ELIN TOONA

KOLM YALGETTUYI

,g €r<-

Elin Toona

KOLM VALGET TUVI

Romaan

lresti Kirjanike Kooperatiiv

Kaas ja illustratsioonid autorilt

Printed in Sweden

@Copyright by Elin ToonaEesti Kirjanike Kooperatiiv ABBox 3001, 220 03 Lund. Sweden

Wallin & Dalholm Boktr. AB. 1992

vana tafinina!(Iaste ringmiing)

KIRJAD INGELE

Kallis Inge!Ma olen ni.iiid Inglismaal ja elan uhkes majas. Minu oma maja!

Majal on katus, uks ja aken. Aken on natuke imelik, sest ma arvan,et see oli kord ahju uks, aga liiheb kinni ja kdik.

Mimma ja Miimmd elavad k6rvalmajas. Suures haiglas. Minumaja ei ole just maja, rohkem suvila, sest ma ei maga siin. Mamagan riiisiti Bollerite juures, laias pehmes voodis, mis on nagulaev. Kujutlen, et olengi laeval, tormisel merel, kui p6hjatuul pek-sab vihma vastu akent.

Inglismaal on k6ik viiga suur ja uhke. Proua Boller, kelle juures

ma ciijbin, liiheb vara pimedas totile ja paneb oma uksed lukku.Tal on palju varandust. Mti<iblit ka. Mina v6in tema sohva pealistuda, aga ainult siis, kui ta kodus on. Ja kui hZirra Boller on heas

tujus. Ma v6in p2ieval pugeda siiepunkrisse v6i olla nende viilis-kempsus, vihmavarjus. Kumbki mulle ei meeldinud. Ehitasin sellepisikese majakese haigla metsa. Miiletad, meil oli laagris alatisalapesa? See siin on palju toredam. Mul on ka vaip p6randal(vana kalts, aga isegi Inglismaa kaltsud on paremat sorti, ja vaadeaknast on iile oru Bollerite m2ien6lvakule. Nende p6llukivist ehita-tud onnikene kasvab miiest viilja nagu suur p6llukivi, nagu kividsiinsamas metsas. Katuselt v6ib ronida edasi ja korstna iimberkasvab rohi. Ka kevadelilled. Aga ma sain juba noomida, kui mascal ronisin. Igasugu asju on juhtunud. Kirjutan pikemalt jiirgmi-scs kirjas. Tahtsin vaid teatada, et oleme kohal. Ema (Mimma)on ka siin haiglas. Tema tii<itab "meetronile", kel on pikk nina jalumepunased juuksed. Ema peab ees niksu tegema. Ka "meetroni"

koerte jZirel kakat puhastama. M2immii tcicitab 6mblustoas ja iitleb,temal on hea meel, et ta veel nii hiisti inglise keelt ei valda. Pole

vaja muud teha kui teistele naistele lahkelt naeratada. NaisedriiZikivat terve pdev ikka "he ses", siis "I sed" ja jAlle "she ses!"Miimmii on ka niitid t<iriline ja kannab kitlit, mil on head suuredtaskud.

Ma ootangi Mlimmiit. Ma ootasin varem haigla vdrava k6rval,aga sealt tuleb palju "nurse", haigla 6desid ja ma ei tohi nendeette sattuda. Mimma ja Miimm2i peitsid mind esimesel niidalalhaigla kappi ja voodi taha. Mulle piiris meeldis, aga Mimma otri

viiga niirviline. Ode tuleb igal hommikul tuppa "revideerima" japuhastajad k?iivad iga piiev. Ma olin vahel voodis teki all, kui 6de

tuli, ja Mimma pidi minule peale istuma. Kui ma olin kapis, siisMiimmii jiille kartis, et kapi uks vajub lahti, ja ta seisis alati kapiukse ees. 6de tahtis teada, mis meil seal kapis on. Meie vanadpambud muidugi, seletas ema kiiresti.

Alguses oli tore, miingisin "elukutselist" peitust ja olin viigaosav. Kuulatasin koridoris samme. Valjakdik on koridori teises

otsas. Ka seal kiiimine oli p6nev: lidu nagu iile miiniviilja. Keegiei tohi piieval tubades peatuda, aga Miimmii v6ib olla kuni tema"shift" algab kell kiimme. Vlilismaalased ja kcicigitcirilised k6ikteadsid, et ma olin haiglas. Minule toodi igasugu maiustusi. Ikkasalaja. Vahel jiieti Sokolaadi vdi kooki "meetroni" tagatrepi ast-

mele. Meie tuba on "meetroni" trepikojas. Seal on ka pisike urgaskaminaga. Ma vahel peitsin enda kaminasse nii, et isegi vdlismaa-lastest teenijad, kes tulid tuba puhastama, ei leidnud mind. Nadkutsusid mind siiski julgustavalt v6i piiiidsid mind ise suure nae-

ruga otsida, kuni i.ilem6e sammud kuuldusid koridoris ja nad kii-resti tddle tagasi htippasid. Ma olin nagu hiireke, kes tuleb viiljaainult siis kui v66raid ei ole lisidal.

