kde partitsioonihalduri käsiraamat · kde partitsioonihalduri käsiraamat peatükk 1 sissejuhatus...

KDE partitsioonihalduri käsiraamat

Volker LanzTõlge eesti keelde: Marek Laane


2

Sisukord

1 Sissejuhatus 5

2 Partitsioonihalduri kasutamine 62.1 Peaaken . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62.2 Partitsiooni suuruse muutmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72.3 Partitsiooni kopeerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

2.4 Uue operatsioonisüsteemi paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

3 Käskude seletused 18

3.1 Ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 183.2 Menüü Fail . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 183.3 Menüü Redigeerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18

3.4 Menüü Vaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 193.5 Menüü Seade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 203.6 Menüü Partitsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 203.7 Menüü Seadistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 223.8 Menüü Abi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

4 Küsimused ja vastused 23

5 Autorid ja litsents 26

A Paigaldamine 27

A.1 Partitsioonihalduri hankimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27A.2 Nõuded . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27A.3 Kompileerimine ja paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28

A.4 Lisalugemist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28

B Sõnastik 29

Kokkuvõte

Ketaste, partitsioonide ja failisüsteemide haldamine.


Peatükk 1

Sissejuhatus

KDE partitsioonide haldur on tööriist, mis aitab hallata kettaseadmeid, partitsioone ja failisüs-teeme sinu arvutis.See võimaldab vähese vaevaga luua uusi partitsioone, luua failisüsteeme uutel või olemasoleva-tel partitsioonidel, kopeerida, liigutada või kustutada partitsioone, samuti muuta partitsioonidesuurust andmeid kaotamata.Töö tõhusamaks tegemiseks kasutab partitsioonihaldur väliseid tööriistu, mis tagavad paljudefailisüsteemide toetuse. Täpsemalt kõneleb sellest osa Sektsioon A.2. Tõenäoliselt on failisüs-teemide toetuseks vajalikud tööriistad juba sinu arvutisse paigaldatud.

VARUNDA ALATI ANDMEID!Partitsioonihalduri loomisel on pandud suurt rõhku andmete terviklikkuse tagamisele. Siiski valitsebseadme partitsioonitabeli või partitsioonide muutmisel alati teatav oht. Ka partitsioonihalduris endasvõib olla vigu, kuid mõjuda võib ka ootamatu voolukadu või mõni probleem riistvaraga.Seepärast tuleks alati tagada oluliste andmete varukoopia olemasolu, enne kui hakata kasutama sel-lised tööriistu nagu partitsioonihaldur.Rakenduse autorid ei võta endale vähimatki vastutust selle eest, kui kaotad partitsioonihaldurit kasu-tades andmeid.

Partitsioonihaldur kasutab oma tegevuse loogilisel liigendamisel operatsioonetöid ja käske. Täp-semalt kõneleb neist sõnastik.

5


Peatükk 2

Partitsioonihalduri kasutamine

2.1 Peaaken

Lisaks põhivaatele, mis näitab parajasti valitud seadet graafilisena ja puu kujul, kasutab partit-sioonihaldur Qt™ ‘dokividinaid’ ehk paneele, kus kuvatakse mõningat teavet ja võimaldatakselangetada valikuid. Allpool ongi näha partitsioonihalduri peaaken.

• Menüüriba: menüüriba pakub mõningaid tavapäraseid ja mõningaid rakendusele spetsiifilisimenüüsid toimingute sooritamiseks. Kõiki käske kirjeldab üksikasjalikult peatükk 3.

• Tööriistariba: partitsioonihalduri tööriistariba on KDE 4 standardne tööriisariba. Seda saabigati kohandada, millest kõneleb täpsemalt Sektsioon 3.7.

• Seadmete paneel: see paneel näitab kõiki sinu arvutis leitud seadmeid, millega partitsiooni-haldur suudab midagi ette võtta. Seadme valimine paneelil võimaldab seda näha või muutagraafilises või puuvaates.

6


• Seadme graafiline vaade: siin näitab partitsioonihaldur graafiliselt parajasti valitud seadet.Kõigile seadme partitsioonidele on eraldatud oma kastike, milles näeb seadmeosa nime (‘sda1’pildil oleva seadme esimese partitsiooni puhul) ning teavet kasutuse kohta (pildil tumelillaala).Laiendatud partitsioone eristab visuaalselt nende ümber tõmmatud lisapiire (pildil helerohe-line).Partitsiooni saab valida sellele seadme graafilises vaates klõpsates. Topeltklõps avab partit-siooni omaduste dialoogi. Paremklõpsuga saab avada partitsiooni kontekstimenüü.

• Seadme puuvaade: siin näidatakse täiendavat teavet valitud seadme kõigi partitsioonide koh-ta. Parajasti valitud partitsioon on esile tõstetud. Topeltklõps partitsioonil avab partitsiooniomaduste dialoogi. Paremklõpsuga saab avada partitsiooni kontekstimenüü.

• Teabepaneel: siin näeb üksikasju parajasti valitud seadme või partitsiooni kohta. Vaikimisiseda ei näidata.

• Ootel operatsioonide paneel: siin on kirjas kõik operatsioonid, mis täidetakse, kui valid me-nüükäsu Redigeerimine → Rakenda .Siinsel pildil on üks ootel operatsioon. Kui kasutaja otsustab selle täita, kontrollitakse /dev/s-db3 failisüsteemi terviklikkust ja vajadusel seda parandatakse.

• Olekuriba: siin näeb, kui palju operatsioone on parajasti ootel.

• Logi väljund: siin näeb logi. Tavalistele kasutajatele ei ole sellest kuigi palju abi, mistõttu seeei ole ka vaikimisi näha.

2.2 Partitsiooni suuruse muutmine

Allpool selgitatakse partitsiooni suuruse muutmist, kui see on liiga täis saanud. Järgneval pildilon näidatud algset olukorda enne suuruse muutmist.

Seadme ‘/dev/sdb’ partitsioonil ‘sdb2’ on vaba ruumi veel õige napilt, samal ajal kui teisel par-titsioonil ‘sdb1’ jagub seda päris ohtralt. Seepärast tundub mõistlik muuta esimene partitsioonmõnevõrra väiksemaks ning kasvatada partitsiooni ‘sdb2’, et sel oleks vaba ruumi enam.

MÄRKUS: ÜHENDATUD PARTITSIOONE EI SAA MUUTA.Siinsel pildil on mõlemad partitsioonid parajasti ühendamata. Kui mõni neist peaks olema ühendatud,tuleb need kõigepealt lahutada menüükäsuga Partitsioon → Ühenda/Lahuta .

