1

K I N N I T A T U D

Kihnu Vallavolikogu

19. mai 2016 määrusega nr 12

„Kihnu Kooli arengukava kinnitamine“

Kihnu Kooli arengukava 2016 – 2020

2

Sisukord

1. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ........................................................................................ 3

2. ÕPPEASUTUSE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................................................ 5

3. KOOLI HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ..................................................................................................... 6

4. KOOLI MISSIOON ................................................................................................................................. 8

5. KOOLI VISIOON .................................................................................................................................... 8

6. KOOLI JA LASTEAIA PÕHIEESMÄRGID .................................................................................................. 8

7. STRATEEGIA EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS ...................................................................................... 9

8. ÕPETAJATE TÄIENDKOOLITUSKAVA .................................................................................................. 17

9. TEGEVUSKAVA LÄHIMAKS AASTAKS ................................................................................................. 18

I valdkond: eestvedamine ja juhtimine ............................................................................................. 18

II valdkond: personalijuhtimine ......................................................................................................... 19

III valdkond: koostöö huvigruppidega ............................................................................................... 20

IV valdkond: ressursside juhtimine ................................................................................................... 21

V valdkond: õppe- ja kasvatusprotsess ............................................................................................. 22

10. EESMÄRGID JA SUUNAD TERVISEALASTES KÜSIMUSTES ................................................................ 24

11. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD ................................................................................................ 24

3

1. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

Kihnu Kooli arengukava (edaspidi: arengukava) on koostatud kooli järjepideva

arengu tagamiseks.

Kooli arengukava lähtub kooli tegevuse tugevustest ja parendusvaldkondadest,

Kihnu Kooli põhimäärusest, Kihnu valla arengukavast (2012-2020), põhikooli- ja

gümnaasiumiseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ning nende alusel

antud määrustest.

Arengukavas analüüsitakse ning sõnastatakse eesmärgid ning põhisuunad

aastani 2020. Arengukava annab suunised jätkusuutliku arengu kavandamiseks

viies tegevusvalkonnas.

- eestvedamine ja juhtimine

- personalijuhtimine

- koostöö huvigruppidega

- ressursside juhtimine ning

- õppe- ja kasvatusprotsess

Arengukava valmistatakse ette koostöös kooli hoolekogu, õppenõukogu ja

õpilasesindusega. Arengukava kinnitatakse pidaja kehtestatud korras.

Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse

andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

Kooli arengukava on kättesaadav kõigile soovijatele kooli koduleheküljel.

Järgnevalt väljavõte valla arengukavast:

Kihnu valla arengukava prioriteedid seoses kooliga (2015-2020).

Eesmärk 1: kvaliteetse ja mitmekesise alus-, põhi- ja huvihariduse pakkumine

Kihnu saarel, kus väärtustatakse Kihnu kultuuri ja sellega seonduvaid muid

tegevusi.

Tegevused:

4

Kihnu Kooli arengukavas sätestatud eesmärkide täitmisele suunatud

süstemaatiline tegevus;

Pedagoogilise töö väärtustamine vajadusel ja võimalusel riiklikust

palgatasemest kõrgema palgatasemega;

Huvihariduse ning kihnu keele ja kultuuri ühildamine lasteaias läbi kohalike

elanike kaasamise õppeprotsessi;

Kihnu pärandkultuuril põhinevate õppeainete õppeprogrammi jätkusuutlikkuse

tagamine;

Kihnu Pärimuskooli arendamine.

Eesmärk 2: Kaasaegse ja järjepideva õpikeskkonna edendamine õpperuumide

ja personali kaudu.

Tegevused:

Lasteaia ruumide (näiteks WC-d) nõuetele vastavaks viimine;

Kihnu Kooli hoone rekonstrueerimine ja tehnosüsteemide muutmine;

Vana katlamaja rekonstrueerimine kooli abihooneks;

Kooli infotehnoloogia potentsiaali tõstmine, õpetajate arendamine,

infotehnoloogia

Interneti võimaluste kasutamine erinevate õppeainete omandamise käigus;

Õppetehnilise baasi kaasajastamine;

Kihnu spordirajatiste väljaehitamine;

Kihnu Kooli õpetajate suurem kaasamine kogukonnaellu.

5

2. ÕPPEASUTUSE LÜHIKIRJELDUS

Aadress: Kooli , Kihnu vald, Pärnumaa 88003

Tel: 4469933

e-mail: kool@kihnu.ee

kodulehekülg: www.kihnu.ee

Kihnu kool asub Pärnu maakonnas Kihnu saarel, Pärnu linnast ca 55 km

kaugusel ja ajaline kulu Pärnu jõudmisel on tavatingimustes kaks ja pool tundi.

Kihnu kool on valla ainuke põhiharidust andev kool ja kooli juures töötab ka

lasteaed. Kooliharidust hakati Kihnus senistel andmetel andma 1777. aastal ja

praeguses hoones töötab kool alates 1972. aastast.

Õpilaste vähesuse tõttu toimub õppetöö liitklassides, kus märgatakse

loodetavasti iga õpilast, tema võimeid ja eripära. Tavaprogrammi järgi õppivad

lapsed ja erivajadustega õpilased õpivad koos.

