Keskkonnakaitse voor Keskkonnakaitse voor kaarditundmiseskaarditundmises

Täna 7 veebruaril 4, 5 tund toimub Täna 7 veebruaril 4, 5 tund toimub kaarditundmiskonkursi teine voorkaarditundmiskonkursi teine voor

See on jätk esimeseleSee on jätk esimesele

Jätkub Gustav Adolfi Jätkub Gustav Adolfi GümnaasiumiGümnaasiumikonkurss, kus selgitame konkurss, kus selgitame välja parimad, nn. GAG-i välja parimad, nn. GAG-i Tarkade klubi , kus 5 liigetTarkade klubi , kus 5 liiget

Mis oli pildilMis oli pildil

See oli USA-s, Utahi See oli USA-s, Utahi osariigis, osariigi lõunaosas osariigis, osariigi lõunaosas Bryce kanjonBryce kanjon Mormoon, kes siia esimesena Mormoon, kes siia esimesena

saabus aastal 1874, andis paigale saabus aastal 1874, andis paigale ta nime ja reputatsiooni.ta nime ja reputatsiooni.Nimi on tegelikult ülepaisutatud. Nimi on tegelikult ülepaisutatud. Seal pole ühte suurt kanjonit, vaid Seal pole ühte suurt kanjonit, vaid on mitu väikest. on mitu väikest.

Pargid Utahi lõunaosasPargid Utahi lõunaosas See on osa Utahi kanjonmaadest,

kujundatud-nikerdatud kliima ja erosiooni poolt. Enamus formatsioonidest on tekkinud pehmest punasest liivakivist 150 milj. aasta eest ja kujundaja loodus pole nende vormide jaotamisega mujal helde olnud. Maakeral pole teist sarnast paika.

Bryce KanjonBryce Kanjon

Bryce ei ole üks lai jõeorg, vaid on Bryce ei ole üks lai jõeorg, vaid on seeria orge amfiteatrite, looduslike seeria orge amfiteatrite, looduslike kivikaussidega. Ühest kindlast kivikaussidega. Ühest kindlast vaatepunktist vaadatuna näivad vaatepunktist vaadatuna näivad amfiteatrid pakitud olevat õlg-õla amfiteatrid pakitud olevat õlg-õla kõrvale ning seismas punaste kõrvale ning seismas punaste hiiglastena kui mehed. hiiglastena kui mehed.

Bryce Kanjon UtahisBryce Kanjon Utahis

Need imetlusvaarsed kiviflöödid ja Need imetlusvaarsed kiviflöödid ja tornid varieeruvad delikaatsetest tornid varieeruvad delikaatsetest lavendelsinistest, roosadest toonidest lavendelsinistest, roosadest toonidest kuni selgete punaste ja lillade kuni selgete punaste ja lillade toonideni välja ja toon muutub toonideni välja ja toon muutub peaaegu minutite jooksul, peaaegu minutite jooksul,

kui pkui pääike ja pilved üle ike ja pilved üle nende mängivad. nende mängivad.

VeelVeel Vähesed teavad sest paigast. Seda

võib kutsuda ka Pisigrändiks, niivõrd palju sarnast leidub tal oma Suure vennaga. Kuna taimestikku on vähe siis antakse mängumõnu vaid päikesele ja pilvedele. Nii saavad silmapiir ja mehed seal intensiivsust ja mõjukust tänu varjudele ja loojangutele. Talvel tundub kaljunukkidel magavat lumi kui härmatand vahukoorekiht vastlakoogil.

Veel BrycestVeel Brycest

SeeSee rahvuspar rahvusparkk on on Salt Lake Cityst vaid Salt Lake Cityst vaid 200 miili kaugusel.200 miili kaugusel.

Terassid BrycesTerassid Bryces

Terassid Bryces on järsud ja Terassid Bryces on järsud ja liivakivid pehmed. Vihm ja liivakivid pehmed. Vihm ja lumi on siin üllatavalt harilikud lumi on siin üllatavalt harilikud nähtused, erosioon aga nii nähtused, erosioon aga nii kiire, et vormid võivad kiire, et vormid võivad muutuda äärmise kiirusega.muutuda äärmise kiirusega.

Algab II voorAlgab II voorKes pääseb edasi III-ndasse Kes pääseb edasi III-ndasse märtsis.märtsis.

Nüüd see algabNüüd see algab

KeskkonnaKeskkonnakaitse kaitse objektidobjektidmaailmasmaailmas

Kuidas toimubKuidas toimub Esimesest voorust on alles Esimesest voorust on alles

kaheksa võistkondakaheksa võistkonda I võiskond 10 a ......64 p.I võiskond 10 a ......64 p. II võistkond 10 b.....62 p.II võistkond 10 b.....62 p. III võistkond 9c........58III võistkond 9c........58

Teistel natuke vähemTeistel natuke vähem Selle punktide arvestusega läheme Selle punktide arvestusega läheme

edasi.edasi.