7


Kõigepealt tuleb partitsiooni kasvatamiseks sellele ruumi teha, niisiis tuleb alustada ‘sdb1’kahandamisest. Klõpsa partitsioonil ja vali menüükäsk Partitsioon → Muuda suurust/Liiguta(Ctrl+R) . Ilmub järgmine dialoog:

See dialoog võimaldab partitsiooni suurust muuta mitmel viisil. Võib lohistada näiteks parem-poolset pidet, kuni partitsioon on vajaliku suurusega, aga võib ka sisestada suuruse tekstikastiSuurus. Veel üks suurust täpsustada on klõpsata noolekestele tekstikasti kõrval, kuid suurematemuutuste puhul on see üsna tülikas.

Millist meetodit sa ka ei eelistaks, näeb dialoog nüüd välja selline:

Kui klõpsad nupule OK, lisatakse uus operatsioon ootel operatsioonide nimekirja ning seadme

8


graafilist ja puuvaadet värskendatakse, et see kajastaks uut olukorda:

MÄRKUS: ENNE RAKENDAMIST NÄEB OPERATSIOONIDE TULEMUSE EELVAATLUST.Kuigi peaaken kajastab seadme olekut pärast uue operatsiooni rakendamist, ei ole operatsiooni tege-likult veel sooritatud. Kuni operatsioonid on ootel, saab neid veel tagasi võtta (kasutades menüükäskuRedigeerimine → Võta tagasi (Ctrl+Z) või, kui soovid kõiki tagasi võtta, Redigeerimine → Puhasta) või ka üldse väljuda partitsioonihaldurist, millisel juhul samuti midagi ei muudeta.

Nüüd on tekkinud veidi vaba ruumi kahe partitsiooni vahele, nii et on aeg ‘sdb2’ liigutada ja kas-vatada. Kõigepealt klõpsa ‘sdb2’ peal ja vali taas menüükäsk Partitsioon → Muuda suurust/Lii-guta (Ctrl+R) . Uuesti ilmub suuruse muutmise dialoog, mis seekord näitab aga teist partitsiooni.Lohista vasakpoolne pide vasakule lõpp, et dialoog näeks välja niisugune:

9


Ole hoolikas ja kontrolli kindlasti, et tekstiväljal Vaba ruum ees seisaks ikka ‘0 MiB’, sest muidujääb partitsioonide vahele pisuke vaba ala, mis läheb täiesti kaotsi.

Klõpsa taas nupule OK. Peaaken näeb nüüd välja niisugune:

See ongi selline, nagu soovitud, nii et vali menüükäsk Redigeerimine → Rakenda . Ilmub dia-loog, mis pärib, kas ikka tõesti soovid ootel operatsioonid teostada. Anna oma kinnitus ningpartitsioonihaldur asub tööle.

Operatsioonide teostamise ajal võid klõpsata iga operatsiooni ees plussmärgile, mis näitab konk-reetseid töid, millest operatsioon koosneb, ja sedagi, millist parajasti täidetakse.

Partitsiooni suuruse muutmine sel viisil, nagu eespool muudeti ‘/dev/sdb2’ suurust, tähendabalati seda, et see tuleb kõigepealt liigutada vasakule, enne kui seda saab kasvatada, sest partit-sioone ei saa kunagi otse vasakule kasvatada. Paraku võtab suuremate partitsioonide liigutaminealati mõnevõrra aega. Pole sugugi ebatavaline, kui sellele kulub mitu minutit või isegi rohkem.

10


Lõpuks on kõik operatsioonid edukalt teostatud:

Klõpsuga nupule OK saab edenemisdialoogi sulgeda ja naasta peaaknasse. Partitsioonihalduruurib nüüd uuesti sinu seadmeid, nii et see võib võtta mõne hetke.

Kui tunned huvi teostatud operatsioonide üksikasjade vastu, võid klõpsata nupule Üksikasjad.Siis näeb üksikasjalikku aruannet, mis luuakse alati (ja mida jooksvalt uuendatakse), kui partit-sioonihaldur operatsioone teostab:

Aruanne pakub eriti huvi siis, kui operatsioonide teostamisel esines tõrkeid. Aruanne näitabkõiki operatsioone, kõiki töid ja kõiki väliseid käske, mida kasutati, nii on sellest probleemidetuvastamisel palju abi.

Aruande võib salvestada HTML-failina või avada välises veebilehitsejas.

11


VIHJESalvesta alati üksikasjalik aruanne HTML-failina, kui operatsioonide teostamine nurjub tõrgete või hoia-tustega. Sellest on abi näiteks siis, kui kavatsed anda veast teada KDE vigade jälgimise süsteemisbugs.kde.org, kuhu saad sel juhul aruande lisada.

Üksikasjade varjamiseks klõpsa uuesti nupule Üksikasjad ning edenemisdialoogi lõplikuks sul-gemiseks nupule OK.

2.3 Partitsiooni kopeerimine

Allpool kirjeldatakse partitsiooni kopeerimist. Eeldame, et eesmärk on kopeerida partitsioonühest seadmest teise ja olemasoleva sihtpartitsiooni ülekirjutamine, kuid protseduur ei erine kasiis, kui kopeerid samas seadmes või tühjale alale.

Allpool näeb, milline näeb välja lähteseade:

Lähtepartitsioon on meie näites ‘sdb1’, mis on parajasti ühendatud, nagu näitab lukuikoon ühen-duspunkti nime kõrval. Ühendatud partitsiooni ei saa kopeerida, mistõttu see tuleb kõigepealtlahutada. Klõpsa partitsioonil ja vali seejärel menüükäsk Partitsioon → Ühenda/Lahuta .

Partitsiooni lahutamise järel lukuikoon kaob ja saad valida menüükäsu Partitsioon → Kopeeri(Ctrl+C) . See paigutab ‘sdb1’ partitsioonihalduri lõikepuhvrisse ehk teisisõnu: ‘sdb1’ on nüüdpartitsioon, mis sihtkohta asetatakse, kui valid menüükäsu Partitsioon → Aseta (Ctrl+V) .

Meie näites on kopeerimise sihtkohaks ‘/dev/sdc’. Klõpsa sellel seadmete paneelis. Selline näebseade välja enne kopeerimist:

12

https://bugs.kde.org


Partitsioon, mida soovime üle kirjutada, on ‘sdc5’. Kopeeritud partitsiooni asetamiseks sinnaklõpsa sihtpartitsioonil ja vali menüükäsk Partitsioon → Aseta (Ctrl+V) . Näed, et partitsioonikopeerimise operatsioon lisati ootel operatsioonide nimekirja. Pane tähele, et partitsiooni lisa-misel ei ilmu erinevalt partitsiooni asetamisest tühjale alale mingit dialoogi. Asetatava partit-siooni alguse ja lõpu määrab kindlaks ülekirjutatav partitsioon.