Valikainete arvelt õpetatakse õpilastele eelkõige kihnu pärimuskultuuriga

seotut. Kihnu keelt, ajalugu ning laulu ja tantsu.

Septembrist juunini tegutseb lasteaias eelkool, mis on mõeldud

kooliminevatele lastele.

Õpilase arengut toetavad koolis rakendatavad tugisüsteemid: täiendav

juhendamine väljaspool õppetunde, õpetamine individuaalse õppekava järgi ja

parandusõppe tunnid. Õpilasele on kättesaadavad järgmised spetsialistid:

hariduslike erivajadustega õpilaste (HEV) koordinaator, aineõpetajad, direktor,

huvijuht, Kihnu valla perearst ning valla sotsiaalametnik.

Koolis töötavad huviringid, tihe koostöö on Kihnu Pärimuskooliga, valla

muuseumiga ja rahvamajaga. Hea koostöö on vallavalitsuse, kohalike

ettevõtete ja lastevanematega. Kool korraldab õppeaasta jooksul mitmeid

üritusi mandril.

6

Traditsiooniks on kujunenud õpilaste aktiivne osalemine üleriigilistel ning

maakondlikel üritustel, võistlustel, olümpiaadidel, kus on saavutatud häid

tulemusi.

3. KOOLI HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

SISEMISED VÄLIMISED

TUGEVUSED(tegurid, mis aitavad kooli arengule kaasa)

VÕIMALUSED(tegurid, mis võivad soodustada arengut)

individuaalne lähenemine õpilastele

aktiivne osalemine üritustel

väike kool

korrastatud koolihoone

head töötamistingimused ja õpikeskkond

ühtne personal

tihe koostöö vallaga

kasvatajad tasakaalukad

lasteaias palju mitmekülgseid tegevusi

lapsed arenevad hästi vaimselt, hea silma ja käe koostöö

3 korda päevas lasteaias mitmekesine soe toit

Esteetiline kasvukeskond, head ja kvaliteetsed õppe ja

valla ainuke kool

looduskeskkonna lähedus

õpetamine liitklassides

valla bussi kasutamine õppekäikudeks

töötajate sisemise ressursi ärakasutamist õppetöö paremaks korraldamiseks (lisaainete omandamine)

riiklike ja Euroopa Liidu toetusfondide rahastamisvõimaluste kasutamine

7

mänguvahendid lasteaias

traditsioonilised peod ja üritused nii koolis kui lasteaias

puhas ja maitsekas õpikeskkond

tulemuslik koostöö lapsevanematega

kooliks hea ettevalmistus

huviringide mitmekesisus

NÕRKUSED(tegurid, mis takistavad arengut)

OHUD (tegurid, mis võivad pidurdada arengut)

väike kool, vähe konkurentsi

liitklassid

III kooliastmes õpilaste vähene õpimotivatsioon saarelt „väljalendamise“ ootusrikkuses

võetakse lasteaeda vastu haigeid (köhased ja nohused) lapsi, kes võivad nakatada teisi lapsi

kõrge müratase ruumides (lärm)

erivanuselised lapsed rühmas, raske on tegevusi läbi viia, nii et need oleksid kõigile võimetekohased

puudub oma saal liikumistundide läbi viimiseks

väike ja vananev elanikkond

haldusreform

kooli kaugus mandrist (kulukas transport võistlustele, üritustele jms sõitudeks)

valla noorte perede arvu kasv ja laste arv väheneb

rahaliste vahendite piiratus

8

info liikumine kooli-lasteaia vahel lünklik

vajakajäämised teadmistes toimetulekuks käitumishäiretega lastega

aegunud IT-vahendid

4. KOOLI MISSIOON

Kihnu Kool on kaasaegsetele õpimeetoditele rajatud, riikliku õppekava alusel

eel-, alus- ja põhiharidust andev ning kihnu kultuuriga käsikäes olev kohalikku

keelt ja kultuuri väärtustav haridusasutus.

5. KOOLI VISIOON

Kihnu Kool on saare lastele hariduse ning kihnu rahvakultuuri edasiandmise

kohaks, eesmärgiga anda õpilastele eluteele kvaliteetne põhiharidus, kihnlasele

omane väärikus, kultuuritunnetus ja kihnu murde oskus.

6. KOOLI JA LASTEAIA PÕHIEESMÄRGID

1) Kool võimaldab igale õppijale, sealhulgas HEV õpilastele eel,- alus-

ja põhihariduse omandamise.

2) Koolis on kaasaegne õppimist ja õpetamist soodustav turvaline

õpikeskkond.

9

3) Kool vastab kõigile elukestva õppe aluseid soosiva organisatsiooni

kriteeriumitele.

4) Luua turvaline ja sõbralik mikrokliima lasteaias.

5) Soodustada lapse igakülgset arengut koostöös koduga.

6) Lasteaia tasemel õpib laps kõige enam mängides. Mängudes

omandatakse sotsiaalseid kogemusi, kujundatakse eneseteenindamisoskust ja

tööharjumusi ning kinnistatakse teadmisi-oskusi.

7) Õppetegevuse oluliseks aluseks on keskkonnakasvatus.

8) Õppetegevuses kasutatakse põhimõtet kergemalt raskemale, lihtsamalt

keerulisemale, lähemalt kaugemale. Harjutamiseks peab olema piisavalt aega.

