kilingi-nõmme gümnaasiumkool.kng.edu.ee/kooli_failid/13_14/2014_11_kl_uurimist%f...aktus koolis...
TRANSCRIPT
22 20
Kilingi-Nõmme Gümnaasium
Henrik Romanenkov
11.c klass
KOOLIÜRITUSTE MUUSIKALINE KUJUNDUS
Praktiline töö
Juhendaja huvijuht Laine Ülemaante
Konsultant Piia Kajando
Kilingi-Nõmme 2014
2
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
1. Praktilise töö päevik ............................................................................................................... 4
1.1. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi Vilistlasraamatu esitlus ............................................ 4
1.2. Eesti Vabariigi aastapäeva aktus ................................................................................ 6
1.3. Direktori vastuvõtt ...................................................................................................... 8
2. Analüüs ............................................................................................................................. 10
2.1. Vilistlasraamatu esitlus ............................................................................................ 10
2.2. Vabariigi Aastapäeva aktus ...................................................................................... 11
2.3. Direktori vastuvõtt .................................................................................................... 13
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 14
Summary .................................................................................................................................. 16
Allikaloend ............................................................................................................................... 17
Lisa 1 Vilistlasraamatu esitluse lugu „Meloodia“ .................................................................... 18
Lisa 2 Vilistlasraamatu esitluse lugu „Õige valik“ .................................................................. 19
Lisa 3 Vilistlasraamatu esitluse lugu „Palve“ .......................................................................... 20
Lisa 4 Eesti Vabariigi aastapäeva aktuse kava ......................................................................... 22
3
Sissejuhatus
Inimesed on muusikat kasutanud juba iidsetest aegadest alates. Igal sündmusel on erinev
muusika, olgu see jahile minekuks või vabaaja veetmiseks. Muusika on see, mis loob
tervikliku pildi ning paneb meid midagi tundma.
Praktilise töö teema on vaadelda ja kogeda, kuidas muusika võib üritust kujundada.
Praktilise töö eesmärk on kooliürituste (vilistlasraamatu esitlus, vabariigi aastapäeva aktus ja
direktori pidulik vastuvõtt) muusikaline kujundamine.
Töö annab kogemusi ürituste korraldamise kohta, mida tuleb organiseerimisel arvestada ja
kuidas peab planeerima. Muusika otsimisel antud üritustele, kasutan nii enda noodikogu ning
internetiallikaid, juhendaja, kosultandi või vajadusel kellegi teise abi muusika ja ürituste
korraldamise alaste teadmiste osas. Andmeid kogun praktilise osa päevikusse.
Et valitud muusika moodustaks terviku, peavad valitud lood olema sisuliselt seotud, areneva
ülesehitusega või sarnaste iseloomujoontega.
Valisin selle teema, kuna olen huvitatud muusikast ning õpin ka muusikakoolis. Muusika
valimine ürituse teemast lähtuvalt, annab uudse kogemuse antud valdkonnas. Töö käigus otsin
ning esitan muusikat kolmel üritusel: Vilistlasraamatu esitlus, Eesti Vabariigi aastapäeva
aktus koolis ning tublimate tunnustamisel direktori vastuvõtul.
Töö algab sissejuhatusega. Praktilise töö põhiosa on jagatud kaheks peatükiks, millest igaüks
jaguneb omakorda kolmeks. Iga ürituse kohta on oma alapeatükk nii praktilises päevikus kui
ka analüüsis. Töö lõpus on kokkuvõte ja võõrkeelne kokkuvõte ning lisamaterjalid.
Soovin tänada oma juhendajat Laine Ülemaanted ning konsultanti Piia Kajandot.
4
1. Praktilise töö päevik
Praktilise töö päeviku peatükis on väljatoodud antud üritustega kaasnevad ettevalmistused
ning minu kohustused. See peatükk annab ülevaate töö protsessist: kirjeldab mida, millal, kus
ja kuidas tehti. Annab ülevaate sellest, mis vahendeid on kasutatud ning kas on tekkinud
probleeme ning kuidas need lahendati.