Nüüd vali menüükäsk Redigeerimine → Rakenda ja partitsioon kopeeritaksegi. Täpsemalt kõ-neleb operatsioonide teostamisest partitsioonide suuruse muutmist käsitlev osa.

2.4 Uue operatsioonisüsteemi paigaldamine

Allpool kirjeldatakse uue kõvakettaseadme ettevalmistamist operatsioonisüsteemi paigalda-miseks. Oletame, et ostsid uue kõvaketta ning kavatsed seda kasutada asendusena vanale, millelasuvad praegu sinu operatsioonisüsteemi ja andmete partitsioonid. Samuti soovid kasutada või-malust uue operatsioonisüsteemi paigaldamiseks. Vanast süsteemist ja kettalt uuele ülemineknõuab mitut sammu.Allpool tähistab ‘/dev/sdb’ vana ja ‘/dev/sdc’ uut kõvaketast. Pilt näitab lähteseadme ülevaa-det:

13


Uus seade näeb välja aga järgmine: Pane tähele, et sel pole veel kehtivat partitsioonitabelit,mistõttu kõigepealt tulekski see luua, valides menüükäsu Seade → Loo uus partitsioonitabel(Ctrl+Shift+N) :

Hoiatusdialoogis kinnituse andmise järel võid hakata uues seadmes partitsioone looma, klõpsa-tes laiendatud partitsioonile ja valides menüükäsu Partitsioon → Uus (Ctrl+N) . Alusta laienda-tud partitsiooni seadme lõpus, kuhu hiljem lähevad kodu (home) ja saaleala (swap) partitsioonid:

14


Klõpsa nupule OK ning laiendatud partitsiooni loomise operatsioon lisatakse nimekirja.

Nüüd loo ülejäänud seadmes primaarne ehk peamine partitsioon, kuhu paigaldatakse ka ope-ratsioonisüsteem. Anna selle käsutusse kogu seni tühi ala laiendatud partitsiooni ees.

Klõpsa oma valiku kinnitamiseks nupule OK. Uue peamise partitsiooni loomise operatsioon li-satakse nüüd operatsioonide nimekirja.

Kätte on jõudnud aeg kopeerida vana seadme kodu (home) partitsioon uue seadme laiendatudpartitsioonile. Vali seadmete paneelis vana seade, klõpsa partitsioonile ‘sdb5’ ja vali menüükäskPartitsioon → Kopeeri (Ctrl+C) .

15


Nüüd mine tagasi uue seadme juurde ja klõpsa laiendatud partitsioonile. Vali menüükäsk Par-titsioon → Aseta (Ctrl+V) . Ilmub järgmine dialoog:

See tundub juba enam-vähem sobivat, aga sa tead ette, et ei vaja nii palju vaba ruumi kodupar-titsiooni järel, sest sinna tuleb hiljem luua saaleala partitsioon.

Sestap haara parempoolsest pidemest ning liiguta seda nii kaua paremale, kuni allesjääv vabaruum asetatava partitsiooni järel vastab paremini sellele, mida vajab saaleala:

Nüüd on asjad korras. Klõpsa nupule OK dialoogi sulgemiseks. Operatsioonide nimekirja lisa-takse uus operatsioon kopeeritud partitsiooni asetamiseks seadme ‘sdc’ laiendatud partitsiooni-le. Pane tähele, et operatsioon kehtestab ühtlasi uue suuruse.

16


Lõpuks tuleb luua uus saaleala partitsioon ‘sdc’ laiendatud partitsiooni lõppu. Pole mingit põh-just kopeerida olemasolevat saaleala partitsiooni seadmest ‘sdb’, sest saaleala ei sisalda vähimat-ki teavet, mis vääriks säilitamist. Loo lihtsalt uus partitsioon tüübiga linuxswap, mis täidab koguseni tühja ala vastselt loodud kodupartitsiooni järel.

Peaaken koos kõigi operatsioonide ja ‘sdc’ tulevase ülesehitusega näeb nüüd välja selline:

Kõik näeb välja täpselt nii, nagu vaja. Vali menüükäsk Redigeerimine → Rakenda , anna hoia-tusdialoogis kinnitus ja oota, kuni kõik operatsioonid on teostatud. Täpsemalt kõneleb operat-sioonide teostamisest partitsioonide suuruse muutmist käsitlev osa.

Sinu uus kõvaketas on nüüd valmis uue operatsioonisüsteemi paigaldamiseks.

17


Peatükk 3

Käskude seletused

3.1 Ülevaade

Järgnevalt selgitatakse üksikasjalikult kõiki partitsioonihalduri käske. See on täiendus kasutaja-liidese tutvustusele, mille andis peatükk 2.

3.2 Menüü Fail

Fail → Välju (Ctrl+Q)

Lõpetab partitsioonihalduri töö ilma ühtegi ootel operatsiooni teostamata. Rakendus küsibsiiski sinu käest, kas soovid tõesti väljuda, kui mõni operatsioon peaks ootel olema.

3.3 Menüü Redigeerimine

Redigeerimine → Võta tagasi (Ctrl+Z)

Tühistab viimase operatsiooni, mis on lisatud operatsioonide nimekirja.Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui operatsioonide nimekiri ei ole tühi.

Redigeerimine → Puhasta

Puhastab operatsioonide nimekirja ilma neist ühtegi teostamata.Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui operatsioonide nimekiri ei ole tühi.

Redigeerimine → Rakenda

Teostab operatsioonide nimekirja operatsioonid. Selle käsuga rakendatakse kõik nimekir-jas olevad operatsioonid, millega kirjutatakse kõik muudatused jäädavalt ketastele. Pärastoperatsioonide teostamist nimekiri puhastatakse ning pole enam mingit võimalust neid ta-gasi võtta.Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui operatsioonide nimekiri ei ole tühi.

18


3.4 Menüü Vaade

Vaade → SeadmedLülitab seadmete paneeli näitamist sisse või välja.

Vaade → Ootel operatsioonid

Lülitab ootel operatsioonide paneeli näitamise sisse või välja.

Vaade → TeaveLülitab teabepaneeli näitamise sisse või välja. See paneel näitab kas parajasti valitud sead-me või partitsiooni üksikasju.

Vaade → Logi väljund

Lülitab logi väljundi paneeli näitamise sisse või välja.