7. STRATEEGIA EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS

1) Tihe koostöö kõigi huvipooltega: õpilased, töötajad, lapsevanemad, kohalik

omavalitsus, Pärnu gümnaasiumid, kutseõppeasutused, Haridus- ja

Teadusministeerium, SA Innove, SA Rajaleidja.

a) õpilasesindus kaasatakse kooliga seotud sisulistesse aruteludesse;

b) lapsevanematele edastatakse igal trimestril infokiri koolis toimuvast;

2) Kaasaegne õpikeskkond, infotehnoloogia võimalused.

a) uue infotehnoloogiaklassi sisustamine

3) Personal on motiveeritud, täiendkoolituse võimaldamine.

a) õpetajate miinimumpalgast suurem töötasu;

b) personalil suur otsustusõigus oma täienduskoolituste valikul.

4) Mitmekesine huvitegevus.

a) loodud spordirühmad(kergejõustik, jalgpall, male jne.), kus saavad

osaleda nii lasteaia kui ka kooliõpilased;

10

b) mudilaskoori tööshoidmine;

c) pärimuskooli õppesuundade aktiivne kasutamine

5) Avalikud kooli ja lasteaia üritused.

a) kooli õppekavas on toodud avalike üritustena ligi 20 koolisisest

ettevõtmist

6) Töö avalike suhetega, sealhulgas Kihnu valla poolt väljaantavate

häälekandjate võimaluste kasutamine.

a) Trimestripõhise infokirja väljastamine.

I valdkond: eestvedamine ja juhtimine

Vastavalt uuele riiklikule põhikooli õppekavale on koostatud koolile uus

õppekava ning uued ainekavad ja need on avalikustatud kooli veebilehel.

Direktor viib läbi kooli sisehindamist ja koostab kooli õppeaasta analüüsi.

Õppeaasta üldtööplaanis kavandatud tegevused tagavad õppeaasta

eesmärkide täitmise.

Koostööd pedagoogilise personaliga soodustavad toimuvad infotunnid, kus

analüüsitakse hetkeolukorda, tekkinud probleeme. Informatsiooni edastatakse

suusõnaliselt, paberkandjal, elektrooniliselt ja teadetetahvli kaudu. Väikese

kooli eelis on see, et saame õpetajatega vahetult suhelda ja tekkinud

probleemid töö käigus lahendada. Abipersonalile antakse infot edasi

suusõnaliselt.

Koolis on loodud dokumendiregister ja dokumendid on kooskõlas

õigusaktidega.

Pedagoogiline personal on kaasatud kooli juhtimisse. Kogu kooli personalil,

hoolekogul ning õpilasesindusel on võimalus teha ettepanekuid direktorile

koolielu paremaks organiseerimiseks. Asutuse arendustegevusse on enam

kaasatud pedagoogiline personal, abipersonal osaleb eesmärkide täitmisel.

11

On täiendatud ja korrigeeritud abipersonali ja õpetajate töölepinguid ning

ametijuhendeid.

Parendamist vajavad aspektid:

Kõik kooli töötajad osalevad planeerimises, tegevustes, analüüsis ja

parendustegevuses

Dokumendiregistri täiendamine

Tugevdada oma kooli tunnet nii õpilaste kui ka koolitöötajate hulgas.

Rohkem tähelepanu lasteaia ja kooli koostööle.

II valdkond: personalijuhtimine

Personali hindamine toimub töötaja eneseanalüüsi, sisekontrolli (tundide

külastamine, töökokkuvõtted jms) kaudu ning erinevate huvipoolte

arvamusküsitluste (õpilased, lapsevanemad, õpetajad) põhjal.

Vilistlaste rahuloluküsitlusi on läbi viidud ja analüüsitud 2016. aasta talvel.

Alates 2013/14 õ.-a. viib direktor läbi arenguvestlusi õpetajatega ning 2015/16

õppeaastast kõikide töötajatega.

Omavahelised suhted kollektiivis on head, koolis tegevused ja planeerimised

töötatakse välja üheskoos. Juhtkond toetab õppimist ja elukestvat õpet. Kooli

personali arendamiseks on kool tegelenud töötajate teadmiste ja oskuste

täiendamise ning hoiakute kujundamisega vastavalt kooli ja personali

vajadustele. Selleks viiakse läbi töötajate koolitamist. Õpetajate täiendkoolituse

organiseerimisel ja korraldamisel lähtutakse kooli eesmärkidest, õpetajate

soovidest ning rahalistest võimalustest. Abipersonali koolitusel kehtib nõue, et

oleks tagatud töötajate võimete arendamine, vastutus ning õigused

ametijuhendites toodud ülesannete täitmiseks.

Koolitustel osalenud annavad tagasisidet ja jagavad saadud teadmisi

kolleegidega vestluste ja arutelude käigus.

Toimub personali silmaringi laiendamine väljaspool kooli, traditsiooniks on

saanud korraldada üks kord aastas väljasõiduga õppepäev kogu personalile. See

12

loob meeskonnatunde ja annab töötajale teadmise, et temast hoolitakse ning

tema tööd väärtustatakse.