Niiiid ootan Miimmiit, sest Mdmmdle on lubatud siii.ia "kantii-nis". Ta tiiidab seal oma kitli taskud toiduga ja tuleb siis 'Jaluta-

ma". M6ned olevat juba ktisinud, et miks te jalutate, kui viiljas

valab vihma? M2immii tuleb siis vihmavarjuga. Mina nden tedajuba kaugelt, aga ma ei tohi temale vastu minna enne kui ta on

vdravast viiljunud. Siis ma jooksen temale siille nagu vanasti ja

me oleme jiille kahekesi. Mimma saadab ka alati midagi "meet-

roni" laualt. Sealt tuleb pdris maiustusi ja pisikesi koogikesi, midapakutakse ktilalistele. M6ni toit on hea. Miimm2i valib alati mi-dagi, mis mulle maitseb, sest palju on, mida ei vdi suhu pista,

nagu see "rost bifl' ja igasugu liha. Meil on ka muidugi valget

leiba. Valge leib on juba muutunud maitsetuks. Seda s66me iga

piiev. Miimmhl on raske taskus kanda liha, kartuleid ja sousti, eritisousti. Mulle meeldivad ikka veel soust ja kartulid rohkem kuik6ik muu toit. Mul on olnud inglise toiduga mitu dpardust, lihtsaltei maitse. Kui Miimmii v6tab kartulid ninariitikust valja, on neilvahel veel inglise sousti kiiljes, mille maitse tuletab mulle meelde

koipulbri l6hna. "Keemiline," iitleb Miimmii.Miimmii ei mahu minu "maja" uksest sisse. Ta on inglise "pu-

dingutest" paksuks liiinud. Ta oma s6nad. Aga ta kardab ka, et

mdni niieb teda p66sastesse ronimas ja arvab, et ta ldheb sinna

pissile. Rahu ajal ei pissita enam p66sastesse. Igalpool on viiljakii-gud. Ta ei peaks kartma. Ma pole veel kedagi kohanud siin haigla

metsas. "Moorland Hospital" olevat nakkushaigla ja viihihaige-

tele, inimesed kartvat siia tulla. Aga mets on ilus. Kevadelillikasvab igalpool ja m6nes kohas on nii palju siniseid lilli, et astu

nagu taevasse! Proua Boller iitles, et need on 'bluebells' ja ma

viisin temale kord suure kimbu-. Ta pani need dmbrisse. Metsas

on ka valgeid anemoone ja suuri, suuri kive. Me jalutame pArast

scirjki alati natuke, ja M2immii seletas mulle, et need kivid on

10

'Jiiiiajast" siia jiiiinud. Kivid ja ka kindlasti Bollerite onnike.Miimmii luuletas mulle kohe ilusa luuletuse nende kivide kohta:

Kivid on igavad, igavad nii,Suiguvad algusest loputti.Voibolla veel kauemgi?Magus on uni, uneke.

Pehme on sammal, samblake.

Kui ilm on ilus, siis seisan Bollerite aias ja vaatan haigla poole.Siit vaatan sinna. Side on kindel minu kahe uue kodu vahel.

Mimmal on vdhem vaba aega. "Vaba aeg" on miiiiratud jubapiievad ette kalendrile. Et ntiiid ja niiiid v6id vaba olla. M6tlesin,et "vabas maailmas" ollaksegi vaba, aga eksisin. K6ik inimesedkiiivad tddl. Tddl olla on nagu koolis, kuigi mind ei ole veel koolipandud. Keegi vist ei teagi, et ma olen siin ja nii on k6ige parem.Ma ei vaja ka kedagi. Mu majake on pdris kindlus. Tal on kivistscinad. Arvan, et see oli mingisugune s6japunker v6i suuremveepaak. Ma olen mdelnud tuua Bolleri majast endale natukerncjriblilt, aga ma kardan, et proua seda juba aimab ja seepdrastpanebki uksed lukku kohe, kui ta tcicile liiheb. Mind ei lasta ennesisse tagasi kui 6htul, kui nad m6lemad tulevad tcicilt.