Vaade → Failisüsteemi toetusNäitab failisüsteemi toetuse dialoog. Selles saab üksikasjalikult teada, milliseid operatsioo-ne saab millise toetatud failisüsteemi korral ette võtta.Niisugune võib dialoog välja näha, kui paigaldatud on enamik väliseid tööriistu:

Sinine linnuke tähendab, et omadus on ‘toetatud’, punane rist aga, et ‘toetamata’. Mõnedasjad on alati toetamata, näiteks saaleala failisüsteemi (linuxswap) kontroll, sest see on ole-muslikult võimatu. Mõningaid võimalusi aga ei saa toetada väliste tööriistade puudumisetõttu. Nii on asi näiteks FAT-failisüsteemi nime kirjutamise puhul.Kui oled paigaldatud partitsioonihalduri töö ajal uusi tööriistu, klõpsa nupule Uuri uuestitoetust, millega sunnitakse peale paigaldatud failisüsteemi toetuse tööriistade olemasoluülekontrollimine.Seda, millist välist tööriista millise operatsiooni jaoks tarvis läheb, tutvustab Sektsioon A.2.

Vaade → Värskenda seadmeid (F5)Võimaldab värskendada seadmeid: selle käsuga sunnitakse partitsioonihaldur taas üleuurima kõik sinu arvuti seadmed. Sellest võib olla kasu näiteks siis, kui oled pärast par-titsioonihalduri käivitamist ühendanud välise USB-kõvaketta.

19


3.5 Menüü Seade

Seade → Loo uus partitsioonitabel (Ctrl+Shift+N)

Loob uue partitsioonitabeli: selle käsuga luuakse parajasti valitud seadmes uus ja tühi MS-DOS partitsioonitabel. See kustutab kõik seadme partitsioonid ja neil olevad andmed, niiet selle käsuga tasuks ettevaatlik olla.Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui seade on valitud ja ükski seadme partitsioon poleühendatud.

3.6 Menüü Partitsioon

Partitsioon → Uus (Ctrl+N)Loob uue partitsiooni: avatakse uue partitsiooni loomise dialoog, kus saab määrata loodavapartitsiooni tüübi, suuruse, asukoha ja failisüsteemi.Palun arvesta, et seadme partitsioonitabel võib piirata seda, kui palju partitsioone saabluua. Näiteks MS-DOS partitsioonitabelid võimaldavad luua ainult neli peamist partitsioo-ni.Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui valitud on seadme tühi ala.

Partitsioon → Muuda suurust/Liiguta (Ctrl+R)

Muudab partitsiooni suurus või liigutab seda: avatakse dialoog, milles saab olemasolevapartitsiooni suurust muuta või seda liigutada. Sõltuvalt partitsiooni failisüsteemis ja sinuarvutisse paigaldatud välistest tööriistadest ei pruugi olla võimalik kasutada kõiki kolmeantud käsuga seotud võimalust, see tähendab partitsiooni liigutamist, selle muutmist väik-semaks (‘kahandamist’) või selle muutmist suuremaks (‘kasvatamist’). Vt. ka Vaade → Fai-lisüsteemi toetus .Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui valitud partitsioon ei ole ühendatud ning sellefailisüsteemi saab kahandada, kasvatada või liigutada. Laiendatud partitsiooni korral saabkäsku kasutada ainult siis, kui ükski partitsiooni loogilistest osadest ei ole ühendatud.

Partitsioon → Kustuta (Del)Kustutab partitsiooni, mis on parajasti valitud.Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui valitud partitsioon ei ole ühendatud. Laienda-tud partitsiooni korral saab käsku kasutada ainult siis, kui see ei sisalda ühtegi loogilistpartitsiooni.

HOIATUS: VÕIB KAASA TUUA ANDMEKADUPartitsiooni kustutamine tähendab seda, et kõik partitsioonil leiduvad andmed hävitatakse.

Partitsioon → Kopeeri (Ctrl+C)

Kopeerib partitsiooni, mis on parajasti valitud, partitsioonihalduri lõikepuhvrisse.Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui valitud partitsioon ei ole ühendatud ning sellefailisüsteemi saab kopeerida. Laiendatud partitsioone kopeerida ei saa.

Partitsioon → Aseta (Ctrl+V)Asetab partitsiooni partitsioonihalduri lõikepuhvrist parajasti valitud partitsiooni või tüh-jale alale.Asetamisel tühjale alale ilmub dialoog, mis võimaldab asetatavat koopiat liigutada või kas-vatada. Olemasoleva partitsiooni ülekirjutamisel dialoogi ei näidata.

20


Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui lõikepuhvris on parajasti partitsioon ning vali-tud on sobiv sihtmärk (kas partitsioon või tühi ala). Sihtmärk peab ühtlasi olema piisavaltsuur, et mahutada lähtepartitsiooni, ega tohi olla ühendatud. Partitsiooni ei saa kopeeridaiseendasse.

HOIATUS: VÕIB KAASA TUUA ANDMEKADUPartitsiooni asetamine olemasolevasse partitsiooni tähendab olemasoleva partitsiooni kõigi and-mete hävitamist ja asendamist asetatava partitsiooni andmetega.

Partitsioon → Ühenda/LahutaÜhendab või lahutab partitsiooni vastavalt sellele, kas valitud partitsioon on parajasti la-hutatud või ühendatud.Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui on valitud partitsioon, mida saab ühendada võilahutada. Kui operatsioonisüsteem ei tea partitsiooni ühenduspunkti, ei saa seda ka partit-sioonihalduris ühendada.

Partitsioon → KontrolliKontrollib partitsiooni: selle käsuga otsitakse valitud partitsioonis ja selle failisüsteemisvõimalikke vigu ning püütakse leitud probleemid parandada. Ühtlasi muudetakse partit-siooni failisüsteemi suurust nii, et see täidaks terve partitsiooni.Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui on valitud partitsioon, mida saab kontrollida jamis pole ühendatud.

Partitsioon → VarundaVarundab partitsiooni: selle käsuga saab teha valitud partitsiooni failisüsteemist varukoo-piafaili. Sinu käest päritakse, kuhu salvestada käsu aktiveerimise järel loodud tõmmisefail.Loodud tõmmisefail on sektorite kaupa koopia partitsiooni failisüsteemist. See ei ole ti-hendatud ning sellele ei ole lisatud täiendavat metainfot ega päiseid, nii et seda saab väl-jaspool partitsioonihaldurit ka silmusseadme abil otse ühendada, kui operatsioonisüsteemseda toetab.Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui partitsioon on valitud ja selle failisüsteemi saabvarundada. Samuti ei tohi partitsioon olla ühendatud.

Partitsioon → TaastaTaastab partitsiooni: selle käsuga saab failisüsteemi tõmmisefaili põhjal partitsioonile taas-tada. Käsu aktiveerimise järel päritakse sinu käest tõmmisefaili nime, mille põhjal taastami-ne ette võtta. Taastamise sihtmärk peab olema piisavalt suur tõmmisefaili mahutamiseks.Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui valitud on kas tühi ala või partitsioon, mis ei oleparajasti ühendatud.