2015/16 õppeaastal töötab koolis 14 pedagoogi (7,4 õpetajate ametikohta),

kellest kaheteistkümnel on pedagoogiline kõrgem haridus, ühel kõrgharidus

pedagoogilise täienduskursusega ja ühel keskharidus. Lasteaia poole peal

töötab kaks õpetajat, kellel mõlemal on erialane kõrgem haridus.

Direktoril on nõutav kvalifikatsioon.

Personali värbamine toimub asutuse vajadustest lähtudes. Maakonna ajalehes

ja Õpetajate lehes on kuulutatud välja konkursse kvalifikatsioonile vastavate

õpetajate leidmiseks. Töökoha vastu huvitundjad on mitmel korral loobunud

kandideerimast liitklasside, väikese koormuse ja suure vahemaa tõttu mandrist.

Parendamist vajavad aspektid:

Kvalifikatsioonile vastavate pedagoogide leidmine.

Õpilaste õpimotiveerimise oskus.

Täiendkoolituse olulisuse tähtsustamine.

Õpetajate kvalifikatsiooni mitmekesistamine.

III valdkond: koostöö huvigruppidega

Kooli huvigrupid on õpilased, õpilasesindus, vilistlased, kooli personal,

lapsevanemad, hoolekogu, kohalik omavalitsus. Koostööd tehakse

noorsoopolitsei, perearsti, vilistlastega, raamatukogu, Kihnu muuseumiga ja

rahvamajaga. Koostöö huvigruppidega on kavandatud kooli arengukavas ja

üldtööplaanis.

Koostöövormideks on ühisüritused, ennetustööd, ekskursioonid, õppekäigud,

koosolekud.

Õpilasesinduse ülesandeks on olla info edastaja klassidesse, seista õpilaste

huvide eest, olla lüli õpilaskonna ja kooli direktori vahel, aidata kaasa

kõikvõimalike ürituste organiseerimisele, küsitluste läbiviimisele.

Õpilasesinduse esindaja osaleb õppenõukogu töös ja hoolekogu töös. Kooli

13

üritused saavad teoks tihedas koostöös direktori, õpetajate, klassijuhatajate,

õpilasesinduse, huvijuhi ning lastevanematega.

Prioriteediks on koostöö tihendamine lastevanematega. Oleme ise muutunud

lastevanematele avatumaks ja ka lastevanemad on hakanud rohkem huvi

tundma oma laste arengu vastu. Kevadel toimuvad arenguvestlused, kus kõik

osapooled (laps-lapsevanem-õpetaja) saavad anda üksteisele tagasisidet ning

püstitada eesmärke uueks õppeaastaks. On tõusnud lastevanemate hinnang

arenguvestluste vajalikkusele. Lastevanemate üldkoosolekud toimuvad üldjuhul

üks kord õppeaastas. Lasteaias sagedamini. Üldkoosolekutel on pööratud

tähelepanu kasvatustööle, väärtuskasvatusele. Eelkõige aga koolielu

puudutavate probleemide lahkamisele. Kevadeti toimub vallavalitsuse

vastuvõtt tublidele õpilastele, kes näitasid häid õpitulemusi ja esindasid kooli

õppeaasta jooksul võistlustel maakonnas ning jõudsid oma saavutustega

paremate hulka.

Hoolekogu liikmed seisavad põhikooli säilimise eest ja leiavad, et põhikooli

jätkamine on elulise tähtsusega kogu saare edasisele toimimisele. Koostöö

kooli hoolekoguga on töine, hoolekogu tegevus on kooli tegevust toetav. 2016.

aasta alguses valiti hoolekogule eelmise koosseisu tähtaja möödumise tõttu

uus koosseis.

Kooli tegemisi on kajastatud pidevalt kohalikus ajalehes.

Parendamist vajavad aspektid:

Kaasata õpilasesindus mõjusamalt koolielu kujundavaks koostööpartneriks.

Tugevdada koostööd hoolekoguga ja seekaudu lastevanematega, kaasates neid

ühiste eesmärkide täitmisele.

Aktiivsemalt kajastada koolielu kooli kodulehel.

Vanemate ja vanavanemate aktiivsem kaasamine alushariduse rühma

tegevusse.

IV valdkond: ressursside juhtimine

Ressursside juhtimine toimub läbi kooli eelarve.

14

Kooli eelarveprojekt arutatakse läbi õppenõukogus ja hoolekogus. Kooli eelarve

koostamisel lähtutakse valla eelarvelistest võimalustest. Eelarve on planeeritud

ja kavandatud arengukava tegevuskava realiseerimiseks. Kooli eelarve kujuneb

riigilt ja omavalitsuselt saadud rahadest. Lisavahendeid saadakse

sihtotstarbeliselt saadud tuludest. Sihtotstarbelised tulud saadakse tänu

projektide kirjutamisele, mida on teinud aktiivsemad pedagoogid.

Kooli õppe- ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ja soojad, turvalisus on

tagatud. Klassides on nõuetekohane mööbel, uuendatud on koolimaja

soojustus ja küttesüsteem. Majas on avariiväljapääsud, avariivalgustus,

tulekustutid, maja on varustatud automaatse tuletõrjesignalisatsiooniga.

Koolil on olemas kõigile nõuetele vastav köök, mis on varustatud vajalike

seadmete ja vahenditega.