Nagu nded, on palju asju juhtunud. Ma pole saanud Sulle varemkirjutada, sest ei olnud aega. Ei olnud ka paberit ega kohta, kuskorralikult istuda ja m6telda. Kapis oli pime, toas ndrveerisin jakuulatasin hirmuga samme (Mimma iitles, et kui mind leitakse,srradetakse meid Saksamaale tagasi). Ma elasin kaks niidalat p6llu-t(idlaagris, Hullis, Olliga ja tema vanematega. Olli isa pahandasOlli emaga: "N2ie niitid, kus me oleme! Mdtlesid et tuled Hardyrr raale !"

P6llutririlaagris oli pliris tore, aga meid oli neli tiikki voodis ja

ll

kohe, kui Olli isa hakkas norskama ja ema laiutama, ei olnudminule enam ruumi. Alguses kukkusin kogu aeg voodist viilja.Siis liiksin ise p6randale kohe, kui nad magama jiiid, et ei oleks

vaja kukkuda. Magasin piiris hiisti, aga proua hlidaldas, et inimeneei tohtivat p6randal magada. Pidin lahkuma. Mind pandi bussi

peale, aga ma tulin maha vale peatuses ja eksisin Leedsi linna dra.

Oli juba 6htu hilja. Suur draama! Aga mina leidsin ise tee tagasi

haiglasse. Miiletasin kohaliku bussi numbrit ja kui leidsin bussijaa-

ma, siis istusin lihtsalt bussi, tihe naise k6rvale. Konduktor jiirel-das, et olin naisega, ja naine jiille, et kellegi teisega. J6udsin

ilusasti haiglasse ja arvasin, et k6ik r66mustavad, kui osavalt ma

omapead kohale tulin. Hoopis vastupidi! Sain keretliie.Ainuke asi, mis ei ole muutunud siin uues "rahumaailmas", on

tdiskasvanud. Need saavad siin maal veel vdhem aru elust ja asja-

dest kui laagrirahvas. Siin ei tohi p6randal magada, sdrmedega

siii.ia, katusele ronida. Aga muidu on tore ki.ill!Kirjuta minule ka, kui Sul aega on

LOTUKATA (Inglismaal)

Kallis Inge!Pi.iiian Sulle edasi kirjutada, aga nagu mainisin, ei ole korralikku

kohta, kus kirjutada. Ka mitte paberit. Miimmli vahel toob ja me

joonistame koos nagu vanasti. Me istume kdnnu peal ja teeme

"sket5e". Tihti vihmavarju all ja paber on siis alati miirg. Mimmaostis minule ilusa kiiekella, et ma teaksin keskl6unal vdrava juurde

kohale tulla ja 6htuscicigiks samuti. Mimma hiilib ka vahel pooleks

tunniks viilja ja me oleme jiille kolmekesi koos. Neid silmapilkeon vdhe. Siin maal sajab t6esti hirmus palju vihma. KOik istekohad

on mustad v6i tahmased. Miimmii nuusutas lille ja nina sai tahma-

t2

seks. Bollerite sciepunker on ka must ja minu kirjad ja paberid onvarsti k6lbmatud. Hoian m6ned asjad kivi all ja minu majakeneon kindel, kuid piiris kindlust ei ole kuskil. Meil ei ole enammidagi, mis oleks "oma". Kuhugi ei ole asju panna. Taskud ontiiis. Hoiukohad koerte, metsloomade vdi haigla 6dede nuhkida.Miimmii ka kurdab, et "meetron" olevat kiiskinud temal vana kraa-mi ja pambud dra visata. Need on ka ntiiid peidus "meetroni" trepijuures, kamina urkas. Haiglas on juba niisugune hiida, et igat nurkaktiiiritakse ja poleeritakse mitu korda pdevas. Ootan MiimmZit.Tdna on pdris kena ilm. Taevas on hall, aga vihma parajasti eisaja. Mu "aken" on lahti. Bollerite katus paistab lehtpuude esi-meste lehtede varjust. Kevad on siin umbes sama kui Saksamaal.Miirjem, aga muidu samasugune. Olen juba miirganud, et metsadon ka k6ik samad. Lilled, puud, kivid. Ainult inimeste hulgas v6idaru saada, kus maal sa 6ieti oled.

Inglased on mulle vodrad. Mitte ainult keele pdrast. Olen aru

saanud, et neile ei meeldi vdlismaalased. Proua Boller on muidulahke, aga ta kardab, et ma varastan tema asju. Tal v6tab umbesviis minutit ukse lukke ja kette lahti teha, kui ta trirjlt koju tuleb.Hiirra Boller piiilab ka lahke olla, aga tema vist kardab lapsi. Nadon pdris vanad. Proua kannab alati juustes lokiklambreid ja votabneed viilja ainult ciciseks ja laupiieva 5htul, kui nad liihevad"pub'i", kdrtsi,.mis on siinsamas ligidal.