HOIATUS: VÕIB KAASA TUUA ANDMEKADUPartitsiooni taastamine olemasolevasse partitsiooni tähendab olemasoleva partitsiooni kõigiandmete hävitamist ja asendamist taastatava tõmmisefaili andmetega.

Partitsioon → OmadusedNäitab partitsiooni omadusi, avades dialoogi teabega parajasti valitud partitsiooni või tühjaala kohta.Mida dialoogis näidatakse ja mida seal muuta saab, sõltub partitsiooni ja sellel oleva faili-süsteemi tüübist ning sellest, kas partitsioon on parajasti ühendatud või mitte.Nii näiteks ei toeta sugugi kõik failisüsteemid nime määramist. Enamasti ei ole ka võimalikmuuta ühtegi omadust,kui partitsioon on ühendatud.Toome ära kõik partitsioonide ja failisüsteemide omadused, mida üldjuhul saab dialoogismuuta:

21


• Failisüsteemi nime määramine või muutmine• Partitsiooni failisüsteemi muutmine

HOIATUS: VÕIB KAASA TUUA ANDMEKADUPartitsiooni failisüsteemi muutmine tähendab alati kõigi partitsiooni andmete hävitamist.

• Failisüsteemi taasloomine partitsioonil

HOIATUS: VÕIB KAASA TUUA ANDMEKADUPartitsiooni failisüsteemi taasloomine tähendab alati partitsiooni kõigi andmete hävitamist. Fai-lisüsteemi taasloomist tuleks kasutada ainult viimase abinõuna, kui partitsiooni failisüsteemiei saa enam mingil muul moel parandada.

• Partitsiooni lippude muutmineSõltuvalt kasutatavast partitsioonitabelist on kõigil selle partitsioonidel teatav hulk lip-pe. Üldjuhul ei ole lippude muutmine vajalik ja seda tuleks teha vaid siis, kui oled täiestikindel, et tead, mida teed.

Seda käsku saab kasutada ainult siis, kui valitud on kas tühi ala või partitsioon.

3.7 Menüü Seadistused

See on tavaline seadistustemenüü, mille leiab enamikus KDE rakendustes. Täpsemalt kõnelebsellest KDE põhialuste käsiraamat.

3.8 Menüü Abi

Abi → Sisukord... (F1)Käivitab KDE abisüsteemi ja avab KDE Partition Manager abimaterjali (käesoleva käsiraa-matu).

Abi → Mis see on? (Shift+F1)Muudab hiirekursori noole ja küsimärgi kombinatsiooniks. Klõpsates nüüd mõnel KDEPartition Manager elemendil, avaneb väike abiaken (kui see on antud elemendi kohta ole-mas), mis selgitab elemendi funktsiooni.

Abi → Vaheta rakenduse keelt...Avab dialoogi, kus saab muuta rakenduse esmast keelt ja tagavarakeelt, kui esmane keelpole saadaval.

Abi → Saada vearaport...

Avab vearaporti dialoogi, mille abil saab teada anda veast või esitada oma ‘soov’ millegiparandamiseks.

Abi → KDE Partition Manager info

Näitab versiooni ja infot autori kohta.

Abi → KDE infoNäitab KDE versiooni ja muud olulisemat põhiinfot.

22


Peatükk 4

Küsimused ja vastused

Seda dokumenti on võibolla juba uuendatud. Värskeima versiooni leiad aadressilthttp://docs.kde.org/current/extragear/ .

1. Kui suurt ohtu kujutab partitsioonihaldur minu andmetele?Esiteks ei tohi kunagi ühtegi võimalikku kahju tekitavat operatsiooni (kustutamine, liigu-tamine, suuruse muutmine) ette võtta enne kõigest, mida operatsioon puudutab, täielikuvarukoopia valmistamist.Seda silmas pidades on partitsioonihalduri kasutamine ohutu. Rakendus sooritab põhja-likud kontrollid enne ja pärast iga operatsiooni. Kasutatakse väliseid tööriistu, mille onloonud ja mida toetavad failisüsteemide autorid. Nii neid kui ka meie rakendust on kapõhjalikult testitud.Siiski valitseb alati andmekao oht mõne seni teadmata vea tõttu. Partitsioonihalduri autoridon üritanud seda ohtu pisendada, aga loomulikult ei saa kunagi anda täielikku garantiid.

2. Paigaldasin kõik soovitatud välised failisüsteemi toetuse paketid, aga ikka ei ole kõigi failisüsteemidekorral kõik operatsioonid toetatud.Mitte kõike, mida partitsioonihaldur põhimõtteliselt suudab teha, ei saa teha kõigi failisüs-teemidega.

Üks näide on failisüsteemi kontroll Linuxi saaleala partitsioonil (linuxswap). See ei ole liht-salt võimalik. On teisigi piiranguid, mis käivad teatava failisüsteemiga kaasas. Näiteks eisaa ei partitsioonihalduris ega ka muul moel kahandada JFS või XFS failisüsteeme, sestneed ei näe seda üldse ette.

3. Miks ma ei näe failisüsteemi suuruse muutmisel mingit teavet edenemise kohta?Partitsioonihaldur saab edenemist näidata ainult siis, kui on teada, kui kaua võtavad ope-ratsiooni tööd aega. Paraku partitsiooni suuruse muutmisel seda tavaliselt teha ei saa, sestselle juures on kindlalt kõige kauem aega võttev töö partitsiooni failisüsteemi suurusemuutmine. Selle eest hoolitsevad enamikul juhtudel välised tööriistad, mis aga ei paku par-titsioonihaldurile vähegi mõistlikku teavet edenemise kohta, mistõttu partitsioonihaldurilei ole nende tegevuse ajal ka midagi teada anda.

4. Miks ma ei saa muuta juurpartitsiooni suurust? Kuidas muuta partitsiooni suurust, millel paiknebminu /home?Partitsiooni suuruse muutmiseks peab see olema lahutatud. Juurpartitsiooni aga lahutadaei saa. Samamoodi ei saa lahutada ka home-partitsiooni, kui oled parajasti sisse logitudoma kodukataloogi (mis reeglina asub just sellel partitsioonil).Lahenduseks on käivitada mõni Linuxi Live CD, mille peal on olemas partitsioonihaldur,ning muuta siis neid partitsioone.