Prügimajandus on tagatud kohaliku omavalitsuse poolt sõlmitud lepinguga.

Vee- ja elektritarbimise jälgimine on kujunenud harjumuspäraseks nii

personalile kui ka õpilastele. Kütte kokkuhoiuks paigaldati klassides olevatele

radiaatoritele regulaatorventiilid ning mindi üle maaküttele.

Varustatus IKT vahenditega on hea, kuid vajab kaasajastamist. Koolis on kokku

11 lauaarvutit ja seitse sülearvutit, saab kasutada Wifi püsiühendust.

Parendamist vajavad aspektid:

Uuendada ja kaasajastada infotehnoloogiavahendeid.

Spordiväljaku väljaehitamine koolile on jätkuvalt vajalik.

Lasteaiale oma sisemänguväljaku laienduse/ehituse läbiviimine.

V valdkond: õppe- ja kasvatusprotsess

Õpilaste vähesuse tõttu toimub õppetöö liitklassides, 2015/16 õ.-a. õpib koolis

35 last. Liidetud on I+IVkl, II+III kl, V + VI+VII kl ja VIII+IX kl. Lasteaias on alates

2016. aasta jaanuarist varasema kahe asemel üks liitrühm – mereperelapsed -

20-ne mudilasega.

Koolis märgatakse iga õpilast, tema võimeid ja eripära.

15

Tavaprogrammi järgi õppivad lapsed ja erivajadustega õpilased õpivad koos.

Valikainete arvelt oleme suurendanud kihnu pärimuskultuuri õpetavate

tundide arvu, et aidata kaasa kohaliku omapära ja kultuuritraditsiooni

säilimisele.

Koolis õpetatakse lisaks põhikooli riiklikus õppekavas ette nähtud ainetele

5.klassis arvutiõpetust. Septembrist juunini tegutseb lasteaias eelkool, mis on

mõeldud kooliminevatele lastele.

Õpilase arengut toetavad koolis rakendatavad tugisüsteemid: täiendav töö

peale õppetunde, õpetamine individuaalse õppekava järgi, õpiabi tunnid.

Koolis toetatakse iga lapse arengut erinevate õppemeetodite, projektide,

ürituste näol, osaletakse maakondlikel, aga ka üleriigilistel võistlustel, õpilasi

kaasatakse huvialaringidesse. Koolis hinnatakse õpilase arengut, analüüsitakse

õpitulemusi trimestrite kaupa, toimuvad tasemetööd, aineõpetajad

analüüsivad neid. Nii lasteaias kui kooliosas toimuvad arenguvestlused.

Kooli õppe- ja kasvatustöö aluseks on Kihnu Kooli õppekava, mis lähtub

põhikooli riiklikust õppekavast ja koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast.

Õppekava on avalik dokument.

Õppetöö toimub ainepõhiselt.

Hindamises lähtutakse õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest, hindamine

toetab efektiivselt ja süsteemselt õppeprotsessi. Hindamisel arvestatakse

õpilaste erivajadustega ning individuaalsete õppekavade rakendamisega.

Teadmisi, õpioskusi ja pädevusi hinnatakse vastavalt kooli õppekavale.

Kasvatustöö ja õppetöö on lahutamatud. Peame väga tähtsaks õpilaste

kasvatamist õpetaja eeskujuga.

Heaks eeskujuks on meie koolis õpilastele see, et töötajad ei suitseta. Õpetaja

kutse-eetika rikkumistele viitavaid kirjalikke kaebuseid ei ole esinenud. Kõik

erimeelsused on lahendatud osapoolte vahel vestluste teel või on antud

ammendavaid selgitusi.

16

Koolis väärtustatakse õppimist, koostööd, arenemistahet, head sisekliimat.

Õpilaste ja õpetajate omavahelised suhted on head. Häid suhteid soodustavad

õpetajate ja õpilaste ühisüritused ja ühistegevused (matkad, õppekäigud jne).

Koolis toimub õpilaste abistamine ka väljaspool õppetunde.

Puudumiste kohta peetakse iga päev ja igas õppeaines arvestust. Põhjuseta

puudumistest on klassijuhataja teavitanud direktorit ja lapsevanemaid. Direktor

on probleemide korral ühendust võtnud valla sotsiaaltöötajaga, et rakendada

valla poolseid mõjutusmeetmeid põhjuseta puuduja suhtes. Põhjuseta

puudumised märgitakse E-kooli.

Koolis toetatakse igati olümpiaadidel, konkurssidel osalemist jm õpilaste

enesearendamise ja ühtlasi kooli esindamisega seotud tegevusi, kus on saadud

ka auhinnalisi kohti ja töid on ära märgitud.

Huvialategevust koordineerib huvijuht. 2016. aasta kevadel korraldatakse

koolis õpilastele võimalus taotleda jalgratturilube. Koolis toimub palju erinevaid

üritusi ja õppepäevi.

Tegeldakse terviseedendusega: tervislike ja ohutute eluviiside propageerimine

toimub läbiva teemana õppekava kaudu. Oma tervisliku panuse sellele annab

ka kooli köök. Palju kehalise kasvatuse tunde viiakse läbi õues, ka talvel.