Bollerite tdnav on liihike ja lSpeb kallakul kivimiiiiriga. Kallakusein on kividega kindlustatud ja jiirsk trepp viib alla tdnavale.Need samblakatusega majad on vdga, vdga vanad. Uks tuba onall, sel on kamin ja veepump. Pumba all on lame kivist pesukau-siasjandus, mille peale asetatakse panged ja muud riistad. Kivistplaadis on auk, aga vesi ei liihe sealt alati hiisti alla. Seebivettpeab kiiega liikkama v6i lisaveega viilja uhtma. P6rand on mullast,

l3

kootud vaipadega kaetud. Palkidest lagi on ka nii madal, et hiirraBoller on sellest ktiiiru j2iiinud. Ta tii<itab sciekaevanduses ja lah-kub kodust veel varem. Proua tcicitab kudumisvabrikus. Mul on

vahel niisugune tunne, et me elame mde sees nagu mutid ja tulemesealt viilja valguse kiitte poolpimedana. H2irra Boller on nii tah-mane terve niidala, et kui ta tuleb reede 6htul puhtalt i.ihisvannima-jast, siis ma ei tunne teda dra.

Nagu mainisin, mina veel inglise keelt ei oska. Opin muidugi,aga siin Yorkshire'is riiiigitakse hoopis teistsugust inglise keeltkui meile 6petati laagris. Isegi Mimma ei saa k6igest aru. Vanastihiiiildati bus "bas", aga siin on "bus" nagu "uss" ja igatiks on"luv". "Thank you" asemel cieldakse "ta luv".

Ohtul on natuke piinlik istuda ja oodata momenti, kui minullubatakse voodisse minna. Me istume viisakalt kamina ees, ki.ila-lisniigudega. Ma ei tohi majja sisse minna enne, kui nden aknast,et nad on 6htuscicigi sdcinud. Miimmii seletas, et ei minda inimestemajja, kui nad scidvad, sest nad on siis viisakusest kohustatud siii.iapakkuma, ka siis kui nad ei taha. Ma olen ktilaline, aga mul onoma voodi. Proua naeratab iga kord, kui meie silmad kohtuvad jata on hakanud minu juukseid harjama. Niisama, et oleks midagiteha. Et meie ei vaataks iiksteisele otsa nagu lollid. Ja ta keedabminule vahel kakaod. Hdrra Boller vahib kaminasse v6i loeb lehte.Arvan, et voodi viiljai.iiirimine oli ainult proua idee. Mimma mak-sab neile iihe naela nddalas. Mul on selle eest tore tuba. tore voodija pungades kirsipuu akna taga.

Aga jiille on probleeme. Mul ei ole diipotti. Pott on k6rvalmagamistoas, Bollerite voodi all. Mimma t6lkis minule alguses

kdik maja reeglid: mitte katsuda majja piiiiseda, kui Bollerid ei

ole kodus, mitte midagi puudutada, mitte midagi siitia, mitte omaasju iimber maja laotada, vaid jiitta koik kohvrisse ja cicisel, kui

t4

tuleb hiida, kasutada Bollerite potti. Viimane on vastuv6tmatu.Kuidas kasutada v66raste inimeste potti, vdttes selle v66raste ini-meste voodi alt? Kui nad iikki iirkaksid? Hiirra Boller norskab kiillnii k6vasti, et tema drkamist ei ole vaja karta, aga ka proua on

v66ras. Pi.iiian 6htul 6ues kdia enne, kui hiina Boller paneb ketidukse ette ja ma pean vist kakaost loobuma. Valjakaik 6ues onmuidu aus valveputka. Puust. Ukse sisse on nikerdatud "Ti.irgikuu" kujuline 6huauk. Ma olin lootnud kasutada niisugust peent,

ilusat portselanist vZiljakiiiku nagu olin mujal Inglismaal kohanud,ka haiglas, aga Bollerite elu on vdga vanamoodne. Minu meelestseda toredam. Haigla valged seinad ja ktii.iritud pdrandad, valgedvoodid ja valged toad on muutunud vastikuks. Mulle meeldibnatuke mustust. Tuletab meelde laagrielu, mis oli k6ige parem elumaailmas. Laagri mets, sakslaste kartulip6llud ja 6unapuud, kustsai varastada kartuleid ja 5unu. See oli alles hea elu! "Lutika hea

elu," iitles Onku Paul alati, kui tal oli pudel "valget" taskus jaAmeerika "Kaamel" suunurgas. Onku liiks laagrist edasi Brasii-liasse, kohvimdgedesse, kus cjrjd olevat kuumad ja naised eksooti-lised v6i oli see teistpidi? Siin ei ole ki.ill midagi niisugust, aga