Selle punktide Selle punktide arvestusega läheme edasi.arvestusega läheme edasi.

9 a Zimbabve..............50 p.9 a Zimbabve..............50 p. 11 d Suur Kanjon........51.5 p.11 d Suur Kanjon........51.5 p. 11 a Utah.....................56 p.11 a Utah.....................56 p. 12 b Ruanda Lightning ....56 p.12 b Ruanda Lightning ....56 p. 10 c Nepal....................53 p.10 c Nepal....................53 p. Tänan väga teisi võistkondi kes Tänan väga teisi võistkondi kes

osalesidosalesid

Need kes edasi ei Need kes edasi ei pääsenud.......pääsenud....... Tänan väga teisi võistkondi kes Tänan väga teisi võistkondi kes

osalesid väga tublilt jäädes alla osalesid väga tublilt jäädes alla vaid mõne punktigavaid mõne punktiga

11 b Vesuuv .........48.511 b Vesuuv .........48.5 9 a Tark Mount Everest.........46.5 9 a Tark Mount Everest.........46.5 12 a Häädemeeste................46.512 a Häädemeeste................46.5 12 b Nivaga Antraktikale.......43.512 b Nivaga Antraktikale.......43.5 11 e Machu Picchu.................4411 e Machu Picchu.................44 8 a Pariis................398 a Pariis................39

AitähAitäh Et teistele järele jõuda annan veel Et teistele järele jõuda annan veel

ühe võimaluse....Koosta ühe võimaluse....Koosta uurimustöö äärmiselt hästiuurimustöö äärmiselt hästi

Aitäh teistele osalenud Aitäh teistele osalenud võistkondadelevõistkondadeleAitähAitähEt teistele järele jõuda Et teistele järele jõuda

annan veel ühe annan veel ühe võimaluse....Koosta võimaluse....Koosta uurimustöö äärmiselt uurimustöö äärmiselt hästi.hästi.

Niisiis......Niisiis...... I jagu Kaardilt näitan objekte. Tuleb I jagu Kaardilt näitan objekte. Tuleb

märkida nimi Võiskonna lehele ja märkida nimi Võiskonna lehele ja samas ka oma kontuurkaardilesamas ka oma kontuurkaardile

II Nimetan paiga....märgi kaardileII Nimetan paiga....märgi kaardile III Kirjelduse alusel....tunne ära, III Kirjelduse alusel....tunne ära,

märgi kontuurkaardile ja oma märgi kontuurkaardile ja oma võistkonna lehele nimivõistkonna lehele nimi

IV Aja peale märkida nii palju IV Aja peale märkida nii palju rahvusparke maailmas kui rahvusparke maailmas kui suudad....Nimi ja number ka suudad....Nimi ja number ka kontuurkaardilekontuurkaardile

V V Viimane kõigepealtViimane kõigepealt Soojenduseks..........Soojenduseks.......... Mis järve ääres ma Mis järve ääres ma

käisin......... käisin......... Kus see asubKus see asub Mida täpsemalt vastad Mida täpsemalt vastad

viiendas jaos seda rohkem viiendas jaos seda rohkem punkte lisandub.punkte lisandub.

Järv......mis saastunud Järv......mis saastunud niivõrd et ääres kõik elav niivõrd et ääres kõik elav surebsureb

Mõtle siis kirjutaMõtle siis kirjuta

Sooldunud järv, kus rannaäär Sooldunud järv, kus rannaäär ääristatud selliste nn ääristatud selliste nn korallidega. Selliste soolaste korallidega. Selliste soolaste kivimoodustiste taga on järv, kivimoodustiste taga on järv, mis kuulus oma surmava mis kuulus oma surmava hingusega.hingusega.

Vihje.....Ei asu Euroopas.Vihje.....Ei asu Euroopas.

Siin see on.Siin see on.

I jaguI jagu Näitan objekte mis seotud kuidagi Näitan objekte mis seotud kuidagi

keskkonnakaitse või keskkonnakaitse või looduskaitsegalooduskaitsega

Kakskümmned numbrit märkida.Kakskümmned numbrit märkida. Nimi nii lehele kui Nimi nii lehele kui

koontuurkaardilekoontuurkaardile Tähistus punane ringTähistus punane ring 20 loodusobjekti.......... 20 loodusobjekti.......... Aega 20 min.Aega 20 min.