Juba aastaid osaleme 2. ja 3. klassi õpilastega ujumisprogrammis „Õpime

ujuma“, mis viiakse läbi Pärnus.

Kutsesuunitlustöö toimub ainetundides läbiva teemana. Külastame asutusi,

kutsehariduskeskusi ja vastavasisulisi messe..

Kooliõpilaste ja töötajate turvalisusega on tegeletud kogu õppeaasta jooksul.

Kui on esinenud probleeme, siis oleme püüdnud neile kohe lahenduse leida.

Vajadusel on probleemide lahendamisse kaasatud ka lapsevanem ja valla

sotsiaaltöötaja.

Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu

õppepäeva vältel.

17

Turvalisuse alla kuulub ka õpetajate ja õpilaste tegutsemine hädaolukordades

ning kevadeti korraldatakse koolis õppehäire, et teada saada kitsaskohad

tõelises hädaolukorras.

Parendamist vajavad aspektid:

Arendada õpilastes käitumiskultuuri, sallivust teineteise suhtes.

Jõuda selleni, et õppeedukus oleks 100%.

Jõuda selleni, et õppeaasta jooksul kõik õpilased esindaksid kooli maakondlikel

üritustel ja võistlustel.

Enam kasvatustööd lasteaia „raskete“ lastega.

8. ÕPETAJATE TÄIENDKOOLITUSKAVA

Täiendõpe on õpetajatele vajalik, seda tingib nii muutuv elu ise ning

koolisisesed kaadrimuutused.

Kooli personali arendamiseks on Kihnu Kool tegelenud töötajate teadmiste ja

oskuste täiendamise ning hoiakute kujundamisega vastavalt kooli ja tema

personali vajadustele. Selleks viiakse läbi töötajate koolitamist.

Õpetajate täiendkoolituse organiseerimisel ja korraldamisel lähtutakse kooli

arengu eesmärkidest, kvalifikatsiooninõuetest, õpetajate individuaalsetest

vajadustest ning rahaliste vahendite võimalustest. Kord õppeaastas

korraldatakse personalile ühine õppepäev väljasõiduga saarelt.

Prioriteetsed teemad:

õppekava rakendamisega seotud koolitused

uued lähenemised, meetodid ja vahendid pedagoogilise tegevuse rikastamiseks

ja mõtestamiseks

Õpimotivatsioon ja õpilaste motiveerimise oskus.

Täienduskoolitus peab arvestama kooli väiksusest tulenevaid erisusi –

arendama multifunktsionaalseid pedagooge, mis võimaldab pakkuda rohkem

ainetunde ja seeläbi suuremat töökoormust ning töötasu.

18

9. TEGEVUSKAVA LÄHIMAKS AASTAKS

I valdkond: eestvedamine ja juhtimine Eesmärgid:

Kõik kooli töötajad osalevad planeerimises, tegevustes, analüüsis ja

parendustegevuses. Rahuloluküsitluste regulaarne läbiviimine töötajate seas ja

tulemuste analüüsimine. Hoida ja kujundada kooli mainet.

Saavutatav tulemus Tegevuse Rahasta- Vastutaja

Tegevus tähtaeg mise

allikas

Sisehindamise süsteemi täiendamine uuendatud 2015/16 direktor

sisehindamise kord

Sisehindamisaruande koostamine sisehindamisaruande arengukava direktor

esitamine perioodi

jooksul

Rahuloluküsitluste läbiviimine ülevaade kooliga

2x õppeaastas direktor

töötajate seas rahulolust

Kooli koduleheküljel kajastada ajakohastatud

vähemalt kord nädalas

direktor, veebihaldur

järjepidevamalt kooli puudutavat veebilehekülg

infot

Asjaajamiskorra uuendamine dokumentide kord aastas direktor

nõuetekohane

täitmine

Personali liitvate ühisürituste õpetajate ja teenin- igal aastal eelarve direktor

korraldamine dava personali ühis-

tunde arendamine

Kooli esindanud õpilaste ja kooli motiveeritud igal aastal eelarve direktor

töötajate tunnustamine õpilased ja töötajad

Hoolekogu jätkusuutlik töö pidev hoolekogu

esimees

Arenguvestluse läbiviimise korra täiendatud 2015/16 direktor

uuendamine arenguvestluse kord

Kooli hea maine hoidmine, koolielu pidev direktor, huvijuht

kujundamine – artiklid ajalehtedes, tutvustamine

avatud uste päevad, ühisüritused

Arengukava täiendamine, muutmine kooli järjepidev igal aastal direktor

areng

19

Päevaprobleemide kohene lahendamine

rahulik, töine õpikeskkond pidev direktor

Juhtkonna suurem tähelepanu alusharidusele

Lapsevanemate rahulolu pidev direktor

Töötajate murekohtade väljaselgitamine Tervem töökliima pidev direktor

II valdkond: personalijuhtimine Eesmärgid:

Koolis on kompententne ning motiveeritud personal Tagada organisatsiooni optimaalne struktuur, mis võimaldab realiseerida

õppeasutuse eesmärke ning tagada kooli jätkusuutlikkus.