1.1. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi Vilistlasraamatu esitlus
Vilistlasraamatu esitlus toimus 18. oktoobril, selle korraldajad olid Kristel Tallo ja Daisy
Kase, mina vastutasin antud ürituse muusikalise poole eest.
Praktilise töö päevik Vilistlasraamatu esitluse ettevalmistuste kohta Tabel 1
Kuupäev Tegevus Ajaline kestvus
07.10.13
Käisime Kristeli ja Daisyga (Vilistlaste raamatu esitluse
korraldajad) õppealajuhataja juures rääkimas, et milline peaks
olema esitusele minev muusika, mitu lugu esitada ja
missuguses järjekorras ning mis ajal mida mängida.
Pärast 15 minutilist koosviibimist leppisime kokku, et
mängitavaid muusika palu peaks olema 3: üks rahulik ning
meloodiline lugu meeleolu tekitamiseks enne ürituse algust, üks
tempokam lugu vahepalaks ning üks rahulik ning mõtlik lugu
lõpetuseks ja raamatute ostmise ajaks.
15-20 minutit
13.10.13
Uurisin läbi oma noodid, mis on aastatega kogunenud ning
lehitsesin noodiraamatuid. Tegin esimese valiku lugudest, mida
võiksin esitada.
Valitud lugusid oli kokku 7. Nende seas nii tempokaid kui ka
aeglasemaid, kurvemaid ning rõõmsamaid.
1,5-2 tundi
5
14.10.13
Sain kokku õppealajuhataja, Kristeli ja Daisyga ning esitasin
neile oma valiku lugudest, mis võiksid sobida. Ütlesin neile
lugude pealkirju ning need lood, mis polnud kohe tuttavad, said
ettemängitud. Jätsime välja palad, mis väga ei meeldinud ning
alles jäänud lugude vahel lasid nad mul ise valida ning esitada
seda, mis minu arvates on õige ja sobilik.
20-30 minutit
17.10.13
Valisin välja kolm esitamisele minevat lugu, vaatasin need üle
ning mängisin keerulisemad kohad läbi.
Väljavalitud lood olid:
Raimond Valgre „Õige valik“
Raimond Valgre „Meloodia“
Tõnis Mägi „Palve“.
30 minutit
18.10.13
Muusikaõpetaja lubas mul minna tema tunnist proovi tegema.
Kõigepealt viisime saali klaveri ning seejärel proovisin läbi
oma kolm lugu.
Lood ei tohiks häirida kuulajaid, kuid peaksid samas olema
kuuldavad, seetõttu harjutasin, kui valjult peaksin lugusid
mängima. Vilistlasraamatu esitlus toimus 7. tunni ajal, seega
veidi enne 6. tunni lõppu otsisin noodid välja ning istusin
klaveri taha.
Inimeste saabumisel hakkasin mängima esimest lugu, milleks
oli Raimond Valgre „Õige valik“. Selleks kulus 5 minutit. Kuna
lugu on originaalis tempokas, siis tegin loo aeglasemaks ning
natuke dzässilikumaks, et täita rohkem aega. Kuigi olen lugu
varem mitmeid kordi mänginud ning tunnen helide kooskõla,
võttis eelnev harjutamine ja läbimängimine selleks siiski
ligikaudu 30 minutit aega, et lugu kõlaks nii, et ma ise rahule
jääks.
Kuna loo lõppedes ei olnud korraldajad veel valmis kõnet
pidama, siis pidin kohapeal ruttu midagi välja mõtlema, sest
niisama ühte lugu mitu korda otsast-lõpuni mängida on publiku
1,5 tundi
6
jaoks tüütu. Otsustasin võtta oma lemmik helistiku, milleks on
D-duur ning improviseerida. Mängisin sobivaid helisi, tuttavaid
käike ning kokkuvõtvalt mõtlesin ise loo välja.