II jaguII jagu Nimetan paiga, märgi nii Nimetan paiga, märgi nii

nimi kui paik nimi kui paik kontuurkaardile ja oma kontuurkaardile ja oma võistkonna lehelevõistkonna lehele

20 objekti20 objekti Tähistus must ringTähistus must ring Aega 30 minutitAega 30 minutit

JärgmisenaJärgmisena

Iga objekti taha märgi, miks Iga objekti taha märgi, miks on need keskonna või on need keskonna või looduskaitse seisukohalt looduskaitse seisukohalt välja toodudvälja toodud

II jaguII jagu1. Oscarshamni tuumajaam2. Kalahari kõrb3. Rio de Janeiro 4. Fort Lauderdale 5. Nairobi 6. Palmaria7. La Specia provints8. Tino9. Wasatchi Range10.Carmel-by-the-Sea linn

II voorII voor 11. Sri Lanka 12. El Salvador 13. Ecuadori r. 14. Leeds l. 15. Kirbla 16. Salevere 17. Tupenurme 18. Uljaste oos 19. Mojave kõrb 20. Organ Pipe Cactus Monument

III jaguIII jagu

Kirjelduse aluselKirjelduse alusel II töölehtII tööleht tunne ära, märgi kontuurkaardile ja tunne ära, märgi kontuurkaardile ja

oma võistkonna lehele objekti nimioma võistkonna lehele objekti nimi Tähistuseks roheline ruut ümber Tähistuseks roheline ruut ümber

numbrinumbri Kümme objekti. Aega 20 minutitKümme objekti. Aega 20 minutit

I kirjeldusI kirjeldus 1. 1. Seal on säilinud USA kõige Seal on säilinud USA kõige

uhkemad saguaro ehk hiid-uhkemad saguaro ehk hiid-karneegiakaktuse kooslused. karneegiakaktuse kooslused. Ühe Ühe rahvusmonumendi juurest rahvusmonumendi juurest sellessesellesse rahvusparki jõudmiseks tuli meil rahvusparki jõudmiseks tuli meil läbida üks tohono o’odamite läbida üks tohono o’odamite indiaanlaste indiaanlaste kolmest reservaadist, mis kolmest reservaadist, mis on nende reservaatidest suurim ja on nende reservaatidest suurim ja palistas meie teed ligi 150 kilomeetri palistas meie teed ligi 150 kilomeetri ulatuses. ulatuses.

II kirjeldusII kirjeldus

2. 2. Eestis on vEestis on viimastel aastatel iimastel aastatel lendoravaid taas leitud ka lendoravaid taas leitud ka sellelt looduskaitsealaltsellelt looduskaitsealalt. Liigi . Liigi hääbumist põhjustab sobivate hääbumist põhjustab sobivate elupaikade vähenemine. elupaikade vähenemine.

III kirjeldusIII kirjeldus 3. 3. Otse linna külje all pole kuulsaid Otse linna külje all pole kuulsaid

loodusparke, küll aga Utahi loodusparke, küll aga Utahi lõunakolmandikul. Rahvusparkide lõunakolmandikul. Rahvusparkide kogum just seal kogum just seal .................... hiigeljõe orus. hiigeljõe orus. Nende huvitavate meisade (suur Nende huvitavate meisade (suur lahmakas mägi pealt lame) ja pjutide lahmakas mägi pealt lame) ja pjutide ( suur mägi samuti, kuid terava tipuga) ( suur mägi samuti, kuid terava tipuga) sünnis, samuti huvitavate” sünnis, samuti huvitavate” kaljuskulptuuride”, balanseeritud kaljuskulptuuride”, balanseeritud kivide, kivikaarte sünnis on süüdi kivide, kivikaarte sünnis on süüdi .................................. Ürgjõgi Ürgjõgi

IV kirjeldusIV kirjeldus See ühe Ameerika presidendi nimelineSee ühe Ameerika presidendi nimeline

rahvuspark on asutatud 10 novembril rahvuspark on asutatud 10 novembril 1978 aastal. 1978 aastal. Asub see kaugel USA Asub see kaugel USA lääne-põhjaosas Põhja Dakotas. lääne-põhjaosas Põhja Dakotas. See presidentSee president oli ise unikaalne ja ka oli ise unikaalne ja ka temanimeline rahvuspark on seda temanimeline rahvuspark on seda .. Park säilitab mitte ainult unikaalseid Park säilitab mitte ainult unikaalseid loodusmaastikke vaid ka mälestust loodusmaastikke vaid ka mälestust presidenpresidendistdist kui ekstravakantsest kui ekstravakantsest inimesestinimesest

V kirjeldusV kirjeldus 5. 5. 1872. aastal loodud 1872. aastal loodud looduspark looduspark võib võib

meid mitmel moel õpetada. Sama meid mitmel moel õpetada. Sama ustav kui ustav kui see see rahvuspark on olnud rahvuspark on olnud inimkonnale 1inimkonnale 13636 aasta vältel, on aasta vältel, on ka ka tema tema geiser ehk Vana Ustav olnud geiser ehk Vana Ustav olnud pargile. Alustanud regulaarset pargile. Alustanud regulaarset purskamist küll juba ammu enne, kui purskamist küll juba ammu enne, kui inimese jalg Metsiku Lääne pinnast inimese jalg Metsiku Lääne pinnast tallama hakkas, on ta nurisemata tallama hakkas, on ta nurisemata vastu pidanud tänini. See vastu pidanud tänini. See pargi pargi sümbol paiskab oma tulise veesamba sümbol paiskab oma tulise veesamba pilvede poole iga 70 minuti järel.pilvede poole iga 70 minuti järel.