ma ei tunne veel inglise elu. Olen niiinud ainult tddlisi.Eestit ma ei mdleta. Vahel niien unes Haapsalu majakest. Piiiian

ptitiningule ronida, sest seal oli palju huvitavat, aga ei j6ua iialtrepi l6ppu. Teinekord otsin oma kassi Tondut Haapsalus v6i meiev6rratut s6jakaaslast Kassi, kes elab vist praegu Meerbecki laagriNr. 15 maja p66sastes. V6ib-olla oled teda niiinud? Kui oled,saadan tervisi! Eesti unendgudemajades on alati ti.ihi v6i mahaj2ie-

tud l6hn. Inimesi ei ole kuskil.Inglismaal on ka oma iseloomustav l6hn. Peamiselt desinf'ekt-

sioonivahendid.Tdna on laupdev. Mimmal on vaba piiev ja Miimmiil ka. Me

t5

,t

ll

liil

f,r

liiheme linna. Proua Boller 6petas minule tdna hommikul, kuidasinglise moodi noa ja kahvliga siiiia. Ta pakkus mulle muna japeekonit. Ma oleksin pidanud titlema, "ei aitdh", aga mulle mait-seb Inglise peekon, kui see on hiisti ira k6rvetatud. Proua Bollerk6rvetab k6ik oma toidud, kui ta neid just vees ei keeda.

Ma istusin lauda. Ma sdin juba pdris isuga, kui proua Bollertuli minu selja taha ja hakkas minu kiisi liigutama, ikka nuga iilekahvli, nuga tile kahvli. Saan aru, et Inglismaal stiiiakse hoopisteisiti kui mujal. Toit liikatakse kahvli valele poolele. Ka herned.Sa pead k6ike osavalt balansseerima kumeruse seljal, terve tee

suu juurde. Arvan, et siin tuleks kahvlid kiviga lamedaks liitia.Mimma ehmatas, kui ma sellest temale r2iiikisin ja iitles, et vaata,et sa seda ei tee! Bolleritega on juba paar asja juhtunud, millestma praegu ei riiZigi.

Miimmii riietab ennast hoolega ja maadleb igasugu kummisthoidjatega: tal on k6huhoidja, rinnahoidja, sukahoidja. Riietaminev6tab poole kauem aega kui laagris.

Minul on ka ilusad riided. Inglise kooli mundri "gym slip",pluus, kampsun ja tumesinine vihmamantel kapuutsiga.

Ma imestan, kui palju asju naised vajavad "vabas maailmas".Suurem osa liiheb niiole, kuni "ndgu on ees". Vanasti aitas kulmu-pulgast ja naeratusest, nlii.id on naeratuski peale viirvitud. Aga mapean kiitma. Mimma ja M?immii niievad viilja just nagu inglased,kui me l6puks lahkume. Ja tlina ei ole vaja hiilida tagatrepist nagusiis, kui ma ei tohi siin olla. (Ma lippan siis liibi kcirigi, kus poolakokk kindlustab, et tee on vaba.) Ma v6in niidalal6pul kiimnestneljani haiglas olla. Enne, plrast ja titisel on jiille kapiuks lahti,igavene lidumine kempsu ja niirviline kuulatamine uste taga. Lau-piieva 6htul on ka ainuke v6imalus vannitamiseks. M2immii liihebausalt vanni v6tma suure pambuga ja mina pean jiille edasi ja

16

tagasi jooksma, nii kiiresti kui v6imalik. Kunagi ei tea, millalm6ni uks v6ib lahti minna, vdi tuleb keegi trepist. K6ige suurem

hiidaoht on, kui mul on juba <itisiirk seljas ja keterdtt fimber pea.

I7

,t

lt

I

Oleme valmis. Ma katsusin Mimma ja MiimmZi ktibaraid ene-sele peegli ees pdhe. Meil ei ole varem olnud nii suurt peeglit, etndeks tervet pead. Mimma iitles, et liiheme pildistaja juurde jalaseme teha perekonnapildi. "Kolm tuvi Inglismaal," naeris tal6busalt. Emal on alati hea tuju kui "meetron" on oma koertegahaiglast dra maale liiinud.