Lõpuks algas üritus, mille alustuseks oli korraldajate poolne
avakõne. Peale kõne mängisin vahepala, mille autoriks oli
jällegi Raimond Valgre, kuid looks seekord „Meloodia“.
Pärast raamatu esitlust toimus ürituse läbiviijate sõnavõtt,
millele järgnes ka õppealajuhataja ning direktori kõne.
Pärast piduliku osa läbisaamist mängisin taustaks maiesteetliku
ning mõtliku „Palve“ Tõnis Mäe repertuaarist.
1.2. Eesti Vabariigi aastapäeva aktus
Vabariigi aastapäeva aktus koolis toimus 21.veebruaril.
Praktilise töö päevik Vabariigi aastapäeva aktuse ettevalmistuste kohta Tabel 2
Kuupäev Tegevus Ajaline kestvus
28.01
Käisin rääkimas õpetaja Eve Sinijärvega seoses tantsude
esitamisega aktusel. Ta ütles mulle mõned tantsude pealkirjad
ning soovitas mul vaadata neid laulupeo kodulehelt, kus on
olemas kõik tantsud koos muusikaga.
10 minutit
29.01
Kuna kõik tantsude nimed ei jäänud meelde, käisin õpetaja
Eve Sinijärve käest küsimas tantsude nimesid:
„Puudutuse aeg“
Muusika: Cätlin Mägi „Valss vanaemale"
“Kiigelaul”
Muusika: rahvalaul „Veli hella vellekene" Tarvastu
kihelkonnast
„Väravatants“
5 minutit
7
Muusika: laulumäng „Väravamäng" Suure-Jaani
kihelkonnast, muusikaseade: Vägilased.
02.02
Kuulasin internetist aadressil: www.laulupidu.ee tantsudele
mõeldud laule.
Muusika kuulamise ajal leidsin, et noorte segarühma tantsude
muusikast vastavale üritusele piisavalt sobivat materjali ei
leidnud ning otsustasin kuulata ka teiste gruppide tantsudele
mõeldud muusikat.
Leidsin, et 2.-3. klassi segarühmal on kaks minu arvates
huvitavat ning sobivat lugu antud üritusele.
1,5 tundi
03.02
Käisin muusikaõpetaja Elon Miisnaga rääkimas, sellest, et
millist muusikat sooviks ning saaks ta aktuseks väja panna.
Ta lubas mõelda ning vastata mulle mõne aja pärast.
5 minutit
06.02
Käisin huvijuhi juures vabariigi aktuse kava arutamas.
Vaatasime eelmiste aastate kavu ning panime kokku üldise
järjekorra. Samuti käisime rääkimas muusikaõpetajaga
täpsemate lugude kohta.
Meie soov oleks olnud saada lugu “Meil on elu keset metsa”
(Jaak Tuksam), neidude ansambli esituses, kes võitis ka
„Kauneim metsalaul 2014“ tiitli ning siis ühe muusikaõpetaja
enda vabal valiku loo, mis tema arvates sobiks antud
üritusele.
Elon Miisna arvates ei kõlaks “Meil on elu keset metsa”
kooliaulas akustilistel põhjustel väga hästi. Ta pakkus meile
kaks lugu „Meil aia-äärne tänavas...“ ning „Õpetaja“ Diana
Miguri esituses, millega me leppisime.
45 minutit
12.02
Käisime huvijuhiga Eve Sinijärvega rääkimas, milliseid
tantsunumbreid me sooviks. Valituks osutusid „Kiigelaul” ja
“Puudutuse aeg” noorte segarühma poolt ning “Maja
ehitamine” ja “Mängulust” 2.-3. klassi segarühma poolt.
Otsustasin kaasata ka väiksemaid tantsijaid, sest nende
tantsunumbrid on sobilikud antud üritusele.
10 minutit
20.02 Laulude kuulamine aktusele kogunemise ajaks Bonzo plaadilt 1 tund
8
“Ei saa mitte vaiki olla”.
