kirjuta skeemile võimalikult paljude taimede nimetusi ...taimed, mis kasvavad ühe kõrguseni....
TRANSCRIPT
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
Kirjuta skeemile võimalikult paljude taimede nimetusi (õpik lk 114 – 119).
puurinne
põõsarinne
puhmarinne
rohurinne
samblarinne
Mets nimi:kuupäev:
METSATAIMESTIK 1
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
1. Leia igale mõistele sobiv selgitus (õpik lk 114 – 115).
Mets nimi:kuupäev:
Toitainerikas muld
on see, mida loomad söövad.sisaldab vähe taimedele vajalikke aineid.sisaldab palju taimedele vajalikke aineid.
Puhmas ehk
väike puu.kääbuspõõsas.lillekimp
Toitainevaene muld
on see, mis loomadele ei maitse.sisaldab vähe taimedele vajalikke aineid.sisaldab palju taimedele vajalikke aineid.
Rinde moodustavad
taimed, mis kasvavad ühe kõrguseni.loomad, kes omavahel võitlevad.
Rohttaime
kõik taimeosad on puitunud.vars on rohtjas.
Alustaimestu moodustavad
taimede juured ja risoomid.puhma-, rohu- ja samblarinne.
Elukoosluse moodustavad üksteisegaseotud organismid, kes
elavad sarnaste tingimuste alal.on välimuselt sarnased.
Põlismets on mets, kus
kasvavad ainult noored puud.enamus puid on vanad ja kõrged.
2. Võrdle oma valikuid naabri valikutega.
3. Too iga väite mõlemad lausepooled esile markeri või värvipliiatsiga.
MÕISTED JA SELETUSED 1
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
1. Leia igale mõistele sobiv selgitus. Metsataimestik (õpik lk 116–118).
Valguslembene taim,
vajab kasvamiseks palju valgust.ei vaja kasvamiseks valgust.vajab kasvamiseks kuumust.
Vähenõudlik taim
kuivab, kui saab palju vett.suudab kasvada väga erinevates tingimustes.
Raagus on
lehtpuud talvel.okaspuud talvel.
Mulla toitainesisaldus näitab, kui
palju on mullas toitaineid.palju mullas taimi kasvab.suured taimed on antud kohas
Huumusrikas on muld, milles on
vähe lagundatud taime- ja loomajäänuseid.palju lagundatud taime- ja loomajäänuseid.
Liigirohke on paik, kus elab
palju erinevaid looma- ja taimeliike.vähe erinevaid looma- ja taimeliike.
Metsakõdu moodustavad
taimede juured ja risoomid.metsa jäetud paberid ja muu praht.taimedelt langenud lehed, okkad, oksad.
Soodsad on tingimused siis, kui
nad takistavad organismide kasvu.nad aitavad kaasa organismide kasvamisele.
Mets nimi:kuupäev:
2. Võrdle oma valikuid naabri valikutega.
3. Too iga väite mõlemad lausepooled esile markeri või värvipliiatsiga.
MÕISTED JA SELETUSED 2
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
Mets
Liigita järgmised metsaloomad tabelisse (õpik lk 124 – 125).
arusisalik, haavalumik, herilane, hiireviu, ilves, karihiir, kimalane, kägu, kährik, laanepüü, metsis, metskits, naarits, nastik, põder, rabakonn, raisamatja, rohukonn, rästik, sipelgas, suur-kirjurähn, tähnikvesilik, valgejänes, vaskuss,ürask
kuupäev:nimi:
Kahepaiksed Roomajad Linnud Putukad Imetajad
Kontrolli! Kas kirjutasid tabeli igasse lahtrisse ühe metsalooma?
METSALOOMASTIK
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
Mets nimi:kuupäev:
1) _________________________ – _________________________, _________________________
2) _________________________ – _________________________, _________________________
3) _________________________ – _________________________, _________________________
4) _________________________ – _________________________, _________________________
5) _________________________ – _________________________, _________________________
2. Kirjuta ühe taimerinde kohta lauseid. Kasuta taimenimesid võimalikult paljudes erinevates käänetes.
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
________________________________________________________________________________
samblarinne
METSATAIMESTIK 2 1. Järjesta taimerinded metsas. Alusta kõige madalamast. Kirjuta iga rinde juurde 2 sobivat taime.
põdrasamblik sammal
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
Mets nimi:kuupäev:
Võrdle kuuske ja mändi. Kirjuta selgitused tabeli õigesse ossa.
Eesti tähtsaim metsapuu, juurestik laiub maapinna lähedal, niiskuse suhtes vähenõudlik, okkad kahekaupa, okkad vahetuvad 2 – 3 aasta järel, okkad vahetuvad 5 – 7 aasta järel, okkad ühekaupa, püramiidjas võra, sügavale ulatuv peajuur, talub hästi varju, vajab toitainerikast mulda, valguslembene
Kuusk
1.
2.
3.
4.
5.
6.
Mänd
1.
2.
3.
4.
5.
6.
METSATAIMESTIK 5
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
Mets nimi:kuupäev:
1. Järjesta sündmused. Kuidas muutub rindelisus metsa taastumisel pärast lageraiet?
1. Kirjuta tabelisse eelnevast tekstist kõik käändsõnad nimetavas käändes. Moodusta sõnadest omastav ja osastav kääne.
Ainsuse nimetav(mis? missugune?)
Omastav(mille? missuguse?)
Osastav(mida? missugust?)
Kui puud maha raiutakse, jääb metsa alustaimestu ereda päikesevalguse kätte.
Valguslembeste puude varjus hakkavad kasvama varjulembesed puud.
Tuul kannab raiesmikule puude seemneid ja kasvama hakkavad valguslembesed puud.
Siiani varjus kasvanud taimed ei talu liigset valgust ja hukkuvad.
Nende asemel hakkavad kasvama valguslembesed taimed (metsmaasikad, vaarikad).
1.
puu puu puud
METSATAIMESTIK 3
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
Mets nimi:kuupäev:
1. Jagage klass 4-liikmelisteks rühmadeks.2. Igas rühmas kaks õpilast loevad ning koostavad võrdluse arukase ja sookase kohta
ning teised kaks õpilast loevad ning koostavad võrdluse männi ja kuuse kohta.3. Kui tabelid on valmis, siis tutvustage rühmas, mida teada saite.
Arukask Sookask
Kasvukoht
Noored võrsed
Oksad
Raieküpsus
Kuusk
Võra
Oksad
Okkad
Juured
Puidu kasutamine
Mänd
METSATAIMESTIK 6Võrdlemine