Haigla ees6ues on palju kevadelilli ja "rhododendroni" p66said.Ilm on ilus ja piiike paistab. Cookridge on Leedsi linnast vdljas,teiselpool orgu ja Bollerite mden6lvakut. Sealt edasi algavad lage-dad Yorkshire'i "moorid", mis olevat vaga kuulsad. Ma saan aru,et k6ik inglise asjad on kuulsad. Sellepiirast inglased ongi niiuhked ja viilismaalased on nende teenijad. Poola kokk viib meidvahel oma autoga linna. Tlina s6idame bussiga. (Ma tunnen bussi-teed hiisti, aga ei taha sellest enam riiiikida). Hoiame iiksteise kiiestkinni. Peame aeglaselt kiiima, sest nii Mimmal kui Miimmiil onkorged kontsad.

Miimmal on veel veenihoidjad sukad! Ma imestan, et tal onk6ikide nende hoidjatega vdimalik maapinnal ptisida.

Linnas on palju inimesi. Ma ei ole harjunud nii paljude inimes-tega. Miiletan esimest laupdeva, kohe piirast siiatulekut. Liiksimeesimest korda riideid ostma. Inimesed vahtisid meid ja meie laag-ririideid. Aga me kadusime iikshaaval suure dri riietusruumi jakui me v[ljusime, ei tundnud keegi meid dra. Me j?itsime endisedinimesed sinna kardinate taha. Mul oli siiski natuke kahju. Needendised olid tuttavamad ja kuigi uus ja hoidjatega kindlustatudMiimmZi on niiiid uhke "daam", siis oli vanal ka oma vd.drtus,Vanale v6is peale htipata ja iimbert haarata ilma, et mingi kummkuskil katkeks.

Suure kaubamaja iihes osas on toidud, sealt edasi riided m2in-guasjadeni viilja. Viimane osakond huvitab mind viiga, aga meil

18

ci ole veel nii palju raha - pean ootama si.innipdeva v6i j6ulusid.Mimma ostab minule peamiselt raamatuid, et ma Spiksin inglisekeelt. Aga nagu ma seletasin, mul ei ole kuskil asju hoida. Haiglastuleb neid peita ja ma ei saa neid kiitte. Bollerite juures peavad

nad kohvris olema. Minu "majas" saab k6ik miirjaks.Jalutame poes ringi, niisama asju imetledes. Ldheme scidma

kaubamaja restorani. Piiev kaob kiiresti. Pildistamine v6tab ainultpaar minutit. M?immii teeb oma "photograph gesicht"; vdikese suu,

nagu vanasti olevat olnud moes. Naistel pidavat olema vdike suu.

See niiitab tulevase mehe vanematele, et ta palju ei siiii.Sdites haiglasse tagasi oleme vaiksemad. Miimmii kannab mitut

pakki siiles ja Mimmal on kandekott tiiis kudumisldnga. Ta koobEesti mustritega kindaid ja kampsuneid ja teenib sellega raha

.juurde. Teised tririlised ja 6ed ostavad.Tagasis6it on kuidagi kurvem. Miimmii ohkab tihti, ka sellepii-

rast, et kummid on kitsad ja jalad valutavad. Mimmal on ka pisutvesine ilme nliol.

Mida ligemale me liigume haiglale, seda vajalikum on m6eldaasjadele, mida me veel teeme, enne kui vaba, hea aeg l6peb jaIne peame jiille minema igai.iks oma teed. Ma ei saa aru, miksrneie ei tohi koos elada.

Teine asi, mis mulle lnglismaal ei meeldi, on seadused. Igalpoolon seadused. Siin ei tohi siilitada, seal ei tohi suitsetada, ei tohiistuda, ei tohi puudutada, ei tohi seista, ei tohi k6vasti r2iiikida, eitohi ronida, ei tohi nii, ei tohi naa. Just iagu ktimme kltsku piiblis.Uks naine pilkas laagris, et Jumal olevat inglane. V6ibolla ongi?

Ma ootan alati kiirsitult, et proua Boller hakkaks juba omak[ekotti otsima ja v6tmeid leidma. Vdtmetega on alati igavene

tuhnimine. Ilm on ilus ja mul on palju tci<id enne l6unat.Koik konalikud inimesed kZiivad tiicil. ,{inult haiged ja vanad,

l9

nagu proua Brown meie tdnavai ja Billi, kellel on vesipea, konuta-vad kodus. Isegi Billile tullakse kaks korda nddalas jiirele ja taviiakse kuhugi. Jiilgin seda k6ike Bollerite viiljak2iigust, Tiirgi kuu

august. Ma tean ka naabrite nimesid, sest naised riiiigivad vahetpi-damata iile pesuniiciride ja h6ikavad tihest aiast teise. Aga needki

naised tdcitavad "shifte" ja tiinav on keskpdeval ttlhi. Ka all maan-

teel on p?ieval vdhem autosid.