23

http://docs.kde.org/current/extragear/


5. Ma saan logi väljundis hoiatusi, et partitsiooni ei saa luua sellise suurusega, mida ma tahan, ja etsee luuakse väiksemana. Miks nii?MS-DOS partitsioonitabelis peavad partitsiooni algama ja lõppema silindri piiril. Selle põh-jused ulatuvad ajalukku. Partitsioonihaldur tegeleb sellega sisemiselt ise ja üritab mitte vae-vata kasutajat niisuguse teabega.Haruharva ei suuda partitsioonihaldur mainitud piirangu tõttu siiski operatsiooni teostadanii, nagu seda soovis kasutaja. Näiteks kui seadme silinder on 8 MiB suurusega ja üritadmuuta partitsiooni suurust 6 MiB jagu, ei ole see võimalik.Samuti võib seda teadet kohata siis, kui sul on seade ja partitsioonitabel, mille partitsioonidei ole mis tahes põhjusel joondatud täpselt silindrite piiridega, ning sa üritad neid partit-sioone esimest korda liigutada või kopeerida.Teade ise on ohutu ja annab vaid kasutajale teada, et midagi ei saa teha täpselt nii, nagukasutaja seda soovis. Sinu partitsioone ega andmeid sellise teate peale miski igatahes eiohusta.

6. Kui palju operatsioone saab ootel operatsioonide nimekirja lisada?Siin piirangut ei ole.Siiski ei ole soovitatav nimekirja liiga palju operatsioone lisada. Alati on olemas tilluke või-malus, et mõni operatsioon võib tõrke tõttu nurjuda, millisel juhul partitsioonihaldur pea-tab operatsioonide teostamise. Sel juhul on palju hõlpsam mõista, mis toimus (ning uuestilisada operatsioone, mida ei teostatud), kui ootel operatsioonide nimekiri pole ülemäärapikk.

7. Ext2 või ext3 failisüsteemi suuruse muutmine nurjus ning aruandes kõneldi midagi, et ‘seadmespole ruumi’. Mis lahti? Kas mu andmed on nüüd rikutud?See on käsu e2resize ning ext2/3/4 failisüsteemi probleem. Kui failisüsteem on peaaegutäis, ei suuda e2resize seda enam väiksemaks teha, isegi kui vabade sektorite järgi peaks seevõimalik olema. Partitsioonihaldur ei suuda kahjuks aga ette teada, kas e2resize katkestabantud failisüsteemi puhul töö mainitud teatega või mitte. Kui see peaks nii juhtuma, eivõeta tegelikult midagi ette ning sinu andmeid see ei ohusta.Praegu ei ole selle probleemile mingit lahendust.

8. Miks ei saa partitsioonihalduriga vormindada disketti? Miks ei ole toetatud CD või DVD kirjuta-mine?Partitsioonihaldur ei ole lihtsalt nendeks ülesanneteks mõeldud. Tegu on rakendusega, mil-le objektiks on partitsioonid ja neil olevad failisüsteemid. Disketid, CD-d ja DVD- ei kasutavõi ei vaja partitsioone.

9. Miks ei saa muuta amiga või bsd partitsioonitabeliga seadmete partitsioone?Partitsioonihaldur võimaldab praegu muid kui MS-DOS partitsioonitabeleid ainult luge-da. Põhjuseks on turvalisus. Partitsioonihaldur lihtsalt ei toeta veel neid partitsioonitabelitüüpe ja nii palju, kui ta seda ka teeb, ei ole see veel nii testitud, et seda võiks julgelt kasu-tada.Loomulikult võib ikkagi luua oma seadmel uue MS-DOS partitsioonitabeli, aga vaevalt onsee see, mida tegelikult soovid.

10. Käivitamisel hangub partitsioonihaldur mitmeks minutiks, püüdes nähtavasti uurida arvuti diske-tiseadet.See juhtub siis, kui arvuti BIOS-es on disketiseade seadistatud, aga tegelikult seda ühenda-tud ei ole. Kui sul pole disketiseadet, uuri oma BIOS-e seadistusi ja lülita seal kõik disketi-seadmed välja. See võib probleemi kaotada.

11. Käivitamise ajal annab partitsioonihaldur teada seadmete uurimisest ja et see võib võtta kaua aegavõi isegi lõppeda krahhiga.Taustateegil LibParted, mida partitsioonihaldur kasutab, on probleeme süsteemidega, mil-les Linuxi seadmete seondajat (devicemapper) on kasutatud viisil, mida teek ei mõista. Pa-raku reageerib teek sellisel juhul mõnikord krahhiga. Seepärast üritab partitsioonihaldur

24


niisuguseid olukordi vältida ja kasutab teist viisi arvuti ketaste läbiuurimiseks. Kui sedaaga ei õnnestu teha ja tuleb toetuda LibParted’ile, näidataksegi mainitud teadet. Kui asiometi korda läheb, ei ole põhjust end sellest teatest häirida lasta.

25


Peatükk 5

Autorid ja litsents

KDE Partition Manager

Rakenduse autoriõigus 2008, 2009, 2010: Volker Lanz [email protected]

Dokumentatsiooni autoriõigus (c) 2008, 2009, 2010: Volker Lanz. [email protected]

Tõlge eesti keelde: Marek Laane [email protected]

Käesolev dokumentatsioon on litsenseeritud vastavalt GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsitingimustele.

Käesolev programm on litsenseeritud vastavalt GNU Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele.

26

mailto:[email protected]



fdl-license.html

gpl-license.html


Lisa A

Paigaldamine

A.1 Partitsioonihalduri hankimine

Partitsioonihalduri peamine veebilehekülg on www.partitionmanager.org. Just sealt leiab kõigevärskema versiooni.

A.2 Nõuded

Partitsioonihalduri edukaks kasutamiseks on vajalik KDE 4.2 või uuem ning Qt™ 4.4.0 või uuem.Siiski ei ole vaja kasutamiseks KDE-sse sisse logida: partitsioonihaldur töötab ka igas muus töö-keskkonnas, kui vaid KDE põhiteegid on paigaldatud.

Põhifunktsioonide täitmisel toetub partitsioonihaldur suurelt osalt teegile libparted. Kopeeritudfailisüsteemide UUID-de genereerimiseks on vajalik libuuid, mis on osa paketist e2fsprogs. Par-titsioonide ja failisüsteemide teabe hankimiseks kasutatakse ka util-linux-ng projekti teeki libbl-kid. Kõik need on nõutavad partitsioonihalduri ehitamiseks või käivitamiseks.

Partitsioonihaldur kasutab rohkelt väliseid tööriistu paljude failisüsteemide toetuseks. Konkreet-set tööriista läheb vaja ainult siis, kui on tarvis ette võtta mõni operatsioon kindla failisüsteemi-ga. Kui sul näiteks pole vaja muuta NTFS failisüsteemide suurust, siis ei ole ka vajalik ‘ntfsresize’paigaldamine. Ükski neist tööriistadest ei ole nõutab partitsioonihalduri ehitamisel lähtekoodist.