Pärast hoolikat kuulamist, valisin välja 4 lugu.
Sissejuhatuseks (kui saali kogunetakse) 3 lugu: “Ta lendab
mesipuu poole”, Vaikne kena kohake” ja “Munamäel” ning
lõpetuseks laulu “Eesti lipp”.
21.02
Toimus vabariigi aastapäev aktus. Enne aktust sain tutvuda
tehnikaga. Kontrollisime, et plaadid töötavad ja selgitasin
Taavi Illile (helitehnika) kava. Kuulasin ka Diana Miguri
poolt esitamisele minevaid laule ning kuidas need saalis
kõlavad. Samuti sain näha rahvatantsijate proovi.
Aktus algas koolilipu sissetoomisega ning seejärel Eesti
hümni laulmisega. Kava järgi tantsis esimesena 2.-3. klassi
segarühm ning siis C- segarühm ühe tantsu, millele järgnes
kaks laulu Diana Miguri esituses.
Pärast laulude lõppu, anti kätte tänukirjad gümnaasiumi
õpilastele. Pärast 7 minutit kestnud tänamisega, jätkus aktus
tantsudega. Esitusele tuli ka C-segarühma ja
naisrahvatantsurühma „Kilingi“ ühistants „Puudutuse aeg“.
Aktus lõppes kooli hümni laulmisega ning lipu välja
viimisega.
Peale aktuse lõppemist mängis taustaks „Eesti lipp“ Bonzo
esituses, kuni kõik olid saalist väljunud ja vahetundi läinud.
30 minutit-
ettevalmistus
45 minutit- aktus
1.3. Direktori vastuvõtt
Praktilise töö päevik direktori vastuvõtu ettevalmistuste kohta Tabel 3
Kuupäev Tegevus Ajaline kestvus
13.03 Juhendajaga rääkimine seoses direktori vastuvõtuga.
Sain teada, et vastuvõtul on vaja esitada kaks lugu. Samuti
on vaja lugusid alguses kogunemise ajaks ning vahepeal
taustaks.
10 minutit
9
20.03 Vaatasin läbi oma noodid ning noodiraamatud. Leidsin
paar head lugu aktusele esitamiseks. Mõni neist lugudest
sobiks ka esitamiseks koos lauljaga.
30 minutit
25.03 Küsisin Piia Kajando käest, et äkki leidub tal mõni hea
noodiraamat, kus oleks ilusaid ja sobilikke lugude saateid
aktusele. Ta ütles,et tal peaks mõni olemas olema küll ning
lubas abistada nende leidmisega.
5 minutit
10
2. Analüüs
Selles peatükis toimub ürituste muusikalise kujunduse analüüsimine. Analüüsitakse töö
eesmärgist ja tööprotsessist lähtudes töö tulemust. Mis olid probleemid ning kuidas saaks või
said need lahendatud. Mis võiks olla töö väärtus teistele ning kuidas aitaks see ürituste
korraldamist tulevastel aastatel.
2.1. Vilistlasraamatu esitlus
18. oktoobril 2013 toimus Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi aulas vilistlasraamatu esitlus. Minu
ülesandeks oli täita üritus muusikaga. Pärast kuuenda tunni lõppu kogunesid kuulajad saali,
samal ajal mängisin ma taustaks Raimond Valgre „Õige valik“ (vt Lisa 1).
Mina olin aru saanud, et peale esimese loo lõpetamist algab üritus pihta avakõnega.
Ootamatult peale loo lõpetamist, tuli välja, et pean edasi mängima, mille tõttu pidin
improviseerima. Kui saabus õige aeg esitluse alustamiseks, lõpetasin mängimise.
Pärast ürituse lühitutvustust mängisin vahepalaks R.Valgre loo „Meloodia“. Lugu on
äratoodud Lisas 2. Sellele järgnes raamatu tutvustus.