Meie tdnaval elab kuus abielupaari, kaks vanatddi, iiks viigapaks mees ja kaks paksu naist. Paksud - t2ihendab suured aluspi.ik-

sid. Meie tdnaval on viis last. Kaks imikut lapsevankrites, kes

jiietakse viilja ka k5ige ki.ilmematel pdevadel, paar tattnina ja iikskoolipoiss. Ma tean neid asju pesunticiride uurimisest. - Tean ka,

et lapsed on mind avastanud, aga nad ei ole mind veel ndinud.

M6ned naabrinaised on tulnud Bollerite uksele "foren gerli" vaa-

tama, aga ma olen osav peitja, nagu varem mainisin. Proua Bolleron mind kutsunud, aga ma pole lihtsalt viilja tulnud.

Proua Boller on hommikul pZiris halvas meeleolus ja viisinud.

Ta liigub nagu pool-unes ja tinitab omaette. Ma ei ole veel ndinudiihtegi l6busat tiiolist. Haiglas ammugi mitte. Mimmal oli iihelpiieval s6rmejiiljed p6sel. "Meetron" oli teda ltitinud, sest ta olikogemata iihe "meetroni" koera saba peale astunud. Mimma kut-sub neid koeri "korkideks" ja titleb, et Corgid olevat uhke koera-

t6ug. Inglise kuningal olevat ka Corgid. Minule need "korgid" ei

meeldi, sest Mimma peab neid teenima. Inimene ei peaks loomiteenima. Ktill aga loomade eest hoolitsema, armastusest. Bolleritelei ole koduloomi, aga proua Boller hoolitseb hdrra Bolleri eest

sama hdsti.L6puks! Proua leiab oma v6tmed ja kiiekoti. Ta vaatab iiles ja

nieb mind nagu esimest korda igal hommikul ja piiiiab naeratada.

Tean, et halb tuju ei ole minu peale suunatud. Ka tema peab

20

"teenima" ja kes teab keda veel? Ta kittel on miiiirdinud, sukad,kingad ka. Ta juustes on villatolmu ja riietes kuuma 6li l6hn,csmaspdevast reedeni.

Ukse lukku panemine vdtab aega. Esimene kord ptitidsin tedaaidata ja tema kdekotti hoida, aga ta arvas, et ma tahan kottivarastada. Ntitid lasen tal kotti kdhu peal hoida, mida ta teebkramplikult ka siis, kui ta minust mtidda trepist alla tiinavale liiheb.Kuulatan, kuidas ta ronib aeglaselt, iihkides, pannes m6lemad

.jalad samale astmele kuni ta alla j6uab. Siis vaatan iile miiiiri,kuidas ta t6ttab suurte suitsevate korstnate poole. Teisi kitlitestricjlisi, naisi ja mehi valgub igast suunast juurde. Neid voolabvabriku vdravasse, kuhu nad kaovad nagu vesi kraaniauku. Umbessamal ajal kerkib valgust kukesammu v6rra korstnate taha. Orushelendab. Vabriku vile l6ikab liibi unise hommiku. Vdrav pan-nakse kinni. Tdnavad jiiiivad minule ja killa koertele.

Olin alati tahtnud niiha, kuidas inimesed leiba teenivad. Seda eirriinud laagris. Aga ma ei nde seda ka siin. V6in ainult ette kuju-tada.

Piiike langeb haigla katusele enne kui jouab Bollerite miiiirijuurde. Vaatan sinnapoole ja kujutlen, kuidas Mimma kinnitab1rcegli ees valge teenijamtitsikese juukseklambritega, piihe, lisaklambreid hammaste vahel. Mlimmd on kindlasti veel voodis.llaigla kritigist on kuulda n6ude ja kandikute klirinat tuppa, liibilahtise akna. Aken peab cirisiti lahti jiilima. Ka siis, kui on kiilm.Seda 6de tulebki hommikul "revideerima". Miimmtile ei meeldilahtise akna all magada. Mina t<iritaksin hea meelega haiglas,kannaksin kandikuid. Kui inimesel ei ole ametit, siis ei ole kaoma kodu, ta on teiste inimeste kasutada ja k2isutada.

Mul on tekkinud huvi vaadata, kuidas inimesed elavad "rahu"l jal, "vabas" maailmas. Sellest riiiigiti alati laagri kri6gis. Ma pole

2l

ka niiinud haigeid. Nohuninasid kiill, aga mitte viihihaigeid, nak-

kushaigeid ja niisuguseid kes surevad. Keegi ei rddgi surmast,

ometi surevad inimesed iga piiev.