Allpool on üles loetud kõik välised tööriistad, mida partitsioonihaldur võib kasutada:

• debugfs.reiser4: loeb reiser4 failisüsteemide kasutuse teavet ja nimesid. Kuulub tööriista-de komplekti reiser4progs, mille saab alla laadida asukohast http://www.kernel.org/pub/linux/utils/fs/reiser4/reiser4progs/.

• debugreiserfs: lieb reiserfs failisüsteemide kasutuse teavet ja nimesid. Kuulub tööriista-de komplekti reiserfsprogs, mille saab alla laadida asukohast http://www.kernel.org/pub/linux/utils/fs/reiserfs/.

• dumpe2fs: loeb ext2/3/4 failisüsteemide kasutuse teavet. Kuulub tööriistade komplektie2fsprogs, mille saab alla laadida asukohast http://e2fsprogs.sourceforge.net/.

• e2label: loeb ja kirjutab ext2/3/ failisüsteemide nimesid. Kuulub tööriistade komplektie2fsprogs, mille saab alla laadida asukohast http://e2fsprogs.sourceforge.net/.

• fsck.msdos: loeb FAT16 ja FAT32 failisüsteemide kasutust ning kontrollib neid. Kuulub tööriis-tade komplekti dosfstools, mille saab alla laadida asukohast http://www.daniel-baumann.ch/software/dosfstools/.

27

http://www.partitionmanager.org

http://www.gnu.org/software/parted/index.shtml

http://e2fsprogs.sourceforge.net

http://userweb.kernel.org/~kzak/util-linux-ng/

http://userweb.kernel.org/~kzak/util-linux-ng/

http://www.kernel.org/pub/linux/utils/fs/reiser4/reiser4progs/

http://www.kernel.org/pub/linux/utils/fs/reiser4/reiser4progs/

http://www.kernel.org/pub/linux/utils/fs/reiserfs/

http://www.kernel.org/pub/linux/utils/fs/reiserfs/

http://e2fsprogs.sourceforge.net/

http://e2fsprogs.sourceforge.net/

http://www.daniel-baumann.ch/software/dosfstools/

http://www.daniel-baumann.ch/software/dosfstools/


• hfsck: loeb HFS failisüsteemide nimesid ja kontrollib neid. Kuulub tööriistade komplekti hfsu-tils, mille saab alla laadida asukohast http://www.mars.org/home/rob/proj/hfs/.

• hpfsck: kontrollib HFS+ failisüsteeme, Kuulub tööriistade komplekti hfsplusutils, mille saaballa laadida asukohast http://www.penguinppc.org/historical/hfsplus/.

• jfs_debugfs: loeb JFS failisüsteemide kasutuse teavet. Kuulub tööriistade komplekti jfsutils,mille saab alla laadida asukohast http://jfs.sourceforge.net/.

• jfs_tune: loeb ja kirjutab JFS failisüsteemide nimesid. Kuulub tööriistade komplekti jfsutils,mille saab alla laadida asukohast http://jfs.sourceforge.net/.

• ntfslabel: loeb ja kirjutab NTFS failisüsteemide nimesid. Kuulub tööriistade komplekti ntfs-progs, mille saab alla laadida asukohast http://www.linux-ntfs.org/.

• ntfsresize: loeb NTFS failisüsteemide kasutuse teavet, kontrollib ja muudab nende suu-rust. Kuulub tööriistade komplekti ntfsprogs, mille saab alla laadida asukohast http://www.linux-ntfs.org/.

• swapoff: lülitab välja saaleala (swap) failisüsteeme. Kuulub tööriistade komplekti util-linux-ng, mille saab alla laadida asukohast ftp://ftp.us.kernel.org/pub/linux/utils/util-linux-ng/.

• swapon: lülitab sisse saaleala (swap) failisüsteeme. Kuulub tööriistade komplekti util-linux-ng, mille saab alla laadida asukohast ftp://ftp.us.kernel.org/pub/linux/utils/util-linux-ng/.

• vol_id: loeb linuxswap failisüsteemide nimesid. Kuulub paketti udev, mille saab alla laadidaasukohast http://www.us.kernel.org/pub/linux/utils/kernel/hotplug/.

• xfs_db: loeb XFS failisüsteemide kasutuse teavet ning loeb ja kirjutab nende nimesid. Kuu-lub tööriistade komplekti xfsprogs, mille saab alla laadida asukohast ftp://oss.sgi.com/projects/xfs/cmd_tars/.

A.3 Kompileerimine ja paigaldamine

Et KDE Partition Manager oma süsteemis kompileerida ja paigaldada, anna KDE Partition Ma-nager baaskataloogis järgmised käsud:

% ./configure% make% make install

Kuna KDE Partition Manager kasutab autoconf’i ja automake’i, ei tohiks kompileerimisel prob-leeme esineda. Kui neid siiski ette tuleb, anna sellest palun teada KDE meililistides.

A.4 Lisalugemist

• The Linux Information Project sisaldab hulganisti teavet Linuxi kõikvõimalike tahkude kohta.Eriti inforohke on artikel partitsioonide kohta. Samamoodi on olulised artiklid partitsioonita-belite, kõvakettaseadmete ja failisüsteemide kohta.

• Linux Partition HOWTO annab ülevaate kettaseadmete käitlemisest ja partitsioneerimisest Li-nuxis ning Linuxi loomupärastest failisüsteemidest. Samuti tutvustatakse saalealapartitsioone.

• Wikipedia sisaldab artiklit ketta partitsioneerimise kohta.

28

http://www.mars.org/home/rob/proj/hfs/

http://www.penguinppc.org/historical/hfsplus/

http://jfs.sourceforge.net/

http://jfs.sourceforge.net/

http://www.linux-ntfs.org/



ftp://ftp.us.kernel.org/pub/linux/utils/util-linux-ng/




http://www.us.kernel.org/pub/linux/utils/kernel/hotplug/

ftp://oss.sgi.com/projects/xfs/cmd_tars/

ftp://oss.sgi.com/projects/xfs/cmd_tars/

http://www.linfo.org/

http://www.linfo.org/partition.html

http://www.linfo.org/partition_table.html

http://www.linfo.org/partition_table.html

http://www.linfo.org/hdd.html

http://www.linfo.org/filesystem.html

http://tldp.org/HOWTO/Partition/index.html

http://www.wikipedia.org

http://en.wikipedia.org/wiki/Disk_partitioning


Lisa B

Sõnastik

KäskPartitsioonihalduris on käsk üks osa tööst. Need on väga süvataseme sammud, mida sageliteostab mõni väline tööriist ja millest saab aimu ainult üksikasjalikus edenemisaruandes.Kasutajal pole tavaliselt vaja käskudega üldse pead vaevata. Vt. ka "Operatsioon". Vt. ka"Töö".

