud Welt ~ a ~ u - ~ e ' s t i pesapaigalt, mille omanikud kaisid toitumas kanafarmi Iahedal kanade "matmispaigal". Niisiis vdib kodukanade soomist vaadelda k i l l rnitte spetsialiseerumisena, kuid siiski ijksikute paaride "iseloomujoonena", kusjuures tavaliselt on nende paaride pdhitoiduks kodutuvi - seega on siin arvatavasti tegemist inimtegevuse suhtes kdige sallivamate kanakullidega.

Kiriandus: KORPIMAKI E. & SULKAVA S., 1987. Diet and breeding perfor-mance of Ural Owls Strix uralensis under fluctuating food conditions. Orn. Fenn. 64: 58. -- KUMARl E., 1954. Eesti NSV linnud. Tin.: 414 Ik. -- MART! C.D., 1987. Raptor food habits studies. In: B.A.G.Pendleton, B.A.Millsap, K.W.Cline, D.M .Bird. Raptor management techniques manual. Inst. for Wildlife Research, Nat. Wildl. Fed. Scientific and Technical Series: 75-76. -- RAMDLA T., 3976. Eesti riiovlinnud. Tin: 94-95. -- SIIVOMEM L., 1974. Pohjolan nisakkaat. Otava, Helsinki. -- BOWMBERG R. & SULKAVA S., 1 990. Kanalintujen kannanvaihtelun vaikutus kanahaukan aavinnonkayttiion ja pesimistulokseen Oulun alueella vuosina 1965-88. Suomen Riista 36: 53-6 1.

Hirunda 2 (13) 1993

Fd iaag habits o f Accipiter gentilis i n Estonia in 1987-1992.

Data on feeding habits of Accipitergentilis collected in 1987-1 992 are presented. Major part of the data originate from breeding grounds (1 037 prey items in total). Data has mostly been gathered in the N- and SE- Estonia and from the lowland of the Lake Viirtsjarv.

The diet of females and juveniles comprise individuals of the taxa of Corvidae ( 2 7.2 % 1, Colurnbiforrnes ( 1 9.5 % 1, Turdidae ( 1 6.8 % ) and Galliforrnes (9.9%). 65 species of birds and 8 species of mammals occurred in the prey remains collected from the nest-sites. The average weight of the prey was 323 g. The diet of incubating females has less variety and prey animals seem to be bigger in general than during the nestling time. The breeding time diet of adult males does not considerably differ from the diet of females and nestlings. The diet of birds inhabiting agricultural lana comprise mostly Hame Pigeon and individuals of Corvidae lapp. 90%). Followed by the end of breeding season most of the Goshawks move to the arable land to feed.

In the diet of the species the author refers to three tendencies observed in the past two decades. There has been a considerable decline of the Black Grouse and the Grey Partridge in the share of the diet, also the portion of mammals has declined, while the share of crows and trushes has noticeably increased.

KANAKULLI KONFLIKT HAKKIDEGA

Conflict between a goshawk and jacdaws

Rein M i k k Pokardi, TBrva, Valga maakond, EE-2532

8. juunil 1989. a. tiirles kanakull kijrgel Tiirva linna laaneserva kohal, 5 hakki kannul. Kanakull p6ikles kiirvale ja puudis edasi lennata, kuid hakid rundasid teda pidevalt. ~ k k i pani kanakull tiivad kokku ja kukkus kui kivi allapoole. Metsa kohal avas ta tiivad ja kadus. iJks hakk jargnes samamoodi pool maad.