Raamatu tegemisele kaasaaitajate tänamisel hakkasin taustaks mängima Tõnis Mäe lugu
„Palve“. Loo noodid on Lisas 3. Seda mängisin kuni tänamine lõppes ning hakati raamatuid
soovijatele müüma.
Üritusega jäin üldjoontes rahule, kuigi ma ei olnud valmis selleks, et üritusele puudus täpsem
kava, mille tõttu pidin ise kiiresti tegutsema, et sissejuhatus oleks täidetud muusikaga. Olin
sissejuhatuseks arvestanud ühe looga, kuid nüüd pidin ise improviseerima, sest etteantud aeg
oli vaja täita. Seni kuni saali veel kuulajaid kogunes, tuli mul mängida veel midagi taustaks.
Kuigi mulle meeldib improviseerida, oleks võinud olla ette teada, mitte tulla ootamatult.
Mulle meeldis, et korraldajad andsid mulle „vabad käed“ seoses esitamisele minevate
lugudega. Pidin ise otsustama, mis lugu millal esitamisele läheb ning kas see oleks sinna ka
õige või mitte. Kuigi ma näitasin korraldajatele enda poolt tehtud lugude algset valikut ning
konsulteerisin, kas on mõni lugu, mis nende arvates sinna ei sobi, siiski ütlesid nad mulle, et
valiksin need lood, mis tunduvad minu arvates õiged.
11
Seetõttu sain ise kogeda kunstilise juhi tööd. Otsustada ning teha valik, mis oleks õige antud
teemaga üritusele, läbirääkida minu poolt tehtud valikud korraldajatega ning sain näha kogu
ürituse üldpilti: sisu ja see kuidas muusika selle kokku peaks liitma.
2.2. Vabariigi Aastapäeva aktus
21. veebruaril 2014 toimus Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi aulas Eesti Vabariigi 96.
aastapäevale pühendatud aktus. Minu ülesandeks oli luua selle ürituse muusikaline kujundus.
Aktuse kava on välja toodud Lisas 4.
Aktus algas kooli- ja eesti hümni ettemängimisega ja kooli lipu sissetoomisega, sellele järgnes
koolidirektori Erli Aasametsa sõnavõtt. Järgnevalt tuli esitamisele rahvatantsijate kaks tantsu
ning laulja kaks lugu.
Esimeseks tantsuks valisin 2.-3. klassi rahvatantsurühma „Maja ehitamine“, millele järgnes C-
segarühm tantsuga „Kiigelaul“. Sellise järjekorra valisin sellepärast, et minu jaoks lõi see
terviklikuma teema arengu. Lugude pealkirjade järgi toimib loogika, et kõige pealt ehitame
maja ning siis alles sinna juurde kuuluvad asjad, ehk kiige.
„Maja ehitamine“ valisin esimeseks ka veel selle pärast, et see lugu on lõbus ning rütmikas,
mis oleks pidanud ka kõige unisema kuulaja üles äratama.
Teine tants näitas juba keerukamaid liigutusi ning pakkus huvitavat kontrasti, pakkudes nii
rahulike keerutusi kui ka kiireid samme.
Kahele tantsule järgnesid Diana Miguri esituses „Meil aia-äärne tänavas…“ ning „Õpetaja“,
saatjaks klaveril oli muusikaõpetaja Elon Miisna.
Laulude järjekorra üle kõvasti pead ei murdnud ning paigutus valik tuli lihtsalt, kuid on sealgi
oma loogika. Esiteks jätkas „Meil aia-äärne tänavas…“ eelneva tantsu teemat olles sellele
järjeks. Teisalt arvasin, et laul „Õpetaja“ peaks kindlasti olemas esimese osa lõpus, kuna laul
räägib vabadusest ning vabaks saamiseks, mis sobis hästi ürituse teemasse.
Sellega lõppes aktuse esimene osa. Pärast seda loeti ette direktori käskkiri
gümnaasiumiõpilaste kiitmiseks.