Tegevus Tulemus Tegevuse Rahasta- Vastutaja tähtaeg mise

allikas

Personali täiendkoolituse personalikoolitus on igal aastal direktor

planeerimine

eesmärgistatud,süsteemnening tagab multifunktsionaalsuse

Sisekoolitussüsteemi arendamine: pedagoogilise kogemuse pidev õpetajad

õpetajalt õpetajale tulemuslik jagamine

Korraldada konkursse kvalifitseeritud vastavalt direktor kvalifitseeritud pedagoogide pedagoogid vajadusele

leidmiseks

Uue õppekava rakendamiseks teadmiste täienemine pidev direktor

vajalikud koolitused, infopäevad

Arenguvestluste läbiviimine koostöö tugevdamine 2015/16 direktor

töötajatega

Personali ametialaste saavutuste personali saavutuste pidev direktor kogumine ja analüüsimine kokkuvõte

arenguvestlustel

Personali koolisisene tunnustamine motiveeritud personal pidev eelarve direktor

Personali tunnustamine valla piires motiveeritud personal igal aastal eelarve direktor, hoole-

kogu

Haridustöötajate tunnustamine Motiveeritud Direktor

maakondlikul tasandil haridustöötajad

Lasteaia personali eelnev teavitamine muudatustest töökorralduses

Töötajate kindlustunne suurenenud

Muutuste

tekkimisel

Direktor

Kooli

pidaja

20

Lasteaia töögraafikute ja puhkuste varajane korraldamine Töötajate rahulolu

Aasta algul,

märtsis Direktor

III valdkond: koostöö huvigruppidega Eesmärgid:

Konkurentsivõimelise põhihariduse andmise säilitamine Aktiivsemalt kaasata erinevaid huvigruppe kooli arendamisse (õpilasesindus,

hoolekogu, lapsevanemad, vilistlased) Kool on lastevanemate aktiivne toetaja, nõustab neid Aktiivsemalt kajastada koolielu maakondlikus ajalehes ja kooli kodulehel

Kasvatada oma kooli tunnet ning olla uhke Kihnu kooli üle Hoida ja

kujundada kooli mainet.

Tegevus Tulemus Tegevuse Rahasta- Vastutaja tähtaeg mise

allikas

Konkurentsivõimelise põhihariduse põhihariduse omanda- pidev eelarve direktor andmine mine kodulähedases

koolis

Osalemine õpilasesinduste õpilasesinduse liikmete pidev eelarve direktor

maakondlikel koolituspäevadel motiveerimine

Lahenduste otsimine kooli prob- rahulolu pidev direktor

leemidele koos õpilasesindusega

Rahuloluküsitluste läbiviimine rahuloluuuringute igal aastal direktor

õpilastele aruanne

Rahuloluküsitluste läbiviimine rahuloluuuringute igal aastal direktor

lastevanematele aruanne

Lahtiste uste päeva läbiviimine vanematel on võimalus igal aastal direktor

jälgida oma last

Selgitada käitumisraskuste distsiplineeritud pidev klassijuhatajad

põhjused ja planeerida võimalused õpilased direktor,

nende ületamiseks sotsiaaltöötaja

Info edastamine vallavalitsusele kursisolek koolieluga pidev direktor

Koostöö kohaliku omavalitsuse probleemide enneta- pidev direktor

sotsiaaltöötajaga mine ja lahendamine

Hoolekogu töö planeerimine ja hoolekogu tööplaan pidev hoolekogu

korraldamine esimees

Hoolekogu tööst aruandmine lastevanematele hoole- igal aastal hoolekogu

lastevanemate koosolekul kogu töö tutvustus esimees

21

Klassikomplektide arv on optimaalne

Koolis on loodud vajalikud liitklassid 2x aastas eelarve direktor

Koolitus hoolekogu liikmetele teadmiste täiendamine 2015/16 eelarve direktor

Projekt koostöös vilistlastega tihedam side igal aastal eelarve, huvijuht

„Tagasi kooli“ vilistlastega projekt

Lastevanemate kaasamine kooli lapsevanemate aktiivne pidev huvijuht arendustegevusse, ühisüritustesse osalemine kooli direktor

tegemistes

Koostöö kodudega

Kooli-kodu parem sidusus igal aastal eelarve,

HEV

koordinaator

projekt Õpetajad

Vanavanemate kaasamine lasteaia

käelistesse tegevustesse

Vanavanemate ja pere

rolli rõhutamine

õppeperioo

dil Õpetajad

Lasteaia lapsevanemate kaasamine

rühmatöödesse

Lastevanematel parem

kontaks ja arusaamine

lastekollektiivi

funktsioneerimisest pidev

Alushariduse rühma õpetajad

IV valdkond: ressursside juhtimine

Eesmärgid:

Kooli infrastruktuur on vastavuses kooli arenguvajaduste ja

tervisekaitsenõuetega Kaasajastada IKT vahendeid

Kooli tegevus lähtub energiasäästlikkuse ja keskkonnakaitse põhimõtetest

Koolis on ohutu ja turvaline keskkond

Tegevus Tulemus Tegevuse Rahasta- Vastutaja tähtaeg mise

allikas

Kooli õpikeskkonna pidev kaas- kaasaegne õpikeskkond pidev eelarve direktor

ajastamine koostöös kooli pidajaga

Kooli inventari heaperemehelik õpilased hoiavad kooli pidev õpetajad

22

kasutamine vara

Säästliku tarbimise põhimõtete õpilased on säästlikud pidev õpetajad

juurutamine vee, paberi ning elektri

tarbimisel

Ennetustöö turvalisuse tagamiseks turvaline keskkond pidev õpetajad

Evakuatsiooniõppus oskus tegutseda ohu igal aastal direktor

korral

Kooliruumide jooksev remont korras koolimaja vastavalt eelarve direktor.