SilinderÜksus, milleks on jagatud seade. Mõned operatsioonisüsteemid ja paljud kettatööriistadnõuavad, et partitsioonid algaksid ja lõpeksid silindri piiril. Partitsioonihaldur seob seepä-rast partitsioonid automaatselt silindripiiriga, kui kasutaja muudab nende algust või lõppu.Vt. ka "Pea". Vt. ka "Sektor".

Silindri suurusSektorite arv seadme silindris. Selle arvutamiseks korrutatakse peade arv sektorite arvugarajal.

SeadeFüüsiline kettaseade. Need jagunevad loogilisteks sektsioonideks, mida nimetatakse par-titsioonideks, vastavalt partitsioonitabelile.

KettanimiPartitsioonitabeli teine nimi, mis on pärit SUN/BSD maailmast.

MÄRKUSNeid on hõlpus segi ajada, kuid kettanimel ei ole midagi ühist failisüsteemi nimega.Nime kohta kõneleb lähemalt see Wikipedia artikkel.

Vt. ka "Partitsioonitabel".

Laiendatud partitsioon

Partitsioon, mis sisaldab teisi partitsioone. Laiendatud partitsioonid ise saavad olla ainultpeamised ehk primaarsed partitsioonid. Laiendatud partitsioonide olemasolu sõltub ka-sutatavast partitsioonitabeli tüübist. MS-DOS partitsioonitabelid lubavad üht laiendatudpartitsiooni seadme kohta. Vt. ka "Peamine (primaarne) partitsioon". Vt. ka "Loogiline par-titsioon".

29

http://en.wikipedia.org/wiki/BSD_disklabel


FailisüsteemFailisüsteem määrab, kuidas on partitsioonis korraldatud andmete hoidmine (failid koosoma metaandmetega, kataloogid ja nende metaandmed, vaba ruum). Failisüsteemidetüüpe on väga palju, mõned on algselt pärit UNIX-i või Linuxi maailmast, mõned mitte.UNIX-i ja Linuxi levinumateks failisüteemideks on näiteks ext2, ext3, reiserfs ja xfs.

Failisüsteemi nimiMõned failisüsteemid (nende seas ext2/3/4, FAT16/32 ja NTFS) toetavad failisüsteemilenime määramist, mida suudavad seejärel tuvastada sellised tööriistad nagu partitsiooni-haldur või muud rakendused.

MÄRKUSNeid on hõlpus segi ajada, kuid failisüsteemi nimel ei ole midagi ühist kettanimega.

Lipp

Vt. "Partitsiooni lipp".

PeaÜksus, milleks on jagatud seade. Vt. ka "Silinder". Vt. ka "Sektor".

TööPartitsioonihalduris koosnevad operatsioonid töödest. Tavaliselt ei puutu kasutaja tööde-ga üldse kokku, neist saab aimu ainult ootel operatsioonide teostamisel. Siis näitab partit-sioonihaldur edenemisdialoogi, kus on kirjas kõik operatsioonid ja nende tööd ning näha,millist operatsiooni ja tööd parajasti teostatakse. Vt. ka "Operatsioon". Vt. ka "Käsk".

NimiKas kettanimi või failisüsteemi nimi. Vt. ka "Kettanimi". Vt. ka "Failisüsteemi nimi".

Loogiline partitsioon

Partitsioon laiendatud partitsiooni sees. Vt. ka "Peamine (primaarne) partitsioon". Vt. ka"Laiendatud partitsioon".

Operatsioon

Partitsioonihaldur jagab oma tegevuse operatsioonideks, töödeks ja käskudeks.Operatsioonid on neist kõige nähtavamad. Kui valid graafilises kasutajaliideses mõne toi-mingu, siis lisab see peaaegu kindlasti uue operatsiooni ootel operatsioonide nimekirja.Asja tuum on järgmine: tõenäoliselt läheb vaja õige mitu sammu, et käia läbi teekond prae-gusest olukorrast selleni, mida sina soovid. Mõne sammu teostamine võib võtta omajaguaega (näiteks suure failisüsteemi kopeerimine või peaaegu täis failisüsteemi suuruse muut-mine). Et sa ei peaks istuma pikalt arvuti ees ja ootama, kuni selline samm täidetakse, ennekui saad ette võtta uue sammu, võimaldavad operatsioonid määrata kindlaks, mida arvutipeab tegema, et sinu soovitud olukorda jõuda. Seejärel saad lasta hakata partitsioonihaldu-ril operatsioone teostama ning võid ise arvuti juurde tagasi tulla alles siis, kui kõik on jubatehtud.Operatsioonid on näha ootel operatsioonide nimekirjas. Kuni operatsiooni pole teostatud,võib selle hõlpsasti tagasi võtta, ilma et midagi kuskil muudetaks. Vt. ka "Töö". Vt. ka"Käsk".

PartitsioonKõvakettaseadme osa, mis võib sisaldada failisüsteemi või teist partitsiooni. Ilma vähemaltühe töökõlbliku partitsioonita ei saa ketast kasutada. Vt. ka "Seade". Vt. ka "Partitsiooni-tabel". Vt. ka "Peamine (primaarne) partitsioon". Vt. ka "Laiendatud partitsioon". Vt. ka"Loogiline partitsioon".

Partitsiooni lipp

Partitsiooni tähis. Nende olemasolu sõltub kasutatava partitsioonitabeli tüübist.

30


PartitsioonitabelVäike sektsioon seadme alguses, kuhu salvestatakse teave seadme partitsioonide paigutusekohta. Partitsioonitabeleid on eri tüüpi, kõigil oma piirangud.Mõnikord nimetatakse neid ka ‘kettanimeks’.

Peamine (primaarne) partitsioon

Partitsioon, mis asub otse partitsioonitabelis, erinedes sellega loogilistest partitsioonidest,mis asuvad laiendatud partitsioonis.Partitsioonitabelid tavaliselt piiravad peamiste partitsioonide arvu, mida seadmes saabluua. MS-DOS partitsioonitabelid lubavad näiteks luua maksimaalselt neli peamist partit-siooni. Vt. ka "Laiendatud partitsioon". Vt. ka "Loogiline partitsioon".

SektorÜksus, milleks jagunevad seadmed. Partitsioonid peavad alati algama ja lõppema sektoripiiril. Vt. ka "Pea". Vt. ka "Silinder".

Sektori suurusBaitide arv sektori kohta seadmes. Enamiku tänapäeva seadmete sektori suurus on 512baiti.

31

kde partitsioonihalduri käsiraamat · kde partitsioonihalduri käsiraamat peatükk 1 sissejuhatus...

Documents