Kohe, kui meie tdnav vaikseks jaeb ja mi.ii.irialune maantee

ti.ihjaks, kui piiike riisub varjud meie orust kivisillani, ronin minagitrepist alla, jooksen iile silla ja hakkan haigla poolset kallakut pidij2ille iiles ronima. Kirsipuu minu akna all on nagu hiigla lillekimp.Linnud sirtsuvad oites ja ootavad marju. Aga inimesed on tcitil.

M6ned stiekaevanduses, m6ned vabrikutes, m6ned haiglas. Siisveel biiroodes, poodides. Lapsed on koolis. Nden, et vabas maail-mas ei olegi vabadust. Ikka ollakse millegi v6i kellegi poolt allasurutud. Tci6 alla, inimeste alla, ptiidla alla, saatuse alla, seaduste

alla. Ainult mina olen vaba, prii piiikese ja vaba taeva all. Onselgesti ndha, et ainult linnud ja loomad on t6esti vabad. Aga kanemad on koormatud toidu otsimisega. V6ibolla siis ainult rikkad?Aga nemad on jiille mures, et m6ni tuleb ja v6tab nende raha dra.

Mu "majake" ootab mind. Seda ei nde tdnavalt, ka mitte enam

haiglast mijijduvalt teerajalt. Kes juhtub ndgema, arvab, et seal on

m6ni umbrohtu kasvanud priigihunnik. V?iljast prtigihunnik, seest

kuninga loss! Miimmd iitles, et vanaisa oli tihti neid s6nu korra-nud. Ta riiikis muidugi eestlastest ja muidu harilikkudest inimes-test. Ma ei tea veel, kuidas inglased m6tlevad. Kui mu oma "kodu-tdci" on tehtud, pdrand piihitud ja uksealune puhas, (m6ned ingliseperenaised vdrvivad hommikul esimest trepiastet kollase kriidiga),on kell alles kiimme ja ma liihen edasi inglasi uurima. Bolleritejuures valvan naabreid, haiglas vaatan haigeid. Vabas maailmas

on ka nii, et igaiiks kuulub kuhugi. Ma arvan, et meie kolmekesiei kuulu veel kuhugi peale selle, et oleme eestlased, pagulased javdlismaalased.

Ronin liibi metsa. J2i2iaegsed kivid on mtihakad ja tohutult suu-

22

red nagu rahnud. M6nest ei saagi iile ronida. Peab iimber minema."Bluebellid" hakkavad ndrtsima. Iga kivi on paksult sammaldu-nud. Metsas on kibe l6hn. Tihedad, prisked sdnajalad kasvavadpuhmastikus - v6i on see kilpjalg? Ma ei tunne inglise taimi veelnii hiisti. N6geseid aga tunnen. Ka p6ldmarja teravaid okkaid.SZiiired kipitavad, kui l6puks j6uan haigla miitiri juurde. Teiselpoolmiiiiri on juba muru ja aedniku kasvatatud lilled ja taimed. Jiiiinpuude varju.

Haiglal on palju aknaid. Ma ei niie meie toa akent. Pole ka veelpalateid niiinud, aga minu vastas on lahtine veranda ja seal k2iib

tihti inimesi. M6ned ratastoolides, m6ned niisama. Kohe on selge,

kes on ktilaline, kes patsient, ka kui m6lemal on viilisriided seljas.

Patsient liigub pool-unes. Ktilaline k6lksutiib auto v6tmeid, sam-mub edasi tagasi, suitsetab, on kdrsitu, viskab pooled suitsud dra.

Vanasti oleksin konid kinni pi.iiidnud ja nendega iiri teinud; aga

lnglismaal on igaiihel oma suitsud ja pruugitud sigarette ei suitse-tata. Ainult uusi.

R6du on tiihi. Hommik on natuke jahe. Piiike ei paista r6dulecnne kui pdrast l6unat. Siiski jiiiin lootma, et m6ni tuleb viiljavdrsket 6hku otsima. Haigla l6hnad ei tee kedagi terveks. Peale

desinfektsiooni on seal ka veel marli l6hn, mis tuletab meeldehapuksliinud mannaputru.

Vahest nden tdna m6nda sSjas haavatut? M6nda v6idur66msatinglise lendurit? Nad ju vditsid soja. Nad on uhked oma haavadeiile. Niisuguseid oleks piiris hea niiha ja saluteerida. Niiiid, kuis6da on mcicidas on maailm viiga vaikseks-jiiiinud. Pisut igavaks.

Aga see on v6ibolla t6esti selleparast, et igai.iks peab leiba tee-nima. S6ja ajal oli lSbusam. Inimesed r6Smustasid, kui said kus-kilt m6ne 6una v6i kartuli. Sulle anti leiba, vahel ka v6id ja muud.Vahel ei olnud midagi si.iiia. Ni.ii.id on poodides toitu, aga inimesed

23