vajaduselel

IKT-vahendite uuendamine õppetundide 2016 direktor

läbiviimine paraneb

Uue paljundusmasina ja printeri töötajatel on kasutada 2015 direktor hankimine kaasaegsed

töövahendid

Projektide kirjutamisega raha õpivõimaluste pidev projektid õpetajad

hankimine õpivõimaluste mitmekesistamine

mitmekesistamiseks

Õppetööks vajalike õppetundides on pidev eelarve õpetajad

õppematerjalide uuendamine olemas vajalikud direktor

vahendid

Ekskursioonide täpsem

planeerimine Laste, lastevanemate kindlustunne II kvartal eelarve

Õpetajad

huvijuht

Lasteaia mänguväljaku korrashoid

ja laiendamine

Toredam ja mitmekülgsem lasteaed

Eelarve

koostamisel eelarve

Direktor

õpetajad

V valdkond: õppe- ja kasvatusprotsess

Eesmärgid: Koostöös õpilaste, nende vanematega ja õpetajatega jõuda õppetöös 100%

edukuseni .

Arendada õpilastes käitumiskultuuri, sallivust kõigi suhtes.

Õpilase individuaalsusega arvestamine õppekasvatustöö korraldamisel

Osalemine maakondlikel, üleriigilistel üritustel, olümpiaadidel,

konkurssidel Arendada kõigi õpilaste esinemisjulgust ja esinemisoskust. Kasvatada oma kooli tunnet ning olla uhke Kihnu Kooli üle.

23

Tegevus Tulemus Tegevuse Rahasta- Vastutaja tähtaeg mise

allikas

Sisehindamise kokkuvõtte valmib sisehindamise 2016 direktor

koostamine, tagasiside kooliperele aruanne 2017

Õppekäikude ja õppeekskursioonide mitmekesiste pidev eelarve, direktor korraldamine vastavalt kooli õppetöövormide ja projektid

õppekavale meetodite kasutamine

Tervislike eluviiside ja hoiakute väärtustatud on pidev direktor

propageerimine tervislik eluviis

Külaraamatukogu kasutamine õpivõimaluste pidev õpetajad

õpivõimaluste mitmekesistamiseks mitmekesistamine

Õpilaste informeerimine edasiõppimisvõima- pidev klassi-

kutsealastest võimalustest lustega tutvumine juhatajad

8. ja 9. klassi õpilased osalevad osalemine kutse- Igal eelarve klassi- Rajaleidja suunitlus programmis aastal juhatajad

kutsesuunitlusprogrammis

Järjepidev arvestus koolikohustuse põhjuseta puudumiste pidev klassi-

täitmise kohta ennetamine juhatajad

Koolieelikute arvestus koostöös kooliküpsuse pidev direktor

KOV-ga loomise vajadus

Sõpruskohtumised teiste koolidega käitumiskultuuri ja igal aastal eelarve huvijuht esinemisjulguse

arendamine

Osalemine maakondlikel, vabariik- esinemisjulguse, pidev eelarve õpetajad

likel võistlustel, olümpiaadidel esinemisoskuse

arendamine

Õpilaste tunnustamine kooli tasandil motiveeritud õpilased pidev eelarve direktor

Õpilaste tunnustamine valla tasandil motiveeritud õpilased igal eelarve direktor

kevadel vallavalitsus

Alusharidusrühma õppetegevuse

mitmekesisem planeerimine

Lapsevanemate

rahulolu pidev

Õpetajad

direktor

Väärtushinnangute kujundamine

lasteaiast alates kihnlaseks olemiseks

Kogukonna säilimise

alus pidev Õpetajad

Enamuse vajaminevatest ressurssidest katab KOV. Täpsem rahaline ressursside

jaotus kajastub iga-aastases kooli eelarves.

24

10. EESMÄRGID JA SUUNAD TERVISEALASTES KÜSIMUSTES

Seatud on järgmised põhisuunad

- silmade väsimuse vähendamine

- koolikoti raskuse vähendamine

- koolis sh kehalise kasvatuse tundides tekkivate traumade vähendamine

- õpilaste tervisekäitumise muutmine ja teadlikkuse suurendamine

- füüsilise õpikeskkonna viimine vastavusse kehtiva õigusega

- kasvatuslikel põhiväärtustel oleva töö- ja suhtlemiskultuuri kasutusele

võtmine koolitöötajate poolt.

11. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel täiendatakse igal õppeaastal hiljemalt

novembrikuuks. Arengukava arendustöös osalevad õppenõukogu, õpilasesindus ja

hoolekogu. Kooli direktor esitab arengukava eelnõu arvamuse andmiseks hoolekogule,

õpilasesindusele ja õppenõukogule ning seejärel esitab Kihnu vallavolikogule

kinnitamiseks.