Aktuse teise osa täitsid kaks tantsu: 2.-3. klassi rahvatantsurühma esituses „Mängulust“ ning
C-segarühma ja naisrahvatantsurühma “Kilingi” ettekandes tuli esitamisele tants „Puudutuse
aeg“, mis pani aktusele võimsa lõpu.
12
Aktus lõppes kooli hümni laulmisega ning lipu väljaviimisega. Sissejuhatuseks ja lõpetuseks
kasutasin taustamuusikana lugusid Bonzo heliplaadilt „Ei saa mitte vaiki olla”.
Üritusega jäin rahule, sest kava ülesehitusel sain kaasata mitmeid esinejaid ja see oli minu
jaoks meeldiv. Sain kuulata muusikat 2014.aasta Laulu- ja tantsupeo kavast ning leidsin, et
kuigi enamus lugusi on rahvusliku viisiga, on neil siiski koht igapäeva elus. Eelmiste aastate
aktustega võrreldes kasutasin rohkem tantsunumbreid ning kaasasin nendesse ka nooremaid
tantsurühmi, kõigile esinejatele on omandatav esinemiskogemus kasulik.
Aktuse jaoks oli planeeritud 45 minutit, seetõttu jälgisin ürituse ajalist kulgu. Alguses sujus
kõik kavakohaselt, kuid alates tantsudest kontserdi esimeses osas tekkis ajaline puudujääk.
Arvestasin vastavalt tantsuõpetaja sõnadele igale tantsule kulunud aega kava koostamisel.
Selgus, et osad tantsud olid tunduvalt lühemad. Samuti sain teada, et üks lauludest oli poole
lühem kui minu kavas märgitud. Hakkasin muretsema, et aega jääb liigselt üle. Hakkasin
märkmeid tegema eeskava punktide lõpuaegade kohta. Aktuse teine pool läks vastavalt
ajagraafikule ning üritus lõppes õigeaegselt. Arvatavasti kulus rohkem aega võrreldes algselt
planeerituga esinemisnumbrite teadvustamisele ning esinejate vahetumisele, kuigi esimese
poole ajaline ülejääk oli minu jaoks muret tekitav.
Järeldusena võib öelda, et lühemad esitused võrreldes algselt planeerituga olid head, sest
ilmselt ei osanud ma täpselt planeerida esinejate vahetumisele kulunud aega ning sel juhul
oleks üritus veninud pikemaks kui oli arvestatud. Õppisin, et kõik ei lähe alati plaanipäraselt
ning eelnevalt võiks olla kava koostatud pigem suurema ajavaruga, mis juhtus ka antud
üritusel.
Kuigi osad numbrid olid ajaliselt lühemad, kui oli algselt planeeritud, lõppes üritus ikkagi
õigeaegselt, mille täitis numbrite vaheline pikem aeg.
Aktuse korraldajatele järgmisteks aastateks soovitaksin kaasata ka neid, kes ei ole varem
üritusel esinenud, julgemalt järgida ja realiseerida enda mõtteid, kui vähegi võimalik.
Üldjoontes kava põhiehitust trastiliselt muuta ei ole võimalik, kuna tegemist on vabariigi
aastapäevale pühendatud üritusega, siis näiteks eesti hümn on kohustuslik. Samuti on ka kooli
lipu sissetoomine ja kooli hümni laulmine olnud traditsioon.
13
2.3. Direktori vastuvõtt
14
Kokkuvõte
Praktilise töö tulemusena sain muusikaliselt kujundada kaks üritust täpselt nii, nagu ise heaks
arvasin. Sain otsida ning esitada neid lugusid, mis minu arvates olid antud üritusele sobilikud
ning tekitasid terviku. Töö eesmärk sai täidetud. Ükski üritus ei jäänud ilma muusikata või
muusikat sisaldavate numbriteta.
Töö annab ülevaate sellest, mida saab tulevastel aastatel teisti teha ning mida mitte, keda
võiks mingile üritusele rohkem kaasata ning millist muusikat kasutada. Veel saab töö käigus
teada, kas midagi on mõnel üritusel valesti tehtud ja mida ei tohiks korrata. Näiteks võiks
Vabariigi aastapäeva aktusel edaspidi kasutada rohkem erinevaid huviringe, sel aasta valisin
ise rohkem rahvatantsunumbreid.