VI kirjeldusVI kirjeldus 6. 6. Kohutavalt suur vulkaanitippKohutavalt suur vulkaanitipp,, mis mis

kõrgub saare põhjakeskosas, on kõrgub saare põhjakeskosas, on olnud eksisteerinud juba 3500 aastat. olnud eksisteerinud juba 3500 aastat. Ta igavesti valge lumemüts teenib Ta igavesti valge lumemüts teenib vulkaanilevulkaanile välja õigustatu välja õigustatultlt maailma maailma kõrgeimat nimetust. kõrgeimat nimetust. Samal Samal saaresaarell asub kaasub ka maailma kõige aktiivsem maailma kõige aktiivsem vulkaan, purskus viimast korda aastal vulkaan, purskus viimast korda aastal 1801. Teada on , et viimase 1000 aasta 1801. Teada on , et viimase 1000 aasta sees on mägi pursanud igas sajandis sees on mägi pursanud igas sajandis korra. korra.

VIIVII Et vältida ohustatud loomade ja Et vältida ohustatud loomade ja

taimede hävimist looduses on taimede hävimist looduses on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe "Loodusliku loomastiku ja taimestiku "Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon", mida kaubanduse konventsioon", mida laiemalt tuntakse laiemalt tuntakse CITESCITES'i (Convention 'i (Convention on International Trade in Endangered on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora) nime Species of Wild Fauna and Flora) nime all. See konventsioon kirjutati all. See konventsioon kirjutati allaalla......................................3. mail 1973 aastal ja 3. mail 1973 aastal ja jõustus 1975 aasta 1. juulil. jõustus 1975 aasta 1. juulil.

VIIIVIII LootelLootelaiaine on ohtlik vaid siis kui ne on ohtlik vaid siis kui

teda võtab vastu maa. teda võtab vastu maa. SeeSee linn on linn on ajaloos saanud kõige tugevama ajaloos saanud kõige tugevama löögilaine osaliseks. Hiiglaslik löögilaine osaliseks. Hiiglaslik laine paiskus saarele 1 aprillil 1946 laine paiskus saarele 1 aprillil 1946 ja pühkis merre 159 inimest ning ja pühkis merre 159 inimest ning 1300 kodu. 1960 aastal oli 1300 kodu. 1960 aastal oli järjekordne tsunami mis tappis järjekordne tsunami mis tappis linnalinna äritänaval 61 inimest. äritänaval 61 inimest.

IXIX 9. . Ekvatoriaalse kliima tingimustes

kujunevad vihmametsade all punakaspruunid ehk ferralliitmullad. Rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire. Toitainete vähesus mullas on üks põhjusi, miks need piirkonnad on väga vähe põllustatud ja enamasti hõreda asustusega. Viljakamad on need mullad, mille lähtekivim on vulkaanilise päritoluga ja seetõttu mineraalaineterikkam. Vulkaaniliste alade vihmametsade piirkonnas ................... on ka asustustihedus suurem.

X seega viimaneX seega viimane

Suur osa Suur osa EestiEesti huvitavatest huvitavatest looduslikest pal looduslikest pal janditest paikneb jõgede kallastel. janditest paikneb jõgede kallastel. Kaitse alla võetud paljanditest on Kaitse alla võetud paljanditest on tuntumad keskdevoni tuntumad keskdevoni ............................................paljand ehk paljand ehk ............kus on leitud............kus on leitud primitiivsete taimede - psilofüütide primitiivsete taimede - psilofüütide jäänuseid. jäänuseid.

IV jaguIV jagu

Aja peale märkida nii Aja peale märkida nii palju rahvusparke palju rahvusparke maailmas kui maailmas kui suudad....Nimi ja number suudad....Nimi ja number ka kontuurkaardile.ka kontuurkaardile.

V Mis järv on pildilV Mis järv on pildil

Punkte V nda vastuse eestPunkte V nda vastuse eest

V vastus pildi objekti kohta annab V vastus pildi objekti kohta annab punkte järgmiselt-punkte järgmiselt-

Riik 3 punktiRiik 3 punkti Osariik 6 punktiOsariik 6 punkti Järve nimi 9 punktiJärve nimi 9 punkti Kui veel lisaks koordinaadid mis Kui veel lisaks koordinaadid mis

sekundilise täpsusega siis 10 sekundilise täpsusega siis 10 punktipunkti