Töö käigus esines mõningaid probleeme. Näiteks pidin Vilistlasraamatu esitlusel
sissejuhatuses improviseerima, kuna ma ei teadnud, kui pikalt oli vaja mängida. Seda oleks
saanud ennetada, kui oleks ürituse korraldajatelt küsinud, kui kaua ma täpselt mängima pean.
Samas sain palju uusi kogemusi, kuna alati ei lähe kõik plaanipäraselt ning pidin seetõttu
sissejuhatuse ise täitma. Leidsin pinge all kiire lahenduse, mis toimis. Samuti esines
probleeme ka Vabariigi aastapäeva aktusel. Kavas olnud lood olid tegelikkuses ajaliselt
lühemad, mille tõttu hakkasin muretsema, et üritus ei mahu etteantud aega. Ma ei saa seda
võtta täielikult enda veaks, kuid siiski oleksin võinud lugude täpsed pikkused veel üle küsida.
Et üritusel ei tekiks suuri ajalisi puudu- või ülejääke, peaks kava koostamisel teada olema
numbrite, sõnavõttude ja vahepalade täpsed pikkused. Need saab teada, küsides numbrite
(tantsud, laulud) täpseid pikkusi õpetajatelt, pakkudes sõnavõtjatele täpset aega ning
arvestades ka numbrite vaheldumiseks natukene aega. Kava koostamisel saab kasutada
eelmiste aastate näiteid ning võrrelda neid praeguseks ürituseks mõeldud kavaga.
Praktiline töö andis uusi kogemusi antud valdkonnas. Sain teada, et muusika, mis iseenesest
on muutunud üsna igapäevaseks, võib anda üritusele väga palju juurde ning luua täpselt
sellise meeleolu nagu vaja. Töö tegemisel andis eelise minu muusikakooli taust. Olen
mänginud paljude erinevate heliloojate repertuaare, mille tõttu oskan paremini mõelda,
15
milline muusika võiks temaatikast lähtuvalt üritusele sobida. Olen õppinud improviseerima, et
ka lihtsamaid muusikapalu oleks meeldivam ja huvitavam kuulata.
Töö sujus hoogsalt ja kuigi vahepeal jäid asjad tegemist ootama, said nad siiski tehtud ning
ükski üritus ei pidanud selle pärast muusikaliselt kannatama. Töö käigus sain kogeda, kuidas
lood võivad omavahel kokkus sobida teemalt või loo mõttelt ning luua terviku. Sain osa
sellest, mida peab üritustel tegema kunstiline juht.
Kuigi pärast töö lõppemist ei tegele ma enam ürituste muusikalise kujundamisega, sooviksin
siiski, et võiksin seda teha ka edaspidi. Pärast Vilistlasraamatu esitlust mõtlesin, et oleksin
võinud teha isegi praktilise töö, olles ürituste korraldaja, mitte lihtsalt muusikaline juht. Kuigi
see oleks väga suur vastutus ning töö oleks mahukam ja pingerohkem, oleks siiski olnud
meeldiv korraldada mõni üritus täpselt nii nagu ise arvan.
Tulevastele tegijatele soovitaksin kasutada nii palju kui vaja, ehk hõlmata üritustele nii palju
inimesi kui vähegi võimalik, et anda vaatajatele midagi meeldejäävat, samas mitte kasutada
ülemäära erinevat stiili esitusi, et üritus ei läheks liiga kirjuks.
Võiks avaldada oma mõtteid ning teostada neid, kui vähegi võimalik. Peaks oma
seisukohtadele kindlaks jääma, kuid samas võtta kuulda ka teiste arvamusi.
Töö nõuab head suhtlemisoskust. Pidevalt on vaja rääkida erinevate inimestega seoses
esitamisele minevate numbritega. Mõni inimene ei pruugi meeldida, kuid töö ootab tegemist.
Peab jätma erimeelsused kõrvale ning proovima koostööd teha.
Kindlasti võiks ka edaspidi kaasata ürituste korraldamisesse õpilasi, kuna igaühel võib olla
uusi ja huvitavaid mõtteid, kuidas teha üritusi meeldivamaks. Samuti on õpilased pidevalt
kuulaja rollis ning teavad, mis nende arvates võiks teisti olla. Kuigi me ei saa kaasata kõiki
õpilasi, siis võiksid need olla näiteks õpilasesinduse liikmed, kuna igaüks esindab seal oma
klassi, see annaks võimaluse saada teada erinevate vanusegruppide arvamusi.
Töö järeldusena võin öelda, et oskan peremini väärtustada muusika tähtsust üritustele ning
edaspidi pööran sellele rohkem tähelepanu.
16
Summary
As a result of my practical work I got to musically design two events exactly as I had thought
would look the best. I got to choose and perform songs that, in my opinion, were suitable for
those events and made them look complete. The goal of my practical work was gained. None
of the events was left without music or acts containing music. Although problems came up
during the process, it only gave me more experience.
Practical work gives a review of what can be done differently in the coming years, and what
not, who else could be involved in preparations of those events and what kind of music to
play. Furthermore, the research points out if something has gone wrong during one of the
events that should not be repeated.
Practical work gave me new experience in that field. I learned that music, which in itself is
very common, can supplement an event and create exactly the mood needed. The work
progressed convivially and although sometimes things were left to be done, eventually
everything was done on time, and none of the events had to suffer because of the music.
During the research work I got to experience how different songs can sometimes blend
together by theme or by content and create a whole. I got to experience what the tasks of an
artistic director were.
For future doers I would advise to use as much music as needed, perhaps to involve as many
people as possible in order to give the audience something memorable, but not to use
excessive amounts of different styles of music which could clutter up the event. The
organizers should express their thoughts and carry them out if possible. They should also stick
to their ideas but listen to the opinions of others.
17
Allikaloend
1. Mägi, T. 2010. Noodiraamat. Tartu: Elmatar.
2. Ojakäär, V. 1988. Raimond Valgre laule. Tallinn: Eesti Raamat.
18
Lisa 1 Vilistlasraamatu esitluse lugu „Meloodia“
(Ojakäär 1988: 44)
19
Lisa 2 Vilistlasraamatu esitluse lugu „Õige valik“
(Ojakäär 1988: 66)
22 20
Lisa 3 Vilistlasraamatu esitluse lugu „Palve“
21
(Mägi 2010: 174-177)
22 20
Lisa 4 Eesti Vabariigi aastapäeva aktuse kava
Eesti Vabariigi aastapäeva aktus
Tehnika ülespanemine
Kogunemise aja muusika: Bonzo „Ei saa mitte vaiki olla“
„Ta lendab mesipuu poole“ /2:39/
„ Vaikne kena kohake“ /2:58/
„Munamäel“ /3:38/
AKTUS
Lipu sissetoomine /1:39/
Eesti hümni laulmine / 1:47/
Sõna direktoril /2:00/
2.-3. klassi rahvatantsurühm „Maja ehitamine“ /1:48/
C-segarühm: „Kiigelaul“ /4:41/
Diana Migur „Meil aia-äärne tänavas…“ /1:35/
Diana Migur „Õpetaja“ (H.Laks) /3:20/
Direktori käskkiri gümnaasiumiõpilaste kiitmiseks
2.-3. klassi rahvatantsurühm „Mängulust“ /1:51/
C-segarühm ja naisrahvatantsurühm „Kilingi“ „Puudutuse aeg“ /5:53/
Kooli hümni laulmine /1:39/
Koolilipu välja viimine /1:39/
Aktuse lõpetamine
Taustamuusika: Bonzo „Eesti lipp“ /2.20/